JALKA (august 2010) by Jalka

hind 29 krooni august 2010

Hispaania maailmameistriks

Eesti koondise hea kodu Lillek체las Postrid: Hispaania / Andres Iniesta / Arjen Robben Bastian Schweinsteiger ISSN 1736-7379

Pluss: Konstantin Vassiljev, Madis Rajando, Raimo Paulberg, Liis Emaj천e, Viktor Alonen, Kennet ja Margus Karjane 2010 AUGUST JALKA

sisukord

hind 29 krooni august 2010

Kaanelugu Hispaania maailmameistriks

Eesti koondise hea kodu Lillekülas Postrid: Hispaania / Andres Iniesta / Arjen Robben Bastian Schweinsteiger ISSN 1736-7379

Pluss: Konstantin Vassiljev, Madis Rajando, Raimo Paulberg, Liis Emajõe, Viktor Alonen, Kennet ja Margus Karjane

Esikaanel: Iker Casillas Foto: Ivan Sekretarev/AP/Scanpix Nr 8 (32) 2010

Eesti Jalgpalli Liidu ajakiri Ilmub 12 korda aastas

Esimest korda tuli jalgpalli maailmameistriks Hispaania. Heidame LAVis toimunule pilgu sõnade ja numbrite abil. Lõpeb kahes varasemas numbris käsitletud teema, mis vaatleb jalgpalli osa Aafrika vabanemisel kolonialismist.

Peatoimetaja: Indrek Schwede indrek@jalgpall.ee

Persoonid & intervjuud

Toimetaja: Lennart Komp lennart@jalgpall.ee

Madis Rajando Raimo Paulberg Liis Emajõe Konstantin Vassiljev Kennet ja Margus Karjane

Fotograaf: Lembit Peegel Ajakirja makett: Jaanus Samma Kujundaja: Kaia Saaremets Keeletoimetaja: Egle Pullerits

Kolumnid

Reklaam: Heili Horn heili@jalgpall.ee

Väljaandja: Eesti Jalgpalli Liit

Tellimine: 627 9960 www.post.ee Tellimishinnad: Aasta 348 krooni Poolaasta 174 krooni

Rubriigid

4-7 45 48 66

Siit ja sealt Jalka tuleb külla Lembit Peegel Lisaaeg

Liigad

Toimetuse postiaadress: Jalka, Eesti Jalgpalli Liit, Asula 4c, 11312 Tallinn Trükitud printallis

Sünnipäevad augustis: 01.08 Oleg Lepik (37) 01.08 Andrei Borissov (41) 02.08 Andrei kaleta (38) 02.08 Sten Kaldma (42) 04.08 Siim Tenno (20) 04.08 Risto Kägo (21) 05.08 Kaimar Saag (22) 05.08 Janno Kivisild (33) 07.08 Andero Pebre (19) 08.08 Gert Olesk (37) 10.08 Janar Toomet (21) 10.08 Jan Važinski (46) 11.08 Kaire Palmaru (26) 11.08 Hannes Kaasik (32) 11.08 Tõnis Kalde (34) 11.08 Tarmo Rüütli (56) 13.08 Keio Oja (22) 13.08 Rasmus Tomson (25)

8 11

Indrek Schwede Lennart Komp

Kolleegium: Ülev Aaloe, Lennart Komp, Neeme Korv, Aivar Pohlak, Indrek Schwede, Anu Säärits, Mihkel Uiboleht, Vaapo Vaher

14.08 Mihhail Starodubtsev (28) 15.08 Marko Leevand (33) 16.08 Konstantin Vassiljev (26) 16.08 Toomas Kaldma (67) 18.08 Rauno Kööp (21) 20.08 Eigo Mägi (36) 21.08 Liis Emajõe (19) 21.08 Martin Vunk (26) 22.08 Urmo Visnapuu (35) 23.08 Tiit Raudnagel (55) 23.08 Georgi Rjabov (72) 26.08 Frank Bernhardt (41) 28.08 Tarmo Lehiste (40) 29.08 Sander Viira (21) 30.08 Reelika Vaher (32) 30.08 Sergei Zamogilnõi (57) 31.08 Ken Kallaste (22)

39 40 41 50 54

26 42 61 62 63 64 65

Meistriliiga Naised Esiliiga II liiga III liiga IV liiga Rannajalgpall

Muu Lilleküla staadion – hea kodu

Postrid Maailmameister Hispaania Arjen Robben

Andres Iniesta Bastian Schweinsteiger 2010 AUGUST JALKA

siit ja sealt

Telefonitorge

Miks toimuvad olulised mängud samal ajal ja noortekoondised mängivad tööajal? Jalka küsis Eesti Jalgpalli Liidu peasekretärilt Tõnu Sirelilt, miks kippusid 13. juulil kattuma kolme olulise mängu toimumisajad: kell 17 kohtusid A. Le Coq Arena esimesel muruväljakul Eesti ja Türgi U19 koondised, kell 18.45 Maarjamäel Tallinna Levadia ja Pärnu JK naiskonnad Eesti karikavõistluste veerandfinaalis ning kell 19 Kadriorus Levadia ja Debreceni Meistrite Liiga teises eelringis. Ning miks algavad noortekoondiste mängud sageli tööajal kell 16? “Põhimõtteliselt peaksid toimuma kõik Eesti koondise mängud, klubide euromängud ning Meistriliiga mängud nn kaitstud ajal ehk samal ajal ei tohiks toimuda teisi mänge. Praktikas aga kahjuks alati see ei õnnestu. Euromängude puhul on varakult teada küll nende toimumiste ajad, kuid mitte see, milline on kodu- ja milline võõrsilmäng. Samuti pole ju teada, kas meie meeskonnad pääsevad esimesest ringist edasi. Paaridesse loosimised toimuvad suhteliselt hilja ning siis pole enam võimalik liigamänge muuta. Me ei pea normaalseks, kui koondise või Meistriliiga mängu ajal toimub kõrval harjutusväljakul madalama liiga või noorte mäng. Noortekoondiste sõpruskohtumise päeva ei saa me sageli ise valida, sest kui näiteks türklased on nõus tulema Eestisse, oleksime rumalad, kui ära ütleksime. Nad tulevad aga siis, kui neile sobib ja kuidas lennukid parajasti lendavad. Sageli läheb lennuk juba mängupäeva pärastlõunal ning nii tulebki varasemal kellaajal mängida. Noortekoondistele on aga tugevaid mänge tarvis.

Kogu kalendri koostamisel on suurimaks probleemiks väljakute nappus. Ühel väljakul mängib oma liigamänge mitu klubi ja võistkonda. On paras kunst nad kõik sinna ära mahutada. Hooaja tippajal toimub nädalas ligi 250 mängu, millest enamus on koondunud nädalalõppu. Oleme viimastel aastatel suutnud juurutada tüüpkalendri põhimõtte, kus igal liigal ja vanuseklassil on oma kindel mängupäev nädalas. Nii toimub Meistriliiga laupäeviti, Esiliiga pühapäeviti, teine liiga reedeti, karikamängud nädala keskel jne. Sellisel moel oleme saanud mänge hajutada, klubid on saanud oma staadionite aegasid pikemalt planeerida ning ka pealtvaatajatel tekib harjumus, mis ajal mingi mäng toimub. Kalender peab olema jalgpalluritele sobiv ja tagama kahe mängu vahel piisava puhkuse. Kahe mängu vahele peab alati jääma kaks päeva puhkuseks. Klubile ja võistkonnale peab kalender olema majanduslikult sobiv ja ei tohi tekitada lisakulutusi. Kui ikka Tallinna noorteklubi peab mängima mitme võistkonnaga Ida-Virumaal, siis on mõistlik kalender sättida nii, et võistkonnad saaksid sõita sinna korraga ühes bussis. Selliseid nüansse on palju. Paras peavalu on ka mänguaegade muutmine. Klubil on juhendi järgi õigus taotleda mänguaja muutmist, kui võistkonnast on samal ajal rohkem kui üks mängija koondise mängul. Kui noortekoondise mänguaeg meist sõltumata põhjustel muutub, tekib paras segadus. Nii on ühe koondise mänguaja muudatus toonud kaasa enam kui 30 mängu mänguaja muudatuse noorte meistrivõistluste kalendris. Paljud võistkonnad soovivad ka väga kergekäeliselt mänguaega muuta või tulevad oma taotlustega viimasel minutil. Võistluste osakonna töötajad üritavad küll alati leida parimat lahendust, kuid mõnikord võib mingi lahendus kellelegi ikka ebamugavust tekitada.” Foto: Lembit Peegel

Kuidas hispaanlased pärast Kuidas Eesti Norra vastu 0:3 kaotuse viigiks mängis võitu südamlikud olid Kristi Leinus

Viktor Alonen

Jalgpallifänn

Ekskoondislane

Hispaania – Eesti valikkohtumine on jäänud eredalt meelde, kuigi mängu kaotasime. Ehkki mäng toimus Pärnu-suuruses väikelinnas Meridas, olid kohalikud teinud sellest tõeliselt suure festivali ning lisaks pilgeni täis staadionile oli selle ümber veel neli korda sama palju rahvast. Kohale oli veetud muuseum, bänd mängis staadioni kõrval. Melu ja elu, mis mängu kõrval oli, jääb kindlasti eluajaks meelde. Tahaks ükskord ligilähedaseltki sama tunda Eestis. Arvan, et see oli linnakese kümne aasta suurim sündmus. Sinna minnes juhtus selline naljakas asi, et oleksime bussist peaaegu maha jäänud. Ootasime bussi vales peatuses, kuid juht nägi, et jalkafännid, ja uuris hispaania keeles, kas tahame Meridasse. Õnneks mõistan prantsuse keelt ja saime jutud räägitud, sest järgmised bussid olid kõik täis. Inimesed olid nii südamlikud, pärast mängu muidugi veel südamlikumad. Istusime hotelli vastas äärekivi peal ja hispaanlased tulid lohutama, et nad ju mängisid kodus ja nii on lihtsam. Foto: erakogu

JALKA AUGUST 2010

1999. aasta jaanuaris kohtusime turniiril Iisraelis Norraga ja jäime 72. minutiks 0:3 taha. Viimase 15 minutiga suutsime aga kaotusseisust välja tulla. Kõigepealt lõi Martin Reim penalti sisse ja siis lõi kaks väravat Indrek Zelinski. Mul oli natukene üllatusmoment, et oleme Norra vastu võimelised 0:3 kaotusseisu tagasi mängima. Kunagi varem ei olnud seda ju suutnud. Selles mängus lõi Norra esimese koondisevärava ka noor John Carew, kes juba toona paistis silma jõulisuse ja tugevuse poolest.

Foto: Lembit Peegel

sina oled kohtunik

Kuidas lahendaksid need 3 olukorda? Jätkame sinu, kunstnik Mart Vainre ja Eesti Jalgpalli Liidu peakohtuniku ning UEFA kohtunike vaatleja Uno Tutki osavõtul rubriiki “Sina oled kohtunik!”. Külg valmib kõigi osapoolte koostöös. Sina saadad Jalkale kirjelduse mänguolukorrast. Soovitatavalt sellise, mis võiks olla kohtunikule pähkliks, mõne sellise, mida sa oled ise näinud või kogenud, mõne sellise, millele sa ise täpset lahendust

ei oska pakkuda või mille lahendust sa tahaksid kontrollida. Jalka valib neist koostöös Uno Tutkiga välja kolm ning järgmises numbris trükime need ära koos vastuste ning Mart Vainre illustratsioonidega. Saada oma kirjeldus või küsimus aadressile lennart@ jalgpall.ee märksõnaga KOHTUNIK. Just sinust sõltub, kui huvitavat materjali teised lugeda saavad!

3 olukorda 1

Uno Tutk: Kohtunik saab mängu jätkata selle järgi, kus toimus rikkumine. Kui see oli väljaspool karistusala, siis karistuslöögiga kohast, kus fikseeriti käega mäng.

Pall põrkab kaitsja puutest nurgalipu poole. Ründaja märkab, et pall liigub vastu lippu ja ei pruugigi väljakupiiridest väljuda. Samas tormavad kaitsjad sellele järele. Vahetult enne lipuni jõudmist liigutab ründaja seda nii, et pall läheb üle otsajoone nurgalöögiks. Milline on kohtuniku otsus? – Aitäh küsimuse eest Kristo Lindsalule.

Käimas on maailmameistrivõistluste finaali penaltiseeria. Otsustavat lööki läheb lööma mängija, kellel on normaalajal saadud kollane kaart. Tema eksimus tähendaks kaotust. Ta läheb löögile, kuid teeb löögipette ja saab teise kollase ning punase. Kas löök loetakse möödalöögiks ja ta meeskond kaotab või antakse mõnele ta meeskonnakaaslasele võimalus penalti uuesti lüüa? – Aitäh küsimuse eest Aleksander Algole.

Uno Tutk: Instruktsioonide kohaselt ei peata kohtunik mängu, kui ta märkab rikkumist penaltilöögi ajal, vaid laseb löögi lõpuni sooritada. Kui pall läheb sisse, siis seda ei loeta, mängija saab kollase kaardi ning kuna see oli talle teine, järgneb punane. Võistkonnale jääb siiski õigus löök uuesti sooritada. Juhul, kui pall löödi mööda või väravavaht tõrjus, saab mängija ikkagi kollase kaardi ning enam lööki korrata ei lubata.

Kaitsva meeskonna müür on karistuslöögiks seatud oma karistusala joonest sissepoole. Üks mängija müürist blokeerib lendavat palli käega, kuid selleks hetkeks on müür karistusalast väljapoole tippinud. Kuidas käituda? – Aitäh küsimuse eest Martin Tammele.

Uno Tutk: Reeglid ei luba väljaku märgistust, väravaid ega lipuposte muuta ega liigutada, seda loetakse ebasportlikuks käitumiseks, mille eest karistatakse kollase kaardiga ning määratakse vabalöök vastase kasuks kohast, kus toimus rikkumine. 2010 AUGUST JALKA

siit ja sealt

+ kuu kuu

Tarmo Kink alustas uut eurohooaega Györi ETO eest väravasoonel.

Flora ja Trans põrusid taas Euroopa Liiga 1. eelringis, Sillamäe alustas 2. eelringis hävitava 1:5 kaotusega.

kuu

August on tõehetk kolmele Eesti koondisele. Kuidas alustab rahvusmeeskond Fääride vastu, kas naised saavad MM-valikgrupis 3. koha, kas meeste U21 esindus saab 2., 3. või madalama koha?

... tõrje tegid Itaalia koondise väravavahid MMil, lastes kuuest raami tehtud löögist selja taha võrku viis palli.

... järjestikuses MM-finaalturniiri alagrupimängus oli Brasiilia vähemalt ühe värava löönud kuni 0:0 viigini Portugaliga. Seeria algas 1978. aastal Hispaanias.

... väravat on Saksamaa koondise eest löönud Lukas Podolski. Seda on rohkem kui Bundesligas löödud kolle (39).

JALKA AUGUST 2010

Jalgpalli rahvaliiga seisab ülesannete kõrgusel Rahvaliiga lõpusirgele lähenev debüütaasta on täitnud talle pandud ootusi, olles võimaluseks võistlusmomenti tunda jalgpallisõpradel, kes end liigakohustustega siduda ei taha. Jõgeva-, Tartu- ja Viljandimaa alagrupis osalev Fauna naiskond haaras rahvaliigas osalemise võimalusest, kuna võistlustel käimiseni on naiskonda üritatud viia aastaid, ent päris liigas osalemist on takistanud peamiselt mängijate puudus. “Teeme nädalas kaks korda trenni, kuid mängudel käimine on ikka midagi muud kui niisama harjutuste tegemine,” ütles Anna Tõnnson (vasakul) ja Jekaterina Šemarina kasutamas koduvälüks Fauna eestvedajatest Maarja Petrova. jakueelist Eesti Jalgpalli Liitu esindanud Sanna Lutsoja (nr 6) vastu. Nagu ka Fauna meeskond, koosneb naiskond peamiselt tudengitest (üks isegi USAst ja Itaaliast) ja meeskolleegide eeskujul on võetud omale ka loomanimed. Nii jooksevad väljakul panda, emalõvi, metskass, ingelhai, kuldkala ja teised huvitavad tegelased issanda loomaaiast. Ehkki liiga kui niisugune on naistele meeltmööda, on meeskondade vastu raske mängida. Nendeks kohtumisteks võetakse appi mehi Faunast, kuid ka neist ei piisa alati. “Esimene mäng Puhja vastu oli šokk, kaotasime 0:14,” meenutas Petrova. “Meeste vastu on natukene karm mängida ja ebavõrdsus tuleb välja.” Naiste alagrupi jaoks tuleks koondada kõik rahvaliigas osalevad naiskonnad, kuid see tähendaks sõite mööda Eestit ja seega suuremaid kulusid. Rahvaliiga on ka aidanud oluliselt suurendada jalgpalligeograafiat. Järva-, Lääne- ja Pärnumaa grupis tuuseldavad Tori Põrgulised, kes saanud nime mõistagi kuulsa Tori põrgu järgi. “Torit seostatakse ikka kas põrgu või hobustega ja Tori täkud oleks olnud ehk liiga alatooniga,” ütles põrguliste vedaja Ahto Saar. Saare kinnitusel end mängude puhul koledaks ega hirmsaks ei värvita, isegi nimele väärilist vormi ei ole, kuid olulisem on see, et saaks mängudeks kokku tulla ja oleks lõbus. SK Roosu/Osula Põlva-, Tartu-, Valga- ja Võrumaa alagrupist esindab Osula küla ja Sõmerpalu valda Võrumaal. Võistkond on komplekteeritud kohalikest noortest, kellest osa on väiksest peale koos mänginud. “Taseme poolest on alagrupp üsna võrdne ja on hea, et saab mängude ajad ise kokku leppida,” ütles Roosu/Osula esindaja Tauri Maidla. Rahvaliiga hooaeg kulmineerub sügisel alagruppide parimate vahel peetava turniiriga, mille korraldab Eesti Jalgpalli Liit.

Lennart Komp

kirjakast Postreid valigu naised!

Diego Forlan Uruguay

Foto: Tony Marshall/Scanpix

Olen ajakirja Jalka lugeja, mitte just täiesti regulaarne, kuid siiski sagedane. Kõigepealt aitäh teile, et selline ajakiri ilmub! Üks tähelepanek: palun laske jalgpallurite plakatid välja valida mõnel naisel, need ei ole üldse õnnestunud fotod. Vabandan, aga näiteks Forlani pilt juulinumbris on absoluutselt ebaõnnestunud, kuigi tegemist on väga kena mehe ja muidugi fantastilise jalgpalluriga. Kas oleks võimalik paremaid pilte plakatiteks valida? Teiseks, kas Saksamaa meeskonnast või mõnest mängijast võiksite ka plakati sisse panna? Saksamaa on minu eluaegne lemmik! Tervitades ja “tibikirja” eest vabandades lugeja Laura

Indrek Schwede: Einoh, tibikirjasid võib meile ikka saata! Aga postrite valikul lähtume foto dünaamikast ja kui näol on mõne olukorra (ja mängu) pingelisust iseloomustav grimass, siis meie peame seda kenaks pildiks  .

siit ja sealt

Aasta klubi korraldas Saadjärve karikaturniiri

nii nad

Ühel päeval istusid maha kolm Tabivere jalgpallurit – Sander Kilk, Tauno Trink ja Marten Lombiots – ning mõtlesid, et võiks korraldada midagi põnevat ja kaasahaaravat. Nii saigi teoks kohaliku ajaloo esimene minijalgpalliturniir Saadjärve Karikas 2010, mis toimus 18. juulil Tabivere Gümnaasiumi staadionil. “Kuna meid valiti (Jalka poolt) aasta klubiks 2009, siis me ei saa jääda loorberitele puhkama,” lausus Tauno Trink. “Eelmine aasta käisid meil külas FC Flora ja JK Sillamäe Kalev, kuid kuna praegu on kõigil raske, siis tegime midagi teistsugust, mis rikastab meie jalgpallikultuuri muul moel.” “Kindlasti oli eesmärgiks saada siit ka kogemusi, et selline turniir teha klubi traditsiooniks ning tulevikus pöörata samalaadset tähelepanu noortele,” lisas Marten Lombiots. Turniiril osales 11 tiimi Eesti eri paikadest: Tartu-, Viljandi-, Pärnu-, Jõgeva- ning Harjumaalt. Üllatusmeeskonnana tegi oma etteaste III liiga ida tsoonis palliv Eesti Koondis. Meeskonnad loositi kahte alagruppi ning mängud toimusid samal ajal kõrvuti väljakutel. Reeglite järgi positsioneerus mängupildis 6+1 mängijat, kes kahe kümneminutilise poolaja vältel pidasid tuliseid lahinguid võidu nimel. Mänge dikteerisid kohtunikud Selen Elbe, Edgar Leht, Petro Vido ja Kristo Päkko. Päeva nauditavust tõstsid staadionil kõlav jalgpalliga seonduv muusika, tantsutüdrukud, toitlustusbuss ning täistunnised auhinnaloosid, mille tulu annetatakse Tartu Koduta Loomade Varjupaigale. “Kuna teenitud raha jäi 350 krooni piiresse, siis kahjuks midagi suurt osta ei saa, aga koera- või kassitoitu kindlasti, millest on ka neile ehk abi,” lausus Tauno Trink. Päeva oodatuim hetk oli täpsuslöömisvõistlus, milles panid oma oskused proovile 14 meest. Eriti ahvatlevaks muutis osalemise auhind – täringujalgpall. Igal lööjal oli viis võimalust ning täpsuse järgi liideti punktid hiljem tabamuste arvelt kokku. Võidu tõi 130 punktiga koju Tabivere meeskonna kaitseliinimängija Rauno Feiman. Nagu enamikule turniiridele kohane, sai ka Saadjärve Karika lõpus välja jagatud auhinnad parimatele: väravakütiks sai Olari Perlin, mängijaks Karli Krigulson ning väravavahiks Richard Aland. Turniiri esikolmiku moodustasid Ropka Korpus, Liverpool Pub ning Vändra Vaprus, kes said autasustatud medalitega ning OÜ SAME valmistatud eriliste karikatega. “Terve turniiriga jäime üldjoontes väga rahule,” lausus pärast sagimisi Tauno Trink. “Pettumuse valmistasid ainult vallavalitsuse tähtsaimad tegelased, kes ei tundnud meie tegevuse vastu vähematki huvi ega tulnud korrakski kaema, mis meie renoveeritud staadionil toimub.” Siiski on korraldajatetrio tänulik sponsoritele: Äksi Motell, Tabivere VabaAjaKeskus, Vudila, Elistvere Loomapark, SAME, Schwede Games, Toomas Rosenberg. Samuti tänu kõigile, kes mingilgi moel üritusele käe külge panid. Osavõtjate tunnustuse tulemusena on saamas alguse uus traditsioon. “Jälgides meie klubi juhtlauset: rajades traditsioone ainult ülesmäge,” ütleb korraldajate lõppsõna Sander Kilk.

“Tegelikult, armsad Eesti naised, olete te asjast pisut valesti aru saanud. Jalgpall ei ole parem kui seks. JALGPALL ONGI SEKS. (---) Nende nelja aasta jooksul, kui maailmameistrivõistlusi ei ole, olete teie meie Saksamaa-Inglismaa; meie Argentina-Brasiilia, meie Hispaania-Portugal ning mõnel juhul isegi Jaapan ja Ghana. Me armastame jalgpalli, aga tegelikult armastame me vähemalt sama palju ka teid.” Ajakirjanik Rain Kooli

Liis Feiman

ütlesid

“Kui Eesti jalgpalli väravavahtide areng oleks kulgenud sarnaselt Inglismaaga, oleks meil praegu väravas Toomas Tohver.” Aivar Pohlak “Kuid siis hakkas asi natuke teise suunda minema – selgus, et jalgpall pole väga eestlaste ala.” Lembitu Kuuse otsustas nooruses jooksu kasuks “Peale jaanipäeva tahaks mõne kilo maha higistada ja Kalevilt kolm punkti ära võtta.” Valga Warriori mängija Mihkel Gull “Tulevik on favoriit ja jääbki saarlaste vastu eluaeg favoriidiks.” Tuleviku treener Marko Lelov enne mängu konkurendiga “Aga see on ju eestlastele määratud – kui eestlane oled, siis kohtunikelt saad. Eurosarjas, Balti turniiril, igal pool. Nagu otsa ette oleks löödud.” Martin Reim “Vastasmeeskonnas tekivad kindlad mehed, kellele tahad tingimata kahevõitluses ära teha.” Osaleja Mihkel Keinast 42 tundi, 5 minutit ja 1 sekundi kestnud maailmarekordilise pikkusega jalgpallimängust

Nagu kolm tilka vett Tarmo Neemelo ütlemine kolmes eri sõnastuses: Postimees: “Alguses ei näinudki täpselt, kuhu pall läks, aga kui püsti tõusin, sain aru, et väravasse lendas.” Õhtuleht: “Algul ei saanud aru, et värava lõin. Tõusin püsti ja siis nägin, et olemas.” Valges särgis turniiri parim mängija Karli Krigulson võitjameeskonnast Ropka Korpus.

Eesti Päevaleht: “Suunasin palli, lõin peale ja algul ei näinudki, et pall väravasse läks.”

