Dialoogkohtumistel tehti plaane järgmiseks jalgpalliaastaks

Kevadel kogunesid taas Eesti tippklubide esindajad, et ühisel arutelul koos jalgpalliliiduga vaadata üle järgmist hooaega puudutavad plaanid, reeglimuudatused ja ideed.

Dialoogkohtumised tippklubidega toimusid juba üheksandat korda – kui varem on need olnud ka sügisel, siis viimasel ajal on nende toimumisaeg paika loksunud kevade algusesse.

Kokku peab jalgpalliliit tavaliselt ühe nädala jooksul viis umbes kolmetunnist kohtumist – ühe Premium liiga klubidega, ühe esiliiga klubidega, ühe esiliiga B klubidega, ühe fännidega ja ühe ajakirjanikega.

„Soovime dialoogkohtumistega anda kõigile huvitatud osapooltele võimaluse kaasa rääkida ja võimalike muudatuste juures osaline olla,“ selgitab jalgpalliliidu arendusdirektor Mihkel Uiboleht.

„Me ei muuda reegleid nipsust, vaid vähemalt aastase etteteatamisega ja klubide nõusolekul. Me ei lähe ühtegi muudatust tegema ilma klubidelt mandaati saamata.“

Dialoogkohtumised ei ole siiski jalgpalliliidu sees juriidilise jõuga – nende eesmärk on anda sisendit juhatuse koosolekutele, kus võetakse otsused kohtumistelt saadud tagasisidet arvestades vastu. Sel aastal toimub juhatuse koosolek karikafinaalide päeval, 3. juunil.

„Paljudes küsimustes valitseb osapoolte vahel konsensus, aga mõnes küsimuses on näiteks klubide ja fännide seisukohad vastandlikud. Alaliiduna tuleb meil vahendajana leida sellisel puhul kuldne kesktee ja kompromiss, kus erinevad osapooled tulevad kuhugi keskele kokku,“ räägib Uiboleht. „Näiteks igal kohtumisel klubidega on olemas kümme erinevat kogemust, lisaks ka jalgpalliliidu vaade, mille pinnalt seisukohti võtta.“

Klubid on dialoogkohtumistel esindatud üldjuhul nii kontoripoole kui sportliku poole juhtidega – tavaliselt tähendab see, et kohal on kas president või tegevjuht ja spordidirektor või peatreener. Jalgpalliliidu poolt osalevad kohtumistel tegevjuhtkond ja olulisemate teemade eest vastutavad inimesed.

„Klubidega kohtudes on ka teemasid, mida neile lihtsalt tutvustame, aga valdav osa teemasid on sellised, kus klubidel on lausa kohustuslik sõna võtta ja oma arvamust avaldada, see ka protokollitakse,“ toob Uiboleht välja. Igal hooajal on üks suur teema järgmise aasta tüüpkalender – uue hooaja kohta saavad klubid juba eelmise aasta aprillis kätte tervikliku kalendri koos mängupäevade ja võimalike kellaaegadega, samuti on seal märgitud karikavõistluste mängupäevad, koondisepausid ja muud olulised kuupäevad. Tüüpkalender saadetakse klubidele juba varem, et nad saaksid selle läbi töötada ja soovi korral ettepanekuid teha.

Mida sel korral räägiti?

Uibolehe sõnul koosnesid tänavused dialoogkohtumised suures plaanis seitsmest teemapunktist.

Liivimaa taliliiga ja Liivimaa karikas. „Liivimaa karikas ehk kohtumine Eesti ja Läti valitseva meistri vahel on seni toimunud ebaregulaarselt ja kohati lausa kaootiliselt, eelkõige seetõttu, et Läti alaliit ja sealsed klubid ei ole sellest alati huvitatud olnud. Meie huvi on sellest teha atraktiivne sündmus – seni on see toimunud talvel enne hooaega, aga järgmisel aastal plaanime selle pidada suvel enne eurosarjamänge. Praeguse ettepaneku kohaselt toimuks Liivimaa karikamäng 22. või 23. juunil 2024 Riias, 2025. aastal aga 20. või 21. juunil Eestis. Soovime sellest teha sportlikult kihvti sündmust, mis ei segaks samas muud ettevalmistust. Meie klubide seisukoht oli, et sellist varianti võiks proovida,“ selgitab Uiboleht.

