JALKA (oktoober 2010) by Jalka

hind 29 krooni 1,85 eurot OKTOOber 2010

Sergei Zenjov ei ole Andres Oper

Miks lõunatribüün imeb? Itaalia ajakirjandus Eestist Penaltilöömise suur teadus Raamat jalgpallimajandusest Postrid: Eesti koondis klubisärkides / David Villa / Thomas Müller ISSN 1736-7379

Pluss: Markus Jürgenson, Toomas Kaldma, Igor Morozov, Sander Lember, Eneli Vals, Miloš Krasic, Are Altraja vutipere, Levadia II, HÜJK Emmaste, Ühinenud Depood, Pelgulinna Visadus 2010 OKTOOBER JALKA

Iga mänguga võidan! Võidan kogemusi! Ragnar Klavan Eesti koondise jalgpallur

Triobet – Eesti Jalgpalli Liidu suursponsor ja pühendunud Eesti spordielu toetaja

sisukord

hind 29 krooni 1,85 eurot OKTOOber 2010

KaanelUGU Sergei Zenjov ei ole Andres Oper

Miks lõunatribüün imeb? Itaalia ajakirjandus Eestist Penaltilöömise suur teadus Raamat jalgpallimajandusest Postrid: Eesti koondis klubisärkides / David Villa / Thomas Müller ISSN 1736-7379

Pluss: Markus Jürgenson, Toomas Kaldma, Igor Morozov, Sander Lember, Eneli Vals, Miloš Krasic, Are Altraja vutipere, Levadia II, HÜJK Emmaste, Ühinenud Depood, Pelgulinna Visadus

Sergei Zenjovi kiirus lausa sunnib võrdlema teda Andres Operiga. Aga Zenjov tahab olla tema ise – kelle akna taga Lvivi fännid vahel laulmas käivad.

Esikaanel: Sergei Zenjov Foto: Lembit Peegel Nr 10 (34) 2010

Eesti Jalgpalli Liidu ajakiri Ilmub 12 korda aastas

Persoonid & intervjuud

17 22 23 44 54

Igor Morozov Eveli Vals Sander Lember Miloš Krasic Are Altraja, Henri, Karl ja Eveli

Peatoimetaja: Indrek Schwede indrek@jalgpall.ee Toimetaja: Lennart Komp lennart@jalgpall.ee Fotograaf: Lembit Peegel

Kolumn

Ajakirja makett: Jaanus Samma

Indrek Schwede

Kujundaja: JAAN KURM

Rubriigid

Keeletoimetaja: Egle Pullerits

Kolleegium: Ülev Aaloe, Lennart Komp, Neeme Korv, Aivar Pohlak, Indrek Schwede, Anu Säärits, Mihkel Uiboleht, Vaapo Vaher

Siit ja sealt Lembit Peegel Jalka tuleb külla Sina oled kohtunik Lisaaeg

Väljaandja: Eesti Jalgpalli Liit

Liigad

Tellimine: 627 9960 www.post.ee

Meistriliiga Naised Esiliiga II liiga III liiga IV liiga

Reklaam: Heili Horn heili@jalgpall.ee

Tellimishinnad: Aasta 348 krooni Poolaasta 174 krooni Toimetuse postiaadress: Jalka, Eesti Jalgpalli Liit, Asula 4c, 11312 Tallinn Trükitud printallis

14 20 59 60 61 62 63

Rannajalgpall

Sünnipäevad oktoobris:

Muu

01.10 Albert Prosa (20) 01.10 Mark Švets (34) 02.10 Kalev Pajula (41) 04.10 Signy Aarna (20) 05.10 Joel Lindpere (29) 06.10 Armand Naris (22) 06.10 Tarmo Kink (25) 06.10 Andrei Kalimullin (33) 06.10 Janno Jürisson (30) 07.10 Sander Sinilaid (20) 09.10 Kert Kütt (30) 10.10 Maaren Olander (35) 10.10 Peeter Küttis (68) 12.10 Aleksandr Starodubtsev (59) 14.10 Andrei Karhu (30) 14.10 Meelis Lindmaa (40)

Itaalia ajakirjandus mängust

14.10 Tõnu Vanakesa (48) 16.10 Vjatšeslav Smirnov (53) 19.10 Aivar Pohlak (48) 19.10 Viktor Neštšertnõi (60) 20.10 Erko Saviauk (33) 21.10 Igor Prins (44) 21.10 Tõnu Sirel (53) 22.10 Maksim Rõtškov (37) 22.10 Hillar Maldre (79) 27.10 Timo Teniste (25) 28.10 Enver Jääger (28) 28.10 Martin Lepa (34) 29.10 Rein Pajunurm (47) 30.10 Ragnar Klavan (25) 31.10 Elar Tovstik (29)

4-7 12 28 65 66

Eesti vastu Penaltite löömise suur teadus Balti liiga Turvalisus üle kõige Eestikeelne raamat jalgpallimajandusest Miks A. Le Coq Arena lõunatribüün imeb?

10 38 42 43 47 57

Postrid

Eesti koondis klubide särkides David Villa THOMAS MÜLLER 2010 OKTOOBER JALKA

siit ja sealt

Telefonitorge Foto: Lembit Peegel

Kas Levadia kahetseb Aleksandr Puštovi määramist esindusmeeskonna peatreeneriks Igor Prinsi asemel? Küsisime seda Tallinna Levadia tegevjuhi Sergei Hohlov-Simsoni (pildil) käest. Kas olete treenerivahetusega alt läinud? Seda me ei tea ega saa kunagi teada, kuidas meil oleks läinud koos Igor Prinsiga. Aleksandr Puštov on teinud head tööd ja talle kui treenerile meil pretensioone pole. Kui mängija healt positsioonilt ära ei löö, on raske süüdistada treenerit. Põhjaliku analüüsi teeme hooaja lõpus. Seega te ei kahetse oma otsust? Ei kahetse. Kui pikalt Puštov ametisse jääb? Ta on paigas hooaja lõpuni ja siis vaatame. Kas juba otsite uut treenerit? Hetkel ei otsi. Kas järgmine treener tuleb välismaalt? Ei, sest välismaa treener ei ole nõus tuhande euro eest tööd tegema ja meil pole järgmise aasta eelarves sellist raha, et talle maksta. Välismaa treeneri palkamine on suur loterii. Levadial juba on kogemus itaallase Franco Pancheriga. Kohalikke treenereid tunneme paremini, teame, kellega on tegemist. Kui eeldada, et te Prinsi juurde tagasi ei pöördu, siis kodumaistest end tõestanud treeneritest tuleb meelde Tarmo Rüütli. Praegusest paremat töökohta ihkaks ehk Sergei Ratnikov ... Me ei mõtle veel selle peale. Analüüs toimub hooaja lõpus.

Kuidas Nõukogude Liidus ausat vilet kindlustati

Kuidas 10 sekundiga kangelaseks tõusta?

Toomas Kaldma

Markus Jürgenson

Endine mängija ja tippkohtunik

FC Flora vasakkaitsja

Ükskord Nõukogude Liidu meistrivõistlusi vilistades olin peakohtunik mängus Murmanski Sever – Mogiljovi Dnepr. Tegemist oli hooaja avamänguga Murmanskis, staadion oli puupüsti täis, tribüünidel oli umbes 12 000 pealtvaatajat. Sõdurid olid päev läbi lund rookinud, et plats puhtaks saada. Said ka. Sever peitis mind mängueelsel päeval sõjalaeva, et vastased kontakti ei saaks. Mängupäeva hommikul viis Severi noor administraator mind sertifikaatide lattu, kus võis valida kõike nööpnõelast lennukini. Ütlen ausalt, et halli ja kolmnurkse kampsuni valisin. Sellise moodsama. Lõuna oli muide kapteni kajutis ja siis viidi staadionile. Dnepr võitis 2:1, aga minule pretensioone ei olnud.

Tartu Tammeka teisel Meistriliiga aastal, kui Sergei Ratnikov oli treener, kohtusime üsnagi hooaja alguses Annelinna kunstmuruväljakul Tartu derbis Maagiga. Olin just jalavigastusega mõnda aega väljas olnud ja umbes teise poolaja lõpus ütles Ratnikov, et lähen sisse. Ise lonkasin veel pooleldi. Jõudsin kümme sekundit väljakul olla, kui tegin Daniil Ratnikoviga seina ja lõin kuskil 16 meetri joone juurest otse ristnurka. Värava lõin 70. minutil seisuks 2:0 ja 2:0 mäng ka lõppes.

Foto: Lembit Peegel

JALKA OKTOOBER 2010

Foto: Lembit Peegel

kuu pilt Foto: Lembit Peegel

Peatumatu Post

Ei aita Barcelona särgid ega väärata vihm – Sander Post tõusis ainult 12 mänguga Meistriliiga parimaks väravakütiks 21 tabamusega. 2010 OKTOOBER JALKA

siit ja sealt

kuu

Eesti suutis oma mänguga itaallastele hirmu naha vahele ajada. Kui üldse on olemas häid emotsioone pakkuvaid kaotusi (tagantjärele asja lahates muidugi), siis see oli just selline!

kuu

Eesti teine garnituur näitas maavõistlusel Usbekistani vastu nigelat kaitseliinide kvaliteeti.

Oktoobris mängitakse Eestis U19 ja U17 EM-valikturniiri esimese ringi kohtumised. Kas Eesti järelkasv suudab eelmiste aastate edukaid esinemisi korrata?

Eesti ja Itaalia arstid mängisid 1:1 Eesti – Itaalia mängisid 3. septembril teisegi mängu: juba kolmas kord kohtusid meie arstid Itaalia kolleegidega. Esimest korda oldi vastamisi 8. oktoobril 1994 Tallinna Kalevi staadionil, kui A-koondised olid vastamisi EM-valiksarjas. Arstid viigistasid 3:3, kuigi itaallased olid veel teise poolaja keskel 3:0 eduseisus. Kordusmängus 25. märtsil 1995 Salernos võitsid Eesti tohtrid 1:0! Kohtumiste algatus pärineb itaallastelt, kes on sarnaseid mänge korraldanud ka paljude teiste Euroopa riikidega. Suurimad teened ürituse toimumiseks on dr. Rodolfo Gallol, kes Itaalia Arstide Jalgpalli Assotsiatsiooni presidendina lõi 1994. aastal Eesti Jalgpalli Liidu kaudu kontaktid meie meedikutega. Itaalias on oma meeskonnad muuseas enamikul suurematest haiglatest. Ka seekord Tallinnas itaallaste treener olnud Rodolfo Gallo eestvõtmisel on Itaalias juba aastaid korraldatud meedikute Euroopa ja maailmameistrivõistlusi jalgpallis. Tänavune mäng sattus väga halva ilma peale: päeval oli külm ja väga tuuline. Seepärast tulid eestlased vastu külaliste soovile ja teist poolaega mängiti ainult 35 minutit. Ometi sellest piisas ... eestlastele. Eesti arste juhendas endine A-koondise peatreener Uno Piir, abitreeneriks oli meie 1980. aastate esikinnas ja tänane Põhja-Eesti Regionaalhaigla arst Tõnu Vanakesa, kes mängijana osales ka kahel varasemal korral itaallaste vastu. Seekord hoidis Vanakesa väljakult eemal vigastus. Itaallased olid tehniliselt paremad, eestlased üritasid nende mängu lõhkuda ja võimaluse korral ise palliga mängida. Skoori avas Renzo Miolli 24. minutil. Teisel poolajal domineeris Eesti. Kohtumise viimasel veerandtunnil kaldus mäng vastaste väljakupoolele. Eesti meeskonnal oli kasutada mitu karistus- ja nurgalööki. Ligi saja pealtvaataja ees oli suurepäraseid viigistamisvõimalusi, mille lõpuks kasutas ära FC Flora ja Eesti koondise arst Kaspar Rõivassepp, kes 79. minutil sai söödu Ingemar Almrelt. “Sain söödu kasti äärel, mängisin paarist vastasest mööda ja lõin värava,” kirjeldas Kaspar Rõivassepp Jalkale. “See oli suurepärane ja võimas tunne. Ka seis 1:1 oli õiglane.” Mängujärgsel koosviibimisel lepiti kokku, et uuesti kohtutakse pallimurul 3. juunil 2011 Veneetsias. Samal päeval mängivad ka kahe riigi rahvuskoondised EM-valikmängus.

... Meistriliiga klubi võib maksimaalselt jõuda Eesti karikavõistlustel kaheksa parema sekka. Kas karikafinaal mängitakse ilma tippliiga klubideta?

... mängu vajas Sander Post, et koduklubi 29. mängu järel tõusta 21 taba musega Meistriliiga parimaks väravakütiks – 1,75 kolli matši kohta.

21 750 ... krooni trahvi sai Narva Trans, kes võltsis naismängijate dokumente, muutes nende sünniaega kolme aasta võrra.

JALKA OKTOOBER 2010

Eesti arstide koondis. Ees (vasakult): Jüri Homenja, Urmas Muru, Kaspar Rõivassepp, Dmitri Kulak, Sergei Serdjuk, Tõnu Vanakesa. Taga (vasakult): Urmas Kuum, Sander Kütner, Arno Ruusalepp, Ingemar Almre, Uno Piir, Peeter Tähepõld, Oleg Zemljannikov, Joel Starkopf, Valvo Piilberg, Timo Rahnel, Indrek Seire, Jüri Teras, Aleks Kree.

siit ja sealt

Võru staadion ei tule paduvihmadega toime Tunamullu valminud ja 24 miljonit krooni maksma läinud Võru staadion põhjustab kohalike jalgpallientusiastide seas rahulolematust, sest suvised paduvihmad katsid muruväljaku 3–5sentimeetrise veekihiga, mis ei soostunud pinnasesse imenduma ning nii tuli hulk planeeritud mänge mujale viia. Võru JK juhi Eston Kurvitsa sõnul pidi suvel ära muutma seitsme esindus- ja noortemeeskonna mängu toimumiskoha. Samuti tuli ära kolida Võrumaa meistrivõistluste finaalmängud, kuhu oodati üle tuhande pealtvaataja. “Ükskord juhtus suisa nii, et vastane hakkas Tallinnast välja sõitma, tunniga tuli siin (Võrus – toim) alla 10 cm vett ja pidime neile helistama ning paluma Võru külje alla Väimelasse mängima tulla,” lausus Kurvits. Pahane on ka Navi Vutiseltsi eestvedaja, endine laskesuusataja Margus Ader. Nii tema korraldatud sõprusmäng Inglise klubiga Westminster Wanderers FC kui ka Võrumaa meistrivõistluste finaalmängud tuli kolida Võrust 20 kilomeetri kaugusele Tilsi staadionile. “Tilsis saab mängida ka kõige suurema vihmaga, kuid Võrus on väljak vee all,” kirus Ader. “Tundub, et keegi ei taha midagi olukorra parandamiseks teha ja nii ei tõuse minu käsi ka varsti enam midagi tegema, et jalgpalli populariseerida.” Võru staadionit haldava sihtasutuse Võru Spordikeskuse tegevjuhi Lauri Semevsky sõnul ei ole asi siiski nii hull. Kuna tegemist on uue staadioniga, vajab muru juurdumiseks aega ning olukord läheb pigem paremaks. August oli lihtsalt erakordselt sajune ning vihmavesi ei mahtunud puhtfüüsiliselt linna sadeveetorustikku ära. “Tänavu kavatseme veel drenaažitorustikud läbi pesta, sest võib-olla on jäänud sinna ehitusprahti, mis takistab vee äravoolu,” lausus Semevsky. “Kindlasti ei saa öelda, et staadion oleks kõlbmatu, sest paljude jalgpallimängude ja suvelaagri kõrval kasutatakse seda regulaarselt ka kergejõustikutreeninguteks ning -võistlusteks.” Tegevjuht lisas, et kuna staadioni garantiiaeg saab sügisel otsa, on just nüüd viimane aeg midagi ette võtta. Kasuks ei tule ka asjaolu, et Võru linn tervikuna on rajatud kunagisse järvepõhja ning ala on väga soine. Et muruväljak ära ei vajuks, tihendati 2008. aastal vibrorulliga staadioni aluskihte. Imamisvõimele see just hästi ei mõjunud ja nii lõigati selle parandamiseks kamarasse sälgud, kuid ka selle tulemused on olnud visad ilmnema.

Lennart Komp Foto: SA Võru Spordikeskus

nii nad

ütlesid “Kas Eesti jalgpallifanaatikud oleksid nii passiivsed, kui nende rahvusmeeskond laseks vastase ründajal joosta üle väljaku, ilma et teda takistaks ükski kaitsja?” Kolumnist Vello Vikerkaar meie valitsusasutuste abitusest tõrjuda valet Eesti kohta “Vaatad Rooneyt. Näed Kinki.” Experdi reklaamlause “Kink ei pea Middlesbrough’s enam kunagi endale ise pintigi õlut ostma.” Middlesbrough’ fänn pärast Kingi kaht iluväravat “Panen oma esimese lapse nimeks Tarmo sõltumata sellest, kas sünnib poiss või tüdruk.” Veel üks Middlesbrough’ fänn “Eesti võib Itaaliat piinata kahe ründajaga.” Postimehe pealkiri “Näiteks ka Eesti mängus Itaaliaga johtus enamik pallikaotusi pallurite kehvast olukorra hindamisest, mitte kehvast tehnikast või pallimängimise oskusest.” Sakslasest koolitaja Horst Wein “Ilmselt ma ikka tagapingis istusin. Või siis seisin nurgas. Algkoolis suurt muid variante ei olnud.” Raio Piiroja meenutas 1. septembril Kalamaja põhikoolis oma õpinguaega “Ilmselgete homofoobsete ja rassistlike steitmentidega esinenud jalgpallihuligaan on haaratud koguperemeelelahutusbisnisesse täiel raual – tantsi veel, Kojamees.” Kultuurikriitik Anders Härms võrdleb Kojameest ja Tõnu Trubetskyt “Aga mis sa selle ajaga paremat teed? Kui saad mingi elamuse, ei ole see ajaraisk. (---) Ega neid vist väga palju ole, kes üritavad jalgpalli suurturniiride kõik mängud ära vaadata.” Andrus Kivirähk oma kiiksust “Näiteks võib hakata ennustama, millised on teie tõenäolised sammud stressiolukorras või teie ostueelistused, juhul kui teile meeldib üks konkreetne jalgpallimeeskond.” Daniel Vaarik andmebaasidest

Augustikuised haruldaselt rajud vihmasajud olid Võru staadioni ja linna sadeveesüsteemile liiast.

