Raul Ojassaar

Konstantin Vassiljev avas Pandora laeka

Tekst: Raul Ojassaar

Paistab, et Mihkel Järviste ja Konstantin Vassiljev on omavahelise tüli õnneks seljataha jätnud ja pikka viha ei pea. 20. mail FC Flora ja Tartu Tammeka vahelises kohtumises juhtunud intsident annab aga alust põgusaks mõttekäiguks.

Suurem osa lugejatest on kõnealust olukorda kindlasti näinud, kuid olgu ka teistele ülevaade antud: Flora ja Tammeka mängus oli 0 : 0 seisul parasjagu täis tiksunud normaalaeg, kui ühe Flora luhtunud rünnaku järel jäi Tammeka kaitsja Kevin Aloe krampidele viidates oma karistusalasse pikali lebama. Tammeka väravavaht Karl Johan Pechter viskas seepeale palli küljeauti, et füsioterapeut saaks Aloe

le appi tulla. Küljeauti läks toimetama Flora liider Konstantin Vassiljev, kes aga andis varakult tartlastele teada, et ei kavatse neile palli tagasi visata. Pechter ja mitu teist Tammeka mängijat laiutasid käsi ja üritasid Vassiljevit ümber veenda, poolkaitsja Mihkel Järviste läks aga veel sammu kaugemale ja lubas Vassiljevi „põlved niimoodi sisse lüüa, et ta ei mängi enam kunagi“. Vassiljev jäi aga oma otsusele kindlaks ning mäng jätkus Flora rünnakuga, kusjuures vaid Pechteri hea tõrje hoidis värava ära.

Kohtumine lõppes mõni minut hiljem väravateta viigiga.

Mängu järel palus Järviste oma sõnade eest vabandust, Vassiljev jäi aga endale

Tammeka väravavahi Karl Johan Pechteri siiras imestus: miks ei anna Konstantin Vassiljev palli tartlastele tagasi? Foto: Jana Pipar

kindlaks ja sõnas, et see ei tunduMängureeglid, isegi kirjutamata nud talle koht, kus palli tagasi anda. Repliik reeglid, lepitakse kokku ikkagi enne „Nad olid krampides juba 50. minutist. Pechter viskas palli välja. Oli Jalgpallihall kerkigu! platsile minemist, mitte ei kohanda ta neid mänguseisu, olukorra ja ise meie aut. Nad proovisid kogu teise poolaja jooksul aega venitada,“ selgitas maestro Delfile. Kas Vassiljevil võis olla moraalne õigus palli mitte tagasi anda? 1. Vassiljevil oli alust arvata, et Aloe teeskleb krampe. Tammeka oli teise poolaja vältel soodsa mänguseisu pärast tõesti korduvalt ajaga venitanud ning maruliselt võiduväravat jahtinud florakal võis see kopsu üle maksa ajada. Seda, kas Aloel oli tegelikult ka midagi viga, teab ilmselt ainult tema ise. Telekordusest võib Aloe sammudes märgata vahetult enne murule langemist kerget lonkamist – samas ei olnud ta 50 sekundit pärast murule langemist mitte ainult tagasi püsti, vaid spurtis küljejoone poole, et kohtunik saaks ta võimalikult ruttu tagasi platsile lubada. 2. Kas see peaks olema Flora probleem, kui Tammeka mängijad ei Maarjamäel lahti läinud võitlus Levadia ehitatava jalgpallihalli vastu on lihtsalt kurb. Kõik osapooled teadsid kommunismiohvrite memoriaali sellesse asukohta planeerimise ajal, et selle kõrvale kerkib lähiajal spordirajatis. Punkt. Sellega peaks kogu vaidlus ka lõppema. Küsimusi tekitavad ka halli vastaste argumendid, kes väidavad, et „jalgpall on juba oma olemuselt lärmakas aktiivne spordiala“, mistõttu ei sobi see memoriaali lähedusse. Kas nad on üldse kursis, et selle koha peal, kuhu halli kavandatakse, on jalgpalliväljak juba praegu? Kumb siis rohkem heli tekitab, kas kinnine jalgpallihall või vutiplats lageda taeva all? Kui huvirühmad tõesti ei soovi, et jalgpallihall just sellesse kohta kerkib, tuleks neil välja pakkuda detailne plaan, mis tagab selle, et ehitis tuleb mõne muu Levadiale sobiva koha peale. Aus oleks, et sellega seotud lisakulud ei jääks vutiklubi kanda. enda vajaduste järgi. Isegi kui Vassiljev leiab, et sellises olukorras ei ole ka edaspidi floradel põhjust palli tammekatele tagasi anda, tuleks sellisest suhtumisest teada anda varem, mitte juba siis, kui pall on auti löödud või visatud. Jah, Vassiljevit tuleb tunnustada selle eest, et ta andis Tammeka mängijatele oma kavatsusest teada enne palli mängu panemist, kuid moraalset õigust selliselt käituda tal siiski polnud. Sellistest mõtetest oleks õiglane teatada tunduvalt varem – näiteks nagu tegi Inglismaa esiliigas mängiv Bristol City, kes saatis käesoleva hooaja eel kõigile rivaalidele kirja, kus andis teada, et ei kavatse vastasmängija vigastuse peale palli vabatahtlikult auti lüüa, vaid on andnud mängijatele korralduse mängida kohtuniku vileni. Bristoli otsus tekitas paljudes jalgpallisõprades ehk esiti kummastust, kuid tegelikult on selle taga lihtne põhjendus: mängiole ühel või teisel põhjusel piijad, eriti vastasvõistkonna mängijad, savalt heas füüsilises vormis, et ei peaks olema need, kes hindavad mängu krampideta lõpuni vastu pidada? Miks seda, kui tõsise tervisemurega on tegemist. Mänpeaks füüsiliselt paremas seisus olev võistkond gu peatamise õigus on kohtunikul – las ta siis kannatama (nemad ei saa ju samal ajal survet teeb seda, kui vaja! kõvemaks kruttida, kui mäng krampides vastase Pealegi – mis tunne oleks Vassiljevil olnud, kui tõttu seisab), sest vastased ei pea pingele vastu? ta olekski sellest olukorrast oma tahtmise saanud

