Arte akadeemia esimene lõpetamine

Arte akadeemia esimene lend. Fotol esireas vasakult: Kristofer Robin Grün, Ramon Smirnov, Romet Kaupmees, Romet Mathias Kivestu, Oliver Niit. Teine rida vasakult: Siim Leier, Jevgeni Radionov, Georg Pank, Aleksander Filatov, Oskar Hendrikson. Kolmas rida vasakult: Hugo Palutaja, Markus Vetto, Markus Riisenberg, Fjodor Melehhov, Mark Terehhov. Neljas rida vasakult: Egert Pootsik, Oliver-Aleksander Otti, Roman Teljakov, Daniil Golovatš, Tauri Bachmann. Viies rida vasakult: Rinno Saviir, Adrian Mõttus.

Edukalt alustanud jalgpalliakadeemia saatis esimese lennu teele

Arte gümnaasiumi ja Eesti Jalgpalli Liidu vahelise koostöö tulemusena lõpetas sel kevadel esimene põhikoolilend jalgpalliakadeemia poisse. Akadeemia juhataja Marko Lelov ja peatreener Marko Pärnpuu kinnitavad kui ühest suust, et projekt on käivitunud suurepäraselt.

Tekst: Raul Ojassaar Foto: Anna Andreas

Kui gümnaasiumiosas on Artes jalgpalliklassid tegutsenud juba kaheksa aastat ning neist on võrsunud A-koondislased nii meeste kui naiste seas, siis põhikooliosas on jalgpalliakadeemia võrdlemisi uus nähtus: kaheksandasse klassi läksid esimesed vutipoisid 2018. aasta sügisel. Seesama lend saigi juuni keskel A. Le Coq Arenal toimunud lõpuüritusel pidulikult teele saadetud.

Kui gümnaasiumi jalgpalliklassides on rõhk sellel, et kool toetaks noorte jalgpalliteed, siis akadeemias on kool ja trenn üheks seotud. „Kõige suurem erinevus on see, et kui poisid teevad akadeemias meiega nädalas neli pallitreeningut ja kaks fitnessitrenni, siis gümnaasiumis on olukord vastupidine: jalgpalliklassiga teevad nad nädalas üks-kaks trenni, treenimise raskuskese läheb klubisse tagasi,“ selgitab Pärnpuu.

Jalgpalliakadeemia koosneb praeguse seisuga kaheksandast ja üheksandast klassist, kus poistele on loodud kõik võimalused olla edukas nii õppetöös kui jalgpallis. Koolipäeva lõpus viib buss noored jalgpallitrenni, mille järel saavad soovijad kasutada õpiabi teenust. Süüa pakutakse kolm korda päevas: hommikul, lõunal ja pärast treeningut.

Marko Lelovi sõnul on selline lahendus hästi toiminud. „Lastevanematelt oleme saanud väga positiivset tagasisidet. Nende jaoks oli tähtis, et nad said lapse kella kuue ajal õhtul kätte ja selleks ajaks oli tal õpitud, treenitud ja söödud. Oleme rõhku pannud päeva kompaktsusele.“

Kolmveerand lõpetanutest jätkab Artes

Õpiabi teenuse abil on noorte jalgpallurite õppeedukus saavutanud Lelovi sõnul väga hea taseme. Akadeemia õpilased läbivad hommikupoolikul täpselt samasuguse tunniplaani nagu nende eakaaslased.