“Eks ma olin valmistunud selleks, et mitte valesse riietusruumi minna.” Endine Levadia juhendaja Igor Prins Levadia – Nõmme Kalju mängu eel

2010 OKTOOBER JALKA

1-teist mõtet

Tulevikuala otsingul. Minevikualadest ka

ärt Roosna kirjutas 30. augusti Õhtulehes, et Eesti tulevikuala on võrkpall. Tema argumendid kõlasid: meeste koondise keskmine vanus on 24,5 aastat, noorte võistkonnad on korduvalt jõudnud tiitlivõistlustel finaalturniiridele, rannavolles oleme arvestatav jõud. Roosna lookese iva oli selles, et väike riik peaks mõtlema, mille peale spordis raha kulutada, ja sportmängude puhul peaks välja valima sellise, kus on lootust edu saavutada. Kui võtta eesmärk jõuda tippu mõnes sportmängus sõltumata selle staatusest ja ülemaailmsest populaarsusest, siis oleks hoopis mõttekam panustada käsipalli peale. Eesti inimressursid on ju väiksed ja erinevalt võrkpallist saab käsipallis suurepäraselt hakkama ka ilma pikakasvulisteta. Aga võib-olla veelgi kiirem tee tippu ootaks meid veepallis? Olen isegi imestanud, miks meil seda iidset olümpiaala ei viljelda. See oleks ju suurepärane ala kas või endistele ujujatele! Konkurents veepallis on suhteliselt lahja ja võimalused seal läbi lüüa suuremad kui võrkpallis. Roosna arvamusnupuke sisaldab ka faktivigu. Ta väidab, et võrkpall on Eesti pallimäng number üks tulemuste poolest. Kuidas nii!? Näiteks saalihokis tahab meie meestekoondis tänavu detsembris parandada kaks aastat tagasi MMil saavutatud 8. kohta. Jääpallimeeskond on korduvalt MMidel olnud esikümnes. Küllap pidas Roosna silmas olümpiaalasid, aga nõrga väitlejana ei valitse piisava osavusega ajakirjaniku üht peamist töövahendit – sõna. Hämmastav on tõdeda, et ikka leidub inimesi, kes arvavad, et kaaskodanikke saab sunniviisiliselt panna harrastama mingit spordiala. Selleks, et Roosna plaane teostada, peaks võrkpall suutma senisest enam võlu-

JALKA OKTOOBER 2010

Foto: Steve Drew/Scanpix

Tarmo Kink (vasakul) heitlemas Middlesbrough’ särgis Sheffield Unitedi Richard Cresswelli vastu. Eestlased jõuavad aina kõvematesse klubidesse.

da noori. Kelle arvel? Eks ikka teiste pallimängude arvel. Praegu on Eestis spordiregistri andmeil 7419 võrkpalliga spordiklubides ja spordikoolides tegelejat. Korvpallil on sama arv 10 875 ja jalgpallil 13 635. Kuna kahel viimasel alal Roosna Eesti kontekstis perspektiivi ei näe, peaks nende alade klubid ja treenerid ümber spetsialiseeruma.

Sest kuniks nad eksisteerivad, teevad nad tõenäoliselt kõik selleks, et endale liikmeid värvata. Ja see nurjaks ju võrkpalli edendamist, sest paraku on olukord selline, et jalg- ja korvpall on eesti poistele atraktiivsemad alad kui võrkpall. Mis tähendab, et andekamad lähevad sinna. Eelkõige võistleb võrkpall muidugi kossuga, sest mõlemad

1-teist mõtet vajavad pikakasvulisi. Kui andekamad valivad korvpalli, peavad võrgutreenerid läbi ajama kehvema inimmaterjaliga. Alade atraktiivsust kujundab ka nende ülemaailmne staatus. Ei pea vist puust ja punaseks tegema, et tänapäeva spordihuviliste noortele pakuvad omavahelist kõneainet eelkõige jalgpalli Meistrite Liiga ja tiitlivõistlused. Sealt tulevad paljude noorte eeskujud, sealt saavad seemne paljude nublude unistused. Kuidas neile vutist vaimustunud ja oma iidolite nimedega särki kandvatele poisinaasklitele selgeks teha, et Eesti riik suunab nüüdsest kõik vähegi andekamad figuurid võrkpallisaali ja jalgpalli pole eestlastel mõtet mängida? Tegin ühe katse. Helistasin kogenud spordiajakirjanikule ja palusin tal nimetada mõnda välismaist tegevvõrkpallurit. Ta ei teadnud ainsatki. Aga äkki teab ta mõnda tippkäsipallurit? Ei teadnud. Aga, lisas ta, korvpallureid oskaksin küll nimetada. Minuga on sama lugu – ma ei tea nimetada ühtki praegu maailma tipus olevat võrk- ega käsipallurit. Kuigi ma ei jälgi ka korvpalli, oskan mõne nime ikka kohmata. Mina ja mu kolleeg pole ainsad. Kahe professionaalse spordiajakirjaniku suutmatus nimetada ainsatki välismaist tippvõrkpallurit ei tee neile ehk au, aga reedab halastamatult, kui kehv on võrkpalli üleilmne staatus. Jõuga seda ei muuda. Ekslik on ka Roosna väide, et Eestil on väiksed võimalused üles kasvatada 11 maailmaklassi vutimeest. See on meile igati jõukohane, aga jama on selles, et 11 maailmaklassi jalgpallurit suudavad üles kasvatada ka teised ja vutimaailma karmis konkurentsis peavad vahel isegi suured riigid tiitlivõistluste finaalturniiridest eemale jääma. Seejuures saavad nad kordi suurema meediakajastuse kui võrkpalli MM. Kas keegi oskab üldse nimetada, millal selline võistlus viimati toimus, kui tihti teda korraldatakse ja kes on valitsev maailmameister? See teave on paari klõpsu kaugusel, aga ausalt – ei huvita. Sportmängudest on tulevikuala Eestis see, mis tõmbab ligi noori ja suudab aina rohkem mängijaid välisliigadesse suunata. Ses vallas näitab arengut jalgpall. Suurele tegijale Poomile on järgnenud Hollandi meister

Ragnar Klavan. Sander Puri on Kreekas, Joel Lindpere USAs, Tarmo Kink hullutas viimati Middlesbrough’ fänne kahe kauglöögiga. Terve koondise põhikoosseis mängib välisklubides, sealjuures aasta-aastalt aina paremates. Tulevikuala võib olla ka saalihoki, mis on juba saanud ROKi tunnustuse.

“

Helistasin kogenud spordiajakirjanikule ja palusin tal nimetada mõnda välismaist tegevvõrkpallurit. Ta ei teadnud ainsatki.

„

Paljud klassikalised sportmängud on Eesti kontekstis aga minevikualad, mille parimad tulemused jäävad kas II maailmasõja eelsesse või nõukogude okupatsiooni aega. Millal ületab näiteks Eesti võrkpall oma senise parima saavutuse: Nõukogude Liidu meistrikulla 1968. aastal? Ja kui eesti noorte jalgpallivaimustus senises tempos kasvab, siis kellele madalama staatusega alade eneseületamised üldse korda lähevad? Roosna järgi otsustades ilma rahata võrkpall tulevikualaks ei saa. Ja kui saab, nõuab see veel ja veel raha, sest tiitlivõistlustele sõit ju maksab. Kui jätkusuutlik selline ala väikses riigis üldse on? Kui siis näiteks korvpall suudab kosuda, tulemusi näidata ja privileege endale tagasi nõuab – mis siis saab? Või kui käsipall kuhugi tiitlivõistlustele jõuab? Kas siis kuulutatakse uus eelisala välja? Õnneks ei sõltu jalgpall olulisel määral Eesti Olümpiakomitee rahakotist. Isegi kui mingi nipiga õnnestuks mõnel spordidiktaatoril suunata raha näiteks võrkpalli, ei mõjutaks see vuti saatust ega ligitõmbavust Eestis. Poisid hääletavad jalgadega.

Indrek Schwede

Itaalia näitas klassi Kuigi Itaalia meeskonna väravad Eesti vastu tulid meie meeste lihtvigadest, näitasid need tegelikult vastaste mänguklassi. Esimesel juhul liikus nurgalöögi ajal oma tsoonist minema Raio Piiroja ja Antonio Cassano torkas palli peaga võrku. Meisterlikkus seisneb selles, et väljakuperemeeste eksimus kasutati silmapilkselt ja külmavereliselt ära. Teine värav oli ehtitaallaslik. Sergei Zenjov platseerus valesti ja jättis katmata nurgalöögi otsetee väravani. Eestlaste vigu ootavad taevasinised tegid kombinatsiooni, mis olnuks võimatu, kui Lvivi Karpatõ ründaja oleks seisnud otsajoonele lähemal. Nüüd andis Andrea Pirlo terava madalsöödu esimese posti juurde, kust Cassano selle efektselt selja taha väravaesisele lükkas. Seal oli jaol Leonardo Bonucci ja kogu lugu. Kaks tillukest eksimust, kaks väravat. Väiksema klassiga meeskond oleks suurepärasest kingitusest (itaallaste esimene värav) ehk ära ehmatanud ja palli üle lati või väravavahile sülle kupatanud. Meie teise eksimuse puhul oleks keskpärased mängijad palli tavapäraselt lihtsalt kasti tsenderdanud. Aga itaallastele piisas ka pisimast hiireaugust, et pall sealtkaudu väikse vaevaga võrku toimetada.

Kodus ja võõrsil võrdselt 182 kolli! Eesti koondis on pärast viimast maavõistlust usbekkidega löönud läbi aegade nii kodus kui võõrsil võrdselt 182 väravat. Kokku on eestlased vastaste puuri saatnud 364 kolli. Kodus oleme mänginud 152 korral (+49, =38, -65; väravad 182 – 222). Võõrsil oleme mänginud 192 korda (+32, = 42, -118; väravad 182 – 411). Kokku siis 344 (+81, =80, -183; väravad 364 – 633). Praegune peatreener Tarmo Rüütli on alates 2007. aastast juhendanud koondist 35 mängus ja tema saldo on +10, =10, -15. Aastatel 1999-2000 suutis Rüütli rahvusmeeskonna treenerina võita pooled oma kaheksast mängust: +4, =2, -2. Kokku on tema saldo 43 mängu juures seega +14, =12, -17.

JALKA peatoimetaja

2010 OKTOOBER JALKA

itaalia ajakirjandus eesti-mängust

Itaalia kõrbeteekond Tallinnas Itaalia ajakirjanduse kriitika azzurro’deks ehk taevasinisteks hüütud rahvusmeeskonna aadressil on karm. Pika kannatusteraja ühe tähisena ei näinudki Itaalia televaatajad viigiväravat otseülekandes. Ülle Toode “On tunne nagu pärast väsitavat teekonda kõrbes, kui lõpuks kaevuni jõuad! Lihtsalt jood ja kõik! Ja ei küsi, kas see vesi on hea või halb!” Nii võtab Rooma päevalehe La Repubblica spordikommentaator Luigi Panella kokku itaallaste õhtu Tallinnas ja jätkab: “Kuigi tilluke Eesti mängis helesinised väljakul tihti üle, saabub lõpuks Itaalia jaoks ikkagi see nii oluline võit, mis viib meie uuekoosseisulise meeskonna lähemale EMile.” Leht lisab: “Taevasinised esinevad kehvapoolselt, kuid lõpuks läheb Eesti pärast 7. minutil tühjaloobitud väravat ikkagi juhtima. Kogu esimese poolaja on baltlased tänu Zenjovile üle! Viimaks toovad Cassano ja Bonucci Itaaliale ikkagi võidu 2:1.” La Gazzetta dello Sport märgib aga: “Võit tuli külmavärinatega. Aga mitte ainult seetõttu, et Tallinnas oli vaid 9 kraadi sooja ja väljakul kallas vihma. Eesti, kes ei ole Brasiilia, ajas meile hirmu peale! Võit aga viimaks tuli! Ja see on kõige tähtsam.” Itaalia jalgpalliajakirjanikud heidavad oma meeskonnale ette kaitsjate nõrkust. “Piisab vaid, et väljakule tuleb mõni niisugune oma asja väga hästi valdav mängija nagu Zenjov ja meie keskmängijad on tõelises hädas. Meie meeste õnneks lööb Eesti meeskonna üks parimaid jalgu, Vassiljev, napilt-napilt väravast mööda. Cassani jääb mängus tihti hiljaks ja tundub, et teised taevasinised ei tee üldse välja, mis staadionil toimub,” märgib La Repubblica itaallaste mängu kirjeldades. La Repubblica lisab: “Puri ja Kruglov põhjustavad Cassanole ja Molinarole väljakul parasjagu probleeme. N-ö isamaa au päästja on aga Antonio Cassano, kes paraku esimesel poolajal 10

JALKA OKTOOBER 2010

Foto: Lembit Peegel

Sergei Zenjovi ohtlikkust on taibanud nii Cristian Molinaro (3), Riccardo Montolivo (18) kui ka Mattia Cassani (16).

näib mängust psühholoogiliselt väljas olevat. Kui Itaalia läheb juhtima, pole meeskonnal ikka täit enesekindlust. Sirigu näib olevat ebakindel ja teeb palju vigu. La Repubblica võtab mängu kokku: “Võit küll tuli, aga see ei andnud kahtlemata kindlustunnet, et Itaalia edasistel kohtumistel edukamalt võiks esineda.”

Taevasinistel hirm naha vahel

La Gazzetta dello Sport kirjutab: “Eesti ei passi väljakul mitte niisama. Sugugi mitte! Vassiljev mängib Eesti meie jaoks ohtlikuks ja viib oma meeskonna üllatuslikult koguni juhtima. Vassiljevi palli kaitstes jääb Sirigu ebakindaks. Zenjov on aga Cassanist kiirem ja viib oma meeskonna juhtima. Itaalia on pärast pooletunnist mängu kaotusseisus ja läheb niisuguse meeleoluga vaheajale.”

Milano päevaleht Corriere della Sera ei ole samuti azzurro’de kriitikaga kitsi: “Läbi häda. Hirm ikka veel naha vahel – nii sai Prandelli juhitud Itaalia rahvusmeeskond endale ikkagi selles valikmängus võidu. Aga Rahvusvahelise jalgpalliföderatsiooni FIFA klassifikatsioonis 94. kohal olevat Eestit oli tunduvalt raskem alistada, kui oleks võinud arvata. Loomulikult soosis Eestit ka koduväljak, kuid meie rahvusmeeskond oli vihmases Tallinnas peaaegu et viimase piirini langenud. Kehvalt kokkumängiv, turris ja toores meeskond, kes magab liiga palju häid mänguvõimalusi maha.” Eksmaailmameistri Itaalia jaoks võib seda pidada kesiseks mänguks. Küll võivad aga selle kohtumise üle siirast rõõmu tunda võõrustajad Eestis, sest 31. minutil viib Zenjov Eesti juhtima poolaja lõpuni juhtima, märgib leht.

itaalia ajakirjandus eesti-mängust La Gazzetta dello Sport iseloomustab 1:2 Itaalia võiduga lõppenud EM-valikmängu, mis ühtlasi oli Itaalia uuendatud kooseisuga rahvusmeeskonna esimene tõsine tuleproov, kergendusohkega: “Cassano kõrvetab Eesti lõpuks läbi ja toob Itaalia auga jalgpallikaardile tagasi.” Interneti väljaanne www.tuttosport. com toob aga ära, et Cassano ja Bonucci päästsid Itaalia Eesti käest: “Itaalia tuli Eestisse jahtima võitu, mida ta igatses juba seitsmelt kohtumiselt. Viimaks polnud Eesti viigist kaugel, sest Sirigu võtab palli mängu algul vastu ebakindlalt ja pall läheb mitmel korral väravast napiltnapilt mööda.” Väljaanne märgib ka, et Eesti koondise kõrgeletõusnud lootused neljakordne maailmameister Itaalia Tallinnas koduväljakul põlvili suruda purunevad tegelikult alles teisel poolajal pärast Andrea Pirlo nurgalööke kolme minuti sees saadud kahe värava järel.

Peatreener Prandelli siiski rahul

Itaalia rahvusmeeskonna peatreener Cesare Prandelli ütleb nädal pärast Eesti-Itaalia kohtumist Rooma päevalehele La Repubblica: “Eestiga hakkasid küll esimesel poolajal maailmameistrivõistluste tondid väljaku kohal kollitama, oli näha, et meeskonnal oli hirm naha vahel. Pärast aga suutsid mehed ikkagi kindalt tõestada, et nad on meeskond, kes alla ei anna, kellel oli ja on energiat ning tugevat moraalset tahet oma mäng korralikult lõpuni mängida!” La Repubblica hinnangul särab Itaalia rahvusmeeskonna uue peatreeneri nägu lootusrikkalt ja enesekindlalt: “Need on just need omadused, mida on mehelt, kellel tuli eelmiselt peatreenerilt Marcello Lippilt üle võtta keerulisi aegu läbi elanud väljakurnatud rahvusmeeskond, kõige enam oodatud.” Samas jääb peatreener Prandelli mänguga rahule ja räägib päev pärast EestiItaalia kohtumist spordilehele La Gazzetta dello Sport, et võit Eesti üle teeb talle väga suurt rõõmu, sest meeskond sai oma enesekindluse lõpuks tagasi. “Heameel on ka näha, et Cassano on mängijana küpsenud ja tõestanud, et suudab väljakul erinevates rollides esineda.

“Olen kindel, et Cassano on veel palju enamaks võimeline,” ütleb Itaalia rahvusmeeskonna peatreener Cesare Prandelli pärast mängu Tallinnas. Prandelli ütleb spordilehele, et tahab Itaalia meeskonna panna mängima uut moodi: “Tahaksin rahvusmeeskonna mängus näha kolme tugevat ründajat, aga praegu võib see meid tasakaalust välja viia, sest ääremäng jääb ebakindlaks.”

“

Eesti, kes ei ole Brasiilia, ajas meile hirmu peale! Võit aga viimaks tuli! Ja see on kõige tähtsam.

„

Eesti poistega kohtumisel Itaalia rahvusmeeskonna kooseisus oma debüüdi teinud Parma mängija Luca Antonelli, keda Itaalia vutiasjatundjad peavad uueks suureks tõusvaks jalgpallitäheks, ütleb mängu järel ajalehele La Repubblica: “Olin Eesti matši ajal nii erutatud, et tundus, nagu oleksin kogu mängu ise väljakul olnud. Kui mind lõpuks tõesti välja kutsuti, ei uskunud ma oma kõrvu. Küsisin üle, kas tõesti mina?”

