JALKA (november 2009) by Jalka

hind 29 krooni november 2009

Sergei Terehhov: teeksin kõik samamoodi!

Käbid & kännud Kaldmad Noorte üleminekute korrast ja rahast Meie Vosko maailma veidraimas vastasseisus Postrid: Diego / Yaya Toure / Edin Džeko / Andrei Aršavin Dimitar Berbatov / Yossi Benayoun ISSN 1736-7379

Pluss: Andero Pebre, Erki Kesküla, Edin Džeko, Jüri Jevdokimov, Alari Lell, Põlva Lootos 15, SK Tääksi ABC: sööduõpetus

2009 NOVEMBER JALKA

LEAGU R E I M E E R P

t es

ty i C

els

. 12

2.8

c n a

pool r e v i L 0 5 . 3 1

Man U 2.95

VÕ Ko IT = K efi tse OEFI nd TSE id N sei T x S sug IN a 2 U PA 0.1 0.2 NUS 009

5 7 .

4 l a

n e s

JA JOOKS

TUD A VAID PIIRA TrioBet nüüd Sinu taskus

www.triobet.com

sisukord

hind 29 krooni november 2009

Kaanelugu Sergei Terehhov: teeksin kõik samamoodi!

Sergei Terehhov ei teeks midagi teisiti, kui ta saaks uuesti noore mehena valikuid teha. Aga õige teeotsa juhatas kätte Teitur Thordarsoni aeg Floras.

Pluss: Andero Pebre, Erki Kesküla, Edin Džeko, Jüri Jevdokimov, Alari Lell, Põlva Lootos 15, SK Tääksi ABC: sööduõpetus

Esikaanel: Sergei Terehhov Foto: Lembit Peegel

Persoonid & intervjuud

Nr 11 (23) 2009

Eesti Jalgpalli Liidu ajakiri Ilmub 12 korda aastas

Andero Pebre

Peatoimetaja: Indrek Schwede indrek@jalgpall.ee

Edin Džeko

Erki Kesküla Käbid-kännud Kaldmad

TOIMETAJA: Lennart Komp lennart@jalgpall.ee

Kolumnid

Fotograaf: Lembit Peegel

Indrek Schwede

Ajakirja makett: Jaanus Samma

Rubriigid

Kujundaja: Kaia Saaremets

Siit ja sealt

8 4−7 18 41 42 66

Lembit Peegel

Keeletoimetaja: egle pullerits

Väljaandja: Eesti Jalgpalli Liit

Telgitagused Jalgpalli ABC

Tellimine: www.post.ee

Lisaaeg

Tellimishinnad:

Liigad

Aasta 348 krooni Poolaasta 174 krooni

Meistriliiga

Toimetuse postiaadress:

Naised

Jalka, Eesti Jalgpalli Liit,

Esiliiga

Asula 4c, 11312 Tallinn

03.11 05.11 05.11 06.11 07.11 07.11 08.11 11.11 11.11 12.11 13.11 13.11 14.11 16.11 17. 11 18.11 21. 11 21. 11 21. 11 24.11 25.11 27.11 27.11 30.11

10 16 61 62 63 64 65

II liiga

Trükitud kroonpressis

Sünnipäevad novembris:

12 13 46 58

Raimo Nõu (30) Urmas Kirs (43) Alo Dupikov (24) Tarmo Saks (34) Mihkel Aksalu (25) Andres Oper (32) Peeter Priks (67) Uno Tutk (50) Tarmo Linnumäe (38) Oleg Timofejev (52) Uno Piir (80) Indrek Zelinski (35) Margus Kotter (39) Heleri Saar (30) Eduard Rõžov (46) Enar Jääger (25) Marko Lelov (36) Mati Jürisson (46) Sergei Ratnikov (50) Marek Lemsalu (37) Janno Kaljuvee (40) Rain Vessenberg (34) Edgar Blossfeldt (90) Martin Tšegodajev (19)

III liiga IV liiga Saalijalgpall

Muu Balti liiga Voskoboinikov maailma veidraimas vastasseisus U17 EM-valikturniir Tallinnas Küsitlus noorte üleminekute kohta

27 50 55 56

Postrid DIEGO EDIN DŽEKO YAYA TOURE ANDREI ARŠAVIN

YOSSI BENAYOUN DIMITAR BERBATOV 2009 NOVEMBER JALKA

siit ja sealt

Kõige kallim koll

Foto: Lembit Peegel

Jüri Jevdokimov Viljandi JK Tulevik

Kõige ilusamaks pean sel aastal JK Sillamäe Kalevile käärlöögiga löödud väravat. Pall tuli tsenderdusest, keegi sai pea vahele, pall jäi õhku rippuma ja kui pall oli juba sisse läinud, siis alles mõtlesin, et tohoh. Hästi on ka meelde jäänud esimene värav Meistriliigas, mille lõin TVMK vastu. Umbes 20 meetrilt petsin vastase ära, mängisin end konksuga parema jalaga löögile ning kütsin taha alla nurka. Samuti esimesel hooajal Meistriliigas tuli mul selline mäng välja, millist võib-olla enam kunagi ei tulegi. Olime Tulevikuga võõrsil Maagi vastu 0:3 taga, tulin teisel poolajal sisse ja kohe lõin karistuslöögist 1:3. Vahepeal lõi Maag 1:4. Kaks minutit enne lõppu oli uuesti trahvilöök, teiselt poolt, umbes 25 meetrilt ette ristnurka ja uuesti sisse. 90. minutil tuli kaitsest pikk küljeaut, keegi pikendas ja lõin kääridega 3:4. Võib-olla oli see elu mäng, aga pähe saime ikka. Üldiselt on mul kombeks ilusaid väravaid lüüa. Ehk on see sellest, et vene värk on sees, aga tänavu on tsenderdustest ka kolle tulnud. Mõne puhul on nii, et meeskond teeb eeltöö ära ja mul jääb ainult pall sisse panna.

Meeldejäävaim debüüt Alari Lell Minu kõige meeldejäävam debüüt on kindlasti esimene A-maavõistlusmäng Itaalia vastu. See oli EM-valikmäng ning toimus 25. märtsil 1995. aastal Itaalias Salernos. Eriliseks tegi selle minu jaoks tõik, et Itaalia oli sellal üks mu lemmikmeeskondi ning eelneva aasta MM-finalist. Teatavasti kaotas Itaalia finaalis Brasiiliale penaltiseeria abil ja tegemist oli MM-turniiride ajaloos esmakordse juhtumiga, kus maailmameister nõnda selgitati. Olin siis alles 18aastane, kuid alustasin põhis ning mul ei olnud mingit ettekujutust, mis väljakul ja selle ümbruses toimuma hakkab. Mäletan, et nautisin iga hetke koos 45 000 tulihingelise jalgpallifänniga ning terve mäng ja melu selle ümber tribüünidel jättis kustumatu mulje. Saadud emotsioone ei olegi võimalik sõnadesse panna ning seda peab iga jalgpallisõber ise kogema, mida tähendab jalgpall riigis nagu Itaalia. Seega soovitan kõigil võimaluse korral selliseid mänge kohapeale vaatama minna. Mängus oli Itaalia loomulikult domineerivam pool ning meie ülesanne oli peamiselt neid taga ajada ja mitte lasta endale väravat lüüa. Kahjuks päris hästi see meil ei õnnestunud, sest oma neli väravat nad lõid ikkagi meile ära. Eriti nukker oli muidugi see, et me ei suutnud poolaega 0:0 hoida, kuigi see oli meie esmane eesmärk. Positiivsema poole pealt tuleb meelde eelkõige meie löödud värav, mis sel hetkel tundus suure saavutusena, sest isegi Brasiilia ei suutnud seda vähem kui aasta tagasi MM-finaalis. Sel ajal mängisime koondises taktikaliselt kaitses mees mehe vastu ning minu peamine ülesanne oli katta Dino Baggiot, millega ma päris ilusti hakkama sain. Mängisin kaitsvat poolkaitset ja kandsin elus esimest ja vist viimast korda numbrit 10, kuna keegi teine sellega mängida ei soovinud ja minu noore arvamus ei huvitanud kedagi. Peale minu tegid selles mängus veel oma koondisedebüüdi Alessandro Del Piero ja Fabrizio Ravanelli.

JALKA NOVEMBER 2009

Foto: Märt vassiljev

siit ja sealt PUBLIKU EDETABEL

meistriliiga 1. Tallinna FC Levadia

28 4

0 110:19

2. JK Sillamäe Kalev

79:31

3. Narva JK Trans

20 6

74:26

4. Tallinna FC Flora

8 65:29

5. Nõmme JK Kalju

11 59:40

6. Viljandi JK Tulevik

14 40:44

7. Paide Linnameeskond

22 19:85

8. FC Kuressaare

19:90

9. Tartu JK Tammeka

24 26:80

24 28:75

10. JK Tallinna Kalev

Avaldame publiku edetabeli, kus on traditsiooniliselt arvestatud nii kodu- kui ka välismängude pealtvaatajate arvu. Teises tulbas on iga meeskonna keskmine publikuarv ühel mängul. ML keskmine on praegu 204 (eelmisel aastal 180).

88 73

(315)

8047

(251)

3. Tallinna Levadia

7699

(241)

4. Sillamäe Kalev

7094

(222)

5. Tartu Tammeka

6068

(190)

6. Paide LM

6027

(188)

7. Tallinna Kalev

5244

(164)

8. Kuressaare

514 5

(161)

9. Narva Trans

5002

(156)

4957

(155)

väravakütid

sümboolne 11

1. Vitali Gussev Tallinna FC Levadia 23 2. Felipe Nunes Nõmme JK Kalju 19 3. Nikita Andrejev Tallinna FC Levadia 17 4. Aleksei Naumov JK Sillamäe Kalev 12 5. Juri Jevdokimov Viljandi JK Tulevik 11 6. Dmitri Lipartov JK Sillamäe Kalev 11 7. Konstatin Nahk Tallinna FC Levadia 11 8.Aleksander Tarassenkov Narva JK Trans 11 9. Alo Dupikov Tallinna FC Levadia 11 10. Vitali Leitan Tallinna FC Levadia 10

Läinud kuu koondis on koostatud 24. oktoobri vooru järel, kui Levadia kindlustas Tartus Eesti meistritiitli. Meistreid on ka kõige enam paberil. Väravas on esimest korda Sander Reelo, uustulnukad on ka kaitsjad Kamerunist pärit Fidele Eric Afila Oleme ja meie koondislane Tihhon Šišov, poolkaitsjad Deniss Malov, Aivar Anniste ja Oliver Konsa ning ründeduo Sergei Leontovitš ja Miroslav Rõškevitš. Kokku seega kaheksa debütanti!

SERGEI LEONTOVITŠ Trans

KRISTIAN MARMOR Levadia

10 073

10. Viljandi Tulevik

Meistriliiga oktoobrikuu

ALEKANDR DUBÕKIN Sillamäe

1. Nõmme Kalju 2. Tallinna Flora

MIROSLAV RÕŠKEVITŠ Kalju

DENISS MALOV Levadia

AIVAR ANNISTE Flora

FIDELE ERIC AFILA OLEME Tammeka

SANDER REELO Tallinna Kalev

ALEKSEI NAUMOV Sillamäe

OLIVER KONSA Flora

TIHHON ŠIŠOV Levadia

Peatreener: Sergei Ratnikov Trans

2009 NOVEMBER JALKA

siit ja sealt

kuu

Bosnia fännide antud õppetund kajastus Eesti fännide kaasaelamises Belgia vastu ja tõi meile ajaloolise võidu.

kuu

Kadrioru staadioni muru oli U17 EM-valikmängude ajal nagu kar tulipõld.

kuu

Kas ilmataat pakub meile novembris Albaania (ja Serbia) vastu taas unustamatu lumejalgpalli à la Eesti – Kanada

Ka firmad mängivad jalgpalli Sügiseselt pisut sombusel 25. septembri õhtul kogunesid Tallinnasse Kalevi staadionile tublid firmasportlastest jalgpallurid, et jaheda ilma ja ka veidi tavatult hilise kellaaja kiuste maha pidada üks korralik jalgpalliturniir. Tegelikult toimus lausa kaks turniiri, kuna esimest korda Firmaspordi jalgpalliajaloos oli eraldi arvestus ka naiskondadele, keda oli sel korral platsil neli. Võistluste nimisponsor oli juba kolmandat aastat järjest Elisa Eesti AS, kes oli ka sel korral kenasti oma meeskonnaga esindatud ning platseerus lõppkokkuvõttes teisele kohale. Meeste turniiri vaieldamatuks võitjaks tuli Eesti Energia Kaevanduste tiim, kes oli neil võistlustel ka ainuke meeskond, kelle turniirile saatmiseks olid varem peetud ettevõtte jalgpallivõistlused. 3.-4. koha mäng Sampo Panga ja Elioni Spordiklubi vahel oli selle turniiri tuliseim ning selle võitis lõpuks 4:2 eduga Elion. Meeskondi oli platsil kokku kuus, peale eelmainitute osalesid ka Linxtelecomi ning Fujitsu võistkonnad, kes jäid jagama 5.-6. kohta. Meeste resultatiivseim mängija oli Konstantin Karin Eesti Energia tiimist, kelle jalast lendas väravasse lausa üheksa palli. Naiste arvestuses osutus parimaks EMT/Elioni ühisvõistkond, kes võitis kõik kolm mängu; teine oli Ernst&Youngi tiim, kes kaotas vaid võitjanaiskonnale; kolmanda koha karikas läks SEB Pangale ning neljandaks tuli Ekspress Hotline. Parim väravakütt naiste arvestuses oli Merlyn Mletsin, EMT/Elioni tiimist, kes kolme mängu peale suutis tabada viis väravat. Jalgpall kuulub ka Firmaspordi Sügis 2009 arvestusse, kuhu kuuluvad veel juba septembri algul peetud tennis ja kergejõustiku meistrivõistlused ning oktoobri lõpus toimuvad ujumine, pokker ja keegel.

Firmaspordi meistrivõistluste senised esikolmikud 2007 1. Tallinna Vangla 2008 1. A&A Kinnisvara 2. Elisa Eesti 2. Nordea Spordiklubi 3. Monkey Sport International 3. Monkey Sport International

... raketti lasid Bosnia fännid õhku Lilleküla staadionil

... penaltit viiest löödi võrku Meistriliiga 31. voorus

... sekundi jooksul lõi Kristen Viikmäe Rootsi esiliigas 2 väravat Jönköpingi Södra eest

JALKA NOVEMBER 2009

Elioni (vasakul) ja SEB naised vutimurul sebimas.

siit ja sealt

Tulekul uus saalijalgpalliturniir Futsal Pro Winter Foto: Pavel Lisitsõn/Scanpix

nii nad

ütlesid “Kui mina saadaks oma CV Levadia jalgpalliklubile ja teataksin, et olen brasiillane David Vseviov ja mängin suurepäraselt jalgpalli, pange minu nimi järgmine kord meeskonna koosseisu, võib-olla tuleb siis publik seda matši vaatama. Siis see oleks ju täielik bluff. Ma ei ilmu sinna! Ma ei ütleks, et see on ilus käitumine.” David Vseviov peibutuspartidest valimistel “Väga raske oli, aga eks ma teen seal Taanis trenni kah.” Kaimar Saag duellist Belgia kaitsja Daniel van Buyteniga “Meie võit on loomulik.”

Kas varsti mängime ka meie kõrgel rahvusvahelisel tasemel? Uut saalijalgpallihooaega sisustab turniir, mis toimub neljas etapis. Korraldajaks on Futsal Pro, mis loodab kohale tuua ka Läti, Leedu, Soome ja Venemaa meeskonnad. “Korraldame neli etappi Tallinna Kalevi spordihallis, kuhu paneme maha kaks väljakut,” räägib Futsal Pro tegevjuht ja ainuomanik Boriss Šipunov, kes on Eestis tuntud kohtunikuna. “Tahaks teha korraliku sarja, mis võiks tulevikus pääseda UEFA egiidi alla ja hakata toimuma erinevates riikides. Olen abi palunud ka jalgpalliliidust. Loodan, et alaliit on nõus katma kohtunikega seotud kulud.” Eestis mängitakse Kalevi spordihallis ja osalema oodatakse kuni 24 meeskonda, mis jagunevad kuude neljaliikmelisse alagruppi. Kogu sarja parim meeskond selgub punktide põhjal, mis kõigilt neljalt etapilt kogutud. Finaalturniiril võisteldaks n-ö A- ja B-finaalis. Esimeses arvestuses mängivad kaheksa paremat ja teises arvestuses ülejäänud 16 meeskonda. “Lätlased tulevad kindlasti, leedulaste suhtes on osavõtt veel lahtine,” räägib Boriss Šipunov. “Usun, et tulevad ka soomlased, aga venelaste puhul võib saada otsustavaks see, kas suudame neile sõidukulud tasuda. Paraku pole me veel Rockefellerid!” Uue firma eesmärgiks pole ainuüksi turniiride korraldamine, vaid ka kogu ala propageerimine ja koolituste korraldamine. Talvel on külla oodata tuntud Läti treener Aleksandr Dibrivnõi, kes teeb siin oma meistriklassi. Dibrivnõi juhtimisel on FC Nikars jõudnud Euroopa 16 parima klubi hulka Euroopas. Turniirile saab registreeruda aadressil: www.futsalpro.ee.

Hendrik Eelvee

Jalkafänn Kojamees enne mängu Belgiaga “Ega seal lüüa polnud midagi. Sain peakolu ette.” Raio Piiroja oma väravast Belgiale “Ühte saame lubada: magama staadionil ei jää. Anname põhjust mängupildist rõõmu tunda.” Tarmo Rüütli enne mängu Belgiaga “Bosnia fännid ei hirmutanud meid, aga loodan, et kui tulevikus kodus mängime, on ka tunne nagu kodus. Täna see nii ei olnud – 12. mängija puudus.” Konstantin Vassiljev Eesti – Bosnia ja Hertsegoviina mängust “Parem saada suusad kui king.” Tarmo Rüütli sai FC Flora – FC Otepää karikamängu eel suusapealinna

Futsal Pro Winter 2009/2010

meeskonnalt kingiks suusad

Uus rahvusvaheline turniir toimub neljas etapis, millest viimasel mängivad kaheksa paremat omaette ja ülejäänud 16 omaette. Kõik mängud toimuvad Kalevi spordihallis.

“Ma ei usu, et Poom seitsmeteistkümnesena

Etappide ajad:

Markus Jürgenson oma eakaaslastest

12. detsember 23. jaanuar 6. märts 27. märts (finaalid)

klubilt midagi nõudma läks.”

“Vabandage – Nõmme Kaljust me ei kirjuta.” Andres Vaher Õhtulehe suhetest jalgpalliklubiga 2009 NOVEMBER JALKA

1-teist mõtet

Kas kõigi aegade edukaim valikturniir? On küll! J

algpall on suurepärane näide valdkonnast, kus risti vastukäivaid väiteid võib osavalt kaitsta. Loomulikult kasutatakse selleks lihtsaid demagoogiavõtteid, nagu see vaidluste puhul üleüldiselt tavaks. Eesti jalgpalli suhtes viimastel aegadel vaenulikult meelestatud Eesti Päevaleht ei mallanud isegi ära oodata valiktsükli viimast mängu Belgia vastu ja varem valmiskirjutatud loo võttis hästi kokku esiküljepealkiri: “Jalgpallikoondise tume valiktsükkel: tunnelist valgust ei paista”. Mängu hilise aja tõttu tulemus ajalehte ei jõudnud ja nii lähtuti eeldusest, et küllap kaotatakse ka Belgiale. Valikturniiri hindeks kuulutas artikli pealkiri Belgia mängu nägemata: kaks! (Sõnades Eesti noortejalgpalli pärast muretsev Eesti Päevaleht oli ainus kolmest üleriigilisest päevalehest, mille paberväljaanne ei teavitanud oma lugejat meie U17 koondise koduväljakuviigist Ukraina vastu – õigemini tegi seda hilinemisega, kui sai teavitada ka Eesti noorte kaotusest Prantsusmaale. Võidumängust Sloveenia üle teatas EPL nii: “Eesti noortekoondis kaotas alla 17-aastaste jalgpallurite EM-võistluste valikturniiril Tallinnas Sloveenia 1:0 ja sai grupis 1:1 viigistanud Prantsusmaa ja Ukraina järel kolmanda koha.”) Postimees seevastu lausa tänas suurelt oma pealkirjas: “Aitäh! Eesti jalgpallikoondis lõpetas aegade ilusaima valikturniiri”. Õhtuleht, mis ainsana jõudis tulemuse lugejani tuua järgmisel päeval, hõiskas pealkirjas: “Elagu Raio! Elagu Kostja! Elagu terve Eesti koondis!” 8

JALKA NOVEMBER 2009

Muidugi ei saanud Eesti Päevaleht tunnistada, et taas kord on end lolli olukorda mängitud, ja järgmise päeva lehte kaunistas lause: “Belgia alistamine tõstis Eesti meeskonna võrreldes varasemate tiitlivõistluste valikturniiridega sügavast madalseisust õnneks taas keskpärasusse.” Muuseas – Eesti ongi keskpärane koondis ja iroonia või osatamine on siinkohal kohatu ning iseloomustab rohkem selle tegijat kui meie mängijaid või koondist.

Lahutame peksupoiste punktid!

Eesti Päevaleht tõi tänuväärselt ära ka kõigi seniste MM- ja EM-valikturniiride Eesti punktid ja tegi kokkuvõtte: kahel korral on kogutud rohkem punkte kui lõppenud valikturniiril, kahel korral sama palju ja neljal korral vähem. Sealt siis tulenes ka ajalehe hinnang: keskpä-

“

Muuseas – Eesti ongi keskpärane koondis ja iroonia või osatamine on siinkohal kohatu ning iseloomustab rohkem selle tegijat kui meie mängijaid või koondist.

„

rane. Aga see on siiski poolik tõde. Sest Eesti valikgruppidesse on kuulunud nii viis, kuus kui ka seitse meeskonda, mis tähendab, et peetud mängude arv on erinev. Ja mis kõige olulisem – punktide võitmise koha pealt on kõige tähtsam ikka olnud see, kas meie valikgrupis on olnud peksupoisse

ehk neid, kelle käest punktide saamine on sisuliselt garanteeritud. Eesti auks peab ütlema, et valikgruppides oleme suutnud uskumatu kindlusega autsaideritelt maksimumpunktid kätte saada. Seda isegi siis, kui me mänguliselt pole domineerinud. Eesti pole punktigi kaotanud Fääri saartele (võidetud 6 punkti), Liechtensteinile (6), Luksemburgile (6) ja muidugi Andorrale (18!). Oleme sellelt kvartetilt koorinud 36 punkti 62 sõjajärgsest! See on enam kui pool. Ja alles siis, kui lahutame need punktid iga valikturniiri saagist, saame aimu, kui kõvasti oleme tegelikult mänginud. Esimese tsükli kohta on raske öelda, kumb oli suurem peksukott, kas meie või rahvusvahelise kogemusega Malta. Olime mõlemad punased laternad ja omavahelise madina me kaotasime. Teises tsüklis olime ainus nõrk meeskond. 1998. aasta MM-valikmängudes suutsime esimest korda pääseda viimasest kohast ja seda saavutust oleme korranud kuni praeguseni! Sealjuures jätsime selja taha Valgevene, mitte mõne kääbusriigi! Väga hea tsükli tegime 2000. aasta EMil. Valikgrupi punane latern Fääri saared kogus 3 punkti, kuid mitte ainsatki Eestilt! Kui lahutame Fääridelt võidetud 6 punkti kogutud 11st, jääb meile järele 5 punkti endast tugevamate vastu. Korralik tulemus, aga arvestagem, et mänge oli tervelt 14! Järgmises tsüklis kasseerisime omad punktid Andorralt ja lisa saime ainult kahe viigi eest Küprose vastu – seega jäi meie kaukasse 2 punkti. 2004. aasta EM-valikturniiril pügasime

1-teist mõtet jälle täies mahus Andorrat ja 2 punkti sigines viikide eest Bulgaaria ja Horvaatia vastu. Aga tegemist oli ka viiese alagrupi ja ainult kaheksa mänguga. Meie rekordsaak 17 punkti on hea demagoogiaaines, sest 12 punni tuli meile ju Liechtensteinilt ja Luksemburgilt! Järele jääb siiski kopsakas 5 punkti (võit ja viik Lätiga ning viik Venemaa vastu). 2008. aasta EMil täitsime jälle kohustusliku kava: 6 silma Andorralt, aga järele jäi ainult üks punkt, mille teenisime Makedoonialt. Lõppenud valiktsüklis pistsime rinda üksnes endast tugevamatega. Olen kuulnud ka väiteid, et Armeenia on samast klassist Luksemburgi ja Liechtensteiniga, kuid ma ei pea neid tõsiseltvõetavaiks. Armeenia jalgpalli traditsioonid, armastus selle mängu vastu, klubikultuur ja saavutused – ei Eestil ega kahel nimetatud kääbusriigil pole siin küll midagi vastu panna. Ja selle loogika järgi on kõik kogutud 8 punkti täisväärtuslikud ehk siis – Eesti tegi tõesti oma kõigi aegade parima valikturniiri! Olgu käesolev lookene ja kõrvaltoodud tabelid ning rehkendused näiteks, kui erineval moel saab üht ja sama asja lahata. Demagoogiat kasutasin minagi ja vastu oskaksin vaielda iseeneselegi. Las lugeja otsustab, kummas otsas rohkem tõde on – kas Eesti Päevalehe juba ette mahategevas kriitikas või Jalka arvutustel!

Mitu punkti Eesti tegelikult võitis? Järgnevalt kõik Eesti sõjajärgsed MM- ja EM-tsüklid. Paremusjärjestuse all on Eestilt lahutatud need punktid, mis on saavutatud peksupoiste vastu ja saadud n-ö õige punktide arv.

MM 1994 −

1. Itaalia 16 2. Šveits 15 3. Portugal 14 4. Šotimaa 11 5. Malta 3 6. Eesti 1 1 punkt (kuna Malta ei olnud Eesti suhtes peksupoiss)

EM 1996 −

1. Itaalia 2. Horvaatia 3. Leedu

23 23 16

Foto: Lembit Peegel

Nii tuli kõigi aegade valikturniiri võit Belgia üle ja lõppes parim valikturniir Eesti koondisele. Keskel teise värava autor Konstantin Vassiljev.