„Oleme toonitanud ja rõhutanud, et õppimine on väga tähtis. Ei ole nii, et tuleb jalgpallur, kes tahab ainult jalkat mängida. Tarku jalgpallureid on meile vaja ja õpitase on meil igal juhul hea – jalgpalliklass on Arte koolis keskmiselt õppeedukuselt parim klass! Lastevanemad on ka tõdenud, et õpetajad on olnud head partnerid, ja see innustab lapsi rohkem õppima. Võib öelda, et mingisugune barjäär on murtud: akadeemiasse tuleb uuel aastal ka kaks eliitkooli poissi. Vanemad saavad aru, et meie päevakava ja võimalus sporti teha tasub ära. Eliitkoolis võib näiteks olla nii, et võistlustele pääsemine on raskendatud.“

Kui gümnaasiumi jalgpalliklassides on olnud ka tüdrukuid, siis akadeemiat on esialgu alustatud vaid poistega. „Algul kartsime, et ainult poistest koosnev klass ei pruugi olla hea idee, aga nad toetavad üksteist väga palju nii jalgpallis kui õppimises,“ meenutab Lelov. „Konkurents on kõva mõlemas keskkonnas. Halbu hindeid ei ole enam popp saada, vaid neid üritatakse kiiresti likvideerida. Edukas tahetakse olla nii jalgpallis kui õppimises. Meil on poisse, kes olid puhtalt viielised ja nelja-viielised. Paar-kolm tükki olid, kel oli mõni kolm ka sees, aga õpitugi on väga hästi kaasa tulnud ja tulemust andnud. Ükski lapsevanem pole meile öelnud, et nad koolivahetust kahetseksid – täpselt vastupidi.“ „Enam kui kolmveerand põhikooli lõpetanud poistest läheb edasi ka Arte gümnaasiumisse. Poisid tegid juba õppealajuhatajale ettepanekuid, milliseid tüdrukuid võiks nende klassi tuua,“ naerab Lelov. „See on huvitav periood: kui kaheksandas klassis hoitakse väga kokku – et meie poisid –, siis üheksanda lõpus hakkavad tekkima küsimused, et kus on tüdrukud ja mis edasi saab. Seda arengut on lahe näha.“

Akadeemia moodustab suure osa koondisest

Praeguse seisuga koosneb akadeemia suuresti Tallinna poistest. Klubid, kes saavad mängijad endale reedest pühapäevani, on projektiga suures osas hästi kaasa tulnud.

Akadeemia peatreener Marko Pärnpuu hindab, et umbes pooled akadeemias põhikooli lõpetanutest kuuluvad omavanuste koondisesse, ja peale selle on mitu mängijat nii-öelda piiripealsed.

Lilli Arumäe, Tallinna Arte gümnaasiumi õppealajuhataja:

Jalgpalliakadeemia ja Arte gümnaasium on jõudnud esimese lennuni tänu tihedale koostööle. Aivar Pohlak on ühes oma intervjuus öelnud, et Eesti jalgpall vajab tarku mängijaid. Siit nad tulevad: 22 noort jalgpallurit, kes on targad, töökad, loovad ja täis tahtmist arendada ennast nii jalgpalliväljakul kui ka koolipingis. Olen kindel, et paljudest kuuleme õige pea kui parimatest väravaküttidest või puurilukkudest. Soovin noortele kõigi soovide täitumist.

Arte akadeemia taustajõud: esireas vasakult õppealajuhataja Lilli Arumäe, akadeemia juhataja Marko Lelov, Arte gümnaasiumi direktor Sirje Erbal, klassijuhataja Arvis Kiristaja, fitnessitreener Hendrik Nälk. Tagareas vasakult: füsioterapeut Jürgen Masing, väravavahtide treener Mairon Pihor, akadeemia peatreener Marko Pärnpuu, väravavahtide treener Andrus Lukjanov, treener Andres Oper.

„Sellise akadeemia loomine oli sada protsenti õige otsus. Saime poisse kõvasti treenida, poisid ise said trenni teha sellisel tasemel ja selliste võimaluste juures, mida teised selles vanuses noored üldjuhul ei saa. Abipersonali hulk, taristu, varustus, medpersonal – kõik on tipptase. Tänu sellele on meil ka klasside kokku panemine üha kergem,“ kiidab Pärnpuu.