Ja ometi valis peatreener Prandelli just selle 23aastase noore mängija Cassano asemele Molinarot väljakul toetama. “Pärast mängu sain Prandelli käest kiita, aga tegelikult oli mul endal väga hea meel juba sellegi üle, et ma üleüldse selliste meistritega koos trenni sain teha,” ütleb Antonelli.

Itaallased oma viigiväravat otse-eetris ei näinudki

Just mõni sekund enne seda, kui Cassano itaallastele esimese kauaoodatud värava lõi, läks mängust otseülekannet tegev Itaalia riigiringhääling reklaamipausile. Ja kujutagem nüüd ette olukorda, kus pea kogu Itaalia terve esimese poolaja selg sirgu rahutult teleri ees niheleb ning viigiväravat ootab. Ja kui see värav lõpuks lüüakse, siis seda ei näe, sest Tallinnas kohal olev spordikommentaator on just miskipärast reklaamipausi küsinud. Nii saab RAI ikka veel torisevatelt jalgpallifännidelt pahaseid kirju ja kui see azzurro’de kohtumine Eestiga just Itaalia jalgpalli parimate mängude ajalukku ei lähe, siis vähemalt nüüd, kui mõnes telesaates kõige põnevamal momendil reklaamipaus tuleb, naljatlevad itaallased ikka: “Täpselt nagu meie värav Eestile!” Fotod: Lembit Peegel

1:2! Teekond läbi kõrbe hakkab puurivaht Salvatore Sirigu jaoks lõppema.

2010 OKTOOBER JALKA

peegli peegeldused

Tantsud tähtedega – saapamaa sammud Lillekülas 3. septembril keerutasid A. Le Coq Arena murul EM-valssi Eesti ja Itaalia. Alguses juhtisid oma partnereid meie mehed. Teisel poolajal tantsitasid väljakuperemehi juba šikid külaliskavalerid.

Jalgade töö otsustab kõik.

Raio Piiroja oli väga lähedal, et lõpu eel viigivärav ära koksata... 12 JALKA OKTOOBER 2010

... aga natuke jäi puudu.

lembit peegel

peegli peegeldused

Kuumad kired: Sergei Pareiko (vasakult), Taavi Rähn, Martin Vunk ja Giampaolo Pazzini vahekordi klaarimas.

Tantsud tähtedega – Giorgio Chiellini ja Taavi Rähn.

Fänn number üks väljakul.

Fänn number kaks väljakul.

Palju fänne tribüünil. 2010 OKTOOBER JALKA 13

meistriliiga

Sillamäe Kalevil on fännide ees piinlik. Kazatšonok jätkab Sillamäe Kalev ja Nõmme Kalju vaatavad juba järgmisesse aastasse. Esimene kavatseb jätkata staartreeneri Vladimir Kazatšonokiga, teine usub, et on pärast mitmeid vangerdusi samuti leidnud õige juhendaja. Indrek Schwede

ooaja finišisirgel paistavad medalid juba jagatud olevat, kuigi vähemalt Nõmme Kalju üritab veel Narva Transil sabast kinni saada ja pronksiheitluses kaasa lüüa. Flora kuld näib olevat kindel, Levadia hõbe kindlustatud ja Transil on tõenäoliselt läinud taas korda tõrjuda auahnete uustulnukate Nõmme Kalju ja Sillamäe Kalevi rünnakud pjedestaalile. Miks kahel viimati nimetatul on sedavõrd raske sekkuda medalikonkurentsi? Kalju hooaega on ilmestanud treenerivahetused. Fredo Getulio asemel Nõmme klubi ohjad haaranud Karel Voolaid pidi augusti viimasel päeval ikkagi kohvri pakkima ja Igor Prinsile teed tegema. Sillamäe Kalevi puhul imestatakse, et seal ikka veel treenerit pole vahetatud. “Meil on normaalne ja professionaalne treener,” reageerib klubi president Aleksandr Starodubtsev ja lisab Meistriliiga tagasihoidlikku 5. kohta kommenteerides: “Ma pole rahul osade mängijatega, kellel puudub vaatamata heale sissetulekule motivatsioon. Nad pole valmis võitlema ega täitma treeneri antud ülesandeid, neile on olulisem raha.” Starodubtsevi sõnul vaatab meeskond juba järgmisse aastasse ja ta nendib filosoofilise rahuga, et “kui me ei saavuta kolmandat kohta, siis saame neljanda, ja kui me ei saa neljandat kohta, siis saame viienda.” Kolmeaastase lepinguga Vladimir Kazatšonokit Sillamäe klubi president vahetada ei kavatse: “Meeskonnas on loodetavasti 14

JALKA OKTOOBER 2010

kõik aru saanud, et Kazatšonok jätkab. Leedu kaadri vahetame välja. Meil on fännide ees piinlik, et siiani oleme nii mänginud, aga järgmisel aastal loodame kõrgemale tõusta. Otsime endale teiseks treeneriks mõnda eesti treenerit, kes oleks motiveeritud ja tunneks kohalikku mängijateturgu. Tahame saada täiendust kohalike mängijate näol.”

Sillamäe lõi verest ära enne mänge Flora ja Levadia vastu

Jalka kontrollis oma kahtlusi, kas Sillamäe Kalev pole mitte omalaadses pantvangis: endisele kuulsale mängijale ja tuntud treenerile Kazatšonokile mak-

sab palka mõni kolmas osapool näiteks Peterburist ning klubil on seetõttu raske treenerit vallandada, sest see tingiks vajaduse ise uus juhendaja leida ja talle palka maksta. Nii Starodubtsev kui ka Kazatšonok kinnitasid, et palk tuleb Sillamäe Kalevist. Starodubtsev põhjendab Kalevi loodetust nigelamat esitust asjaoluga, et mängijad ei suutnud uue treeneri koormustega hakkama saada: “Hooaja teisel poolel oli meil laatsaret.” Kazatšonok tunnistab, et pole hooajaga rahul, kuid on optimistlik. Augustikuule jättis negatiivse mulje kaks kaotusmängu Florale, millele lisandus Foto: Lembit Peegel

Sillamäe Kalevi meestest murrab läbi Nõmme Kalju tänavune täpsuskütt Jüri Jevdokimov.

meistriliiga septembrikuine kolmas. Kaotust Viljandi Tulevikule nimetas peterburlane juhuseks, mida jalgpallis ikka esineb. “Mina olen mängijatega üldiselt ja treeningul valitseva atmosfääriga rahul,” lausus Kazatšonok vastupidiselt Starodubtsevile, kuigi tunnistas, et kõigi mängijatega ta siiski rahul pole. “Nad püüavad teha ausalt ja teadlikult seda, mida neilt nõuan.” Kazatšonok loodab, et sel aastal laotud baasil peaks meeskonna tuumik järgmisel hooajal olema küpsem ja edukam. Ta tunnistab, et on ka ise vigu teinud, ja vihjab tugevatele koormustele. “Kuidas saan minagi inimesena ilma vigadeta olla!” hüüatab Kazatšonok. “Peamine viga – aga võib-olla see polegi viga – oli see, et puutusin kokku füüsiliselt nõrkade mängijatega. Pidin nende teadlikkust tõstma, et nad suuremaid koormusi vastu võtaksid. Nad ei olnud harjunud töötama. Eelkõige väsisid nad moraalselt, mõttest, et on vaja rohkem töötada. See oli psühholoogiline väsimus. Meil oli palju traumasid. Teiseks suureks ootamatuseks mulle oli asjaolu, et enne mänge Flora ja Levadia vastu ei tundnud ma oma mängijaid enam ära. Nendel vastastel oli selline mõju meeskonna peale.” Heameel oli Kazatšonokil aga noortest alla 23aastastest palluritest, kellest

seitsmes-kaheksas näeb ta head perspektiivi. Nõmme Kalju president Kuno Tehva on talle omaselt optimistlik ja tunnistab kirglikult, et medalit jahitakse isegi sel sügisel. Meeskond üritab võtta, mis võtta annab, et “see keeruline hooaeg” positiivses võtmes lõpetada. Kalju pilgud on aga juba järgmises aastas. “Uue treeneri silm särab!” rõõmustab Tehva ja lausub Levadialt Prinsi abiga saavutatud punkti kohta. “Viik viigiks, me oleme enne ka (Levadiaga) viiki mänginud. Meeldib, et mängime ilusamat ja enesekindlamat jalgpalli. Tundub, et oleme teinud õigeid otsuseid. Klubi sees on tunne positiivne.”

Kalju pole pronksist loobunud

Enne hooaja algust Jalkale antud usutluses lubas Tehva, et sel hooajal Kalju enam kohtunike kallal ei nori. Nüüd ütleb Tehva, et teatud asjadega peab lihtsalt leppima ja peab üritama enda asju veel paremini teha. Isegi kui kõigega nõus pole, on mõttekam oma energiat mujale kulutada. “Kohtunikega on alati ... viimases mängus meiega oli ehk Levadial mingi tunne kohtunike koha pealt,” selgitab Tehva. “Ma kohapeal ka vaatasin, et otsused olid harjumatult meie kasuks, aga kui telekordusest hiljem üle vaatasin,

Kalju murdis pantvangist välja

el aastal näitas Kalju iseloomu, kui loobus välismängijatest ning määras peatreeneriks Karel Voolaiu (pildil). Välismängijate ja ka senise peatreeneri Fredo Getulio palga maksid sponsorid ja nii oli Kalju mõneti pantvangis: kui välismaalaste teenetest loobud, pead leidma uue tööjõu ja hakkama ise palka maksma. “See pole saladus, et välismängijate ja Getulio palga maksid sponsorid,” räägib Kuno Tehva. “Kellelt sa ikka toetust küsid kui mitte sponsoritelt. Kui koostöö lõppes, viis sponsor

siis oli tegemist päris hästi vilistatud partiiga. Levadiale vilistamata jäänud penalti oli kastist väljas ja seega saame rääkida võimalikust karistuslöögist, aga see oli maitse asi: kas oli viga või mitte. ”

“

Meeskonnas on loodetavasti kõik aru saanud, et Kazatšonok jätkab. Leedu kaadri vahetame välja.

„

Järgmisel aastal on Kalju täiesti uues olukorras – meeskonna tuumik säilib, mis tähendab, et seljataha jääb terve aasta koostööd. Varem on lepingud olnud lühiajalised ja igal aastal on nõmmekad moodustanud uue meeskonna. Täiendamist vajab mõni positsioon, aga suures osas jääb koosseis samaks. Aga veel enne järgmist aastat tahab Kalju anda lahingu Transile. Suurimaks takistuseks võib saada Flora, kellega Kaljul ees kaks mängu. Vähemalt ühes neist olema tulemuslik. “Kahju, et oleme totakaid punkte ära andnud,” kahetseb Tehva. “Pronks on siiski veel saavutatav. Meeskonnas on eluterve hingeelu, vaim on positiivne ning poisid usuvad ja tahavad. Ja kui väga usuvad ja tahavad, siis võib see õnnestuda.” Foto: Lembit Peegel

mängijad minema. Nemad ei tahtnud Voolaidu treeneriks, vaid oma treeneri meile sisse tuua. Nad ei uskunud meie treeningprotsessi, arvasid, et Voolaiuga nende areng pidurdub. Aga meie tahtsime Eesti treenerit, mitte võõrast, keda me ei tunne. See oli leegionäride aus otsus lahkuda ja me läksime viisakalt lahku. Meie noored said mänguaega. Me ei kahetse midagi, tegime õigeid otsuseid.” Tehva sõnul maksab abitreenerina jätkava Getulio palga endiselt sponsor. Prins saab palka Kaljust.

2010 OKTOOBER JALKA

meistriliiga PUBLIKU EDETABEL

meistriliiga 1. Tallinna FC Flora

2 89:26

2. Tallinna FC Levadia

86:14

3. Narva JK Trans

6 60:30

4. Nõmme JK Kalju

53:33

5. JK Sillamäe Kalev

72:46

6. Tartu JK Tammeka

43:55 33

7. Viljandi JK Tulevik

20 25:52

8. Paide Linnameeskond

9. FC Kuressaare

22 24:80 20

24 19:89

10. Kohtla-Järve FC Lootus

26:72

Publiku koguarv 27. septembri seisuga oli selline. Esimene tulp meeskonna taga näitab pealtvaatajate koguarvu nii klubi kodu- kui välismängudel, teine aga keskmist publikuarvu. Kokku on käinud Meistriliigat tänavu vaatamas 25 347 pealtvaatajat ehk keskmiselt 166, mis jääb alla eelmise aasta 194-le. Oluliselt on kukkunud Kalju (mullu 289), kuid tõusnud Flora (237) ja Levadia (230) toetajate arv.

JALKA OKTOOBER 2010

5. Tammeka 6. Trans 7. Lootus 8. Paide 9. Tulevik

279

5333 5127

178

4661 4238

150

3915 3877

126

3724 3474

120

257 171 137 125 116

(Tallinna FC Flora) (Nõmme JK Kalju) (Tallinna FC Levadia)

12 - Marius Bezykornovas (Narva JK Trans) 11 - Vitali Leitan (Tallinna FC Levadia) 11 - Konstantin Nahk (Tallinna FC Levadia) 10 - Albert Prosa (Tartu JK Tammeka) 10 - Henri Ainer (Tallinna FC Flora) 9 - Nerijus Vasiliauskas ( JK Sillamäe Kalev) 9 - Deniss Malov (Tallinna FC Levadia)

Sander Post Flora (1)

Juri Jevdokimov Kalju (2)

4. Sillamäe

21 - Sander Post 18 - Juri Jevdokimov 17 - Tarmo Neemelo

Eelmise kuu sümboolse üheteistkümne moodustasime Meistriliiga 28.–31. vooru põhjal. Aluseks olid vooru sümboolsed koondised ja alloleval rohelisel väljakul on mängija klubi nime taga arv, mitu korda ta vooru väljavalitute hulka kuulus. Ainus mees, kellele ülekohut teeme, on paidelane Mihail Ištšuk, sest tema kuulus septembris kahel korral vooru oivikute hulka, kuid hindasime Sander Posti kuut kolli siiski kõrgemalt!

Peatreener: Igor Prins Kalju (2)

3. Kalju

8370 7975

väravakütid

sümboolne 11

Andres Koogas Kalju (2)

2. Levadia

10. Kuressaare

Meistriliiga septembrikuu

Vitali Leitan Levadia (3)

1. Flora

Deniss Malov Levadia (3)

Marius Bezykornovas Trans (1)

Urmas Rooba Paide (1)

Stanislav Pedõk Flora (2)

Karl Palatu Flora (3)

Henri Anier Flora (2)

gert kams Flora (2)

mängija luubi all

Igor Morozov

Tallinna Levadia ja Eesti koondise keskkaitsja Igor Morozovi tugevusi ja nõrkusi jalgpallurina analüüsisid Jalka palvel Eesti U21 koondise juhendaja Frank Bernhardt ning FC Levadia treenerid Mati Pari ja Urmas Hepner. Õhuvõitlus Väljaku nägemine

Frank Bernhardt: Üks tugevamaid peamängijaid Eestis. Keskkaitses parimaid, kes meil siin riigis on. U21 koondisele väga tähtis ja on juba ka A-koondisesse murdnud. Suudab mängu lugeda ning teab, kuidas positsioneeruda. Ta ei ole kiire, kuid võidab hea kohavalikuga palju üks-ühele-olukordi.

Urmas Hepner: Väga tubli. Oskab mängu ja situatsioone lugeda ning näha, kust tulevad ohtlikud olukorrad.

Mootor Urmas Hepner: Tubli ja töökas, treeningul andis endast 100 protsenti. Üheski trennis ei näinud, et oleks luuserdanud. Mati Pari: Eesti tasemel kindlasti piisav ja olenevalt rahvusvahelistest vastastest arvan, et nii ja naa. Kui on väga tugev vastane, siis võib probleeme olla, mille tingib natuke ka liiga tase. Sa harjud ära tasemega, kus oled. Kui pidevalt üritad ka Eestis maksimaalse peal pingutada, arened ka ja oled rahvusvahelise jaoks paremas vormis, kuid kui kaasa ujud, siis pole mingit arengut.

Tugevus Mati Pari: Üks asi, milles tuleks kindlasti juurde panna. Võimsuses ja üks-ühele-olukordades jääb rahvusvahelisel tasemel alla. Selle külje arendamisest on juttu olnud ja mitte üks kord, kuid kuna Eesti liiga tase ei nõua, siis on mugavam mitte teha.

Sisu Mati Pari: Kohati laseb selle järgi, kuidas vaja on. Võiks ja peaks rohkem pingutama, kui tahab kaugemale jõuda kui Meistriliiga. Enese sundimise ja tahtmise küsimus. Pole seda tüüpi, kes väga palju juhendaks. Teeb oma töö ära, aga teiste kaasatõmbaja ei ole. Situatsiooniti küll, aga mitte pidevalt, et käitumise ja olekuga kaasa tõmmata. Frank Bernhardt: Väga positiivne. Alati surub ja aitab teisi organiseerida, ka väljaku ääres. Sai seetõttu ka U21 kapteniks. On näha, et tahab jalgpallis midagi saavutada.

Liikuvus Urmas Hepner: Nõrgemad küljed on koordinatsioon ja jalgade lihastöö. Need asjad on omavahel seotud. Tundub, et ületamatuks probleemiks koordinatsioon ei ole, sest üks ühe vastu ei ole kerge mööda minna. Oma keha valdab hästi.

Kiirus Mati Pari: Ei ole kiire mängija, aga suudab õigesti olukorda hinnata ja tänu sellele nullida endast kiiremad.

cv Igor Morozov

Jalategevus Urmas Hepner: Hindele 5- või 4+. Parema jalaga teeb küll, kuid vasak jalg on kõikidel paremajalgsetel veidike nõrgem, kuigi ta ei karda lüüa ka sellega. Palli valdab hästi, samuti on palliga enesekindel ja oskab mängu lugeda. Mati Pari: Pikk täpne sööt on nõrk, aga seda on keskkaitsjal vaja, et näiteks diagonaalidega mängu üle viia. Keskmise või lühikese sööduga pole probleemi, ega ka palli kontrolli ja esimese puutega.