2010 AUGUST JALKA

1-teist mõtet

Hollandit reetes, Cruyffile truu olles

algpalli on alati parem vaadata, Foto: AFP/Scanpix kui oled kellegi poolt või vastu. Hollandi – Hispaania puhul oli mul raske valida lemmikut ja kogemusele toetudes ootasin mängu alguse ära – siis langeb liisk sisemuses iseenesest. Nõnda juhtuski – olin Hispaania poolt. Ühest küljest oli see justkui reetmine. Alates 1974. aastast olin mõneteistkümne aasta jooksul olnud Hollandi-hull. 1974. aasta oli Johan Cruyffi ja tema oranžide meeskonnakaaslaste MM. Tagantjärele on palju arutletud, miks hollandlased finaali sakslastele kaotasid ja üks teooria kinnitab, et see tulenes oranžide ilmsest üleolekust. Pärast esimese minuti avaväravat mängisid hollandlased sakslastega nagu kass hiirega ja selmet vastastel puur täis taguda, demonstreeriti oma üleolekut efektse söödumänguga ja rivaali justkui õrritades. Aga hiir pani kassi haardest putku ja Cruyff jäi MM-tiitlita. Ometi kõnelesid kõik totaalsest jalgpallist ja mina andsin edaspidi hoovijalgpallis kerale valu oranžis särgis! Neli aastat hiljem aitas Cruyff meeskonna MM-finaalturniirile ja jättis koondisega lõplikult hüvasti. Hollandi kolm kaotatud MM-finaali: ülal Johan Cruyff atakeerimas Sepp Maieri valvatud väravat, vasakul Franz Beckenbauer; keskel Kurjad (ja võib-olla õiglased) keeled Ruud Krol palliga Argentina vastu; all Arjen Robben jäi jälle Iker räägivad, et finaalturniirile keelas Casillase vastu hätta. mehel sõita abikaasa. Sest 1974. aastal lus lüüa võiduvärav, aga pall tabas posti. üllitas Saksa kollane ajakirjandus väljaSuutsin Hollandist rõõmu tunda ka mõeldud loo, kuidas hollandlased lus1988. aasta EMil, kui Ruud Gulliti ja tisid MMi ajal lõbusate naistega, ja nüüd Marco van Basteni põlvkond võitis Eurooei tahtnud naine Cruyffi kuuks ajaks pa meistritiitli. Sealt veidi edasi mu kaasaArgentinasse lubada. Kui nii oli, ei tee elamine haihtus. Põhjuseks kaks asjaolu. see Cruyffile muidugi au. Esiteks kaotas Hollandi koondis Aga ka ilma oma superstaarita jõudis oma näo. Minu jaoks pole jalgpall asi tulpidemaa koondis jälle finaali ja teist MMi järjepanu pidi alistuma väljakupere- iseeneses. Ta on osa suuremast tervikust. Kui näiteks Nigeeria või Kameruni meestele. Kusjuures, normaalaja lõpus oli Robert Rensenbrinkil suurepärane võima- või mõne muu musta Aafrika koondises 8

JALKA AUGUST 2010

mängiks ebaproportsionaalselt palju valge nahavärviga mängijaid, ei esindaks see koondis minu jaoks oma riiki. Praegused Nigeeria ja Kamerun võivad pakkuda omanäolist ja nauditavat vutti, mis lähtub nende juurtest. Aga kui musta Aafrika eest liduksid väljakul kahvanäod – keda või mida esindaksid nemad? Rahvuskoondiste puhul ongi just huvitav erinevate identiteetide kokkupõrge. Vahva, et kokku tullakse eri paigust ja näidatakse midagi, mida teistel pole ja mis on omane just sellele meeskonnale. Holland aga oli aina enam oma endise koloonia Surinami nägu, sest koondises oli ebaproportsionaalselt palju sealt kandist pärit tumedanahalisi pallureid. (Sama on juhtunud Prantsusmaa koondisega ja kaudselt on tegu ohumärgiga kogu Euroopale ja valgele rassile – me oleme niigi maailmas vähemuses ja see tendents süveneb iga aastaga). Teine põhjus oli Eesti iseseisvumine. Pärast 1991. aastat oli olemas jälle koondis, mis esindas meid MMja EM-valikmängudel. Ja et Holland oli minu silmis reetnud minu, võisin mina rahulikult reeta tema. Viimase paarikümne aasta jooksul olen suurturniiridel pöialt hoidnud Euroopa meeskondadele (st neile, kes Euroopa identiteeti kannavad). Kui olen valima pidanud eurooplaste vahel, olen eelistanud väiksemaid rahvaid ja/ või ilusamat vutti pakkunud meeskondi. Vahel on need kaks – väike ja ilus stiil – kokku käinud Taani puhul. Aga ikkagi oli finaalis Hollandi vastu olemine mulle kuidagi imelik kogemus. Seda enam, et meeskond kannab jälle Euroopa identiteeti. Leidsin siiski päästerõnga, mis mind rahustas. Johan Cruyffi ja Hollandi koondise ilmajäämine MM-tiitlist on üks vutiajaloo

1-teist mõtet

“

Aga kui musta Aafrika eest liduksid väljakul kahvanäod – keda või mida esindaksid nemad?

Foto: Jewel Samad/AFP/Scanpix

„

suuremaid ülekohtuid. Nii nagu Ungari koondis (meie hõimuvelled!) väärinuks MM-kulda 1954. aastal, pidanuks novaatorlik Holland võitma 20 aastat hiljem. Kui Holland võitnuks aga tänavu, olnuks see kuidagi ülekohtune Cruyffi ja Co suhtes. Cruyffi-aegne koondis (ja Amsterdami Ajax) rikastas jalgpalli totaalse jalgpalli põhimõtetega, praegune Holland midagi nii pöördelist pole teinud. Pigem vääris tiitlit Hispaania. Vaata, kust otsast tahad – hispaanlastel olid turniiri parimad mängijad ja parim meeskond.

Kolmikvõit Euroopale Natuke arusaamatuks jäi hädakisa, et 16 parema hulka pääses ainult 6 ja veerandfinaalidesse ainult 3 Euroopa satsi. Ega siis kvantiteeti saa segamini ajada kvaliteediga. 1994. aastal jõudis 8 parema hulka 7 Euroopa meeskonda, aga maailmameistriks tuli just see kaheksas ehk Brasiilia. Nõnda juhtus, et seekord hõivasid eurooplased kõik kolm poodiumikohta. Tulisemad arutlejad jõudsid vahepeal Euroopalt juba tulevasi MMfinaalturniiri kohti ära võtta ja neid Lõuna-Ameerikale jagada. Kas nüüd peaks tormama teistelt konföderatsioonidelt MM-finaalturniiri kohti ära võtma ja neid Euroopale pakkuma?

Manuel Neuer võis näha, et Frank Lampardi löök ületas väravajoone. Aga väita, et seda nägid toimumishetkel kõik peale kohtuniku ...

Ainult kohtunik ei näinud ...

Kohtunike ilmsete vigade puhul on meedias käiku läinud umbes selline lause: “Ainus, kes seda (määrusterikkumist) ei näinud, oli kohtunik.” Alguses oli (välisajakirjanduses) tegemist kena kujundiga, mis taotluslikult võimendas kohtuniku viga, aga ei pretendeerinud sõnasõnalisele tõele. Meie meedia kipub seda kulunud kujundit aga tõsiuskselt serveerima – et kohtunik oli tõepoolest ainus isik, kes ilmset viga või määrustepärast väravat ei märganud. Kui Maradona 1986. aasta MMil Inglismaa vastu värava lõi, nimetati kohtunikku samuti ainsaks, kes käega löödud kolli ei märganud. Hiljuti tunnistas üks Briti kuulus kolumnist, et argentiinlase käega mängimist ei märganud ka tema. Telerist vaadates ei märganud Maradona pattu ka mina. Nagu ma ei märganud muuseas sedagi, et Frank Lampardi pommlöök latist üle väravajoone raksus, ja nagu ma ei märganud Carlos Tevezi suluseisu, millest ta lõi värava Mehhiko vastu, ja nagu ma polnud esiotsa sugugi kindel, kas USA värav Sloveenia vastu oli ikka tegelikult määrustepärane. Ja täpselt samamoodi polnud samades asjades kindlad nende telekanalite reporterid, kelle jutu saatel ma neid mänge olen vaadanud. Ikka on kõik selgunud pärast videokorduse vaatamist. Veel vähem suudab selliseid kiirelt toimuvad asju näha nende toimumiskohast sadade meetrite kaugusel paiknev publik hiiglasuurtel staadionitel. Tõde on risti vastupidine väidetule: kui juhtunut ei näe kohtunik, ei näe seda ilma videokorduse abita ka lämmatavalt suur hulk staadioni- ega telepublikust. Ainsad, kes kohtunikust paremini võivad näha, on juhtunu vahetud kaasosalised ja lähedal paiknenud jalgpallurid ise. Aga nende reaktsioone ei saa ju vilemees arvestada, seda enam, et üks pool nõuab õigust ühele ja teine teisele poole. Unustada ei tohiks, et kohtunik ongi väljakul selleks, et leida parim paik võimalike määrusterikkumiste tuvastamiseks, ja ta on saanud vastava väljaõppe ning tal on ohtralt praktikat. Kui öelda, et “ainsana ei näinud juhtunut kohtunik”, siis on tegemist ikkagi tagantjärele tarkusega, mitte ütleja kullisilmaga.

Inglismaa mahajäämus peegeldub treenerite arvus World Socceri MMi-eris toob kolumnist Jim Holden välja värske UEFA statistika, mille järgi on Inglismaal 2769 UEFA kõrgeima koolitusega (vähemalt UEFA A-litsents) treenerit. Hispaanias on sama arv 23 995, Saksamaal 34 970 ja Itaalias 29 420. Teiste sõnadega on Inglismaal üks eliittreener 812 jalgpalluri kohta. Hispaanias aga üks eliittreener 17 mängija kohta. Muuseas, puhtstatistiliselt on Inglismaa olukord kehvem isegi Eestist, sest meil on 37 UEFA A-litsentsiga treenerit. Kui me oma 37 treenerit jagame 13 430 jalgpalluri (Spordiregistri andmetel) peale, saame ühe treeneri 363 palluri peale. Tõsi, Inglismaal on treenerilitsentsi tegemise nõuded maailma karmimad ja kvaliteet seda kõrgem.

Indrek Schwede JALKA peatoimetaja 2010 AUGUST JALKA

JALKA AUGUST 2010

arvamus

Hirmurežiimil ei tohiks kohta olla maailmameistrivõistlustel

Lennart Komp

aksamaa klubi VfL Bochum palkas Põhja-Korea tähtmängija Jong Tae-se, lugesin. Noh, mis siis, mõtlesin. Jah, FIFA peaks PõhjaKoread boikottima, tunnistasin. Maailmameistrivõistluste esimes(t)e vooru(de) mängud olid, mõne erandiga, igavad. Keegi ei tahtnud kaotada, keegi justkui ei julgenud võita. Hapukurgivoorudes enne tõsist action’it andis kõneainet õnneks Põhja-Korea, kelle alamaid päise päeva ajal ju niisama lihtsalt ei näe. Mida me neist mäletame? Brasiilial oli nendega väidetavalt raskusi, Portugalilt ja Elevandiluurannikult said nad kõvasti tappa, kuid kõige selle juures mängisid nad ju nii malbelt, ei teinud vigu ega midagi. Kuidas sa neile pöialt ei hoia, tõelised džentelmenid

robustsete proffide keskel! Tõesti, nagu ilmaime! Ja milline pühendumus, Jaapanis üles kasvanud Jong nuttis hümni ajal, nuttis riigi eest, kus ta kunagi elanud ei ole, nuttis pisaraid, millest usutavamaid suudavad valada isegi Ladina-Ameerika sopakangelannad. Mõelge nüüd ise. Profimängijal, kes teenib palka, mille eest võiks ilmselt aasta otsa, kui mitte terve elu ära elada terve ülejäänud koondis ja nende pered takkapihta, kes kärutab ringi hõbedase Hummeriga, vaatab oma rüperaalist filme ja kuulab iPodist jaapani popmuusikat, ei tohiks olla ju liiga palju põhjuseid vesistada riigi eest, kus tema maised hüved oleksid olematud. Riigi eest, kelle kõikide elanike ühine eesmärk on tuua hiilgust oma suurele juhile ja tema veatule režiimile. Ja kes selles ebaõnnestuvad, võivad maksta iseenda või oma lähedaste elu hinnaga. Tõsi, viimase eest olnuks Jongil põhjust nutta küll. Ja sellepärast, et võib-olla ta mõnda oma koondisekaaslastest, kellele ta muide tuntud lastemängu “Kivipaber-käärid” õpetas ja selle üle hiljem ajakirjanikega kõneldes nalja viskas, enam näha ei pruugi. Jalgpall, olgu ta tõepoolest suurem kui elu, ei tohiks kellelegi põhjustada kannatusi, vähemalt selliseid, mida praktiseeritakse Põhja-Koreas. Võib ju väita, et kultuuridevaheline suhtlus aitab vähendada tõrjutust ja MMile pääsenud põhjakorealaste jaoks oli see elu võimalus. Küllap oligi, aga mis siis kui Kim Jong-il ei tundnud piisavat hiilgust saavat (0:7 kaotuses ei ole ju midagi hiilgavat)? Kas mõni neist mängijaist “kaob”,

nagu see on seal riigis tavaline, või jätkab Bochumis muretult põõnutavalt Jongilt ehk rahva Wayne Rooneylt õpitud “Kivi-paber-kääride” mängimist sunnitöölaagri rusutud barakis? Ehk maailma suurimal kommertspeol kurjadele kapitalistidele hävimine on häbi, mida totalitaarse kommunismi viimane pelgupaik endale lubada ei saa? Ja maikuus Šveitsist Austriasse reisides esimest korda tasulist tualetti kohanud Jongi kaaslased sellist imevärki enam kunagi näha ei saa? Maailmameistrivõistluste finaalturniiri korraldamine Lõuna-Aafrika Vabariigis oli ju märgilise tähendusega, justkui tunnustuseks vabanemise eest. Lõuna-Aafrika sportlastel oli apartheidi süsteemi pärast võistlemine aastakümneteks keelatud, ka FIFA turniiridel, sest koondised esindasid kõige vahetumalt rassilist ebavõrdsust, kuna koosnesid ainult valgetest ja olid sellistena vaenu ning rõhumise sümboliks. Just selline rahvusvaheline isolatsioon, topeltelu pealesundimine ja enda võimete realiseerimise võimatus ajendas rahvast ebaõiglase valitsuse vastu üles astuma. Senist arvesse võttes peaks enne uue valiktsükli algust FIFA jaoks kohtunikeprobleemi lahendamisega võrdselt oluline teema olema Põhja-Korea kõrvaldamine oma võistlustelt, sest maailmameistrivõistlused ei tohi olla lavaks, kus hirmule ja vägivallale orienteeritud režiimil võiks olla võimalus endale au ja kuulsust teenida. Ehkki põhjakorealaste tase ja oskused olid alla igasugust arvestust, jäi ju suuresti kõlama positiivne toon – nad mängisid nii viisakalt ja puhtalt. 2010 AUGUST JALKA

mm 2010

Kuninganna Sofia õnnitleb võiduvärava lööjat Andres Iniestat. 12

AUGUST 2010 JALKA JUULI 2010

Foto: Javier Soriano/AFP/Scanpix

mm 2010

HISPAANIA – viimane suurtest võitis MM-tiitli Õigupoolest oli Hispaania suurtest vutiriikidest ainus, kel polnud maailmameistritiitlit. Nüüd on see siis Euroopa suurel viisikul (veel Itaalial, Saksamaal, Inglismaal ja Prantsusmaal) ning Lõuna-Ameerika kolmikul (Uruguay, Brasiilia, Argentina). Ja nagu sel puhul igati sobiv, aitas Hispaaniat kroonida kuninganna Sofia – nüüd on ka tema riik ja rahvas jalgpalliaristokraatide sekka arvatud. Foto: Christophe Simon/AFP/Scanpix

Joan Capdevila on nüüd maailmameister. Foto: Roberto Schmidt/AFP/Scanpix

Otsustav hetk: Maarten Stekelenburg (vasakul) ja Rafael van der Vaart (keskel) jälgivad, kuidas Andres Iniesta löök teeb ajalugu.

Foto: Gianluigi Guercia/AFP/Scanpix

Tõelised teatripoosid: Jesus Navas (vasakul), pall ja Giovanni van Bronckhorst. 2010 AUGUST JALKA JALKA

mm 2010 Foto: Anoek de Groot/AFP/Scanpix

Foto: Franck Fife/AFP/Scanpix

Nõnda langes Holland ja vaikisid vuvuzela’d ... Foto: Stephane de Sakutin/AFP/Scanpix

Vahetult enne mängu algust pidid korraldajad tõrjuma karikaröövli rünnaku.

Meeleolukas ja tempokas MMi lõputseremoonia oli eriti aafrikalik. Foto: Robin Utrecht/AFP/Scanpix

Kiirtee Amsterdami lähedal on finaalmängu ajal tühi. 14

JALKA AUGUST 2010

mm 2010 Foto: Monirul Bhuiyan/AFP/Scanpix

Foto: Rodrigo Arangua/AFP/Scanpix

“Torres, abiellu minuga!” Fernandopoisil on minekut vaatamata suhteliselt kesisele vormile.

Pronksimängus kohtusid kaks selle MMi suurt: Diego Forlan (esiplaanil) ja Bastian Schweinsteiger. Foto: Gianluigi Guercia/AFP/Scanpix

Foto: Carl de Souz/AFP/Scanpix

Niimoodi sulges hollandlane Wesley Sneijder Brasiilia tee veerandfinaalis. Foto: Eddie Keogh/Reuters/Scanpix

Suur Diego Maradona kohendab midagi püksis. Väljakul jäid vajalikud korrigeerimised tegemata.

Jaapanlaste palved penaltiseeria ajal ei päästnud neid 1/8-finaalis kaotusest Paraguay vastu. 2010 AUGUST JALKA JALKA

telejalgpall

MM-finaal on töö nagu töö ikka, ainult kringliga Telemaja Gonsiori tänava poolse sissepääsu üle vahti pidav range soenguga valvuriproua tervitab 11. juuli õhtul umbusklik-lahke naeratusega. Ta istub poolkaarja laua taga, mitte kitsas kabiinis nagu vanasti. Ta on vaba. Vaba nagu Iker Casillase silmavesi ja sajad miljonid jalgpallifännid viie tunni pärast. Paraku ei lähe neile kellelegi korda trepist alla tuiskava Marko Kaljuveeri mured enne õhtust ülekannet. Aga võiksid ju. Lennart Komp

ell on 18.48. Kaljuveer avab stuudiote koridori viiva ukse ja tuiskab riideid vahetama. 42 minuti pärast asub ta koos Marek Lemsalu ja Aavo Sarapiga sisse juhatama maailmameistrivõistluste lõputseremooniat. “Kahju on kohe, et ära lõppeb!” Kaljuveer on oranži T-särgi, põlvpüksid ja sandaalid hõbehalli suveülikonna ja kingade vastu vahetanud. Kõik on vaikne. Kunstnik Sirje Merima kujundatud jalgpallistuudio lõhnab suvelämbuse ja teleaparatuuri järele. Elavhõbedasammas on juba mitmendat päeva kristalliseerunud 30 kraadi juurde ja Klooga rannaski ei pidavat kuuma eest pääsu olema, teavad operaatorid rääkida. Stuudiosse astub Lemsalu. Hallid viigipüksid, valge särk, hall pintsak peenikeste kollaste triipudega. Habe aetud. “Öeldi.”

Sosistava vaikusesurina lõikab Sarap, kelle häälepaeltes oleks justkui tammeaam, mis jutuvorale kandva kõla annab. Temagi on hallikas ülikonnas (mis teeb ta vähemalt seitse aastat nooremaks) ja platsis. Keel loomuomaselt teravaks ihutud ning valmis televaatajat mahlaste mõttekäikudega kostitama. “Noh, paanika juba või, ah?” torkab ta juuste õõtsudes stuudio poole vingaalitavale Kaljuveerile. “Ära kunagi jäta midagi juhuse hooleks,” viskab viimane telemehe kreedo. Ja naeratab. Sarapi ja Lemsalu vahel järgneb põhjalik arutelu inglise mängijate haridustaseme, meedia sensatsioonihimu ja Hollandi koondise taktika ümber. Mehed teavad, mis mehed räägivad. Kell on 19.15. Toimetuseruumidest on alla tulnud ka Lembitu Kuuse. Tema vahendab lõputseremooniat. Seljas oranž Foto: Lembit Peegel

Marko Kaljuveer (paremalt) ja Aavo Sarap kuulavad, mida Marek Lemsalu neile pajatab.

JALKA AUGUST 2010

T-särk, lühikesed suvepüksid, sandaalid. Käevangus hunnik pabereid. Näost on näha, et Kuuse on suvega sõber. Kuid mitte nii suur sõber kui ilmamees Peep Taimla. Ikkagi mõistuse piires. Põgusa jutu käigus selgub muu hulgas, et kui Kuuse eile jalgrattaga sõitmas käis, läks ta sõiduriistal kumm katki ja trett kestis kokku 2 tundi ja 20 minutit. “Kui koju jõudsin, jõin nagu hobune,” resümeerib septembris 60. sünnipäeva tähistav ratsutamishuviline raudvara reipalt.

Vuvuzela ja pioneerilaagri fanfaarid

Kell on 19.20. Sarap, kes tundub püsimatum kui mõni ulakust täis mürsik, leiab stuudio laualt Tarmo Lehiste toodud vuvuzela. Valjud pasunatörtsud ei lase end kaua oodata. “Noh, rivisse kõik! Kurat, ma ei mäleta, kuidas need käisid, need hommikused rivistused.” Kaheksa minutit enne eetrisse minekut täidab jalgpallistuudio pinges meenutuste aktsioon. Kes astub tagasi mitu aastakümmet, kes veel enam. Pagan võtaks, kuidas need pioneeriäratused siis käisid ometigi! Sõelale jääb Sarapi “Paa-pa-paa-papa-pa-pa-pa-paaa.” Ning Kaljuveeri “Ta-ta-ta-ta-ta-taa, ta-ta-ta-ta-ta-taaa.” Teleinimesed pididki mitmekülgselt andekad olema. Orkestrikool on vähemalt kõva. Kell on 19.30. Eetrisse läheb stuudio.

telejalgpall nekule. Enne väljumist kustutab tule. Tema on nüüd vaba. Finaali avavileni pole enam palju. Vahepeal on stuudiote ette, punakat karva diivanite ja mereväe vormide teemalise väljapaneku juurde üles seatud laud kahe kringli, tordi ja kohviga. Nii pidavat suurvõistluste järel kombeks olema, aga alati ei jõua ka. Homseks lubab Kaljuveer tühja tun“Mehed, ärge tulge mulle hambasse puhuma!” paistab Kaljuveeri ilme reetvat. net. Ohkega. “Eriti tühi tunne on siis, kui teed Kell on 19.45. Eetrisse läheb lõpuMMi finaali ja siis Eesti meistrivõistlusi. tseremoonia. Kuuse silmad löövad Harjud selle pinge ja koormusega ära kuulsas reporterikabiinis (tegemist on ning järsku ühel hetkel oppaa, ei ole,” tõesti kabiiniga, mis on pindalalt umkirjeldab Kaljuveer, mis tunne on, ja bes sama suur kui keskmise paneelmaja vannituba) nagu piksest löödult põlema. kunstnik Sirje poetab talle kimbu põllulilli. Helikindla klaasi tagant tundub ta hääl Leedukad kommenteerisid olevat vähemalt sama ilmekas kui grimassid. Stuudiomehed lähevad grimmi, jalkabaaris Magusat pistma on tulnud rahvast üle et nägu ei läigiks. maja (mööda kõiki neid pikki ja hämaKell 20.12 lähevad Kaljuveer, Lemraid telemaja koridore, mõistagi), kuid salu ja Sarap uuesti eetrisse. Pidustused kringlitagi on selge, et järgmine kord, on läbi. Suurema tseremooniata võtab kui neegripoiss ekraanil “Ke nako!” Kuuse klapid peast, kraamib paberid ja hüüatab, saab läbi pikk-pikk ootus. mobiiltelefoni kokku ning asutab miFoto: Lembit Peegel

Marek Lemsalu: vahepeal olin täiesti läbi Reporterileib ei tule lihtsalt. Iseäranis jalgpalli maailmameistrivõistluste aegu. Tänavu Kristjan Kalkuniga kommentaatoritandemi moodustanud Marek Lemsalu tunnistas viimase mängu eel, et oli vuti vaatamistest ja kommenteerimisest täitsa läbi. “Pikad õhtud, hommikul vara tööle, õhtul jälle mängud, magasid ju vähe. Vahepeal oli täitsa raske,” sõnastas punapäine ekskoondislane paljude jalgpallisõprade MMi-aegse elurütmi. “56 mängust, mida ETV üle kandis, nägin 54.” Kommentaatorikabiinis (mis pidi “jube palav” olema) käib loominguline töö. Kui ükspäev tunned, et ei tule nii hästi, peab teine mees hoogu juurde lükkama. “Paari korraga harjub kommenteerimisega ära,” ütles Lemsalu. “Olen küll Itaalia poolt, kuid sellist asja küll ei olnud, et ei suuda emotsioone ohjes hoida. Pigem väljendub poolehoid kriitikana, et miks ei saa korralikult mängitud.”