4. Ukraina 13 5. Sloveenia 11 6. Eesti 0 0 punkti (selles valikgrupis oli peksupoiss Eesti)

MM 1998 −

1. Austria 25 2. Šotimaa 23 3. Rootsi 21 4. Läti 10 5. Eesti 4 6. Valgevene 4 4 punkti (Kõva sõna – esimest korda pääseti viimasest kohast, kuhu suruti meist kõvem Valgevene!)

EM 2000 −

1. Tšehhi 30 2. Šotimaa 18 3. Bosnia & Hertsegoviina 1 1 4. Leedu 11 5. Eesti 11 6. Fäärid 3 11 punkti (lahutame Fääridelt saadud 6 punkti ja saame väärtuslikud 5 punkti!)

MM 2002 −

1. Portugal 24 2. Iirimaa 24 3. Holland 20 4. Eesti 8 5. Küpros 8 6. Andorra 0 8 punkti (lahutame Andorra punktid ja jääme 2 punkti peale)

EM 2004 −

MM 2006 −

1. Portugal 30 2. Slovakkia 23 3. Venemaa 23 4. Eesti 17 5. Läti 15 6. Liechtenstein 8 7. Luksemburg 0 17 punkti (kääbuste 12 mahalahutamise järel jääb pauna tubli 5 punkti)

EM 2008 −

MM 2010 −

1. Horvaatia 29 2. Venemaa 24 3. Inglismaa 23 4. Iisrael 23 5. Makedoonia 14 6. Eesti 7 7. Andorra 0 7 punkti (Andorra − 6 jätab meile armetu 1 punktikese) 1. Hispaania 30 2. Bosnia & H 19 3. Türgi 15 4. Belgia 10 5. Eesti 8 6. Armeenia 4 8 punkti (siit pole midagi lahutada – Eesti on tõesti teinud parima valiksarja!)

1. Bulgaaria 17 2. Horvaatia 16 3. Belgia 16 4. Eesti 8 5. Andorra 0 8 punkti (lahutame Andorra 6 ja saame 2 kõva punkti)

Indrek Schwede JALKA peatoimetaja

2009 NOVEMBER JALKA

meistriliiga

Tallinna Kalevi must stsenaarium – järgmine hooaeg II liigas “Neli aastat tagasi nad olid kolmandas liigas ja võitsid selle. Siis tulin mina ja pärast seda võitsime teise liiga ja nüüd saime siis Meistriliigasse,” teatas JK Tallinna Kalevist hiljuti skandaaliga läinud Aavo Sarap kolme aasta eest krõbedal novembriõhtul. On sümboolne, et suure juhi lahkudes seisab Kalev silmitsi ka hüvastijätuga Meistriliigast. Lennart Komp

mullusele 26-le viimastes lõppeva hooaja kohtumistes sedavõrd lisa teenida, et avahooaja skoor kahe järgmise summaski ületada. “Kui Kalev tõusis Meistriliigasse ja saavutasime seal debüütaastal kuuenda koha, oli meil selge identiteet – tugev amatöörklubi,” rääkis Kalevi juhatuse liige Raimo Nõu. “Erinevatel põhjustel aga ei suutnud me seda suunda hoida. Ostsime mängijaid, kes olid ilmselt küll head, kuid ei sobinud sellesse mudelisse, nii et ühel hetkel oli meil terve rida mängijaid stipendiumi peal, milleks meil aga polnud piisavalt võimalusi.” Tänavu on punktilisa tulnud visalt. Ehkki juunis suudeti liider Levadiat üllatada 2:2 viigiga, järgnes sellele 11mänguline põud, mille lõpetas alles 4:3 võit Nõmme Kalju üle. Sellisesse mustrisse on närvilisus ja sisepinged sisse tikitud.

Foto: Lembit Peegel

Tänavu kesiselt mänginud Kalev võib lipu II liigasse langetada.

ii või teisiti said augusti viimased nädalad Kalevi jaoks uue epohhi eelmänguks. Milliseks algav ajajärk aga kujuneb, näitavad hooaja viimased kohtumised. Siis saab selgeks, kas kaks aastat tagasi Meistriliigas debüüthooajal kõrgel kuuendal kohal maandunud, ent tänaseks peksupoisi haletsusväärsesse rolli langenud Kalev suudab kõrgemasse seltskonda püsima jääda või tuleb uut hooaega alustada Esiliigast või isegi II liigast. 2007. aastal 43 punkti kogunud Kalevil tuleb kõvasti vaeva näha, et

JALKA NOVEMBER 2009

Väravalööjat ei ole

“Meil on tohutult vähe õnne olnud, sest mitu mängu oleme kaotanud napilt,” rääkis meeskonna kapten Vahur

Vahtramäe. “Närvilisus tuligi sellest, et kõigi vastu oli võimalusi, ent punktid andsime viimastel minutitel käest.” Kubemelihase vigastusega kimpus olev Vahtramäe aga ei saa enam korralikult treenidagi, vaid hoiab pingutust mängude jaoks. Trauma ravimiseks on vaja kas pikka puhkust või operatsiooni. Pärast 31 kohtumist oli Kalevi väravatevahe 25:73, mis selles arvestuses andnuks seitsmenda koha, ent konkurentidel Tartu Tammekal, Paide Linnameeskonnal ja FC Kuressaarel on suurte kaotuste kõrval ette näidata punktid ka tugevate vastu. Kalev sähvatas vaid Levadia vastu. “Tõsine puudus on Tiit Tikenbergi masti ründajast, kes suudaks värava ees i-le täpi peale panna,” kahetses Vahtramäe. “Noortel on veel kogemustest ja enesekindlusest vajaka.” Paraku on Tikenberg üks neist väärtuslikest lahkujatest, kes on öelnud Kalevile adjöö. On siis põhjus saamata jäänud rahas või konfliktides Sarapiga. Praegu on Tikenberg Ameerika Ühendriikides ning Kalev on talle senini võlgu. “Ühest küljest andis klubi Tiidule katteta lubadusi, mis ilmselt vähendas tema motivatsiooni, teisalt aga oli tal tihti erimeelsusi treeneriga ja ta tahtis juba varemgi ära minna,” selgitas Kalevi juhatuse liige Raimo Nõu. Suvel tuli hüvasti jätta ka värava-

meistriliiga

“

Foto: Lembit Peegel

Tõsine puudus on Tiit Tikenbergi masti ründajast, kes suudaks värava ees i-le täpi peale panna.

„

Aavo Sarapi lahkumise järel peatreeneriks ülendatud Daniel Meijel (vasakul) peab lootma Christian Kõrtsmiku väravatele, et Meistriliigasse püsima jääda.

vaht Janno Hermansoni ning ründaja Edwin Stüfiga, kes leidsid omale koha Kaljus ja Floras. Keerulisele olukorrale on oma jälje jätnud ka vigastused. Senisest abitreenerist peatreeneriks ülendatud Daniel Meijeli sõnul oli neil 20. oktoobril 1:4 kaotusmängus Flora vastu kasutada vaid neli-viis tervet mängijat. Puhugu tuuled mis suunas tahes, värskust on need viimaste kuude jooksul Kalevisse toonud sellele vaatamata ning seni pingeist tiine õhk on muutunud klaarimaks. Meijeli sõnul kõigi mängijate silmad põlevad, ka neil, kelle silmist oli varem sära kaotsi läinud. Nii Meijel kui ka Nõu kinnitavad, et kõige mustemagi stsenaariumi järgi ei lõpeta Kalev tegevust. “Varem polnud elementaarseid asjugi, spordijooki näiteks,” lausus Meijel. “Kõik algab pisiasjadest ning alates septembrist on need vähehaaval paremuse poole liikunud.”

Taustsüsteem professionaalseks

Pärast edukat debüüthooaega üle oma võimete elanud Kalev on sel aastal suu-

resti tänu EJLi Meistriliiga klubidele eraldatava toetusele eelarve tasakaalu saanud. Hingamisruumi andis ka Sarapi lahkumisega vabanenud palgafond. “Klubi jaoks oli see (Sarapi palk – toim) väga suur kuluallikas, samas tulemusi polnud, kõik olid närvilised ja moraaliga oli probleeme. Nüüd oleme finantsiliselt paremas seisus ning sisekliima on klubis tervikuna ja meeskonnas väga hea,” rääkis Nõu. Kalevi tulevik sõltub aga suuresti tänavuse hooaja tulemustest ning otsustest, mis kahe hooaja vahel vastu võetakse. Parim lahendus oleks jätkamine Meistriliigas, musta lahenduse korral aga alustatakse uut hooaega hoopis II liigast. Nõu peab oluliseks, et praegu kustutatakse jõudsalt võlanumbreid ja sedasi vabanetakse talveks pingeid tekitavast koormast. Samas tuleb taas püüelda tugeva amatöörklubi maine poole ning luua professionaalne taustsüsteem. “Kuuenda koha järel sattusime ehk liialt ekstaasi, suunasime liiga palju tähelepanu esindusmeeskonnale, mistõttu püramiidi alumise osa ehk noortetööga

tegelesime küll hästi, kuid mitte suurepäraselt,” vaagis Nõu. “Nüüd on ikkagi meie jaoks esmatähtis laiapõhjaline, heal tasemel noortetöö.” Teisalt on oht, et suvel alustatud uuendused ja edasised kavad lendavad vastu taevast, sest veel ei ole täpselt teada, kuidas mõjub Esiliigasse langemine mängijate motivatsioonile. Ühtlasi kannatab rahaline pool. Nõu sõnutsi on Esiliigasse pudenemise puhul kaks varianti. “Kui kõik mehed on valmis pingutama, siis klubi pingutab sama tõsiselt, et teha kõik Meistriliigasse naasmiseks,” lausus Nõu. “Kui aga mitu meest peaks loobuma, siis ei saa välistada ka kardinaalselt teist lahendust – jätkame hoopis II liigas.” Klubi jaoks tähendaks see täiskasvanute jalgpallist mõneks aastaks tagasitõmbumist, mille tõttu tuleks ajutiselt loobuda ka Meistriliigas osalevast naiskonnast, mis võtab klubi eelarvest kuuekohalise summa. Nõu toonitab siiski, et selline variant tuleks kaalumisele alles suurimas hädas. Eeliseks oleks võimalus kolm-neli aastat rahulikult vundamenti laduda. 2009 NOVEMBER JALKA

mängija

Marko Kristalil on Andero Pebrega suured plaanid Hooaja teiseks pooleks Levadia duublist Paide Linnameeskonda laenatud Andero Pebre jõudis uue verstapostini – 17aastaselt esimesed mängud Meistriliigas Paide sinipunatriibulises särgis. Samasuguseid kannab tema unistuste meeskond FC Barcelona. Lennart Komp

igupoolest oli Järvamaa esindusmeeskonda siirdumine mõnes mõttes tagasipöördumine juurte juurde, sest Pebre on sündinud Paides ning kaks esimest eluaastat elas ta Paidest kaheksa kilomeetri kaugusel Väätsa alevikus, kuni pere Tallinna kolis. Esimesed kuud uues meeskonnas on olnud eneselegi üllatuslikult edukad. “Ei oodanud, et Paides nii hästi läheb,” sõnas 18aastane Pebre. “Alustasin esimeses mängus Tammeka vastu kohe väravaga ning seni on kõik kulgenud kenasti.” Uue hoolealusega on rahul ka Paide treener Viktor Mets, kelle sõnul tõi Pebre juurde ründeteravust, mida ta parasjagu igatses.

cv Andero Pebre Sünniaeg: 7.08.1991 Sünnikoht: Paide Positsioon väljakul: ründaja Treenerid: Aivar Tiidus, Aleksandr Puštov, Urmas Hepner, Viktor Mets, Erki Kesküla, Frank Bernhardt, Marko Lelov, Urmas Kirs, Aivar Lillevere

Meeskonnad noorteklassis: Tallinna FC Kotkad, SC Real

Meeskonnad meesteklassis: 2008 Tallinna FC Levadia II (EL) 35/6 2009 Tallinna FC Levadia II (EL) 14/5 2009 Paide Linnameeskond (ML) -/-

Saavutused: 1. koht Esiliigas 2008, noorteklasside neli meistrikulda

JALKA NOVEMBER 2009

Foto: Lembit Peegel

Andero Pebre treeningul higi valamas.

“Pebre tuli õigel ajal ja on meid palju aidanud,” rääkis Mets. “Tal on vaja teha palju tööd, kuid tulevikus võib temast saada arvestatav mees.” Isa käe kõrval seitsmeaastasena Aivar Tiiduse SC Realis, mis tollal veel FC Kotkase nime kandis, vutiga tõsisemalt tutvust teinud Pebre ei ole pärast seda enam tagasi vaadanud. Noorteklassis võitis ta Kotkase/Realiga neli meistritiitlit ning 2008. aasta alguses pani noormehele käpa peale Levadia spordidirektor ja abitreener Marko Kristal. “Käisin alguses Valga Warriori trennides ja osalesin nendega isegi aastalõputurniiril, kuid Marko Kristal käis mu isaga rääkimas ning Levadia tundus ka mulle parem variant,” meenutas Pebre. Rahvuskoondise eest 143 mängus osalenud Kristal ei tee saladust, et Levadial on Pebrega suured plaanid. “Paides on ta väga tubli olnud ning talvel alustab ta hooaja ettevalmistust Levadia põhimeeskonnaga,” tutvustas Kristal. “Loodame, et tulevikus võib teda

tihemini Levadia eest mängimas näha.” Tallinna Saksa gümnaasiumi 12. klassi õpilane Pebre aga pelgab, et päris täies mahus ei ole võimalik ettevalmistust kaasa teha, sest kool vajab lõpetamist. Ta on valmis, et võib-olla tuleb hooaega duublis alustada. Paides parema ääreründaja positsioonil mängiva Pebre jaoks peab ka Kristal parimaks kohaks just seda, kus ta ka Frank Bernhardti juhendatavas U19 koondises tegutseb. Pebre arengut maast madalast suunanud Tiidus mäletab, et Pebre oli alatihti esimene, kes kohale jõudis, ja viimane, kes koju läks. “Pebre on töökas mees ning kodutööd tegi eeskujulikult, harjutades omal käel juurde,” lausus Tiidus. “Palja trenniga eesmärke ei saavuta ja iga mängija, kes tahab kuhugi jõuda, peab puudujääke pidevalt lihvima.”

“

Aias on vähe ruumi ja nii pole lööke eriti teha mujal kui trennis, mil väravavaht ka kauemaks jääb.

„

Pebrele endale meeldib just suviti koduhoovis oskusi viimistleda, kuid ühe aspekti, nimelt löökidega, on keeruline. “Aias on vähe ruumi ja nii pole lööke eriti teha mujal kui trennis, mil väravavaht ka kauemaks jääb,” lausus Pebre. Teadmine, et just jalgpallurirada pidi tahab ta karjääris edasi liikuda, jõudis Pebreni Levadiasse siirdudes: “Siis hakkasin mõtlema, et jalgpalliga võib midagi suuremat saada ja kuhugi jõuda.”

treener

Kogenud Erki Kesküla unistab salaja välismaast “Mis sa arvad, kui võiks midagi kunagi koos teha ...” ütles Eesti koondise endine peatreener Teitur Thordarson umbes tosin aastat tagasi oma toonasele abilisele Erki Keskülale ühes trennis. Islandlase toonane uitmõte mõlgub Kesküla meelel veel tänagi. Mis oleks kui ...

Foto: Lembit Peegel

Erki Kesküla võib ühel päeval pallid üles rivistada ka välismaal.

amal ajal kui Thordarson kaugel Vancouveris enne ärkamist veel viimast korda külge keerab, teab Kehtnast pärit Kesküla pärastlõunast kohvi rüübates, et Thordarsoni e-posti aadress on tal alles. Praegu Vancouver Whitecapsi juhendav Thordarson võiks Keskülale olla võimalus end välismaal proovile panna. “Ka Pasi (Rautiainen) küsis minu käest eelmisel aastal, miks ma seda liini ei kasuta,” mõtiskles Kesküla. “Ma ei ole inimesena paremat persooni kohanud kui Teitur. Kõik, mis ta Eestis tegi, oli väga südamlik.” Tänavu 40. sünnipäeva tähistanud

Kesküla tunneb siiski, et praegu ei ole veel õige aeg kõike jättes neile vintsutustele vastu astuda. Hoolt vajab kümneaastane tütar, jalgpalliõpetust tahab tema Nõmme Unitedi 1997. aastal sündinud poiste grupp, tegemata on UEFA Pro litsents. “Pro litsentsi puudumine seab piirid ning pärast Jelle Goesi lahkumist ei ole kedagi, kes seda kursust Eestis juhiks,” kahetses Kesküla. “Unistus on praegusest 1997. aasta poiste grupist parimad viia nii kõrgele kui võimalik ja siis korraks kas või abitreenerina mingi meeste võistkonna juures tõsisemalt kätt proovida.” Keskülal on hea meel, et Rautiainen võttis Soome TPSi kaasa temaga Floras koos töötanud Karel Voolaiu. “Kes ei tahaks selle sees olla, vahetaksin temaga iga kell kohad,” lausus Kesküla. Lastest aga räägib Kesküla nakatava kirega. Alates Kehtna jalgpallikooli loomisest 1994. aastal vuti järelkasvu eest hoolitsenud Kesküla tunneb rõõmu, et saab noori arenemas näha ning suunata neid inimeseks ja jalgpalluriks sirgumisel. “Laste puhul ei ole võimalik arengut mitte näha. Sa näed, kuidas laps, kui tal on tahtmist, võtab ühe või teise asja omaks,” rääkis Kesküla põlemisega. Esimese kontakti sai ta lastega tegelemisel pärast toonase Tallinna Pedagoogikaülikooli lõppu Valtu põhikoolis. 1992. aastal Lasteekraani spordistuudios ka teletööga kokku puutunud Kesküla sõnul murduvad praegused noored just siis, kui trennides läheb füüsiliselt raskemaks ning koolikoormus kasvab. Tihti minnakse kergema vastupanu teed, valides lihtsamad koolivälised tegevused.

“Jalgpallitrenn ei ole huviring ning seal käib raske töö,” teab Kesküla. “Kui läheb majanduslikult raskeks, loodan, et lapsevanemad tulevad rääkima ja leitakse mingi lahendus, eriti kui tegu on andeka poisiga.” Jalgpalli juurde tõi Kesküla sõber Raivo Rauts, kes praegu kuulub koos temaga II liiga meeskonda Põhja-Tallinna JK. Kehtnas 25aastasena koos kogenuma Viktor Metsaga alustanud Kesküla on sel hooajal Metsaga koos Paide Linnameeskonnas, kus põhilise töö teeb just Kesküla, sest enamik meeskonnast elab ja seega treenib Tallinnas. “Järgmisest hooajast nähakse mind veel rohkem südamega Paide meeskonna juures, kuid saab näha, kuidas hooaeg lõppeb, ja finantsiline pool tuleb korda saada,” vaatab Kesküla tulevikku.

cv Erki Kesküla

Sünniaeg: 10.03.1969 Sünnikoht: Rapla Litsents: UEFA A Klubid treenerina: Kehtna Jalgpallikool (noored), Tallinna FC Flora (abitreener), Andres Operi Jalgpallikool (noored), Paide Linnameeskond, Põhja-Tallinna JK, Nõmme United (noored)

Koondised treenerina: A-koondise abitreener, noortekoondiste treener

Tuntumad õpilased: Vjat eslav Zahovaiko, Tarmo Neemelo, Enver Jääger, Aleksander Saharov, Silver Kõiv

2009 NOVEMBER JALKA

Modellid Ken Kallaste ja Rio Rando Kallaste

Nike jalgpallisärk MANCHESTER UNITED Hind: 1299 kr Nike Lühikesed püksid MANCHESTER UNITED Hind: 699 kr

Nike komplekt Fc Barcelona Hind: 999 kr Nike jalgpallijaltas JR CTR 360 LIBRETTO TF Hind: 799 kr Nike pall Veloci Hind: 399 kr

Nike müts MANCHESTE UNITED Hind: 499 kr Nike dressipluus Tiempo Hind: 799 kr Nike kunstmurupüks Hind: 699 kr Nike kunstmurujalats Nike 5 T-3 CT Hind: 1299 kr 14

Nike kindad Hind: 499 kr

JALKA NOVEMBER 2009

Nike jalgpallijalats CTR 360 AG Hind: 1299 kr Nike pall Multi turf elite Hind: 799 kr

Nike dressipluus Juventus fc Hind: 1899 kr Nike vabaaja särk Juventus Hind: 599 kr Nike lühikesed püksid Juventus Hind: 699 kr Nike jalgpallijalats Nike 5 T-1FS Hind: 1099 kr

Nike laste jalgpallisärk Hind: 249 kr

Nike laste dress FC BARCELONA Hind: 1399 kr Nike jalgpallijalats Mercurial veloci Hind: 799 kr Nike jalpall Rua Hind: 599 kr

Nike lastejalgpallipüksid Hind: 299 kr Nike laste saalijalats JR NIKE CONTACTO FS Hind: 699 kr Nike jalgpall T90 PITCH Hind: 299 kr

A Le Coq Arena, Asula 4C, avatud E-R 11-18, L 10-15, 2009 NOVEMBER JALKA 15 football@sportland.ee, tel 611 7087

naised

Eesti naistest on saamas tõsised jalgpallurid Nad treenivad nii vihmas kui tuules kaks korda päevas – saage tuttavaks Eesti naiste koondisega. Jalka käis nendega koos trennis. Malle Koido

egemist on ilmselt aasta kõige Liiga tabel vihmasema päevaga – taevast 1. Tallinna FC Levadia 21 19 1 1 110:12 58 kallab vett nagu oavarrest. 2. Tallinna FC Flora 21 16 2 3 96:13 50 Vähe huvitab see aga tüdrukuid, 3. Pärnu JK 21 16 1 4 128:17 49 kes sinistes jopedes kirjaga “Eesti” 4. Põlva FC Lootos 21 10 3 8 39:44 33 Männiku staadioni kunstmurul 5. JK Tallinna Kalev 21 7 4 10 26:47 25 sooja teevad. Koondise peatreeneri 6. Tartu JK Tammeka 21 5 3 13 22:68 18 assistent Peter McGovern teeb 7. Nõmme JK Kalju 21 1 3 17 14:131 6 juba isegi soojenduse ajal kõvemat 8. FC Kuressaare 21 0 3 18 9:112 3 häält: “Korralik venitus!!” Peale tema on kohal veel peajalgpallurite generatsiooni. Ja parimad treener Keith Boanas, treeningu and- noored on juba samuti koondise põhimisele samuti aktiivselt kaasa aitav tegijate seas – näiteks 2008. aasta meistFC Flora peatreener Allan Soomets rivõistluste parim väravakütt Katrin Loo, ning füsioterapeut, kelle abi pooleteikes polnud olulise saavutuseni jõudes setunnise sessiooni jooksul nii mõnigi veel 18aastanegi, või noor lootus Kairi kord vaja läheb. Himanen. Ja loomulikult Eesti parimad jalkatüdrukud. 12aastaselt vutti tagudes Hea vorm nüüd koondises tahtsime trennikaaslastega ise kord kohustuslik sama heaks saada kui pea juba legenHooaeg on just lõppenud, kuid naiste daarsed Anastassia Morkovkina või koondis harjutab endiselt täie hooga – Ave Pajo, samas adudes, et vaevalt see laupäevasel on kavas koguni kaks trenni kunagi juhtub – ja sellise klassiga männing naiskonna ühine lõunasöök. Seegijate vastu platsile saamine oli auasi. tõttu on esimene, hommikune trenn, ka Võib kindel olla, et need samad pisut kergem ega tapa. tüdrukud motiveerivad trennis vaeva Kui koondise peatreeneritelt uurin, kui nägema ka praegust teismeliste naisheas vormis peab olema, et selline trenn

Koondise treeningutel muutuvad naised aina enam jalgpalluri sarnaseks.

JALKA NOVEMBER 2009

kaasa teha, pööritavad nad silmi: “Ikka väga, väga heas vormis! Soojendust võid proovida.” Kui kunagi olid naisjalgpallurid lihtsalt punt tüdrukuid, kes paar korda nädalas väga laialivalguva tasemega seltskonnas trenni tegid, siis nüüdseks on see muutunud. Tüdrukud hakkavad järele jõudma rahvusvahelisele tasemele ja on füüsiliselt üha enam tippsportlaste moodi – valmis 90minutilisele väljakutsele vastu astuma – ning seda paranenud vormi on juba peale vaadates näha. Nad teevad kord nädalas üldfüüsilist trenni, käivad jõusaalis ning läbivad regulaarselt sporditeaduslikke teste. Enne raskeid mänge maailma absoluutsete tippnaiskondade Islandi ja Prantsusmaa vastu polnud meie koondis sel aastal kaotanud ainsatki maavõistlust – kuid maailma tipuga tasemevahe vähendamine on loomulikult aeganõudev protsess. Veelgi tõsisemad naisjalgpallurid mujal maailmas aga treenivadki 5-6 päeva nädalas ning nii mõnigi kord mitu korda päevas – nagu tippsportlasele kohane. “Kas jalgpall on ikka naistele

naised

Levadia tegi duubli Eesti klubijalgpallis on FC Levadia seda hooaega peale meeste Meistriliiga domineerinud ka naiste seas, ehkki naiste meistrivõistlustel oli esikolmiku rebimine tihedam ning medalite saatus selgus alles viimases voorus. Flora kindlustas viimases voorus vaatamata kaotusele hõbeda ning Pärnu JK pidi üle aastate seekord leppima pronksiga. Levadia tüdrukud said ka naiste karika peakohale tõsta, alistades finaalis Kadrioru staadionil paarisaja pealtvaataja ees FC Flora.

kohane?” ja “Kas naised mängivadki jalgpalli?” kvalifitseeruvad arenenud riikides rubriiki “Loll küsimus” ning ka Eesti hakkab lõpuks sinna jõudma. Jalgpall on USAs ja Inglismaal tüdrukute jaoks nüüdseks spordialavalik number üks ning maailma jalgpalli kõige kiiremini kasvav osa. “Peaga mäng on Eesti naiste nõrkus. Trennis saavad nad veel hakkama, aga see ei tõlgendu üle mänguolukordadesse. Sa ei saa õpetada vaprust,” muretseb peatreener Keith Boanas oma neidude sooritusi vaadates. Just pealöögid on tänase treeningu fookus. Tüdrukud kõksivad kõigepealt omavahel palli pausideta õhus hoides “pea soojaks” ning harjutavad seejärel standardkaitseolukordi – treenerid löövad palli peakõrguselt karistusalasse ning kaks kaitsjat ja väravavaht peavad otsustama, kes ohtliku tsenderduse puhtaks lööb.