Sünniaeg: 27.04.1989 Tallinnas Klubid: Kopli SK, Tallinna Levadia Treenerid: Andrei Šapovalov,

Foto: Lembit Peegel

Urmas Hepner, Aleksandr Puštov, Tarmo Rüütli, Igor Prins, Aivar Lillevere, Frank Bernhardt Saavutused: Eesti meister (2008, 2009), Eesti noorte meister (2003-05), Euroopa liiga play-off, U21 koondise varukapten

2010 2010OKTOOBER OKTOOBER JALKA

17 17

www.teamsport.ee

JALKA OKTOOBER 2010

Nike võistkonnavarustuse müük AS Jalajälg Pärnu mnt 142a raivo@jalajalg.ee tel: 654 8470

Modellid: Karl Altraja ja Lauri Senjes

2010 OKTOOBER JALKA

naised

Pärnu ja Levadia hoivad pinget õhus viimaste voorudeni Suve keskel võrdlemisi turvaline tundunud Pärnu JK edu Tallinna Levadia ees oli kolm vooru enne hooaja lõppu vaid kolm punkti ning kahe kange viimane omavaheline mäng veel pidamata. Lennart Komp

uuli keskel Tallinna Floralt Levadia alistamise näol kingituse saanud pärnulannad võinuks jõudude vahekorra viimase kolme aasta võitja Levadiaga selgeks teha 14. voorus. Selle asemel et edu lähima jälitaja ees üheksale punktile kasvatada, alistuti 14. augustil Maarjamäel 0:2, mis tähendas, et naiste Meistriliiga tipus tekkis uus elu. Jalka ilmumise ajaks oli Pärnul pidamata veel ka mäng Floraga, ent tõeliselt otsustavaks saab 6. oktoobri matš Pärnu ja Levadia vahel. Pärnulannade kapteni Anastassia Morkovkina sõnul võis augustikuine allajäämine võistkonnale mõjuda hoopis turgutavalt, sest pärast seda ei olnud enam võimalust lõdvaks lasta, vaid igat kohtumist tuli võtta kui viimast. “Kahjuks ei suuda me tähtsateks mängudeks alati piisavalt kokku võtta,” lausus Morkovkina. “Samas kardan ma, et kui me oleks siis Levadiat võitnud, võinuks me hiljem mõnes lihtsamas mängus komistada. Sel hooajal on liiga tase ühtlasem ning Flora, Lootose või Tammeka vastu olnuks punktide kaotamine päris reaalne.”

Kaotused kosutasid

Pärnu 17 vooruga saadud viik ja kaotus pärinevad just kohtumistest Levadiaga, teistele pole punkte loovutatud. Samas Levadia, nagu mainitud, on korra alistunud Florale. Morkovkina ei tihanud ennustada, kumb oma paremuse lõpuks maksma paneb. Kuigi ihaldatud karika soovib naiskond suvepealinna tagasi viia, sõltub omavahelistes mängudes palju füüsisest ja õnnest. 20

JALKA OKTOOBER 2010

Foto: Lembit Peegel

Kätlyn Ohtla (valges) õhulend üle Aljona Sasova on küll meisterlik, ent Ohtla ja FC Flora hooaeg oli oodatust kesisem.

Pärast alistumist Florale on Levadia me väljakul palju kindlamad,” lausus tunnistanud vaid võite, mis on tulnud Levadia ründaja Ave Pajo. “Motivattänu taasleitud motivatsioonile. Viisioonipuudus tuli sellest, et oleme Eesmaste aastate valitsejannadele mõjusid tis mitu aastat võitnud ja kaotus Florale kosutavalt Meistrite Liiga eelringi oli hooaja madalhetk. Kaotus tekitas mängud, kus saadi 1:8, 0:12 ja 1:2 tahtmise uuesti võita.” kaotused. Rahvusvaheline konkurents Peale meistritiitli on Pajol kaitsta ka näitas, et kodukamara valitsemine ei tä- parima väravaküti auhind. Kui mullu henda veel midagi. “Mina küll Naiste Meistriliiga tabeliseis Islandil (kus peeti Tabeliseis 25. septembri seisuga: euromängud – toim) 1. Pärnu JK 17 15 1 1 63:14 46 ei käinud ja sain 2. FC Levadia 17 14 1 2 55:12 43 puhata, kuid välja3. FC Flora 17 11 0 6 58:28 33 4. FC Lootos 17 4 1 12 20:61 13 kul oli näha, et seal 5. JK Tammeka 17 4 1 12 10:47 13 mängimine mõjus 6. JK Kalev 17 0 2 15 9:53 2 teistele hästi. Ole-

naised tuli esikoht 59 tabamusega, siis selle hooaja 17 mänguga oli Pajo arvel 28 tabamust, neli rohkem kui Morkovkinal. Kaitsekindlust annab Levadiale kogenud Reelika Vaheri naasmine ning väravasoone on leidnud ründaja Margarita Žernosekova, mis koos tahte renessansiga on tiitlikaitsjale virgutavalt mõjunud. Hooaega lootusrikkalt alustanud Flora peab tänavu rahulduma pronksmedalitega, sest kuigi kuueliikmelise liiga alumisele kolmikule punkte ei loovutatud, anti neid palju ära kohtumistes liiderduoga. Tänavuse 17 kohtumisega lasti endale lüüa 28 väravat, kui mullu lubati 21 mängus enda võrku lüüa vaid 13 palli. Flora peatreeneri Allan Soometsa hinnangul peaks hooaja lõpus tugevam olema Pärnu. “Kui Pärnu suudab end kokku võtta, peaksid nemad võitjad olema,” lausus Soomets. “Neil on paberil tugevam koosseis ja terve hooaja on nad hästi mänginud.” Soometsa sõnul peaks Pärnule edu andma ka asjaolu, et viimane mäng on nende kodus ja naturaalsel murul, kuna Levadia oma kodumängud Maarjamäe kunstkattega väljakul peab. Peaks aga juhtuma nõnda, et hooaja lõpuks on nii Levadial kui ka Pärnul võrdselt punkte, mängitakse võitja selgitamiseks lisakohtumine. Neljanda koha eest peavad pingelist heitlust Põlva Lootos ja Tartu Tammeka, kes kolm vooru enne hooaja lõppu olid võrdselt 13 punktiga vastavalt neljandal ja viiendal real. Selles paaris on paremad väljavaated Lootosel, kellel on mängimata veel punase laterna Tallinna Kalevi ja Levadiaga, otsustavaks tõotab aga kujuneda samuti 9. oktoobril peetav omavaheline matš Põlva koduväljakul. Kalev peab järgmise hooaja mängima Esiliigas, kust nende asemel Meistriliigasse kerkib aastase pausi järel Nõmme Kalju. Vändra Vaprus või Narva Trans kohtuvad üleminekumängudes Tammeka või Lootosega.

U19 koondise langetas suutmatus ära lüüa Septembrikuisele Euroopa meistrivõistluste valikturniirile Leedus lootusrikkalt vastu läinud Eesti U19 tüdrukute koondisel jäi Marijampoles puudu rünnakute lõpetamise oskusest, mis jättis nad alagrupis viimaseks. Belgia, Leedu ja Aserbaidžaaniga kokku loositud Eesti tüdrukud võinuks edasi viiva teise koha kindlustada kohe avakohtumises, kus mindi vastu võõrustajatega. Et Aserbaidžaan loobus turniirist ning Leedu oli Belgiale juba kaotanud, piisanuks eestlannadele võidust, heal juhul isegi viigist. Terve kohtumise vältel mängu domineerinud ja arvukalt väravavõimalusi tekitanud eestlannad ei suutnud paraku oma šansse tabamusteks vormistada ning Leedule piisas 32. minutil realiseeritud penaltist, et võtta väärtuslik 1:0 võit. Eesti peatreeneri Keith Boanase sõnul ootas ta Leedu vastu võitu ja mängupildi järgi pidanukski see nii minema, kuid et vastased lõid ühe oma vähestest olukordadest väravasse, oli territoriaalne domineerimine Eesti jaoks väike lohutus. “Tundsime puudu kogenud ründajast, kes suudaks ees vastutuse võtta ja väravaid lüüa,” ütles Boanas. “Tegime treeningutel selle nimel kõvasti tööd, kuid mängus jäi ikka puudu. Leedul oli ees üks ründaja ja üheksa mängijat palli taga.” Inglase sõnul käis pall korduvalt latis, postis, lendas napilt üle või mööda. “Tundus, et see on üks neist mängudest, kus ei suudaks ka kahe nädala jooksul ära lüüa,” kahetses peatreener. “Tüdrukud olid lõpuvile järel nii murtud, et nutsid.” Teises kohtumises Belgia vastu oli tasemevahe selge ning madalmaalased võitsid 6:0, kusjuures teisel poolajal oldi täpsed vaid korra. EM-valikturniirile oli kutsutud ka FC Levadia ründaja Maria Krugljak, kes koondise esindamisest viimasel hetkel siiski loobus. Foto: Leedu Jalgpalli Liit

Kadre Päri (nr 3) jõupingutustest jäi Leedu vastu väheseks. 0:1 kaotus tähendas edasipääsulootuste kustumist.

2010 OKTOOBER JALKA

naismängija

Lootose ründaja Eneli Vals surub valu tahtega maha Tahtejõud on mõjusam kui ükskõik milline taastusravi, teab Põlva Lootose ründaja Eneli Vals (19). Viis aastat tagasi vastaste väravavahi löögist puruks raksatanud põlv sunnib linalakset väravakütti tänini valust hambaid kiristama, ent usk ükskord segamatult jalgpalli mängida püsib tugev. Lennart Komp “2004. aasta on mul seni edukaim. Hiljem pole kunagi nii palju väravaid löönud,” alustab Vals. “Talvel maatalimängudel läksin väravavahiga üks-üks, ta tuli mulle otse jalga. Vanematele öeldi, et hea, kui ma kõndimagi hakkan.” Põlva Lootose tüdrukud tulid turniiri võitjaks, Valsile toodi medal haiglasse. Kahest kohast murdunud reieluu pandi traatide ja kruvidega kinni ning 2005. aasta sügisel oli Vals jälle väljakul. Trauma järel ei ole jalgpalli mängimine Valsi jaoks olnud mingi meelakkumine, sest põlvevalust lahti saada ei ole lõplikult õnnestunudki. “Piinlemist on päris kõvasti olnud. Olen teinud pause, taastusravi, määrin valu vaigistavaid geele. Ei taha valule alla anda,” kirjeldab Lootose ründejõud. “Hullult usun, et need aitavad ja ehk sellepärast aitavadki, sest ega ma ju tegelikult ei tea, kas need nii võimsad on.”

“

„

Ei teagi täpselt, kas koondises olen varus vigastuse või oskuste pärast.

Jalgpalli, mida Vals on alates 4. klassist mänginud ja selle nimel Eesti meistrikulla toonud karatest loobunud, valu kiuste nurka visata ei taha. Tahtmise moto lasi neiu musta tindiga graveerida oma parema käe randmele: If you think you won’t win, you’ve lost (Kui sa ei usu, et võidad, oled kaotanud). Rahvusnaiskonnas varumängija rollis olev Vals ihkaks koondises põhitegijate hulka murda, kuid tunnistab, et karmistunud konkurentsis ei ole kerge end 22

JALKA OKTOOBER 2010

maksma panna. Liiati Foto: Lembit Peegel kui treeningutel ei saa alati endast maksimumi välja panna. “Ei mäletagi, millal viimati korralikult trenni teha sain,” mõtiskleb Vals. “Olen mitu korda varem alustanud, kui oleks tohtinud, sest kardan teistest liiga palju maha jääda. Nii ei teagi täpselt, kas koondises olen varus vigastuse või oskuste pärast.” Oma kõik kaheksa jalgpalluriaastat Lootoses mänginud Vals ihkab talvel teha sammu edasi ja järgmisest hooajast esindada Tartu Tammekat, kes on, tõsi, Lootosest viimasel kahel aastal tahapoole jäänud. Septembrist Tartu Ülikooli Missikandidaat Põlvast? Ei, hoopis Eneli Vals Lootosest! kehakultuuri õppima asunud Valsi sõnul oleks Möödunud talvel tahtis Lootosest klubivahetus igati loogiline, sest päTammekasse minna Signy Aarna, kuid rast pikka koolipäeva Põlvasse trenni tema üleminekus ei jõudnud klubid sõitmine käiks üle jõu. On räägitud Lootose Tartu treeninggrupi loomisest, kokkuleppele. Vals loodab, et seekord läheb paremini. kuid Valsi see ei rahuldaks. Värske kehakultuuri tudengi Valsi “Lootos on mulle palju andnud, aga sõnul kannustas teda eriala valikul tunnen, et mul tõesti läheks paremini, küsimus, kuidas õpilased kehalise kui hakkaks siin (Tartus – toim) harkasvatuse tunnis sporti tegema panna. jutama,” hindab Vals. “Tahaks midagi Sellele küsimusele ta vastust otsima karmimat ja tugevamaid trenne, et keeasuski, kuid ühtlasi tahaks ta tulevikus gi utsitaks tagant. Põlvas ei ütle keegi, uusi naisjalgpallureid õpetada. et tee kiiremini või paremini.”

treener

Sander Lemberi eesmärk: õppida koolitama tippmängijaid Kui Eesti koondis 1997. aasta suvel Kuressaares Andorrat 4:1 võitis, istus tribüünil heledapäine teismeline, kes hoolimata lakkamatust vihmasajust andis sel päeval oma südame jalgpallile. Too heledapäine teismeline oli Sander Lember (29). Lennart Komp

aaremaa pealinnas sündinud ja kasvanud Lember on nüüd, 13 aastat hiljem, Tartu Tammeka noortetreener. Vuti enda jaoks võrdlemisi hilja avastanud saarlane jõudis juhendajaametisse fänluse kaudu, mitte mängides, nagu seda tavaliselt tehakse. “Mäletan, kuidas Flora meie koolis käis, kuid nendega kohtumise asemel läksin saksa keele tundi,” alustab bakenbarde kandev Lember. “Pärast kuulsin sõpradelt, kuidas Marek Lemsalu lõi saali ühest otsast teise pommi. Terve aasta kirusin, et ei läinud vaatama.” Lemberi silmad löövad ajas rännates sädemeid. “Aasta hiljem tuli Flora uuesti ja (Indrek) Zelinski rääkis, kuidas jalgpallur peaks toituma. Minu jaoks oli see midagi ulmelist,” kehastub Lember Manchester Unitedi jopes uuesti poisikeseks. Sõpradega usinalt hoovivutti mänginud Lember tegi esimese päristrenni alles 21-aastaselt. Sest toona Kuressaares sobivaid treeninggruppe ei olnud. Nõnda sai ta jalgpallurina tuleristsed 2002. aastal V liiga meeskonnas JK Sakala ja Sõbrad.

“

Pärast kuulsin sõpradelt, kuidas Marek Lemsalu lõi saali ühest otsast teise pommi. Terve aasta kirusin, et ei läinud vaatama.

„

Liigadebüüdi ajaks oli Lember kolm aastat tartlane olnud. Emajõe Ateenasse viisid ta õpingud. Esiti psühholoogiat tudeerima asunud saarlane, kelle kõnes ei ole õ-täht geenidega kaasa antud ö-d veel asendada suutnud, avastas mõne aasta järel, et hoopis treeneritöö on see, mis teda tõmbab. Ja asus kehakultuuri õppima. Diplomit, tõsi, veel pole, kuid puudu on vaid lõputöö.

Foto: erakogu

Sander Lember oma hoolealustega Hamburger SV staadionil tribüünidel. Treener tahab, et mõni tema mängijatest kunagi neil pinkidel istuvaid fänne hüüdma paneks.

Eelmisel aastal Norbert Hurda kõrval Tammeka abitreeneriks olnud Lember on tänavu Tammeka U19 eliitliiga meeskonna ja 1995. aastal sündinud poiste juhendaja. Samuti talenditreeningute Tartu tugipunkti peatreener. Vaatamata märkimisväärsele vastutusele tunneb ta, et tagasihoidlik jalgpallurikarjäär mõjutab vahel mõne hoolealuse suhtumist. “Näen väga hästi, kas poiss kuulab või ei, kuid tean, et need, kes kuulavad, võivad jõuda kaugele,” nendib Lember. “Autoriteeti ei saa teeselda. Marko Kristal võib näpuga näidata ja asju tehakse. Minu jaoks on väljakutse jõuda ka nendeni, kes mind vahest nii palju kuulata ei taha.” Samas ei tõtta treener mängijaid süüdistama. Tähtis on luua keskkond, millega noortesse süstida tahtmine kuhugi jõuda ja näidata, et see on võimalik. Ja tippu jõudmiseks on Eestis paremad võimalused kui mitmel pool mujal. Ole ainult mees ja pinguta, teab Lember. Pingutab ka Lember, kes on võtnud sihiks kaitsta ülikoolis lõputöö ja teha ära treeneri teise astme koolitus. Kuigi üks-

kord sooviks ta ka Meistriliiga tasemel juhendada (selle peale on isegi sõbraga kihla veetud), on tema peamised eesmärgid maisemad. “Tahan õppida, kuidas koolitada välja tippmängijaid,” teatab Lember. “Kui annan mängija üles, kas esindusmeeskonda või välismaale, tahan, et ta oleks küps, et mulle surutakse tänutäheks käsi pihku ja öeldakse, et olen mängijale ABC korralikult selgeks teinud.”

Sander Lember Sündinud: 24.01.1981 Kuressaares Meeskonnad mängijana: JK Sakala ja Sõbrad, JK Tammeka II-III, TÜ FC Fauna, FC Otepää

Võistkonnad treenerina: TÜ FC Fauna Female, JK Tammeka noortetreener, JK Tammeka III peatreener, JK Tammeka abitreener, EJLi talenditreeningu Tartu tugipunkti peatreener

2010 OKTOOBER JALKA

Foto: Jaan Kurm

Sergei Zenjov alustamas r체nnakut usbekkide v채ravale.

JALKA OKTOOBER 2010

usutlus

Sergei Zenjov ma ei ole uus Andres Oper!