Talvise taliturniiri asemele plaanitakse aga samuti koos Läti klubidega uudset jõukatsumist. Idee seisneb selles, et võtta nii Eesti kui Läti kõrgliigade kümme klubi ja lisada veel kaks paremat iseseisvat võistkonda esiliigast ning panna nad hooaja eel omavahel mängima. A-liiga koosneks mõlema riigi neljast paremast, B-liiga 5.–8. koha tiimidest ja C-liiga 9.–12. koha võistkondadest. Sealjuures mängitaks vaid neli vooru ja seda ainult teise riigi võistkondade vastu, kaks mängu kodus ja kaks võõrsil. Mängud toimuksid jalgpallihallides (soodsa ilma korral võib mänge pidada ka õues), arvesse võetaks ka tulemusi, mille põhjal arvestatakse lõpuks, kas võitjaks tuleb Eesti või Läti. „Anname klubidele nende nelja vooru pidamiseks kuus võimalikku mängupäeva, et soovi korral saaksid nad veel kaks mängu vabalt valitud vastastega mängida. See annaks ka tagumise otsa meeskondadele hooaja eel hea tasemega rahvusvahelisi kohtumisi. Klubide poolt tuli ideele suur toetus, kuna paljud mängivad niikuinii Läti klubidega, samuti tähendaks see, et hooaja eel ei peaks enam ühtede ja samade Eesti vastaste vastu veel korra mängima.“

Ilm ja Premium liiga. Siin anti klubidele ülevaade, kuidas on keerulised ilmaolud aastatel

2015–2022 Premium liiga mängude pidamist mõjutanud. Uue põhimõttena kavatsetakse keerulise ilma korral panna nädalavahetuse vooru toimumine paika juba neljapäeval kella neljaks pärastlõunal. „Otsus tehakse ilmaennustuse põhjal, arvestades sealjuures ka staadioni valmisolekut – see hõlmab nii väljakut kui tribüünil valitsevaid olusid. Üldjuhul teeme otsuse kogu vooru kohta, välja arvatud juhul, kui mõnes kohas on olud selgelt piisavad, et mäng läbi viia,“ selgitab Uiboleht.

Mängukoormus Premium liigas. Tutvustati Janno Kivisilla analüüsi, mis keskendus sellele, kui palju saavad Premium liiga klubide mängijad hooaja jooksul mänguaega, arvestades nii liigamänge, kõrgliigaklubide omavahelisi karikamänge, eurosarjakohtumisi kui koondiseid. Analüüsi tulemusena selgus, et 2021. aastal, kui hooaja lõpus liiga poolitati, kasvatas see oluliselt mänguminutite vahet, mille Premium liiga tippmeeskondade mängijad võrreldes alumise poole tiimide palluritega hooaja jooksul kirja said.

Tüüpkalender 2024. Märtsis ja alates novembrist enam nädalasiseseid voore ei korraldata ning kohtumised algavad nädalavahetuseti vaid kas kell 12.30 või 14.30, et ilmaolud oleksid mängude korraldamisel võimalikult head. Aprillis ja oktoobris toimuvad kohtumised laupäeviti kell 12.30, 14.30 ja 17 ning pühapäeval kell 14.30 ja 17, nädalasisesed kohtumised kas 18 või 19. Mais ja septembris lisanduvad nädalavahetuse voorudele reedel kell 19 algavad kohtumised, suveperioodil aga toimuvad kohtumised reedel kell 19, laupäeval kell 17 ja 19 ning pühapäeval kell 14.30 ja 17, suvele nädalasiseseid kohtumisi ei planeerita.

Suvise EM-finaalturniiri ajal pikka mängupausi ei tehta – kohtumised on plaanitud teha 15. ja 16. juunil kell 12, samuti turniiri lõppfaasis finaalturniiri mänguvabadel päevadel. Nagu tavaliselt, luuakse kalendrile kaks hooaja lõpu graafikut – varuvariant, mis hooaja lõppu kahe nädala võrra pikendab, läheb käiku juhul, kui mõni Eesti klubi eurosarjas alagrupiturniirile pääseb. Esimesel juhul lõpeb hooaeg 23. novembril, teisel juhul 7. detsembril.