Mõlemad on ausad küsimused ning Vassiljevi ja Flora oleks sihilikult fair play põhimõtteid rikfrustratsioon on kindlasti inimlikult mõistetav, kudes värava löönud? kuid leian, et sellest hoolimata oli tema käitumine Lisaks – piltlikult öeldes avas Vassiljev oma käiebasportlik. Miks? Sest rikuti vaikimisi kehtivaid tumisega ukse tuppa, kus võib olla midagi ettearkäitumisreegleid, mille järgimisega olid Tammeka vamatut. Nagu Pechter talle ka samas olukorras mängijad arvestanud. Lihtne nüanss: kui Pechter hüüdis: Vassiljev on Eesti jalgpallis kõigile eeskuoleks teadnud, et Vassiljev ei suvatsegi palli tagasi juks. Kui juba nii austatud ja lugupeetud mängija visata, oleks väravavaht palli oma väravast hoopis fair play’le sülitab, siis miks ei võiks teisedki seda kaugemal üle küljejoone saatnud. teha? Kui Tammekal peaks Flora vastu sarnane

Jalgpallireeglid sätestavad, et kohtunikul tuleb olukord tekkima, kuidas nemad käituksid? mäng seisma panna juhul, kui ta leiab, et mängija Sarnastes olukordades, kus ühel hetkel on on tõsiselt vigastatud – kergema vigastuse korral mängija justkui suurtes valudes maas ja nõuab võib lasta mängul jätkuda. See kehtib aga ainult arstiabi, aga väljaku kõrvale minnes ja mängu jätjuhul, kui pall on mängus – kui pall on auti visakudes on ühtäkki kõik imekombel korras, võiksid tud, tuleb vilemehel viga saanud mängija üle vaainitsiatiivi üles näidata hoopis kohtunikud. Kui data. Kohtunikega vesteldes selgub, et krambid ei on ilmne, et mängija teeskles vigastust aja veniületa üldjuhul tõsise vigastuse kujuteldavat piiri, tamise eesmärgil, ei pea kohtunik „vigastatud“ mis nõuaks mängu viivitamatut peatamist. Samas mängijat kohe esimesel võimalusel platsile tagasi ei saa ju eeldada, et võistkonnakaaslased jätkaklubama. Mõistagi kaasneks sellega mängija pahasid ründamist, kui näevad, et kaaslane – seda meel, aga kohtunikul oleks vastus varnast võtta: enam, et kaitsemängija – on pikali ja krampides. kui pallur oli alles nii suurtes valudes, ei ole terSeepärast ei saa keegi Pechterile ette heita, et ta vise seisukohast ohutu teda kohe tagasi mängu palli auti viskas. lubada!