Lüüa mõne nädala jooksul värav Itaaliale ja Istanbuli põrgukatlas Galatasarayle näitab vaieldamatult kvaliteeti. Uut kvaliteeti. Hooajaeelsel treeningperioodil Lvivi Karpatõ peatreeneri usalduse võitnud Sergei Zenjov (21) kavatseb samal moel jätkata ja võimaluse korral Euroopasse siirduda. Lennart Komp Juba mõni aasta on otsitud vastust küsimusele, kes on Eesti koondise uus Andres Oper. Praegu tundub, et sina oledki! Mina olen mina, mina ei ole Andres Oper. Ei tea, kes kuidas tunneb, aga mina tahaksin olla mina ise. Sergei Zenjov, mitte Andres Oper. Kui sind ja teda võrrelda, on sarnasus ju selge. Kiirus, otsustuskindlus, suudad kõikidele vastastele väravaid lüüa. Ei tahaks nagu võrrelda, tahaks lihtsalt hästi mängida ja näidata seda, mida oskan. Eeskujusid ka ei ole olnud, tahaks enda moodi olla. Lapsepõlves meeldis mulle Thierry Henry, tema stiil. Oper moodustas suurepärase ründeduo Indrek Zelinskiga. Jätkates võrdlust, siis kes võiks olla sinu ründepartner? Tuleb vaadata, kelle treener paneb. Minu poolest ei ole vahet, kõigiga tahaks mängida. Kes väljakule pannakse, sellega mängin. Ma olen praegu veel nii vähe koondises mänginud ja mingeid erilisi ründepaare ei ole välja kujunenud. Sageli on üks ründaja ees olnud. Kevadel jätsid kaks sõprusmängu ja Balti turniiri vahele, kuna ravisid vigastust. Mis juhtus? Mul oli säärelihase rebestus. Sain Ukraina liigas mängides vigastada, see oli hooaja lõpus ja viimase mängu mängisin süsti toel. Tänu sellele said suvel rohkem puhata. Kas pikemast puhkusest võib otsida põhjuseid, miks sul uue hooaja algus on sedavõrd särav olnud? Puhkus peab olema hea, et raskest hooajast taastuda. Samas ma arvan, et praegune algus on olnud rohkem hea hooajaeelse ettevalmistuse teene. Saime kõvade vastastega mängida ja end proovile panna. 16 päeva olime Austrias, mängisime Peterburi Zeniidi, Poola meistri Wisla ja Vene klubi Rostoviga. Hooaja alguses oled olnud kindel põhimees. Kas peatreeneri usalduse teenisid ettevalmistusperioodil? Olin ka laagris toimunud treeningmängudes põhis. Olen kogu aeg kõvasti trenni teinud, nüüd on hakanud see vilja kandma. Mida peatreener Oleg Kononov sulle öelnud on? Ta suhtleb mängijatega väga palju. Küsib, kuidas tunned, kuidas valmis oled. Peamiselt mänguga seonduvad asjad. Kiitnud ta otseselt ei ole, aga tema kiitus on vahest põhikoosseisus väljakule saamine.

Kui kõva konkurents sul klubis algkoosseisu koha pärast on? Praegu on äärtele valikus kaheksa inimest. Ründajaid on üldse kõige rohkem ja konkurents on kõva. Samuti tuleb duublist noori juurde, kes seal väga hästi mängivad. Millised ülesanded sul klubis on? Ütlesid, et tegutsed vasakul või paremal äärel. Mida treener sinult ootab? Pean kiiresti palli ette küsima, rohkem jooksu peale. Ja väravaid lööma! Meil peavad ääred ka väravaid lööma ja samuti palju kaitsetööd tegema. Ainult tipuründaja ei pea, teised kõik peavad ka kaitsetööd tegema. Väljakul liigume väga palju, liigume äärelt keskele, keskelt äärde. Tarmo Rüütli ütles pärast mänge Fääri saartega, et eelistas Kaimar Saagi sinule, kuna sulle meeldib mängida, kui on rohkem ruumi. Mida see tähendab? Võib küll nii öelda. Tahan rohkem jooksu peale palli. Kui kaitsjad ja poolkaitsjad istuvad taga, siis on raskem pikkust, kiirust ja võimsust maksma panna. Kui vastane on ründavam ja jätab rohkem ruumi, saan nende selja taha palli küsida. Euroopa Liigas on Karpatõl nüüd tugevad vastased: Sevilla, Dortmundi Borussia, PSG. Ideaalne võimalus silma paista. Kuidas sulle endale Ukrainast lahkumise idee tundub? Tahaks kuskil kõvas liigas ja Euroopas mängida. Praegu on hea võimalus silma jääda ja koondisekoha suhtes ka oma võimalusi parandada. Ainult Ukrainas mängides on ikka raske Euroopasse saada, kui mängid mõnes keskmises meeskonnas.

“ „

Ei saa öelda, et Ukrainas oleks paha, aga tahaks rohkem Eesti moodi elu. Kui sul oleks võimalus minna Ukraina tippudesse Šahtari või Dinamosse või siis Saksamaale või Hispaaniasse, siis milline oleks valik? Praegu valiksin ikka Saksamaa või Hispaania. Tahaks muuta midagi, tahaks Euroopa meeskonnas mängida. Samas ei ütleks, et Ukrainas oleks väga vene koolkonda tunda, sest paljud treenerid on mujalt ja mäng on väga võitluslik. Šahtarist kutsuti ka mitu brasiillast koondisesse. Ütlesid, et tahaksid euroopalikumat jalgpalli. Mida see sinu jaoks tähendab? Mitte niivõrd euroopalikumat jalgpalli, vaid rohkem euroo2010 OKTOOBER JALKA

usutlus palikumat elu. Pole seal küll ise olnud, aga tahaks, et elu oleks ehk rohkem selline nagu Eestis. Ei saa öelda, et Ukrainas oleks paha, aga tahaks rohkem Eesti moodi elu. Noh, et asjalikum oleks. Kiiev ja Donetsk on euroopalikud, aga väiksemad linnad on ikka sellised nagu 10–15 aastat tagasi. Millised su enda elutingimused on? Ei, elamistingimused on head. Uus korter, kõik on korras selle poolest. Üürin korterit, mille jaoks klubi annab raha. Elan seal tüdrukuga. Treeningkompleks on lähedal, 10–15 minutit autosõitu. Tüdruk läheb Eestis kooli kaugõppesse ja elab nüüd kuu seal, kuu siin. Kui Eesti mängis kaks aastat tagasi Kanadaga, siis oli suur hämming, et lumi maas oli. Nägin pilte teie mängust Luganski Zarjaga, kus muru kattis paks lumi, aga mäng käis nagu ikka. Ukrainas on selline asi normaalne? Ei ütleks, et on normaalne. Enamik väljakuid on soojendusega, kuid seal ei olnud tõesti ja lumi oli maas. Maapinna temperatuur oli veel –10 ja ei teadnudki, millega mängida. Mille poolest sa Ukrainas ise kõige rohkem arenenud oled? Ma arvan, et ikka tehnika. Siin Eestis ei olnud nii suurt rõhku tehnikal, seal pannakse sellele väga suurt rõhku. Meie peatreener stažeerib Barcelonas ja treeningtöös on palju asju sarnased. Kiired passid, väikese ruumi sees ühepuutesöötudega mängimine. Praegu sobib selline mäng üha enam. Treener ütleb, et peame mängima nii, et pall oleks kogu aeg meie käes. Meeldib palliga tööd teha. Eesti koondises sellist võimalust väga palju ei ole, et saaksid kogu aeg palli hoida. Kuidas sinu jaoks ümberhäälestumine toimub? Ikka on raskem mängida, kui pall ei ole sinu käes, on vaja rohkem joosta ja väsid rohkem. Jalgpallurina tuleb mõlema stiiliga hakkama saama ja musta tööd teha.

“

„

Minu piirkonnas elab palju fänne. Mõnikord laulavad nad akna all meeskonna laulu, magada ei lase. Ütlesid, et karpaadid mängivad nagu Barcelona ... Mängime ka 4-3-3. ... kui palju Eesti koondisel on puudu, et sellist domineerivat tik-tak-jalgpalli mängida? Selleks on vaja väga palju koos trenni teha, et kõik teaksid, kuhu joosta. Treener näitab trennides, kuhu keegi peab jooksma ja sellised asjad saab selgeks ainult siis, kui palju koos harjutada. Sa enam ei mõtle, kuhu joosta, vaid jalad viivad sind ise õigesse kohta. Koondises on raskem, sest igaüks tuleb oma meeskonnast, oma taktikaga. Kui kaua te praeguse treeneriga mängu lihvinud olete? Kononov tuli juba kaks aastat tagasi. Olime selline meeskond, kes oli 16 meeskonna seas 10.–12. kohal, kuid nüüd on üha paremini läinud ja oleme Euroopa liigasse jõudnud. 26

JALKA OKTOOBER 2010

Teravus on Sergei Zenjovi üks trumpe.

Nüüd olete Ukraina Barcelona? Mitte veel päris, aga tahame olla! Jalgpallurielu on sinu elusse kiireid muudatusi toonud. Pärnu Vaprusega hakkasid Meistriliigas mängima 16aastaselt, kohe võeti TVMKsse, aasta pärast juba Ukrainasse. Kuidas nende muutustega oled toime tulnud? Kõige raskem oli Vaprusest Tallinnasse tulemine. Olin kogu aeg vanematega koos elanud ja iseseisvat elu polnud veel tunda saanud. Iseseisva elu alustamine oli väga raske. Mitte jalgpalliga ei olnud probleeme, vaid just omadega hakkama saamine. Kui läksin Ukrainasse, oli juba lihtsam. Aitas ka see, et Ukrainas saab vene keelega hakkama, sest minu inglise keel ei ole nii hea ja Euroopas oleks ehk keerulisem olnud. Kui ei saa teistega suhelda, on raske. Saan treeneriga rääkida ja tean, mida ta minult tahab. Tallinnasse tulles käisid koolis Pärnus, aga keskkooli lõpueksamid tegid juba siis, kui Karpaatides mängisid. Kuidas sul see õnnestus? Jah, pool aastat jäi kooli lõpetamisest puudu, kui Ukrainasse läksin. Õppisin seal ja käisin siin eksameid tegemas. Teadsin, et pean kooli lõpetamise jaoks eksamid ära tegema, ja motivatsiooni ei olnud raske leida. Vana rasva pealt said mõned asjad tehtud, õpetajad saatsid materjale ka. Kuidas sul eksamid läksid? Eesti keele sain 75, siis ma teadsin eesti keelt paremini. Praegu saan küll kõigest aru, aga kõik sõnad ei tule kohe meelde, kui rääkida tahan. Mu vanemad räägivad eesti keelt puhtalt. Lvivis käid ülikoolis ja õpid kehakultuuri. Miks otsustasid treeningute kõrvalt veel lisakohustuse võtta? Jah, treeneriks saan. Praegu olen 3. kursusel viiest. Ise tahtsin ka minna, sest kogu elu ju ei mängi jalgpalli. Ptüi-ptüi-ptüi, mõni trauma tuleb äkki. Mis ma siis teen? Kaugõppes olen, mõnikord teen mingeid ülesandeid. Kui sa peaksid klubi vahetama, läheb ju töö kõik vastu taevast. Raske on siis jah, sest klubi maksab õpingute eest. Lepingus on selline punkt, et meeskond peab maksma. Klubi ei sundinud minema, aga on selline võimalus ja meil kõik õpivad.

usutlus Olin ülikoolis esimene inostrannõi, välismaalane, kes seal õpib. Järgmisel aastal võeti veel mõned. Kuidas sind uues klubis vastu võeti, kui sa noore poisina läksid? Väga hästi. Tol hetkel oli ainult üks ründaja ja nad pidid kedagi võtma. Pärast tuli mängijaid juurde ja siis olnuks väga raske meeskonda sulanduda. Kas sind võeti Ukrainasse minnes nagu eestlast või venelast? Ikka kui eestlast. Kui Vladislav Ivanov tuli Karpaatidesse pooleks aastaks, tal on üldse Vene pass, teda võeti ka nagu eestlast. Lisaks sellele, et sa oled hea mängu ja väravatega Eesti ajakirjandusele huvi pakkunud, on negatiivse juhtumina kõneainet pakkunud väidetav kokkuleppemäng, miinus üheksa punkti klubile ja sulle 5000 dollarit trahvi. Kuidas sellega lood on? Keegi meilt punkte maha võtnud ei ole ja ei teagi täpselt, mis seis on. Mingeid ametlikke dokumente ei ole tulnud. Klubi läheb Lausanne’i seda otsust vaidlustama. Saab näha, mis tuleb. Mina ei teadnud sellest mitte midagi, oli šokk, et pean raha maksma mängu eest, kus ma kaks aastat tagasi vahetusest sisse tulin. Vajalik 5000 dollarit on juba kõrvale pandud? Ei ole. Arvan, et ei pea maksma. Raha rahaks, aga oma nime ei tahaks sellise asjaga määrida. Olin siis 17aastane, alles alustanud ja juba annan raha eest mänge ära. Milleks ma pidanuks niimoodi käituma? Asi hakkas sellest, et tulid inimesed meistriliigast ja küsisid, et kuidas selle mänguga (2008. aastal Harkivi Metallisti vastu – toim) oli ja mida ma sellest mäletan. Mina ütlesin, et pole midagi võtnud ega tea midagi.

cv Sergei Zenjov Sündinud: 20.04.1989 Pärnus Positsioon: ründaja, ääremängija Kasvatajaklubi: Pärnu JK Karjäär koondises: A-koondis: 14/4 U21 koondis: 2/1

Karjäär mängijana: 2006 Pärnu JK Vaprus 17/8 2006 Tallinna FC TVMK 12/3 2007 Tallinna FC TVMK 21/14 2007/2008 Lvivi FC Karpatõ 11/0 2008/2009 Lvivi FC Karpatõ 28/1 2009/2010 Lvivi FC Karpatõ 7/1 Treenerid: Jüri Ivanov, Märt Siigur, Kalev Pajula, Vjatšeslav Smirnov, Oleg Kononov Allikas: Jalka; Marko Välja (vmarko@hot.ee)

Sergei Zenjov on kaitsja varvastele tõstnud.

On sul see mäng meeles ka? Mäletan ikka seda mängu. Nüüd video pealt vaadates on küll selliseid olukordi, et mõtled, kuidas saab niimoodi mängida, aga tol hooajal kaotasime palju mänge ja ei ütleks, et seal midagi erilist oli. Kuidas kihlveoskandaal meeskonda mõjutas? Tulemused pole pärast seda vähemalt küll kukkunud. Kõik teavad, et midagi ei ole valesti tehtud. Klubi juhtkond käis rääkimas, ütles, et me ei mõtleks selle peale. Teeme kõik korralikult ära ja sellega pead ei vaeva. Ajakirja ilmumise ajaks on Karpatõl küll esimesed kohtumised Euroopa Liigas peetud, kuid mis eesmärgi olete omale seadnud? Ikka tahaks edasi pääseda ja mänge võita. Esimesed mängud näitavad, mis tase meil on. Tulevad põnevad mängud. Lvivis armastavad inimesed jalgpalli väga. Kui Galatasarayd võitsime, siis terve linn laulis ja pidutses öö läbi. Baarides said joogid otsa. Sind on ka rohkem armastama hakatud? Ikka on! Minu piirkonnas elab palju fänne. Mõnikord laulavad akna all meeskonna laulu, magada ei lase. Kui tänaval mind näevad, tulevad juurde, räägivad midagi. Kuidas sa trennidega kohanesid? Kui nendega trenni hakkasin tegema, tuli samamoodi mängida. Vene keeles on väljend skem povedjoshja tovo i naberjosha, et kellega koos lähed, nende sarnaseks muutud. Hakkad samamoodi hüppama ja võitlema, muutud ka agressiivsemaks. Oma koha eest tuleb väga kõvasti võidelda. Ukrainas on noortel väga raske kuhugi jõuda, nad peavad küünte ja hammastega võimalusest kinni haarama. Elu on selline, raske. Jalgpallurid aga elavad hästi ja see motiveerib kõvasti võitlema. Sinul välismaalasena oli selle võrra raskem siis? Jah, oli küll raskem. Eestis on nii, et kui tuleb, siis tuleb, kui ei tule, siis ei tule. Ukrainas on väikeste poiste jaoks jalgpallurid tõelised iidolid. Eestis ei ole nii, et poiss kõnnib mängijale tänaval vastu ja pärast räägib, oo, nägin seda jalgpallurit. Väiksed jooksevad järele ja küsivad autogrammi. Kõik armastavad jalgpalli väga. 2010 OKTOOBER JALKA

jalka tuleb külla

Püsivus ajab Kohilas juuri alla Kohila JK Püsivuse nime all juhendab treener Kaido Mägi kolme vanuserühma poisse. Et lastevanemate huvi rahuldada, peaks iga aasta juurde võtma uue grupi, aga selleks on vaja veel üht treenerit. Indrek Schwede

eist aastat treenib Kaido Mägi Kohilas kolme vanusegruppi. Poistel on seljas ilusad kollased (kahel poisil sinised) klubi kirjadega särgid, aga III liigas mängiva esindusmeeskonnaga on seos formaalne. “Lihtsam oli alustada noortega tegelemist juba olemasoleva klubi tiiva all, kui asutada päris uus,” selgitab Kaido Mägi, kel oma sõnutsi puudub jalgpallitaust. “Elasin kohas, kus organiseeritud jalgpalli ei mängitud. Palli tagusime külapoistega omavahel. Alles Aivar Pohlak, kes tuli Oru põhikooli kirjandust õpetama, pani mingi pundi mängima. Praegu mässangi noortega sellepärast, et nende kaudu tunda, mis tunne on mõtestatud tasemel vutti taguda. Mina tean ainult seda, mis tunne on poisina väljakul ringi lasta. Aga mõtestatud mäng jäi minu puhul poolpiduseks.” Treener III kursused läbinud Kaido Mägi on lastega palju tegelenud. Kursustelt on ta saanud jalgpalliteadmisi. Neid on ta ka iseseisvalt juurde õppinud. Palju infot on Mägi saanud internetist.

“

Praegu mässangi noortega sellepärast, et nende kaudu tunda, mis tunne on mõtestatud tasemel vutti taguda.

„

Treeningul laseb Mägi 2001. aastal sündinud poistel teha palju üks-üksharjutusi. Seda selleks, et suve jooksul on osa esimese aasta poisse lahkunud ja osa juurde tulnud ning uustulnukad pisut kardavad. Üks-üks-harjutused peavad neid julgustama. Nad peavad harjuma 28

JALKA OKTOOBER 2010

Foto: Lembit Peegel

Kohila JK Püsivuse 2001. vanusegrupi poisid 15. septembri treeningul. All vasakult: Mikk Märk, Janar Tambaum, Oskar Laak, Alex Kurjama ja Kerbert Viimsalu. Ülal vasakult: Karel Meerbach, Anton Krutogolov, Juss Parek, Märten Männiste ja Rene Rebbase. Poiste taga treener Kaido Mägi.

vastasega võitlema. Jalka külastatud treening 15. septembril pidi toimuma õues looduslikul murul, kuid pärastlõunal alanud kõva vihmasadu surus poisid Kohila Gümnaasiumi spordisaali kõrge vaheriidega eraldatud tagumisse otsa. Suurel platsil harjutasid kohalikud korvpallurid, väiksel väljakul vutipoisid. Saal kajas iga treeneri hüüde peale mis kole ning sõnaselgus kannatas. Väiksed tulesädemed aga kippusid seda kommunikatsioonihäiret omal moel ära kasutama – need, kes pidid harjutuste puhul oma järge ootama, põrutasid palli vastu seina, nägelesid omavahel või üritasid palli sealsamas kõrgunud korvi visata.