Superkarikafinaal peetakse pühapäeval, 25. veebruaril Viljandi Männimäe sisehallis, sealjuures plaanitakse lähiaastatel superkarikat just Viljandi hallis mängida, kuna seal on tingimused selleks kõige paremad.

„Üks klubi küsis ka seda, kas hooaja algust oleks võimalik nädala võrra edasi lükata. See oleks aga võimalik ainult juhul, kui loobuksime jaanipäeva paiku mängijatele pakutavast ühest vabast nädalavahetusest – sellega ei olnud aga klubid nõus. Samuti jätkame printsiibiga, et kahe sama vastasega eurosarjamängu vahel ei pea Eesti klubi kodust liigamängu pidama,“ kinnitab Uiboleht.

Kalendri kohta tegi leidliku ettepaneku Tartu Tammeka peatreener Marti Pähn, kes pani ette, et aprilli nädalasiseses voorus mängiksid omavahel ainult need klubid, kes tõenäoliselt ka eurosarjas mängivad – ülejäänud kuus klubi mängivad sama vooru kohtumised omavahel siis, kui teised eurosarjas osalevad.

ETM-staatuseta mängijate ülesandmine võistkonda ja osalemine mängus. Levadia tegi ettepaneku, et kui praegu on esindusmeeskonna puhul võimalik mitte Eestis treenitud mängijaid üles anda viis ja duubeltiimi kolm, siis edaspidi võiks see nimekiri olla ühine – ehk esindusmeeskonda on võimalik küll kaheksa leegionäri üles anda, kuid sel juhul ei saaks duubeltiimi enam ühtegi mitte-ETM-mängijat registreerida. Jalgpalliliidu ettepanek oli, et sel juhul võiks mängupäeva protokolli kantavate mängijate maksimaalset arvu suurendada 23ni (see tähendaks, et vahetuspingile saaks nimetada kokku 12 mängijat), aga sealjuures suurendada ka protokolli kantavate mitte-ETM-mängijate arvu. Kui praegu on lubatud põhikoosseisus kasutada viit välismaalast ja pingile nimetada veel üks, siis Levadia ettepaneku kohaselt võiksid edaspidi olla need arvud viis ja kolm. Protokolli üldise suurenemise arvelt ei kaotaks aga Eesti mängijad seeläbi võimalust olla pingile nimetatud.

„Ettepanek väga suurt diskussiooni ei tekitanud, sest suuremat osa klubidest see muudatus ei puudutaks. Klubid olid seega pigem neutraalsed, ettepanek läheb juhatusse arutamisele.“

KTM-reegel. Suures plaanis jätkatakse endiselt ehk mängupäeva koosseisus peab olema kaks klubis treenitud mängijat põhikoosseisus ja kaks tükki pingil. Arutati aga seda, kas viia kunstliku KTMi maksimaalne vanus 23 eluaastalt 21 eluaastani. „See jätaks mängijatele kolm selget võimalust KTMiks saada: kas olla vanuses 12–23 vähemalt kolm hooaega klubisse registreeritud; olla mistahes vanuses seitse hooaega klubisse registreeritud; olla klubiga liitunud kuni 21aastaselt ning klubi on mängijast teinud kunstliku KTMi. Kunstlikke KTMe võib korraga klubis olla maksimaalselt kolm.“

Aastalõputurniir. Kuna tippliigade kalender muudab klubidel aastalõputurniiril osalemise keeruliseks, aga madalamate liigade võistkonnad ja noored on endiselt huvitatud osalemisest, jätkatakse aastalõputurniiril ilma Premium liiga meeskondade osaluseta, esiliigas ja esiliiga B-s korraldatakse üks turniir osaleda soovivatele võistkondadele. Premium liiga turniir plaanitakse aga muuta Premium liiga legendide turniiriks, kus tippklubisid esindaks nende endised mängijad.