Samas on õhus ka väike murekoht: akadeemia kestab vaid üheksanda klassini. Kuna gümnaasiumieas liigub raskuskese tagasi klubidele, ei pruugi kõigil poistel treeningutingimused enam nii head olla. „Mõne poisi pärast natuke süda valutab, aga õnneks on päris palju ka neid, kelle puhul ei saaks öelda, et tingimused tunduvalt kehvemaks läheksid. Võimaldasime juba praegu mõnele üheksanda klassi poisile teistest rohkem klubi juures treenida, sest nad sisenesid juba meestejalgpalli. Seetõttu lõpeb akadeemia osa üheksanda klassiga ära – edasises vanuses oleks sisuliselt mõeldamatu, et nad nii vähe aega klubiga koos oleksid,“ selgitab Pärnpuu.

Kui esialgu räägiti jalgpalliakadeemiast kui prooviprojektist, siis nüüd on kindel, et samasuguseid võimalusi pakutakse kaheksanda ja üheksanda klassi jalgpalluritele ka tulevikus. „Ma ei ole sellest tegelikult kordagi mõelnud kui pilootprojektist, et vaatame alguses, mis saab, ja otsustame, kas jätkame. Piloot oli ta ainult selles mõttes, et tegu oli esimese aastakäiguga. Oli selge, et teeme kõik selleks, et see projekt jätkuks,“ räägib Pärnpuu. „Kui me nende poistega alustasime, siis me arvasime, mis saada võib. Nüüd me teame, mis saada võib.“

Loe jalgpalliakadeemiast lähemalt ka Jalka 2019. aasta 4. numbrist.

4,2

oli keskmine hinne, millega pääses Arte gümnaasiumi jalgpalliklassi.

55 jalgpallurit

käis lõppenud õppeaastal Arte akadeemias: 22 õpilast üheksandas, 23 kaheksandas klassis.

Romet Kaupmees

tegi esimese Arte akadeemia õpilasena Premium liiga debüüdi, sekkudes 30. mail Tallinna Kalevi kohtumises FC Flora vastu. Peale tema on akadeemia poistest meesteliigades debüteerinud veel 11 mängijat.

Tristan Toomas Teeväli

Koduseks EMiks valmistunud U17 koondise rivistusse kuulus ka Tristan Toomas Teeväli, kes igapäevaselt esindab Premium liigas Tallinna Kalevit. Noort poolkaitsjat iseloomustasid tema pikaajaline treener Atko Väikmeri ja U17 koondise loots Norbert Hurt.

ÕHUVÕITLUS

Norbert Hurt: Kindlasti üks tema trumpe. Ta oskab väga hästi ära kasutada oma keha ja on hea ajastusega. Õhuvõitluses on ta selgelt väga tugev mängija. Atko Väikmeri: Tugeva kehaehitusega enesekindel hea võitleja.

JÕUD

Norbert Hurt: On tugev mängija ning suudab seda omadust väga hästi realiseerida; kehakontaktides on ta mängija, kes pigem võidab duelle. Atko Väikmeri: Vaimselt väga tugev, füüsiliselt tugev.

SISU

Norbert Hurt: Sisu on selles mängijas palju, ta on mentaalselt tugev. Teab oma oskuseid ja suudab neid ära kasutada. Temaga on väga lihtne koostööd teha, on väga hästi õpetatav mängija. Samuti on ta liidritüüpi mängija. Atko Väikmeri: Tristan on olnud esimesest päevast alates meeskonna liider riietusruumis ja hea tasakaalukas kaptenimaterjal väljakul.

LIIKUVUS

Norbert Hurt: Mängudes võiks olla oluliselt aktiivsem. Tipptasemel mängud nõuavad rohkem aktiivsust ja jalgpallilisi tegevusi platsil. Atko Väikmeri: Väga hea väljakunägemine ja mängulugemisoskus hoiavad teda alati mängus sees, hoolimata sellest, kui kaugel mänguvahend asub.