Tavalisele kullimängule järgnes mäng, milles pallita oli ainult üks mängija. Teised liikusid keraga mööda väljakut. Pallita mängija pidi kelleltki palli kätte saama. Järgnes sama asi paarides: pallita mängija üritas palliga poisilt kera ära võtta. Järgnes veel mitmeid löögi- ja jooksuharjutusi, milles pearõhk üks ühe vastu tegutsemisel.

Lasteaias suur huvi

“Karel, sul oli pall vasaku jala peal – sellega pidid lööma! ” vibreerib Mäe hääl üle saali. Karel oli just eelnevalt jätnud magusa koha pealt löömata, sättis palli parema jala ette, kust vastane

jalka tuleb külla selle pikema jututa nina eest minema lõi. Pärast harjutusi ja paari joogipausi algab iga treeningu oodatuim osa – mäng. Kõigepealt kolm kolme ja siis kaks kahe vastu ning lõpuks löövad kaasa kõik kümme poissi – viis viie vastu. Treeningu lõpetavad penaltilöögid pisikesse tühja väravasse. Peale 2001. aastal sündinud poiste treenib Kaido Mägi ka 2002/2003. aastal sündinute rühma ja 2004. aasta poisse. Nendega alustas ta juba lasteaias. Sel aastal lapsevanemad lausa uurisid, millal lasteaias uus grupp kokku pannakse, aga enam kui kolme grupiga ei jaksa Kaido Mägi tegeleda. “Mul on abiks endine mängija Taavi Aus, aga põhiliselt tegelen poistega siiski üksi,” räägib Kaido Mägi. “Võtan aasta korraga ja vaatan, kas võtta uus grupp või mitte. Saan seda teha ainult siis, kui treenereid juurde tuleb. Praegu on klubi perspektiiv natuke hägune seda enam, et Püsivusega pole meil otsest suhet. Aga mulle noortetöö jalgpalli sees meeldib. See pole hetkeemot-

sioon. Loodan, et Foto: Lembit Peegel Kohilas toimub positiivne areng. Võib-olla tuleb siia isegi spordikool.” Treeneritööd teeb Kaido Mägi põhitöö kõrvalt. Sealjuures otsib toetajaid, et saaks poistega turniiridel käia. Toetavad ka omavalitsus ja lapsevanemad. Kuigi jalgpall on Kohilas noorte jaoks uus ala, tulevad poisid meeleldi trenni. Tulijaid on ka Sinised omavahel: Märten Männiste (vasakul) püüab iga hinna eest pallivaldajaks jääda, aga väljastpoolt valda. Juss Parekil on ees juba tulevase palliomaniku nägu. Paljud jagavad kuid on koht, kuhu see imehästi sobiks: end mitme ala vahel. Suvel on jalgpallureil kasutada hea muruga gümnaasiu- suure staadioni harjutusväljak on praegu hoolitsemata. mi staadion. Kunstmuru Kohilas pole, Foto: Lembit Peegel

Poisid kuulavad treener Kaido Mäe õpetussõnu.

2010 OKTOOBER JALKA

jalka tuleb külla Sel aastal osalesid kahe vanema aastakäigu poisid Eesti esivõistlustel. Kuna gruppides on kuni tosin poissi, said kõik korralikult mängida ja ka tulemustel polnud viga. Kümmekond poissi treeningutel tähendab ühtlasi seda, et nad saavad üpris palju treeneri tähelepanu.

Foto: Lembit Peegel

Osa poisse elaks staadionil

Kaido Mäe sõnul on jalgpallil teiste aladega head suhted. Vuti konkurentsi polegi teised veel tunda saanud, sest jalgpall on alles alustanud ja hõivatud vanuseklasse on vähe. Tüdrukuid pole jalka vastu suuremat huvi veel üles näidanud, sest neil on Kohilas palju teisi väljundeid. Kaido Mägi trennis käis koos poistega üks tüdruk. Samas on

Kohilas häid sporditüdrukuid, kes võiksid jalgpalliski kaugele jõuda. Kohila tüdrukute head koordinatsiooni märkis ka seal külas käinud Indrek Zelinski. “Kuna ma pole ise omal nahal erinevaid koolkondi ega treenereid tunda saanud, siis olen paljuski iseõppija,” tõdeb Kaido Mägi. “Sain treenerikoolitust Urmas Kirsi juures. Püüan mitte rabeleda, vaid järk-järgult õppida.” “Osa poisse on sellised, et kui oleks nende teha, siis nad elaksidki staadionil,” jätkab Kaido Mägi. “Nende pärast tegin ka suvel trenne. Olen poisse ergutanud ka iseseisvalt treenima, kas või palliga kõksima. Et kui sügisel jälle kokku saame, siis vaatame, kui palju keegi vahepeal on paremaks saanud.” Foto: Lembit Peegel

Müüris seisavad vasakult Oskar Laak, Mikk Märk ja Janar Tambaum.

“

„

Karel, sul oli pall vasaku jala peal – sellega pidid lööma!. Foto: Lembit Peegel

Poiste mängu vastu tunnevad huvi isegi suuremad tüdrukud.

JALKA OKTOOBER 2010

Karel Meerbach on meelitanud end õhku hüppama.

Ligi 170 sihtkohta kõikjal Euroopas! Moskva - 4 korda nädalas Kiiev - 3 korda nädalas Peterburi - 6 korda nädalas London - 2 korda nädalas Kopenhaagen- 19 korda nädalas Stockholm – 22 korda nädalas Oslo – 8 korda nädalas Amsterdam - 6 korda nädalas Vilnius – 14 korda nädalas

1552.-* hind alates 1439.-* hind alates 1527.-* hind alates 1239.-* hind alates 1239.-* hind alates 1239.-* hind alates 1239.-* hind alates 1239.-* hind alates 1219.-* hind alates

Sinu teekond algab siit: www.estonian-air.ee

* Lõplik ühe suuna hind algusega Tallinnast, ostes pileti Estonian Airi kodulehelt. Hinnale ei lisandu varjatud tasusid ja makse. Kohtade arv on piiratud. Kui te ei leia sobiva hinnaga piletit, palun muutke lennu kuupäevi.

2010 OKTOOBER JALKA

David Villa

Foto: Nigel French/Scanpix

Barcelona

JALKA OKTOOBER 2010

2010 OKTOOBER JALKA

EESTI koondis klubisä Foto: Lembit Peegel

Ülal vasakult: Tarmo Kink (Middlesbrough, koondise särgis), Alo Bärengrub (FK Bodö/Glimt), Igor Morozov (Tallinna F Taavi Rähn (Kaliningradi FK Baltika), Vjatšeslav Zahovaiko (UD Leiria, koondise särgis), Artur Kotenko Ees vasakult: Martin Vunk (Syrianska FC), Enar Jääger (Aalesund FK), Sander Puri (AE Larisa 1964), Kaimar Saag (S 34 JALKA OKTOOBER 2010 Konstantin Vassiljev (Lendava NK Nafta), Tihhon Šišov (Lankarani FK Hazar), Dmitri Kruglov (Bakuu

ärkides

FC Levadia), Mihkel Aksalu (Sheffield United), Raio Piiroja (Fredrikstad), Sander Post (Tallinna FC Flora),

o (Viking FK), Sergei Pareiko (Tomski Tom), Sergei Zenjov (Lvivi Karpatõ), Ats Purje (AEP Paphos). Silkeborg IF), Gert Kams (Tallinna FC Flora), Andrei Sidorenkov (Sönderjysk Elitesport), Aleksandr Dmitrijev (Hönefoss BK), 2010 OKTOOBER JALKA 35 u FC Inter), Ragnar Klavan (AZ Alkmaar).

JALKA OKTOOBER 2010

Foto: Michael Dalder

M端ncheni Bayern

Thomas M端ller

2010 OKTOOBER JALKA

penaltid

Penaltilöök on teadus. Kas ka eestlaste jaoks?

Kui John Terry 2008. aasta Meistrite Liiga finaalis otsustava penalti löömisel libastus ja ebaõnnetus, läks kaotus tema koduklubile Chelseale maksma ühe arvutuse kohaselt 170 miljonit dollarit. See on praeguse kursi järgi üle kahe miljardi krooni. Uurisime penaltilöömise ja -kaitsmise statistikat ja pärisime praktikute käest. Indrek Schwede

enaltilöök jõuab väravajooneni 0,3 sekundiga. See imelühike aeg võib mõjutada inimsaatusi ja avada või sulgeda rahakotiraudasid. Eelmisel aastal üllitas ajakiri Soccer & Society (2/2009) uurimuse penaltilöömisest. Vaatluse alla võeti 311 penaltilööki, millest eemaldati mööda-, posti- ja lattilöögid ning need, mille kohta ei jõudnud kolm uurijat üksmeelele, millisesse väravasektorisse pall löödi (värav oli jaotatud vertikaalselt ja horisontaalselt kolmeks osaks ehk kokku üheksaks sektoriks). Nõnda jäi sõelale 286 penaltit, mis löödud MM- ja EM-võistlustel ning Lõuna-Ameerika, Inglismaa, Hispaania,

Itaalia, Saksamaa, Prantsusmaa, Brasiilia ja Argentina meistrivõistlustel. Selgus, et üle poole 11 meetri karistuslöökidest lüüakse alla (vt tabel 1). Vähem kui kolmandik lüüakse keskmisse tsooni (horisontaalselt) ja üle kümnendiku üles. Kõige suuremaks üllatuseks oli uurijaile asjaolu, et alumisest tsoonist suutsid väravavahid tõrjuda rohkem penalteid kui keskmisest (vt tabel 2). Käibetõe kohaselt kulub puurivahil allahüppamiseks kauem aega kui keskmisel kõrgusel õhupallideni küündimiseks. Ometi suudavad kollkiprid keskmiselt tõrjuda alt kümnest penaltist kaks ja

keskelt kümnest üheksa. Ülakolmandikku jõudnud pallide vastu olid väravavahid võimetud. Autorid tõdevad, et tippjalgpallis kõigub penaltilöögi õnnestumisprotsent 75 ja 85% vahel. Mehhiko MMil 1986. aastal löödi 20% 42 penaltist värava keskele 2 meetri laiusesse tsooni (värava keskelt 1 m kummalegi poole – sinna, kus väravavaht tavaliselt seisab). Ja tervelt pool penalteist löödi nn 4 meetri tsooni (värava keskelt 2 meetrit kummalegi poole). Raamatus “Soccernomics” (vt raamatu kohta lähemalt lk 47–51) tutvustatakse uurimust, mille kohaselt Foto: Lembit Peegel

Penalti. Taamal on mängijad kehastunud ootuseks. Martin Reim on keskendunud palli tabamisele.

JALKA OKTOOBER 2010

penaltid löövad paremajalgsed mängijad 60% penaltitest vasakusse nurka (väravavahi paremale küljele) ja 60% vasakujalgsetest paremasse nurka. Teiste sõnadega – nad löövad palli 60% ulatuses n-ö loomulikus suunas. Seda peab optimaalseks penaltisooritusi uurinud baski majandusteadlane Ignacio Palacios-Huerta, kelle sõnul peab väravavahi eksitamiseks lööma palli ka mitteloomulikus suunas. Sealjuures on loomulikus suunas löödud penaltite õnnestumisprotsent 95, juhul kui puurivaht hüppas teises suunas, ja mitteloomulikus suunas tehtud löökide eduprotsent oli 92, kui kollkipper hüppas teises suunas. 70% penaltitest õnnestub, kui penalti lüüa loomulikus suunas ja sinna hüppab ka puurivaht. Kui löök sooritada mitteloomulikus suunas ja väravavaht viskub ka sinnapoole, on statistiline edu 58%. Jalka uuris neljalt Eesti väravavahilt ja kahelt penaltilööjalt, mis mõtted tekitasid neis kahe tabeli andmed ja mida nad arvavad loomulikust ja mitteloomulikust suunast penaltilöömisel. Tabel 1

5,9% 25

8,7% 50

17,5%

Tabel 2

Kokku:

“Praktikas ei arvesta väravavahid sellise statistikaga, et lööja on paremajalgne ja ja ilmselt lööb seetõttu sinna nurka. Seda olen küll märganud, et vasakujalgsed keeravad jala rohkem lahti ja löövad väravavahist paremale ehk mitteloomulikus suunas. Väga palju loeb kodutöö. Tänapäeva tipptaseme klubides on IT-vennad, kes varustavad mängijaid vajaliku infoga. Manchester Unitedis näidatakse väravavahile enne penaltiseeriat iPodis võimalike lööjate viimaseid sooritusi. ManU ja Chelsea varustavad oma puurivahte ka DVD-dega vastaste penaltitest. Mina jälgisin Inglismaal ise penaltilööjaid. Näiteks Teddy Sheringhami, Dennis Bergkampi ja Paul Scholesi penaltid tõrjusin tänu sellele, et teadsin, kuhu nad löövad. 2005/2006. aasta hooajal sain aidata Manuel Almuniat, kui mängisime Arsenaliga Carling Cupis Doncasteri vastu. Olin varus ja kuna olin vaadanud ka madalamate liigade mänge, teadsin midagi vastaste kohta. Täpselt ei mäleta, kas Almunia tõrjus tänu sellele ühe või isegi kaks penaltit. Mul oli hea meel, et sain ka oma panuse võidusse anda. Aga lisaks eelinfole on vajalik ka võimalikult kaua joonel seista ja hüpata alles siis, kui vastasel on löögijalg õhus – muidu võib ta viimasel hetkel plaane muuta. Oma osa on ka õnnel. Vahel olen teinud ka instinktitõrjeid.”

Asi on aimamises

“Kogu asi on aimamises ja veel kord aimamises”, sisendab 2007. aastal Meistriliigas Viljandi Tuleviku eest mänginud ning seitsmest penaltist

Niimoodi jagunesid 286 uuritud penaltit värava 9 osa vahel. Enim löödi alla (56,6%), kõige enam alla paremale (22,4%). 17

Kokku:

Mart Poom: tippklubides varustavad väravavahte infoga IT-vennad

32,2%

3,5% 24

8,4% 48

16,8% 82

28,7%

3,5% 38

13,3% 64

22,4% 112

39,2%

Uuritud 286 penalti tõrjumisprotsent. Ülalt ei tõrjutud ainsatki penaltit, keskel 12,6% ja alt 19,8% löökidest.

16%

8,3%

13,2%

24%

18,8%

17,2%

17,4%

13,4%

14,3%

Allikas: Soccer & Society 2/2009

tervelt neli tõrjunud endine Eesti koondislane Toomas Tohver. Ent paljastab siis hoopis midagi muud: “Ega mu tõrjeprotsent tol aastal polnudki suur, aga vastased eksisid: ma liikusin enne lööki sinna, kuhu nad tahtsid lüüa, ja nad pidid oma plaane muutma. See viiski eksiKokku: museni.” Tohvergi on üllatunud, et 37 tabelis 2 toodud andmete järgi 12,9% tõrjuvad puurivahid edukamalt alumist tsooni kui keskmist. 87 ta on veendunud, et lööma 30,4% Aga peab just alla, ega saa aru neist, kelle plaan on lüüa üles. Toh162 on oma karjääris penalteid 56,6% ver kätte saanud erinevaid võtteid kasutades: liikunud enne lööki 286 ühele poole ja siis täie raua100% ga teises suunas hüpanud või lihtsalt viimase hetkeni joonel seisnud ja varem valitud nurka viskunud. Kokku: “Mõni väravavaht vaatab 0% lööja jooksunurka: kui otse pallile peale joosta, on väga raske lüüa paremale,” seletab Tohver. tuleb löök keskele või va12,6% “Siis sakule. Väravavahil on võimalus enne lööki joonel liikuda. Väga palju on kinni peas, kusjuures 19,8% lööja psühholoogia on tähtsam kui väravavahi oma, sest temal midagi kaotada.” 15% poleTohveri sõnul on naturaalses suunas löök väravavahi jaoks 2010 OKTOOBER JALKA

penalti See närviline mängujärgne penaltiseeria Mängujärgsete penaltite tähtsust ja sellest tulenevat suurt närvilisust näitavad selle sajandi Meistrite Liiga finaalid. Tervelt neljas finaalis on löödud penaltiseeriaid ja tõrjeprotsent on muljetavaldav: 2001 Bayern – Valencia 11 löögist tõrjuti 4 (tõrjeprotsent 36), 2003 Milan – Juventus 10st 5 (50%), 2005 Liverpool – AC Milan 10st 5 (50%), ManU – Chelsea 2009 11-st 3 (27%).

varjatum võrreldes mittenaturaalse suunaga, sest viimase puhul pöördub keha löögi suunas ja reedab puurivahile lööja kavatsuse. Naturaalse suunaga penaltit saab lööja kauem varjata. “Kõik sõltub tegelikult löögi kvaliteedist,” lausub Tohver. “Kui löök on hea, pole midagi teha. Konstantin Nahk lõi minu puhul alati ühte nurka, ma teadsin seda, aga ei saanud midagi parata. Kui ma oleks varem ära läinud, teinuks ta mind palli teise nurka lükkamisega lolliks.” Teine endine koondislane Indrek Zelinski põrutas 2007. aastal Levadia särgis Meistriliigas penalteid viiest viis. Zelinski lõi enamuse oma penaltitest vasakusse nurka (väravavahi paremale poolele) kas üles või alla. Zelinskigi tõdeb vastupidiselt statistikale, et väravavahi jaoks on kõige mugavam tõrjekõrgus just keskmine. “Ma lõin penalteid paremale, kuni Eesti – Gruusia maavõistlusel eksisin,” räägib paremajalgne Zelinski. “Siis vahetasin nurka. Kui Arno Pijpers pani mu penalteid lööma, hakkasin neid harjutama. Proovisin lüüa nii tugevalt ja täpselt, et isegi kui väravavaht aimab suuna ära, siis tõrjumine osutub võimatuks. Tibule (Martin Kaalma – toim) ja Poomile ütlesin treeningutel nurga ette. Tahtsin, et nad hüppaksid õigesse nurka, aga mina lööksin sellele vaatamata sisse.” Üks huvitav tähelepanek on Zelinskil veel: tema arvates eksivad vasakujalgsed penaltilöömisel rohkem.

