Lõpulugu: Eesti kohtunik Maltal

Malta rahvusstaadion kohaliku koondise ja Hispaania mängu ajal.

Foto: erakogu

Roosa tõukeratas väljakul ehk kohtunikutöö Maltal

Eesti kohtunik Jako Arula oli mullu vilemehena ametis väikeses tiheda asustusega Maltas, kus jalgpalli kõrval on muu hulgas populaarsed ka veepall ja ragbi. Arula sai omal nahal proovida nii põrgukuumust kui eestilikku külma, samuti oli tal võimalus näha temperamentseid fänne, kes ühel kohtumisel isegi tõukeratta väljakule viskasid.

Tekst: Kadi Parts

Kommunikatsiooniharidusega Jako Arula töötas 2018. aasta alguses Viljandi linnavalitsuse arenguspetsialistina, kuid pärast sealt lahkumist otsustas koos elukaaslasega Eesti tolmu jalgelt pühkida. Noortel oli plaan siirduda aastaks välismaale ning tutvuste ja soovituste kaudu osutus sihtkohaks Malta. Arula sõnul langes otsus väikese saareriigi kasuks seepärast, et suurem osa sealsest elanikkonnast valdab inglise keelt ja saar on oma 316 km² juures piisavalt väike, et see aasta jooksul töö kõrvalt läbi käia.

Maltale jõudes leidsid eestlased töökoha restoranides, mille paindlik graafik tähendas, et Arula sai jätkata ka oma armastatud hobi ehk kohtunikutööga. Noormees meenutab, et vilemehena jätkamine ei tulnud uitmõttena, vaid oli kogu aeg plaanis olnud. „Sain oma kohtunikulitsentsi juba 2014. aastal, aga noori kohtunikke tuleb ju kogu aeg peale,“ selgitab Arula. „Kui oleksin ligikaudu pooleteise aasta pikkuse pausi sisse lasknud, oleks Eestisse tagasi tulles olnud väga raske. Niisiis vedasin oma putsad ja vormi kaasa, kuigi kohalik alaliit andis Maltal kasutamiseks oma vormid – see oli tore üllatus.“

Arula lisab, et Maltal viibimise lühikese aja tõttu oli selge, et päris kõrgeimale tasemele ehk meistriliigasse ta välja ei jõua, kuid see polnudki eesmärk omaette. „Tahtsin ennast kohtunikuna nii-öelda soojas hoida, kultuuri õppida ja tutvusi luua. Vilistamine oli kogu kogemuse üks osa. Olen mitme seal kohatud kohtunikuga ka hiljem suhelnud, sest kohtunikud on reeglina ikkagi normaalsed inimesed,“ naerab ta.

Paksud seinad ja hilinemised

Juba enne Eestist lahkumist asus Arula paberimajandust korraldama ja selleks hankis ta EJLi kohtunike osakonnalt vabas vormis soovituse, kus tema sõnul „kinnitati, et ma ikka normaalne inimene olen“. Maltal võttis vilemees ühendust kohaliku alaliiduga ja pääses vestlusele kohtunike osakonna juhiga, kes luges eestlasele sõnad peale, et ainult paari mängu pärast pole mõtet hakata asju ajama. Kuigi eestlase töö restoranis langes nädalavahetustel sageli kokku jalgpallimängudega, jäi tema saldosse aastaga siiski korralik arv kohtumisi ehk 30 mängu. Neist paar matši sai Arula kaasa teha täiskasvanute võistlustel, ülejäänud olid noorteliigade kohtumised.

on Malta pindala; võrdluseks: Eesti pindala on 45 339 km 2 . klubi osaleb Malta kõrgliigas. aastal sai Maltast iseseisev riik.