Rahvusprobleemi pole

“Tubli tüdruk, Signy Aarna – hea töö!” karjub McGovern üle väljaku õnnestunud pealöögi peale. Kuid ta ei hoia enda teada ka rahulolematust, kui selleks põhjust: “Nii see jätkuda ei saa! See oli kehv!” Peatreener Boanas seisab samal ajal tüdrukute keskel, peatab vajadusel mängu ning selgitab, kuidas olukorras käituda ja end optimaalselt positsioneerida. Taktikalisele kuivtrennile järgnev vutimäng pole samuti niisama palli tagaajamine. Tüdrukud proovivad eelkõige läbi erinevates mängusituatsioonides õigete otsuste tegemise, mitte ei ründa lihtsalt üksteise väravat. Treenerid selgitavad, mis on situatsioon ning mis kellegi ülesanded, rünnak mängitakse paari minutiga läbi, analüüsitakse, mängitakse vajaduse korral uuesti ning võetakse järgmine. Naised saavad tagasisidet enam kui piisavalt.

Kuigi koondises on nii eesti kui ka vene keelt emakeelena kõnelevaid tüdrukuid erinevatest klubidest, jätavad nad ühtehoidva grupi mulje. Ehkki treeningutel kuuleb nii eesti, inglise kui ka vene keelt, suhtlevad omavahel kõik ning peale trenni segunevad kõik keeled ja rahvused vabalt – rahvusprobleemi naiste koondises ei paista. Kuidas tundub kõige selle valguses koondise ambitsioonikas plaan valiktsüklis korralik arv punkte koguda? Tüdrukud on iga päevaga üha enam jalgpallurite moodi ning ehkki Island ja Prantsusmaa on kõvad pähklid, peaks pühendunud ettevalmistuse najal ülejäänud alagrupikaaslastelt punktide võtmine realistlik plaan olema.

Katrin Loo harjutab peamängu.

Üleminekumängud Poolfinaalid: 22.10. 19:00 Tartu JK Tammeka - Pärnu JK Vaprus 4:1 (4:0) 22.10. 19:00 Nõmme JK Kalju - FC Kuressaare 2:1 (0:0) Finaal: 25.10. 14:00 Tartu JK Tammeka* - Nõmme JK Kalju 2:0 (1:0) *Tartu JK Tammeka jätkab Meistriliigas, ülejäänud üleminekumänge pidanud klubid mängivad hooajal 2010 Esiliigas.

Treenerid Keith Boanas (vasakul) ja Peter McGovern tööpostil. 2009 NOVEMBER JALKA

peegli peegeldused

Kaks viimast lahingut MM-valikturniiril Eesti lõpetas oma kõigi aegade parima tiitlivõistluste valikturniiri kahe koduse mänguga, mida ehtis võit Belgia üle. See on meie valikmängude kõigi aegade suurim võit.

lembit peegel

Hopsti – nii lendas pall Sergei Pareiko selja taha.

Bosnia meeskond hukkunud kaasmaalasest fänni mälestamas.

Esiplaanil õpetab Taavi Rähn eesti rahvatantsu Emir Spahicile. Bosnia ja Hertsegoviina lahingus oli ka langenuid – murul lamab Ragnar Klavan. 18

JALKA NOVEMBER 2009

peegli peegeldused

Eesti fännitribüün – sinine nagu peab, lootusrikas nagu alati.

Selle sildi all läheb Tarmo Rüütlil hästi. Flora lipu all on lood teised.

Daniel van Buyteni nina eest avas Belgia skoori Raio Piiroja

Dmitri Kruglovi karistuslöök. Paremalt seisavad Jan Vertonghen, Mousa Dembele, Lokonda Mpenza ja reegleid rikkudes enne lööki edasi liikunud Thomas Buffel.

Kaimar Saag pääses kahes valikmängus kenasti pildile. 2009 NOVEMBER JALKA

Foto: Lembit Peegel

K체mme aastat tagasi Flora eest pallimas. Siis oli Flora Terja arvates profisats l채bi ja l천hki.

JALKA NOVEMBER 2009

usutlus

Sergei Terehhov: kui antaks võimalus, teeksin kõik samamoodi!

Eesti koondise eest 94 mängus osalenud väsimatu äärepoolik Sergei Terehhov käis läbi Norrast ja Venemaalt, tegi Soomes puhta töö ning tunneb veel jaksu paar hooaega Meistriliigas mängida. Pärast seda saab temast tõenäoliselt ranget distsipliini ja professionaalset suhtumist nõudev treener. lennart komp Mitmed sinu endised koondisekaaslased nagu Marko Kristal, Martin Reim, Erko Saviauk, Urmas Kirs, Gert Olesk ja teised on mängijakarjääri järel treenerina jalgpalli juurde jäänud. Tundub, et valmistud isegi seda sammu astuma. Kui tõsised on su treeneriambitsioonid? Kui midagi teha, tuleb endale kõrged eesmärgid seada. Eks näeb, kuidas see läheb, aga vaikselt hakkan valmistuma. Milline roll on sul praegu Nõmme Kaljus? Rohkem olen mängija. Trennides võib-olla enne mängu käin taktikalised asjad üle ja ütlen motiveerivaid asju.

Pärast kahte head mängu Flora vastu tundus, et võite siiski medalikonkurentsi sekkuda, aga siis tuli krahh Tallinna Kalevi vastu. Miks ei ole Kalju suutnud stabiilsust leida? Põhiline ongi mängijate suhtumine. Nad ei oska ümber lülituda. Kui Flora vastu tuli kaks mängu hästi välja, siis käisid kõik nina püsti ringi ja ootasid, et kui Flora vastu saime hakkama, siis on kõik tehtud. See ei ole nii. Igat mängu tuleb eraldi võtta. Iga mäng on eraldi väljakutse. Ei saa nii, et ühte mängu lähed mängima, teist käega lööma. Ja see karistati kohe ära. Parem oleks muidugi, kui saaks õppida teiste, mitte enda vigadest.

Kui palju on Kalju mängus sinu mõtted? Palju te peatreener Getulioga näiteks taktika üle arutate? Taktika, millega me mängime, on Getulio poolt. Mina üritan selle taktika juures olla nii kasulik kui võimalik.

See Flora, millest mina ära läksin, oli täielik profisats. Käitus vastavalt ja mängis tahtmisega.

Palju Getulio sinu arvamust küsib? Kui ta küsib, siis ütlen. Nii palju mul voli öelda ei ole, et selle või teise taktikaga mängime. Seda otsustab Getulio. Kui minu nõu on vaja, siis ma üritan öelda. Oled Nõmme Kaljus vanim mängija ning ühtlasi abitreener. Kas sa tajud, et meeskonnakaaslased suhtuvad sinusse kuidagi teistmoodi kui eelmistes klubides? Mina kindlasti tahaks palju paremat suhtumist, palju paremat distsipliini. Getuliol on võib-olla selline lõunamaine ja pehme iseloom ning mõned mängijad kasutavad seda ära ja istuvad talle kaela. Nad ei oska vahet teha justkui. Kui treener natukene järele annab, siis nad istuvadki pähe. Ei ole nii, nagu profid peaksid käituma. Minu positsioon oleks kindlasti palju karmim ja distsiplineeritum. Kellega päheistumisprobleeme rohkem on – Eesti või välismängijatega? Nii ja naa. Ma arvan ikkagi, et Kalju on poolprofessionaalne meeskond, sest isegi põhikoosseisus on meil mehi, kes käivad tööl. Siin peab mõlemalt poolt vaatama. Kui inimene käib tööl ja ta ei suuda nii palju anda ehk suhtuda jalgpalli kui oma ainsasse tegevusse, kontsentreeruda ainult oma mängule, siis võib sellest aru saada. Samas, profisuhtumisest jääb ikka puudu.

“ „

Palju sina pahandad või kõva häält teed, kui näed, et mängija tuleb mängule ja ei ole see suhtumine, mis Flora või Levadia vastu? Ikka juba enne mängu riietusruumis nägin, et mõned mängijad olid (ülemeelikud) ja ütlesin neile enne kohtumist, et ärge suhtuge Kalevisse nii, et lähete teerulliga üle, et mitte midagi ei pea tegema. Poisid läksid välja, esimesel poolajal pall liikus, kõik oli okei, 2:1. Teisel poolajal lõime 3:1 ja siis nad ei saanudki aru, et mäng ei olegi nii palju meie kontrolli all. Samas suhtumine oli kohe algusest (käest ära). Punane kaart pani kõik paika lihtsalt. Seitsme minutiga lagunesime täiesti. Mida sina teeksid treenerina teistmoodi? Mõtlen praegu treeneritööle nii, et väga hea, kui saab alustada vaikselt ja selleks pikkamööda valmistuda. Praegu Kaljus ka tahaks distsipliini ja kõik korda teha, aga samas on minu jaoks positiivne, et näen, et kõigi mängijatega ei tohi käituda ühtmoodi. Näiteks kas või nende välismaalastega. On mängijaid, kelle võid raamidesse panna, aga ta ei mängi sul üldse. Mõnega tuleb lihtsalt teistmoodi käituda. Üldraamid peavad ikka jääma, aga kui talle midagi konkreetset peale suruda, 2009 NOVEMBER JALKA

usutlus on kõik. Mees ei tunne ennast platsil hästi ja kogu tahtmine kaob ära. See on asi, millega treener peab arvestama ja ära tundma. Ja siis selle järgi käituma. Kalju on siis hea koht kust alustada... Ma arvan küll, sest kui oleks mõni Eesti meeskond altpoolt, siis oleks kõik selge. Kord majja ja kõik teevad, mis ütled. Siin on vähe teisiti, peab psühholoog ka olema. Käituma veidi teistmoodi ja minu roll ongi olla kontrastiks natuke pehmemale Getuliole. Mina olengi see mees, kes üritab juhendada ja paika panna. Teine asi, ma ei ütleks, et see on probleem, aga kuna ma olen ise mängija, seab see omad piirid. Ma ei saa käituda nagu treener, mina olen ikkagi mängija ja eksin samuti väljakul. Mängijad saavad aru, et ma olen teine treener, aga samas eksin nagu nemadki ja see võib suhtumist ka mõjutada. Oleks ma lihtsalt väljaku ääres ja juhendaks, oleks asi teisiti.

“

Suutsime 14 punkti kaotada, aga mängupildi järgi olime kõigist peajagu üle. Vedasime lihtsalt palli jalutades võõrasse väravasse, seinasöödud tulid iseenesest.

„

Kui kaua profijalgpallurina veel jätkata kavatsed? Kui traumasid ei ole, siis oleks võimeline veel kolm aastat mängima. Eks järgmine aasta näitab. Järgmise hooaja mängin kindlasti veel ja kuna siis lõpeb ka mängijaleping, tuleb uuesti mõelda selle peale. Kui tervis on korras, mängin võib-olla veel, sest joosta ma jõuan. Järgmise hooaja lõppedes otsustan, mis teed ma edasi lähen. Hiiu kunstmuru ei karda? Seda kartsin, kui Kaljusse tulin. Just hüpped kunstmurult naturaalmurule. Eelmisel hooajal TVMKs andis tunda, aga ptüi-ptüi-ptüi (ja koputus vastu lauda – toim), siis sel hooajal seda probleemi pole olnud. Kõik on hästi läinud. Millal võiks sinust saada esimene treener? Praegu on kõik mõtted Kaljuga seotud, eks järgmise aasta lõpus näeb, kui palju klubi minust huvitatud on, siis näeb, mis moodi edasi. Oleksid valmis järgmise hooaja lõpus peatreeneriks astuma? Küsimuse võiks esitada ka nii, et kas olen valmis mängijakarjääri lõpetama. Kui peaks praegu vastama, siis ma ei ole valmis lõpetama. Just psühholoogiliselt. Ma näen, et suudan mängida, ja miks ma peaks lõpetama. Peatreenerirolliks, ma arvan, oleksin valmis, aga teisalt tekib küsimus, kas ma tahaks seda kohe. Mina arvan, et peaks ennast harima ja õppima, et ei läheks lihtsalt ja teataks, et okei, ma olen peatreener ja tean, kuidas asjad käivad. See pole lihtsalt trennide pidamine, vaid peab teadma, kuidas käituda, kuidas meeskonna sisekliimat korras hoida. 22

JALKA NOVEMBER 2009

Näed ennast pigem noorte või täiskasvanute treenerina? Pigem ikka täiskasvanute treenerina, aga kes teab... Lastega on ilmselt raskem, eriti nendega, kes just alustavad. Ja väga tähtis on see, et iga laps ootaks iga järgmist trenni, et tal oleks seal huvitav! Sest selleks, et meil oleks rohkem häid mängumehi, on väga suur roll ja vastutus just lastetreenerite peal, et maksimaalselt palju lapsi jääks jalgpalli juurde! Tänavu on Kalju ridadest tihti kostunud nurinat kohtunike aadressil. Pead sa seda õigustatuks? Ma ütleks selle peale, et mõnes mõttes on see kindlasti õigustatud, teisalt on meil meeskonnas lihtsalt nii vähe mängijaid, keda kasutada. Kui näiteks üks kohtunik vilistab kolm meie mängu ja kõigis saame punaseid kaarte, paneb see kindlasti mõtlema. Okei, ta ei käitu ehk pahatahtlikult, aga statistika näitab, et kolm korda vilistas ja kolm korda andis meile punase. See mõjutab kohe meie mängu, sest mees jätab üks-kaks kohtumist vahele ja meil ei ole pingilt kedagi võtta. See lisab võib-olla õli tulle ja paneb ka Getulio keema, sest ta teab, et ta ei saa järgmises mängus neid mehi kasutada. Ega jalgpalliliidul ka kerge ei ole, sest kohtunikke on Eestis üldse vähe ja häid veel vähem. Oled pika karjääri jooksul paljude eripalgeliste juhendajate õpetuste järgi harjutanud. Kes ja mil moel on sind kõige rohkem mõjutanud? Siin suurt valikut ei olegi, sest minu jaoks oli Teitur (Thordarson – toim) see inimene, kes avas minu jaoks uksed. Kõige tähtsam oli just suhtumine jalgpalli, profisuhtumine. Mängisin küll siin Eesti kõrgliigas, aga suhtumiselt ja käitumiselt olid kõik profijalgpallurid. Mitte ainult minu jaoks, vaid terve Flora süsteemi jaoks oli Teitur see, kes pani kõikidele i-dele täpid peale. Kõik said aru, et kui sa oled profijalgpallur, pead vastavalt ka käituma. Ma ei usu, et praegu kõrgliigas mängivatel noortel oleks suhtumine selline, nagu meil Teituri ajal. Noored mõtlevad, et pärast paari mängu Meistriliigas on ässad valmis... Või siis löövad ühes mängus värava ja käivad ja mõtlevad, et on suured tegijad. Kui tahad Eesti Meistriliigast profijalgpallurina kuhugi jõuda, siis pead tõesti parim olema, pead selle poole püüdlema, et saada Eestis parimaks. Ainult siis on võimalik edasi minna. Mõned ei taipa seda ja mõtlevad, et kui nad siin on natukene väljapaistvamad, peavadki kohe välismaale saama. Miks naasid pärast seitset välismaal mängitud hooaega 2007. aastal Soome FC Honkast Eestisse ja TVMKsse? Sest siis, kui ma rääkisin, veel Venemaal olles, Honkaga, olid nad minust huvitatud. Mina plaanisin minna Soome ja sõlmida nendega kaheaastane leping. Nemad ütlesid, et tule kohale, siis räägime. Lõpetasin lepingu Venemaal, viisin pere Soome septembrist, et saaksime seal uut kooliaastat alustada, aga kui sinna jõudsime, ütles Honka, et mängi aasta lõpuni ja siis otsustame. Hakaga oli varem samuti olnud, et olin algu-

usutlus Foto: Lembit Peegel

65 aasta järel on Läti jälle võidetud – ainsana pole publiku ees sukeldunud Sergei Terehhov.

ses pool hooaega ja pärast pikendasin. Kui mina Honkasse läksin, oli neil vasaku äärega probleeme ja nende mõte oligi minu abil lihtsalt hooaja lõpp kindlustada. Mina olin nagu asendusmees. Honka poliitika on üldse suuresti noortele panustada. Vanemaid mehi oli vaja, et kindlustada kolmas koht, aga et viimases mängus kaotasime, jäime ka sellest ilma.

milliseid muutusi tagasi tulles tajusid? Suurt minu meelest ei olnudki muutunud. Suhteliselt palju noori on tulnud kõrgliigasse mängima. Kuressaares või Viljandis näiteks. Varem mängisid ka allpool vanemad mehed. Ülevalpool Levadia ja Flora, Narva ja TVMK võitlesid ka medalite pärast.

Kas sul oli peale TVMK pakkumise ka mingeid teisi variante? FC Flora pakkus üheaastast lepingut ja huvi tundis ka FC Lahti, kuid viimane variant jäi venima, mistõttu otsustasin minna TVMKsse.

Aga taseme poolest? Mul on natukene raske seda kommenteerida. See Flora, millest mina ära läksin, oli täielik profisats. Käitus vastavalt ja mängis tahtmisega. Sealt astusin sammu edasi, aga kui tagasi tulin ja siiani suudan mängida, siis tase justkui väga muutunud ei ole. Levadias on praegu lihtsalt kõik nii paigas, meeskond on ammu koos ja see tõstab nad teistest kõrgemale.

Just pärast eurosarja kaotust Honkale spekuleeriti, et TVMK mängijad kaotasid meelega, kuna olid kihlveokontoris sellele panustanud. Väidetavalt läksid pärast riietusruumis kaitsjale Jevgenijs Kacanovsile kallale. Kas tõde tuli päevavalgele? Ma ütleks niimoodi, et kui enne mängu tullakse ja öeldakse, et on kahtlused ja suured panused on tehtud, siis kuidas sa lähed suuri panuseid tegema, kui ei ole 100 protsenti kindel. Honka läks 1:0 juhtima, kuid viigistasin 1:1. Pärast seda hakkasid kaitses toimuma imelikud asjad ja kõik, kes jalgpallist midagi jagavad, taipasid, et midagi on valesti. Ma võin öelda, et ta andis mängu ära, aga ma ei saa midagi tõestada. See on mehe südametunnistuse asi. Pärast meeskonna sees asja ei lahendatud? Tõendeid ei olnud ja mida sa teed. Suhteliselt raske on välja tuua neid asju. Olles pikka aega Eesti liigajalgpallist eemal olnud,

“

„

Ma võin öelda, et ta andis mängu ära, aga ma ei saa midagi tõestada. See on mehe südametunnistuse asi. 2005. aasta kevadel pärast väravat Venemaa vastu olid Eestis kangelane, kuid toonases koduklubis Jaroslavli Šinnikus langesid kohe reservmeeskonda ega tõusnudki sealt enam. Olid need kaks asja omavahel seotud? Ma ei tahaks seda uskuda, aga selgelt tundsin, et treener ei usalda mind. Aga miks sa ei suutnud siis avaneda? Ei tundnud ennast kindlana. Mänguliselt tundsin ka, et ei 2009 NOVEMBER JALKA

usutlus Foto: Lembit Peegel

Mõnes mõttes oli see väljakutse. Kui Hakast ära läksin, olin Soomes kõik võitnud. Karika ja kolme värvi medalid. Tagantjärele mõeldes võib-olla oli jah viga, sest Hakas oli kõik super. Meeskond oli tõesti hea, parim meeskond terve karjääri jooksul. Tundsin harmooniat meeskonnamängus ja enesetundes. Stiil sobis, Eesti oli lähedal ja kõik sujus absoluutselt. Ma ei ütleks, et ma kahetsen... Olid siis elu vormis? Isegi kui teiseks tulime, andsime kümnepunktise edu viimase seitsme vooruga ära. Suutsime 14 punkti kaotada, aga mängupildi järgi olime kõigist peajagu üle. Vedasime lihtsalt palli jalutades võõrasse väravasse, seinasöödud tulid iseenesest. Balanss kogenumate ja nooremate vahel oli suurepärane. Võib öelda, et parimad aastad minu karjääris ja ilmselt olin parimas vormis. Ei saa öelda, et ma pärast seda kehvem oleks olnud, aga Hakas lihtsalt kõik klappis.

Nõmme Kalju eest mängib Terja mängiva treenerina.

“

Meeskonnakaaslased hakkasid rääkima, et jäid puhkusest ilma, mille oleks saanud juhul, kui Venemaa koondis pääsenuks finaalturniirile. Mina jätsin kõik mängijad puhkusest ilma. See oligi kõige suurem probleem.

„

mänginud oma parimal tasemel Venemaal. Ma ei taha kõike treeneri kaela ajada. Tundsin ka ise, et ei ole kindel. Kui palju sinu värav Šinnikus kõneainet üldse pakkus? Meeskonnakaaslased hüüdsid “buuu”, kui laagrisse tagasi jõudsid? Jõudsin parasjagu lõuna ajal laagrisse ja nemad hakkasid jah “buu” hüüdma ja kohe läks jutt sellele väravale. Meeskonnakaaslased hakkasid rääkima, et jäid puhkusest ilma, mille oleks saanud juhul, kui Venemaa koondis pääsenuks finaalturniirile. Mina jätsin kõik mängijad puhkusest ilma. See oligi kõige suurem probleem. Kahetsed sa tagantjärele Šinnikusse minemist – ütlesid veel pärast edukat 2004. aastat Hakas, et kardad Venemaad? 24

JALKA NOVEMBER 2009

Mis variandid sul peale Šinniku olid? Küsisin ainult Tampere käest, kas nad oleks minust huvitatud, sest Hakaga ei jõudnud me kokkuleppele. Meil oli Valkeakoskisse maja ehitatud ja otsisin võimalust sinna elama jääda. Kuna Valkeakoskist Tamperesse on umbes 30 kilomeetrit, olnuks see hea variant. Neil oli parasjagu suhteliselt palju mängijaid ja sinna ei saanud, misjärel hakkasingi otsima pakkumisi mujalt. Šinnikuga oli nii, et läksin sinna ja kirjutati leping. Vaatamata Florast sinu kaasa võtnud Teitur Thordarsoni usaldusele ei suutnud sa Bergeni Brannis läbi lüüa. Kui palju jäi oskuste, kui palju vigastuste, kui palju toona kehtinud reegli taha, et tohib kasutada ainult kaht välismaalast? Kui läksin, olin esimese pool aega põhis ja meeskond oli esikohal. Tundsin tõesti mingit erilist energiat enda sees. Uus liiga, uus väljakutse, 15 000 pealtvaatajat, mis oli minu jaoks täiesti uskumatu. Kui suvel sain meniskitrauma, hakkaski kõik viltu vedama. Need traumad võisid olla ka ilmast mõjutatud, sest seal sadas 300 päeva aastas vihma. Kui üht vigastust välja ravisin, tuli järgmine, kui selle korda sain, siis jälle uus. Sain vist paar-kolm nädalat ilma traumadeta trenni teha. Norra stiil, kus kogu aeg käib võitlus ja mängitakse pikkade pallide peale, ei ole minu kasvuga ehk sobivaim, kuid aitas siiski kõvasti. Võib-olla seetõttu lõingi Soomes läbi, et sain Norras karastuse. Mängisid viimati koondise eest 2007. oktoobris, kui pääsesid Montenegro vastu kaheks minutiks väljakule, nädal hiljem said vigastada. Kas teadsid, et see jääb tõenäoliselt sinu viimaseks kohtumiseks Eesti eest? Kindlasti ma ei teadnud. Viggo Jenseni tulekuga muutus formatsioon ja ma sobinud enam sinna, nagu ma aru sain. Ei osanud arvata, et see võib viimaseks koondisemänguks jääda.

usutlus Tundsid end pärast seda, et oleksid veel valmis koondist esindama? Ma tunnen seda praegugi. Ühe poolaja mängiks ma füüsist silmas pidades kindlasti. On keegi sinuga sel teemal vestelnud? Ei ole. Praegu Tarmo (Rüütli) rõhub noortele ja neile on teed valla. Võib-olla on see õige. Praegu on tal ääremängijate seas ka valikut. Kui peaks mõni suurem vigastustelaine tulema, oleksin kindlasti valmis.

“

Piiroja oli nagu Münchausen, kes iseennast juustest soost välja tiris. Ta on sellise iseloomuga inimene, kes tegi endast ise Eesti parima mängija.