Võib ka makaronijalgu teha

Eelmisel aastal Meistriliigas Tallinna Kalevi eest üheksast penaltist neli tõrjunud Janno Hermanson peab kahes 40

JALKA OKTOOBER 2010

tabelis toodud statistikat loogiliseks. Ülemisest horisontaalsest kolmandikust ongi väravavahil raske palle päästa. Teisalt on sinna riskantne lüüa, sest pall võib kergesti üle lati vuhiseda. “Ülevalt tõrjumine eeldab ühe sammu tegemist,” arutleb Hermanson. “Aga penaltitõrjel on mahti teha ainult üks tõuge. See tõuge ei vii sind aga ristnurka.” Hermansoni üllatas veidike, et statistika järgi lüüakse nii vähe keskele. Sinna lüües oleks edulootus suur, sest väravavaht ei jää lõpuni jalgadele ja hüppab eest ära. “Keskele löödud palle välja ei too, sest sa oled selleks ajaks läinud,” räägib Hermanson. “Madala palli puhul võid sellele ette jääda, aga puusast kõrgemale tehtud löökidele ette ei jää.”

“

Ma liikusin enne lööki sinna, kuhu nad tahtsid lüüa, ja nad pidid oma plaane muutma. See viiski eksimuseni.

„

Tõrjumisel arvestab Hermanson ka seda, kui kaua mäng on kestnud, sest lõpupoole on mängijad väsinud ja jalad pehmed: “Siis on loomulikus suunas löömine kindla peale minek.” Hermanson jälgib lööja kehaasendit ja palli peale jooksmise nurka: “Kui mängija teeb hoojooksu väiksema nurga alt, lööb ta tõenäoliselt loomulikus suunas. Teine teema on see, kas hakkad juba varem joone peal liikuma ja makaronijalgu tegema.” Tunamullu TVMK eest Meistriliigas penalteid neljast neli realiseerinud Markus Jürgenson meenutab treener Hillar Otto õpetust, mille järgi peab enne lööki valima kindla nurga ja siis palli tugevalt siseküljega posti kõrvale suunama. Ja just alla nurka, sest üles lüües on suurem oht eksida. Jürgenson ei jälgi väravavahti, vaid keskendub oma soorituseks. TVMKs sattus Jürgenson penalteid lööma peatreener Sergei Ratnikovi kombe tõttu vahetada lööjat esimese eksimuse järel. “Aivar Anniste, Aleksandr Volodin ja Eduard Ratnikov olid eksinud ja siis pakuti enne euromängu mind välja,”

meenutab Jürgenson. “Jäingi hooaja lõpuni lööma. Floras ma penalteid ei löö ega harjuta, aga kui vaja, siis löön ja löön sisse (naerab - I.S.).”

Tühja koha pealt kangelaseks

Veel üks endine koondislane Martin Kaalma üllatub statistikat vaadates, et nii suur tõrjeprotsent on madalalt ja keskele löödud penaltitel. Samuti arvas Kaalma, et loomulikus suunas lüüakse rohkem kui 60% penaltitest, sest seda lööki saab paremini varjata. Kaalma ise läheb penaltitõrjel 70% ulatuses aimamise peale. Ta jälgib lööjat ja selle jooksusuunda, et saada võimalikust löögisuunast aimu. “Kui neid statistikanumbreid vaadata, siis on selge, et ülevalt pole tõesti reaalne tõrjuda,” räägib Kaalma. “Keskelt tõrjed on suures osas selliseid, et väravavaht pole veel eest ära liikunud ja lööjad on talle lihtsalt pihta saanud. Mina ise pole selliste protsentide peale mõelnud. Valin suuna, hüppan ja katan kaks sektorit lihtsalt ära. Väravavahil on tegelikult ju lihtne – midagi ei juhtu, kui ei tõrju, aga kui tõrjud, võid mitte millestki kangelaseks saada.” Kokkuvõtteks: penaltistatistikast võib teha teaduse, aga väravavahid usaldavad rohkem oma vaistu ja lähtuvad konkreetsest lööjast. Teisalt: absoluutsed tipud (vt kõrvallugu Mart Poomiga) kasutavad juba IT-töötajate abi ja isegi iPod on väravavahtide teenistuses. Miks meilgi oodata?

Penaltid ei otsusta mängu saatust Põhiloos mainitud raamatus “Soccernomics” tutvustatakse Prestonis Central Lancashire ülikoolis töötava Tunde Buraimo arvutusi, millest ilmneb, et penaltid mängu ei otsusta. Arvud näitavad, et favoriidid võidavad suhteliselt samasuguse protsendiga mõlemaid mänge: neid, kus nende kasuks on penalti antud, ja neid, kus pole. Sama seaduspära kehtib autsaiderite suhtes – ka nende võiduprotsent on ainult veidi suurem siis, kui nad on teeninud penalti. Raamatu autorid märgivad tabavalt, et palju penalteid määratakse ebaõiglaselt, kuid sageli on tegemist preemiaga suure territoriaalse ülekaalu eest. Seega saab penalti meeskond, kes suudab valitseda vastase värava poolset väljkukolmandikku. Muuseas: mängujärgse penaltiseeria võidavad 60% ulatuses need, kes löömist alustavad.

2010 OKTOOBER JALKA

balti liiga

Finaalikoht pole Eesti klubidele kunagi olnud nii tõenäoline Balti liiga kaheksandikfinaalide loosimise tulemusena tekkinud teoreetiline šanss, et alates veerandfinaalidest kujuneb üks tabelipool Eesti klubide siseasjaks, ei pruugigi ainult võimaluse tasandile jääda. Lennart Komp

ui Nõmme Kalju, Tallinna Flora, Tallinna Levadia ja Narva Trans suudavad kaheksandikfinaalides oma vastased alistada, tekib väljalangemissüsteemis mängitavas Balti liigas olukord, kus nimetatud nelik peab omavahel välja selgitama ühe finalisti. Esimesed kolm mängu septembri lõpus näitasid, et midagi ilmvõimatut selles ei olegi. Kalju võitis tiitlikaitsjat FK Ventspilsi Lätist 2:1, Flora sama tulemusega teist finalisti Marijampole

Suduvat Leedust ning Trans nuhtles varumehi mängitanud FK Šiauliaid Leedust 5:1. Peaks avakohtumisega edu haaranud Eesti meeskonnad seda hoidma ja Levadia võtma igati ootuspärase võidu Lätis püsimajäämise eest võitleva Rezekne Blazma üle, saavad veerandfinaalis kokku Kalju ja Flora ning Levadia ja Narva. Raskeim saab tõenäoliselt olema Kaljul, sest Tallinnas mängides koosnes ligi pool Ventspilsi koosseisust palluritest, kes koduliigas on pigem varuFoto: Lembit Peegel

Karl Palatu kaks väravat Suduvale võivad osutuda veerandfinaali pääsemiseks piisavaks.

JALKA OKTOOBER 2010

mehed. Nõmmelaste mõlemad väravad löönud Juri Jevdokimovi sõnul minnakse 9. novembril toimuvale kohtumisele vastu kindlasti võidumõtetega. “Mõlema jaoks on liigahooaeg selleks ajaks läbi ja mingi pingelangus tuleb kindlasti, kuid peame motivatsiooni leidma, et see mäng ära kannatada,” ütles Jevdokimov. “Siis on juba külmad ilmad ja väljak võib vilets olla. Peame kaitses kõvasti hoidma ja kontrate peale lootma.” Samal päeval peaksid mängima ka Flora ja Suduva, kuid kodumaal esikoha eest heitleval Suduval on 7. ja 14. novembril kohtumised pearivaalide Ekranase ja Žalgirisega, mille tõttu tahetakse mänguaega muuta. Flora loots Martin Reim nii kaugesse tulevikku ei vaata. Kui tuleb, siis valmistutakse. “Kordusmängu jaoks teen plaane siis, kui see lähenema hakkab. Praegu ei ole mõtet spekuleerida,” sõnas Reim. “Nende kodus on loomulikult raske, kuid siin kasutasid nad peaaegu kõiki põhimehi ja nägime nende taseme ära. Edu hoidmine ei ole midagi võimatut.” Kui Šiauliai Transi vastu imet korda ei saada, peaks narvalaste edu olema võrdlemisi kindel ja kindlad on ka Levadia väljavaated. Blazmaga minnakse vastamisi 6. oktoobril ja uuesti 11. oktoobril ehk viis päeva enne kohtumist Floraga. “Kasutan põhikoosseisust kõiki mehi, kes on mängukõlblikud,” avaldas Levadia juhendaja Aleksandr Puštov plaane. “Viis päeva on piisav aeg, et taastuda mänguks Flora vastu – see on lausa hea ettevalmistus selleks kohtumiseks!” Teises tabelipooles on ainus Eesti klubi Sillamäe Kalev, kelle vastaseks on Läti keskmik FK Jurmala. Selle paari esimene mäng on 6. oktoobril Jurmalas.

turvalisus

Ohutuse tagamisel hinnaalandusi ei tehta Jalgpallimängu korraldajad, politsei ja turvafirma teevad tööd, mille parim tulem on nähtamatus ehk kohtumise sujuv kulg.

Jalgpallifänluse varjuküljeks on aastaid olnud pürotehnika kasutamine staadionidel. Eestis seostub see probleem

Lennart Komp

enamasti välisfännidega, kuid liiga-

“Tõsiseid vahejuhtumeid sporditurvalisuse vallas meil ei ole esinenud,” hindab Eesti Politsei põhja prefektuuri koordinatsioonibüroo planeerimisteenistuse vanem politseimajor Einar Lillo. “Olulisel kohal on ennetustöö ja seda nii kohalikul kui ka rahvusvahelisel tasandil.” Täpseid arve, kui palju politseinikke on ametis seonduvalt koondisemängudega, Lillo avaldama ei soostunud. Miinimum on olnud paar lisapatrulli staadionil ja selle ümbruses, maksimumiks ligi viiesajameheline lisajõud tänavatel. Alati on staadionil üks päästebrigaad, kaks kiirabibrigaadi ning 150–200 turvafirma töötajat. Eesti Jalgpalli Liidu avalike suhete juhi Mihkel Uibolehe sõnul oleme rahvusvaheliselt saanud positiivset tagasisidet ning kõrge riskiastmega matšid Venemaa, Inglismaa ning viimati Bosnia ja Hertsegoviinaga said väga kõrged hinnangud. “Kui kohal on tuhandeid ja tuhandeid inimesi, pole miski liialdatud,” lausus Uiboleht. “Tavapealtvaataja ei peagi märkama ega teadma, kuidas turvatöö käib.” Paar tilka tõrva meepotti viskasid Eesti – Itaalia kohtumisel kaks väljaku-

Kui see fänn puutunuks kohtunikku ...

Pürotehnika suhtes tuleb olla karm

le jooksnud pealtvaatajat, kes ilmselgelt ei adunud tol hetkel oma teo tõsidust. Puutunuks kumbki neist kas või sõrmeotsaga kohtunikku või olnuks temale ähvardav, võinuks see koondisele lõppeda väga kurvalt. “Kohtunik peab end väljakul tundma ohutult, vastasel korral ei saa ta olla erapooletu,” selgitas Uiboleht. “Temal on ainuõigus mängu lõpetada ja kui ta turvakaalutlustel peaks nõnda talitama, oleks tulemuseks tehniline kaotus, suur rahatrahv ja potentsiaalselt ka kodumängude keeld.” Väljakule jooksjatel ei ole enam asja ühelegi Euroopa vutiväljakule, kuid staadionilt toimetatakse minema ka väiksemate korratuste eest. Politsei sekkub mängu jooksul vaid äärmisel juhul, kui tegemist on vägivalla, turvatöötajale vastuhakkamise või suuremate korratustega. Staadionil viibivad politseinikud on saanud eriväljaõppe kriitilises olukorras rahvamassidega töötamiseks. Lillo sõnul on see saavutatud üleriigilise kiirreageerimisüksuse ning seda toetavate regionaalsete tugiüksuste loomisega. “Kõik mehed on saanud baasväljaõppe ning läbivad igal aastal täiendusõppeid tegutsemaks nii linnatänavatel kui ka eriobjektidel, sealhulgas Foto: Lembit Peegel staadionidel,” ütles Lillo. Kahtlemata on turvarisk ka staadionidel alkoholi müümine, mistõttu UEFA ja FIFA on selle müümise ära keelanud. Inimeste võimetust piiri pidada on näidanud statistika – mängus, kus lubatakse alkoholi müüa, on staadionilt äraviidavate inimeste arv märgatavalt suurem, kui nendes mängudes, kus seda ei lubata.

mängudel on mürglit teinud ka kodused vutisõbrad. Euroopas on võetud suunaks tribüünidel keelatud tulevärgi kasutajaid karmilt karistada. UEFA turvaohvitseri Michael Kuchenbergeri sõnul aitab pürotehnika kasutamise ohtlikkust kõige paremini näitlikustada selle reaalne demonstreerimine. Ta kutsus Dortmundis mänguülemaks olles kohale ka kohtunikud ja prokurörid, kes ei adunud pürotehnika ohtlikkust. “Olin kogunud väikse hunniku suitsupulbrit, kutsusin oma külalised enda lähedale ja kuna olen suitsetaja, siis viskasin oma hõõguva koni “möödaminnes” maha. Suitsupulber süttis ja hakkas tossama, mille peale nad hakkasid momentaalselt köhima,” kirjeldas Kuchenberger. Kui külalised end kogusid, teatas Kuchenberger: “See, mu kulla prokurörid, ja see, mu kulla kohtunikud, on põhjused, miks te peate pürotehnika kasutajaid süüdi mõistma ja karistama. Halvimal juhul kannatavad kümned tuhanded inimesed.” Kuchenbergeri sõnul Saksamaal keelatud pürotehnika kasutajatesse hakatud suhtuma nüüdsest karmimalt. Eesti Meistri- ja Esiliiga mängudel on pürotehnika lubatud vaid korraldaja taotlusel, mis tuleb Meistriliigas mängivate võistkondade puhul esitada kohalikule omavalitsusele. Pürotehniliste toodete kasutamise kohta peab olema märge ka kohtumise turvaplaanis ning sellega seonduvalt määratletud ala pürotehnika kasutamiseks ja turvatöötajate täiendavad kohustused. Samuti tuleb plaanidest teavitada jalgpalliliitu.

2010 OKTOOBER JALKA

Foto: Jonathan Moscrop/LaPresse/Scanpix

Tuttav pilt Torinos: pikajuukseline blond mustavalgetriibulises sĂ¤rgis, kuid mitte Pavel Nedved, vaid MiloĹĄ Krasic.

JALKA OKTOOBER 2010

välistäht

Miloš Krasic

Brasiillane või Pavel Nedved? Serblane Miloš Krasic (25) võiks öelda, et ta vanemad on brasiillased ja teda väljakul tegutsemas vaadates ei tundukski see alatu vale. Suvel Juventusesse palgatud Krasicil ei tule Torinos elada aga mitte mõne sambamehe kuulsuse, vaid bianconeri legendi Pavel Nedvedi vääriliselt. 8. oktoobril saavad tema oskusi mõõta eesti vutisõbrad, sest siis kohtub meie koondis võõrsil Serbiaga. Lennart Komp

ugusti keskel, pärast kuudepikkuseid sahinaid ja kärsitut ootust Juventusega käed löönud Krasic võitis uue klubi fännide südamed juba enne, kui ta esimest korda uue meeskonnaga trenni teha oli saanud. Kui Krasic esmaspäevasel päeval sammud Belgradis asuvasse Itaalia saatkonda seadis, leidis ta eest suletud ukse. Majas oli remont. Vajalikud paberid aitas Juventus, küllap poollegaalselt, korda ajada, kuid seks ajaks oli linalakne ääreründaja oma liinilennust lootusetult maha jäänud. Et Kosovos sündinud Krasic on läbinisti pühendunud spordimees, ladus ta letti 10 000 eurot, et eralennuk ta Belgradist Torinosse viiks. Lõpp hea, kõik hea ning nii jõudiski Krasic treeningule, kuhu keegi teda ilmselt väga oodatagi ei osanud. “Ma ei suutnud uskuda, et ta midagi sellist tegi,” avaldas Juventuse direktor Giuseppe Marotta siirast hämmeldust.

10 000 eurot eralennukile, sest armastab jalgpalli

Säärane teguviis tundub esmalt pentsik – miks peaks tippjalgpallur, kes keskmise kuvandi järgi on pirtsakas ja ärahellitatud, tegema niivõrd ennastohverdava sammu? Teisalt raiskav – järgmine päev läinuks ju ka liinilend, oli siis vaja emakest loodust poolteise tunni trenni pärast kurnata? Kolmandaks peegeldab Krasici suhtumist jalg-

palli – täis armastust ja tahet rasket tööd murda. “Et jalgpallis tippu jõuda, on kõige tähtsam jalgpalli armastada,” on Krasic öelnud. “Peab tegema rasket tööd, peab igas trennis treenerile tõestama, et sa oled oma kohta väärt. Ainult armastuse ja tööga on kuhugi jõudmine mõeldav.” Krasic jõudiski – õigeks ajaks trenni. Aga et just Juventuse trenni, oli pika töö ja ootamise vili. Kosovska Mitrovica Rudaris vutiga alustanud Krasic jäi varases nooruses silma Põhja-Serbias asuvale FK Vojvodinale, kuhu 14aastane mehepoeg jäi peatuma neljaks aastaks. Järgmisena pani 185sentimeetrisele talendile käpa peale Moskva CSKA. Väljakutse oli suur, kuid noorsandile anti aega atra seada. Tollal Daniel Carvalho ümber üles ehitatud armeelaste mänguskeem jättis Krasicile esiti üsnagi väikse rolli. Debüüthooajal aastal 2004 käis ta CSKA eest väljakul vaid 12 korral. Toona samas mänginud horvaadi Ivica Olici ja bosnialase Elvir Rahimici hoole alla sattunud Krasicil aitasid elunäinumad kolleegid suures linnas toime tulla. Ja sedavõrd hästi, et 2005. aastal, kui CSKA UEFA karika, Venemaa meistritiitli ja Venemaa karika võitis, käis ta väljakul kokku 50 korral, lüües kolm väravat. “Mida rohkem ma Moskvas elan, seda enam ma temasse armun,” lausus

Krasic mullu. “Olin väga noor, kui siia tulin. Uue keskkonnaga harjumine ja perest eemalolek oli raske, kuid Olic ja Rahimic võtsid mind kiiresti omaks ning aitasid mind igal moel. Nad olid mulle suurteks eeskujudeks.” Ja kahtlemata oli tunne Moskvasse vastastikune, sest kuue aasta jooksul CSKAs tõusis ta Venemaa meistriliiga vaieldamatuks täheks. Täheks kerkis ta vähehaaval ka Euroopas, milleks saamist toetas klubi jõudmine Meistrite Liigas veerandfinaali ja 3:3 viigimängus Old Traffordil Manchester Unitedi võrgu sahistamine. Alates möödunud talvest ootasid teda nii Man Unitedi, Man City, Arsenali, Bayerni, Milani, Fenerbahce kui ka teiste hiidude fännid oma klubi keskväljaprobleeme lahendama. Kevadtalvel võis Krasic end kujutleda tõepoolest mitmes erinevas särgis. Nii teatas ta, et on suur AC Milani fänn, tahaks nende punamustatriibulist vormi kanda ja Edin Džekoga, keda Milan toona samuti väidetavalt jahtis, väravaid lüüa.

