VEEPUMBA VAHETAMISE 10 KÄSKU

On fakt, et mitukümmend aastat tagasi omandatud või põlvest põlve edasi antud hooldusmeetodite kasutamine võib tänapäevastele autodele hoopis kahju teha. Sellepärast otsustasimegi mõned neist „vanakooli” reeglitest ja müütidest purustada ja koguda kokku 10 kõige tähtsamat aspekti, mis on seotud tänapäevaste jahutussüsteemide ja veepumpade hooldamisega.

Tore, kui te olete nende reeglitega juba kursis! Aga kui teil on tegemist keerulise kliendiga, kes seab teie remondisoovitused ja sellega kaasnevad kulud küsimärgi alla, siis selles loos toome välja peamise, millega veepumba hooldusel arvestada ja mida kliendile rääkida.

1. VEEPUMP VALI ALATI TOOTJA KOODI JÄRGI, USALDUSVÄÄRSEST VARUOSADE KATALOOGIST.

On teada palju juhtumeid, kus sama mootori puhul on sõltuvalt tootmisaastast kasutatud kergete erinevustega veepumpasid – näiteks mõne pumba tiivikul on rohkem labasid kui teisel. Need erinevused võivad tunduda marginaalsed, kuid neisse ei tasuks ükskõikselt suhtuda. Kunagi ei tohi pumpa valides mõelda, et „veidi teistsugune on, aga kõik muu ju sobib" – veepump valige alati tootja koodi ja usaldusväärse kataloogi järgi.

Ärge iialgi käivitage mootorit, milles pole jahutusvedelikku – see tähendab rõngastihendite kiiret surma.

Kui

Silikoon, mida teatakse kõigi tihendusainete sünonüümina, ei ole alati jahutussüsteemi vaenlane. Aga seda ainult tingimusel, et seda kasutatakse nõuetekohaselt. Peale kantava silikooni kiht peab olema õhuke ja maksimaalselt niidipaksune, mitte ebaühtlase pinnaga paks vall. Silikoon ei tohi kunagi jõuda pumba sisemusse, nii et kui olete pumba paigaldamisel kasutanud silikooni, siis ärge täitke mootorit jahutusvedelikuga ega käivitage seda enne, kui silikoon on tahenenud.

5. JÄRGIGE POLTIDE PINGUTUSJÄRJEKORDA JA ETTEANTUD PINGUTUSMOMENTI.

Järgige alati poltide pingutusjärjekorda ja rakendage nende pingutamisel õigeid jõumomente. See on eriti oluline plastikust valmistatud juhtmoodulite puhul.

Kasutatud jahutusvedeliku filtreerimine ja taaskasutamine on läbinisti mõttetu ja vale tegevus, kuna jahutusvedelik on aja jooksul kaotanud kõik oma kasulikud omadused. Jahutusvedelik ei ole kindlasti asi, mille pealt kokku hoida, sest selle eesmärk pole mitte ainult mootori jahutamine, vaid ka termostaadi, ventiilide ja veepumba määrimine. Odava jahutusvedeliku ja kvaliteetse HEPU jahutusvedeliku vahe on umbes 5 - 6 eurot iga 5 liitri kontsentraadi kohta – kaduvväike erinevus, arvestades auto tavapäraseid hoolduskulusid.

Tormakalt ei maksa siin midagi teha. Oodake, kuni ventilaatorid aktiveeruvad ja veenduge, et mootor töötab ettenähtud temperatuuril.

Olgugi, et veepump ja jahutusvedelik on omavahel seotud, on nende vahetusintervallid erinevad. Tänase päevani kuuleme klientidelt lugusid, kus vanema põlvkonna mehaanikud on soovitanud kasutada jahutusvedelikke, mis väidetavalt kestavad kuni 5 aastat ja mille vahetamine pole vajalik. Tõepoolest, kunagi sellised vedelikud eksisteerisid ja neid kasutati vanemates sõidukites ilma probleemideta, kuid tänapäevasel autol tuleb jahutusvedelikku vahetada maksimaalselt iga 2 aasta möödudes või 120 000 kilomeetrise läbisõidu järel (olenevalt sellest, kumb enne kätte jõuab). Pärast seda kaotab jahutusvedelik oma omadused ja rikked on kiired ilmnema. Loodame, et need 10 reeglit aitavad teil ja teie töötajatel pakkuda klientidele veelgi kvaliteetsemat teenindust, värskendada oma teadmisi või põhjendada kliendile remondivajadusi ja kaasnevaid kulusid.

Enne uue jahutusvedeliku lisamist teostage süsteemi läbipesu, et kaitsta uut pumpa võimalike rikete eest. Pidage meeles, et vana jahutusvedelikuga loputamine ei puhasta süsteemi piisavalt –tahked osakesed võivad süsteemi ringlema jääda.

Tuletage kliendile meelde, et jahutusvedeliku taset tuleb kontrollida iga 500–1000 km järel. Märgatav jahutusvedeliku kadu tähendab leket.