KIIRUS

Norbert Hurt: Selge on see, et ta ei ole kiire mängija, aga kui koondises on mänginud kaitsva poolkaitsjana, siis selle positsiooni jaoks on tal piisavalt hea kiirus. Atko Väikmeri: Esimestel sammudel keskmine, hea peale esimest viit meetrit.

5 4,5

3,5 5 5 VÄLJAKUNÄGEMINE

Norbert Hurt: Arukas mängija, suudab hästi mängu lugeda. Atko Väikmeri: Tema suur tugevus.

VASTUPIDAVUS

Norbert Hurt: Töövõime on pigem hea, mängudes ei teki probleeme sellega, et kergesti ära väsiks. Suurel tempol tööd võiks rohkem teha ja olla mängudes aktiivsem, teha platsil rohkem tegevusi. Atko Väikmeri: Alati valmis mängima terve mängu.

TEHNIKA

Norbert Hurt: Ta on pigem suurem ja jõulisem mängija, aga selle juures ei jää tugevates mängudes tehniliselt hätta.

Väikeses alas tuleb edukalt toime, et leida häid lahendusi. Atko Väikmeri: Tristan on alati olnud palliga enesekindel tegutseja. Ta on rikkaliku tehnilise arsenaliga mängija, kes on hea rünnakul ja mängu ülesehitusel, väga hea palli katmisel ja palliga triblamisel. Tehniliselt mitmekülgne, vaimselt võimekas võitjatüüp, ta on suuteline mängima mitmel positsioonil, kuid noorteklassis on pigem ründav keskväljamängija.

5 SÖÖT JA LÖÖK

Norbert Hurt: Kuna ta on väga enesekindel ja julge, suudab söötudega leida häid lahendusi, aga puude võiks tehniliselt olla teravam ja sööt kiirem. Löögi puhul on nii, et kui on ruumi, suudab tugevalt lüüa, aga oleks vaja vaeva näha sellega, et pääseks rohkem löögipositsioonile, ja seal olles ka rohkem lüüa.

Nii söödu kui löögi puhul võiks rohkem mõlemat jalga harjutada.

Atko Väikmeri: Tristanil oli kandev roll rünnaku ülesehituse juures, lisaks oli tema roll tekitada kiiremaid käike pikemate söötudega. Mängus olid karistuslöögid ja penaltid tema vastutusala. Lisaks heale väljakunägemisele on võimeline mängima pikka söötu mõlema jalaga ja võimeline lööma väravale mõlema jalaga.

5

3,5 4

Merelembene enesekindel lõvi

Kes on hetkel maailma parim jalgpallur?

Minu arvates on ja jääb selleks Cristiano Ronaldo. Väga imetlen tema töövõimet ja seda, kuidas ta näeb enda kallal vaeva, et parim olla. Ta on kogu aeg motiveeritud tööd tegema.

Kui oleksid loom, siis kes?

Lõvi, sest ta tundub enesekindel loom. Vahel ta puhkab, aga on siiski väga töökas ja kui ta midagi tahab, siis ta teeb kõik, et seda saada.

Millist spordiala sa kunagi harrastada ei tahaks?

Raske küsimus, aga üks ala, mis mind eriti ei kutsu, on veepall. Mulle üldiselt sportlik ujumine ka ei meeldi: supelda on lõbus, aga kiirel tasemel ujumine pole mulle mõeldud.

Kas oleksid pigem näitleja, laulja või kirjanik?

Näitleja. Koolis on olnud hetki, kui on vaja rohkem lava peal tegutseda, näiteks õhtujuht olla. Kirjanikuamet tundub liiga palju istumist ning laulja jaoks mul lauluhäält väga pole.

Kellega tiimikaaslastest tahaksid üheks päevaks kohad vahetada?

