Premium liiga

Viis noort mängijat, keda Premium liigas jälgida

Tänavune Premium liiga sai vaevu alata, kui koroonaviirus võistluskalendrisse suure augu sisse lõi, kuid nüüdseks on kodune tippjalgpall loodetavasti hooaja lõpuni tagasi. Selle valguses toome lugejateni viis noort mängumeest, kellel võiks Premium liigas eriti hoolikalt silma peal hoida. Talendikaid noori aitasid kommenteerida Soccernet.ee reporter Kristjan Jaak Kangur (edaspidi KJK) ja koduse kõrgliiga asjatundja Marko Pärnpuu (MP).

Fotod: Jana Pipar, Liisi Troska

Patrick Genro Veelma (Tammeka) Ründaja, 18

KJK: Väärib kiitust, et on tänavu suutnud taset hoida ja tõestada, et eelmise hooaja head esitused ei olnud juhuslik sähvatus. Tooksin välja Legioni–Tammeka mängu, kus Veelma kasuteguri võttis hästi kokku see, kuidas ta oli valmis tegema tööd hoolimata sellest, et tema vastu suhteliselt jõuliselt mängiti. See ütleb mängija iseloomu kohta palju. Teatud määral eneseohverdamine meeskonna heaks – seda nägin mina seal. Nüüd peaks tegema sammu edasi ehk saavutama stabiilsuse ja olema igas mängus põhikoosseisu mees. Sander Kapperi lahkumisega tekkis vaba koht ja see peaks vägagi Veelma oma olema.

MP: Mulle väga meeldib, et Tammeka annab enda klubisüsteemist kasvanud noortele võimalusi. Kui eelmisel hooajal oli ta vahepeal lausa põhikoosseisu mängija, siis tänavu on mänguminuteid vähem saanud, aga ta on nii noor, et ei maksa ennast sellest heidutada lasta. Kui ikkagi A. Le Coq Arenal Levadiale värava lööd, annab see väga palju juurde! Usun, et temast saab varem või hiljem juba sel hooajal Tammeka põhimängija ja kuuleme temast hooaja jooksul üha rohkem ning rohkem. Reinhard Reimaa (Tallinna Kalev) Äärepoolkaitsja/ äärekaitsja, 21

KJK: Kuna oli kaitseväes, on põhiküsimus see, kuidas tal pikaks hooajaks põhi on laotud ja kas jagub vastupidavust. Reimaa puhul on huvitav, et esimestes voorudes on ta ennast tõestanud ka väga võimeka äärekaitsjana. Liivo Leetma on palju vahetanud mängijate positsioone ja noortele mängijatele tuleb pigem kasuks, kui nad saavad erinevaid positsioone mängida. Ta on igatahes väga huvitav mängija ning hea käik Leetmale. Ma ei usu, et Kalevis võiks keegi läbi põleda, sest nii eelmisel kui sel aastal on tõestatud, et vaimselt ollakse väga tugev meeskond. Mullu võis Kalev saada 0 : 6 paki, aga kolme päeva järel mängida sama meeskonna vastu nagu võrdne võrdsega.

MP: Hilise arenguga poiss. Mäletan teda ajast, kui ise Kalevis treener olin. Ta on väga töökas, sihikindel ja väga-väga hea suhtumisega mängija. Ka väljakul paistab silma, et on töökas, sitke, tohutu võitleja ning tark mängija. Üsna universaalne mängija, keda saab kasutada nii keskväljal kui ka äärtel, nii kaitseliinis kui poolkaitses. Usun, et hooaja lõpus on tema puhul mänguaeg see, mida hinnata, sest tavalistes statistilistes näitajates – väravad, söödud – ei kajastu tema tõeline töö.

Marko Lipp (Levadia)

Keskkaitsja, 21

KJK: Eelmise hooaja üks frustreerivamaid asju oli see, et Marko Lipp sai nii vähe mänguaega! See oli mõistetav, kui Aleksandar Rogić kasutas neljamehelist kaitseliini ehk kaht keskkaitsjat, aga nüüd Martin Reimi

juhendamisel mängitakse enamasti keskkaitses kolme mehega ja see on andnud Lipule paremad võimalused. Ta peab oma koha eest võitlema ukrainlastega, aga see tundub olevat võrdsem võitlus kui eelmisel hooajal. Lipu esimene üles- anne võikski olla üks ukrainlastest üle mängida ja põhikoosseisu koht endale võtta. Kõik on sel hooajal Lipu enda teha, kas tal see õnnestub. Ei ütleks, et see on tema jaoks otsustav hooaeg, aga kindlasti üle keskmise oluline. Võimalusi ar- vestades on tänavu hooaeg, kus saavutada sta- biilsus. Kui peatreener Reim jääbki keskkaitsjaid roteerima, siis see on tema otsus ja sellega tuleb arvestada, aga Lipp peaks treeneri antud võima- lused maksimaalselt ära kasutama.