Noorte meistrivõistluste mängudel oli Arula vastasfännide provotseerimiseks nende tribüüni sõnul sage nähtus, et pealtvaatajaid võis olla kuni ette ja sel ajal, kui me proovisime asja lahendada, mitusada inimest. Sageli peeti neid mänge vilelendas äkki väljakule roosa tõukeratas. See jääb meeste jaoks kahekaupa: hommiku poole võisid mulle elu lõpuni meelde. Õnneks ei tabanud see peakohtunikuna vilistada U15 mängu, pärast väikedagi, aga on selge, et kui see juba visati, siis kest pausi olla U17 liiga mängul abikohtunik. Arula mingisuguse eesmärgiga.“ selgitab, et selle põhjus on asjaolu, et Kogu kohtunikebrigaad pidi hiljem kohtunikke pole Maltal just üleliia palju andma juhtunust aru ka kohalikule distja kui ühele staadionile on vilemehed siplinaarkomisjonile, kellel Arula sõnul juba kohale kutsutud, kasutatakse neid vilepartiile etteheiteid polnud. maksimaalselt ära. Veel ühe eredama hetkena meenutab

Oma kõige esimesest mängust rääKord on majas: eestlane mängu Gozo saarel, kus asub kides meenutab Arula, et see tuli üsna ootamatult ehk vaid veidi enne mängupäeva. Ta selgitab, et sageli saigi ta „Õppisin krõbedamad väljendid selgeks ja kui üks kahest Malta murukattega väljakust. Kuivõrd saarele pääseb vaid praamiga, olid Arula sõnul sagedased olukormääramisi vahetult enne matši eelmisel väga tumedatesse kohtarad, kus kohtunikud pidid sinna sõitma hilisõhtul või lausa mängupäeva hommidesse hakati saatma, siis juba väga varastel hommikutundidel. kul. Üks põhjus, miks võis info nii hilja temani jõuda, on kohalikud majad. „Seal sai ka kaarte jagatud.“ Ühest oma käigust meenutab eestlane, et praamil oli vastas kohaliku staadioon vanad majad, mille seinad on nii pakni haldaja ja üheskoos sõidetigi staasud, et telefonilevi ei ulata sinna,“ räägib Arula. dionile, mis pealtvaatajate mõistes on ligikaudu „Kui ka internetilevi polnud, siis ei olnudki võimasama suur kui Viljandi linnastaadion. „Mäng oli lik kellegagi kontakti saada. Võis juhtuda, et mõni väga kõrgetasemelise korraldusega: enne kohmääramine ja mäng läks seetõttu ka kaduma.“ tumist oli korralik koosolek, meil olid peamikrid,

Maltal peetud esimese kohtumise sai Arula teha pealtvaatajaid oli palju, kogu aeg trummid pekpeakohtunikuna, kuid kõik ei sujunud sugugi plaasid ja kasutusele võeti ka pürotehnika,“ meenutab nipäraselt. Nimelt jäi üks kohtunikebrigaadi liige mängul abikohtunikuna tegutsenud Arula. mängule hiljaks, kuid eestlase sõnul on seal igati tavapärane, et kõik võivad hilineda: kohtunikud, Leib ja kala platsil ei aita mängijad, treenerid, bussid jne. „Ajast kinnipida mine on seal väga kaootiline,“ sõnab Arula. Jako Arula (paremal) oma esimesel Muruväljakutest ja kohalikust taristust rääkides sõnab Arula, et kunstmuruplatse eelistatakse klii

Kui kogu brigaad oli lõpuks siiski kohal, mängul Maltal, ma pärast: suviti on temperatuurid Maltal nii tuli enne mängu läbi viia mitu protseduuri. tema kõrval kõrged, et muruväljakute kastmine läheks Arula meenutab, et enne mänge pidid kohtürklane Abdulväga kalliks. Kohalikud sporditaristud on tunikud ja ametnikud üksteist vastastikku lah Dindar. Foto: erakogu tema sõnul pigem puudulikud, mistõttu kontrollima, kas mängule on saabunud eelistavad kohalikud elanikud spordialaikka õiged inimesed. Eestis sellist sid, mis väga keerulisi tingimusi ei tava pole, kuid Maltal vaadati enne nõua. „Nad mängivad ragbit,“ rääigat mängu üksteise töötõengib Arula. „Jalgpall on üldiselt väga did üle. Erinev oli ka mängude populaarne, korvpalli mängitakse protokollidega toimetamine: kui vähem, sest inimesed on kasvult Eestis vastutab võistkond selle keskmiselt lühemad. Aga neil on eest, et väljakule saadetakse just ka kummalisi alasid, näiteks veeneed mängijad, kes on protokollis üles pall. Üllatavalt palju inimesi käib antud, siis Maltal on selle kontrollimiseda vaatamas.“ ne kohtunike ülesanne. „Prinditi välja Taristu juures ei saa üle ega ümber ainult meeskonna lehed ja meie pidikohalikust kliimast põhjustatud olume üle vaatama, kas nimed ja numbdest, mis võivad eestlastele veidi hirrid klapivad,“ selgitab Arula. mutavad tunduda. Arula meenutab, et