„

94 koondisemängu on ilus arv, aga 100 olnuks veel uhkem. Jääb see kripeldama ka, et ümmargune arv saavutamata jäi? Hakas olles oli meil Soome koondise väravavahtide treener ja ta teadis täpselt, millal võib mind koondisesse lasta, millal mitte. Umbes 15 mängu jäi selle keelu alla ning ka Jenseni formatsioonimuutus mõjutas. Väikestele turniiridele, näiteks Maltale, ta mind ei lubanud. Teadis, et ei pea mind lubama. Küsisid selle kohta talt aru ka? Loomulikult tahtsin ma koondist esindada ja rääkisin temaga sellest. Tema jaoks oli oluline, mismoodi klubiga läheb, ja ta vaatas olukorda sellest aspektist. Ühe saanuks lisaks, kui poleks 2002. aasta suvel passi kaotanud ja seetõttu kohtumisest Kasahstani vastu eemale jäänud. Mida toonane peatreener Arno Pijpers su äparduse peale kostis? Oli väike skandaal küll, aga vahel tuleb elus selliseid asju ette, mille võimalikusse ei usugi. Tookord tõesti leidsin passi alles kaks päeva pärast seda, kui pidin välja lendama, ja mind ei olnud mõtet enam sinna sõidutada, sest jõudnuks alles mängupäeval kohale. Vedasin kindlasti meeskonda alt ja palusin vabandust. Passi kaotamine sattus ka selles mõttes viletsale ajale, et ei olnud Brannis pikalt mängida saanud ning Pijpers kritiseeris kesist vormi ... Pijpers oli just see, kes rõhus distsipliinile ja tema jaoks oli see meeskonna altvedamine. Mina sain sellest aru ja üritasin olukorra ära seletada. Pärast seda mõned mängud jäid kindlasti mängimata, aga koondiseust mu ees kinni ei pandud. A-koondisesse jõudsid 1997. aastal pärast liitumist Floraga, kui neli hooaega Meistriliigas oli juba seljataga. Kuivõrd mõjutas sinu mittevalimine fakt, et mängisid enne Tallinna Sadamas? Praegu ei oskagi nii täpselt vastata. Teitur oli tollal ka Flora

treener ja temal oli võib-olla kergem töötada nii, et nägi kogu aeg, mismoodi mees trennides töötab. Siis oli selline lähenemine, et kõik oleks kontrolli all ja treener näeks, kuidas sa iga päev töötad. Mina tahtsin kindlasti ka ise Florasse minna, sest see oli suur samm karjääris edasi ja pani tol ajal karjäärile õige suuna. Olid valmis varemgi koondist esindama? Kui palju tajusid poliitikat, et Florasse mittekuuluvaid mehi koondisesse ei võetud? Võib-olla olin valmis küll, aga Flora puhul oli suhtumine oluline, sest näiteks Sadamas ei olnud suhtumine nii hea. Võin öelda, et olukord Floras aitas koondises mängimisele kaasa juba selle poolest, et trennid olid rasked ja käis tõsine võitlus koha pärast. Tõenäoliselt ei ole praegu Eestis üheski meeskonnas nii kõva konkurentsi väljakule pääsemise pärast kui toona. Oli Floral siis aegade parim koosseis? Minu arvates küll, sest meil oli seal Urmas Kirs, Sergei Hohlov-Simson, Meelis Foto: Lembit Peegel ja Urmas Rooba, Martin Reim, Marko Kristal, Indrek Zelinski. Kõik olid tahtmist täis. Igaüks tahtis põhis mängida. See oli tõesti meeskond, kus pidi iga trenn tõestama, et oled väärt kohta väljakul. Teitur oligi see inimene, kes näitas, kuidas asjad käivad. Ta tõi arusaama, et trennis ei käida lihtsalt harjutamas ja mängul mängimas, vaid peab kogu aeg tõestama, et oled oma kohta väärt. Miks sa arvad, miks Teitur just sinu Norrasse kaasa võttis? Minu teada oli tal valik minu, Raio Piiroja ja kellegi vahel, kelle nimi mulle ei meenu. Ma arvan, et Aivar Pohlak tahtis mind kui kolmest kõige vanemat ära müüa. Minu õnneks

Selles mängus põrutas Terja värava, mis rikkus Venemaa mängijate puhkuseplaanid. 2009 NOVEMBER JALKA

usutlus

cv Sergei Terehhov Sündinud: 18.04.1975 Sünnikoht: Pärnu Pikkus: 171 cm Kaal: 66 kg Positsioon: Poolkaitsja Kodakondsus: Eesti Särginumber: 18 Varajasem karjäär: 1992/93 JK Pärnu Kalev -/1993/94 JK Pärnu Tervis 2/0 (ML) 1994/95 JK Pärnu Kalev 13/3 (ML) 1995/96 Tallinna Sadam 22/6 (ML) 1996/97 Tallinna Sadam 22/5 (ML) 1997/98 FC Flora Tallinn 17/3 (ML) 1998 FC Flora Tallinn 11/5 (ML) 1999 FC Flora Tallinn 23/4 (ML)

tekkis olukord, kus mind taheti müüa, sest Raio eest tahtis ta suuremat summat, kui norrakad pakkusid. Lõpuks jõudis Piiroja ikkagi Norrasse ... Kindlasti oleks ta ka Teituriga kaasa minnes läbi löönud. Peale Poomi ei tea ma teist sellist meest, kes viiks iseloomuga ennast tippu. Olin Raiot Pärnus mängimas näinud ja ei uskunud eriti, et ta isegi Eesti kõrgliigas mängima hakkab. Piiroja oli nagu Münchausen, kes iseennast juustest soost välja tiris. Ta on sellise iseloomuga inimene, kes tegi endast ise Eesti parima mängija. Kas sul jäi jalgpalluriteel midagi saavutamata? Päris tippu jõudmine jäi puudu. Kui praegused noored mängijad teavad juba esimest korda trenni minnes, et iseloomu, tahtmise ja kõva tööga on võimalik jõuda nii kaugele nagu praegu Ragnar (Klavan). Meie ajal ei mänginud keegi raha pärast, vaid oma lõbuks ning keegi ei seadnud omale eesmärke tippu jõuda. Minagi hakkasin mõtlema alles 18-19aastaselt, et ka seda teed minnes saab raha teenida. Enda karjääri üle ma ei kurda ja olen saavutatuga rahul. Kui antaks võimalus, teeks uuesti samamoodi.

2000 Bergeni Brann 13/1 (NOR ML)

Foto: Lembit Peegel

2001 Bergeni Brann 6/0 (NOR ML) 2002 Bergeni Brann 3/0 (NOR ML) 2002 FC Haka Valkekoski 13/3 (FIN ML) 2003 FC Haka Valkekoski 26/4 (FIN ML) 2004 FC Haka Valkekoski 21/2 (FIN ML) 2005 Jaroslavi Shinnik 7/0 (RUS ML) 2005 Jaroslavi Shinnik-D 14/2 (RUS D-ML) 2006 Jaroslavi Shinnik 0/0 (RUS ML) 2006 Jaroslavi Shinnik-D 7/1 (RUS D-ML) 2006 Honka 5/1 (FIN ML) 2007 TVMK Tallinn 25/11 (ML) 2008 TVMK Tallinn 30/7 (ML)

Koondisekarjäär: Mänge Eesti koondises: 94 Väravaid Eesti koondises: 5 Debüüt: Leedu − Eesti 2:1, Vilnius, 09.07.1997

Saavutused: Eesti meistriliiga kuld 1997/98, 1998 Eesti meistriliiga pronks 1996/97, 1999, 2007, 2008 Eesti karikavõitja 1996/97, 1997/98 Eesti karikafinalist 2009 Eesti superkarikas 1996/97, 1998 Eesti superkarikafinalist 1999 Norra meistriliiga hõbe 2000 Soome meistriliiga kuld 2005 Soome meistriliiga hõbe 2004 Soome meistriliiga pronks 2003 Soome karikavõitja 2002

Allikas: Marko Välja (vmarko@hot.ee) Sergei Terehhov Fääri saarte vastu ründamas.

JALKA NOVEMBER 2009

balti liiga

Parem hilja kui mitte kunagi – Läti ja Leedu klubid Balti liigas Eestlane teab, et tigu on üks väga aeglane olevus. Lätlase ja leedulase jaoks on pikaldase loomu sümboliks eestlane. Paraku oleme oma kadedatele lõunanaabritele andnud põhjust hammast teritada ka jalgpalliväljakutel. TrioBet Balti liiga pole sellesse reeglisse veel* erandit toonud. lennart komp

altimaade parima klubi selgitamisel on seni sõnaõigus olnud vaid lätlastel ja leedulasel, kuivõrd peale Narva Transi ei ole ükski Eesti klubi isegi veerandfinaalideni küündinud. Ajakirja trükkimineku ajaks ei olnud teada, kas tänavu see häbiväärt statistiline näitaja sai mažoorsema võtme või mitte. Balti liiga on enamike osalenud klubide jaoks olnud koduste meistrivõistluste järel teisejärguline turniir, kuid see ei ole takistanud lõunanaabritel seal edukam olla. Leedu meistriliigas esikoha eest heitlevad Vilniuse Vėtra, Panevežyse Ekranas ja Marijampole Sūduva kasutasid kaheksandikfinaalide avamängudes varumehi, kuid võidu said nii Ekranas kui ka Sūduva. Vėtra viigistas küll Dinaburgiga, ent viimane kõrvaldati turniirilt ja Vilniuse klubi tagas edasipääsu sellele vaatamata. Kolme suure kõrval alustasid Balti liigat ka vähem tuntud FK Šiauliai, Gargždai FK Banga ja Tauragė FK Tauras. Kõigi kolme jaoks on see esimene kord Balti liigas, viimased kaks kuuluvad ka esimest korda Leedu meistrisarja A lygasse. Foto: Lembit Peegel

Eestlastel on Balti liigas tegu, et lõunanaabreid kinni püüda.

Läti kolm kanget FK Ventspils, Liepajas Metalurgs ning Riia Skonto on kahel varasemal hooajal kasutanud enamasti oma parimat koosseisu. Uue hooaja avamängudes Eestis Nõmme Kalju ja Sillamäe Kalevi vastu olid Metalurgsi ja Skonto rivistuses vaid üksikud puudujad. UEFA Euroopa Liiga alagrupiturniirile jõudnud Ventspils on klubijuhtide sõnul sel hooajal turniirist väga huvitatud ning nende soovile ajakava muuta tuldi vastu. Lätlaste tõsidus on avaldunud ka tulemustes, kuivõrd 2007. aastal alistas Metalurgs finaalis Ventspilsi ning mullu kaotas Skonto finaalis FBK Kaunasele, kusjuures poolfinaalis olid veel FK Riga ja Ventspils. Kaunas tänavu võimalust tiitlit kaitsta ei saanud. Leedu A lygas eelmise hooaja teisena lõpetanud Kaunase president Vladimir Romanov otsustas klubi viia 1. divisjoni, sest ei olnud rahul kohtunike tööga ning süüdistas teisi klubijuhte korruptsioonis. Sama teed läks ka 2008. aasta kuuendal kohal lõpetanud Klaipeda Atlantas, keda toetab Romanovile kuuluv pank. Leedu jalgpalliliit pakkus mõlemale klubile võimaluse ümber mõelda ning tugevaimasse seltskonda naasta, kuid ettepanek lükati tagasi ja meeskonnad mängivad sel hooajal karistuseks hoopis tugevuselt kolmandas liigas.

Huvitav on loo juures asjaolu, et hoolimata kuulumast 2. divisjoni osales suure osa oma senistest põhitegijatest kaotanud Kaunas tänavu UEFA Euroopa Liigas. Peale Kaunase ja Atlantase kadumise, andsid Leedu jalgpallile valusa hoobi ka majandusraskused. Nii läksid hingusele FC Vilnius, kelle omanik leidis, et jalgpallis osalemine ei ole kasumlik, ja Vilniuse Žalgiris, kelle omanik sattus Venemaal seadusega pahuksisse. A lygasse tõusid Tauras (I lyga võitja), Banga (3. koht), LKKA ir Teledima (7. koht) ja Kruoja (10. koht). Ülejäänud kandidaadid ei leidnud kõrgemal mängimiseks ressursse. Drastiliselt on muutunud ka välismängijate arv. Kui eelmist hooaega alustas Leedu klubides hooaega 49 välismaalast, siis lõpuni pidas vastu 31. Tänavust aastat alustas neid veelgi vähem ja praegu on A lygas umbes 12 võõramaist jalgpallurit. Lätis lõpetas tegevuse FK Riga ning ühinesid Daugavpilsi Daugava ning sama linna meeskond Dinaburg. Pikka pidu ei olnud viimaselgi, sest oktoobri alguses kõrvaldati meeskond nii Läti meistriliigast kui ka Balti liigast seoses kihlveopettustega. Eesti jalgpalli maine püsib lõunanaabrite seas siiski endiselt madalal. Võrreldes Lätiga pole meie koondis jõudnud suurturniirile ega klubi eurosarjas alagrupifaasi ning ka leedulaste silmis ei ole Eesti klubide maine kiita, sest ajalugu on näidanud, et kodumaal tasemelt napilt keskmike sekka mahtuvad leedulased saavad Meistriliigas regulaarselt väljakule. Kui mitte nüüd, siis millal oleks parem võimalus lõunanaabritele koht kätte näidata. 2009 NOVEMBER JALKA

balti liiga

Meie Balti liiga naabrid LÄTI * FK Ventspils Asutamisaasta: 1997 Staadion: Ventspilsi olümpiakeskuse staadion (3200) President: Jurijs Bespalovs Peatreener: Nunzio Zavettieri (ITA) Saavutused: Läti karikavõitja (2003, 2004, 2005, 2007), Läti meister (2006, 2007, 2008), TrioBet Balti liiga finalist (2007), UEFA Meistrite Liiga 4. eelring (2009), UEFA Euroopa Liiga alagrupiturniir (2009) Hooaeg 2008: Läti meister Varasem osalus Balti liigas: 2007 (finalist), 2008 (poolfinalist) Fakt: Venta jõe kaldal asuva Ventspilsi linna elanike arv on vaid 45 000 SK Liepajas Metalurgs Asutamisaasta: 1997 Staadion: Daugava staadion (5100) President: Sergejs Zaharins Peatreener: Rüdiger Abramczik (GER) Saavutused: Läti karikavõitja (2006), Läti meister (2005), TrioBet Balti liiga võitja (2007), Varasem osalus Balti liigas: 2007 (võitja), 2008 (veerandfinalist) Hooaeg 2008: Läti meistrivõistluste hõbe Fakt: Metalurgsist sai 2005. aastal esimene Läti klubi peale Riia Skonto, kes on taasiseseisvumisperioodil tulnud Läti meistriks FK Skonto Riia Asutamisaasta: 1991 Staadion: Skonto staadion (10 007) President: Guntis Indriksons Peatreener: Paul Ashworth (ENG) Saavutused: 14kordne Läti meister (1991−2004), 7kordne Läti karikavõitja (1992, 1995, 1997, 1998, 2000, 2001, 2002), TrioBet Balti liiga finalist (2008), UEFA Meistrite Liiga 3. eelring (1999) Hooaeg 2008: Läti meistrivõistluste pronks Varasem osalus Balti liigas: 2007 (veerandfinalist), 2008 (finalist) Fakt: Skonto sarnaneb Eesti klubidest FC Floraga, kasvatades noori mängijaid eesmärgiga nad Euroopa liigadesse müüa FK Jurmala Asutamisaasta: 2003 Staadion: Slokase staadion (5000) President: Dainis Deglis Peatreener: Vladimirs Babicevs Saavutused: Läti Esiliiga võitja (2003), 5. koht Läti meistriliigas (2004) Hooaeg 2008: Läti meistrivõisluste 7. koht Varasem osalus TrioBet Balti liigas: Fakt: FK Jurmala ohtlikem mees on Läti ründaja Jurgis Kalns ning meeskonna ridu täiendab

JALKA NOVEMBER 2009

endine koondislane ja Southamptoni ridadesse kuulunud Marians Pahars

LEEDU FK Banga Gargždai Asutamisaasta: 1966 Staadion: Gargždai linnastaadion (800) President: Dainius Šatkus Peatreener: Vytautas Jančiauskas Saavutused: Leedu esiliiga 3. koht (1994, 2008), 7. koht Leedu meistriliigas (1999) Hooaeg 2008: Leedu esiliiga 3. koht Varasem osalus TrioBet Balti liigas: Fakt: 16 000 elanikuga Gargždai linna uhkus on Leedu jalgpallile andnud mitu nimekat mängijat, neist tuntumaid on Arminas Narbekovas FK Ekranas Panevežys Asutamisaasta: 1964 Staadion: Aukštaitija (4000) President: Aušrys Labinas Peatreener: Valdas Urbonas Saavutused: Leedu meister (1993, 2005, 2008), Leedu karikavõitja (1998, 2008), Leedu superkarikavõitja (1998, 2006) Hooaeg 2008: Leedu meister Varasem osalus TrioBet Balti liigas: 2007 (veerandfinalist), 2008 (veerandfinalist) Fakt: Taavi Rähni endine koduklubi FK Ekranas on ainus Leedu klubi, kes kuulunud kohalikku meistrisarja igal hooajal selle loomisest alates aastal 1991 FK Šiauliai Asutamisaasta: 2004 Staadion: Šiauliai linnastaadion (3000) President: Astijus Jasaitis Peatreener: Deivis Kančelskis Saavutused: Leedu esiliiga võitja (2004) Hooaeg 2008: Leedu meistrivõistluste 7. koht Varasem osalus TrioBet Balti liigas: Fakt: FK Šiauliai ei olnud enne tänavust Balti liiga hooaega pidanud ühtegi rahvusvahelist kohtumist FK Suduva Marijampolė Asutamisaasta: 1964 Staadion: FK Suduva staadion (6260) President: Vidmantas Murauskas Peatreener: Gedeminas Jarmalavičius Saavutused: Leedu karikavõitja (2006, 2009), Leedu superkarikavõitja (2009) Hooaeg 2008: Leedu meistrivõistluste 5. koht Varasem osalus TrioBet Balti liigas: 2008 (veerandfinalist) Fakt: Veel kümme aastat tagasi Leedu 3. divisjoni kuulunud Suduva tõusis A lygasse aastal 2002 ning tegi ajalugu, lunastades karikafinaali jõudmisega koha eurosarjas FK Tauras Tauragė Asutamisaasta: 1922 Staadion: Vytautase staadion (1600) President: Laura Zaleckienė

Peatreener: Jurijs Popkovs (LAT) Saavutused: Leedu karikafinalist (2009) Varasem osalus TrioBet Balti liigas: Hooaeg 2008: Leedu esiliiga võitja Fakt: Hooaega suurte ootuste, ent viletsate tulemustega alustanud Tauras vahetas hooaja käigus välja suure osa koosseisust FK Vėtra Vilnius Asutamisaasta: 1997 Staadion: Vėtra staadion (5900) President: Romas Stašauskas Peatreener: Virginijus Liubšys Saavutused: Leedu meistriliiga 3. koht (2003, 2006, 2008), Leedu karikafinalist (2003, 2005, 2008), UEFA Intertoto karikasarja 3. eelring (2004, 2007), UEFA Euroopa Liiga 3. eelring (2009) Hooaeg 2008: Leedu meistriliiga 3. koht Varasem osalus TrioBet Balti liigas: 2007 (veerandfinalist) Fakt: Algselt Vilniuse külje all asuvas Rūdiškėsi asulas baseerunud Vėtra kolis pealinna 2003. aastal ning püüab vaatamata noorele koosseisule (keskmine vanus umbes 21 aastat) kõrget kohta *Läti klubidest alustas TrioBet Balti liigat ka Daugavpilsi Dinaburg, kuid kõrvaldati kihlveopettuste tõttu nii Läti meistrivõistlustelt kui ka Balti liigast.

Christian Happel: vähk tuleb jalgpallist välja juurida Oktoobrikuus teatas Läti jalgpalliliit, et kõrvaldab Daugavpilsi Dinaburgi Läti meistriliigast, sest UEFA uurimise tulemusena selgus, et klubi ei järgi tunnustatud jalgpallireegleid ning pole reageerinud varem tehtud hoiatustele. Loogilise käiguna lendas Dinaburg ka TrioBet Balti liigast. Liiga tegevjuhi Christian Happeli sõnul on kihlveopettused ülemaailmne probleem ning see vähkkasvaja tuleb jalgpallist välja ravida. “Loomulikult ei tee Dinaburgi juhtum Balti jalgpalli mainele head, kuid on oluline, et petturid avastatakse ja neile karmid karistused määratakse,” lausus Happel. “Kihlveokontoritel on väga põhjalikud kontrollimehhanismid ning tänu neile saab selle murdosa, kes pettustega jalgpalli mainet rikuvad, avastada.” Sakslase sõnul ei olnud probleeme Dinaburgi kaheksandikfinaali avakohtumisega, kus kodus mängiti Vilniuse Vetraga 0:0 viiki. Et paari korduskohtumine pidanuks olema telemäng, on hea, et karistus tuli õigel ajal. “On parem, kui Dinaburg visati liigast välja algfaasis, kui oleks pidanud neid telerist nägema,” sõnas Happel. “Nüüd saavad võimaluse meeskonnad, kes eetriaega tõeliselt väärivad.” Dinaburgi president Oleg Gavrilov ja peatreener Tamazs Pertija ei tohi Läti jalgpalliga enam kunagi seotud olla.

2009 NOVEMBER JALKA

Yaya Toure

Foto: Nigel French/Scanpix

Barcelona

JALKA NOVEMBER 2009

2009 NOVEMBER JALKA

Andrei Aršavin

Foto: Philip Brown/Reuters/Scanpix

Londoni Arsenal

JALKA NOVEMBER 2009

2009 NOVEMBER JALKA

Diego

Foto: Tony Gentile/Reuters/Scanpix

Torino Juventus

JALKA NOVEMBER 2009

2009 NOVEMBER JALKA

JALKA NOVEMBER 2009

Foto: Neal Simpson/Scanpix

Foto: Damien Meyer/AFP/Scanpix

Wolfsburg

Diego Milito Milano Internazionale Edin D탑eko

2009 NOVEMBER JALKA

Dimitar Berbatov Manchester United

Foto: Nigel Roddis/Reuters/Scanpix

JALKA NOVEMBER 2009

2009 NOVEMBER JALKA

Yossi Benayoun

Foto: Mike Egerton/Scanpix

Liverpool

JALKA NOVEMBER 2009

telgitagused

Milline on jalgpallikohtuniku elu? Kohtunikud – jalgpalli lahutamatu osa, elukutse, mis aina kiiremaks muutuva vutimängu ning üha tihedama konkurentsi taustal on tihti kuum teema. Jalka uurib, kuidas on nende elu korraldatud. Mihkel Uiboleht

t kohtunikuks hakata, piisab esialgu tahtest. Kasuks tuleb eelnev kokkupuude jalgpalliga ja hea füüsiline vorm. “Kursustele võtame vastu kõik soovijad. Edasi on näha, kui kaugele kellegi tiivad kannavad,” selgitab Eesti Jalgpalli Liidu peakohtunik Uno Tutk. Mida kõrgemale kohtunik jõuab, seda rohkem koolitust ja õpetust ta saab, läbida tuleb jooksutest ning end ka heas vaimses vormis hoida. “Tippkohtunike sekka jõudmiseks läheb aega, aga see on ka loomulik – kohtunik peab omandama kogemusi, tegema vigu, neist õppima ja jõudma kvaliteedini,” ütleb Tutk. Tee rahvusvahelise kategooriani, kuhu kuulub meil praegu kaheksa kohtunikku, on pikk. Eesti kohtunikupere on värske UEFA kohtunike konventsiooni liige. Konventsioon on kui UEFA-poolne kvaliteedikontroll – rahvusvahelise organisatsiooni määratud mentor hindas siinsest olukorda, tegi omapoolsed ettepanekud ja andis rajatud süsteemile positiivse hinnangu. Seejuures on konventsiooni vääriliseks hinnatud 25 UEFA liiget 53st.

Väikesest Eestist EM-finaali!

Eesti kohtunike üks kõlavamaid saavutusi on Euroopa meistrivõistluste finaali jõudmine. Nii Hannes Reinvald kui ka Jaanus Mutli on teenindanud abikohtunikuna U17 EM-finaali. Finaalturniirile on Reinvald ja Mutli veel korra jõudnud – vastavalt U19 ja U21 vanuseklassis. EM-finaalturniire on teenindanud ka Maaren Olander, Heigo Niilop ja Marko Leevand. Olander on seni ainsa Eesti kohtunikuna jõudnud ka MM-finaalturniirile, seda U17 tüdrukute võistlusel. Lisaks on ta teenindanud naiste Meistrite Liiga poolfinaali. Klubivõistlustel on Eesti õiguse-

mõistjad jõudnud samuti kaugele: nii Sten Kaldma kui ka Hannes Kaasik said käe valgeks UEFA Euroopa Liigas (endine UEFA Cup).

Foto: Lembit Peegel

Tööd jälgivad vaatlejad

Kohtunikebrigaadi sooritust jälgivad ja hindavad kohtunike vaatlejad, kelle märkmetest võib sõltuda õigusemõistjate edasine käekäik. FIFA ja UEFA määravad igale MM- ja EM-valikmängule neutraalsest riigist pärit vaatleja, kes on üldjuhul mõni endine tippkohtunik. Vaatleja teeb mängu jooksul märkmeid kohtunike otsuste kohta ning pärast matši arutab nähtut brigaadiga. Vajaduse korral vaatab ka videokordust. Kõige selle põhjal kirjutab vaatleja üksikasjaliku raporti ja paneb kohtunikele hinded. Samasugune süsteem toimib ka Eesti Meistri- ja Esiliigas. “Raportis on vaja hinnata mängu raskusastet, suhtumist ja mängu mõistmist, reeglite tõlgendamist, kollaste kaartide õigsust, kohtuniku isikuomadusi, füüsilist vormi, liikumist väljakul, koostööd teiste kohtunikega ja palju muud,” selgitab UEFA kohtunike vaatleja Uno Tutk. “Kõik on vaja üksikasjalikult lahti kirjutada. Hinnetest ja kirjeldusest lähtuvalt otsustab kohtunike komisjon, millist kohtunikku millisele mängule määrata,” lisab Tutk, kes ise on vaatlejana käinud Meistrite Liiga matšil Manchester United – Kiievi Dünamo. Uno Tutk oli ka Madridi Atletico - Liverpooli matšil vaatleja.

Kas kohtunikud saavad ka karistada?

Jalgpallihuvilisi paelub tihtipeale küsimus: kas halva vilepartii teinud kohtunik ka mingil viisil karistada saab? “Saab. Kui halva esituse teinud mängija “karistus” on tihtipeale vaid kriitika meedias ja fännide hulgas, siis kohtunik saab peale avaliku kriitika karistada ka

Kohtunik peab olema hea suhtleja, nagu Roomer Tarajev pildil.

majanduslikult – talle lihtsalt ei määrata enam sellise kategooria ja tasuga mänge või on ta sunnitud karjääri sootuks lõpetama,” räägib Tutk. Kohtunikutöö on hästi tasustatud, mis teeb rahalise kaotuse suureks: näiteks saab koondise valikmängus peakohtunik tuhat eurot.

Kuus kohtunikku – kas jalgpalli tulevik?