Kell 20.49 mõtiskleb Kaljuveer, spordisõpradele tuntud ka kui härra Emotsionaalne, kuidas järgmine kord paremini teha. “Kuidas tuua värskust? Praegu tõime sisse Tarmo Tiisleri ja Lembitu Kuuse. Leedukad tegid stuudio näiteks jalkabaari, kohale võib saata ka reporteri ja kaamera, et lugusid saada,” vaatab Kaljuveer ette. Ta särgi nööbid on õmmeldud punase niidiga. Kell on 21.00. Kõlab “Aktuaalse kaamera” saatepea ja stuudio juurde tuleb Kristjan Kalkun. Ilme keskendunud. Ees ootab siiski maailmameistrivõistluste finaal, iga reporteri tippsündmus. “Hea väike ärevus tuleb päeval valmistudes sisse. Hakkad mõtlema, mida lugeda, millele veel tähelepanu pöörata. Saad rütmi kätte ja hea adrenaliini lööb sisse. Rääkimise tuju enne mängu enam väga pole,” kõneleb Kalkun tasaselt. Veel viimane pingutus, homme hakkab tal puhkus. Rutiin on teada ning jalgpallistuudio valmistub viimast korda eetrisse minema. Kõrvalistel sinna enam asja ei ole. Ka range soenguga valvuriproua on koju läinud ja ukse enda järel lukku pistnud. Õnneks sööstab viimasel minutil otsustavaid väravaid lööma harjunud Indrek Zelinski kell 21.12 telemajja ja päästab mu välja. Vabanemiseni jääb veel kaks ja pool tundi. Foto: Lembit Peegel

Marek Lemsalu ja Aavo Sarapit ei näe tihti ülikonnas. MM-finaali puhul pole seda palju. 2010 AUGUST JALKA

mm 2010

Maailmameistrivõistlused arvudes Lõuna-Aafrika maailmameistrivõistluste parimaks mängijaks valiti Uruguay meeskonna liider Diego Forlan. Uruguailasest sai neljas lõunaameeriklane, kes on kuldse palli teeninud. Enne teda kuulusid sellesse nimistusse Diego Maradona (1986), Romario (1994) ja Ronaldo (1998). FIFA arvates tuleb edaspidi silma peal hoida sakslasel Thomas Mülleril, mehhiklasel Giovani Dos Santosel ja ghanalasel Andre Ayew’l, kes nimetati parimaiks noormängijaiks. Kuldse võimaluse end suurte tähtedega jalgpalliajalukku kirjutada lasi käest sakslane Miroslav Klose, kes jõudis

MMi väravalööjate kõigi aegade edetabelis kaasmaalase Gerd Mülleriga jagama teist kohta, kuid Ronaldo 15 tabamusest jäi puudu vaid üks koll. Väsimatu Carlos Alberto Parreira tegi oma viienda etteaste maailmameistrivõistluste areenil, juhendades võõrustajamaad Lõuna-Aafrika Vabariiki. Nii Parreira kui ka serblane Bora Milutinovic on MMil peatreeneriametis olnud viiel korral. Oma kodumaa vastu mänginud treenerite nimistusse lisandus serblane Milovan Rajevac (Ghana). Esimese võõrustajamaana piirdus alagrupiturniiriga LõunaAafrika Vabariik. Foto: Tony Marshall/Scanpix

Jalgpalli maailmameistrivõistluste statistikatabel reastatuna kõikide söötude (KS) tulba järgi. Tõepoolest, Hispaania söötis end maailmameistriks, tehes 1201 söötu ja 1184 täpset söötu rohkem kui nende finaalivastane Holland. Vastaste meeleheide hispaanlastega mängides peegeldub vigades nende vastu (VVV) – 133. Meeskond Hispaania Saksamaa Holland Argentina Brasiilia Uruguay Ghana Paraguay Mehhiko Inglismaa Tšiili USA Portugal Slovakkia Lõuna-Korea Itaalia Kamerun LAV Jaapan Elevandiluurannik Serbia Austraalia Prantsusmaa Alžeeria Taani Sloveenia Šveits Kreeka Põhja-Korea Nigeeria Honduras Uus-Meremaa

PK 0 1 1 0 2 2 0 0 0 0 1 0 1 0 0 0 0 1 0 0 1 2 1 2 0 0 1 0 0 1 0 0

KK 8 11 22 7 7 9 11 9 9 6 13 9 8 11 6 5 5 4 7 5 8 7 6 4 6 9 8 5 2 5 7 6

TV 82 75 126 65 77 99 91 95 83 52 80 53 60 69 57 44 56 42 69 55 30 60 53 51 56 46 55 39 27 44 52 60

VVV 133 79 114 77 74 108 59 80 62 47 67 63 48 65 59 56 39 30 91 43 58 36 48 32 27 50 38 34 42 32 39 35

TVV VT 22 105 39 118 38 107 27 87 31 75 49 136 18 89 37 87 22 81 20 55 23 79 20 52 27 76 13 45 19 60 12 58 15 35 17 36 22 53 14 44 13 35 7 36 14 42 12 48 8 47 11 35 20 39 16 52 10 46 5 41 14 46 16 32

KS 4312 3302 3111 2614 2495 2375 2169 2014 1854 1798 1599 1594 1541 1516 1508 1353 1342 1216 1212 1 21 1 1200 1149 1116 1099 1083 1037 947 9 21 890 887 870 867

TS 3713 2732 2529 2241 2025 1704 1683 1428 1524 1388 1248 1154 1 2 21 1171 1132 1013 1090 1013 851 1021 997 908 900 861 859 7 79 691 712 663 671 611 601

PL 99 80 79 69 71 81 75 49 43 49 45 55 50 35 44 36 35 35 38 39 38 29 29 31 32 17 21 32 32 29 13 15

LR 35 37 43 39 31 40 19 20 14 26 14 24 18 10 18 16 12 14 15 15 9 13 10 6 14 10 7 16 9 7 2 3

LV 2 5 6 6 4 8 4 2 5 5 5 5 1 7 8 5 5 5 2 3 3 6 4 2 6 3 1 5 12 5 3 2

V 8 16 12 10 9 11 5 3 4 3 3 5 7 5 6 4 2 3 4 4 2 3 1 0 3 3 1 2 1 3 0 2

PK = punane kaart, KK = kollane kaart, TV = tehtud vead, VVV = vigu vastase vastu, TVV = taklinguid (pallirööve) vastase vastu, VT = võidetud taklingud (kui pall õnnestus oma valdusse võtta), KS = kõik söödud, TS = täpsed söödud, PL = pealelöögid, LR = löögid raami, LV = lastud väravad, V = väravad

JALKA AUGUST 2010

Xavi oli MMi statistikakunn – söötude, täpsete söötude ja loodud väravavõimaluste poolest oli ta ületamatu.

mm 2010 Finaalis võimatut valitseda püüdnud kohtunik Howard Webb purustas tiitlimängus antud kollaste kaartide rekordi – 14. “Resultatiivseim” oli ta ka MMi kokkuvõttes – 29. Kohtunik M Howard Webb 4 Ravšan Irmatov 5 Khalil Al Ghamdi 2 Yuichi Nishamura 4 Frank De Bleeckere 3 Benito Archundia 3 Carlos Simon 3 Olegario Benquerenca 3 Alberto Undiano Mallenco 3 Carlos Batres 3 Hector Baldassi 3 Pablo Pozo 2 Viktor Kassai 4 Wolfgang Stark 3 Jerome Damon 2 Eddy Maillet 2 Marco Rodriguez 2 Stephane Lannoy 2 Koman Coulibaly 1 Jorge Larrionda 2 Oscar Ruiz 2 Massimo Busacca 1 Roberto Rosetti 1 Michael Hester 1

K 29 16 15 15 14 13 13 12 12 12 11 9 9 9 8 7 7 6 5 5 5 2 1 1

P 1 0 1 2 1 0 0 1 1 1 2 0 0 0 0 0 2 1 0 0 2 1 0 0

V Pen KKM 144 0 8 145 0 3 93 1 8 130 1 5 123 0 5 82 0 4 76 0 4 129 2 5 93 3 5 101 3 5 86 1 5 54 1 4 97 1 2 78 0 3 65 1 4 70 0 4 62 0 6 73 0 4 34 0 5 44 0 2 49 0 4 23 1 4 37 0 1 25 0 1

M = mänge, K = kollased kaardid, P = punased kaardid, V = vead, Pen = määratud penaltid, KKM = kaarte keskmiselt mängus, VKK = vigu kaardi kohta

Individuaalne statistika Parimad väravalööjad Thomas Mülleri tõusmine parimaks väravakütiks tähendas Saksamaale teist kuldset saabast järjest. Viimati juhtus see aastatel 1938/50 1. Thomas Müller Saksamaa 5 = Diego Forlan Uruguay 5 = David Villa Hispaania 5 = Wesley Sneijder Holland 5 5. Gonzalo Higuain Argentina 4 = Miroslav Klose Saksamaa 4 = Robert Vittek Slovakkia 4 8. Asamoah Gyan Ghana 3 = Landon Donovan USA 3 = Luis Fabiano Brasiilia 3 = Luis Suarez Uruguay 3 14 mängijat 2 väravat 25 mängijat 1 värav Kaardid 1. Gregory van der Wiel Holland 3 = Nigel de Jong Holland 3 = Victor Caceres Paraguay 3 39 mängijat 2 kollast kaarti 8 mängijat 1 kollane kaart 17 mängijat sai punase kaardi Tehtud vead Enne finaal oli Sergio Ramos teinud 15 viga, kuid polnud ühtegi hoiatuskaarti saanud. Finaalis sai. 1. Diego Perez Uruguay 20 2. Keisuke Honda Jaapan 19 = Mark van Bommel Holland 19 4. Rory Fallon Uus-Meremaa 17 = Sergio Ramos Hispaania 17 6. Arturo Vidal Tšiili 16 = Gerardo Torrado Mehhiko 16 8. Luis Suarez Uruguay 15 = Bastian Schweinsteiger Saksamaa 14 = Giovanni van Bronckhorst Holland 14 = Javier Mascherano Argentina 14

VKK 5 9 5 7 8 6 6 9 7 7 6 6 11 9 8 10 6 9 7 9 5 6 37 25

Foto: Barry Aldworth/scanpix

Luis Suarez polnud mitte üksnes hea löökidetõrjuja, vaid tegi ka ise enim pealelööke – 15.

Mängija vastu tehtud vead Enne finaalmängu oli kahe koondise peale enim vigu kannatanud mängija Marc van Bommel, kelle peatamisel oli kohtunik vilet andnud 20 korda. 1 Andres Iniesta 2 Luis Suarez = Mark van Bommel 4 Keisuke Honda = Sergio Busquets 6 Yuji Nakazawa 7 Alexis Sanchez 8 Diego Perez 15 viga tehti 8 mängijale

Hispaania Uruguay Holland Jaapan Hispaania Jaapan Tšiili Uruguay

25 23 23 22 22 18 17 16

Kaotatud taklingud 1. Diego Perez 2. Bastian Schweinsteiger 3. Alvaro Pereira = Egidio Arevalo Rios 5. Christian Riveros = Javier Mascherano = Mark van Bommel = Sami Khedira = Victor Caceres

Uruguay Saksamaa Uruguay Uruguay Paraguay Argentina Holland Saksamaa Paraguay

18 10 8 8 7 7 7 7 7

Holland Uruguay Uruguay Hispaania Uruguay Hispaania Mehhiko Ghana

28 23 20 20 19 19 18 18

Võidetud taklingud 1. Mark van Bommel 2. Diego Perez 3. Jorge Fucile = Xabi Alonso 5. Egidio Arevalo Rios = Sergio Busquets 7. Gerardo Torrado = Kevin-Prince Boateng

Ghana Hispaania Uruguay Uruguay Argentina Holland Portugal Saksamaa USA Holland

27 25 23 22 21 19 18 17 15 15

Loodud väravavõimalused 1. Xavi Hispaania 2. Kevin-Prince Boateng Ghana = Mesut Özil Saksamaa 4. Diego Forlan Uruguay = Robin van Persie Holland 6. Lionel Messi Argentina 7. Daniel Alves Brasiilia 8. Andre Ayew Ghana = David Villa Hispaania

29 17 17 16 16 15 14 12 12

Söödud 1. Xavi Hispaania 2.Sergio Busquets Hispaania 3. Xabi Alonso Hispaania 4.Bastian Schweinsteiger Saksamaa 5. Gerard Pique Hispaania 6. Andres Iniesta Hispaania = Philipp Lahm Hispaania 9. Mark van Bommel Holland 10. Sergio Ramos Hispaania

657 547 520 515 459 360 359 357 348

Täpsed söödud

Löögid väravale 1. Luis Suarez 2. David Villa = Diego Forlan 4. Lionel Messi 5. Gonzalo Higuain 6. Wesley Sneijder 7. Asamoah Gyan 8. Clint Dempsey = Cristiano Ronaldo = Miroslav Klose

Pealelöögid 1. Asamoah Gyan 2. David Villa 3. Luis Suarez 4. Diego Forlán 5. Lionel Messi 6. Wesley Sneijder 7. Cristiano Ronaldo 8. Lukas Podolski 9. Clint Dempsey = Robin van Persie

Uruguay Hispaania Uruguay Argentina Argentina Holland Ghana USA Portugal Saksamaa

15 13 13 12 11 10 9 7 7 7

1. Xavi Hispaania 2. Sergio Busquets Hispaania 3. Xabi Alonso Hispaania 4.Bastian Schweinsteiger Saksamaa 5. Gerard Pique Hispaania 6. Philipp Lahm Saksamaa 7. Andres Iniesta Hispaania 8. Joan Capdevila Hispaania 9. Mark van Bommel Holland = Sergio Ramos Hispaania

584 500 450 442 399 308 306 305 304 304

2010 AUGUST JALKA

Kuidas jalgpall dekoloniseeris Aafrika

Foto: Siphiwe Sibeko/Reuters/Scanpix

Kirjutise kolmandas osas vaatleme nn moodsa orjapidamise eri tahke ning Aafrika ja FIFA suhete paranemise põhjusi, mille peaarhitektiks oli Joao Havelange, kes vajas maailma vutipüramiidi tippu tõusmiseks toetajaid ehk hääli. Indrek Schwede

JALKA AUGUST 2010

aafrika jalgpall Moodne orjapidamine

Tänapäeval on Aafrika talentide Euroopasse transportimist nimetatud ka moodsaks orjapidamiseks. Sageli petetakse noori andekaid mängijaid lepingutega, kavalad agendid võtavad suure osa sissetulekust. Aga individuaalsel tasandil on tegemist muidugi marjamaale pääsemisega, sest kodus pole andekatel võimalik jalgpalliga teenida. Nagu paljudes Aafrika abistamise programmides osalenud 1966. aasta maailmameister Bobby Charlton on tabavalt öelnud: “Aafrika jalgpalli ainus probleem on raha. Just see ainus sõna.” 1994. aasta MM-valikturniiril ei suutnud 20 riiki mängukalendrist kinni pidada rahapuudusel või sõdade tõttu. 1996. aasta Aafrika meistrivõistlustelt pudenes samadel põhjustel konkurentsist 16 riiki.

“

Osa inimesi isegi väitis, et Michel on spetsiaalselt Prantsusmaalt saadetud agent, kelle ülesandeks oli kindlustada, et Kamerun ei jõuaks alagrupiturniirilt edasi.

„

Pole puudus mängijaist ega pealtvaatajaist.

Prantsusmaa on praegugi avatud oma endiste kolooniate parematele mängijatele ning üritab hoida kunagist lähedust. Üheks põhjuseks peetakse ka prantslaste soovi säilitada oma keele ülemvõim neis riikides, et vastu seista inglise keele ja ameerika kultuuri üleilmsele levikule. Sageli valivadki aafrika päritolu mängijad just Prantsusmaa koondise oma päritolumaa koondise asemel. Aga avalik arvamus on vahel prantslaste suhtes väga vaenulik. 1994. aasta MMil juhendas Kameruni koondist Prantsuse treener Henri Michel ja paljude jaoks tähendas see kunagise alandava koloniaalsideme jätku. Osa inimesi isegi väitis, et Michel on spetsiaalselt Prantsusmaalt saadetud agent, kelle ülesandeks oli kindlustada, et Kamerun ei jõuaks alagrupiturniirilt edasi (Alistamatud Lõvid jäidki alagrupis viimaseks, Prantsusmaa ei jõudnud üldse 2010 AUGUST JALKA

aafrika jalgpall Foto: Joe Klamar/AFP/Scanpix

Aafrikas mängitakse vutti igal pool. Tingimused pole olulised.

finaalturniirile). 1998. aastal Prantsusmaal toimunud MM-finaalturniiri ajal toetasid kamerunlased kõiki korraldajamaa vastaseid. Seda isegi mitte tingimata mineviku, vaid oleviku pärast – kuidas Prantsusmaa kohtleb immigrante ja paremäärmuslase Jean-Marie Le Peni populaarsuse pärast. Aga muidugi nähakse Prantsusmaas ka tänamatut riiki, mis saavutas oma suuruse nende rõhumise varal. Mida sümboliseeris Prantsusmaa triumf kodusel MMil: 13 mängijat üles antud 22st olid pärit väljastpoolt Prantsusmaalt. Neist tuntuim oli kahtlemata Alžeeria juurtega finaalmängu kangelane Zinedine Zidane. Aga oli ka mängijaid, kelle veresidemed ulatusid Ghanasse, Guyanasse, Uus-Kaledooniasse, Guadeloupesse, Tuneesiasse, Armeeniasse, Itaaliasse, Hispaaniasse. Kameruni ajalehtedes kirendasid pärast Prantsusmaa MM-edu pealkirjad: “Rassistliku Prantsusmaa mustad tähed”, “Sinised, valged ja mustad” (kolmas trikoloori värv punane oli asendatud mustaga), “Aafrika päästis Prantsusmaa”. Aga tavalised inimesed, kes olid kangesti tahtnud näha prantslaste hävingut, haarasid kinni uuest mõttest: prantslased ostsid endale finaalis võidu Brasiilia vastu. 22

JALKA AUGUST 2010

(Muuseas, Aafrika panus Euroopa jalgpalli ei piirdu sugugi ainult mängijatega. Ian Hawkey kirjutab raamatus “Feet of the Chameleon”, kuidas Mosambiigist pärit ja Portugali jalgpallile kuulsust toonud Eusebio kodukohas räägitavast ronga keelest pärit mitmed vutiväljendid on portugali keelde üle võetud. Portugali keeles lihtsalt polnud vasteid kõikidele nendele trikkidele, millega sealsed aafriklased mängus hakkama said. Portugali keelde on väljendeid andnud ka Mosambiigi lõunapiiri taga ja LAVis räägitav tsonga keel.)

“

Alles 1994. aasta FIFA kongressil said osaleda ka kõige vaesemate Aafrika riikide delegaadid, kellele maksti kõigile kinni sõidu- ja elamisraha.

„

Aga küsimus pole ainult tippmängijates, vaid ka sadades noortes talentides. Ian Hawkey kirjeldab, kuidas 2006. aasta detsembris tõmmati haneks 34 Elevandiluuranniku perekonda. Nende pojad võeti vastu Abidjani “jalgpalliakadeemiasse” ja lubati neile testimisi Euroopa juhtivates klubides ja väga

tõenäolisi lepinguid. Iga poisi eest kasseeriti suur hunnik raha. Neli kuud hiljem leidis naaberriigi Mali politsei 16–18aastased jalgpallurid Sissikost ühest ülerahvastatud majast – osa magas põrandal, paljud kurtsid nälja üle. Mitmel Euroopa klubil on oma akadeemia Aafrikas. Amsterdami Ajax ostis ära ühe Kaplinna klubi ja nimetas ta ümber Ajaxiks. Hawkey kirjutab, kuidas üks selle meeskonna treenereid tunnistas, et meeskonna paigutuse väljakul määrab 9000 kilomeetrit eemal elav Hollandi treener. “Need projektid lõhnavad halvasti varjatud imperialismi järele,” hindab Hawkey.

FIFA ja Aafrika

Alguses oli FIFA osa Aafrikas väike, sest suhtlemine toimus koloniaalvõimu kaudu, töösturite ja eurooplastega Aafrikas. Et takistada Aafrikale häälte saamist ja nende vastuvõttu FIFAsse, kehtestas eurokeskne FIFA reegli, mille kohaselt said täisliikmeks astuda need riigid, kes osalesid kahel järjestikusel FIFA korraldatud turniiril. Kuna edasipääsulootused olid nigelad ja rahalised probleemid suured, jäeti osalemata ning hääletusvõimu polnudki.

aafrika jalgpall 1966. aastal boikoteeris Aafrika Ghana liidri Kwame Nkrumahi eestvedamisel MMi. Põhjuseks asjaolu, et Aafrika riikidel polnud valikturniiri kaudu otsepääsu finaalturniirile. FIFA karistas kõiki boikoteerinud riike 5000 Šveitsi frangiga, mida vähendati lõpuks 1000 frangile. Boikott, millega liitus ka Aasia (v.a Põhja-Korea) tähistas Aafrika FIFA-vastase võitluse algust, aga andis ka esimese tulemuse: 1970. aastal oli Aafrikale eraldatud koht finaalturniiril. UEFA oli mures, et annab enamuse eelarvest FIFA-le, aga temalt võetakse ära kohti ja poliitilist võimu. Seda väljendas UEFA president Artemio Franchi 1975. aastal arvude keeles: FIFA võistlustel osaleb 74,61% Euroopa klubisid ja 86,03% meeskondi, 68,10% mängijaid ja 82,27% kohtunikke. Samas moodustab Euroopa 34 liiget FIFAs ainult 23,57%. Aga kuna raha toob maailmaliidule sisse siiski Euroopa, peab selle asjaoluga maksimaalselt arvestama. 1953. aastal sai Aafrika koha FIFA täitevkomitees ja 1964. aastal koos

Aasiaga teise koha täitevkomitees. Kaks aastat hiljem said nimetatud kaks kontinenti FIFA asepresidendi koha.

Joao Havelange ja Aafrika

Suurt rolli Aafrika tõusmises maailma jalgpalli tegijate hulka mängis Joao Havelange. 1936. aastal Brasiilia veepallimeeskonnas Berliini olümpial mänginud Havelange soovis saada FIFA presidendiks ning taipas ruttu, et FIFAs kümne riigiga esindatud LõunaAafrika vajab liitlasi. Euroopa-keskse FIFA vaenatud Aafrika toetamisest sai Havelange peamine valimisvõitluse taktika. Agressiivset ja tänapäevast valimiskampaaniat teinud Havelange sai presidendiks 1974. aastal ja tasus tänutäheks Aafrikale heldelt – juba 1982. aastal tõusis MM-finaalturniiril osalejate arv 24ni ja Aafrika sai senise ühe koha asemel kaks kohta, alates 1994. aastast kolm kohta ja alates 1998. aastast, kui osalejate arv tõusis 32ni, juba viis kohta. Aga MM-finaalturniiri kohtade jagamise varjus aitas Havelange Musta Mandrit hulga abiprogrammidega. Rahaleidmise peale andekas

Havelange suunas palju vahendeid Aafrika ja Aasia jalgpalli toetuseks. Aastatel 1974–1995 toimus Aafrika konföderatsioonis 319, Aasias 316, Põhja- ja Kesk-Ameerikas 216, Euroopas 193, LõunaAmeerikas 93 ning Okeaanias 61 FIFA korraldatud kursust.

“

Aasta varem oli neljaks aastaks vangi pandud Ghana endine spordiminister, kes oli varastanud 46 000 dollarit rahvuskoondise preemiaraha.

„

Muu hulgas tegi Havelange algust noorte MMidega, mida hakati regulaarselt korraldama valdavalt Kolmanda Maailma riikides või jalgpalli mõistes äärealadel. U20 turniirid on toimunud: 1977 – Tuneesia, 1979 – Jaapan, 1981 – Austraalia, 1983 – Mehhiko, 1985 – Nõukogude Liit, 1987 – Tšiili, 1989 – Saudi Araabia, 1991 – Portugal, 1993 – Austraalia, 1995 – Qatar, 1997 – Malaisia, Foto: Marco Rosi/Scanpix

Zinedine Zidane oli üks 13st mitteprantsuse päritolu mängijast 1998. aasta maailmameistrite meeskonnas. Identiteetide segunemine on paisutanud kirgi. 2010 AUGUST JALKA

aafrika jalgpall 1999 – Nigeeria, 2001 – Argentina, 2003 – Araabia Ühendemiraadid, 2005 – Holland, 2007 – Kanada, 2009 - Egiptus. U17 MM-finaalturniirid on toimunud: 1985 – Hiina, 1987 – Kanada, 1989 – Šotimaa, 1991 – Itaalia, 1993 – Jaapan, 1995 – Ecuador, 1997 – Egiptus, 1999 – Uus-Meremaa, 2001 – Trinidad ja Tobago, 2003 – Soome, 2005 – Peruu, 2007 – LõunaKorea, 2009 – Nigeeria.

“„

Jalgpall pakkus võimaluse meie-tundeks ja võimaldas tunnetada oma jõudu. Ühest küljest aitas selline poliitika tõesti tähelepanu pöörata ja aidata vähem arenenud vutimaid, teisalt aga püsis Havelange ja püsib tema järeltulija (alates 1998. aastast) Sepp Blatter tänu nende regioonide häältele endiselt võimul. Tõsi, Blatteri puhul püsivad ka kahtlused häälteostmises. Aga alles 1994. aasta FIFA kongressil said osaleda ka kõige vaesemate Aafrika riikide delegaadid – tänu CAFi

Foto: Rodrigo Abd/AP/Scanpix

Joao Havelange tuli võimule Aafrika häältega ja püsis seal veerand sajandit.

Eritrea näide – midagi tuttavat meile! 1963. aastal tuli Aafrika meistriks Etioopia, kelle koosseisus mängis üheksa eritrealast! Etioopia oli sel ajal Eritrea okupeerinud. Eritrea iseseisvus 1993. aastal. 1974. aastal saatis Eritrea vabastusrinne kirja kõigile jalgpalliklubidele, et lõpetataks mängimine Etioopia liigades. Kõik Eritrea klubid loobusid mängimast. Pealinnas Asmaras hakati uuesti vutti taguma mõni aasta hiljem, kui Etioopias oli jõuga võimule tulnud diktaator Mengistu Haile Mariam, keda toetas Nõukogude Liit. Kommunistlik võim aga ei taastanud mitte klubisid, vaid asutas jalgpallimeeskonnad tehaste juurde. Tänagi on paljud meeskonnad selle jubeda aja jäänukina seotud samade tehastega. Jalgpalli kasutati ära võitluses Etioopia ülemvõimu vastu ka välismaal, kus korraldati eksiilkoondise mänge. Sellest ajast on jäänud ka üks teine tava: USAs toimuvad siiani Eritrea jalgpallifestivalid, mis annavad nende diasporaale võimaluse kokku tulla. Aga Eritreas on ka üks kummaline jäänuk Itaalia koloniaalvõimust: jalgrattasporti hinnatakse jalgpallist isegi populaarsemaks!