MP: Talle toodi kõrvale väga tugevad konku- rendid, aga õnneks on ta siiski saanud mängu- minuteid. See, et Levadia mängib kolme kesk- kaitsjaga, on talle kasuks tulnud. Tema tugevus on tema tugevus: ta on julge, vapper, jõuline. Samuti on ta väga hea suhtumisega. Vahepeal käis ta kaitseväes ja ka vigastused on tema su- juvat arengut seganud, aga Lipu tugevust näitab see, et ta on Levadia üks põhilistest keskkaits- jatest. Levadias sellisel positsioonil põhikoos- seisu saada ei ole sugugi tagasihoidlik saavutus. Eks temasugusel noorel mängijal on veel kõike vaja arendada, aga eraldi tooks ehk välja palliga enesekindluse. Kindlasti peab ta suutma olla ka psüühiliselt tugev, sest kui mõnes teises tiimis on noortel rohkem eksimisruumi, siis Levadias on seda vähem.

Kristofer Piht (Paide Linnameeskond) Ründaja, 19

KJK: Piht on olnud üks mu isiklikke lemmi- kuid sellest ajast, kui ta mõned aastad taga- si meistriliigas debüüdi tegi. Tal on olemas kaasa sündinud ründajavaist, mida saab arendada, aga mitte nul- list õppida. Tema roll tänavu Paides on muidugi keeruline, kui vaadata meeskonna ni- mekirja. Kuna ta on üks Paide KTMidest (klubis treenitud mängijatest – toim.), siis räägitakse, et ta saab justkui ülekohtuselt alustada algkoossei- sus, aga minu jaoks isiklikult on selle reegli siu- namine kummaline: kirutakse seda, et noor Eesti mängija saab tippmeeskonnas minuteid... Kus ta siis veel peaks mängima? Mõnedes mai- ja juu- nikuu mängudes on Vjatšeslav Zahovaiko teinud hea otsuse, et Piht liigutada ääreründaja kohale, sest seal pole tal nii suurt vastutust. Aga kindlasti peab ta arvestama, et ründajalt oodatakse vära- vaid, ja see on üks asi, mida tema puhul hooaja lõpus vaadata. Ütleksin ka seda, et suurim asi, kus ta ise saab sammu edasi teha, on füüsiline pool: sõna otseses mõttes veidi liha luudele kasvatada.

MP: Ta on rohkem klassikaline number 9 tüü- pi mängija ehk pikakasvuline suure töövõimega ründaja, aga tema kasutamine peatreener Za- hovaiko poolt sõltub taktikast. Ääreründajana ei pruugi tema ründavad omadused nii palju välja tulla ja hooaja lõpus tuleb edukuse hindamine panna konteksti, kui palju on ta mänginud ääre- ründajana ja kui palju tipus, kus on veidi lihtsam väravaid lüüa. Aga tal on väga-väga suur töövõi- me, ta on õhus väga ohtlik ja läheb olukordades julgelt lõpuni. Paide eesmärk ei ole tänavu väik- sem kui meistritiitel, nii et tuleb arvestada, et mängima minnakse nendega, kes on sellel hetkel parimad. See võib teatud pinge peale panna, aga usun, et Pihtil on veel aega kasvada, mehistuda ja tugevamaks muutuda. See hooaeg võib veel olla arenguhooaeg.

Kaarel Usta (Nõmme Kalju) Äärepoolkaitsja, 20

KJK: Esimeste män- gude järel võib öelda, et üsna huvitav tüüp. Ääremängijad tahavad sageli olla silmapaist- vad, aga tema ei ole platsil esineja. Teeb oma töö alati väga korralikult ära ja see on sümpaatne. Eks tema kui noortekoondislase otsa vaadatakse selles osas, et väravaid peab tulema. Ka see, et ta on Soomes juba meesteklassis män- ginud, kergitab ootuseid, aga ei maksa unustada, et ega tal kogemust veel liiga palju pole. Mulle on seni meeldinud, et ta ajab väljakul heas mõttes oma asja ega lase ennast väga häirida välistest mõjutajatest.

MP: Näen potentsiaali, et temast võiks Kal- jus saada ääreründaja kohal arvestatav jõud. Juba see, et Kalju tegi ta KTMiks, näitab, et te- masse usutakse. Sarnaselt Pihtile-Paidele ning Lipule-Levadiale peab arvestama, et Kalju võit- leb tiitli eest, väljakule lähevad vaid parimad ja see tähendab halastamatut võitlust terve hooaja jooksul. Ustal on seni olnud säravamaid mänge, aga ka mitte nii säravaid esitusi – näiteks Flora vastu. See ei tähenda, et ta poleks hea mängija, sest noormängijaid iseloomustabki ebastabiilsus. Tal on potentsiaali saada väga heaks jalgpalluriks, aga tuleb ka mõista, et Kalju-suguses meeskon- nas krediiti ei anta, tuleb ise olla ja teha.