UEFA ja FIFA teevad selle hooaja Euroopa Liiga mängudega eksperimendi ehk kasutavad täiendavaid abikohtunikke. Nii soovitakse välja selgitada, kas lisajõu kasutamine aitab tähtsamates väljaku osades mängu üle täpsemat kontrolli saavutada. Testmatšides kuuluvad kohtunikebrigaadi kuus õigusemõistjat. Täiendavad abikohtunikud asetsevad mängu ajal keskringist vaadates väravast vasakul otsajoone taga, mis tähendab, et karistusalas moodustub uus kolmnurk (peakohtunik, abikohtunikud ja täiendav abikohtunik), kes olukorda jälgib. Täiendavad abikohtunikud on varustatud helisüsteemiga ja lisaks piiplipuga. Eksperimenti on kaasatud ka kuueliikmeline Eesti brigaad Hannes Kaasiku juhtimisel. 2009 NOVEMBER JALKA

abc

ABC Näpunäiteid iseõppijaile − sööt

Jätkame eelmises numbris alustatud jalgpalliaabitsaga, mida teeme Eesti Jalgpalli Liidu koolitaja Urmas Kirsi abiga. Siin esitatu on mõeldud eelkõige iseõppijaile, kellel pole võimalust treeneri käe all harjutada. Kui eelmisel korral oli jutt palli kontrollist ja vedamisest ning triblamisest, siis sel korral on teemaks sööt.

Jälgi kindlasti palli Söödu andmisel jälgi kindlasti palli ja seda, et tabaksid palli õige jalaosaga. See on oluline just algaja puhul. Maailmaklassi mängijad võivad endale lubada, et alati palli sööduhetkel ei vaadatagi. Urmas Kirs: “Samas on telerist hästi näha, et isegi tippmängijad, kes palliga värava poole sööstavad, on eelkõige keskendunud pallile, mitte väravavahile või kaitsjatele. Kõike muud jälgitakse silmanurgast, pallile kuulub aga suurim tähelepanu.” Söödu eesmärk Samas tuleb silmas pidada, mis on söödu eesmärk. Söödu eesmärk pole mitte palli tabamine õige jalaosaga, vaid see, et sööt jõuaks selle saajale võimalikult mugavalt. Söödu kvaliteet sõltub sellest, kui hästi on söödu saajal võimalik pall omaks võtta.

Urmas Kirs: “Kaugema jalaga on lihtsam lüüa, sest siis on vaja ainult jalg vastu panna. Lähima jalaga edasi söötes on suurem võimalus eksida. Selles on väga lihtne veenduda, kui ise järele proovida!” Siseküljesööt hea seinamänguks Siseküljega on hea anda lühemaid passe. See on kõige täpsem sööt, mis mõeldud palli maashoidmiseks. Tegemist on kiire ja efektiivse sööduga väiksel maa-alal. Siseküljega on hea mängida seina. Välisküljesööt nõuab head pallitunnetust Välisküljesöötu saab kasutada hea pallitunnetusega mängija. See oskus tuleb koos mängija arenguga. Sageli sõltub jalaosa kasutamine söötmisel sellest, kuidas pall üldse mängijani jõuab. Vahel ei saagi valida, millise jalaosaga palli lüüa ja siis on hea, mängija on mitmekülgne ja oskab sööta iga jalaosaga. Välisküljesöödu õppimine nõuab palju aega ja ta pole nii stabiilne kui siseküljesööt. (joonis 3)

Siseküljesööt omanda esimeses järjekorras Kõige lihtsam sööt on siseküljesööt, mis tuleb ka kõige esimesena omandada. Kui sööta paigal seisvat palli, kehtivad reeglid, millest kirjutasime eelmine kord. Kõik puuted on samad, aga mõistagi tuleb söödu puhul palli tugevamini lüüa, kui olukorras, kus tahad hakata palli vedama. Veereva palli söötmisel siseküljega pead jala pallile panema sobiva nurga alt. Kui pall liigub sinuni otse eest ja tahad teha söödu samas suunas tagasi, paned jala otse vastu ja lööd sellega suunas, kuhu pall peab jõudma. Kui pall tuleb otse, aga tahad seda lüüa muus suunas, pead leidma jalale sobiva nurga, et pall õiges suunas edasi sööta. Samamoodi pead talitama külje pealt sinuni veerevate pallidega. (joonis 1)

(joonis 1)

Raskus tugijalal, sööda kaugema jalaga Söödu hetkel on raskus alati tugijala peal! Kui pall tuleb külje pealt, sööda ta edasi kaugema jalaga (vasakult tulev pall sööda edasi parema jalaga ja paremalt tulev pall vasaku jalaga - vt. joonis 2).

(joonis 3)

Sööt (joonis 3)jalapealsega – Šoti madal

Jalapealsesöötu kasutatakse tugevamate ja pikemate otsesöötu andmiseks. Jalaasend on sarnane sellega, mida kasutatakse palli vedamisel. Urmas Kirs: “Sööt läheb maadligi, muruliblesid riivates ja jalgpallurite keeles on tegemist nn Šoti madalaga. Putsa nina riivab pisut muru, mis tagab selle, et jalapealse pind ära kasutatud. Vanasti kulusidki kõigepealt ära putsade otsad ja sageli kippus tald lahti tulema, sest jalapealse söödud ja löögid riivasid muru.” Põlv palli peal! Jalapealsega söödu korral peab pallitabamine olema täpne, et pall otse lendaks. Põlv peab palli peal olema, muidu lendab pall kõrgustesse. Kannasööt – efektne ja spetsiifiline Kannasööt on vastasele ootamatu, samas võib see olla ebatäpne või ootamatu ka söödu saajale. Kannasöötusid on kolme liiki. 1) astud üle palli ja lööd kannaga. 2) astud üle palli, jätad jala palli ette ja edasi liikudes lööd seisvat palli kannaga. 3) ristisööt – lööd palli teise jala eest suure kaarega, mis on üpris tugev sööt (joonis 4). Kannaga pead tabama palli keskkohta. (joonis 4)

(joonis 2)

JALKA NOVEMBER 2009

abc

ABC Vindiga söödud Vindiga söötusid saab anda jalapealsega, kui palli tabada mitte otse, vaid väikese nurga alt. Sellised söödud on nõrgemad kui otse jalapealsega söötmisel. Söödud õhust Õhust tulevate pallide söötmine on pigem palli suunamine või siis sageli palli klaariks löömine. Stoppsööt on kõrgem klass Stoppsööt on sööt, mis tõstetakse üle värava poole liikuva ründaja ja kaitsja(te) peade nõnda, et pallile antud vindid ei luba tal maandudes mitte kiiresti edasi liikuda, vaid jätavad palli peaaegu koha peale põrkama. Sellist söötu saab anda palli tema keskpunktist allapoole tabades. Urmas Kirs: “Selline sööt ei lange vastujooksva väravavahi saagiks, vaid põrkab sobivalt oma ründaja ette. Sellist söötu ei oska isegi suur enamus Eesti koondislastest anda.” Harjuta mõlema jalaga! Kindlasti harjuta söötu mõlema jalaga. Muidu sa ei saagi näiteks siseküljesöötu anda mõlemalt poolt kaugema jalaga. Söödu tugevus ei sõltu hoojooksust, vaid liigutusest altpoolt põlve.

Harjutused Siseküljesööt

1. Aseta paigale tähised (võid nendeks kasutada ka joogitopse) ja ürita nende vahelt pall läbi lüüa. Tähiste vahet võid täpsuse kasvades vähendada või löögikaugust pikendada. Võid ka harjutada tähistele pihtalöömist. 2. Sama harjutus, kuid alustad seda eemalt palli liikumisele lükkamisega. Äramärgitud koha pealt söödad veereva palli tähiste vahelt läbi (või neile pihta). 3. Alustad palli tähiste vahelt läbivedamisega, seejärel lükkad palli endale ette ja äramärgitud kohast teed söödu tähiste vahelt läbi (või neile pihta - vt. joonis 5). Selle harjutuse juures on oluline pilk vahepeal üles tõsta – pärast palli vedamist vaata, kuhu suunas pall lükata, ja enne söötu vaata, kuhu lüüa. Seda harjutust saab raskemaks muuta, kui pärast palli vedamist annad seinasöödu vastu seina nõnda, et saad pall tagasi äramärgitud kohas, kust pead tegema söödu. Seina asemel võib olla ka sõber või isa, kes palli sulle tagasi söödab.

(joonis 5)

Urmas Kirs: “Kõige juures olulisim on täpsus, hoolikus ja korrektsus. Ei tohi kiirustada! Kõigepealt on vaja kätte saada ja kinnistada õige liigutus. Alles seejärel saab kõike teha suurema kiiruse pealt. Liiga kiiresti ei tohi kiirust lisada! Oluline on harjutada ka pilgu tõstmist pallilt – pärast palli puudet või söötu peab kindlasti pilgu tõstma.”

Tingmärgid Nüüd ja edaspidi kasutame skeemide puhul tingmärke. Allpool nende seletus. – mängija, keda õpetame (ehk sina) – harjutuses osalev kaaslane (sõber, isa) – mängija liigub palliga – palli liikumine – mängija ilma pallita

Vigade parandus

Vabandust eelmises numbris juhtunud vea pärast joonises 4. Õige joonis on selline – puutel jalapealsega peab putsa ots riivama muru.

Treener Antti Rosenberg soovitab

Viljandi treener Antti Rosenberg soovitab alustada võimalikult lihtsate harjutustega, mida on käepäraste vahenditega ka kerge korraldada.

Harjutus 1. Kasutage seina või keerake pink kummuli. Söötke palli vastu seina (pinki). Vahemaa olgu selline, et pall kenasti tagasi põrkaks. Tehke palju kordusi ja kindlasti mõlema jalaga! Kasutage alustuseks kaht puudet: esimesega jätke tagasipõrganud pall seisma ja teise puutega lööge see uuesti vastu seina (pinki). Söötmisel pange tugijalg õigesti paika: on oluline, et tugijala varbad vaataksid söödu suunas. Tüüpiline viga on selline, et varbad on löögisuunaga viltu. Kogu keha raskus peab olema tugijalal ja löögijalg peab liikuma palli liikumise suunaga kaasa. Tüüpiline viga on: jalg pannakse kohe maha või astutakse risti tugijala ette. Kui kahe puutega sööt on kinnistunud, võib alustada ühepuutesööduga. Siis on vähem aega, kogu tegevus muutub kiiremaks ja otsustamisaega jääb vähemaks. Aga kiirustada ei maksa ja enne tuleb kahepuutesööt selgeks saada! Kõigepealt peaks harjutama siseküljesöötu, seejärel söötu jalapealsega ja viimaks välisküljega. 2009 NOVEMBER JALKA

abc

ABC Harjutus 2. Kui on olemas sõber, saab vastu seina mängida 5 miinuse mängu. Olenevalt seina suurusest võib kasutada kogu seina pinda või märgistada sellest ainult osa ja hakata kordamööda vastu seda palli lööma. Kes seinale või selle märgitud osale pihta ei saa, saab ühe miinuse. Viie miinuse saanu on kaotaja. Alguses võib sedagi mängu mängida kahe puutega. Siis minna üle ühe puute peale. Mäng arendab ka mõlema mängija taipu, sest pall on kasulik lüüa vastu seina nii, et sealt saadav põrge teeks selle vastuvõtmise vastasele ebamugavaks. Kasulik on lüüa nii, et vastane peaks selle vastu võtma oma nõrgema jalaga. See omakorda arendab ka vastase nõrgemat jalga! Kasutada saab ka vindiga sööte jms.

Harjutus 4. Asetage teineteisest umbes 10 meetri kaugusele enda ette väikeste vahedega tähised (näiteks plastpudelid). Neist pooled on sinu märklauad ja pooled sõbra märklauad (vt. joonis 6). Loosige või leppige kokku, kes alustab. Löömine toimub kordamööda. Sõltumata sellest, kas pall tabas tähist või mitte, saab järgmise katse õiguse teine mängija, kes üritab tabada oma tähiseid. Esimesena oma tähised upakile löönud mängija on võitnud.

Harjutus 3. Kui seina pole, võib isa või sõbraga märgistada

väikse värava (seda saab teha kas või plastpudelitega), mis jääb teie vahele. Teineteisest näiteks 10 meetri kauguselt üritate palli selle värava vahelt läbi lüüa. Iga õnnestumine annab 1 punkti. Mängida võib kokkulepitud punktiarvuni. Ka selle harjutuse juures on võistlusmoment, mis pakub pinget ja sunnib keskenduma.

(joonis 6)

ehk sina (all paremas nurgas) üritasid palliga tabada tähist (paremal ülanurgas). ehk sõber (paremal ülal) võttis palli ja liikus sellega vasakule, kust üritas omakorda tabada tähiseid (all vasakul). Sina võtsid palli ja liikusid sellega paremale. Jne.

EESTI VASTUPIDAVUSALADE AJAKIRI

EESTI

VASTU

PIDAVU

SALAD

E AJAK IR

Nr 3 (3) sügis 20 09

TELLIMISHINNAD: AASTATELLIMUS (6 NUMBRIT) - 174 KR POOLAASTA TELLIMUS (3 NUMBRIT) - 99 KR TELLIMUS VORMISTA: EESTI POST’i koduleheküljel LISAINFO: ajakiri@jooksja.ee tel 626 4782

OKAS PÄKKA! soovib ajakiri Jooksja 44 JALKA NOVEMBER 2009

I L L E T I

HEA SÜG ISJOOKSU Nüüd ainu FÄNN! lt Sportlan sulle kõikides d ja Citys port kauplust es kogu 25% so jooksuvarustus

Ujumine Orienteerum ine Triatlon

Hind 39 kr

Sügisjooks ule 10. korda tr uu

Vapper nain e New Yorgi maratonil Juhanson ta hab Hawaiil võita

AJAKIR od!samalt!* JA S K O O J pakkumine

*SALASÕN A: Sügisjo hinnas too oks te puhul kuni 13.0 9.09!

kehtib täis

spetsiaals NB! Sportland e jooksuv ja Nike on aru kohal ka stuse telgiga Sügisjoo ksul !

Jalgrattasp ort Rulluisutam ine Kergejõust ik

Loskutov: võid maitse on alati

magus

Hoia kätt pulsil ka meie valmival kodulehel

jooksja.ee

2009 NOVEMBER JALKA

Foto: Ina Fassbender/Reuters/Scanpix

Edin D탑ekol Wolfsburgis imeline hooaeg.

JALKA NOVEMBER 2009

välistäht

Sarajevo rusude varjust ründetäheks võrsunud

Edin Džeko

Kuueaastase poisiklutina Sarajevo purustatud tänavail Jugoslaavia kodusõja koleduste keerises kuulide ja pommirahe eest põgenema pidanud Edin Džeko on 17 aastat hiljem Bosnia ja Hertsegoviina lootuste sümbol. Ta skooris ka Eesti vastu Lillekülas. lennart komp

“Sõda oli kõigile pööraselt raske aeg. Söögipoolist oli vähe, sageli ei suutnud ema perele kolme einet päevas valmistada. Elasime iga päev hirmus, püüdes end kuulide ja pommide eest peita. Nutsin sel ajal tohutult,” on Džeko meenutanud. Raskele ajale vaatamata on Džekost saanud vägilasekasvu mees, kuid oktoobrikuisel Eesti – Bosnia ja Hertsegoviina MM-valikmängul viibinu pani ilmselt tähele, et 192sentimeetrine ründetuus oma meeskonnakaaslastest kasvu poolest väga ei erinenud. Džekost 10 sentimeetrit lühem Alo Bärengrub oli külalisega igal juhul hädas. Huvitav, kas Balkani piim on rammusam kui Balti piim?

“

„

Džeko arvele jäi 29 mängus 26 väravat − 1 iga 100 minuti tagant. “Paar palli ma võitsin, hambad ristis pidin sellepärast võitlema,” ütles Bärengrub intervjuus Vikerraadiole. “Ta (Džeko) on tõesti suurepärane mängija.

Praegu ei oskagi öelda, et oleksin kellegi nii tugeva peamängija vastu mänginud.” Linalakk võib end lohutada teadmisega, et ta ei olnud esimene ega viimane, kes Džeko pidurdamisega püstihädas olnud. Õigupoolest võib arvata, et sarnaselt tundsid kõik kaitsjad, kes eelmisel hooajal Bundesligas Džeko vastu mängisid.

Jättis Gerd Mülleri varju

Bosnialane lõi brasiillasest ründepartneri Grafitega Wolfsburgi kasuks 34 liigamängus hämmastavad 54 väravat, tehes tuule alla kahe Saksa jalgpalliikoonide Gerd Mülleri ja Uli Hönessi hooajal 1971/72 püstitatud tulemusele. Viimased said kahepeale kirja 53 tabamust. Tähelepanuväärne on Alam-Saksi meeskonna tandemi tasakaal – Džeko arvele jäi 29 mängus 26 väravat (1 iga 100 minuti tagant) ning Grafitel 25 kohtumises 28 tabamust. Vastukaaluks Mülleri ja Hönessi kollid jagunesid 40:13 esimesele. Džeko ja Grafite lõid koguni 66,25 protsenti oma meeskonna tabamustest. Ent aitab statistikast. Bundesliga eksperdi Torsten Pauly

sõnul tuleb silmas pidada, et mõlemad on välismaalased. “Džeko ja Grafite mängivad võõral maal, neil on hea suhe nii väljakul kui ka tavaelus ning see seob nad tugevaks tervikuks,” vaagis Pauly. “Mõlemad on kiired ja väravajanulised, kuid hea läbisaamine tähendab, et kumbki pole isekas ja vaatab alati, kas partner mitte paremal positsioonil pole.” Just eelmise hooaja teisel poolel õige hoo leidnud Džeko läks suvepuhkusele pauguga, tehes kaks kübaratrikki. Mulluse üllataja TSG 1899 Hoffenheimi vastu suutis ta 2. mail lüüa kolm väravat kõigest 13 minutiga. Džeko sooritusi hindasid ka kaasmängijad Bundesligas, valides 23aastase noormehe aasta mängijaks. Nagu Džeko ise on öelnud, ei olnud ta 2007. aastal 4 miljoni euro (62 miljoni krooni) eest Wolfsburgiga liitudes keegi. Praeguseks on mehe hind ligi kaheksakordistunud. Kaká kaotanud AC Milan pakkus bosnialase eest 30 miljonit eurot (468 miljonit krooni), kuid klubi lükkas selle pakkumise tagasi. Džeko vastu tundis huvi veel terve hulk vana maailma vägevaid eesotsas Torino Juventuse, Londoni Arsenali, Londoni Chelsea, Milano Interi ja Manchester 2009 NOVEMBER JALKA

välistäht Cityga. Igal juhul on saamaks tõeks endise peatreeneri Felix Magathi ennustus, et Džeko on investeering tulevikku. Džeko enda sõnul ütles ta kõigile, et tahab veel vähemalt aasta Saksamaal areneda, kuni tuli telefonikõne Milanilt, meeskonnalt, keda ta jumaldas juba väikse poisina Sarajevo tänavail.

Milani unelm ooterežiimil

“Kujutlesin end vaimusilmas Milani punamustatriibulises särgis San Sirol. Ma ei suutnud seda uskuda, et võiksin kuuluda klubisse, kus on mänginud minu iidol Andrei Ševtšenko,” õhkas Džeko. “Ei ole tavaline, et sinu eest pakutakse 30 miljonit eurot, see teadmine vajas harjumist.” Olgugi, et Džeko on ka tänavu kaheksa vooru järel Bundesliga väravaküttide edetabeli esikolmikus, pole klubi mullusega võrdväärset hoogu leidnud, olles alles kaheksandal kohal. “Kriitikutel on lihtne öelda, et pärast Milani võimaluse luhtumist ei ole mul motivatsiooni, aga see pole nii,” rääkis Džeko. Küll tunneb bosnialane puudust suvel Schalke 04 ridadesse lahkunud

Magathist, sest just tema tõi Džeko Wolfsburgi, lihvis ta tippmängijaks ning oli klubi mulluse edu peaarhitekt. “Meie edu oli algusest lõpuni Magathi kätetöö, sest tema leidis õiged mängijad täitma oma visiooni,” lausus Džeko. Ei praegune peatreener Armin Weh ega mängija ise ole kindel, et hooaeg koos lõpetatakse, sest näiteks Juventus on kuulutanud, et tahab talvisel üleminekuperioodil oma ridadesse kas Džekot või David Villat Valenciast. Või kui mitte talvel, siis vähemasti tuleval suvel on oodata järgmist üleminekujuttude virvarri, mille keskmes on Džeko. Et aga kõik üdini roosiline pole, andis mõista üks suvine intsident, kus bosnialane läks kallale oma värskele meeskonnakaaslasele Karim Zianile, kes niitis Džeko ühel treeningul kaks korda järjest karmilt maha. Ründaja polnud endast peajagu lühema mängujuhi võtetega rahul ning haaras alžeerlasel kõrist, mille peale viimane üritas tulutult rusikahoope jagada. Zvjezdan Misimovic ja Alexander Madlung lõpetasid kähmluse siiski varakult. Praegu rahvusvahelisel mängijateturul kuumimate nimede sekka kuuluval

Džekol on peale kasvu silmapaistev tehnika ja väledad jalad, kusjuures väravate löömise puhul on ta ühtviisi edukas mõlemaga. Nagu selgus Bärengrubi hinnangust, on ta meisterlik ka peamängus. Nende oskuste arendamist alustas ta kodulinnas Sarajevos FK Željezničari klubis, kust ta 2005. aastal laenati Tšehhi meeskonda FK Ústí nad Labem. Peagi jäi noor ründemängija silma FK Teplicele, kes maksis ta eest kõigest 80 000 eurot. Kaks edukat hooaega Tšehhimaal teenisid talle parima väravaküti ja parima välismaise mängija tiitli. Veel Teplice nimekirja kuulununa teenis ta esimese kutse Bosnia ja Hertsegoviina A-koondisesse, kus tegi unelmate debüüdi Türgi vastu, panustades oma koondise 3:2 võitu ühe väravaga. Praegu on Bosnia ründeliini Džekota võimatu ette kujutada, kuivõrd senises 20 kohtumises on ta sihile jõudnud koguni 13 korral. Seal hulgas löönud kolm väravat Eestile. Saab näha, kas Džeko suudab kodumaad rõõmustada ka maailmameistrivõistluste finaalturniiril.

Foto: Raigo Pajula/AFP/Scanpix

cv Edin Džeko Sünniaeg: 17.03.1986 Sünnikoht: Sarajevo, Bosnia ja Hertsegoviina

Positsioon väljakul: ründaja Pikkus: 192 cm Klubid mängijana: 2003−2005 FK Željezničar (BIH) 20/5 2005 FK Ústí nad Labem (laenul, CZE) 15/6 2005−2007 FK Teplice 28 (16) 2007−... VfL Wolfsburg 68 (38)

Karjäär A-koondises: 2007−... Bosnia ja Hertsegoviina 21 (14) Alo Bärengrub (vasakul) võitleb Edin Džekoga allkorrusel. Ülakorrusel oli aga eriti raske.

JALKA NOVEMBER 2009

2009 NOVEMBER JALKA

maailm

Jalgpallimaailma veidraim derbi – Assyriska vs.Syrianska

490 aastast enne meie ajaarvamist, kui inimkonna ajaloo kuulsaim jooksumees Pheidippides Maratonist hinge vaakudes Ateenasse jõudis ja pärast Kreeka vägede võidu kuulutamist igavesse unne langes, laius tänapäeva Rootsi linna Södertälje kohal asustamata soo. Maratoni all Pärsia valitseja kuningas Xerxese ridades tapelnud assüürlaste kauged järeletulijad võitlevad just nüüd, enam kui 2500 aastat hiljem, maailmale Scania veomasinad andnud linnas. Küll mitte mõõkade ja piikidega lahinguväljal, vaid jalgpallimurul. Lennart Komp Foto: Janerik Henriksson/Scanpix

Rootsis kurikuulsad Syrianska fännid tuleb vahel võrgu taha eraldada, kuid inimkonna ürglätet kandvad süürlased on Viikingitemaa vutti andnud omanäolise panuse.

lanike arvult Narvaga võrdne Södertälje linn Stockholmi külje all on ajaloo kapriisidest väntsutatud assüürlaste jaoks tänapäeval märgilise tähendusega. Rootsi 1. divisjonis mängiv Assyriska FF on selle mööda ilma laiali pillutatud rahva jaoks rahvuskoondise eest, kelle tegemistele elatakse kaasa kümnetes riikides. Konkureeriva süürlaste Syrianska

JALKA NOVEMBER 2009

FCga, kus veel mõni kuu tagasi mängis Eesti koondise ründaja Vladimir Voskoboinikov, moodustatakse jalgpallimaailma omanäolisemaid ja tulisemaid derbisid-vastasseise. Jalgpall on Södertäljes siiski võrdlemisi värske nähtus, linna uhkuseks on aastakümneid peetud jäähokimeeskonda ning au sees on ka korvpall, millest teaks täpsemalt rääkida Valmo Kriisa.

Praegune Rakvere Tarva mees kuulus aastatuhande alguses sealse Södertälje Kingsi ridadesse. Rahvusvaheline jalgpalliüldsus sai Assyriskast teadma 2004. aastal, mil esimese immigrantide meeskonnana jõuti Rootsi kõrgliigasse Allsvenskanisse. Mõneti tänu õnnele, sest konkurent Örebro SK oli sunnitud majandusraskuste tõttu loobuma. On tõsi, et Assy-

maailm riska kukkus tugevaimast seltskonnast kolinal välja ja alustas järgmist hooaega hoopis 2. divisjonist, kuid ainukordne jälg oli jäetud. Võib küsida, kas see märk oli miinus- või plussmärgiga, sest Assyriskale ainuomase kultuurilise tausta tõttu olid probleemid ajaloolisesse hooaega sisse kodeeritud. Samuti sobitus Assyriska nagu rusikas Rootsis juurdunud arusaama silmaauku, et lõunaeurooplased (mida assüürlased ju tegelikult pole) on tahumatud lärmajad ja mürgeldajad.