Kaspar Lauriga: vaataksin üle, kuidas kaitseväes asjad käivad, sest ühel hetkel peab vist ise ka sinna minema.

Kas mets või meri?

Eelistan merd. Elan ise ka mere ääres ja see on mulle lähedane.

Mida võiks sinunimeline bränd toota?

Jalanõusid või riideid. Jälgin üsna palju, mida ma kannan, nii et siis võiks isegi ju olla võimalus, et kellelegi veel meeldiks see, mida ma toodan.

Mida sööd, kui sul on nii-öelda patupäev?

Kui seda ette tuleb, siis luban endale pitsat. Eelistan pepperoni-pitsat, sest sellega ei saa väga viltu minna.

Mis on sinu parim ja halvim omadus mängijana?

Tugevusena tooks välja selle, et ma ei anna kunagi alla. Teen kõik oma asjad ilusti lõpuni. Parandada saaks seda, et enda kallal veel rohkem vaeva näha ja paremaks saada.

Atko Väikmeri: „Julge võitleja ja meeskonna liider, kapten.“

CV

Sündinud: 19.05.2003 Positsioon: poolkaitsja Klubi: Tallinna Kalev Endised klubid: MRJK/Viimsi Treenerid: Olev Reim, Ivo Lehtmets, Atko Väikmeri, Aleksandr Dmitrijev, Liivo Leetma, Jan Harend, Norbert Hurt Koondis: U16 4/0, U17 10/0

Mis on su senine eredaim mälestus jalgpallist?

Kui mängisime Eesti U17 koondisega Hispaania vastu. Avapoolajal jäime kiirelt 0 : 2 kaotusseisu, aga garderoobi minnes tundsime, et midagi pole veel läbi ja 45 minutit on aega. Tagasi minnes suutsime kiirelt ühe värava tagasi lüüa ja ka viigistada ning siis tundsime, et võib tulla võit, sest meil oli hea hoog sees. Kui lõpuks ühe värava veel lõime ja 3 : 2 võitsime, oli väga hea tunne.

Marie Pau: enne tuli hirm, siis läks lõbusaks

Marie Pau kannab uhkusega Elva vormi nii treeneri kui mängijana. Foto: Aili Alber (Fotail.ee)

FC Elvas tegutsev noortetreener Marie Pau hakatist ka üllatus, kui ta kiirelt vette visati. Nihetkel täiskasvanute juhendamise poole ei vaata, vaid on rahul sellega, et saab tegeleda melt oli üks toonane noortetreener siirdumas kaitseväkke ja nii oli vaja uut juhendajat 11–14aastastele tüdrukutele. „Oli suhtumine, et proovime: lastega. Treeneritöö algusest meenutab noor viskame su vette ja vaatame, kuidas ujuda oskad,“ neiu, et enne puges naha vahele väike hirm ja alles seejärel läks juhendamine lõbusaks. meenutab Pau, kuidas ta kiirelt omale esimese treeningurühma sai. „Sain ainult paar nädalat käia kõrvalt vaatamas ja õppimas, siis pidin juba alustama. Alguses oli pigem uudishimu ja tuli sisTekst: Kadi Parts se väike hirm, alles seejärel läks lõbusaks. Sain aru, et see ongi see, mida päriselt teha tahan.“ Esimestest sammudest meenutab Pau, et kuna