Foto: Scanpix

Eusebio kodukohas Mosambiigis räägitavast ronga keelest sai portugali keel mitmeid vutiväljendeid.

JALKA AUGUST 2010

presidendi Issa Hayatoule, kelle survel maksti kõigile kinni sõidu- ja elamisraha. Ometi ei saanud tervelt 22 Aafrika riigi delegaadid hääletada, sest neil olid FIFA ees kas võlad või polnud nad viimase nelja aasta jooksul osalenud vähemalt kahel FIFA korraldatud seitsmest võistlusest. Sepp Blatter on Aafrikat palju aidanud projekti GOAL! abil. Aafrika on saanud projekti kaudu teadmisi ja varustust. Paraku on tõsiseid

kahtlusi, et kontinendile eraldatud raha on kohalikud korrumpeerunud ametnikud suuresti kõrvaldanud. Richard Giulianotti ja Gary Armstrong kirjutavad kogumiku “Football in Africa” eessõnas, kuidas Zimbabwe presidendi Robert Mugabe nõbu Leo Mugabe hääletati 2002. aastal jalgpallijuhi kohalt maha, kui avastati, et üle 60 000 FIFA antud dollari on jäljetult kadunud. Aasta varem oli neljaks aastaks vangi pandud Ghana endine spordiminister, kes oli varastanud 46 000 dollarit rahvuskoondise preemiaraha. Jne, jne.

Kokkuvõtteks

1999. aastal kirjutas Richard Giulianotti raamatus “Football. A Sociology of the Global Game”, kuidas eelarvamused neegrite atletismi ja madala

aafrika jalgpall intelligentsi suhtes on jälgitavad ka sportmängudes. Nii paigutatakse valgest rassist mängijad alati keskele: nad on enamasti väravavahid, keskkaitsjad, keskpoolkaitsjad ja kesktormajad, samas kui neegrid paigutatakse perifeersetele positsioonidele; nad on pigem äärekaitsjad ja äärepoolkaitsjad. Eelarvamuste tõttu usuvad treenerid, et äärtel on vaja kiirust, jõudu ja ootamatusi serveerivat mängustiili, mida suudavadki pakkuda aafriklased. Ei usuta, et neis on omadusi mängu juhtida, otsustusvõimet ja külma närvi. Just valged on need, kes suudavad end kontrollida ja kamandada vägesid. Isegi kosmopoliitilisel Prantsusmaal seisab väravas jugoslaavlane, kaitses sakslased või taanlased, äärtel on aafriklased või lõunaameeriklased, keskväljakul austrialased-ungarlased või hollandlased ning rünnakul lõunaameeriklane või jugoslaavlane. Nüüd, kümme aastat hiljem näeme, kui palju on jalgpall muutunud. Vanad stereotüübid ajavad naerma. Silme ette tulevad võimsad neegritest keskkaitsjad, aga ka keskväljamootorid ja kesktormajad. Ja paljud valgetest äärekaitsjad ja äärepoolkaitsjad. Paljud rassilised eelarvamused – kui nad üldse olidki nii tõsiseltvõetavad, nagu kirjutas Giulianotti – on langenud. Muutunud on ka Aafrika jalgpall. 1990. aastal mängis Euroopas hinnanguliselt sada aafriklast. 2000. aastal tuhat. Praegu mängib Euroopas 2000 aafriklast profina ja veel tuhat poolprofina. Kuigi sellist tendentsi võib nimetada ka nüüdisaegseks orjapidamiseks, pole see päris korrektne. Sel juhul ju Eesti-sugused väikeriigid just sellist orjapidamist soovikski – meie mängijad Euroopa tippklubides! Pigem näitab see Aafrika jalgpalli tormilist arengut, mis kunagi sai alguse koloniseerijate soovist distsiplineerida ja tsiviliseerida Musta Mandri põlisrahvaid. Aga jalgpall kujunes hoopis vahendiks, mis aitas aafriklastel poliitiliselt organiseeruda, kujundada oma rahvuslikku identiteeti ja võidelda eurooplastest ülemklassi vastu. Hiljem oli jalgpall peamine eluvaldkond, millega uued riigid üri-

tasid leida enesekinnitust, pälvida rahvusvahelist tähelepanu ja tunnustust. Tõenäoliselt oleks ajalookell nagunii löönud Aafrikale vabadusgongi. Aga ilma jalgpallita võinuks see kõik minna kuidagi teisiti ja vaevalisemalt. Jalgpall, mis võimaldas suurtel massidel ilma karistust kartmata koguneda, pakkus rahvuslikele liidritele võimalust tutvus-

tada oma kavatsusi ja mobiliseerida rahvast. Jalgpall pakkus võimaluse meie-tundeks ja võimaldas tunnetada oma jõudu. Kõigepealt võideti oma isandaid pallimurul. Alles seejärel poliitiliselt ja vajaduse korral sõjaliselt. Ilma jalgpallivõitudeta võinuks Aafrika vabanemine hea hulk aastaid viibida.

Miks treenerid on Euroopast? Ian Hawkey raamatus “Feet of the Chameleon” on tuntud Prantsuse treener Philippe Omar Troussier kenasti seletanud, miks Aafrikas kasutatakse nii palju eurooplastest treenerite teeneid. “Küsimus pole nahavärvis,” seletab Troussier. Küsimus on poliitikas. See on umbes sama, nagu näiteks Madridi Realis on palju raskem olla hispaanlasest peatreener kui välismaalane. See on rahvus- ja autoriteediprobleem, sest kohalik treener on mõjutatud õhkkonnast meeskonna ümber, ta võib nuusutada rahva tundeid, ta teab kõike; seevastu välistreener saab tegeleda üksnes oma tööga. Ta ei tea, kas mängija on pärit riigi põhja-, lõuna-, ida- või lääneosast. Välistreenerit saab esitleda kui neutraalset inimest, kel pole lemmikhõimu ega -regiooni. Ta valib välja 11 parimat mängijat, kust iganes nad ka ei pärineks. Aafrikas tahetakse, et välistreener oleks neutraalne.” Aga Hawkey toob välja ka Nigeeria koondislase Celestine Babayaro arvamuse: “Meie jaoks on tähtis, et ülemusel oleks suur auto.” Ja tsiteerib pikalt Kameruni koondise endist puurivahti Jo Jo Belli, kelle arvates on välistreeneri palkamine jama. Bell toob näiteks Itaalia, kus valitsused vahetuvad iga poole aasta tagant, ja küsib, kas itaallased kutsuvad seepärast endale sakslasi või ameeriklasi valitsema? Ei kutsu. Aga aafriklased vallandavad valge treeneri ja palkavad uue valge, kes tuleb ja ütleb: me peame üksteist aitama! Belli sõnul kardab Aafrika progressi: “Aafrika pole toime tulnud kolonialismiga. Aafrika teistes eluvaldkondades on samuti, aga see ei torka silma. Aga jalgpall on populaarne ja see hakkab silma. Juhtidel pole usku enesesse või üksteisesse.” Foto: Roy Beardsworth/Scanpix

Celestine Babayaro (paremal) arvates on aafriklaste jaoks tähtis, et ülemusel oleks suur auto. 2010 AUGUST JALKA

meistriliiga

Raskes seisus Paide Linnameeskond loodab Meelis Roobaga uue hingamise leida Teist hooaega Meistriliigas ja teist hooaega sinna püsimajäämise eest heitlev Paide Linnameeskond jõudis juuli keskel seisu, kus vanaviisi enam jätkata ei saanud. Liigamängudeks saadi napilt 11 mängijat kokku ja trennides osales halvimatel juhtudel 5 pallurit. Otsus: Erki Kesküla taandus, Meelis Rooba võttis juhendamise üle. Lennart Komp

ooaja 20. voorus 10. juulil ulatas JK Sillamäe Kalev kodupubliku ees mänginud Paidele tänavuse suurima kaotuse 1:8. Varem Levadiale 0:6 ja mullu Nõmme Kaljule isegi 0:10 alla jäänud keskeestlaste suur kaotus iseenesest ei olnud üllatav, ent kulmu pani kergitama fakt, et pingil istus vaid üks vahetusmees. Paidet poolteist aastat vedanud Kesküla jaoks sai sellega mõõt täis. “Meeskond püsib entusiasmil, aga sära silmis hakkas vaikselt tuhmuma,” lausus Kesküla. “Kaks hooaega puhtalt sära pealt Meistriliigas vastu pidada on ka maksimum. Mängijad, kellelt oodanuks enim Paide patriotismi, astusid esimesena kõrvale. Erinevatel põhjustel trennidesse ei jõutud ja 5–8 mehega ei ole mänguks võimalik valmistuda.”

“„

Mängijad, kellelt oodanuks enim Paide patriotismi, astusid esimesena kõrvale. Hooaja alguses registreeriti Linnameeskonda 21 pallurit, kuid erinevatel põhjustel kahanes mängijate valik 14-le. Madis Rajando ja Timo Lomp läksid kaitseväkke, vigastatud on Rauno Rikberg, kordagi pole meeskonda aidata saanud Vahur Vahtramäe. Ehkki Kesküla usub, et Paide ei ole

JALKA AUGUST 2010

Foto: Lembit Peegel

Triibulised omavahel: paidelane Ervin Kõll (paremal) jahib floralase Markus Jürgensoni valduses olevat palli. Tegelikult peab Paide jahtima teisi alama tabeliotsa meeskondi.

mingil juhul nõrgem kui ülejäänud alumise neliku meeskonnad, tegi väike valikuvõimalus elu raskeks ning ka kesine tabeliseis ei pakkunud erilist rõõmu. 19 kohtumisega kogutud 8 punkti oli küll vaid kolme võrra vähem kui aasta tagasi samal ajal, ent jättis südaeestlased lähimatest konkurentidest kuue-seitsme punkti kaugusele viimaseks. “Tunnen süümepiinu, et poole hooaja pealt loobusin, kuid kui trennis pole ühtegi väravavahti, siis milline see tree-

ningtöö ikka olla saab,” lausus Kesküla. “Talvel tegime korraliku ettevalmistuse ning palju mängijaid käis meie trennidest läbi, kuid enamik neist ei jäänud püsima.”

Mängijaid on juurde vaja

Kesküla lootis 1. juulil registreerida kolm mängijat, kes niigi Paide treeningutel osalesid, kuid erinevatel põhjustel ta seda teha ei saanud. Meelis Rooba asumisega peatreeneriks endised noor-

meistriliiga tekoondislased Ats Sillaste, Eerik Reinsoo ja Kaido Koppel siiski liitusid. Lootus on tagasi saada ka hooaja esimese poole Küprosel veetnud Lauri Ellram. Endine peatreener tunnistas, et neil esines Roobaga erimeelsusi, kuid need ei olnud põhjuseks, miks viimane alates 10. aprillist mänginud ei ole. Tähelepanu vajas perre sündinud teine laps ja häda tegi selg. Ka kapten Carl Tubariku sõnul ei läinud suuremaks raginaks. “Meelis Rooba ja Kesküla vahel olid küll pinged, kuid päris must kass nende vahelt läbi ei jooksnud,” lausus Tubarik. Viimati aprillis Paide särgi selga tõmmanud Rooba ise loodab meeskonda aidata ka väljakul, olles taastumas seljavigastusest. Tagasi loodab ta meelitada ka vend Urmase, kes pärast kuut mängu kevadel kaaslaste vähesele võidutahtele viidates loobus. Vaateväljas olevat ka kaks ründajat, kelle abil parandada kesist resultatiivsust (19 mänguga vaid 10 väravat), kuid nende nimesid ei avaldatud. Olude sunnil on tipuründaja ülesandeid täitnud keskkaitsja Rauno Kööp. “Treenerit oli vaja ja võistkond pöördus minu poole,” ütles Meelis Rooba. “Meeskonda tunnen ju hästi ja suudan aidata. Esimene töö on mängijaid juurde leida, siis saab treener ka tööd teha.” Rooba, kes on ka varem Paide treeninguid andnud, ratast leiutama hakata ei kavatse ning tahab hea koostöö ja vaimu pealt mängivatele paidelastele värskust lisada. Paide jaoks kujunevad elutähtsaks mängud augustis ja septembris, kui ollakse vastamisi oma peamiste rivaalide Kohtla-Järve Lootuse, FC Kuressaare ja Viljandi Tulevikuga. Senised kaks võitu on saadud just Lootuse ja Tuleviku vastu, viiki on mängitud Nõmme Kalju ja Tartu Tammekaga. Neis kohtumistes peab Paide suutma õnne enda kasuks pöörata, kuivõrd oma kolmelt pearivaalilt saadud viiest kaotusest neli on olnud üheväravalised. Samuti ei ole suudetud üllatada n-ö suuri, kuigi Flora vastu jäädi kahes võitluslikus lahingus alla õige napilt 1:2 ja 0:2. Linnameeskonna mänedžeri Kaido Ivaski sõnul oli Rooba saamine tree-

neriks asjade loomulik käik, sest klubi eesmärgiks on pakkuda Kesk-Eesti vutipublikule Eesti tippjalgpalli ning teha seda Kesk-Eestist pärit mängijatega. “Järvamaal on jalgpall ikka au sees olnud ja kindlasti ei mõtle me veel Esiliigasse kukkumise peale,” märkis Ivask. “Meistriliiga mängude abil loodame lastesse süstida jalgpallipisikut ja seeläbi kandepinda laiendada.”

Meeskond elab peost suhu

endast mõista andma,” lausus Tubarik. “Pikalt ei pidanud vastu ka Pärnu Vaprus, Tallinna Dünamo, Lasnamäe Ajax ega Tallinna Kalev.” Tubariku sõnul tõuseb tänavuse 15 kaotuse seast esile just põrumine Sillamäe vastu, mida ta pidas hooaja konkurentsitult viletsaimaks esituseks. “Kodus ei taha sellist mängu enam mingil juhul näha – olime teotahtetud ja kehvad,” sõnas Tubarik. “Muutuseid oligi selleks vaja, et august välja ronida.” Mullu seisis augusti alguses väljakukkumisega silmitsi Tartu Tammeka. Nemad pääsesid tänu välisabile. Paide on panustanud oma jõududele. Septembris peaks saama selgeks, kas neist ka piisab.

Linnameeskonda saab kodupublik näha ainult kodumängudel, sest lõviosa palluritest elab ja töötab Tallinnas, kus peetakse ka treeningud. Viimased on koos sõidukompensatsioonidega ka suurimaks kuluallikaks. “Elame peost suhu, suuri ja tõsiseid plaane ei ole, kuid Foto: Lembit Peegel prioriteedid on korralik väljak, korralik treener ehk treeningprotsessil on suur rõhk,” ütles Ivask. “Treeningute külastatavus peab oluliselt paranema. Suvi on amatöörmeeskonna jaoks raske aeg, kuid usun, et mängijad kosuvad.” Suvi on keeruline, sest mängijad kipuvad ilusate ilmadega muid tegevusi leidma. Näiteks lähevad maale. Nii tuli Keskülal lugeda korduvalt sõnumeid, kus seisis “Treener, olen maal, jooksen”. Kui üks mees nii talitab, pole hullu, ent kui see saab tavaks, mõjutab see oluliselt treeningtööd. “Võib-olla pidanuks treenerina karmikäelisem olema, kuid kõva häält saad teha pigem siis, kui sinu vastutada on profimeeskond. Kui mängija omast tahtest ja vabast ajast üritab, siis ju räuskama ei hakka,” ütles Kesküla. Madalamatest liigadest suuresti vaid võite tunnistades tippu rühkinud Paide jaoks hakkas kapten Carl Tubariku sõnul koitma ka reaalsus. “Ühe hooaja võib Meistriliigas ju emotsiooni pealt mängida, kuid Erki Kesküla korjas oma pallid Paides kokku. teisel aastal hakkab argipäev

2010 AUGUST JALKA

meistriliiga meistriliiga

PUBLIKU EDETABEL

1. Tallinna FC Levadia

15 5

54:8

2. Tallinna FC Flora

37:13 44

3. Narva JK Trans

37:17

4. Nõmme JK Kalju

36:19 35

5. JK Sillamäe Kalev

43:22 33

6. Tartu JK Tammeka

25:29 27

7. Viljandi JK Tulevik

Seis tribüünidel on 21. vooru seisuga, kusjuures Floral on varuks 3, Kaljul ja Sillamäel 2 ning Paidel üks mäng. Seepärast tasub vaadata ka klubi nime järel olevat teist tulpa, mis annab antud meeskonna keskmise publikunumbri. Esimene arv näitab publiku koguarvu. Keskmine külastatavus on 149 huvilist (mullu 194). Vaatamata põnevale tabeliseisule pani põntsu MM.

50 42

14 17:31

8. Kohtla-Järve FC Lootus

15:51 15

9. FC Kuressaare

16:52 14

10. Paide Linnameeskond

15 11:49

Meistriliiga juulikuu

Juulikuu koondis selgus 19.–21. vooru põhjal. Ainsatena on oma koha 11 hulgas säilitanud kaitsjad Ken Kallaste ja Mait Nõmme. Varem (märtsis) on sel hooajal Jalka koondises olnud ka Nahk. Esimest korda on sellises seltskonnas kaheksa pallurit: ründajaduo Koljajev – Post, poolkaitsjad Dmitrijev, Ametov ja Nunes, kes seekord mängib Levadia dressis, ning kaitsjad Kallandi ja Sinilaid ning puurivaht Kütt. Esimest korda juhib paberplatsi pallureid Viljandi Tulevik peatreener Marko Lelov.

1. Juri Jevdokimov 2. Tarmo Neemelo 3. Vitali Leitan 4. Ingemar Teever 5. Marius Bezykornovas 6. Vladislav Ivanov 7. Nerijus Vasiliauskas 8. Konstantin Nahk 9. Vitalis Stankevicius 10. Deniss Malov

Nikita Koljajev Sillmäe

Ken Kallaste Kalju

Peatreener: Marko Lelov Tulevik

JALKA AUGUST 2010

3557

187

2. Sillamäe

3385

178

3. Levadia

3324

158

4. Tammeka

3325

154

5. Flora

3178

177

6. Lootus

2987

142

7. Trans

2934

140

8. Tulevik

2537

121

9. Paide

2479

124

2426

116

10. Kuressaare

väravakütid

sümboolne 11

Artjom Dmitrijev Levadia

1. Kalju

Nõmme JK Kalju Tallinna FC Levadia Tallinna FC Levadia Nõmme JK Kalju Narva JK Trans Tallinna FC Levadia JK Sillamäe Kalev Tallinna FC Levadia JK Sillamäe Kalev Tallinna FC Levadia

Sander Post Flora

Irfan Ametov Lootus

Konstantin Nahk Levadia

Mait Nõmme Paide

Kaarel Kallandi Tammeka

Kert Kütt Kalju

Felipe Nunes Levadia

Sander Sinilaid Tulevik

13 10 8 8 8 7 7 6 6 6

2010 AUGUST JALKA

3¯/9$ -$/*3$//,./8%, /22726 .8768% 1225, 26$/(0$ .25'$ 72,089$/ 5$+9869$+(/,6(/ 12257( -$/*3$//,7851,,5,/

/22726635,1* 7XUQLLU WRLPXE MlUJPLVWHOH YDQXVWHOH

% SRLVLG DXJXVWLO /RRWRVSDUN

% SRLVLG DXJXVWLO 0DPPDVWH 76. VWDDGLRQ

% SRLVLG DXJXVWLO 7LOVL VWDDGLRQ

* W GUXNXG DXJXVWLO 0DPPDVWH 76. VWDDGLRQ

* W GUXNXG DXJXVWLO 7LOVL VWDDGLRQ

* W GUXNXG DXJXVWLO 0DPPDVWH 76. VWDDGLRQ

/RRWRVVSULQJ NXXOXE %DOWLNXPL NROPH VXXULPD MDOJSDOOLWXUQLLUL KXOND QLQJ OlEL DHJDGH RQ WXUQLLULO RVDOHQXG OH Y}LVWNRQQD (HVWL ,QJOLVPDD /lWL /HHGX 6RRPH MD 9HQHPDD NOXELGHVW /RRWRVVSULQJL NDXEDPlUJLNV RQ DODWL KHD NRUUDOGXV MD VRH YDVWXY}WW N}LNLGHOH N ODOLVWHOH 7XUQLLUL Y}LWMDWH QLPHNLUMD NXXOXYDG OLVDNV /RRWRVH QRRUWHY}LVWNRQGDGHOH )& +RQND 3. MD )& *QLVWDQ +HOVLQNL )& 5HLSDV /DKWL 7LNNXULOD 3DOORVHXUD MD .RUVRQ 3DOORVHXUD 9DQWDD 1XPPHOD 3DOORVHXUD 6RRPHVW ). 9\PSHO 3LKNYD 9HQH PDDOW )& 6XSHUQRYD -6. 6XQWD]L /lWL 7DOOLQQD )& )ORUD 9LOMDQGL -. 7XOHYLN 7DOOLQQD 6& 5HDO /DVQDPlH )& $MD[ 7DOOLQQD )& .RWNDV 7DUWX -. 7DPPHND 7DUWX 6. 3UHPLXP 7DUWX -. 0HUNXXU MXQLRU MW

,QIRUPDWVLRRQ UHJLVWUHHULPLVH PDMXWXVH WRLWOXVWDPLVH MP N VLPXVWH NRKWD .ULVWL 0lKDU ± IFORRWRV#KRW HH YW OLVD ZZZ IFORRWRV HH 7XUQLLUL RQ OLWVHQWVHHULQXG (HVWL -DOJSDOOL /LLW

7(5( 78/(0$67 3®/9$ /22726635,1* 227$% 7(,'

.DULNDVSRQVRULG

7RHWDYDG

JALKA AUGUST 2010

2010 AUGUST JALKA

Andres Iniesta

Foto: Lluis Gene/AFP/Scanpix

Hispaania

JALKA AUGUST 2010

2010 AUGUST JALKA

HISPAANIA - maailma

Ees (vasakult): Iker Casillas, Andres Iniesta, David Villa, Xavi, C Taga (vasakult): Pedro, Sergio Busquets, Sergio Ramos, Joan Ca 34 JALKA AUGUST 2010

ameister

Carles Puyol. apdevila, Gerard Pique, Xabi Alonso.

Foto: Ivan Sekretarev/AP/Scanpix

2010 AUGUST JALKA

Bastian Schweinsteiger Saksamaa

JALKA AUGUST 2010

Foto: Pedro Ugarte/AFP/Scanpix

Argentina

Gonzalo Higuain

Foto: Mike Egerton/Scanpix

2010 AUGUST JALKA

Arjen Robben Holland Foto: Jewel Samad/AFP/Scanpiz

JALKA AUGUST 2010

mängija luubi all

Madis Rajando

Paide linnameeskonna väravavahi Madis Rajando plusse-miinuseid mõõdavad sõnakaaludel Paide meeskonna peatreener Erki Kesküla, tema endised treenerid Ivo Lehtmets ja Marko Kuusik ning väravavahtide treener Ain Tammus. Olukordade hindamine

Väljavise

Erki Kesküla: Väljatulekute peal on tal kõhklusmomente. Võib-olla on see tingitud lühikesest kasvust, et suuremate keskkaitsjate vastu pole tal alati julgust välja tulla ja ta püsib joone peal. Marko Kuusik: Ta mõtles minu ajal mängule kaasa ja oskas vajaduse korral tempot maha võtta. Lühikese kasvu kompenseerib ta muude asjadega ja noorteklassis sai ka kõrged pallid kätte. Ain Tammus: Vahel teeb hulljulgeid sooritusi üks-üks-olukordades. Vahel on ta eksinud õhuvõitlustesse väljaminekutel, kui on oma võimeid ülehinnanud. Need hetked on saanud saatuslikuks. Ivo Lehtmets: Minul oli küsimus, kas ta suurusega lööb läbi, aga ta kompenseerib selle targa mängu ja kohavalikuga.

Erki Kesküla: Meil Paides on harva tulnud käega mängu avada. Ain Tammus: Mängu avamine pole just tema kõige tugevam külg.

Suuline juhendamine Erki Kesküla: Ta võiks julgemalt rääkida. Warrioris oli ta eelmisel aastal julgem, sest oli oma eakaaslaste hulgas.

Sisu Püüdmistehnika Ain Tammus: Tal on püüdmistehnika kohati valesti omandatud. Ei saa öelda, et see oleks talle saatuslikuks saanud, ta on siiski hästi hakkama saanud.

Reaktsioon Erki Kesküla: Joonel on ta hea reaktsioonitõrjega. Tal on lausa ülihea reaktsioon. Rannajalgpalli jaoks oleks ta väga hea väravavaht. Eesti tasemel on ta ka pärisvutis hea, aga väga heaks saamisel peaks olema julgem juhendamise ja tsenderduste puhul. Ain Tammus: Mul tekivad Madise puhul seosed Mehhiko väravavahi Jorge Camposega. Ka Madis on kassilik, paindlik, heade refleksidega väravavaht. Mingites olukordades tuleb tema kasv ja see kassilik liikumine kasuks. Tal on superhead refleksid joone peal mängus. Ivo Lehtmets: Reaktsioon on tema plussiks: kiiruslik teravus, hüpped ja püüdmine.

cv Madis Rajando Sünniaeg: 25.03.1989 Klubid: Flora II, Valga Warrior, Paide Treenerid: Ivo lehtmets, Marko Kuusik, Zaur Tšilingarašvili, Erki Kesküla

Erki Kesküla: Kohusetundlik ja hea suhtumine treeningutesse. Marko Kuusik: Omal ajal oli varuväravavaht temast pikem, aga Madis oli suurem autoriteet. Tema tehatahtmismoraal oli väga kõrge. Vigu tegi ta harva ja kui tegi, siis ta ikka põdes ka. Ivo Lehtmets: Ta oli seda tüüpi, kes oli alati 100% olemas. Paljud ju lihtsalt proovivad ja kui ema ütleb, et peab, siis käivad trennis. Teda sai alati usaldada, ta oli alati võistlustele minekul olemas. Ta ronis ka üsna ruttu väravasse – väga vastutusrikka koha peale – ja ta sobis sinna. Oli kohusetundlik, põdes iga sisselastud palli ja tahtis parimat.