Foto: Janerik Henriksson/Scanpix

Mürgeldavad välismaalased rahulikus Rootsis

Rootsi jalgpalli saamise lugu ei erine oluliselt enamike maailma riikide omast. 19. sajandi lõpul tutvustasid seda kosmopoliitset mängu neile britid ja taanlased, esimestel aastatel oli tugevaim peamiselt šotlastest koosnev Örgyte IS. Teadaolevalt juba 1906. aastal kurtsid kohalikud mängijad, et taanlaste kasutamine peaks olema keelatud, jalgpalliliit oli loodud kaks aastat varem. 1924. aastal ilmavalgust näinud Allsvenskan saigi eksklusiivselt rootslaste mängumaaks. Nii said Teise maailmasõja eest pakku läinud norralased ja taanlased hiljem mängida vaid madalamates liigades, sama kehtis 1956. aasta Ungari mässu eest kodumaa jätnud ungarlaste jaoks. 1949. aastal ei lubatud juutide esindusel IK Makkabil liigasüsteemiga liituda, sest see oli “välismaalaste klubi”. Olukord leebus alles 1979. aastal, kui välismängijate piirarvu klubides tõsteti kahele ning “võõrastel” lubati meeskonnaga kohe liituda. Varem tuli aasta vastava omavalitsuse nimekirjas olla ning alles siis võis luba taotleda. Madalamatesse liigadesse oli aga selleks ajaks ilmunud värvikaid meeskondi, nagu kreeklaste Akropolis, jugoslaavlaste Crotia ja Balkan, ungarlaste IK Hajra, itaallaste Juventus, hispaanlaste Hispania ning assüürlaste/süürlaste Assyriska FF ja Syrianska FC. 1948. aastal loodud Juventus ületas uudiskünnise 1956. aastal, kui üleriigilise levikuga Aftonbladet rääkis sellest toona 5. divisjonis mänginud klubist,

Syrianska mängijad ei pea paljuks tulihingeliste fännidega koos võidutantsu lüüa.

mida saadavad pidevalt kaklused, eemaldamised ja politsei sekkumine. Malmö linnast pärit Croatia meeskond aga klohmis mängu ajal läbi oma väravavahi ning jagas vopse ka kohtunikule, kuni politseikoer rüselejad lõpuks lahutas. 1971. aastal lahvatas järjekordne skandaal, kui Stockholmi FC Hispania mängijad ja fännid ähvardasid kohtunikult väidetavalt elu võtta. Rahutuste likvideerimiseks läks vaja seitset politseiautot. Etniliste rootslaste seas valitsenud paanika viis nii kaugele, et kui 1975. aastal pidid sõpruskohtumises vastakuti minema Makedonija ning politseinike esindus, ei julgenud ükski vilemees

õigust mõistma minna. Ohjamaks tulipäiseid lõunamaalasi võttis jalgpalliliit kasutusele vastumeetmed, karistades kreeklaste klubi mängijat Alexander den Storet aastase mängukeeluga. Karmimat karistust pole Rootsi jalgpallis nähtud ilmselt tänaseni. Probleemid on immigrantide meeskondi saatnud praeguseni ning Assyriska ja Syrianska on sageli nende keskel. Näiteks 1989. aastal, kui meeskonnad kohtusid neljandas divisjonis nelja tuhande pealise publiku ees, sööstsid Syrianska toetajad pärast lõpuvilet pallimurule ning ründasid Assyriska mängijaid. Foto: Janerik Henriksson/Scanpix

Assyriska (valges) ja Syrianska võitlesid tänavu tuliselt Rootsi meistrisarja pääsemise nimel. 2009 NOVEMBER JALKA

maailm Skandaalid ei saanud tekkida muidugi tühjalt kohalt. Rootsi jalgpall oli algusest peale olnud väga vaoshoitud. Mängijatele õpetati juba noorelt džentelmenlikku käitumist, vaikust ja enesedistsipliini. Rõõmuhüüded ja üksteise embamine väljakul oli taunitav, näiteks enne Teist maailmasõda Rootsis turneel käinud Itaalia klubide kombed leidsid ajaleheveergudel avaliku ja ühese hukkamõistu. Kui Lõuna-Euroopa päritolu immigrandid oma meeskonnad lõid, olid konfliktid paratamatud, kuivõrd kultuuritaust oli diametraalselt erinev. Teadlikult või alateadlikult mõjutas see vaieldamatult ka kohtunikke, eriti madalamates divisjonides, kus õigusmõistjate tase ei vastanud erilistele tingimustele, milles nad pidid toime tulema. Eri autorite hinnangul oli rootslaste valmisolek võõraid aktsepteerida tollal võrdlemisi madal ning immigrante provotseeriti sageli. Kuumaverelised lõunamaalased võtsid sellest tuld ning probleemistik toimis justkui suletud ringis. Tänapäeval on meie-nende-vastumentaliteet oluliselt väiksema tähtsusega, sest immigrantide meeskondade identiteet on rahvusliku segunemisega teisenenud ning ühtlasi on põliste rootslaste klubide koosseis muutunud tublisti mitmekesisemaks.

Rahva raske ajalugu

Pisut teine lugu on Assyriska ja Syrianskaga. Omavahelistes mängudes on ühiskasutuses olev Södertälje jalgpallistaadion rahvast pungil täis, 8000 pealtvaatajat kiristab üksteisele hambaid, tribüünil ollakse vihavaenlased, endiselt ei ole haruldased mängujärgsed verised kismad. Kõik see jääb aga staadioniseinte vahele. Päriselus saadakse enamasti sõbralikult, suisa perekondlikult läbi. Õigupoolest on Södertälje elanikkonnast kolmandiku moodustava assüürlaste/süürlaste kogukonna vahelised erinevused niivõrd tillukesed, mis tõttu edaspidi esinevad nad just sellisel, kaldkriipsuga ühendatud/eraldatud kujul. Nii võib üks pereliige end pidada assüürlaseks ja teine süürlaseks, kuigi 52

JALKA NOVEMBER 2009

Foto: Antti Kask

Södertälje staadionilt leiab külastaja Assyriska fännipoe, mille juhatajaga võib vabalt jutule saada.

keel, usk ja kombed on põhimõtteliselt samad. Södertäljest pärit mängija võib emma-kumma klubi eest väljakul olles tunda rõõmu toetuse üle nii ühest kui teisest leerist, sest tõenäoliselt on tema sugulasi mõlema klubi fännide seas. Tigrise ja Eufrati jõgede alamjooksult pärit iidse rahva ajalugu ulatub aega 9000 aastat enne meie ajaarvamist, kuid Mesopotaamia aladelt praegusest Iraagist, Iraanist, Türgist ja Süüriast ei olnud neil vaja pageda enne 19. sajandi teist poolt, kui islamiusku Ottomani impeerium otsustas juba Vana-Rooma ajal ristiusku pööranud assüürlased likvideerida. Vahemikus 1914−1922 hävitati ligi kaks kolmandikku assüürlastest ning tapmised jätkusid 1932. aastal loodud Iraagis. Eelmisel sajandi jooksul leidis suur osa välja rännanud assüürlastest tee Rootsi, kus praeguse seisuga on neid umbes 80 000; pisut enam, 83 000 on neid vaid USAs. Võrdluseks: Jordaanias 77 000, Saksamaal 70 000 ja Austraalias 25 000. Saatuse tahtel on suurimaks keskuseks kujunenud Rootsi linn Södertälje, mille ligikaudu 22 000 assüürlast/süürlast moodustavad suurema kogukonna kui üheski teises Euroopa linnas. Södertäljesse tõi neid majandusedu harjal uusi töötajaid vajanud Scania

ning ravimifirma AstraZeneca. Ettevõtlike inimestena astusid nad ametiredeleil üha ülespoole; 2004. aastal nimetati 1980ndail Rootsi emigreerunud Ibrahim Baylan haridusministriks. Södertäljet peetakse maailma assüürlaste keskuseks, kus asub omakeelse televisiooni ja maailma suurima assüüria ajalehe peakontor. Justkui oma pealinn võõras riigis. Rahvuslik vahetegemine tekkis assüürlastel/süürlastel alles Rootsis. Kui Lähis-Idas vastanduti kristlastena valitsevale islamiusule, siis Rootsi usuvabadus võttis selliselt antagonismilt mõtte ning just seal muutus enese identifitseerimine assüürlase või süürlasena oluliseks. Assüürlaste taotlus on saavutada oma riik ning nad kuuluvad peamiselt Ida-Assüüria kirikusse, süürlased Süüria ortodoksi kirikusse, kuid mõlema kiriku liikmete seas on arvukalt mõlema rahvuse esindajaid. Üldiselt pakuvad mõisted assüürlane, süürlane, aramealane ja süüria ortodoksi segadust. Tuleb silmas pidada, et selle artikli kontekstis ei ole süürlased moslemi Süüria alamad (rootsi keeles “syrier”), vaid omaette rahvus. Võib lausa öelda, et segadus valitseb suuresti ka nii Assyriska kui Syrianska toetajate ridades – ühed väidavad, et Rootsisse saabuti assüürlastena, kust väike seltskond irdus ja end süürlasteks nimetama

maailm hakkas, teine leiab, et viikingite maale randudes ei olnud kogukonnas ühtegi assüürlast. Tavaliselt rõhutab assüüria tiib kahe grupi sarnasusi, süüria tiib õigust oma eksistentsile. Samas ei eita viimased, nagu poleks tegu siiski ühe rahvaga. Huvitaval kombel on teravaim vastasseis olnud alati just nende kahe klubi vahel, mitte Assyriska ja Syrianska rivaalitsemisel rootslaste klubidega. Mõlemale näib olevat tähtsam, kumb on Södertälje parim, mitte kumb on üldpingereas kõrgemal positsioonil. Viimastel aastatel on üha enam kostma hakanud mõistuse hääl, mis näeks kahte klubi ühinemas kõrgemate eesmärkide saavutamise nimel, kuid nende soovitused lämbuvad enamasti radikaalide kisas. Näiteks kui 2003. aastal jõudis Assyriska Rootsi karikafinaali, rõõmustas klubi president, et ajaloolist kohtumist tulevad vaatama süürlased üle Euroopa. Klubi foorumis aga lõid fännid selle väite peale lamenti, rõhutades klubi assüüria tausta.

Väikse vähemuse vihavaen

Just foorumid on klubide raevukaimate fännide jaoks kohad, kus lõõmavatele kirgedele õli juurde valada. Näiteks enne kevadist omavahelist mängu sulgesid mõlemad klubid oma foorumid, et toetajad seal üksteist vägivallale üles kütta ei saaks. Ja sellest oli kasu, sest kohtumine kulges küll pöörases, ent vägivallatus võtmes. Lähitulevikus tuleb mõlema klubi poolehoidjatel selgeks vaielda ka küsimus, milline on õigupoolest klubi identiteet, sest viimaste aastate headesse tulemustesse (mõlemad klubid mängivad praegu 1. divisjonis) on päris suure panuse andnud välismängijad. Nagu etniliste vähemustega läbi inimkonna ajaloo üldiselt, on ka assüürlased/süürlased Rootsis pidanud kokku puutuma rassismiga. Tänu mõlema klubi edule on nende renomee avalikkuses paranenud ning 1970ndate probleemid suuresti unustatud. Otsese vaenu asemel morjendab nii Assyriska kui ka Syrianska fänne institutsionaalne või n-ö peidetud rassism. Kuna

Jalgpallifänn Antti Kask: vastasest ei taheta eriti rääkida

Tänavu suvel Rootsis muu hulgas Södertälje staadionit külastanud Antti Kask sai tookord jutule Assyriska fännipoe pidajaga, kes konkurendist väga rääkima ei kippunud. “Inimesed olid väga positiivsed, kuid konkurendist ei tahetud juttu teha,” meenutas Kask, kellel muide on pöörane jalgpallisallide kollektsioon. “Staadionit kattis kunstmuru ning pool sellest kuulub Assyriskale ning võrdselt 25 Syrianskale ja linnale. Kask kiitis Assyriska fännipoodi, kus olnud viis erinevat salli, kuid Syrianska poolehoidjate esindust staadionil ei olnud.

väidetavalt on Södertälje omavalitsus jäähokimeelne, on nii Assyriska kui ka Syrianska pidanud taluma kesiseid tingimusi. Alles pärast Assyriska jõudmist Allsvenskanisse võttis linn nõuks rajada uus jalgpallistaadion, mida nüüd klubid jagavad. Kuna ajalooliselt tagakiusatud assüürlased/süürlased on rassiteemal tundlikud, kuulutatakse sageli otsused, mis klubi toetajate lootustega ei ühti, rassistlikuks. Ja puhtad poisid pole nad isegi, sest iidse Mesopotaamia aladel neid taga kiusanud moslemeid põlatakse avalikult. Näiteks ei olnud üks Assyriska fänn teps mitte rahul meeskonna moslemist mängija tavadekohase ramadaani pidamisega, kui Assyriskal seisis 2003. aastal ees karikafinaal. Pikale veninud poleemika uue staadioni ehitamise ümber viis mõned toetajad mõteteni Assyriska Södertäljest

minema kolida. Üks tiib pakkus välja variandi viia klubi Stockholmi, et tagada parem meediakajastus, teine oli Eskilstuna linna poolt. Nimelt ka seal on suur assüürlaste kogukond ning kaugus Södertäljest vaid 40 minutit. Lõpuks pidas Assyriska suuremad Allsvenskani kodumängud võõral väljakul, kuid viimasel hetkel uue ilme saanud kodune Bårsta staadiongi ei suutnud Södertälje alamaid tribüünidele meelitada. Ühe hinnangu järgi käis Assyriska kodumängudel vaid 50 (sic!) rootslast ning 20 000pealine assüürlaste/süürlaste kogukond oli sageli esindatud vaid 1000−2000 inimesega. Neli aastat tagasi Södertälje noorte seas tehtud küsitluse järgi pidas vaid kümnendik oma lemmikklubiks Assyriskat ja kõigest 5 protsenti Syrianskat. Kokku 18protsendilise sümpaatia pälvisid Stockholmi jalgpallimeeskonnad AIK, Foto: Janerik Henriksson/Scanpix

Tänavu on nii Assyriska kui esimest hooaega 1. divisjonis mängiv Syrianska näidanud lennukat minekut. 2009 NOVEMBER JALKA

maailm Djurgården ja Hammarby. Konkurentsitult populaarseim oli aga Södertälje hokiklubi, mille toetajaks pidas end veerand vastanuist. Nõnda on tekkinud huvitav olukord, kus linna parim jalgpallimeeskond esindab vaid käputäie suurust vähemust ning on samal ajal rahvuskoondise eest tervele rahvusele. Allsvenskani hooajal kanti Assyriska mänge üle enam kui 80 riigis, kuid staadionil oli vaid mõni tuhat pealtvaatajat. Sellest inspireerituna pälvis näiteks 2006. aastal valminud dokumentaalfilm “Assyriska – landslag utan land” (otsetõlkes “Assyriska − riigikoondis ilma riigita”) Beverly Hillsi filmifestivalil Kuldse Palmioksa. Tulles tagasi eelmainitud küsitluste tulemuste juurde, ei olnud ligi pooled end Assyriska/Syrianska toetajate hulka lugenud vastajad käinud kordagi kummagi meeskonna kodumängudel. Kui tänavu on Assyriska kodumängudel käinud keskmiselt 2779 ja Syrianska kodumängudel 2450 inimest, siis kevadringis käis nende omavahelist kohtumist vaatamas 8453, sügisel 6963 inimest. Kaks Södertälje klubi on Rootsi jalgpallile andnud ka mõned rahvusvahelise tasemega mehed nagu Kennedy Bakircioglu ja Sharbel Touma, kes teenivad leiba vastavalt Amsterdami Ajaxis ja Thessaloniki Iraklises. Käesolevat artiklit kirjutades selgus, et Assyriska ridadesse kuulub tõenäoliselt Eesti juurtega jalgpallur Andi Toompuu, kuid Assyriska klubiga ei olnud võimalik kontakti saada. Kolm vooru enne Rootsi esiliiga lõppu oli võimalus meistriliigasse pääseda nii Assyriskal kui ka Syrianskal. Peaks üks sammu võrra kõrgemale astuma ja teine paigale jääma, ootaks mõlema klubi fännid taaskohtumist tõenäoliselt palavamalt kui mänge kõrgeimas seltskonnas. Assyriska ja Syrianska on oma grupile märgilise tähendusega ja kannavad edasi antagonismi. Huvitav, kui meeskonnad ühendada, kas lõppeks vastuolu või leitaks mõni muu väljund, mille ümber kraagelda? 54

JALKA NOVEMBER 2009

Vladimir Voskoboinikov: Syrianska fännidele oli ainult võit Assyriska üle tähtis

Pool tänavust hooaega Syrianska ridades mänginud Vladimir Voskoboinikov puutus Södertäljes kokku erilise fännikultuuriga, kuid ei suutnud Rootsi esiliigas endast maksimumi anda. Mida teadsid enne Syrianskaga liitumist meeskonna taustast? Absoluutselt mitte midagi. Kui öeldi, et see variant on olemas, kuulsin esimest korda selle klubi nime. Kui palju sulle meeskonna n-ö eripära üldse selgitati seal viibimise ajal? Ainuke asi, mida nad ütlesid, oli, et mida nad lubavad, selle nad täidavad. Mis puudutab klubi – põhimõtteliselt keegi ei armasta seda klubi Rootsis. Neile tundub väljastpoolt, et tegemist on välismaalaste klubiga ning seetõttu ei ole huvi selle eest mängida. Aga kui mängijad sinna sattuvad, hakkab see meeldima. Kõik on nagu vennad, kõik on koos, üks meeskond. Keegi ei ole omaette. Rootslased imestavad ise ka selle üle, et seestpoolt on kõik teisiti. Eemalt tundub imelik klubi, ei ole erilist soovi selle eest mängida, aga kui meeskonda tulevad, siis on rahul. Juhtkond teeb kõik, et mängijad tunneksid ennast hästi. Syrianska ja Assyriska valivad mängijaid paljuski etnilise tausta järgi. Miks valiti sind? Tulin testimisele, tegin mõned treeningud ja osalesin ühes mängus. Treenerid nägid, et mul on koolitus olemas, et olen mänginud Venemaal ja Belgias ning olin koondise mängija. Kas meeskonnal oli mingeid erilisi rituaale? Ei oska öelda, et oleks olnud. Midagi erilist ei olnud Kumb on kõvem klubi, Assyriska või Syrianska? Assyriska on mänginud kõrgliigas, aga Syrianska on sel hooajal alles esimest korda esiliigas. Assyriska on natuke populaarsem, natuke rohkem publikut, aga kui oli omavaheline mäng, siis Assyriska kodumängul oli meie fänne rohkem. Mulle tundus, et kogu Rootsis on fänne võrdselt. Aga Assyriska on popim, sest on edukam olnud. Syrianska loob oma ajalugu. Kui palju fännidega üldse kokku puutusid ja millised elamused nendega seoses olid? Ei olnud mingeid probleeme, hea

meelega võtavad vastu ja kogu aja tänavad. Küsisid, et kui mul midagi vaja, siis abistavad kohe. Nad ei ole tavalised pealtvaatajad, et pole midagi kodus teha ja tulevad staadionile. Nad on tõelised fännid, kes toetavad ja elavad kaasa. Käivad isegi trennis meid toetamas. Kas Syrianskas viibitud aja jooksul said teada, mille poolest süürlased ja assüürlased erinevad? Ka minul tekkis see küsimus ja kui klubis selle kohta küsisin, seletati, et vahet pole, sest sama keel, aga lihtsalt üks osa rahvast nimetab end süürlasteks ja teine assüürlasteks. Selles kogu erinevus. Keel ja usk on sama. Kuidas suhtuti Syrianskas Assyriskasse ja assüürlastesse? Tavaelus on nad sõbrad, aga väljakul tõelised vaenlased. Tõeline derbi. Selleks mänguks valmistuti nagu ülitähtsaks sündmuseks. Mitte ainult Rootsist, vaid ka maailmast tullakse selleks kohale. Mõned fännid ütlesid, et neid ei huvita mängud teiste vastastega, vaid Syrianska pooldajate jaoks on olulisim võit Assyriska üle, ja arvan, et see on nii ka vastupidi. Nagu Milan ja Inter, aga väiksemas mastaabis. Kui kiirelt meeskonda sulandusid? Praegu võin öelda, et 15−20 protsenti minu potentsiaalist jäi kasutamata. Katsusin kõik anda, aga midagi segas natuke. Tagantjärele võin öelda, et Voskoboinikovist oli Syrianskas 80 protsenti. Raske seletada, aga võib ei tundnud treeneri usaldust. Ta nägi mind teisel positsioonil. Mitte puhta ründajana, vaid pigem poolikus. Kindlasti see natuke segas, oli vaja harjuda. Võib-olla segas ka see, et tahtsin mängida kõrgemal tasemel kui Rootsi esiliigas ja mõtlesin tihti üleminekule. Oli suur soov lahkuda, mitte sellepärast, et ei meeldinud, vaid et tahtsin kõrgemale.

Meie mees Havannas ehk Vladimir Voskoboinikov Syrianska särgis.

U17 EM-valikturniir

Eesti mängus peegeldus koduliiga aeglus Treener Urmas Hepneri arvates oli eestlaste kaitsemäng kiiduväärt, kuid ründetegevust pärsib kodune liiga: välisvastase vastu jäävad söödud nõrgaks ja vildakaks, tegutsetakse ja mõeldakse aeglaselt.

Indrek Schwede

esti U17 koondis ei suutnud korrata kaks aastat vanema aastakäigu mullust saavutust ja EM-valikgrupist jäi edasi murdmata. Aga meie poisid andsid kõva lahingu mõlemale edasipääsejale Prantsusmaale ja Ukrainale. Veelgi enam – sisuliselt rippus meie edasipääsulootus õhus kuni viimase vooru viimaste minutiteni ja selle surmas asjaolu, et prantslased olid edasipääsu juba taganud ega vajanud Rakveres toimunud mängus Ukraina vastu punktipoegagi. Võime oletada, et mängude teistsuguse järjestuse puhul (kui Prantsusmaa ja Ukraina mänginuks omavahel esimeses või teises voorus) võinuks edasipääsuuks meile avaneda. Ometi võime oma poistega rahul olla. Mängus Ukraina vastu oli meie poistel avapoolajal kolm head väravavõimalust. Teisel poolajal domineerisid juba külalised, kuid viik Ukraina-suguse ja -suuruse jalgpallimaa vastu on väärt saavutus. Publik igatahes lahkus Kadrioru tribüünidelt kahjutundega – me ju võinuks ka võita. Prantsusmaa vastu jäi puudu kümme minutit, et viigiga vöö vahel duši alla jalutada. Nende kahe mängu kokkuvõtteks sobibki meelde tuletada, et millal varem oli nõnda, et meile jäi hinge kripeldama viik Ukraina vastu ja kaotus Prantsusmaale? Et võinuks paremini – esimene kotti pista ja teisega tasa jääda!