Jalgpall pole ainuke spordiala, millega 22aastarühmas olid suure vanusevahega tüdrukud, oli ne Marie Pau on jõudnud tegeleda: proovinud kohati keeruline kõikide mängijateni jõuda. Tema on ta ka saalihokit, tegelenud erinevate tantsõnul võtsid nooremad ta kohe hästi vastu, aga sudega ja mitu aastat mänginud tennist. Jalgpalli 13–14aastastele pidi end ligikaudu aasta aega juurde jõudis ta 2014. aastal, kui õde Laura asus tõestama, et ta päris omaks võetaks. Enesekehmängima Tartu Tammekas ja Marie treeningule testamist on noorel treeneril vaja ka tänavu, kui kaasa läks. Pau meenutab, et toona võlus ta esimest korda treenib poisse. Nimelt teda jalgpalli juures emotsioon, ja nii on ka on Pau hoole all sel aastal 2008.–2012. praegu. „Iga asi, mida teed, olgu see hea sünniaastaga tüdrukud ja 2010.–2011. või halb, toob kaasa nii suure emotsiooni,“ aasta poisid. „Tüdrukud kuulavad paselgitab noor treener. „Tegemist ei pea olema sinu enda mänguga, vaid võib olla JALGPALLI MÕISTMINE: remini ja saavad ühe-kahe korraga aru, poistele tuleb rohkem seletada ja ennast ka lihtsalt kaasaelamine. Mul pole ühegi „Tahaksin mõista, kuidas kehtestada, et sind kuulataks,“ võrdleb teise alaga nii suurt emotsiooni tekkinud.“ oma tüdrukutega jõuda Pau. Treener versus mängija Pau treenis gümnaasiumi ajal ka teisi, kui suurde jalgpalli ja kuidas juba praegu lisada Samas lisab ta, et üks treeningurühm täiendab tema jaoks teist ja vastupidi: „Mulle meeldib, et enne on mul trenn hakkas Nõos oma kooliõdedele trenne läbi detaile, mis aitaksid sinna poistega, kes madistavad, ja kõik saavad viima. Mõne aja möödudes võttis temaga jõuda.“ oma energia välja elada. Poisid on väga ühendust Elva treener Andrus Meinart, elavad ja igaühel on oma vimkad. Pärast kes pakkus võimalust Elva klubiga ühineda. Pau neid tulevad trenni tüdrukud, kes on pigem rahulimeenutab, et algus oli veidike kõhe, sest esimesel kud ja keskenduvad hästi. Need on kaks täiesti eritreenerite koosolekul sattus ta segadusse. „Mina nevat maailma.“ olin harjunud mõtlema, et keegi on 12- või 14aasKaks eraldi poolust on Pau jaoks ka tema oma tane, aga seal rääkisid kõik ainult sünniaastatega jalgpallimaailmas, sest ta esindab ka Elva nais– see ajas segadusse,“ naerab Pau. konda. 2015. aastal Tammeka duubli eest mängi

Esimesel koosolekul tabas värsket treenerinud Pau selgitab, et tegi kooliajal kaks hooaega

pausi, kuid alates 2018. aastast jõudis tagasi palliplatsile, sest tundis treenerina, et tema tase pole enam nii hea, kui võiks. Ta lisab, et tagasi treeningutele naasmine tähendas, et ta suutis noortele paremini harjutusi ette näidata ja vajaliku informatsiooni neile kohale toimetada. Kuigi treeneri-mängija skaalal paigutab Pau ennast täpselt keskele, siis kohati juhtub ikka, et ka oma naiskonna juures lööb treener välja. „Nii trennis kui mängudel juhtub, et hakkan vaatama, mida keegi teine teeb, ja tahan teda aidata, kuigi olen ise olukorras, kus pean ennast jälgima,“ naerab Pau. „Siis tuleb endale öelda, et oled parajasti mängija ja tuleb keskenduda ühele asjale!“

Suure jalgpalli mõistmine

2017. aastal Elvas esimeseks naistreeneriks saanud Pau on enda sõnul oma hoolealustele nii sõbranna kui nõudliku juhendaja eest: enne ja pärast trenni võivad lapsed oma murede ja rõõmudega tema poole pöörduda, aga treeningu ajal jutustamist pole. Üheks kõige raskemaks aspektiks oma töö juures peab noor treener seda, et läheneda tuleb osata erinevatele lastele. „On meeletult palju lapsi, kellel kõigil on eri mured,“ sõnab Pau. „Sa pead oskama nendega suhelda ja see paneb kohati korralikult proovile.“