Mängu avamine jalaga Erki Kesküla: Väga hea, pikad pallid on üsna täpsed.

Foto: Lembit Peegel

2010 2010 AUGUST AUGUST JALKA JALKA

treener

Raimo Paulberg: esimese pundi sarnast ei tule vist kunagi

Raimo Paulbergi (51) nimi ei pruugi öelda palju, kuid Eesti jalgpall oleks temata märkimisväärselt vaesem. Ehk poleks meil keskkaitsepaari Raio Piiroja - Taavi Rähn ega kasvanud põlvkonda naismängijaid, kellest sai enam kui kümneks aastaks naiste koondise selgroog. Lennart Komp

uhuse tahtel Eesti naiste jalgpalli pioneeriks saanud Paulberg võttis oma esimese, 1978. ja 1979. aastal sündinud tüdrukute võistkonna juhendada 1991. aastal, kolm aastat hiljem tuli ta sama seltskonnaga esimeseks Eesti meistriks. Naiskonna keskmine vanus: 14,5 aastat. “Esimeses trennis oli mul 3, teises 40 tüdrukut, ma ei tea, kust nad kõik tulid,” lõi Paulberg 20 aastat hiljem silmad suureks. “Esimese tüdrukute pundi sarnast ei tule mul vist kunagi. Kui mina tegin nendega neli korda nädalas trenni, siis nemad tegid omal käel veel neli ja tõid mulle oma trennidest puudujate nimekirja.” Tänaseni on naiste Meistriliigas Pärnu JK eest rivis Andra Karpin ja Varje Tugim, kevadel otsustas pausi teha Levadia nimekirja kuuluv Reelika Vaher, kes on 11 tiitliga kõigi aegade Eesti meister (sõjaeelne legend Heinrich Paal üheksaga on teine). Ka praegu on Paulbergil juhendada 2. klassis käivate tüdrukute grupp. “Ma ei teagi, mida ma õigesti tegin, kuid eelmisel aastal, kui 50 sain, korraldasid tüdrukud mulle sellise üllatuspeo, et mul tulid pisarad silma,” ütles Paulberg tasaselt. 1980ndatel Pärnu klubides Kalakombinaat ja KEK mänginud ning neist esimesega ENSV karikavõitjaks tulnud Paulberg tegi pärast oma naiskonna (sponsorite järgi Rivaal, Vapper, Central, Wiiking jm) ühinemist Pärnu JKga 1998. aastal treeneritöös mõneaastase pausi, kuni võttis enda hoole alla Vapruse 1994. aastal sündinud poisid. Nendega ei ole ta alates 2007. aastast noorte meistrivõistlustel kordagi medalita jäänud. “Paus oli piisav ja tahtsin juba uuesti alustada. Õppisin esimese, Piiroja ja

JALKA AUGUST 2010

Treener Raimo Paulberg (tagareas vasakul) oma PJK/Vaprus võistkonnaga.

Rähni grupi vigadest, väga palju olen teinud tehnilist, mis alguses küll kohe tulemust ei anna, kuid milleta ei saa,” ütles Paulberg. “Esimese mängu skoori mäletan ka, kaotasime Tiit Raudnageli grupile 1:23, aasta pärast juba võitsime.” PJK/Vapruse 1994. aastal sündinud poisid ilmselt ise ei teagi, et nende harjutusvarast ligi pool pärineb sõjaeelsel ajal SS Pärnu Tervises mänginud Feliks Valteri salvest. Praegu 94aastane Valter nimelt oli Paulbergi esimene treener. “Õpid ikka neilt, kes sind õpetavad, või näed, kuidas teised teevad,” lausus Paulberg. “Enda noortekoondise ajast mäletan ka Allan Dorbekut, kes tegi meile poksivõistlusi. Oma poistega olen piirdunud maadlusega.” Tavaelus ehitajaametit pidav pärnakas näeb mitmes praeguses hoolealuses potentsiaali tippu murda, aga selleks peaksid nad saama võimaluse ennast mõnes akadeemias arendada. Enda sõnul ei ole Paulberg karm treener, kuid distsipliinirikkumisi ta ei salli. Kord turniiril Lätis võttis treener poisid pärast õhtust rasket mängu joondu ja kamandas kümnekilomeetrisele jooksutretile. Põhjuseks poiste

isekeskis tehtud lollus, mis mõistagi välja tuli. “Pullimehi oli muidugi ilmselt paar-kolm, kuid kõik kannatasid ja keegi ei haukunud,” sõnas Paulberg. Juba praegu saavad PJK/Vapruse grupi parimad esindusmeeskonna eest Esiliigas mängida ja noorteliigat on jäänud vaid A-klass. Mis pärast seda saab, Paulberg veel ei tea.

Raimo Paulberg Sündinud: 14.04.1959 Pärnus Klubid mängijana: Pärnu Kalakombinaat, Pärnu KEK

Klubid treenerina (naised): JK Rivaal (hiljem Vapper, Central, CentralJõmm, Central-Sport, Wiiking)

Klubid treenerina (noormehed): Pärnu Vaprus (hiljem PJK/Vaprus) Eesti naiste koondise peatreener 1994–1997

Saavutused (naiste treenerina): Eesti meister 1994, 1995/96, 1996/97; 2. koht 1994/95; 3. koht 1997/98 Saavutused mängijana: Eesti NSV meistrivõistluste 2. koht 1978, 1981; Eesti NSV karikavõitja 1981

naismängija

Liis Emajõe tahab Ameerikasse Vanemate vendadega Põltsamaal jalgpalli mängimist alustanud Liis Emajõe ei tahtnudki esiti vutimängijaks saada. Kui aga juba kord hästi minema hakkas, ei näe ta põhjust, miks mitte end Ameerika Ühendriikides proovile panna. Lennart Komp

allinna Ülikooli kehakultuuri eriala õppima asuva Liis Emajõe plaan on sirgjooneline: leida USAst sobiv partnerkool ja sinna aastaks-paariks tudeerima ning jalgpalli mängima minna. “Konkreetset varianti veel välja vaadanud ei ole, kuid arvestades, et siit on nii palju sportlasi Ameerikas õppimas käinud, ei ole sobiva variandi leidmine sugugi võimatu,” hindas Emajõe. Jalgpalli kiindus Emajõe võrdlemisi hiljuti. Vähemalt ei olnud see ta esimene armastus. Kodulinnas Põltsamaal edukalt kergejõustiku ja võrkpalliga tegelenud Emajõe värvati kohaliku tüdrukutevõistkonna SK Tervis ridadesse, sest ta oli kiire. Kui aga 8 tüdruku asemel tuli väljakule panna 11, naiskond lagunes ja Emajõest sai Põlva Lootose mängija. “Arvasin, et lähen sinna pingile, kuid pääsesin üsna kiiresti põhisse ja sulandusin kergesti,” rääkis Emajõe. “Seal alustasin keskväljal ja lõpetasin ründes.”

“

Keskmaajooksudes Eestis kulda ja karda võitnud Emajõe ei treeninud Põlvas ega ka praegu Floras regulaarselt, vaid sõidab kohale mängudeks.

„

Nüüd on Emajõe vasakäär. Nii koondises kui ka uues klubis FC Flora. Tähelepanuväärne on aga see, et keskmaajooksudes Eestis kulda ja karda võitnud Emajõe ei treeninud Põlvas ega treeni ka praegu Floras regulaarselt,

Foto: Lembit Peegel

cv Liis Emajõe Sündinud: 21.08.1991 Põltsamaal Klubid: SK Põltsamaa Tervis, Põlva FC Lootos, Tallinna FC Flora

Treenerid: Väino Treiman, Kaido Kukli, Allan Soomets, Jüri Saar, Aivar Lillevere, Katrin Kaarna, Keith Boanas.

A-koondis: 15/1 U19: 5/1

Kui ise rohkem kamandada, peab vähem palle tõrjuma!

Kartmatu Liis Emajõe harjutab üksi kodus.

vaid sõidab kohale mängudeks. Kodus olles harjutab ta omal käel. “Teadsin juba mitu aastat tagasi, et tahan Tallinnasse kehakultuuri õppima tulla ja kuna Flora on tugev ning seal oli tuttavaid juba ees, oli see lihtne valik,” rääkis Emajõe. “Sügisest olen ka tallinlane, mis tähendab, et saan tõsisemalt treeningutega tegeleda.” Kuigi peamiselt tuleb tal mängida vasakul äärel, ei pea ta vasakut jalga oma tugevuseks. Loogiliselt on nendeks kiirus ja vastupidavus, ka võitluslikkus. Võitluslikkus suisa sedavõrd, et haigemaja külastamine ei ole Emajõele sugugi võõras.

Ta on murdnud jalaluu, kahel korral on kipsi pandud hüppeliiges, vigastada on saanud ka roidekõhred ja kõhulihased. Tunamullu naiste Esiliigas mängides elas Emajõe üle ajupõrutuse. See on jäänud ka esimeseks ja viimaseks mänguks, mida ta ema vaatamas on käinud. “Mängisime Põlvaga Esiliigas JK Katusemaailma vastu Wismari staadionil. Taganesin pallile, põrkasime vastasega kokku ja ärkasin haiglas,” kirjeldas Emajõe. “Tegelikult ma seda olukorda ei mäletagi. Lõin vist enne seda värava ning ka see ei olnud meeles.”

FC Flora peatreener Allan Soomets Liis Emajõe on ülisuure töövõimega ega karda mitte midagi, mis on ka paljude vigastuste põhjus. Järele aitamist vajaks tehniline pool. Võistkonnale on tema lisandumine olnud suureks abiks ja kuna ta teab koondisest paljusid, kulges sisseelamine kiiresti.

2010 AUGUST JALKA

naised

Pärnu on taastamas oma ülemvõimu naiste jalgpallis Flora peatreeneril Allan Soometsal oli õigus, kui ta nimetas Pärnu JK juhendaja Jüri Saare kevadise jutu oma naiskonna kehvadest väljavaadetest vana rebase kavaluseks. Pärnu loovutas 11 vooruga vaid kaks punkti ja liikus kindlalt tiitli poole, mis võideti viimati 2006. aastal. Lennart Komp

“Super! Ausalt või? Kui Foto: Lembit Peegel superuudis see on!” kilkas Pärnu liider Anastassia Morkovkina, saades teada, et Flora võitis 11. voorus Levadiat 2:1 ja kasvatas seega suvepealinlaste edu Levadia ees kuuele punktile. Päev varem oli Pärnu võtnud rutiinse 6:0 võidu Põlva Lootose vastu. “Flora võit on meie jaoks kingitus, peame selle vastu võtma ja võimaluse ära kasutama,” ütles ründaja. “Kuus punkti ei ole väga kindel edu ja nüüd on tüdrukute jaoks pinge natukene suurem, sest teame, et tiitel võib tulla.” Tiitel võib tulla tõepoolest, sest ainus kohtumine, mis enne 12. vooru Kui Anastassia Morkovkina hoo üles saab, ei jää vastastel muud üle, kui tema kandu vaadata. Pildil teevad seda Levadia mängijad Aljona Sasova ei olnud lõppenud Pärnu (vasakul) ja Svetlana Hvatova. võiduga, oli 2:2 viik vihase rivaali Levadiaga, kes pärast esimest “Heleri tuli tagasi ja ütles “tüdrukud, kult ja isegi 0:2 taha jäädes ei hakanud omavahelist mängu alistati liigas 3:1 ja keegi närvitsema, vaid toetasime teilõpetame ära, hakkame võitma” ja olekarikavõistluste veerandfinaalis 2:4 kaoneteist,” lausus Morkovkina. megi kriisist üle saanud,” rääkis Mortusseisust 5:4. Levadiat kimbutab seevastu kolme kovkina. “Varem oli nii, et kui vanemad järjestikuse tiitliga kaasnenud liigne ära läksid, siis noori ei olnud kohe võtLeidnud ladusa koostöö rahulolu, mille eest peatreener Maksim ta. Nad olid alles lapsed, kasvatasime Mullu vigastustega hädas olnud ja esineid paar aastat ja nüüd on meil tõeline Rõtškov hoiatas juba hooaja alguses. mest korda pärast 2001. aastat kolmanPool hooaega ei ole olnud aga piisav võistkond.” daks jäänud Pärnu on tänavu leidnud aeg, et sellest üle saada. Tahte võit oli just karikasarja veeladusa koostöö kogenumate ja nooremate randfinaal Levadiaga, kus Pärnust “Flora ja Pärnu on palju enam momängijate vahel. Tagasi on ka mullu just kohale tulnud pool naiskonda loksus tiveeritud, meil tunnevad mängijad Levadia vastu mängides raske trauma end liiga mugavalt,” lausus Rõtškov. kaks tundi palavas bussis ja oli pärale saanud Heleri Saar, ründeliini lisandus jõudes läbi mis läbi. “Jõudsime kohale, “Muidugi tahavad kõik võita, kuid kui lätlanna Olga Ivanova. sa oled nii pikka aega olnud teistest ütlesime endale, et mängime rahuli42

JALKA AUGUST 2010

naised

Koondis paneb augustis valiksarjale punkti Eesti naiste jalgpallikoondis paneb augustis punkti edukale maailmameistrivõistluste valiksarjale, kui vastamisi minnakse Horvaatia ja Islandiga. Märtsis just Horvaatia üle MM-valiksarja esimese võidu teeninud eestlannad võõrustavad külalisi Balkanilt 22. augustil kell 16.00 A. Le Coq Arenal ning Islandit 25. augustil kell 18.00 Rakvere linnastaadionil. Võitluses kolmanda koha eest olulise tähendusega mäng Põhja-Iirimaa vastu võõrsil toimus 24. juulil, mil Jalka oli juba trükikojas. Mäletatavasti alistati põhjaiirlased kodus 2:1.

Naiste Meistriliiga tabeliseis 18. juuli seisuga: 1. Pärnu JK 2. Levadia 3. Flora 4. Lootos 5. Tammeka 6. Kalev

11 11 10 11 10 11

10 8 6 3 2 0

1 1 0 1 1 2

0 2 4 7 7 9

Naiste Meistriliiga jätkub 31. juulil 12. vooru mängudega.

parem, siis kuskil südames on tunne, mis segab 100% andmast.” Eelmisel aastal kaotas Levadia 21 mängust ühe ja leppis ühe viiki, tänavu on kirjas juba kaks kaotust ja viik. Peale motivatsioonipuuduse ei ole Levadial võtta ka noori, kes praegustele tegijatele võitluses koha eest päikese all konkurentsi võiksid pakkuda. Rõtškov ei kavatse siiski käsi alistumise märgiks üles tõsta ning jätkab võitlust. “Tüdrukud saavad praegu hea kogemuse, kuidas raske aeg üle elada,” arvas peatreener, kes usub oma naiskonna võimalustesse tiitel võita. Neid võib võitluses teise koha eest ohustada Flora, kuid viimaste võimalusse Pärnuni küündida ta ei usu.

Flora ärkas hilja

Küll ei pea seda võimatuks Flora loots Allan Soomets, kes on kümnest mängust võitnud vaid kuus, olles kahel korral alistunud nii Levadiale kui ka Pärnule. Teoreetiliselt on kümnepunktise kaotuse tasamängimine võimalik ning selle šansi kustumiseni püsib Soomets ka lootusrikkana. Seda vaatamata asjaolule, et kümne mänguga oli endale lastud lüüa rohkem väravaid, kui terve eelmise hooaja peale kokku.

44:8 27:9 38:17 12:35 6:29 6:35

31 25 18 10 7 2

peatamine on sel hooajal väga raske. “Nastja (Morkovkina) on pärast rasket hooaja algust heas vormis ja kui ta hoo sisse saab, on Eestis teda kellelgi väga raske takistada,” rääkis Soomets. “Lisaks on neil tema kõrval ründaja Lätist, kellesugust Pärnu just vajas.” Kevadel kolmandaks tõusmisest unistanud Tartu Tammeka leidis end poolel teel hoopis viiendana, tagapool ka Põlva Lootosest. Endiselt on probleemiks võimaluste realiseerimine: kümnest mängust saadi kirja vaid 6 väravat ja 7 punkti, kus juures esikolmiku naiskondade puurilukk oli lahti muukimata. “Põhieesmärk on pääseda üleminekumängudest ja siis proovida jõuda nii kõrgele kui võimalik,” ütles Tammeka treener Katrin Kaarna. “Järgmistes mängudes on vaja Põlva ja Tallinna Kalev kindlasti võita ja miks mitte proovida esimestelt viigipunkti võtta.” Üleminekumängude vältimiseks tuleb Tammekal neljandalt kohalt viiendaks tõrjuda Lootos, kuid pearivaalilt on kirjas 1:3 ja -:1 kaotus. Viimane selle eest, et kasutati duubli mängijat, keda reeglite järgi poleks väljakule tohtinud lubada. Punkte on seega saadud vaid võiduta jätkava Kalevi käest. Esiliigasse langemise ohtu peab Kaarna üsnagi ebareaalseks, sest üleminekumängudes mindaks vastamisi Esiliigas alles neljandal kohal asuva Vändra Vaprusega.

“Loodame, et nüüd oleme soonel, kus tahtsime olla juba hooaja alguses,” lausus Soomets. “Kaitseliin on olnud ebakindel, kuid tegime mõned vangerdused ja asjad on paika loksunud.” Kõvasti abi oli ka inglanna Robyn McEvoy liitumisest, kes asus kohe keskväljal niiditõmbajaks. Sügisel, kui algab Inglise liiga, lahkub Eesti koondise peatreeneri Keith Boanasi endine õpilane McEvoy ilmselt kodumaale, kuid selleks ajaks loodab Soomets väljakul näha Kethy Õunpuud, kes Foto: Lembit Peegel on pikemat aega vigastusega kimpus olnud. “Kahe hooaja vahel läksid mõned mängijad ära, mis viis võistkonna tasakaalust välja, kuid nüüd oleme balansi kätte saanud,” ütles Soomets. Ehkki Flora juhendaja püsib veel lootusrikkana, tunnisKairi Himanen (nr 8) ja Anete Paulus (nr 14) ei anna vastastele armu. Kaotajaks on taas levadialane Sasova. tas ta, et Pärnu 2010 AUGUST JALKA

EESTI alustab teed EURO 2012-le

11. august 2010

EESTI - FÄÄRI SAARED kell 20:00

A.Le Coq Arena Andres Oper

Piletid Piletilevist! Piletid alates 125.- Lisasoodustused noortele ja eakatele. Küsi Piletilevi müügipunktides üle Eesti! Vaata ka www.piletilevi.ee

JALKA AUGUST 2010

jalka tuleb külla

Tabasalu Palliklubi võtab igal aastal uue noortegrupi Tabasalu Palliklubi seab sihte jõuda Meistriliigasse ja tegeleb ka noortega. Igal aastal on kavas võtta uus grupp esimese klassi poisse, aga miks mitte alustada juba lasteaiast. Indrek Schwede Foto: Lembit Peegel

Esireas (vasakult): Jarmo Kurba, Martin Ermann, Marcus Murumäe, Martin Koiksoon, Lucas Liiva, Andreas Tulva, Rihard Liiva. Tagaras (vasakult): Markus Remmet, Oliver Holmberg (tema taga abitreener Riho Pill), Freddie Heinmaa, Andreas Elstein, Janar Sildu, Morten Arantez Jürgens, Robert Kutsar, Kaspar Säär, Enrique Sarap, Karl Markus Ermann, Kenneth Kaur, peatreener Kent Männik.

“Kutid, täna teeme jälle pendlavõistluse lõpus. Auhind on ka!” kuulutab Riho Pill ja poistekari rõõmustab häälekalt – kõigil on silme ees MMi emotsionaalsed penaltiseeriad ja muidugi tahaks igaüks end selles osavus- ja närvidemängus proovile panna.

„

Ei tohi karta! Kaitsemängija peab teid kartma! Kiirus. Kiirus üles! Mida suurema kiiruse üles saate, seda raskem on kaitsjal.

“

II liigas palliv Tabasalu Palliklubi tegeleb ka noortega ja selles on plaan oma tegevust laiendada. Praegu treenib Kent Männik 1999./2000. aastal sündinute ja eelmisel aastal võetud 2001. aastal sündinute gruppi. Aga neile hakkab igal aastal lisanduma uus esimese klassi poistest moodustatud grupp Tabasalust ja selle ümbrusest. “Nägin kuskilt statistikat, et Tabasalus elab 900 kuni 9aastast poeglast,” ütleb Kent Männik. “See on suur arv ja näitab, et meil on noori jalgpallureid piisavalt võtta.” Jalka külastas 1999./2000. aastal sündinute grupi treeningut 8. juulil. Alguseks oli kohal 15 poissi, veerand tundi hiljem saabus veel kaks pallurit ja 35 minuti pärast viimane poiss – kokku 18 valgesinitriibulistes särkides harjutajat. Treeningrühma suuruseks on 30 poissi, aga suur suvi on paljud koos vanematega kodukohast kaugemale pillutanud. Kent Männik oli seekord abistavas rollis ja treeningut pidas Tabasalu PK mängija Riho Pill, kellel on kavatsus teha läbi treenerite koolitus ja hakata treeneriks. Oma klubi noored annavad Pillile hea võimaluse tulevase ametiga tutvuda ja kätt proovida.

Poisid alustavad sörgiga ja teevad seejärel soojendusharjutusi ilma pallita. Joonejooksus nõuab Riho Pill teravust ja intensiivsust. Järgneb ragbimäng üle poole platsi – palli tohib sööta üksnes käega ja palliga tohib edasi liikuda mõned sammud. Väravaid tohib lüüa üksnes peaga. Seega peab meeskond värava saavutamiseks leidma vaba võistkonnakaaslase värava lähistelt ja talle palli pea peale ette viskama. Pallita meeskond võis palliga vastast takistada ehtsa 2010 AUGUST JALKA

jalka tuleb külla Foto: Lembit Peegel

Foto: Lembit Peegel

Pauside ajal käisid poisid end veega jahutamas.

ragbimängu kombe kohaselt – kätega kinni haarates. Mäng arendab väljakunägemist ja vaba kaaslase leidmist. Kes mökutama jääb, on kohe vastase haardes ja pall kaotatud!

Kaitsja peab kartma ründajat, mitte vastupidi

Pärast joogipausi järgneb harjutus, milles palliga mängija peab mööda triblama kaitsjast ja realiseerima üks-üks-olukorra väravavahiga. “Ei tohi karta! Kaitsemängija peab teid kartma!” julgustab Riho Pill ründajaid. “Kiirus üles! Kiirus! Mida suurema kiiruse üles saate, seda raskem on kaitsjal.” Rünnakud muutuvad aina söakamaks ja väravavõrk pannakse sahisema. Uue joogipausi järel järgneb harjutus kahe ründajaga. Palliga mängija möödub paremal tiival petteFoto: Lembit Peegel

Enrique Sarap oskab ka rünnata, teda üritavad takistada Andreas Elstein (nr 33) ja Kaspar Säär.

JALKA AUGUST 2010

Marcus Murumäe lendab üle väravavaht Enrique Sarapi.

liigutusega ühest kaitsjast (kelle vastutegevus on sihilikult passiivne) ja söödab siis värava alla spurtinud kaaslasele, kes peab olukorra realiseerima. “Meil on mängus 20 sellist olukorda ja me ei löö ära!” hüüatab Riho Pill selgituseks ja kommenteerib siis valjuhäälselt poiste sooritusi: “Lööme vasaku jalaga – ei karda – trennis ongi see koht, kus harjutada!” “See ei ole sööt!” “Häälega küsi palli! See on rünnaku lõpetamine, meil on vaja väravaid lüüa!” “Kiirus! Söödud natuke hoolikamalt!” “Kui sööt õnnestub, on lööja ees tühi värav. Kui sööt ei õnnestu, on võimatu väravat lüüa.” “Sa oled ju suluseisus! Oota ja vaata (millal spurtida)!” Ja enne söödu andmist nõudis Pill: “Pea üles!” Järgneb veel üks harjutus löögileminemisega ja siis algab iga treeningu kõige oodatum osa – mäng ise. Kaasa löövad ka Riho Pill ja Kent Männik. Kui treener viigiga päädinud mängu lõppenuks kuulutab, kostub poiste seast nördimust – treening juba läbi! Aga siis tuletab Riho Pill meelde penaltivõistlust ja elevus on taastatud. Penalti sisse löönud poisid kogunevad väravast vasakule, ebaõnnestujad paremale. Järgmise ringiga kahaneb õnnestujate arv viiele. Ja uskumatu küll – kõik viis eksivad! Sama viisik asub uuesti lööma ja järele jääb kaks poissi. Samal ajal peab Kent Männik ülejäänud poistega mingit salaplaani, mis saab ilmsiks siis, kui võidumees on

jalka tuleb külla otsustava penalti võrku saatnud – suur palluritesumm tormab õnnestuja poole, nagu võitjameeskonnad seda suurturniiridel teevad. Penaltimeister aga põgeneb jänesehaake tehes teistel eest ja laseb end kinni püüda alles pärast 50meetrist spurti. Võistluse võitja saab auhinnaks jalgpalli. Aga sellega pole treening veel lõppenud. Kaks poissi, kes vedasid Riho Pilliga kihla MMi teise poolfinaali tulemuse peale, peavad nüüd kaks ringi sörkima. Saksamaa võidu korral pidanuks Pill jooksma kolm staadioniringi. Hispaania võit tähendas seda, et poistepaar siirdus ise kahele jooksuringile.