Urmas Hepner: rünnak jättis meil soovida

Eesti koondise kõiki kolme mängu vaadanud treeneri Urmas Hepneri arvates oli meie poiste kaitsetöö hea. Kuigi Hepner ei tahtnud kedagi nime-

Foto: Lembit Peegel liselt välja tuua, lipsas tal ometi suust kaks nime: väravavaht Karli Kütt ja kolmandas mängus vigastuse tõttu mitteosalenud Taavi Viikna. “Muidugi oli meil ka õnne ja eksimusi, mille näiteks prantslased ära karistasid,” arutles Hepner. “Prantsusmaa oligi kiiruse, tehnika ja muude elementide poolest klass omaette. Ukrainalt lootsin rohkemat, aga nägin ka ainult üht nende mängu. Võib-olla oli tegu avamängu kohmetusega.” Kaitsetööga said eestlased hästi hakkama: paremalt väravavaht Karli Kütt, Bert Klemmer, Kevin Ingermann ning Prantsuse ründaja Billel Omrani. “Tundus, et meie koondise peatreener (Frank Bernhardt) rõhus U17 EM-valikgrupp Tallinnas ja Rakveres kaitse ja vasturünnakute 1. Prantsusmaa 3 2 1 0 7 – 3 7 peale,” jätkas Hepner. 2. Ukraina 3 1 2 0 2 – 1 5 “Ka karistuslöögid oli 3. Eesti 3 1 1 1 2 – 3 4 3 0 0 3 1 – 5 0 meie võimalus. Aga rün- 4. Sloveenia nak jättis meil soovida. Eesti mängud: Eesti – Ukraina 0:0 Kas oli tegemist vähese Eesti – Prantsusmaa 1:3 Eesti – Sloveenia 1:0 eneseusaldusega või treeneri plaaniga, aga madalat söötu tehti vähe ja löödi pikalt ette.” noortemeistrivõistluste tase: hilinetakse teos ja mõtlemises, söödutäpsus ja -tuHepneri sõnul tõigi prantslastele gevus jätavad soovida. Ka sööduoskus edu just hea ründeliin, kuna väravavahi ja kaitseliini lonkav koostöö andis Ees- ja oskus küsida palli õigesse kohta – tile võimaluse skoori teha ja teise pool- needki elemendid võiks olla paremad. Meie poisid hakkavad mõtlema alles aja alguses isegi juhtvärav lüüa. siis, kui palli saavad, ja see teeb mängu “Kui me oleks Prantsusmaa vastu aeglasemaks. Kõik need põhjused kokjuhtima läinud, võinuks mäng lõppeda ku tingivadki selle, et meil puudub teteisiti,” lausus Hepner. “Samas peab tunnistama, et lõpptulemus oli õiglane, gus ja toimiv ründemäng. Aga kindlasti on selles koondises mängijaid, üksikuid edasi pääsesid tugevamad. Isegi võidupersoone, kes võivad arengu korral saamängus Sloveenia vastu hakkas silma, da ka mängu otsustajateks.” et meie poiste tegutsemises kajastub

2009 NOVEMBER JALKA

küsitlus

Miks noormängijate üleminekutel peab maksma raha? Jalka küsis, miks noormängijate üleminekute puhul peab üks klubi teisele maksma raha, ja uuris, mida sellest reeglist arvatakse. Kas mina ostan klubile mängija? Margus Kalda lapsevanem Minu poeg treenis SC Realis endast aasta vanematega ja kuna ta tahtis omavanustega koos mängida, langes meie valik FC Florale. Seal oli tugev 1996. aastal sündinute grupp. Ta sai tasemelt kohe esimesse satsi sisse, aga mängijakaarti ta klubist kätte ei saanud, sest reeglite järgi oli üleminekusumma 26 100 krooni. Mis tähendas, et selle aasta meistrivõistlustel ta ei saanudki osaleda, sest klubi seda summat ei maksnud. Tekkis olukord, et lapsevanem ehk mina pidanuks ise maksma. Teisisõnu – mina justkui ostaks oma raha eest Florale mängija. Aga siis võiks ju selle palluri mängijaõigused ka tulevikus mulle kuuluda! Poiss oli eelmises klubis edukas, üks noorte meistritiitelgi taskus, aga see aasta on tühja läinud. Tema vanusegrupp on keskendunud meistrivõistlustele ja treener ei saa temaga ju kuidagi arvestada. Kaasa saab lüüa ainult kommertsvõistlustel. Poiss elab seda raskelt üle, tahtis juba jalgpalli pooleli jätta. Ta on viieaastasest saati mänginud ja kahju oleks nüüd pooleli jätta. Järgmisel aastal oleks üleminekusumma 17 400, aga ka see on masu arvestades suur summa. Realis olin veel eelmisel aastal treenerina kirjas, mul on läbitud esimese astme treenerikursused, olen klubi rahaliselt toetanud, aga nüüd, kui vaja mängijakaarti kätte saada, see paraku ei loe. Teeme tasuta üleminekuakna! Theimo Tülp Tallinna Levadia treener Ühe külje pealt vaadates on üleminekusumma distsiplineeriv. Teisalt annab see võimaluse pidurdada kellegi mängimisvõimalusi ja võib viia lausa jalgpallist loobumiseni. Muidugi on nii, et kui klubis on asjad korras, ei taha ükski poiss minna teise klubisse. Aga kui kellelgi on siiski soov teise klubisse minna ja selle eest küsitakse raha, siis võiks üleminekut pidurdada üksnes korraldamata suhted klubiga: näiteks tasumata liikmemaks. Vahel on klubi teinud suuri kulutusi näiteks välisreisidega seoses ja pärast seda tahab poiss lahkuda. Selles olukorras oleks rahaline klaarimine omal kohal. Kui võlgnevused tasutud, võiks lubada lahkuda ilma raha küsimata. Mul on endal olnud juhus, kui poiss pärast välisreisi tahtis elukohamuutuse tõttu klubist lahkuda, ja ma lasin tal minna. Oleks võinud kinni hoida ja kaikaid kodaraisse loopida, aga me ei teinud seda. Minu arvates võiks teha talvel ühe tasuta üleminekuakna. See peaks olema hooaja lõpus, kui meistrivõistlused 56

JALKA NOVEMBER 2009

on lõppenud. Mitte kevadel, kui ettevalmistus on tehtud ja treener on arvestanud nende mängijatega, kellega talv läbi tööd tehtud. Üleminekuaken paneks ju ka treenerid ja klubid pingutama, et nende kasvandikud ära ei läheks. Ülejäänud osa aastast oleks siis tasulised üleminekud. Aga muidugi _ kas need üleminekusummad peavad nii suured olema? Rikkamad vanemad jaksavad oma lapse välja osta, aga vaesemate vanemate lapsed võivad minna teist ala harrastama. Raha kaitseb väikeklubisid ülemeelitamiste eest Kalev Kajak Tartu SK 10 Premiumi treener Mina olen selle reegliga nõus, sest see kaitseb väikseid klubisid suurte klubide ülemeelitamiste eest ja sellepärast see omal ajal tehtigi. Olen ise olnud olukorras, kui enne hooaega on pool meeskonda ära tõmmatud. Rahaline üleminek annab treenerile kindluse, et meeskond püsib koos. See paneb mõtlema neid, kes tahaksid kergekäeliselt üle joosta. Kui see seadus kaotada, poleks väikeklubi treeneril mõtet tööd teha, sest suured klubid lämmataksid meid oma ülemeelitamistega ära. Kujutage ette väikeklubi treenerit, kes on talv läbi tööd teinud, ja kevadel meelitatakse poisid ära. Treeneri kogu talvine töö on kokku varisenud. Meil puudub ju klubikultuur, samal ajal kui välismaal surrakse oma klubi eest! Paljud lapsevanemad on karjeristid, kel on tekkinud illusioon, et nende poeg on kõva mängumees, kuigi see pole ehk sugugi nii. Pealegi, kes kord on üle jooksnud, see teeb seda ka teist ja kolmandat korda. Kui laps vahetab elukohta, siis pole muidugi probleemi. Siis on üleminek loomulik. Aga meil meelitatakse ära. Sageli jääb ülemeelitatud mängija uues suures klubis pingile. Kuidas ta siis areneb? See seadus distsiplineerib kõiki: lapsevanemaid, treenereid ja mängijaid. Poiste seisukohalt vale, klubi jaoks õige Mark Mööl FC Kotka tegevjuht Meie oleme oma ajaloo jooksul kahel korral äraläinud poiste eest kompensatsiooni saanud. Enamikul oleme lasknud lihtsalt minna. Aga trend on selline, et enam ikka väga niisama ei lasta minna. Aga maksta ka väga ei taheta ja majandusseis on ka nagu ta on. Ma ei oska öelda, mis on õige või vale. Siis peaks ikka maksma, kui poisist asja saab. Enamikust poistest tippjalgpalli mõistes asja ei saa, aga see kõik selgub hiljem. Kunagi andsime mõned poisid SC Realile, kes hiljem nende ülemineku eest teenis. Meil ei olnud õigust midagi saada, aga see

küsitlus asi tuli Realiga siiski jutuks. Muidugi ei saanud me midagi. Ise oleme meile tulnud poiste eest mõnel korral sümboolselt maksnud, üks kord koguni pallidega. Aga mida aeg edasi, seda enam peame isegi mõtlema, et peaks ikka raha küsima. Kuniks poisid on väiksed, on ka üleminekuid vähe. Mida kauem töötame ja mida kauem oleme oma poistele koolitust andnud, seda aktuaalsemaks see küsimus tõuseb. Poiste seisukohast on vale raha küsida, aga kui klubi seisukohalt mitte, sest kes tahab tasuta tööd teha, kui klubi ülalpidamine maksab raha? Samas ei saa kõik ka kaubaks olla, inimlikkus peab ikka jääma. Raha liikugu ülevalt alla Aivar Pohlak Eesti jalgpalli Liidu president Täpselt reguleeritud üleminekute kord on üks olulisi asjaolusid, millel põhineb jalgpalli olemus ja kuigi Bosmani reegel üritas ka seda maailma n-ö egotasandile langetada, õnnestus maailma jalgpallijuhtidel siiski taastada jalgpalli ülesandekeskne toimimine − mõistagi tänu sellele, et jalgpalli roll on maailmas väga eriline. Egotasand ja ülesandekeskne tasand on teatavasti kaks üksteisele vastanduvat maailmas olemise viisi ja tavaliselt kirjeldatakse sel moel isiksuse maailmas viibimist, aga sarnaselt saab kirjeldada ka maailmas toimuvate protsesside olemust. Näiteks liberaalne kapitalistlik majandusmudel on oma olemuselt selgelt egokeskne. Kusjuures praegu jalgpallis kõne all olev n-ö 6 + 5 reegel on tegelikult ülesandekeskse toimimise taastamise katse − katse sellepärast, et suurklubid on juba ehitanud üles teistel alustel toimiva süsteemi ja võitlevad reegli kehtestamisele vastu − seda nii jalgpalli kui ka üldinimlikus tähenduses. On ju jalgpallilegi vajalik, et klubid ei kaotaks sidet keskkonnaga, millest nad on välja kasvanud – aeglaselt, kuid kindlalt viib vaid edukeskne tegutsemine sinnamaale, et edu kadudes või edu mittesaavutamisel kaob igasugune huvi tegevuse vastu, kusjuures peaks olema lihtsalt mõistetav, et kõik klubid ei saa olla primitiivses tähenduses edukad, edu tähenduse laiem mõistmine aga ei ole lihtne −, ja inimkonnale, et rahvuslikud ja kultuurilised erisused säiliksid. Juba lihtsast loodusest on teada reegel, et mida rohkem liike, seda tugevam looduslik kooslus. Andsin sellise sissejuhatuse, et selgitada näiliselt nii lihtsa asjaolu nagu üleminekute süsteemi, suuremaid tähendusi. Nii peaks olema lihtsam mõista, miks FIFA reeglite järgi tuleb maksta üleminekukompensatsiooni juhul, kui mängija sõlmib esimese profilepingu; miks kuni 23aastase mängija eest tuleb maksta üleminekutasu ka siis, kui tema profileping on lõppenud, ja nii edasi. Selliselt hoitakse toimimas süsteem ehk välditakse olukorda, kus hästi töötavast süsteemist tekkivad eelised viiakse üle indiviidi tasandile, mis omakorda viib süsteemi hävimiseni. Sarnaselt tuleb aru saada ka Eesti Jalgpalli Liidu reeglitest: Meistriliiga ja Esiliiga tasemel toimuvate üleminekute eest tuleb maksta, et raha liiguks ülevalt allapoole ja püramiid saaks laugemate servadega; noormängijate üleminekute eest tuleb maksta, et hoida parimate mängijate koondumist üksikutesse klubidesse, vältides korraga mitut asja. Nii motiveeritakse suuremaid klubisid tegelema oma noortetööga, hoitakse ära varajane, murdeeaeelne selektsioon ja koos

sellega varase arenguga noormängijate soosimine (kusjuures väga sageli jõuavad kaugemale just hilisema arenguga mängijad, kes sellisel juhul jääksid kõrvale, või õigemini, kelle saatus sõltuks sellisel juhul vaid klubide tarkusest), välditakse väliste asjaolude saamist üleminekute argumendiks (on selge, et noorte vaba ülemineku korral hakkaksid parimad mängijad eeskätt kogunema klubidesse, kes on noorteklassis edukad, see edu aga on väga lihtsalt saavutatav ja seda just mängija pika perspektiivi hävitamise hinnaga; teise oluliseks muutuva asjaoluna saaks tähenduse jutuoskus ehk siis võime veenda lapsevanemaid oma andekas poeg või tütar klubisse tuua, samuti välissõitude või muude sarnaste asjaoludega peibutamine), väga oluline on ka klubide struktuuri tekkimine, sest Eesti jalgpall vajab ka nii suuri, keskmisi kui ka väikeklubisid. Viimased oleksid vabade üleminekute korral kõige suurema löögi all − Eesti ühiskonna üheks suuremaks õnnetuseks on teisteski valdkondades vastava kultuuri puudumine, mis teeb raha- ja edukeskse mõtlemise ja käitumise edutee teistsugust suunda andvate piirete puudumisel liiga suureks ja traumeerib meie ühiskonda pikas perspektiivis veel rängemalt. Lisan veel kord, et see ei puuduta mitte ainult jalgpalli. Mõistagi on vaja aeg-ajalt piirdeid ka sättida − nii on jalgpalliliit märganud, et osa noorteklubisid on hakanud nõudma raha ka üleminekute eest madalama liiga klubidesse täiskasvanuks saanud mängijate eest ja me kavatseme üleminekureeglit muuta nõnda, et tagatud oleks noorteklassist väljuvate jalgpallurite vaba osavõtt amatöörtasemega jalgpallitegevusest. Lõpetuseks märgin, et kõik need kitsendused ja piirded kehtivad vaid üleminekute kohta, mille puhul ei jõuta üleminekutingimustes kokkuleppele ehk kõik loomulikud ja osapoolte heal tahtmisel toimuvad üleminekud on alati teretulnud ja selline maailma toimimise viis on parim võimalikest.

Noormängijate ülemineku korrast Eesti Jalgpalli Liit on sätestanud, et kui klubid ei jõua omavahel kokkuleppele, peab klubi, kuhu noormängija siirdub, maksma üleminekusumma. Need on sellised: E- klassi mängija eest D-klassi mängija eest C- klassi mängija eest B-klassi mängija eest A-klassi mängija eest

1 miinimumpalk 3 miinimumpalka 6 miinimumpalka 9 miinimumpalka 12 miinimumpalka

Sealjuures saab üleminekutasu nõuda, kui mängija on klubis treeninud vähemalt ühe aasta. Tütarlaste puhul on märgitud summad poole väiksemad. Klubi, kust mängija lahkus, saab 100% tasust juhul, kui mängija on selles klubis olnud viimased kolm aastat. Kui mängija on selle aja jooksul klubisid vahetanud, jaotub summa nende klubide vahel proportsionaalselt. Kui tegemist on mängija esimese üleminekuga, saab klubi 100% tasust sõltumata mängija klubis oldud ajast. Kui lahkunud noormängija siirdub uude klubisse alles neljandal aastal, ei pea üleminekusummat tasuma. Kui ta läheb uude klubisse kolmandal aastal, on summa kolmandik maksmisele kuuluvast tasust. Kui ta läheb uude klubisse teisel aastal, on summa suurus 2/3 tasust. Klubist lahkumise ajana arvestatakse kas viimati klubi eest mängimise kuupäeva või klubile tasutud treeningmaksu (aluseks võetakse, kumb nimetatud tegevustest toimus hiljem). Laenulepinguid ei tohi noormängijatega sõlmida. 2009 NOVEMBER JALKA

käbi & känd

Kaldmaid ühendab jalgpall Eesti jalgpall tunneb kaht kõva Kaldma-nimelist tegijat. Toomas, praegune Nõmme Kalju treener, oli kõva mängija ja hiljem kohtunik; Stenil jäi vähe puudu, et pääseda Eesti koondisse, kuid praeguseks on ta juba 12 aastat olnud FIFA kohtunik. Aga Sten kinnitab, et on kõik saavutanud vaatamata isale. Jalgpalli on valinud Steni poeg Sören Kaldma ja Toomase tütretütar Liisa Ellermaa. Indrek Schwede

Foto: Lembit Peegel

Liisa Ellermaa (vasakult), Sten Kaldma, Sören Kaldma ja Toomas Kaldma. Mõtteliselt on pildil ka Haapsalu Läänelas mänginud Tooma isa.

unagi nimetas teenekas jalgpallitreener Uno Piir oma kõige meeldejäävamaks õpilaseks Toomas Kaldmad, iseloomustades teda nõnda: kui teised ärkasid, oli temal juba turul käidud! Toomas Kaldma on hea suhtleja praegugi ja lugusid vanadest aegadest tuleb kui käisest. Aga Toomas on ise juba teist põlve jalgpallur.

JALKA NOVEMBER 2009

“Minu isa mängis jalgpalli Haapsalu Läänelas,” selgitab ta. “Ta oli poolkaitsja, sain temalt esimesed säärekaitsmed, putsad olid nii vanad, et neid ma omale ei tahtnud.” Isalt vutipisiku saanud Kaldma esimeseks treeneriks saigi Uno Piir. Kaldma alustas kümneaastaselt ja kuus aastat hiljem pallis juba Eesti NSV

meistrivõistlustel. Kohe esimeses mängus Tallinna Norma eest praegusel Kalevi staadionil lõi Kaldma värava Narva Kalevile ja teenis välja penalti. “Unn (Uno Piir) karjus, et kas jõuad ise lüüa?” meenutab Kaldma. “Ma ei jaksanud ja Stepanov lõi selle ära.” Aga Tooma talent oli särama löönud juba varem. Oma 15. sünnipäeva

käbi & känd võttis ta vastu Tbilisis, kus ta pidi üleliidulistel võistlustel osalemiseks saama eriloa – nii noort mängijat muidu platsile ei lubatud. 1958. aastal koolinoorte spartakiaadil Moskvas, kus Eesti sai kõrge 6. koha, lõi Kaldma kõik Eesti 8 väravat. Ta valiti Nõukogude Liidu 33 parima noormängija hulka. Ka 1960. aasta liidu täiskasvanute meistrivõistlustel (Tallinna Kalev mängis siis meistrisarjas, Kaldma selle duublis) oli Kaldma noorim osaleja. Kiirelt tulnud edul oli oma varjukülg. “Mulle tuli tähehaigus peale,” tunnistab Toomas Kaldma ausalt. “Olen seda natuke kahetsenud küll, aga minu ajal oli raudne eesriie, mis ei lubanud välismaale minna. Sai ainult Nõukogude Liidu piires karjääri teha. Olnuks nagu praegu ...”

“

Isa nimetas jalgpalli pättide ja kaabakate spordialaks ja nii ma siis tegelesin kuni seitsmenda klassini “korralike” ja “intelligentsete” aladega.

„

Sellele vaatamata elatas jalgpall Tooma kenasti ära. Sundteenistus sõjaväeski möödus nagu kuninga kassil – erariietes ringi liikudes ja 160 rubla palka saades. Kuna Kaldma kuulus sellal Dünamosse, mis oli siseministeeriumi klubi, oli Kaldma koos Mati Gildeniga kordonis piirivalvur.

Jalgpall polnud intelligentne ala

Sten Kaldma ei saanud isalt jalgpalli valikuks innustust. Tal läks aega, aga jalgpalli ta lõpuks välja jõudis. “Isa nimetas jalgpalli pättide ja kaabakate spordialaks ja nii ma siis tegelesin kuni seitsmenda klassini “korralike” ja “intelligentsete” aladega,” meenutab Sten Kaldma, kelle sõnul on mängu kuvand läbi teinud suure muutuse ja tänapäeval on jalgpall väga prestiižne ala. “Aga mu mõte oli kogu aeg ikka jalgpalli juures. Samas pole ka midagi kahetseda, sest ükskõik millise palli kätte võtan, saan hakkama. Noorteklassis kuulusin

Liisa Ellermaa Jalgpalliga sidus end aasta tagasi ka Toomas Kaldma tütretütar Liisa Ellermaa (18), kes proovis mängu ära juba kolm aastat tagasi. “See asi ei toiminud siis hästi ja langes kuidagi ära,” räägib Liisa. “Aga nüüd tekkis jälle huvi. Olin õe ja sugulastega maal mänginud ja mõtlesin, et oleks äge jälle vutitrenni minna.” Varem on mitmekülgne neiu tegelenud ratsutamise, ujumise, iluuisutamise, mitut sorti aeroobika ja tantsuga. Aga eri põhjustel on asi pooleli jäänud. Praegu sobib Liisale aga ka treeningpaik – Hiiu staadionile Nõmme Kalju treeningule jõuab ta autoga Pääskülast paari minutiga. Anders Süvari juhendatud Kalju naiskonnas Eesti naiste meistrivõistlustel mängiv Liisa on varumängija, kes mängib positsioonil, kuhu treener ta paneb. Enamasti on Liisa kaitses ja sellega väga rahul. Jalgpalli mängib Liisa ka kehalise kasvatuse tunnis. Suurt jalgpalli vaatab Liisa telerist ainult siis, kui käimas EM või MM. “Julgen küll peaga mängida!” vastab Liisa küsimuse peale ja lisab: “Ma ei mängi nii kõrgel tasemel, et endale eesmärke seada, aga Eesti meistrivõistlustel tahaks värava ära lüüa.”

korra ka Eesti korvpallikoondisse.” Tegelikult oli Kaldmal olemas ka varasem kokkupuude jalgpalliga: ema pani poisi teises klassis vutitrenni, aga seal olid ees neli-viis aastat vanemad. Treeningud toimusid hommikuti enne kooli ja õpetajad kurtsid, et Sten kipub tundides magama jääma. Ema pidi poisi trennist ära võtma. Samuti ei saanud Sten füüsiliselt vanematele poistele vastu ja see rikkus mõneks ajaks tuju. Sten ei mäleta, mismoodi toimus korvpallist jalgpalli üleminek, aga kindlasti oli see tema enda otsus. Ta sattus Vjatšeslav Smirnovi gruppi, kus peale tema oli veel teinegi eestlane: Urmas Liivamaa. “Treener soosis ja hoidis mind,” räägib Sten Kaldma. “Tehnikat mul polnud, aga suutsin kiiresti joosta. Kui kiiresti joosta suudad, siis Eestis lööd ikka läbi. Paari-kolme aastaga tulin teistele järele. Ka vene keele sain suhu: kõigepealt hakkasin aru saama, siis ropendama ja siis rääkima. Pärast aastat treeninguskäiku oli vene keel nii selge, et aitasin teistel klassis töövihikuid täita.” Korvpallist tulnud Stenil oli ka hea hüppevõime ja ta mängis nii edurivis kui ka keskkaitses ning lõi peaga väravaid. Meeskond oli edukas ja igal aastal Eestis kolme hulgas. Ühel üleliidulisel turniiril 1985. aastal Pripetis lõi ta 2:0 võidumängus – Sten ei mäleta, kas Venemaa või Ukraina vastu – mõlemad eestlaste väravad. Täiskasvanute seas võitis ta 1988. aastal Eesti NSV meistritiitli koos

Normaga ja aasta hiljem ka karika. Palju enesekindlust hankis Sten Soome madalamates liigades, kus ta sai palju mänguaega ja oli III liigas parim väravakütt. Hästi läks ka Eesti liigas. “Mul on meeles, kuidas olin Tuleviku eest Sillamäe Kalevi vastu löönud viis väravat ja me juhtisime 5:0 ja kuidas publiku hulgast hakati karjuma, et Foto: Lembit Peegel

Sten Kaldma on tosin aastat vilistanud FIFA kohtunikuna ka rahvusvahelisi mänge.

2009 NOVEMBER JALKA

käbi & känd Urmas Kirsi rekord Viljandi eest on kuus väravat,” meenutab Sten Kaldma. “Et Kirsi rekord on ohus! Kirs oli muidugi Viljandi oma poiss ja mind vahetatigi välja.” Sten soovis Eesti täiskasvanute koondisse saada, aga kiirusest ja hüppevõimest ainuüksi ei piisanud. “Enne 1993. aasta MM-valikmängu Portugali vastu oli peatreener Uno Piiriga juttu minu võimalikust kaasamisest koondisse,” räägib Sten, kes sai paraku enne koondisemängu tõsiselt vigastada. Koondiserong oligi läinud.

Sören tahab heasse klubisse

Ka Sten pole oma pojale jalgpalli peale pressinud. Sören (13) polnud õigupoolest veel kuueaastanegi, kui ta vutiga Kotkas-Junioris alustas. See oligi toona ainuke klubi, kus nii noortega tegeleti. Punt on samaks jäänud, aga nüüd mängitakse Nõmme Kalju eest. Treeneriks on Martin Maasing, poisse on treeninud ka Martini vend Rainis. “Olen ründaja, aga olen saanud proovida ka teisi positsioone,” räägib Sören Kaldma, kelle eeskujuks on Samuel Eto’o. “Eesmärk on pääseda kuhugi heasse välismaa klubisse.” “Mulle meeldib, et ta jalkatrennis käib, ja ma loodan, et ta teeb seda veel pikalt, aga mina kindlasti tagant ei sunni,” ütleb Sten Kaldma. “Me ei ole koduski palju omavahel jalgpallist rääkinud, sest poiss pole ise tahtnud. Tõsi, ta hakkab pisut oma jutuga juba avanema. Eks ta peab oma jutud maha treeneri ja teiste poistega.” Sören mängib meelsasti ka hoovis oma trennipoistega. Kannatada on saanud nii aialipid kui ka ema istutatud lilled, aga aknad on siiani terveks jäänud.

Proovitud ka esimese lisaabikohtuniku roll Sten Kaldma on olnud nii väljakukohtuniku, abikohtuniku kui ka neljanda kohtuniku rollis. Oktoobris sai Sten Kaldma ära proovida ka esimese lisaabikohtuniku rolli, kui meie kohtunikebrigaad teenindas Euroopa Liiga mängu. “Joosta ei saa, aga mängule tuleb kindlasti kasuks, kui keegi jälgib spetsiaalselt karistusala,” räägib Sten Kaldma. “See on sama asi, miks peavad näiteks Selveris olema turvamehed – et keegi ei julgeks varastada. Väljakukohtunikule on sellest suur abi, sest ta ei pea ise niipalju jooksma ja mängijad ei julge vastast särgist tõmmata või küünarnukiga lüüa.”

“Väga palju õppisin lätlaselt Rubenas Mikenaselt,” meenutab Toomas Kaldma. “Mäletan, kui jalutasime Viljandis ja kuulasin teda. See oli tark jutt, mida läks edaspidi vägagi vaja.” Kui Kaldma sai 50 täis, pidi ta vanusepiirangu tõttu kohtunikuameti maha panema. Ta töötas TJKs treenerina, kuid tunnistab, et tippe tema käe alt ei sirgunud. Küll oli ta ajutiselt abiks Aivar Tiidusele ja puutus lähedalt kokku Tarmo Kingi, Ats Purje, Ingemar Teeveri jt hilisemate Eesti koondislastega. Hiljem on Kaldma olnud treenerina tunnistajaks, kuidas tema praegune koduklubi Nõmme Kalju tõusis IV liigast Meistriliigasse. Ka Sten otsustas kohtunikuks hakata ega ole oma otsust kunagi kahetsenud. Otsus sündis 1994. aastal. Neli aastat

Foto: Lembit Peegel

Karjäär lõppes kohtunikuna

Toomas Kaldma, kel tähehaiguse tõttu jäid kõrgemad tipud jalgpallis vallutamata, tegi 35aastasena pallurikarjäärile lõpu ja alustas kohtunikuna. Norma ja Tempoga kahel korral Eesti NSV meistriks ja karikavõitjaks tulnud Kaldma pidi Elmar Saare, Eugen Härmsi ja Heinard Kaadi kullipilgu ees vilistama prooviks üht mängu, mille järel talle anti 3. kategooria. 60

JALKA NOVEMBER 2009

hiljem sõitis Sten juba Hispaaniasse FIFA kohtunike kursustele ja samal aastal määrati ta U16 finaalturniirile Šotimaal ilma, et tal oleks selja taga ainsatki rahvusvahelist mängu. Ligi 100 rahvusvahelise mängu hulka kuuluvad matšid ka selliste meeskondade osavõtul nagu Schalke, Ajax, Nürn-berg, Hamburg. Rahvuskoondiste mängudest tõstab Sten esile Küpros – Iisraeli ja Montenegro – Iirimaa mänge. “Jalgpallikohtunikud on õnnelikud inimesed, kes saavad ise asja ees olla,” seletab juba 12 aastat FIFA kohtunik olnud Sten Kaldma ja jätkab muiates: “Me saame koos mängijatega sooja teha ja pärast duši alla minna. Ei kujutaks end ette tennises puki otsas istumas. Jalgpalli tippkohtunikud pole väiksemad sportlased kui mängijad ise.”