Peale esimese kohtumise meekui Eestis käiakse pärast mängu staanutab eestlane meeldejäävamatest dioniruumides pesemas, siis Maltal hetkedest üht mängu, kus ta sai peaseda ei tehta. „Duši alla ikka eriti ei kohtunikuna tunda kohalike fännide julenud minna, kõik hallitas,“ sõnab temperamentsust. „Andsime võibolla Arula. „Seal on kogu aeg nii niiske, et ühe lisaminuti liiga palju, löödi värav ja igal pool hallitab. Meil hallitas esisellest tekkis probleem,“ meenutab mese kuu ajaga oma kodus isegi Eesti vilemees. „Üks mängija läks kohver ära!“

Kirik iga päeva kohta

Aasta aega Maltal elanud Jako Arula soovitab reisihuvilistel Maltale siirduda esialgu kasvõi paariks päevaks, sest sinna saab iganädalaselt lennata nii Tallinnast kui Riiast (sellised olid võimalused enne koroonakriisi puhkemist – toim.). Saarega tutvumiseks on mõistlik rentida auto, sest kohalik transport on Arula sõnul keskpärane. Ta selgitab: „Maltal tuleb aega võtta. Seal ei saa nii, et teed omale kindla päevaplaani ja sinna juurde ka bussiplaani ning arvad, et selle järgi käivadki asjad. Kohalikud on aja arvestamisel üsna vabameelsed.“ Kohtunikebrigaad koosseisus Jako Arula (vasakul), peaMaltal on Arula sõnul rohkelt ilusaid kohti, mida külastada. kohtunik Darryl Agius (keskel) ja Duncan Spencer. Teised Kruiisi või eraldi päevareisina soovitab ta külastada Gozo saart, kohtunikud peale Arula olid malta päritolu. kus asub ka üks Malta kahest murukattega jalgpalliväljakust. Foto: GFA / Anthony Cassar Pealinn Valletta on ehitatud ilusaks ja moodsaks, kuid samas saab tänavapildis näha ka klassikalist arhitektuuri. Ilusa promenaadiga on Sliema linn, kus leidub rohkelt restorane. Rabati linnas saab

Niiske ja soe ilm mõjutavad ka kohalikku vutiuudistada vanaaegseid katakombe ja koopaid. Endine pealinn Mdihooaega, mis kestab sügisest maikuuni. Suvel, kui na on Arula sõnul samuti koht, mida Maltal peab nägema ja vaatatemperatuur tõuseb juba 40kraadiseks, jalgpalli ma. Seal asub riigi peakatedraal ja leidub rohkelt ka teisi kirikuid. ei mängita. Arula räägib, et kuigi Malta on Vahemere ääres paiknev riik, on seal kolm kuud talvist Just kirikud on Arula sõnul üks kahest vaatamisväärsusest, mida Maltal rohkelt kohtab. „Viskasime nalja, et seal ongi vaadata ainult pühamuid ja kivisid,“ naerab Arula. „Seal on tõesti palju kiaega sarnane nende ilmadega, kui Eestis tuleb vivisid: on esiajaloolisi kivisid, on varemeid, mis tegelikult on hoopis lemehena ametis olla novembris. Soojaks hakkab kivid jne. Metsa ja loodust seal eriti pole, aga kivide vaatamiseks taas minema märtsikuus, kui temperatuur võib on see hea koht! Ja loomulikult kirikud: seal on 365 kirikut ehk olla 30 kraadi kandis. „Siis kulub paar liitrit vett öeldakse, et iga päeva kohta üks kirik. Lisaks veel väiksemad kamängu jooksul ära nii, et ega tualetis ei pea käima, belid, mida samuti külastatakse. Malta on väga usklik maa.“ kõik lihtsalt aurustub ära,“ räägib Arula.