Foto: Lembit Peegel

Eesmärk on Meistriliiga

Tabasalu PK murelapseks on staadion ja talvised treeningtingimused. Staadioni muru kvaliteet on väga hea, aga väljaku mõõtmed väiksemad kui vaja ja II liiga mänge tohib klubi pidada eriloaga. Andreas Tulva üks-üks-olukorras kaitsja Freddie Heinmaa vastu. “Vallavanem kinnitas, et korralik staadion on prioriteet number üks,“ räägib Kent Männik. pühenduda kummalegi. Noorematel on kasutada nädalas “Valla, jalgpalliliidu ja Euroopa Liidu koostööga peaksime 2 korda 45 minutit saaliaega. Kunstmuru pole Tabasalu PK-l samasse kohta korraliku staadioni saama, aga asi on seisma plaanis rajada. jäänud projekti taha. Ilma projektita ei ole Euroopa Liit Sellele vaatamata pole Tabasalu PK oma eesmärke alannõus toetama. Raha taga kõik seisabki.” danud. Kaugem siht on välja jõuda Meistriliigasse. Ja noortetöös Talvel treenitakse Tabasalu kooli võimlas, mis on aga on mõeldud alustada juba lasteaedadest. Jalgpall on Tabaülekoormatud. Seda tahavad kasutada kõik alad. Seepärast salus populaarne ja poisid tulevad staadionile ka väljaspool peeti talvel osa treeninguid ka Männiku sisehallis, aga see treeninguaegasid. on paljudele vanematele kauge koht oma laste viimiseks ja “Õhtul pool kümme on kutid vahel helistanud, et ole hea, toomiseks. Lähedalasuvate teiste võimlate üürihinnad on tule tee väravad lahti,“ räägib Kent Männik. “Meil on jalgkrõbedad. Talvel on vanema grupi jalgpallurite päralt 2 korda palliväravatel rattad all ja hoiame neid lukustatult väljaku 1,5 tundi saaliaega. Et seda tulusamalt kasutada, on grupp kõrval. Kuidas saab jätta minemata, kui nii agarad harjutajaotatud taseme järgi kaheks ja nii saab treener 45 minutit jad küsivad?” Foto: Lembit Peegel

Andreas Elstein jälgib, kas suutis palli tõrjuda või lipsab see siiski üle väravajoone. 2010 AUGUST JALKA

peegli peegeldused

Sõnu polegi vaja Kolm Eesti klubi alustasid juulis eurosarja. Euroopa Liiga esimeses eelringis mängis Tallinna Flora Tbilisi Dinamoga ja Narva Trans soomlaste klubiga MyPa. Tallinna Levadia kohtus Meistrite Liiga teises eelringis taas kord ungarlaste Debreceniga. Lembit Peegli paljud pildid kõnelevad rohkem kui sõnad.

lembit peegel

Valeri Minkenen kahe grusiini vahelt läbi lipsamas.

Flora publik praadis päikse ja võiduootuse käes. 48

JALKA AUGUST 2010

Teet Allas teeb helikopterit.

peegli peegeldused

Sõnu polegi vaja 2: Flora peatreener Martin Reim, väravavahtide treener Ain Tammus ja abitreener Janno Kivisild.

Sõnu polegi vaja 1: Teet Allas põrnitseb kohtunikku.

Sõnu polegi vaja 3: Levadia ja Debreceni mängijad suure pauguga silmitsi.

Sõnu polegi vaja 5: Kohe-kohe võtab Martin Kaalma (vasakul) Laszlo Rezesi (paremal) lõigatud palli võrgust välja.

Sõnu polegi vaja 4: Tarmo Neemelo (paremal) väravat aitab tähistada Felipe Nunes.

Sõnu polegi vaja 6: Narva Transi (paremal) euroesitus kujunes järjekordseks tsirkuseks – soomlaste MyPa suges piirilinna klubi kahe mängu kokkuvõttes 0:7. 2010 AUGUST JALKA JALKA

Konstantin Vassiljev on Lendava Nafta v천tmem채ngijaid.

JALKA AUGUST 2010

usutlus

Konstantin Vassiljev: järgmisel aastal ma Sloveenias ei jätka

Eesti jalgpallikoondise varukapteniks tõusnud Konstantin Vassiljevi (25) lepingut Sloveenia klubi Lendava Naftaga on järel veel üks aasta. Kui ta järgmiseks suveks uut klubi leidnud ei ole, on ta vabamees ning kavatseb siirduda tugevamasse liigasse. Lennart Komp Tarmo Rüütli ütles pärast 0:0 viiki Horvaatiaga, et sinu 1,4sest Suzuki mootorist on saanud kahene diisel. Mida sa säärasest mõttekäigust arvad? Tarmo jaoks on sellised väljendid päris tavaline asi. Kui ta räägib niimoodi, siis ma tean, et tegin väljakul midagi kasulikku. Mida täpselt, on parem temalt küsida, kuid arvan, et ta pidas silmas seda, et terve meeskond mängis kaks mängu järjest päris hea tempoga ja kõik jõudsid joosta. Kui Rüütlit uskuda, on areng on toimunud kahe aastaga. Kui suurt arenemisruumi veel endal näed? Milline mootor põriseb sinus kahe aasta pärast? Arvan, et arenemisruumi on küll. Selleks on lihtsalt vaja alati leida endale motivatsioon ja uusi väljakutseid. Elu näitab, mis saab minuga kahe aasta pärast. Mis on sinu väljakutsed ja motivatsioon praegu? Motivatsioon on Sloveenias korralikult mängida ja võrreldes eelmiste hooaegadega rohkem väravaid lüüa. Väljakutsed on eeskätt koondisemängud, kus saab mängida uute ja huvitavate vastastega, kuid samuti siinne liiga. Ütlesid juba mullu sügisel, et tahaksid kõrgemale, ja ka kaugelt vaadates tundub, et Sloveenia liigas on sul lagi vastas. Kuidas sulle endale näib? Milliste ootustega lähed uuele hooajale vastu? Tahaks küll proovida kõrgemat klassi jalgpalli kui Sloveenias ja see jääbki minu eesmärgiks. Aga see ei tähenda, et siin on lihtne. Igas mängus on vaja anda maksimum ja end tõestada. Klubis toimus praegu osaliselt põlvkondade vahetus ja vaatame, mida see uuel hooajal kaasa toob. Sloveenia liigat on väga raske prognoosida. Peame kõik trennides palju töötama, et head tulemust saada. Andmaks lugejale aimu Sloveenia liiga tasemest, siis palun võrdle seda Eesti koondise mängudega. Koondisemängud on täiesti erinev asi. Võrrelda võib sellega, et Sloveenia klubi Velenje Rudar mängis mullu Narva Transi vastu Euroopa liigat ja Transil ei olnud mingit šanssi. Võibolla Levadia või Flora võiksid siin mängida, kuid esikolmikusse ei oleks neil raudselt asja. Mida põlvkondade vahetus sinu jaoks isiklikult, vastutuse või ülesannete mõttes tähendab?

Vastutus on minul üsna suur. Mängisin nende mängijatega 2,5 aastat koos ning oli päris hea kollektiiv. Põlvkondade vahetus tuli ehk liiga kiiresti, mõned võinuks jätkata. Praegu on poole meeskonna jagu uusi mehi ja peame uued suhted looma ning proovima saavutada head tulemust. Eelmine hooaeg oli korralik, sest 6. koht on Nafta klubi parim saavutus, kuid oli ka võimalus esikolmiku koha eest võidelda. Sinu klubivahetuse ümber kerkivad aeg-ajalt kuulujutud. Mullugi jätsid lepingu pikendamise viimasele hetkele. Kuidas on praegu lood? Kust on huvi tuntud? Klubi juhtkond tegeleb praegu sellega, et mind müüa, sest mu leping kehtib veel ühe aasta. Mina nendele asjadele ei keskendu. Konkreetseid pakkumisi ei ole veel, aga kuulujuttudest ma rääkida ei taha. Klubi tahab sind müüa, kuid kui järgmisel suvel leping lõppeb ja oled vabamees, lähed lihtsalt minema? Aasta pärast vaatame, aga ilmselt lähen otsin midagi uut. Praegu tean, et klubi tegeleb minu müümisega, aga mingit tulemust sellest ei ole tõusnud. Isegi kui mõni teine Sloveenia klubi lepingut pakuks, tahaks proovida mõnes teises liigas, sest siinsed klubid ei taha väga palju raha maksta. Kus täpsemalt, seda ei julge öelda, sest võib-olla ütlen, et sobib Saksamaa 2. Bundesliga, aga kui sinna lähen, istun pingil ega mängi üldse. Vaadates maailmameistrivõistlustel Sloveeniat esindanud koosseisu, peaks tugevamasse liigasse siirdumine täitsa võimalik olema. Mille taha on sinu üleminek seni jäänud? Väga raske on konkreetseid põhjusi leida. Aga selleks, et üleminek toimuks, peab kolm asja klappima: minu mäng, klubide huvi ülemineku vastu ja õnn. Tead sa, mis su hind praegu on? Mis sa arvad, kas see on õige ja õiglane? Hind sõltub klubi juhtkonnast. Väga raske on endale hinda panna. Aga oled sa kuulnud, millistest summadest on juhtkond sinust huvitatud klubidega rääkinud? Tean, et alguses taheti üle poole miljoni euro, kuid praegu, kui lepingut on üks aasta alles, on see nende jaoks nii-öelda viimane võimalus midagi saada. Seetõttu võib küsitav summa langeda 200 000 euroni. 2010 AUGUST JALKA

usutlus Olite Naftaga veel neli vooru enne hooaja lõppu kolmandad. Mis põhjustel ei suutnud te medalikohast ja pääsust Euroopa Liigasse kinni hoida? Lõpus lihtsalt ei piisanud medaliheitluse kogemust ja otsustavates mängudes jäi ka individuaalsest meisterlikkusest puudu. Võistkonnal tekkis võiduhirm? Võib-olla võiduhirm oli rohkem klubi juhtkonnal, sest nad ei teadnud, mida eurokoht võib tuua. Ei teadnud kuludest ega tuludest midagi ning nende jaoks oli üllatus, et me üldse nii kaua ülemistel kohtadel püsisime. Viimases kahes-kolmes otsustavas mängus olid meil väga head väravavõimalused, kuid ei suutnud palli võrku saata. Lõpuks jäi ainult viis punkti eurokohast puudu. Oled öelnud, et peatreener ootab sinult otsustavat sooritust igas mängus. Miks just sinult? Kuidas on sinu roll meeskonnas aastate jooksul muutunud? Koondise mängija staatus paneb ka oma pitseri. Minult oodatakse võib olla rohkem kui minu klubikaaslastelt. Roll on sama, pean ründefaasis aktiivne olema, väravasööte andma ja ise väravaid lööma. Kui meeskond kaotab, siis sina saad teistest kõvema peapesu? No ei. Aga pärast sellist mängu on alati halb tunne. Terve meeskond mängis halvasti, aga mina ei suutnud ka midagi teha, et mängu muuta. Niisugune mõtlemine tuleneb peamiselt minust, mitte klubi poolt. Väravaid või nendeni viivaid sööte oodatakse sinult ka koondises. Lendava Naftas oled parem äärepoolik, koondises mängujuht. Võrdle oma ülesandeid klubis ja rahvuskoondises. Erinevused on rohkem taktikalised, mis sõltuvad otseselt positsioonist. Kuhu ja millal liikuda kaitse- ja ründefaasis.

Selle küsimuse peab esitama neile. Lõpus ma ikka olin koondises, mille treener oli Jelle. Tema käe all ma ju esimest korda põhikoosseisus mängisin. Sõltuvalt Raio Piirojast alustad sa koondisemänge kas tavamängija või kaptenina. Mida kaptenipael sinu jaoks tähendab? Koondise kaptenipael on ikka auasi! Raske öelda, kas ta muudab minu mängustiili või suhtumist, aga kindlasti lisab ta motivatsiooni ja mängu lõpus ka jõudu. Tulles tagasi mootorijutu juurde, siis kui palju kaptenipael on mõjutanud, et su Suzuki on edasi arenenud? Võib-olla on see päris suur faktor. Nagu ütlesin, kapteniks olemine paneb oma pitseri, muudab suhtumist ja motivatsiooni, annab lisavastutust. Eestis ikka väga paljud küsivad pärast mängu treeneri ja kapteni käest, mis oli halvasti. Samas ei saa öelda, et lisatreeninguid teeks, koormus on enam-vähem sama, kuid natuke lisaharjutusi on vaja teha.

Konstantin Vassiljev Sünniaeg: 16.08.1984 Tallinnas Positsioon: äärepoolkaitsja, keskpoolkaitsja Saavutused: Eesti meister 2004, 2006, 2007; Eesti karikavõitja 2004, 2005, 2007

Klubikarjäär: 2000 Tallinna Jalgpalli Klubi-83 19/13 (III) 2001 Tallinna Jalgpalli Klubi-83 20/9 (II) 2001 HÜJK Emmaste 4/0 (EL) 2002 Tallinna Jalgpalli Klubi 25/10 (EL) 2003 FC Levadia Tallinn 25/9 (ML) 2003 FC Levadia II Tallinn 1/0 (EL) 2004 FC Levadia Tallinn 23/9 (ML) 2005 FC Levadia Tallinn 31/8 (ML) 2006 FC Levadia II Tallinn 1/1 (EL)

Kumb positsioon sulle endale rohkem sobib? Keskel meeldib rohkem, seal tunnen end mugavamalt. Mis teha, siin on vaja mängida ääres. Siin on mu töökoht, kus tuleb raha teenida; teen seda, mida minult küsitakse, ja proovin endast parima anda. Ma arvan, et kuigi alati võiks paremini minna, teen kõike korralikult ja tulemus on seni olnud päris soliidne.

2006 FC Levadia Tallinn 29/18 (ML)

Debüüdi rahvusmeeskonna eest tegid 19aastastelt, kuid põhikoosseisu murdmiseks kulus pärast seda veel mitu head aastat. Kuidas sulle praegu tundub, kas olnuks varem valmis suuremat vastutusekoormat kandma? Raske on praegu öelda, kuidas oleks, kui ... Aga läks nii nagu läks ja ma olen õnnelik, et mul on praegu võimalus koondises mängida.

U21: 15/4

Mis sa arvad, mis oli Arno Pijpersi ja Jelle Goesi usaldamatuse põhjus? Miks nad sind koondisesse ei tahtnud? 52

JALKA AUGUST 2010

2007 FC Levadia Tallinn 16/6 (ML) 2007 FC Levadia II Tallinn 1/2 (EL) 2007/2008 NK Nafta Lendava 15/1 (Sloveenia ML) 2008/2009 NK Nafta Lendava 32/5 (Sloveenia ML) 2009/2010 NK Nafta Lendava 25/4 (Sloveenia ML)

Koondisekarjäär: A-koondis: 32/3 U20: 2/0 U19: 4/1

Treenerid: Boriss Kudrjavtsev, Viktor Passikuta, Valeri Bondarenko, Tarmo Rüütli, Jelle Goes, Viggo Jensen, Nenad Gracan, Nebojša Vucicevic, Damir Rob Allikad: Jalka, Marko Välja (vmarko@hot.ee), “Estonian Football 100 Years”

Foto: Lembit Peegel

usutlus Kuidas kaasmängijad sinu uue rolli vastu võtsid? Kuulavad ikka sõna? Kõik toimus rahulikult. Minu elu koondises ei muutunud uue rolliga. Kas sa tõesti tahad öelda, et mängudes, kus sina oled kapten olnud, ei ole olnud vaja kedagi rahustada või korrale kutsuda? Neid hetki tuleb ette küll, aga see ei ole esmane ülesanne. Koondises on kõik professionaalid ja ikka enamasti teavad, mis nad halvasti või hästi teevad. Kapten ei ole selleks seal, et kritiseerida, mina olen samamoodi mängija, kes võib eksida. Proovin oma mänguga rahustada, palli hoida ja ehitama hakata. Koondises on kerge motivatsiooni leida, sest oma koha võid kaotada, kui mitte viie minutiga, siis ühe mänguga kindlasti. Palju on kiidetud, kuidas Rüütli on koondises tekitanud vaba ja sõbraliku õhkkonna. Millises atmosfääris käib töö Naftas? Kui suur on võidukohustus?

Võidukohustus on alati ja peabki alati olema. Meeskonna atmosfäär on aga samuti sõbralik. Töö trennides käib täiega ja kõik võitlevad, et pääseda väljakule. Kõik on korrektne. Mis tähendab, et kõik on korrektne? Siin on trennides võib-olla rohkem võitlust, duellidesse lähevad poisid ikka teravalt. Eesti klubides ei olnud seda nii palju. Teisest küljest nad ei hüppa tagant sirge jalaga otse korgid ees peale ja keegi väga vigastada ei saa. Levadiast lahkudes läksid klubi juhtkonnaga raksu, sest nad ei lubanud sul enam meeskonna eest mängida. Milline on Nafta juhtkond? Kui palju mängijatega vahetult suheldakse? Juhtkond on selline nagu on, seda me ei saa valida. Erinevus on selles, et klubi president suhtleb mängijatega väga, väga harva. Kõik käib spordidirektori kaudu. Eesti mängijaid on vahel süüdistatud liigses ustavuses oma tööandjale. Kui peaks tulema pakkumine klubilt, kuhu sa tahaksid tõesti minna, kuid Nafta sind sinna ei lubaks või küsiks liiga kõrget hinda, läheksid presidendi jutule ja lööksid rusikaga vastu lauda? Ma ikka loodan, et seda ei juhtu. Ja praegu seda ka ilmselt ei juhtu, vähemalt on see ebaloogiline, sest aasta pärast ma olen vaba. Sa seda ei karda, et kui Nafta lepingu pikendamise jutuga tuleb ja sa allkirjast keeldud, juhtub samamoodi nagu Levadias? Praegu veel pikendamist juttu olnud ei ole. Ma ei karda, mis siin ikka karta. Kui see juhtub, siis vaatame. Praegu tean, et nad tegelevad uue klubi otsimisega. Kui ei leia, mängin siin. Vaatame, mis nad teevad. Kui midagi niisugust juhtub, siis hakkan mingit lahendust otsima. Tuleb lepingu lõpp ära oodata. Rääkisin hiljuti ühe välismaalasest noortetreeneriga, kes imestas, et vene poisid on jalgpalliväljakul palju kirglikumad ja võitlushimulisemad kui eestlased. Mis sa sellest arvad? Väga raske öelda. Noorteklubides on seda ehk rohkem näha, kuid kui koondist vaadata, siis ei saa küll nii öelda. Nooremana võitlevad isukamalt need, kellel on eesmärk midagi saavutada. Teame, et Eesti jalgpallis on päris raske midagi saavutada, peab ise endaga palju tegelema. Esimesed aastad peab olema kõva usk endasse, et sa võid ja sul tuleb võimalus. Need, kellel on see eesmärk, töötavad ja jooksevad lõpuni ning see kehtib nii eesti kui ka vene poiste kohta.

11. oktoobril 2008 kodumurul Andres Iniesta (vasakul) vastu.

Millal sa ise endas tahtmise leidsid ja kui raske oli sellest kinni hoida? Kerge küll ei olnud. Juba alguses tahtsin jalgpalli mängida ja mingil hetkel sellega ka raha teenida. Vahel kui koolikaaslased puhkasid või jalutasid, olin mina trennis. Enne kooli trennis, pärast kooli trennis. Proovisin endast parima anda, ja nagu selgus, oli mul õigus ja nüüd saan tegeleda oma lemmikasjaga. 2010 AUGUST JALKA

Foto: Lembit Peegel

Margus (vasakul) ja Kaur Kennet Karjane on tuleviku suhtes optimistlikud.

JALKA AUGUST 2010

käbi & känd

Kaur Kennet Karjane tahab saada Piirojast paremaks Rallisõidu üheksakordne Eesti meister Margus Karjane laseb poeg Kaur Kennetil ise endale spordiala valida. Kuigi poiss piidleb ka korvpalli poole, on praegu tema esimene valik jalgpall. Raio Piirojast tahab ta saada paremaks mängijaks. Indrek Schwede

uigi Kaur Kenneti (12) isa Margus Karjane on üheksakordne Eesti meister autorallis, näeb poiss oma tulevikku pallimängudes. Esimest korda läks ta vutitrenni juba kuus ja pool aastat tagasi. Floras oli esimeseks treeneriks Alari Lell. Neli ja pool aastat käis ta jalgpalliga paralleelselt ka kergejõustikutrennis. Praegu treenib ta Floras Priit Adamsoni käe all. “Ma ise otsisin, millega tegelema hakata, ja valisin jalgpalli, sest mulle meeldis väravaid lüüa,” räägib Kaur Kennet, kelle sõnul vanemate ega sõprade kätt tema alavalikus mängus polnud. “Meil on abikaasaga mõlemal kukerpalliharidus (kehakultuur – toim) ja loomulikult oleme seisukohal, et lapsed peaks ka sporti tegema,” selgitab Margus Karjane. “Jalgpall on väga arendav mäng, enamiku alade aluspind. Ka enamiku teiste alade treeninguid lastele käib ju ümber pallimängude.” Kaur Kennet tahtis karatega tegeleda. Ta käiski ühel enesekaitsetreeningul, kuid esimene kord jäi viimaseks. “Tegemist oli väga ebaprofessionaalselt läbiviidud treeninguga, kus ei arvestatud laste vanusega ja kõlama jäi see, et kes kelle ära murrab,” räägib Margus Karjane. “Mulle ei meeldi nn kahevõitlusalad. Võin oma hinnanguga liiga teha, aga need kasvatavad minu arvates

egoismi. Vehklemises pead ju vastase “surmama” ja poksis pikali lööma. Mulle ei meeldi eriti ka rallikross, kus peab sõitma mees mehe vastu ja keegi võib tahtlikult sinu sõidu ära rikkuda. Rallis seevastu sõidad stopperi vastu.“

“

Meil on abikaasaga mõlemal kukerpalliharidus ja loomulikult oleme seisukohal, et lapsed peaks ka sporti tegema.

„

Raplas üles kasvanud Margus tegeles noorpõlves põhiliselt korvpalliga. Hoovijalgpall kuulus nagunii repertuaari. Viimati mängis Margus vutti kümmekond aastat tagasi, kui omavahel madistasid EOSi ralli korraldajad ja sportlased ning viimaste eest lõi Margus ka ühe värava. Ja muidugi on Margus Karjane jalkat toginud kodus pojaga – aialippki selle toimingu kinnituseks puruks löödud.

Rallisõit kaotas hulk kilosid kehakaalust

A. Le Coq Arenale jalgpalli vaatama on Margus Karjane harva sattunud. Talle meeldib lastevutt rohkem. Poja

grupiga on ta käinud mitmetel turniiridel välismaal ja on hoolitsenud selle eest, et kaasa saaksid sõita kõik poisid, ka need, kellel on rahaliselt kitsam. “Laste mängus on pinge kogu aja õhus ja 5:0 eduseis ei tähenda võitu – kindlat pole midagi ja võrk võib alati sahiseda,” kirjeldab Margus. “Üks asi on muidugi see, kui palju meil Opereid või Piirojasid üles kasvab, aga teine, olulisem pool on kasvatada noortes spordiharjumust, et neil oleks tegevust.” Ralli juurde sattus Margus Karjane 18aastaselt. Tõuke andis naabrimees. Margus alustas veoautost, aga istus peagi kaardilugejana sõiduautos. Ta on üheksal korral tulnud Eesti meistriks, neist seitsmel korral Ivar Raidamiga, kellega saavutati 1996. aasta Jyväskyla rallil N-klassis 5. koht. “Istud küll rihmadega kinnitatult ühe koha peal, aga vaimne ja psüühiline pinge on nii suur, et ükskord mõõtsime: kaotasime Jyväskyla rallil ühe sõiduga kuus kilo!” ütleb Margus Karjane. Autorallit on võrreldud kümnevõistlusega, millel palju sarnasusi. Ralli kestab kolm päeva ning esimese ja teise päeva heast sõidust ei piisa. Pead jaksama ka kolmandal päeval sõita. Sageli saab saatuslikuks edu hoidmine kolmandal päeval. Ettevaatlikult sõites hakkad enne kurvi varem pidurdama, aga siis vaatad, et 2010 AUGUST JALKA

käbi & känd issand kui vara, ja paned gaasi juurde. Sõit läheb kandiliseks ja tulevad vead. Nii et sageli on mõttekam sama rütmiga ka eduseisus edasi panna, mis nõuab head pingetaluvust.” Kaur Kennet tunnistab, et ei tea autorallist midagi, kuigi on ralliautos sõita saanud. Ta on proovinud kardisõitu ja see on talle väga meeldinud. Ometi arvab Kaur Kennet, et jääb truuks siiski jalgpallile. Aga ta ei välista, et võib valida ka korvpalli. Seda mängu harjutab ta kodus naabripoistega ja vahel mängib üks ühe vastu isaga. Koos on käidud ka Kalev/Cramo mänge vaatamas. “Eeskujusid mul pole, aga meeldivad Arjen Robben ja Raio Piiroja,” räägib keskkaitsja positsioonil mängiv Kaur Kennet. “Ma tahaks saada paremaks kui Piiroja, see on võimalik. Tahan spordis kuhugi jõuda.”