Toomas Kaldma treenerina Nõmme Kaljus.

esiliiga

Lasnamäe Ajax edukas ilma rahata Meistriliigasse tagasi sihtiv Ajax vajaks raha, et juurde osta mõned mängijad. Kõik muu on klubil olemas. Indrek Schwede

eistriliigakursil on 2007. aastal kõrgemast seltskonnast välja kukkunud Lasnamäe Ajax. Kui duubelmeeskonnad ei saa Meistriliigasse tõusta ja mõnigi meeskond pole aukõrgendusest huvitatud, näeks Ajaxi meeskonna hing Boriss Dugan klubi heameelega kõrgeimal korrusel. “Eks kõik tahavad kindralid olla,” lausub Dugan. “Mina ei muretsegi niivõrd raha pärast, kuivõrd selle pärast, et oleks ikka mängu ega teeks endale häbi.”

“

Aivar Tiidus on üles kasvatanud palju häid jalgpallureid, aga mina olen üles kasvatanud terve Meistriliiga tasemel meeskonna!

„

Dugani sõnul on raha siiski oluline, sest Meistriliigas konkureerimiseks peaks klubi soetama paar-kolm mängijat, kellele tuleks maksta. Eriti huvitaks teda oma klubi endiste kasvandike Aleks Moneši ja Maksim Rõtškovi, Iaroslav Dmitrijevi ja Ilja Kassantšuki teened. “Meil on olemas baas, buss ja lastegrupid, aga ainus asi on see, et meil pole raha teha profilepinguid,” tõdeb Dugan. “Uusi gruppe teeme aina juurde ja peame läbirääkimisi ka Priit Simsoniga, kes tuleks meile treeneriks.” Dugani sõnul võtab Ajax sihi luua ükskeelsete gruppide asemel segagruppe, kus eestlased ja venelased koos mängiksid. Tema sõnutsi on tulevikus üle Eesti nagunii segagrupid, nagu nad on praegu Tartus, Pärnus ja Viljandis, kus eestlaste hulgas mängivad ka

venelased. Foto: Lembit Peegel “Juba praegu räägivad venekeelsetest gruppidest pooled poisid eesti keelt,” ütleb Dugan, kes isegi üritab eestlastega eesti keelt purssida ning peale vene keele oskab ukraina ja slovaki Šahrijar Abdullajev mängimas Lasnamäe Ajaxi võidumängus Kohtla-Järve Lootuse vastu. keelt. Dugan tahab üles ehitada klubi, mis ei sõltuks ühest inimesest. olen üles kasvatanud terve Meistriliiga “Mitte nii, et Duganit enam pole ja tasemel meeskonna! Need on ju kõik kõik variseb kokku,” selgitab ta. “Tahan minu õpilased! Andke mulle raha ja ma endast maha jätta klubi, mis tegeleks teen veel parema meeskonna! Ilma raha pidevalt noortega.” ja juurdeostetud mängijateta ei jõua Dugani sõnul räägib tema kasuks Ajax lähema viie-kuue aasta jooksul raha vähesus: “Peter Sedin läks ja klubi Meistriliiga esikolmikusse. Aga raha (TVMK) enam pole! Aga mul raha olemasolu korral mängiksime euromänpole ja kaotada pole midagi. Baas jääb ge. Nagu Sillamäe Kalev.” ju minust alles!” Dugan tõdeb, et pole mingit katast“Raha eest on lihtne edukas olla,” roofi, kui Ajax sel aastal Meistriliigasse jätkab Dugan ja toob näiteks Viktor ei peaks jõudma. Põhiülesaane – esiliiLevada. “Kui mulle ka raha antaks, gasse püsimajäämine – on juba täidetud. oleksin edukas. Aga ma olen edukas Kui koosseis säilib, oleks Meistriliigasse juba nüüd. Aivar Tiidus on üles kasvapääs järgmise hooaja eesmärk. Ajax ei tanud palju häid jalgpallureid, aga mina ela üks päev korraga.

2009 NOVEMBER JALKA

II liiga

Võidukas Nõmme United peab Esiliigast suu puhtaks pühkima Männiku-Enn ootab Mart Poomi. Nagu Kalevipoega. Järgmisest sügisest Nõmme Unitedi põlve uueks looma tulla lubanud jalgpallilegend peaks klubi tegemistele andma sedavõrd jõulise tõuke, et tulevikus ei tuleks viimase kahe hooaja kombel Esiliiga pääsmest loobuda. Lennart Komp

nited teenis II liiga Lääne/ Lõuna tsooni võiduga tänavu igati ausalt pääsu Esiliigasse, kuid Männiku-Ennu ehk Enn Loogi sõnul seda võimalust ei kasutata. Miks? Litsentseerimistingimuste täitmiseks oleks vaja senisest rohkem raha, mis kulub marjaks ära Männiku baasi arendamisel, noori ei ole piisavalt ning tagatipuks peaks Loog kõige sellega üksi tegelema.

“Esiliiga on teine tubakas – litsentseerimistingimuste täitmine vajab raha, mida on vaja baasi arendamiseks, ja trenni tuleks ka teha kahe korra asemel neli-viis korda nädalas,” teab Loog. “Poom lubas, et tuleb järgmisel sügisel tagasi ja siis hakkab tema klubiga rohkem tegelema.” Mullu teisena lõpetanud Nõmme meeskond loobus toona üleminekumängudest. Loogi sõnul peaks II liiga Foto: Peeter Langovits/Postimees/Scanpix klubi olema võimaluseks noortel karastuda, kuid noori ei ole parasjagu eriti võtta. Samas ei välista ta, et lähiaastail samm üles siiski tehakse. “Kui tuleval-ületuleval aastal jälle võidavad, uusi poisse on peale tulnud ja nende kõrval jätkavad mõned vanemad ja kogenumad, ei saa seda välistada,” vaagis Loog. Teine lugu on Ida/ Põhja tšempioni Jõhvi JK Orbiidiga, kes vaatab ambitsioonikatesse kõrgustesse. Küll mitte kosmilistesse. Viimati kuulus Jõhvi meeskond Meistriliigasse aastal 1999. aastal. Siis jäi Eesti Põlevkivi kluJärgmisel aastal peaks Mart Poom Nõmme Unitedi tõsisemalt käsile võtma. 62

JALKA NOVEMBER 2009

bi viimaseks ja läks laiali. Kaks aastat varem loodud JK Orbiit lunastas aga tänavu pääsu Esiliigasse ja tahab mängupäevad uuesti muuta pidupäevadeks. Vanasti ju oli nii! “Läheme kindlasti Esiliigasse, sest sellepärast me ju mängisime ja pingutasimegi,” lausus Orbiidi treener Valeri Kulatšenko. “Meie jaoks on II liiga end ammendanud. Esiliigasse pääsemine motiveerib meie mängijaid ja ka meie noortegruppe. Sealt saame uusi kogemusi.” Ida/Põhja tsoonis sai tihedas konkurentsis teise koha 2005. aastal Meistriliigas kuulsusetu hooaja veetnud kuulus Tallinna JK Dünamo. Klubi juhi Viktor Neštšeretnõi sõnul ei ole veel otsust Esiliigasse mineku kohta tehtud, kuid üleminekumängudele Tartu JK Tammeka II vastu minnakse kindlasti, sest nii on sportlik. “Esiliiga jaoks ei ole meil kahjuks ka tingimusi. Tahame hakata mängima Paksu Margareeta lähedasel staadionil, aga seal pole näiteks riietusruume,” kahetses Neštšeretnõi. “Kui me otsustame Esiliigasse mitte minna, siis on eesmärk püsida II liigas tugevamate seas ja ühekahe aastaga moodustada meeskond, kes murraks Esiliigasse ja suudaks seal tõsist konkurentsi pakkuda.” Dünamo kogus võrdselt 55 punkti Tallinna FC Ararati ja Kohtla-Järve JK Alkoga, kuid erinevalt Dünamost tühistati mõlemal hooaja jooksul üks tulemus ja see saigi saatuslikuks. Unitedist vakantseks jääv koht täidetakse pärast üleminekumänge sportlike tulemuste alusel.

III liiga

Põlva Lootos käsipalli seljatamas Põlva maakonna suurim spordiklubi Lootos sai 27. oktoobril 15aastaseks. Kuigi sportlikult on käsipall edukam, voolab parim valik poisse-tüdrukuid just jalgpallitreeningule. Indrek Schwede

iisteist aastat tagasi Foto: Tiit Kaasik sündis Põlvas miski, mis on täielikult muutnud maakonnas valitsevaid jõuvahekordi spordialade vahel. 27. oktoobril 1994 asutati jalgpalliklubi Põlva Lootos, mis on praegu maakonna suurim spordiklubi. Eesti käsipallipealinnana tuntud Põlvaski on jalgpall nii poiste kui ka tüdrukute esimene valik ja käsipallitreenerid peavad paremaid endale jalgpallist üle meelitama. Jalgpallil puudub Kuigi käsipall on Põlvas endiselt edukam, on jalgpall populaarseim spordiala. selleks vajadus, sest nende valik nud leida toetajaid ja 1999. aastal loodi on lihtsalt parem. uus noortepunt. Kui 1986. aastal sün“Jalgpalliklubi sündiski tegelikult dinud poisid kadusid vaikselt ära, siis protestist selle vastu, et peale käsipalli aasta hiljem sündinud jäid ja hakkasid polnudki mingit muud sportmängumängima Eesti meistrivõistlusi. Valik de valikut,” räägib Lootose president oli väike, aga treener Sulev Kallaus Indrek Käo, kes on ise samuti noorena käsipalli mänginud. “Käsipalli mängisid sai kenasti hakkama. Tema treenitud 1989/90. aasta grupp oli esimene hea suure kõhuga vennad. Jalgpalli peale aastakäik. 1999. aastal korraldati esivaadati umbes nii, et te võite mängida mene Lootosspring, millele leedulased oma ala maakonna tasemel, aga pole rahvusvahelise mõõtme andsid. mõtet üritada teha Põlvas jalgpalli“Flora toetusest ilmajäämine sundis klubi. Olime noored vihased mehed meid iseseisvuma,” hindab Indrek Käo ja tahtsime tõestada vastupidist. Kolm toonast olukorda. “Tagantjärele peame aastat mängisime, siis sai kumm tühjaks, mängudeks ei saanud mehi kokku, sellele isegi tänulikud olema.” Käo hinnangul olnuks käsipallil lihtentusiasm läks üle. Olime valiku ees: ne olnud tõusev jalgpall ära lämmatada, kas lõpetame või hakkame noortega kuid kümmekond aastat tagasi jalgpalli tegelema.” alahinnati. Põlva spordikoolis oli kuus Otsustati jätkata ja uus president ala, mis said alati parimaid saaliaegasid. Indrek Käo tuli esimese sammuna Ülejäänutele jäid ülejäänud ajad. Aivar Pohlaku juurde. Lootos hakkas “Kui me poleks üldse saaliaegasid FC Floralt saama toetusraha, millele saanud, oleks lapsed teistele aladele üle tegi lõpu börsikrahh. Aga Lootosel jooksnud,” ütleb Käo. “Praegu oleme õnnestus leida toetajaid ja 1998. aastal maakonna suurim spordiklubi.” käivitati esimene noortegrupp. See käis koos ainult kolm nädalat. Põlva Lootos = Bilbao Athletic “Olime natuke saamatud, töö noorAlates 1989/90. aastail sündinuist tega oli kaootiline,” tunnistab Indrek Käo. “Noored olid ju endised käsipallu- hakkaski poiste valik Põlvas kalduma rid, kes polnud harjunud mudas ja poris jalgpalli kasuks. Käsipallitreener Kalmer Musting tegi ettepaneku, et käsipall treenima. Süsteemi meil polnud, poiste võiks võtta poisse näiteks paaris- ja entusiasm läks üle.” jalgpall paaritutel aastatel. Lootos keelKlubi ei andnud alla. Oli õnnestu-

dus – las lapsed valivad ise endale ala. “Meie loosungiks oligi see, et me võtame kõik vastu,” selgitab Käo. “Käsipall aga valis endale poisse. Meie arvame, et liiga noorelt ei saa otsustada, kellest võib sirguda tippsportlane. Meil oli ka ühes aastakäigus kaks meeskonda ja nüüdseks on kaugemale jõudnud just teises meeskonnas mänginud – Mait Toom, kelle vend mängib käsipalli, ja Kaarel Kiidron, mõlemad mängivad Tammekas.” 2004. aastal valminud Lootospark andis klubile veelgi suurema sõltumatuse. Kuigi infrastruktuur on III liigas pallival Lootosel parem kui paljudel kõrgemal mängivatel klubidel, ei kiirusta klubi sportlikku poolt forsseerima. Lootos annab endale aru, et kui Põlvasse ei saabu Roman Abramovitši, jääb klubi laeks esiliiga. Samas tehakse koostööd Tartu Tammekaga ja ollakse nõus olema kasvatajaklubi Lõuna-Eesti tippklubile. “Oleme Bilbao Athletic,” toob Indrek Käo tabava võrdluse meeskonna koosseisu kohta. “Mängime ainult omaenda amatööridest meestega. Raha kulutame ainult noorte peale. Põhimeeskonnaga tahame aga järgmisel aastal tõusta II liigasse.” Samas on Lootos ise suur klubi oma ümbruskonnas. Korraldatakse turniire ja jälgitakse teraselt koolivõistlusi, et paremaid poisse trenni kutsuda. Flora mudel – ütleb Käo. Lootosel on kolm noortetreenerit, kellest Avo Jakovits tegeleb 6–9aastastega, Margus Nemvalts 10–13aastastega ja Kaido-Meinhard Kukli 14–18aastastega. Klubis on 220 pallurit (40 täiskasvanut), kellest veerand on naised. Ja klubi liikmeskond suureneb aina. 30. oktoobril peetaval sünnipäeval mängivad omavahel muuhulgas 20. ja 21. sajandi Lootos. 2009 NOVEMBER JALKA

IV liiga

SK Tääksi täidab maakohas missiooni Tääksi põhikooli metsviinapuu embusesse mattunud seinte vahelt pärast tundide lõppu kirevasse sügisesse sööstvatest Viljandimaa lastest ligi pooled on olnud suuremal või vähemal määral seotud SK Tääksiga. Spordiklubiga, mis üritab maalastele anda võimaluse pättuste asemel millegi kasulikumaga tegeleda. LENNART KOMP

ülavaheteedel vurav roheline SK Tääksi hundi logoga buss sõidutab kohalikud lapsed kahel korral nädalas Suure-Jaani gümnaasiumi võimlasse, kus treener Sergei Vassiljevi näpunäidete järgi lihvitakse vutimeisterlikkust. Klubi eestvedaja Toomas Aavasalu sõnul on poistel ka ühine jooksupäev ja rõõmuga tegeletakse ka muude aladega. “Maal ei ole sageli väga palju väljundeid ning sport on üks võimalus anda lastele juurde mingi mõtestatud tegevus,” rääkis Aavasalu. Kaks aastat tagasi alustati kümne mängijaga, nüüd osaleb SK Tääksi kahe meeskonnaga Eesti noorte meistrivõistlustel ja koos täiskasvanute esindusega on mängijaid ligi sada. Rohkem ei ole paraku võimalik, sest eelarve seab oma piirid. Tänavu B-klassi kuuluva 1994. ja 1995. aastal sündinud poiste grupi parimatele lubab Aavasalu anda tuleval hooajal võimaluse IV liiga lõuna alagruppi kuuluvas SK Tääksi täiskasvanute meeskonnas. Neist saavad siis klubi esimesed kasvandikud, kes Tääksi mustavalgetriibulise (“Nagu Juventus!”) särgi selga tõmbab. Kehalise kasvatuse õpetaja ametit pidanud isalt spordipisiku pärinud Aavasalu plaanid on aga suured: “Tääksi, Suure-Jaani ja Võhma jäävad 15 kilomeetri raadiusesse ning igas neist on staadion. Kaks esimest on korras, Võhma saab uue muru järgmiseks suveks ning tulevikus tahame Tääksi staadioni kunstmuruga katta.” 64

JALKA NOVEMBER 2009

Aavasalu, kelle Tääksi meeskonnadressi seljal seisab nime asemel uhkelt Pealik, tahab järgmiseks hooajaks kohaliku rivaali Suure-Jaani Rolling Doorsi ridadest üle meelitada vennapoeg Priit Aavasalu ning pärast lühikest pausi ka ise jalgpallisaapad liigamängudeks jalga tõmmata. Siis saaks Tääksisse viis Aavasalut: peale Priidu ja Toomase viimase pojad Toomas ja Taavi ning vennapoeg Ott. Umbes 120 elanikuga Tääksi ei ole aga väikseim küla, mille nime kandev meeskond Eesti meistrivõistlustel osaleb. Ligi 50 elanikuga Kernu on selles arvestuses eespool. Ja Tääksi mängijadki on peamiselt Võhmast, Suure-Jaanist ja teistest küladest. Küll toimub Tääksis noorteturniir Tääksi Fair Play Cup ehk Tääksi ausa mängu karikaturniir. “Olen alati rõhutanud, et spordis on kõige tähtsam aus mäng ning seda tahan edasi kanda ka noortele,” rääkis Aavasalu. “Täiskasvanud tulevad madalamates liigades end sageli välja elama ja räuskama. Oleme sellest hoidunud ja

üritame ka noortele eeskujuks olla.” Piirkonna suur tööpuudus on Tääksi meeskonna täiskasvanud ka võllanalja viskama pannud. “Ükskord lugesime kokku, et 30 mängijast kümme olid parasjagu töötud, mõtlesime, et kui kodutute MMi korraldatakse, kas siis ei võiks ka töötute parimat selgitada?” muigas Aavasalu.

“ „

Kui kodutute MMi korraldatakse, kas siis ei võiks ka töötute parimat selgitada? Tääksi logol olev hunt aga ei sümboliseeri mitte hallivatimehe murdjainstinkti vaid tarkust ja visadust. Üks huvitav ettepanek on Aavasalul ka. Nimelt peab ta mõistlikuks võtta Eesti madalamates liigades kasutusele jooksvate vahetuste süsteem, nagu see toimib Soomes. Nii saaks ka vanemad mehed rohkem mängulusti!

Ees: väravavaht Enar Nilp. Esireas vasakult: Ott Aavasalu, Rasmus Alles, Lauri Rannala, treener Toomas Aavasalu seenior, Randar Kaljula, Rando Haugas, Ahti Klamp, Tauri Tiirmaa. Tagareas vasakult: Danel Udu, Timo Sepp, Toomas Aavasalu juunior, Robi Tikas, Taavi Aavasalu, Sten Kase, Ricki Tikas, Kristo Kalistratov (kapten), Ainar Alliksaar, Marek Koiksaar, Andre Alliksaar.

saalijalgpall

Saalijalgpalli aasta küsimus: kas keegi saab Sillamäele vastu? Olgu päiksest lõõskavad suveilmad või talvepakased – Sillamäe saalijalgpallimeeskond harjutab oma karukoopana tuntud saalis aasta ringi. Aga keegi neile lihtsalt midagi kinkida ei kavatse. Lennart Komp Ka mullune pronksimees“Ainult esimene koht tuleb Foto: Lembit Peegel kond FC Anži ihkab esikohta. kõne alla!” põrutas sillamäeEndiselt on rivis Dmitri laste juhendaja Sergei VinogSkiperski, Jevgeni Kurjanov ja radov. “Tuleb huvitav ja tasaErik Šteinberg, lisanduvad Juri vägine hooaeg, kuid mängime Tiismann ning Flora Futsalist vaid võidu peale.” üle meelitatud Dmitri Kulikov. Vinogradovi enesekindluseks Tänavu kestab saalijalgpalli on põhjust. Mullu tulid nad hooaeg oktoobri lõpust aprilli meistriks, kaotades vaid kaks alguseni ning peale nelja seni kohtumist. Ainsana harjutataknimetatu osaleb Meistriliigas ka se saalis aasta läbi. Suvel osaleti SK Augur, Rummu Dünamo UEFA futsali karikavõistlustel, ning Esiliigast edutatud Mainor mängijad on kogenud. Tänavu ja FC A&A Kinnisvara/AEG. lisandub hulk siinsel tipptaseAlgav talv on aga vahehoomel osalenud pallureid, nagu ajaks, et valmistada ette põhjaAndrei Tjunin, Aleksei Malikumad muudatused tulevaks montov, Oleg Gorjatšov, Dmitri aastaks. Kui mullu oli kokku 25 Šelehhov ja Konstantin Karin. meeskonda, siis tänavu on neid Kõlab kui võiduretsept? 32. Võrreldes varasemaga koosEelmisel aastal teiseks neb Esiliiga kolmest tsoonist. tulnud Tallinna Ararati meesJärgmisel hooajal hakkab nii konna eestvedaja Avetis HaMeistri- kui Esiliiga koosnema rutjunjan sedasi ei arva, kuigi kaheksast meeskonnast ning mulluses hõbedases koos-seiAina enam otsustab saalijalgpallis spetsialiseerumine ja asjaolu, kui hoolsalt põrandal treenitakse. ülejäänud jagunevad II liiga sus on toimunud üsna palju tsoonidesse. olulisi muudatusi, mis võivad Selle aasta Esiliiga võitjad peavad vähemalt esialgu kätte maksta. Järgmisel hooajal hakturniiri, mille parim pääseb otse tuge“Eesmärk on võita, kuid annakab nii Meistri- kui Esiliiga vaimasse seltskonda, teine peab ülemime endale aru, et see on raske,” sõnas koosnema kaheksast meesnekumänge Meistriliiga eelviimasega. Harutjunjan. “Koosseis on 70–80 protkonnast ning ülejäänud jaguKa Esiliigas kolmandaks tulnute vahel senti muutunud. Juures on palju uusi mehi, nevad II liiga tsoonidesse. toimub turniir, mille kaotaja peab järgvanad läksid teistesse meeskondadesse.” mist hooaega alustama II liigas. Kuid ka Araratil, mis tänavusest kannab Et ka suure jalgpalli kahes kõrgemas Tallinna FC Ararat-TTÜ nime, on nime“Aktiivset ettevalmistust alustasiliigas pallivad mängijad saaks saalivutti kaid lisandujaid. Näiteks Mario Mõistlik, me septembris, kui trennid hakkasid toimuma kaks korda nädalas,” lausus mängida, saab soovijad registreerida viie Andrei Antonov ja Vaagn Arutjunjan ning Harutjunjan. “Aega on küll vähe, kuid päeva jooksul pärast viimast Meistrienamik ülejäänud koosseisust on suurt seda intensiivsemalt üritame tegutseda.” liiga kohtumist. jalgpalli mänginud Esiliigast III liigani.

“

„

2009 NOVEMBER JALKA

lisaaeg

Kaunis Türgi väikelinnas asus armas eestikeelne söögikohake. Puha turaani värk!

Fotod: Lembit Peegel

Turaani riik tulgu, meie tahtmine sündigu! 1934. aastal peeti Tallinnas kolme sugulasrahva vahel maha Turaani turniir (peale jalgpalli võistlesid eestlased, soomlased ja ungarlased selle nimetuse all ka maadluses). Hõimusuhted olid siis moes, aga Turaani turniiri nimetuse all võisteldes võinuks vabalt kohale kutsuda ka Türgi. Kuidas nii? Aidaku meid “Eesti entsüklopeedia”, kus märksõna “panturanism” all on kirjas: “Turaani liikumine (iraani mütoloogias ja ajaloos rändhõimudega asustatud stepialade nime Turaani järgi), liikumine, mis kõigi turgi, uurali (sh. soome-ugri) ja tunguusi-mandžu rahvaste ühist päritolu eeldades taotleb nende lähendamist, võõra võimu alt vabastamist ja Turaani riigiks ühendamist. Tekkis 19. saj. viimasel veerandil, levis 20. saj. alguses Türgis (oli lähedane pantürkismile) ja Ungaris.” “Turaan” on Turkestani pärsiakeelse algupäraga nimi, Turaani madalik asub Kesk-Aasias, suur osa sellest hõlmab kõrb (sh Karakumi kõrb) ja nafta on selle üks olulisemaid maavarasid. Nõnda et meil on vägevad sugulased, hirmus lahmakas maa-ala ja nafta! Kuigi teisalt – sarnaselt Venemaa ja Tartu rahu piiriga võiksid ju kasahhid, usbekid ja turkmeenid süüdistada meid territoriaalsetes pretensioonides! Turaani hõngu võis kogeda ka Eesti koondisega Türgis käies. Ühes armsas väikelinnas, mille nimi enam ei meenu, nägime kohvikutrestorani, mis teatas südamlikult ja suurelt: sömine. Selle puuduva topelt ö-tähe võib kallitele sugulastele andestada. Aga kui täna Turaani turniir elustada, peaks sellest peale Eesti, Soome ja Ungari osa võtma ka Türgi, Kasahhi, Usbeki ja Türkmeeni, Aserbaidžaan ja Kõrgõsztan, aga ka Iraan! Oma riiki mitteomavatest suurematest rahvastest peaks kutsuma tatarlased, tšuvašid, baškiirid ja muidugi otsesed keelesugulased mordvalased, marid ja udmurdid. Kahju, et enam ei saa osaleda ajalookaardilt kadunud vaprad hunnid, kes rääkisid tõenäoliselt samuti turgi keelt ja kelle edasipääsu Kesk-Euroopasse suutsid tõkestada roomlased 451. aastal. Nii et – jalgpalliajaloost oleks meie poliitikuil õppida küll ja küll. Näiteks seda, kust leida uusi unustatud sõpru ja liitlasi. Ärgu maailm arvaku, et eestlastel pole ajalugu! Euroopa liidust lupsame sujuvalt järgmisse riikide ühendusse – Turaani Ühendusse.

Indrek Schwede 66

JALKA NOVEMBER 2009

Korvpall oleks suures Turaani riigis kindlasti marginaalne.

Selline autopood sõitis ja peatus Eesti – Türgi mängu puhul Kayseri lähedal paiknevates linnades ja müüs fännikraami.

Vali, millist särki tahad!

2009 2009 NOVEMBER OKTOOBER JALKA

JALKA NOVEMBER 2009