Teise aspektina toob Elva treener välja jalgpalli mõistmise. Ta selgitab, et praeguste gruppidega sujub töö hästi, kuid ta tahaks omada paremat arusaama nii-öelda suurest jalgpallist. „Tahaksin mõista, kuidas oma tüdrukutega jõuda suurde jalgpalli ning kuidas juba praegu lisada detaile, mis aitaksid sinna jõuda. Selle jaoks tahaksingi paremini mõista seda, kuidas suur jalgpall toimib,“ räägib Pau.

Oma kõige uhkemaks momendiks peab Elva noortetreener oma mängijate arengut: seda, kui keegi liigub uue treeneri juurde ja on näha, et senistest õpetustest on midagi kaasa võetud. Äärmiselt südantsoojendavana meenutab Pau sedagi, kuidas ta treenis naisharrastajaid, kes polnud varem jalgpalliga üleliia palju kokku puutunud, kuid on praeguseks jõudnud Elva naiskonda, kus nad on Paule tugevad vastased.

Uhke saavutus on 22aastasel treeneril ette näidata ka 2018. aastast, mil ta valiti Elva klubi aasta tegijaks. Pau sõnul oli tol aastal tema jaoks palju uut nii treeneri kui ka turniiride korraldajana, mis on veel üks amet, mida neiu Elvas peab. „Mulle meeldib, et saan nullist alustada ja kõik sada vajalikku punkti ära täita, ning kui turniiripäev kätte jõuab, siis näen, kuidas kõik toimib. Siis tunned, et oled midagi hästi teinud. Samuti on see hea vaheldus treeneritööle,“ räägib Pau.

Treener Marie Pau oma väikeste hoolealustega turniiril. Foto: Marko Parksepp

Ka mitu tänavuse hooaja eesmärki on seotud turniiridega ehk Elva Cupi ja Elva Indoor Cupiga, millest esimesel keskendutakse nüüdsest rohkem noortele ning teisel on nii nais- kui meesharrastajate jaoks sisse viidud mitu muudatust. Pau sõnul tulevad mõlemad turniirid veelgi põnevamad kui varem. Selle aasta eesmärgid on neiul paigas ka oma treeningurühmadega: esimest aastat poistetreenerina töötades soovib ta aegamisi luua hea õhkkonna ja sujuva koostöö, tüdrukute puhul suunata nooremaid lapsi vanemasse gruppi ja seal omakorda suurendada satsi tuumikut.

Jalgpallihuvi on Pau sõnul Elvas korralik: aastas korra tehakse suuremat värbamistööd, kuid üldiselt jõuavad lapsed omal initsiatiivil trennidesse üsna hästi. Elva klubi korralik kogukond, mille UEFA pärjas mullu Best Grassroots Clubi auhinnaga (parim rohujuuretasandi klubi – toim.), on see, mis Paud veel vähemalt mõnda aega LõunaEestis hoiab. Ta tunnistab, et kui lõpetab kahe aasta pärast Tartu ülikoolis kehalise kasvatuse õpetaja eriala, ei pruugi ta muude klubide pakkumistele eitavalt vastata, kuid üks tingimus on, et sealgi oleks korralik kogukonnatunne.

Tulevikku vaadates ütleb Pau, et hetkel ta täiskasvanute juhendamisele ei mõtle, sest on veel liiga noor. „Õpin ju kehalise kasvatuse õpetajaks ja tunnen, et just noortega töötamine meeldib mulle tohutult. Ehk kunagi tulevikus võin proovida näiteks U17 tüdrukute juhendamist ja siis edasi vaadata.“

1346

minutit käis Marie Pau mullu väljakul Elva naiskonna eest.

EJL D

kategooria treenerilitsents on hetkel Marie Paul.

Laura Pau

ehk Marie õde on samuti Elva klubis treener.