“

Olen proovinud teha üleastumisi ja just kiiruse pealt. Ja vasakut jalga pean ka harjutama.

„

Treener Priit Adamsoni iseloomustus Kaur Kennet on paljuski oma isa moodi. Nii platsil kui ka platsiväliselt. Ma ei teadnud küll Margust tema sportlaskarjääri aegadel, aga usun, et ta oli sportlasena sama halastamatu vastaste suhtes, kui seda on Kaur jalgpalliväljakul. Ja sõbrana on nii poiss kui ka isa teistega arvestavad ja soojad inimesed. Kaur on intelligentne poiss. Ta on kiire õppija ja tema mängu on lihtne mõjutada. Ta mängib keskkaitses või poolkaitses. Kauri trumpideks mängijana on suur töövõime, hea vastase mängu lugemine, kiirus ja korralik söödutehnika. Kauri tugev motiveeritus ja usk oma oskustesse teevad temast väärtusliku mängija. Ka meeskonnakaaslased usaldavad Kauri. Palliga mängides peaks poiss õppima jälgima kaasmängijate ja vastaste asetust, et teha õige otsus. Kaur mängib tavaliselt palli kiiresti kaaslastele edasi, kuigi vahel on hoopis temal parem võimalus ohtlik rünnak algatada. Kauril ei tulnud tehnika omandamine kergelt. Aga ta on iseseisvalt kodus palliga harjutanud ja nüüdseks omandanud väga hea pallikäsitsusoskuse.

“Hea on see, et Kauril on treeneritega vedanud,” räägib Margus Karjane. “Esimene treener Alari Lell oli selline, et kui vaja, pühkis põnnidel nina puhtaks ja sidus paelad kinni. Tema trennid olid nii popid, et vahel oli tal 40 poissi korraga kantseldada. Priit Adamson on väga

hea noortetreener. Seda kinnitab kas või asjaolu, et seltskond, kes hakkas trennis käima, on siiamaani koos. Praegu on poistel murdeiga, nad arenevad ebaühtlaselt ja mõned on juba kasvus juurde visanud. Kaur peab nendega nüüd keskkaitses hakkama saama. Ja ta saab ka.” Foto: Lembit Peegel

“Selles eas tahavad kõik olla ründajad ja kuulsuse saab see, kes lööb värava,” räägib Margus Karjane. “Aga kaitsetöö on ka oluline. Hea näide selle aasta Pärnu Cupilt, kus meie grupi poiste väravate vahe oli 19-1 – kõik liinid töötasid normaalselt.”

Võitis žongleerimisvõistluse

Samas on Kaur Kennet hea pallivaldaja – Flora perepäeval võitis just tema žongleerimisvõistluse. Ka telerist nähtud trikke kiirustab Kaur Kennet järele tegema. “Olen proovinud teha üleastumisi ja just kiiruse pealt,” sõnab poiss. “Ja vasakut jalga pean ka harjutama. Oleme seda isaga koos treeninud.” Margus laseb pojal ise valida, mis alaga edasi minna ja kui selleks jääb jalgpall, on pere toetus tagatud. Ainuke asi, mis meie noortejalgpalli juures Marguse mõtlema on pannud, on spordilaagrite puudumine. Teistel aladel on need täitsa olemas, jalgpallis mitte. 56

JALKA AUGUST 2010

Mängida pole Kaur Kennet A. Le Coq Arenal veel saanud, aga pallipoisina on ta oma koduklubi peaareeni murule juba pääsenud.

a. le coq arena

Lilleküla staadion on olnud hea kodu Võib tunduda uskumatu, aga A. Le Coq Arenal on Eesti koondise bilanss oma vastastega võrdne, kusjuures väravate vahe on koguni meie kasuks. Tegemist on olnud hea koduga! Indrek Schwede

äikekoondised peavad Foto: Lembit Peegel paratamatult taluma rohkem kaotusi kui suured ning nende näitajad jäävad nukramaks, kui kõige tulihingelisemad fännid seda sooviksid. Selles valguses on hea tõdeda, et meie koondise viimase 10 (juba kümne!) aasta koduväljak pakub põhjust rahuloluks – Eesti koondis on Lillekülas võitnud 20, kaotanud 20 ja viigistanud 14 mängu. Sealjuures väravate vahe on eestlaste kasuks 58 – 56! Ja pärast EM-valikmängu Fääri saartega 11. augustil on kõik võimalused muuta positiivseks ka Eesti jalgpalli hea kodu Lillekülas – A. Le Coq Arena. võitude-kaotuste bilanss! vat! Nendest, kes löönud üle ühe värava, on põhjaväravasse Kui piinlikult täpne olla, siis Lilleküla staadioni nimelirohkem palle löönud üksnes Raio Piiroja – tema pole jälle sel ehitisel pole meie koondis võitnud ainsatki mängu. Just skoorinud fännidepoolsesse lõunaväravasse! Vastastest on selline oli staadioni ametlik nimi oma tegevuse esimesel, mõlemasse puuri palli saatnud makedoonlane Goce Sedloski 2001. aastal. Nimetatud aasta neli mängu andsid meile küll ja küproslane Michael Constantinou (tõsi, penalti abiga). unustamatu lahingu Hollandi vastu, kuid numbrid näitasid Sedloski on vastastest ainus, kes löönud A. Le Coq Arenal kaht viiki ja kaht kaotust. Ja kohe uue nime all – A. Le Coq kolle kahes erinevas mängus. Siin sekundeerib talle halenaljakal Arena – kinkis staadion meile ajaloolise võidu Venemaa üle, moel kanadalane Paul Stalteri, kes on sama tükiga hakkama millele järgnes veel kaks järjestikust võitu Moldova ja Uussaanud tänu omaväravale. Meremaa üle. Kümme esimest mängu uue nimega staadionil tõid 6 võitu, 2 viiki ja 2 kaotust.

Fännidepoolne värav imeb palle sisse

Üpris kummaline lugu läbi staadioni ajaloo on Eesti koondise resultatiivsus, mis lõunatribüüni poolses otsas on üle kahe korra suurem! Eesti on fännide ninaalusesse võrku kihutanud 40 ja põhjaväravasse kõigest 18 palli, kusjuures kahel korral on meid põhja suunas aidanud Luksemburg ja Kanada omaväravatega! Seda müstikat võimendab tõik, et vastased on oma kollid löönud õige ühtlaselt: 27 põhja- ja 29 lõunaväravasse. Samal ajal on rõõm tõdeda, et meie mängijad pole Lillekülas omaväravaid löönud. Lillekülas on sihile jõudnud 23 meie koondislast, kusjuures mõlemasse puuri on löönud ainult kuus meest. Indrek Zelinski pole kunagi koondisemängus tabanud põhjavära-

“

Kui piinlikult täpne olla, siis Lilleküla staadioni nimelisel ehitisel pole meie koondis võitnud ainsatki mängu.

„

Vastastest on skoorinud 51 pallurit, seega on kokku võrku sahistanud 74 meest, kes on kamba peale löönud 114 kolli. 54 mängu juures teeb see keskmiselt 2,1 väravat. Kõige kollikülluslikum mäng oli Eesti võit Fääri saarte üle 4:3. Väravateta viigiga on lõppenud seitse kohtumist. Ise on Eesti neli väravat suutnud lüüa ka Luksemburgi vastu ja Eestile on neli löönud Holland ning Makedoonia. Viit väravat pole Lillekülas veel ükski koondis löönud. Kolm kolli on Eesti 2010 AUGUST JALKA

a. le coq arena Foto: Lembit Peegel

Lõunatribüün on endapoolsesse väravasse imenud üle kahe korra rohkem Eesti löödud palle kui põhjatribüün.

saavutanud ka Uus-Meremaa ja Ekvatoriaal-Guinea vastu, meile on peale fäärlaste kolm suutnud lüüa üksnes inglased ja hispaanlased. Need kaks kolmeväravalist kaotust on meie suurimad Lillekülas, suurim võit aga 4:0 MM-tsüklis Luksemburgi üle. Mitte keegi pole meie kodumurul hakkama saanud kübaratrikiga. Andres Oper on kolmes mängus löönud kaks kolli, meie omadest on korra sama teinud Vjatšeslav Zahovaiko. Vastastel on mängu jooksul kahel korral skoorinud neli pallurit. Penalteid on A. Le Coq Arenal määratud seitse ja kaks neist on jäänud realiseerimata. Eestlaste realiseerimisprotsent on kahvatu – Tarmo Kink on olnud edukas, Kristen Viikmäe lõi vasakust postist mööda. Mõnevõrra ootamatult pole me kümne aasta jooksul A. Le Coq Arenal kordagi mänginud Leeduga. Ja me pole sel pinnal kunagi kaotanud Lätile (võit MM-sarjas, viik Balti turniiri ja maavõistlusmängus)! Hämmastaval (kuid tervitataval) kombel on Eesti koondis vaid ühe korra mänginud Lillekülas valges särgis. LinnaFoto: Lembit Peegel

Koondise mängudele on kaasa elanud kõiksugu erinevat seltskonda.

JALKA AUGUST 2010

peade karikavõistlustel alistati Moldova 1:0 ja ainsana on valges kuues meie kasuks skoorinud Vladimir Voskoboinikov! Veel vaid viiel korral on vorm hälbinud traditsioonilisest sinimustvalgest ja oleme mänginud sinistes sääristes – tulemuseks kolm võitu ja kaks kaotust. Lähim mäng on ees terendamas EM-valikmängudel: Fääri saarte vastu (11. august) ja siis on hea võimalus võitude arv kaotuste omast suuremaks sättida. Itaallaste vastu (3. september) peaks seda kena numbrikombinatsiooni siis lihtsalt kaitsma!

Mängud A. Le Coq Arenal 02.06.2001 06.06.2001 15.08.2001 14.11.2001 27.03.2002 21.08.2002 12.10.2002 16.10.2002 20.11.2002 29.03.2003 02.04.2003 07.06.2003 11.06.2003 05.07.2003 20.08.2003 31.03.2004 28.04.2004 27.05.2004 30.05.2004 11.06.2004 04.09.2004 26.03.2005 30.03.2005 20.04.2005 04.06.2005 08.06.2005 17.08.2005 03.09.2005 31.05.2006 16.08.2006 02.09.2006 15.11. 2006 24.03.2007 02.06.2007 06.06.2007 22.08.2007 17.10.2007 26.03.2008 27.05.2008 04.06.2008 20.08.2008 11.10.2008 15.10.2008 12.11.2008 18.11.2008 01.04.2009 06.06.2009 10.06.2009 12.08.2009 10.10.2009 14.10.2009 14.11.2009 21.05.2010 26.05.2010

Tallinn Tallinn Tallinn Tallinn Tallinn Tallinn Tallinn Tallinn Tallinn Tallinn Tallinn Tallinn Tallinn Tallinn Tallinn Tallinn Tallinn Tallinn Tallinn Tallinn Tallinn Tallinn Tallinn Tallinn Tallinn Tallinn Tallinn Tallinn Tallinn Tallinn Tallinn Tallinn Tallinn Tallinn Tallinn Tallinn Tallinn Tallinn Tallinn Tallinn Tallinn Tallinn Tallinn Tallinn Tallinn Tallinn Tallinn Tallinn Tallinn Tallinn Tallinn Tallinn Tallinn Tallinn

Eesti – Holland Eesti – Iirimaa Eesti – Küpros Eesti – Kasahstan Eesti – Venemaa Eesti – Moldova Eesti - Uus-Meremaa Eesti – Belgia Eesti – Island Eesti – Kanada Eesti – Bulgaaria Eesti – Andorra Eesti – Horvaatia Eesti – Läti Eesti – Poola Eesti – Põhja-Iirimaa Eesti – Albaania Eesti – Šotimaa Eesti – Taani Eesti – Makedoonia Eesti – Luksemburg Eesti – Slovakkia Eesti – Venemaa Eesti – Norra Eesti – Liechtenstein Eesti – Portugal Eesti – Bosnia ja H Eesti – Läti Eesti – Uus-Meremaa Eesti – Makedoonia Eesti – Iisrael Eesti – Valgevene Eesti – Venemaa Eesti – Horvaatia Eesti – Inglismaa Eesti – Andorra Eesti – Montenegro Eesti – Kanada Eesti – Gruusia Eesti – Fääri saared Eesti – Malta Eesti – Hispaania Eesti – Türgi Eesti – Läti Eesti – Moldova Eesti – Armeenia Eesti – Ekvatoriaal-Guinea Eesti – Portugal Eesti – Brasiilia Eesti – Bosnia ja H Eesti – Belgia Eesti – Albaania Eesti – Soome Eesti – Horvaatia

2:4 MM 0:2 MM 2:2 MM 0:0 2:1 1:0 3:2 0:1 EM 2:0 2:1 0:0 EM 2:0 EM 0:1 EM 0:0 BT 1:2 0:1 1:1 0:1 2:2 2:4 4:0 MM 1:2 MM 1:1 MM 1:2 2:0 MM 0:1 MM 1:0 2:1 MM 1:1 0:1 EM 0:1 EM 2:1 0:2 EM 0:1 EM 0:3 EM 2:1 EM 0:1 2:0 1:1 4:3 2:1 0:3 MM 0:0 MM 1:1 1:0 Linnapeade karikavõistlus 1:0 MM 3:0 0:0 0:1 0:2 MM 2:0 MM 0:0 2:0 0:0

a. le coq arena Bilanss A. Le Coq Arenal

54 +20 =14 -20 Väravad: 58 - 56

Tabamused põhja- ja lõunaväravasse Põhi

Eesti 18* Vastased 27

Lõuna

40 29

* kaks väravat on vastaste omaväravad

Meie väravakütid Lillekülas Väravate üldarvu ja nime järel põhja- ja lõunaväravasse löödud pallid. Sulgudes number märgib penaltist löödud väravaid. 14 Andres Oper 5 9 8 Kristen Viikmäe 2 6 4 Indrek Zelinski 0 4 4 Vjatšeslav Zahovaiko 1 3 3 Tarmo Kink 0 3 (1) 2 Teet Allas 0 2 2 Ingemar Teever 1 1 2 Jevgeni Novikov 1 1 2 Vladimir Voskoboinikov 1 1 2 Raio Piiroja 2 0 1 Aivar Anniste 1 0 1 Marek Lemsalu 0 1 1 Joel Lindpere 0 1 1 Sergei Terehhov 0 1 1 Aleksander Saharov 0 1 1 Andrei Stepanov 0 1 1 Maksim Smirnov 1 0 1 Ragnar Klavan 1 0 1 Ats Purje 0 1 1 Sander Puri 0 1 1 Sergei Zenjov 0 1 1 Konstantin Vassiljev 0 1 1 Sander Post 0 1

1 Wesley Sonck 1 1 Paul Stalteri 1 1 Niko Kovac 0 1 Radoslaw Sobolewski 1 1 Artur Wichniarek 1 1 David Healy 0 1 Ardiab Aliaj 1 1 James McFadden 1 1 Jon Dahl Tomasson 0 1 Kenneth Perez 1 1 Goran Popov 0 1 Goran Pandev 0 1 Vlarko Bozinovski 1 1 Marek Mintal 1 1 Luboš Reiter 1 1 Andrei Aršavin 0 1 Frode Johnsen 1 1 Daniel Braaten 0 1 Cristiano Ronaldo 0 1 Juris Laizans 0 1 Danny Hay 0 1 Damian Roberto Colatti 0 1 Vjatšeslav Hleb 1 (1) 1 Eduardo da Silva 1 1 Joe Cole 1 1 Peter Crouch 0 1 Michael Owen 0 1 Fernando Silva 1 1 Mirko Vučinič 1 1 Levan Kenia 1 1 Suni Olsen 0 1 Ian Azzopardi 1 1 Juan Gutierrez 0 1 David Villa 0 1 Carles Puyol 1 1 Kristaps Grebis 1 1 Luis Fabiano 0 1 Edin Džeko 1 1 Vedad Ibiševič 0

+16

Omaväravad Eesti kasuks: 1 Manou Schauls 1 Paul Stalteri

1 1

0 0

Luksemburg Kanada

Vastaste väravakütid

=14

0 0 1 0 0 1 0 0 1 0 1 1 0 0 0 1 0 1 1 1 1 1 0 0 0 1 1 0 0 0 1 (1) 0 1 1 (1) 0 0 1 0 1

Belgia Kanada Horvaatia Poola Poola Põhja-Iirimaa Albaania Šotimaa Taani Taani Makedoonia Makedoonia Makedoonia Slovakkia Slovakkia Venemaa Norra Norra Portugal Läti Uus-Meremaa Iisrael Valgevene Horvaatia Inglismaa Inglismaa Inglismaa Andorra Montenegro Gruusia Fääri saared Malta Hispaania Hispaania Hispaania Läti Brasiilia Bosnia ja Hertsegoviina Bosnia ja Hertsegoviina

-18

-0

Väravate üldarvu ja nime järel põhja- ja lõunaväravasse löödud pallid. Sulgudes number märgib penaltist löödud väravaid. 2 Ruud van Nistelrooy 2 2 Michael Constantinou 1 2 Goce Sedloski 1 2 Aleksandr Keržakov 2 2 Christian Lamhauge Holst 0 1 Frank de Boer 1 1 Patrick Kluivert 1 1 Richard Dunne 0 1 Matt Holland 0 1 Vladimir Bestšastnõhh 0 1 Hoah Hickey 0 1 Aaren Lines 0

0 1 (1) 1 0 2 0 0 1 1 1 1 1

Holland Küpros Makedoonia Venemaa Fääri saared Holland Holland Iirimaa Iirimaa Venemaa Uus-Meremaa Uus-Meremaa

-2

Pealtvaatajad A. Le Coqil 10 000 Eesti – Inglismaa 0:3 EM 2007 9 8 0 0 Eesti – Venemaa 0:2 EM 2007 9 7 0 0 Eesti – Portugal 0:1 EM 2005 9 5 0 0 Eesti – Horvaatia 0:1 EM 2007 9300 Eesti – Venemaa 1:1 MM 2005 9300 Eesti – Läti 2:1 MM 2005 9200 Eesti – Hispaania 0:3 MM 2008 9000 Eesti – Holland 2:4 MM 2001 9000 Eesti – Iirimaa 0:2 MM 2001 8 5 5 0 Eesti – Brasiilia 0:1 2009 7800 Eesti – Iisrael 0:1 EM 2006 7500 Eesti – Makedoonia 0:1 EM 2006 7500 Eesti – Andorra 2:1 EM 2007 7200 Eesti – Türgi 0:0 MM 2008 6700 Eesti – Küpros 2:2 MM 2001 6500 Eesti – Portugal 0:0 2009 6450 Eesti – Bosnia ja H 0:2 MM 2009 6200 Eesti – Armeenia 1:0 MM 2009 6 1 0 0 Eesti – Horvaatia 0:1 EM 2003 6000 Eesti – Venemaa 2:1 2002 5 6 5 0 Eesti – Soome 2:0 2010 5000 Eesti – Šotimaa 0:1 2004 5000 Eesti – Bosnia ja H 1:0 2005 4800 Eesti – Taani 2:2 2004 4680 Eesti – Belgia 2:0 MM 2009 4400 Eesti – Horvaatia 0:0 2010 4200 Eesti – Luksemburg 4:0 MM 2004 4000 Eesti – Bulgaaria 0:0 EM 2003 4000 Eesti – Norra 1:2 2005 3900 Eesti – Belgia 0:1 EM 2002 3500 Eesti – Uus-Meremaa 1:1 2006 3 0 5 1 Eesti – Slovakkia 1:2 MM 2005 3000 Eesti – Andorra 2:0 EM 2003 3000 Eesti – Poola 1:2 2003 3000 Eesti – Liechtenstein 2:0 MM 2005 2900 Eesti – Põhja-Iirimaa 0:1 2004 2700 Eesti – Malta 2:1 2008 2500 Eesti – Kanada 2:1 2003 2500 Eesti – Gruusia 1:1 2008 2300 Eesti – Fääri saared 4:3 2008 2200 Eesti – Valgevene 2:1 2006 21 5 0 Eesti – Ekvatoriaal-Guinea 3:0 2009 2 1 1 0 Eesti – Albaania 0:0 2009 2000 Eesti – Island 2:0 2002 2000 Eesti – Makedoonia 2:4 2004 2000 Eesti – Läti 1:1 2008 1 8 5 0 Eesti – Montenegro 0:1 2007 1 7 0 0 Eesti – Albaania 1:1 2004 1600 Eesti – Kanada 2:0 2008 1 5 0 0 Eesti – Moldova 1:0 2002 1 5 0 0 Eesti – Uus-Meremaa 3:2 2002 1 5 0 0 Eesti – Moldova 1:0 2008 8 0 0 Eesti – Kasahstan 0:0 2001 8 0 0 Eesti – Läti 0:0 BT 2003

Seitsme penalti ajalugu Realiseeritud Michael Constantinou (Küpros) 15. 08. 2001 lõunaväravasse Kaalmale (39. minut) Vjatšeslav Hleb (Valgevene) 15.11.2006 põhjaväravasse Poomile (64. minut) Tarmo Kink 27.05.2008 lõunaväravasse Gruusiale (64. minut) Suni Olsen (Fääri saared) 04.06.2008 lõunaväravasse Kotenkole (70. minut) David Villa (Hispaania) 11.10.2008 lõunaväravasse Londakule (38. pen) Realiseerimata Kristen Viikmäe (Uus-Meremaa) 12.10.2002 lõunaväravasse – lõi postist mööda! (86. minut) Michael Mifsud 20.08.2008 (väravas Londak) lõunaväravasse – lõi latti (78. minut)

2010 AUGUST JALKA

! a t i õ v s u d o k l e s i d n o o k e t s i a n e m a t i A MM-valikmängud 22. august 2010 kell 16:00

EESTI - HORVAATIA Esimest korda A.Le Coq Arenal!

...........................................................

25. august 2010 kell 18:00

EESTI - ISLAND , Rakvere Linnastaadion

Pileti hind 25.Pääsmed Piletilevi müügipunktidest üle Eesti! Vaata ka www.piletilevi.ee

JALKA AUGUST 2010

Piletid Piletilevist!