Kohtunikutöö andis peale kohaliku ilma nautimise võimaluse tutvuda ka teistest rahvustest pisin krõbedamad väljendid selgeks ja kui väga inimestega, sest eestlase sõnul on Maltal palju tumedatesse kohtadesse hakati saatma, siis sai kirevat rahvast. Arula sõnul juhtus sedagi, et kolka kaarte jagatud. Sellise kõnepruugi koht ei ole meliikmelises brigaadis olid kõik kohtunikud eri väljakul.“ rahvusest. Keelega Eesti vilemees kohtunikuna Kohalikust jalgpallist sai Arula aimu ka pealthätta ei jäänud, sest tema sõnul oskavad inglise vaatajana meistriliigamänge külastades ning keelt mingil määral ikkagi kõik ametivennad. Satema sõnul võib sealset kõrgliigat pidada ligimas meenutab ta, et kui juhtumisi olid kaudu samaväärseks Premium liigaga. brigaadis mõlemad teised kohtunikud Koondisemängudest õnnestus eestlamaltalased, siis võis juhtuda, et pigem sel näha Malta ja Hispaania vastasseisu. räägiti omavahel kohalikus keeles ja väArula meenutab, et ligikaudu tund enne lismaalasele ei viitsitud kõike selgitada. „Malta keel on segu itaalia ja araabia Niiske kliima: avavilet oli 17 000 inimest mahutav rahvusstaadion üsna tühi ning isegi avavile keelest ning seda pole väga lihtne õp„Meil hallitas esimese kõlades polnud kõik pealtvaatajad saapida. Eks ma lõpuks hakkasin veidike kuu ajaga oma kodus bunud. „Staadion läks täiesti täis umbes ka tonkama, mida räägitakse. Restoranis töötades sain selgeks näiteks sõnad isegi kohver ära!“ 15 minutit pärast mängu algust, sest eks maltalased saabuvadki viimasel minutil „kala“ ja „leib“, aga nendest pole jalgpalvõi hiljem,“ muigab Arula. liplatsil väga palju kasu,“ naerab Arula. Oma kogemust kokku võttes sõnab ta, et kind

Peale kohtunike tuli rääkida ka mängijatega, lasti soovitab ta teistelgi kohtunikel välismaal kes end sageli väljakul väljendada tahtsid. Arula ametit proovida. Ta nendib, et suuremates riikimeenutab, et kui saadi aru, et ta kohalikku keelt des ei pruugi kohtunikuks pääsemine olla sama ei mõista, asuti kohati seda tulisemaid väljendeid lihtne kui pisikeses Maltas, kuid kui see õnnestub, kasutama, kuid sel juhul järgnes ka karistus: „Õpannab see hindamatu kogemuse.

16 997

pealtvaatajat mahutab Malta rahvusstaadion, mis kannab Grawnd Nazzjonali nime.

184.

kohal oli Malta koondis aprilli seisuga FIFA edetabelis, Eesti rahvusmeeskond platseerus 104. kohale.

1548,3 inimest/km²

on rahvastiku tihedus Maltal; võrdluseks: Eestis on see 30,4 (Eurostati andmed 2018. aasta kohta).

Juulikuu sünnipäevad

01.07 Katrin Kaarna 01.07 Mait Nõmme 01.07 Daria Narõškina 02.07 Elari Valmas 03.07 Sören Kaldma 04.07 Karel Voolaid 04.07 Karel Kübar 05.07 Mairon Pihor 05.07 Raiko Kokmann 05.07 Kristjan Kask 06.07 Kristen Niilop 06.07 Tatjana Levizi 07.07 Raiko Mutle 07.07 Miina Kallas 07.07 Frank Liivak 07.07 Getriin Strigin 07.07 Mark Rõõmussaar 07.07 Laur Nurkse 08.07 Urmas Rooba 08.07 Erik Sorga 08.07 Daisy Toim 09.07 Ave Pajo 10.07 Ando Hausenberg 10.07 Mattias Traublum 11.07 Raio Piiroja 11.07 Raivo Saar 12.07 Vladimir Karev 12.07 Hannaliis Jaadla 12.07 Kristjan Pelt 14.07 Ott Meerits 14.07 Viktor Plotnikov 15.07 Ain Tammus 15.07 Liisa Veerla 15.07 Silja Goroško 16.07 Rico Reinoja 18.07 Igor Orlov 18.07 Priit Penu 19.07 Peeter Lelov 19.07 Johannes Kukebal 19.07 Artur Šarnin 20.07 Maksim Gussev 20.07 Sten Ütsmüts 21.07 Mati Lember 22.07 Zaur Tšilingarašvili 22.07 Neeme Neemlaid 23.07 Katrin Tuse 23.07 Alen Stepanjan 23.07 Triinu Esken 24.07 Urmas Kaljend 24.07 Ilja Monakov 24.07 Alex Matthias Tamm 26.07 Timo Lomp 27.07 Arina Kopatš 28.07 Varje Tugim 28.07 Randin Rande 28.07 Carmen Kaidi Jõeleht 29.07 Jaanus Veensalu 29.07 Hannes Reinvald 29.07 Jaanus Sirel 29.07 Alger Džumadil 30.07 Jaan Roos 30.07 Allan Soomets 30.07 Anastasia Dodeltseva 30.07 Chrystal King 31.07 Urmas Hepner 31.07 Carl Tubarik 31.07 Siim Valtna 40 37 29 32 24 43 26 30 27 21 21 20 36 31 24 24 22 28 42 21 19 36 33 27 41 20 68 34 19 38 31 51 29 26 20 62 50 70 27 20 26 26 35 53 35 41 29 28 56 32 19 32 22 42 23 21 56 49 45 24 41 39 23 19 56 39 33

Flora naised tegid omapärast ajalugu

Kuna Eesti oli üks Euroopa esimestest riikidest, kus jalgpall koroonapausi järel naasta sai, sai FC Flora naiskond omapärase au osaliseks: 23. mail sai neist naiste superkarikafinaali võitmise järel ilmselt Euroopa esimene võistkond, kes sai karika pea kohale tõsta sotsiaalse distantseerimise tingimustes: kambakesi embamise ja üheskoos hüppamise asemel rivistusid Flora naised A. Le Coq Arena murule üles kenasti üksteisega vahet hoides. 5 : 1 võidumängus Tallinna Kalevi üle tegid Flora naiskonna poolelt skoori Mari Liis Lillemäe, Maarja Saulep, Kristiina Tullus, Katrin Loo ja Saron Läänmäe.

Kui mitu välismaa portaali arvas, et esimese sotsiaalselt distantseeritud karikatõstja au sai 29. mail endale Austria karika võitnud Red Bull Salzburg, siis meie teame – tegelikult sündis see Eestis!

Rashford tegi poliitikutele üks-null

Manchester Unitedi noor ründaja Marcus Rashford on juba mitu aastat Inglismaa suurklubi eest skoori teinud, ent omapärasel moel lõi ta oma elu kõige tähtsama värava hoopis kujundlikult. Nimelt võttis 22aastane Rashford südameasjaks koolilastele tasuta lõunasöögi pakkumise: Suurbritannia laiaulatusliku karantiini ajal võttis Rashford initsiatiivi ja kogus piisavalt vahendeid, et pakkuda isolatsiooni ajal süüa enam kui kolmele miljonile Suurbritannia lapsele. Ka ise pigem vaesest perekonnast pärit pallur märkis, et muidu oleks paljudes finantskriisist räsitud peredes ähvardanud lapsi nälg.