I liiga

Miinuspunktid rikkusid Tallinna Kalevi hooaja

Tallinna Kalevi juhatuse liige Raimo Nõu süüdistab Meistri- ja Esiliiga tegevjuhti ning litsentseerimiskomisjoni ebavõrdses kohtlemises. Indrek Schwede

ärtsikuu Jalkas sportlikku viha, vaid pettuFoto: Lembit Peegel oli Tallinna must, sest miinuspunktid Kalevi juhateatati päev enne esimest tuse liige Raimo Nõu mängu. Tulime alguses teisresoluutne – meeskonna tele hästi järele, aga see tuli ainus siht on murda tagasi millegi arvel. Kui saanuks Meistriliigasse, sest Esiteistega võrdselt alustada, liigas on kulud samad, aga oleksime samad mängud tulud pisemad. Kalev alusära võtnud ja pingevabatas 4 miinuspunktiga seoses malt mänginud. Nüüd me litsentseerimistingimuste ei tohi eksida ja see pärsib vajakajäämistega, kuid tegi mängu. See on Kalevi aasta mahajäämuse kiiresti tasa rikkunud.” ja näis, et ees on sirge asfalt Samas leiab Nõu, et ja taganttuul pealekauba. Meistriliigasse pääs pole Juuli keskel ei aitaks Kaleutoopiline: üleminekuvit isegi mahaarvatud nelja mängude kaudu on see igati punkti lisamine – meesvõimalik. Aga ta lõpetab Kalevlane Andrus Mitt Flora duubelmeeskonna vahel triblamas, miinuspunktid koormaks kaelas. kond oleks ka siis viies ja veelgi sõjakamalt, kui aluskui välja jätta Meistriliiga kohale mitte- väravavahile Niinepuule sprei kätte, et tas: “Litsentseerimiskomisjon peaks oma pretendeerivad Levadia ja Flora duubel, tohterda end ise! Muidugi on häbiasi, tööd korralikult tegema. Meie oleme oleks Kalev ikkagi maas Lasnamäe et me kaotasime Valga Warriorile, kellel organisatsiooniliselt rohkem Meistriliiga Ajaxist ja Kiviõli Tamme Autost, kellest polnud isegi treenerit pingiotsal istumeeskond kui kas või näiteks Paide. esimene sihib Meistriliiga kohta otse ja Meistri- ja Esiliiga tegevjuht (Dmitri mas, aga samas puudub pressiesindaja teine üleminekumängude kaudu. ja mängude eelvaadetes on mitu mängu Skiperski – toim) pole sellisel tasemel, et “Meie hädad algasid sellest miinus tagada klubide areng. Ma olen probleeme järjest peatreeneri jutt kopeeritud à la neljast punktist,” lausub Raimo Nõu “peame maksimaalselt kontsentreeruma”. arutanud Aivar Pohlakuga, aga Meistriega hoia end tagasi: “See mõjus demoja Esiliiga tegevjuht pole kordagi mulle Meie oleme püüdnud ka eelvaadetesse raliseerivalt mängijatele ja juhtkonnale. helistanud! Konkurentide korraldatud tõsisemalt suhtuda ja neid vürtsitanud, Ma ei lepi jalgpalliliidu karistusega, mis aga kui osa ei tee midagi, siis see naeru- mängudel pole kavasid ega peldikuid võis olla õigustatud, kuid siis kerkib pealtvaatajatele ja kui isegi on, siis vääristab teiste klubide pingutusi.” küsimus, miks konkurentide puuduRaimo Nõu sõnul teadis Kalev hästi, olen näinud, kuidas kohtunikud käivad jääkidele vaadati läbi sõrmede? Miks publikuga samas tualetis. Oleme ka ise et neil tekib suvel probleeme, sest oli jalgpalliliit on ükskõikne teiste klubide hakanud oma mänge ülejala korraldama. teada, kes mängijaist hakkab mängima suhtes? Andku teised klubid andeks, Litsentseerimistingimusi pole vaja asja rannajalgpalli, kes siirdub välismaale aga nad ei kvalifitseeru Meistriliiga enda pärast, vaid selleks, et need muutööle. Seetõttu luges vähe, et hooaja tingimuste lähedalegi võrreldes meiega. alguses saadi kamaluga punkte ja tehti daksid jalgpalli paremaks. Veel kord: Kiviõli märgib protokolli, et neil on ka meie karistus oli asja eest, aga peaks jälmiinuspunkte tasa. arst olemas, aga ei ole seal mingit arsti gima, kas see, mis on paberite järgi korras “Kui paned ujuja 100 meetri disja mängija peab ise end ravima – treekonkurentidel, vastab ka tõele.” tantsil 20 meetrit tahapoole, siis ta ner viskas vigastatud mängijale sprei, et võib distantsi alguses mahajäämust tasa Dmitri Skiperski ja litsentseerimiskomisjoni ravi end ise! Ma ei kujuta ette, et Sergei teha, aga hiljem on aur väljas,” kirjeldab seisukoha tõstatatud küsimuses avaldame järgmises numbris. Ratnikov viskaks Eesti noortekoondise Nõu. “Meil ei tekitanud see otsus mitte 2010 AUGUST JALKA

II liiga

Kireva ajalooga M.C. Tallinn võiks mängida II liiga võidu eest. Aga ei taha Kurikuulsa taustaga FC M.C. Tallinn on Eesti jalgpallis olnud 15 aastat. Selle jooksul on kolm hooaega mängitud Esiliigas, neist ühe jooksul oldud Tallinna Levadia duubliks. II liigast ülespoole tõusta võiks praegugi, kui tahtmist oleks. Lennart Komp II liiga ida/põhja piirkonnas keskmike sekka kuuluv M.C. Tallinn võiks eestvedaja Toomas Wilsoni sõnul võidelda esikohale. Selleks peavad põhimehed kohale tulema, selleks peab leidma stiimuli. Stiimulit praegu ei ole. “Võib-olla MMi vaadates käib sähvatus ja järsku tuleb tuhin peale, kuid viimased viis aastat oleme jalgpalli mänginud selle nautimise pärast,” sõnas Wilson. Tänavu 15. aasta juubelit tähistav M.C. on kogenud meeskond. Wilson ise on 43, endine Lantana mees Fjodor Voronin 45 ja raudvara Roland Tammlo 47. Keskmine vanus jääb 30 ringi. Kuigi nooremate ja kiiremate vastu tuleb mängida targalt ning jõuliselt, Wilsoni kinnitusel kellegi jalgu ei lõhuta. “Ma luban kehamängu mängida, kuid mitte korgid ees jalgadesse sõita. Saan kohe vihaseks, kui sellist asja näen,” teatas Wilson. “Põhiline on kellelegi mitte traumat tekitada.” Tallinna Vallist välja kasvanud ja 1995. aastal Siivo Silvese loodud M.C. tähendab lahti kirjutatuna Marlboro Classics. Ehkki Silves enam klubiga seotud ei ole, jäeti nimi ja logo alles. Logo on justkui talisman. Nii on M.C. Tallinna oma CVsse kirja saanud näiteks Ingemar Teever või Levadia duubliks olemise aastail Igor Prins, Vitali Leitan, Dmitri Kruglov, Vladimir Voskoboinikov ja Ats Purje. Just Purjel oli 2003. aastal võimalus M.C. Tallinn aidata Meistriliiga üleminekumängudele, kuid 18aastane noormees eksis otsustavas mängus penalti löömisel. Et Richard Michael Barnwelli üleminekuga alanud koostöö Levadiaga lõppes, müüs M.C. Esiliiga koha ära. Nagu ka 2000. aastal. 62

JALKA AUGUST 2010

MC Tallinn teie ees: all (vasakult) kapten Janek Taan, Andre Talivee, Mihhail Gross, Fjodor Voronin, Rainer Lill, Boriss Podubnõi. Ülal (vasakult) Sergei Balbutski, Aleksander Vassiljev, Karl Lepist, Veiko Murumaa, Rimo Hunt, Dmitri Gretšanõi, Dmitri Gostev, Toomas Wilson.

“Meil pole kunagi olnud eesmärki jõuda kõrgliigasse. Tahtsime Esiliiga küll võita, kuid otsisime võimalusi pakkuda kohta meeskonnale, kellel on huvi võidelda meistrisarjas,” lausus klubi president Eero Kookla. Üks kurioossemaid lugusid juhtus M.C. Tallinnaga mullu võõrsilkohtumises Jõhvi JK Orbiidiga, kui Andre Talivee viis meeskonna juhtima, pall lendas läbi võrgu, kuid kohtunik näitas

väravalööki. Vilemehe veenmiseks võttis Wilson mehed kokku ja otsustas väljakult lahkuda. See ning vastaste kinnitused, et neile tõepoolest löödi värav, pani kohtuniku otsust muutma. “Lõpuks saime 1:9 tappa, kuid me ei lase mitte kellelgi endale liiga teha,” ütles Wilson. Andke teada oma tegemistest, põnevatest juhtumistest ja huvitavatest mängijatest: indrek@jalgpall.ee või lennart@jalgpall.ee

M.C. Tallinn 2009 FC M.C. Tallinn 2008 FC M.C. Tallinn 2007 FC M.C. Tallinn 2006 FC M.C. Tallinn 2005 FC M.C. Tallinn 2004 FC M.C. Tallinn 2003 FC M.C. Tallinn 2002 FC M.C. Tallinn 2001 FC M.C. Tallinn 2000 FC M.C. Tallinn 1999 FC M.C. Tallinn 1998 FC M.C. Tallinn 1997/98 FC M.C. Tallinn 1996/97 FC M.C. Tallinn

(II E/N) (III E) (II E/N) (II E/N) (II E/N) (II E/N) (Esiliiga) (II E/N) (III N) (Esiliiga) (Esiliiga) (II E/N) (II N) (III N)

26 20 26 28 28 28 28 20 18 28 28 10 10 6

11 15 5 8 13 14 14 11 14 11 9 7 9 6

2 3 4 3 2 2 8 1 2 5 4 1 1 0

13 2 17 17 13 12 6 8 2 12 15 2 0 0

77:83 90:41 42:102 53:111 78:70 71:53 65:47 41:43 105:21 63:49 39:73 40:14 46:10 71:3

35 48 19 27 41 44 50 34 44 38 31 22 28 18

(8. koht) (1. koht) (13. koht) (7. koht) (5. koht) (4. koht) (3. koht) (2. koht) (1. koht) (4. koht) (5. koht) (2. koht) (1. koht) (1. koht)

III liiga

Eesti parim pommitaja mängib 3. liigas Mis parim väravalööja, te küsite? Ja õigesti teete, sest jutt ei käi löömisest, vaid viskamisest. Jutt käib käsipalli meistriliiga viimase kahe aasta resultatiivseimast mehest Marko Koksist (35) ning Viljandi jalgpalliklubist Kotkad. Lennart Komp

äsipalliliigas ei ole Koksile vastast. Eelmisel hooajal jäi Viljandi HC ridades mängides tema arvele 204 tabamust, 32 rohkem kui järgmisel mehel. Parim oli ta ka aasta varem 224 väravaga. Vutiväljakul ta säärast vastutust ei kanna ning tunneb äärepoolkaitsjana rõõmu ka tulemuslikust söödust. “Jalgpall on minu jaoks kahe käsipallihooaja vahel vaba aja veetmise vormiks,” lausus Koks. “Kui kahe mängu vahel paralleele tõmmata, siis mõlemas pean palju edasi-tagasi jooksma ja kasutama oma trumbiks olevat kiirust.” Kiirust jagub tal vaatamata 35 eluaastale küll ja veel ning käsipalli armutus positsioonivõitluses karastununa suudab vastaseid ületada ka kehamängus. Viimane oskus vajavat noorematel võistkonnakaaslastel järeleaitamist. “Käsipall tuleb kasuks, sest annab oskuse keha õigel ajal pallile vahele panna, kuid noorematel meestel jääb neist kergetest tõugetest puudu,” sõnas Koks. “Muidugi nii hulluks ei ole läinud, et käsipallivõtteid oleks vaja teha.” Viimati 2003. aastal käsipallikoondi-

Viljandi JK Kotkad 2009 Viljandi JK Kotkad 2008 Viljandi JK Kotkad 2007 Viljandi JK Kodugaas 2006 Viljandi JK Kodugaas 2005 Viljandi JK Kodugaas 2004 Viljandi PT JK 2003 Viljandi PT JK 2002 Viljandi PT JK 2001 Viljandi PT JK 2000 Viljandi PT JK 1999 Viljandi PT JK

(III S) (III S) (III S) (III S) (III S) (III S) (III S) (III S) (III S) (III S) (IV S)

22 22 22 22 22 18 18 18 18 20 20

12 11 15 8 11 6 9 6 6 10 11

ses mänginud ja seejärel pika põlvetrauma järel vaateväljast taandunud Koks on Kotkastes mänginud kuus-seitse aastat. Teisi väravpallureid koosseisus ei ole, küll kuulub raudvara hulka Eesti vutikoondises 1997. aastal 16 minutit mänginud Eigo Mägi. 16aastasena esindas meeskonda ka Kaimar Saag. Aastate jooksul ongi pakutud väljundit Viljandi spordikooli lõpetajatele ja Tuleviku noormängijatele, kelle kael kõrgemas liigas mängimiseks veel ei kanna. Kotkad ei ole kaugeltki meeskonna esimene nimi, vaid suisa kolmas ning seda kantakse 2008. aastast. Varem mängiti Viljandi Foto: erakogu Kodugaasi ja Viljandi Päästeteenistuse nime all. 1999. aastal alustanud koosseisust on alles veel vaid Ain Aasmäe, Urmas Ant, Eigo Mägi, Tarmo Palmiste ja Gunnar Sindi. Viimane on praegugi klubi esindaja. Kotkad on olnud märkimisväärselt Viljandi Kotkad (sinises) võitluses tänavuse kevadringi viimases kohtumises FC Otepää vastu. liikumatu mees-

2 4 3 3 5 3 0 2 2 4 4

8 7 4 11 6 9 9 10 10 6 5

52:45 53:41 54:28 50:49 50:39 53:39 34:29 28:38 25:33 45:29 55:33

38 37 48 27 38 21 27 20 20 34 37

(4. koht) (5. koht) (2. koht) (7. koht) (6. koht) (7. koht) (4. koht) (8. koht) (8. koht) (3. koht) (1. koht)

kond. Tänavu alustati suisa oma 11. hooaega III liiga lõuna piirkonnas, kus on pärast debüütaastat mängitud kõik oma mängud. Liigutud ei ole alla ega üles; 2007. aastal pääseti üleminekumängudele, kuid tunnistati seal Pärnu Kalevi paremust. Kas üldse mingit ambitsiooni ei ole? “Selles küsimuses jaguneb meie meeskond kaheks,” ütles Sindi. “Noored ja ambitsioonikad tahavad kindlasti jõuda II liigasse. Vanemad mängijad naudivad mängu ja meeskonna vaimu. Meie peaeesmärk ei ole ülespoole jõudmine, vaid lihtsalt teistele meeskondadele tuule alla tegemine.” Nagu elus ikka, on enamikul asjadel kaks poolt. Näiteks ei saaks II liigas mängides ette tulla juhtumeid nagu mullu Järva-Jaanis, kus mängiti väljakul, mis oli poolenisti vee all. “Kohtunik ütles, et kui me ei taha, siis ei pea mängima, kuna tingimused ei vasta nõuetele,” meenutas Sindi. “Aga me ei loobunud mängimast ja mängisime seega vesijalgpalli. Kaotasime ja jäime kokkuvõttes neljandaks, muidu oleksime tulnud kolmandaks.”

Andke teada oma tegemistest, põnevatest juhtumistest ja huvitavatest mängijatest: indrek@jalgpall.ee või lennart@jalgpall.ee 2010 AUGUST JALKA

IV liiga

FC Kiiu sündis koolipoiste vaidlusest Kaheksa aastat tagasi Kiiu ja Kuusalu koolipoiste vaidluse tagajärjel mahapeetud jalgpallimatš viis pikkamööda selleni, et Kiiu mehepojad 2007. aastal IV liigasse oma meeskonna välja panid. Muide, tolles esimeses mängus Kiiu võitis. Lennart Komp FC Kiiule pandi alus, kuna Ammutärganud ideeFoto: Silver Pütsep üle Narva maantee asuvas pojale oma klubist andis Kuusalus oli juba oma tugevama tõuke Kuusalu meeskond JK Rada olemas staadioni renoveerimine, ja kiiulaste oskused toona kuid sellele vaatamata II liigas pallinud Raja taset tuleb kiiulastel oma esimevälja ei kandnud. sed kodumängud pidada “Enamikul mängijatel Tallinna kunstmurudel. puudub kõrgemal liigas ja Väärt platsi oskavad Kiiu mujal võistkonnas mängimehed hinnata, kuivõrd mise kogemus, mõni üksik mitmel neist on kogemus, on Raja eest mänginud,” ütmillist vaeva üks väljak les Kiiu eestvedaja Markus nõuab, sest oma jõuga on Sisas. “Valdav osa on pärit üks valmis ehitatud. Kiiust, samuti Kuusalust või “Vallavalitsus oli lubaseotud vallaga mõnel muul nud Kiiusse platsi rajada, moel.” kuid asi venis. Lõpuks said Tallinnast 40 kilomeetri noored loa ühte maatükki kaugusel asuva Kiiu esinduskasutada ning mängumeeskond on seni toetunud kõlblikuks pidi see saama vaid mängijate oma rahaoma jõududega,” rääkis kotile, kes hooaja jooksul Sisas. “Ise niitsime muru, panustavad 1000–1500 vald lubas väravaid, kuid krooniga, kuid et võistlustõi palgid, millest ise väraKiiulane Lennart Krönström (vasakul) võitluses Kuusalu Raja mängija Margus Krönströmiga. särgid saavad higi ja valu vad meisterdasime. Kuigi juba neljandat hooaega, on Sisase sõnul väljak oli paesel pinnasel ja kivine, ajas Ajalugu Kiiul juba on, sest küla on aeg mõelda uute soetamisele. alguses asja ära. Nüüd on sinna kolme esimest korda mainitud 1241. aastal ja “Kuna Eesti meistrivõistlustel osaaastaga taas heinamaa kasvanud.” seal asub Eesti väikseim linnushoone lemine ei ole väga odav hobi, peame Senised kolm ja pool hooaega IV liiga ehk Kiiu torn. Muide, poleks Kuusalu kindlasti sponsoreid leidma,” nentis idapiirkonnas on kulgenud üle kivide ja vald Loksa vallaga 2005. aastal ühineSisas. “Oleme võistkonnale välja töötakändude. Debüüthooajal jäädi viimanud, oleks ligi 900 elanikuga Kiiu Eesti nud esindusliku ja Kiiu ajaloost rääkiva seks, aasta hiljem saadi 11 konkurendi suurim küla ja FC Kiiu seega suurim logo, mis siiani on puudunud ja mille seas 9. koht ning kohaga tabeli põhjas külameeskond. Praegu ollakse aleviku tahaks kunagi uutele särkidele panna.” tuli leppida ka mullu. Tänavu talvel staatuses. võtsid Kiiu mehed end kokku ja 2-3 korda nädalas treenimine on aidanud FC Kiiu nad esimeste sekka.

2009 2008 2007

FC Kiiu FC Kiiu FC Kiiu

IV E IV E IV E

JALKA AUGUST 2010

22 20 16

3 8 3

3 0 3

16 12 10

35:80 44:54 23:40

12 24 12

(12. koht) (9. koht) (9. koht)

Andke teada oma tegemistest, põnevatest juhtumistest ja huvitavatest mängijatest: indrek@jalgpall.ee või lennart@jalgpall.ee

rannajalgpall

Rannajalgpallurite déjà vu – kolm kaotust ja kaheksandikfinaal Maailmameistrivõistluste valikturniiril ühe võiduga alagrupist edasi pääsenud ja kaheksandikfinaalis Rumeeniale alistunud rannajalgpallikoondist võinuks kaheksa parema sekka viia vaid ideaalne õnnestumine. Aga läks nagu varemgi. Lennart Komp

taalias Bibiones alagrupis Inglismaale 0:1 ja Portugalile 3:6 kaotanud Eesti aitas edasi 6:3 võit Iisraeli üle. Järgmisel tõkkel vastu astunud Rumeeniale jäädi alla 2:6, ehkki 16 parema seas olid just nemad jõukohaseim konkurent. “Üldises plaanis oli tulemus rahuldav, kuid et Rumeenia oli võimalikest kõige mängitavam vastane, olime siiski pettunud,” ütles mängija Andreas Aniko. “Ideaalse õnnestumise korral võinuks neid võita, kuid jäime juba avalöögist 0:1 taha ja pidime kohe tagaajajana alustama. Otsustavaks sai nende üksikute ässade individuaalne meisterlikkus.”

“

Enda maksimumi võtsime ära ja tase on endiselt Euroopa 12 parema hulgas, kuid kvaliteetmeeskondade vastu saamiseks tuleks teha trenni aasta läbi.

„

Võrdlemisi sarnaselt läks ka mullu. Alagrupi favoriidile Itaaliale alistuti 3:9, võrdse tasemega Ukrainale penaltite järel ning autsaider Bulgaariat nuheldi 13:4. Tee tõusis üles kaheksandikfinaalis, kus kaotati Portugalile 0:9. Aniko sõnul on rannavuti tase ühtlustumas, kuid et otsustavates mängudes jaksaks samuti võidelda, tuleb rohkem trenni teha ja saada rohkem tugevaid mänge. “Euroopa esimesed kolm-neli on eest ära, kuid kohtadel 5–10 olevad meeskonnad on täiesti võidetavad,” lausus Aniko. “Palju mõjutab ka see, et suurem

osa aastast ei saa üldse mängida või siis Näituste halli väiksel väljakul.” Uue korralduse järgi toimub MMfinaalturniir kvalifikatsioonimängudest aasta võrra hiljem, kuigi varem mängiti samal aastal. Nii muutub ka koondise fookus, sest enam pole igal aastal üht keskset turniiri, milleks valmistuda. Rannavuti eestvedaja Kari-Andri Kase sõnul osaletakse tuleval hooajal euroliigas ja karikavõistlustel. Neist esimeses kuulutakse B-alagruppi, kus on Euroopa edetabelis 9.–20. kohal asuvad koondised. Lisaks võõrustatakse sõprusmängus tugevat Venemaad. Et 2011. aasta MM-kvalifikatsioonis paremini esineda, istutakse maha ja tehakse plaan, kuidas edasi minna. “Enda maksimumi võtsime ära ja tase on endiselt Euroopa 12 parema hulgas, kuid kvaliteetmeeskondade vastu saamiseks tuleks teha trenni aasta läbi, mitte alustada neli kuud enne otsustavat turniiri,”

ütles Kask. “Aleksei Budõlin teeb kava, et füüsiline tase tipuga võrdsemaks saada, samuti oleks vaja talvel välismaal laagris käia.” Mitu aastat võrdlemisi muutumatuna püsinud rannajalgpallikoondise tuumik vajaks värskemat verd, kuid koduliigas oma klubi eest säramine ei tähenda veel ilmtingimata, et rahvusmeeskonda asja oleks. “Rannas on oluline, et tuumik pikalt koos oleks, sest nii kasvab ühine arusaam mängust,” ütles Aniko. “Oleme proovinud noori, kes oma klubides mänge otsustavad, kuid koondises jäävad nad lahjaks, sest individuaalsed oskused ja taktikaline mõtlemine ei ole piisaval tasemel.” Kase sõnul aitaks mängu professionaalsemaks muuta šveitslaste eeskujul parimate koondislaste stipendiumile võtmine, kuid praegu kuulub see veel soovunelmate valdkonda.

Taavi Tammo (nr 19) pingutustest jäi Bibiones Rumeenia vastu väheks.

2010 AUGUST JALKA

lisaaeg

Vabaduse väljakust sai Vuti väljak Jalgpalli MMi ajal sai mänge vaadata ka Tallinna Vabaduse väljakul paiknevalt suurelt ekraanilt. Nõnda on plats saamas funktsioone, mis ühel õigel väljakul olema peabki – ka aastavahetusel võttis linnarahvas uueks loodud Vabaduse väljaku omaks. Finaalmängu ajal juhtunud äpardus, kui telepilt kadus ja mängu ainuke värav jäi nägemata, on kahetsusväärne, aga meeldejääv. Täpselt nagu kohtunike saatuslikud eksimusedki.

Foto: Lembit Peegel

David Villa otse Tallinna südalinnas. Teleteater taustal asuvate tuttavate sümbolitega.

Eestlane MM-finaali Kaks omaväravat 18 minuti jooksul murul Hispaania ja Hollandi vahel toimunud finaalmängus pääses murule ka eestlane: kümneaastane tartlane Arlin Kilk, kes pääses niikaugele tänu McDonaldsi Player Escorti programmile. Kuigi Arlin soovis käsikäes väljakule sammuda koos Iker Casillasega, sattus ta hoopistükkis vastasvõistkonna väravavahi käe otsa ning oli paaris Maarten Stekelenburgiga (pildil vasakul).

JALKA AUGUST 2010

Esiliiga 11. juuli mängus oli Rakvere Flora kaitsja Jaanus Kaasik (pildil) oma meeskonna üks parimaid mängijaid. Ta lõi 18 minuti jooksul kaks väravat, ometi kaotati Tallinna Flora duublile 1:2. Mõlemad kollid Sergei Mošnikovi, Nikolai Mašitševi ja Stanislav Pedõkiga tugevdatud tallinlaste kasuks lõi ... Jaanus Kaasik. “Ebaõnn,” kommenteeris sõjaväest naasnud Jaanus Kaasik. “Olen ka varem omaväravaid löönud, kaitsjatel ikka juhtub.” Rakvere meeskonna peatreener Jan Važinski möönab, et eriti valusaks tegi juhtunu tõsiasi, et teine omavärav tuli vahetult pärast mänguseisu viigistamist ja tegelikult oli Kaasik oma meeskonna parimaid, kelle tase lubaks tal vabalt Meistriliigas mängida. Mõlemad omakollid tulid jala kaudu, Kaasiku sõnul “vist ühe ja sama jalaga”. Aga tögamise asemel tundis meeskonna kapten Kaasik hoopis kaaslaste toetust: “Kõik toetasid, midagi hullu polnud, aga kõige vastikum oli endal.”

dĞůůŝ ƌĞŬůĂĂŵ ĂũĂŬŝƌũĂĚĞƐ

:ŽŽŬƐũĂ dĞŶŶŝƐ :ĂůŬĂ

((67, 9$678

3,'$986$/$' (

$-$.,5,

+LQG NU

.XLGDV WUHHQLGD

+RPPLNXMRRNV WHHE 6DQGRU /LLYHVW

HQHUJLDSRPPL

6(% 7DOOLQQD PDUDWRQLNV

$QGUHV 5DMD

5XOOXLVXSLLJDG

S DYDG SLONH

ORRGDE NRGXSXEOLNXW U}}PXVWDGD

bVVDG

-DDQVRQ MD /RVNXWRY

(YHOLQ ,OYHV WHKNH VSRUWL

NLUJOLNXOW +LQG

, 5 , ( $ - $ . 7 ( 1 1 , 6 ( ( 6 7 ,

1U NHYDG

PLVW WULG MD OXJH 6XXUHG SRV UWROL

>ŝƐĂŝŶĨŽƚ ǀĂĂƚĂ͗ ǁǁǁ͘ũŽŽŬƐũĂ͘ĞĞ ǁǁǁ͘ƚĞŶŶŝƐ͘ĞĞ ǁǁǁ͘ũĂůŐƉĂůů͘ĞĞ

%D 0DULRQ &LOLF &XS 0DULQ S MD 'DYLV )HG &X VRQ 2SHQ \ ( 6RQ ULFV

QLV VWHWHQ MD OD V 1RRUWH DJXV DOJX *3 VDUL 0 DUHP 1RRUWH .ROPHVW S 8XV VDUL

7LSSWDVH YDQGL DQG /H $UP 3D D (YD DOP

)HG &XS (HVWL YV %HOJLD HIND 29 KROONI JUULI 20 10

VGPPKU KPF

sƁƚĂ ƺŚĞŶĚƵƐƚ ũĂ ůĞŝĂŵĞ ũƵƐƚ ^ŝŶƵ ũĂŽŬƐ ƉĂƌŝŵĂ ůĂŚĞŶĚƵƐĞ͊ ,Ğŝůŝ ,ŽƌŶ ϱϯ ϬϬ ϴϴϬϮ ŚĞŝůŝΛũŽŽŬƐũĂ͘ĞĞ

Ässad p

õruv

LIONEL ad. Kas ka MESSI? Kuhu lö ödi MM id Ja

e esime lgpall A n Eestike lžeeria vabadu e värav elne raa sv mat MM õitluses i ajaloost K A IM A

R S A AG USUB L KAS BA Ä B ILÖ Ö LT I T U R KI N II R O M E IS T R N M ÕT IL II G A TETU K Õ VA D SUVEL N Õ A AG E R UDED K E IL A S

Postrid

: Cristian

ISSN 1736

-7379

o Ronald

o / Dieg

o Fo

rlan / Go Pluss: Ka nzalo H rl-Eerik iguain Luigend, Kennet h ja Elis Mee tua, Re Aleksand Rein Tominga ne Mölle s & Arvo r Starod r, Sarapu ubtsev, u, Maksim Kevin, Kristo To Gr hver, Le mbitu Ku uznov, us 2010 JUU e LI JALKA

2010 AUGUST JALKA

JALKA AUGUST 2010