Karantiini lõppedes kirjutas Rashford riigi valitsusele avaliku kirja, milles palus, et valitsus jätkaks lastele tasuta lõunasöögi pakkumist ka suvel, mil koolitööd ei toimu. Kui alguses lükkas peaminister Boris Johnson ettepaneku tagasi, siis vaid 24 tundi hiljem otsustas ta kannapöörde teha ja projekti siiski

Foto: Nigel Franch, PA Wire / PA Images / Scanpix ellu kutsuda – sealjuures oli valitsuskabinet juba enne Rashfordi kirja korduvalt öelnud, et ei kavatse lastele suvel tasuta süüa pakkuda. „Ma ei tea, mida öelda. Lihtsalt vaadake seda, mida me suudame teha, kui me teeme seda koos. SEE on Inglismaa 2020. aastal,“ säutsus Rashford Johnsoni positiivse otsuse järel. „Laste heaolu peaks olema ALATI esikohal.“ Rashfordi edukas kampaania tõi talle ohtraid kiidusõnu ka nende käest, kes vutiplatsil on rivaalid. Inglismaa koondislast õnnitlesid avalikult näiteks nii Manchester City kui ka Liverpool. „See ei puuduta poliitikat. Täpselt samamoodi, nagu mängijad seavad Inglismaa koondist esindades klubirivaliteedi teisele kohale, tehke teie kannapööre,“ märkis ka Rashford vahetult enne seda, kui valitsus tema ideed toetada otsustas.

Puštov saame kollitamas

Eesti jalgpallikoondis on aegade jooksul pidanud omajagu ka mitteametlikke sõpruskohtumisi – enamjaolt on mitteametlikkus tulenenud tõsiasjast, et vastase puhul ei ole tegemist FIFA liikmesriikide sekka kuuluva koondisega. Hispaania piirkondadest oleme vastamisi olnud näiteks Andaluusia, Baskimaa, Kantaabria ja Murciaga, koguni neljal korral on Eesti rahvusmeeskond vastamisi läinud aga saamide jalgpallikoondisega. Esimene neist mängudest leidis aset juba 1990. aastal Tallinnas, 1991. aastal mindi vastamisi Põhja-Norras Kárášjohkas, 1992. aastal uuesti Tallinnas ja 1998. aastal Stockholmis. 1992. aastal aitas kohtumine saamide rivistusega Eestil valmistuda esimeseks taasiseseisvumisjärgseks Balti turniiriks. Tallinnas peetud matši võitis Eesti 2 : 1, võõrustajate tabamused kanti Aleksandr Puštovi ja Urmas Kirsi nimele. Just Puštovi ongi Lembit Peegli fotosilm 28 aastat tagasi kinni püüdnud – kuu aega varem oli sama mees Sloveenia vastu skoorinud ka Eesti koondise esimese taasiseseisvumisjärgse värava.

LHV edetabel

Maikuu toetussumma arvu järgi on esimesed 20 (sulgudes koht eelmise kuu edetabelis) järgmised:

1. (1.) Tartu Jalgpallikool Tammeka 2. (3.) Tallinna FC Flora 3. (4.) FC Elva 4. (2.) Nõmme Kalju FC 5. (17.) Pärnu JK Vaprus 6. (5.) FC Nõmme United 7. (6.) Viljandi JK Tulevik 8. (9.) Viimsi JK 9. (8.) JK Tabasalu 10. (7.) JK Tallinna Kalev 11. (14.) FC Kuressaare 12. (11.) Tallinna FCI Levadia 13. (18.) Paide Linnameeskond 14. (15.) Rakvere JK Tarvas 15. (12.) FC Kose 16. (10.) FC Hiiumaa 17. (–) Raasiku FC Joker 18. (16.) Keila JK 19. (13.) Raplamaa JK 20. (20.) JK Welco

LHV kaardiga toetad oma lemmikut – iga sinu ostu pealt maksab LHV pank kümme eurosenti sinu valitud jalgpalliklubi toetuseks.

Foto: Lembit Peegel

VANA FOTO

Juunikuu ristsõna vastus oli „e-jalka mehed“. Õige vastuse eest võitis EJLi kruusi Madis Hallimäe. Võitjaga võtame ühendust. Juulikuu ristsõna vastuseid ootame aadressil ristsonad@jalgpall.ee märksõnaga „Ristsõna“ 20. juuliks. Õigesti vastanute vahel loosime välja EJLi nokkmütsi. NB! Loosimisel osalemiseks peab vastuse saatma koos ees- ja perekonnanimega.