Keeldus City ja Fenerbahce rahapakkidest Hoolimata City ja Fenerbahce lubatud rahapakkidest valis Krasic Juventuse, kes pidi tema eest välja käima 15 miljonit eurot, pisut vähem, kui CSKA lootis. Venelased nimelt ootasid üleminekuga maailmameistrivõistluste lõpu2010 OKTOOBER JALKA

välistäht Foto: Ivan Milutinovic/Reuters/Scanpix

Miloš Krasicit on paremal äärel raske pidurdada. Kreeklane Nikolaos Spyropoulos teab seda hästi.

ni, lootes tema hinda sellega kergitada. Serbia piirdumine alagrupiturniiriga seda ei aidanud. “Ma olen maailma kõige õnnelikum inimene. Olen alati Juvesse uskunud, isegi siis, kui seis on olnud keeruline,” rõõmustas Krasic pärast 2015. aastani kehtiva lepingu sõlmimist. “Mulle tõestati, et mul on olnud õigus.” Heledapäine serblane teenis Vana Daami austajate seas hoobilt võrdluse neid kaheksa hooaega vedanud tšehhi Pavel Nedvediga. Mõlemad on kiired, jõulised, suudavad lüüa väravaid. “Võrdlus Nedvediga teeb mulle au,” õhkas Krasic. “Mulle meeldib mõte, et olen üks neist mängijaist, kes kannab vastutust alustada klubis uut edukat perioodi ja moodustada selleks võitev koosseis.” CSKAs peaaegu eranditult paremal äärel kasutatud Krasic paistis seal silma jõuliste ja sirgjooneliste tõusudega mööda oma äärt. Tema tehniline meisterlikkus ja pehme puude on küll efektiivsed relvad, ent Krasici peamine tugevus on leida sööstudeks kanaleid, 46

JALKA OKTOOBER 2010

mida toetavad tema võime äkiliselt kiirust muuta ja vastast oma jõuliste õlgadega tasakaalust välja viia. Krasic näeb välja pigem kastiründajana kui äärena, kuid tema kogu ei ole kahandanud kiirust ja nii on tal luksus kaitsjatest mööda joosta kas seest- või väljastpoolt. Väljakul enesekindlusest pakatav Krasic sai vabamad käed, õigemini jalad, ka Serbia endiselt peatreenerilt Radomir Antićilt. Nii käis äärepoolik, keda Antić sageli n-ö vabakunstniku rollis kasutas, sügavalt poolkaitseliinist palli võtmas, et sellega ise üles söösta. Nedvedi asendajat, arvavad paljud asjatundjad, temast siiski saada ei pruugi, sest kuigi peaaegu asendamatu lüli CSKAs, täitis ta rünnakutel siiski toetava jõu funktsiooni. Peamiselt seetõttu, et kipub suure osa mängust kaugel äärel palli küsima. Nedved, kellest Juventus mullu kibedalt puudust tundis, oli Krasicist silmapaistvalt mitmekülgsem ja serblase tugevuseks on siiski pigem jõulised ülessööstud. Krasicil on aega vähemalt neli hooaega, et tõestada vastupidist.

cv Miloš Krasic Sündinud: 01.11.1984 Kosovska Mitrovicas Pikkus: 185 cm Positsioon: ründav poolkaitsja, ääreründaja

Särgi number klubis: 27 Esimene klubi: Kosovska Mitrovica Rudar

Klubikarjäär: 1999–2004 FK Vojvodina 77/7 2004 Moskva CSKA 12/0 2005 Moskva CSKA 50/3 2006 Moskva CSKA 41/3 2007 Moskva CSKA 32/5 2008 Moskva CSKA 36/7 2009 Moskva CSKA 40/13 2010 Moskva CSKA 18/2 2010/11 Torino Juventus

A-koondis: 37/3 Saavutused: Venemaa meistritiitel (2005, 2006), Venemaa karikas (2005, 2006, 2008, 2009), Venemaa superkarikas (2004, 2006, 2007, 2009), UEFA karikas (2005)

maailm

Provotseeriv ja mõtlema tõukav raamat jalgpallimajandusest Eelmisel aastal ilmunud ja tänavu eesti keelde tõlgitud “Soccernomics” (“Jalkamajandus”) on huvitav sissevaade tänapäeva rahast mõjutatud tippjalgpalli, kuid eestikeelne tõlge on valminud rutakalt ja sisaldab hulga eksitavaid vigu. Indrek Schwede

algpalliraamatute kasv maailmas on olnud viimase kümmekonna aasta jooksul plahvatuslik. Õigemini öeldes on kasvanud nende raamatute hulk, mis vaatlevad jalgpalli läbi sotsiaalse, poliitilise ja majandusliku prisma. Jalgpallist on saanud teadus, tema uurijad moodustavad aina laieneva akadeemilise ringkonna. Erialaajakirjanduses järgneb artiklitele lehekülgede kaupa kasutatud kirjanduse loetelu. Veel seitse-kaheksa aastat tagasi oli huvilisel võimalik läbi lugeda kõik (inglise keeles) jalgpalli kohta ilmunud uurimusliku iseloomuga raamatud. Enam pole see võimalik ja tuleb teha valik. Nagu peavad valiku tegema ka need Eesti kirjastused, kes on otsustanud mõne neist raamatuist meie keelde tõlkida. Kirjastus Eesti Ajalehed otsustas enne MMi üllitada eelmisel aastal ilmunud raamatu “Soccernomics”, mis sai tõlkes pealkirjaks “Jalkamajandus”.

“

10 000 tunni reegel tähendab, et mis tahes alal tippu jõudmiseks peab harjutama vähemalt 10 000 tundi.

„

Raamatu autorid on vägevad. Pariisis elav Financial Timesi kolumnist Simon Kuper kirjutas end vutiklassikuks 1994. aastal ilmunud “Football Against the Enemy” abil. Raamat võitis nimetatud aastal William Hilli auhinna spordiraamatute kategoorias. Hiljem (2000) on temalt ilmunud näiteks Hollandi jalgpalli

Foto: Lembit Peegel

Teooria järgi annab laias laastus 40kordne ülekaal rahvaarvus Hispaaniale neljaväravalise edu Eesti ees. Enar Jääger (vasakul) püüab Fernando Torresele muud tõestada.

fenomeni suurepäraselt seletav “Brilliant Orange: the Neurotic Genius of Dutch Football”. Londonis elav majandusprofessor Stefan Szymanski on palju kirjutanud spordi ärilisest küljest. 2005. aastal avaldas ta koos Andrew Zimbalistiga raamatu “National Pastime. How Americans Play Baseball and the Rest of the World Plays Soccer”, milles kirjeldab USA pesapalliliiga MLB ning muu maailma (eelkõige Euroopa) vutiliigade arengulugu ja põhimõttelist erinevust.

Võrgustik kui võtmesõna

Oma ühises raamatus arvavad autorid olevat leidnud mudeli, mille kaudu seletada maailma jalgpallis toimuvat. Paljud nende seisukohad on provotseerivalt resoluutsed. Nii näiteks põhjendatakse Inglismaa koondise ebaedu asjaoluga, et rahvusmeeskonda jõuavad

valdavalt töölisklassist pärit poisid. Tuuakse efektne võrdlus, et ka Rooma impeerium püsis kindlana üksnes siis, kui tema armeesse kuulus mehi kõigist ühiskonnakihtidest. Kohe, kui sõjaväelase ametist sai eliitelukutse, käis impeerium alla, sest sõjaväes vähenes loovus. Autorid on välja uurinud 1998., 2002. ja 2006. aasta Inglismaa MMmängijate isade tegevusalad, mis on ülekaalukalt kaldu lihttöölise elukutse suunas. Kuid samas ei võrdle autorid mitte kriimu reagagi, kuidas on olukord teistes maailma tippmeeskondades. Kas nimetatud aastatel maailmameistriks tulnud Prantsusmaa, Brasiilia ja Itaalia koondise mängijate isad olid kõrgintellektuaalid? Kuper ja Szymanski kirjutavad, et anti-intellektuaalsed hoiakud on Ing-lismaa jalgpallis levinud ning 2010 OKTOOBER JALKA

maailm sõnad nagu “treenimine” ja “taktika” on olnud sõimusõnad, mis on alast eemal hoidnud keskklassi poisse. Kuigi sedagi juttu ei kinnita näited teistest juhtivatest vutiriikidest (et asjad on seal hoopis teisiti), tundub see tõele lähemal seisvat. Tänapäeva Inglismaa on minevikust pärandiks saanud rangelt

“

Te ei määraks inglast juhendama oma jalgpallimeeskonda, sest inglastel puudub jalgpallist mõtlemise ajalugu.

„

piiritletud klassiühiskonna, kusjuures oma ameti- ja klassiau hoidsid väärikalt ka madalamad ühiskonnakihid. Veel mõniteistkümmend aastat tagasi peeti normaalseks, et jalgpallurid kulistavad liitrite kaupa õlut, söövad rasvast toitu ega hooli korralikust taastumisest. Alles välistreenerite suurearvuline tulek Premier League’i klubide etteotsa suunas Inglise liigajalgpalli professionaalsuse radadele ja surus vähem kompetentsed inglased peatreenerite kohtadelt armutult välja. Autorid põhjendavad Inglise jalgpalli langust eelmise sajandi viimasel kolmel kümnendil ülemaailmsest jalgpallivõrgustikust väljajäämisega ja selgitavad seda 2006. aasta Saksamaal toimunud MMi näitel. Lääne-Euroopas elab 400 miljonit inimest, mis moodustab 6% maailma rahvastikust. Ometi tundis ainult üks Lääne-Euroopa riik muu maailma poolt sel MMil kaotuskibedust: Šveits alistus penaltite järel Ukrainale. Isegi Brasiilia ei suutnud võita Lääne-Euroopa esindajaid. Argentina tegi seda 90 minuti jooksul viimati 1986. aasta finaalmängus Saksamaa LV vastu. Suured riigid Mehhiko, USA, Jaapan ja Poola ei suutnud 2006. aastal alistada pisikesi Lääne-Euroopa maid Portugali, Hollandit ja Rootsit. Autorid kirjutavad: “Kui te mõistate viimaste maailmameistrivõistluste seaduspära, võite enne veerandfinaale tribüünil istudes üpris kindlalt tulemust ette teada.” (Paraku ei kasuta ma eesti48

JALKA OKTOOBER 2010

keelse raamatu tõlget ja selle põhjusi, vt kõrvalloos – I. S.) Kuperi ja Szymanski järgi ületab Lääne-Euroopa teisi regioone samal põhjusel, miks selles piirkonnas toimus edukas teadusrevolutsioon ja ta on olnud sajandeid maailma jõukaim. Nimelt on sealne kliima olnud pehme ja vihmane. Maa on viljakas, mis võimaldab sadadel miljonitel elada suhteliselt väikesel maatükil. Tekivad võrgustikud. “Maailmameistrivõistlustelt Saksamaal saanuks kahe ja poole tunniga lennata umbes kahekümnesse riiki, kus elab ligi 300 miljonit inimest. See on tihedaim võrgustik maailmas.” Füüsiline lähedus on võimaldanud inimestel kiiresti ideid vahetada ja sellele võlgneb tänu ka Lääne-Euroopas

toimunud teadusrevolutsioon, millele aitas kaasa regiooni ühine keel – ladina keel. Tänapäeval on sama toimunud jalgpallis, mis on Mandri-Euroopa majanduse kõige integreeritum osa. Inglismaa mahajäämus jalgpallis sai ilmsiks 1970. aasta paiku, kirjutavad autorid. Sest Inglismaa jäi sellest võrgustikust välja. Nagu jäid sellest võrgustikust välja ka need arenenud riigid, kes asusid Lääne-Euroopa tsentrist kaugel (Skandinaavia), olid vaesed ja/või kannatasid diktatuuri all (Ida-Euroopa). Kuper ja Szymanski kirjeldavad selle jalgpalliperifeeria erinevaid vorme. Nii näiteks pinnis raudse eesriide taga töötav Kiievi Dinamo kuulus treener Valeri Lobanovski läinud sajandi kaheksakümnendate keskel teda intervjueerima tulnud Hollandi ajakirFoto: Ina Fassbender/Reuters/Scanpix

Inglismaa ongi teisejärguline vutimaa, kes niigi esineb üle oma võimete, ei imesta autorid inglaste ebaedu üle MMidel.

maailm

janikult infot tulpidemaa mängijate kohta. Inglismaa aga minetas endise autoriteedi Mandri-Euroopas, kuhu ei palgatud saareriigist enam treenereid ega pallureid. Autorite arvates jõudis Britannia vutt seisu, kus oldi oma isoleeritusega juba harjutud ega soovitudki midagi juurde õppida. Nad kirjutavad: “Näiteks Inglise mängijate kauaaegne keeldumine sukeldumisest võib olla imetlusväärne kultuuriline norm, aga nad võiksid võita rohkem mänge, kui nad õpiksid mandrieurooplastelt, kuidas hankida täiendavat penaltit.”

Teisejärguline Inglismaa

Briti isolatsioon algas 3. septembril 1939 koos Teise maailmasõjaga ja süvenes 1985. aasta Heyseli katastroofiga, kui Euroopa riikide meistermeeskondade karikavõistluste finaali eel hukkus FC Liverpooli fännide algatatud mäsus ja tribüüni kokkuvarisemise tõttu 39 Torino Juventuse pöidlahoidjat. Inglismaa klubid eemaldati eurosarjadest. Isolatsioon hakkas lagunema aastatel 1990–1994, kui Inglise klubid tohtisid jälle eurokarikasarjades osaleda, tööjõud tohtis Euroopa Liidus vabalt liikuda ning Eurostari rongid ühendasid Suurbritannia jälle mandriga. Autorite sõnul kuulub vähemalt Lõuna-Inglismaa jälle Euroopa tuumikusse, nagu ta kuulus sinna ka teadusrevolutsiooni ajal. “Isolatsiooni lõpp tähendas, et Inglise treenerid ei juhendanud enam Inglismaa koondist ega Inglismaa juhtivaid klubisid,” nendivad autorid ja jätkavad halastamatult. “Te ei määraks prantslast juhendama oma pesapallimeeskonda, sest prantslastel puudub pesapallist mõtlemise ajalugu. Ja te ei määraks inglast juhendama oma jalgpallimeeskonda, sest inglastel puudub jalgpallist mõtlemise ajalugu.” Autorite väitel on Inglismaa siiski teisejärguline jalgpallimaa, mis asub väljaspool Lääne-Euroopa tuumikut ja on olnud sunnitud sisse ostma MandriEuroopa teadmisi: “Praegune Inglismaa koondise peatreener itaallane Fabio

Capello on tänapäeva majanduses nii tüüpiline ülemakstud nõustaja, kes lendab äriklassis, et öelda pärismaalastele, mida tegema peab.” Capello ülesanne on autorite sõnul õpetada inglastele, et mäng kestab 90 minutit. Inglismaa on oma viimasel viiel (raamat on kirjutatud enne tänavust MMi – I. S.) tiitlivõistluse finaalturniiril 35 väravast 22 löönud esimesel poolajal. Ja mängudes, mille järel inglased on välja kukkunud, on nad kaheksast väravast seitse löönud esimesel poolajal. Itaallased seevastu teavad, et parim aeg värava löömiseks avaneb viimastel minutitel, kui vastane on väsinud, ja rahustavad mängu kestel sageli teadlikult mängu. Autorid kuulutavad, et leidsid neli seaduspära, mille järgi on võimalik ennustada rahvuskoondiste omavaheliste mängude tulemusi. Kasutades mahukat statistikat, jõudsid nad järeldusele, et: 1) koduväljakueelis annab meeskonnale 2/3-väravalise edumaa 2) poole suurem rahvusvaheline kogemus (koondise peetud mängude arv läbi ajaloo) annab eelist üle poole värava 3) poole suurem elanike arv on väärt kõigest 0,1 väravat 4) poole suurem SKP on samuti väärt ainult 0,1 väravat Autorid rõhutavad, et toodud hinnangud on statistiliselt väga usaldus-

väärsed ja teevad MM-finaalturniiri alagrupimängude ennustamise üpris lihtsaks. Samas tunnistavad nad, et kogemus, rahvaarv ja SKP seletavad ainult üle veerandi väravate vahest. Inglismaa näitel ja ülaltoodud seaduspära appi võttes näitavad autorid, et Inglismaad ei saa lugeda vutimaailma vägevate hulka ja andmeid arvesse võttes on inglaste sooritus isegi parem, kui lähtenumbrid seda lubaksid.

“

1990ndatel oli ühe Premier League’i klubi käive sama suur kui ühel Tesco keti supermarketil. Aga Tescol on 600 kauplust ja erinevalt vutiklubidest on nad kasumis.

„

Need neli seaduspära võivad kehtida suuruselt enam-vähem võrdsete riikide puhul, aga väikeriikide võrdluses suurtega muidugi mitte. Võtkem näiteks Venemaa ja Eesti. Venemaa rahvaarv ületab Eesti oma sada korda. Kolmanda punkti järgi tähendaks see juba ette, et Venemaale on kümme väravat sama hästi kui tagatud. Me teame, et nii see pole. Oleme oma idanaabrit võitnud ja temaga MM-valikmängu viigistanud.

Jalgpall ei oska teenida

Foto: Adrian Dennis/AFP/Scanpix

Alati võib tulla mõni Abramovitš, kes ei hooli kasumist ja ostab hirmkalleid mängijaid.

Raamat naeruvääristab ka mängijate suuri üleminekusummasid ja näitab, et need pole seoses meeskondade tulemustega (küll on seda aga mängijatele makstavad palgad). Autorid võrdlevad jalgpallitööstust suure maailmaäriga ja hindavad selle pisikeseks. 1990ndatel oli ühe Premier League’i klubi käive sama suur kui ühel Tesco keti supermarketil. Aga Tescol on 600 kauplust ja erinevalt vutiklubidest on nad kasumis. UEFA peakorter Nyonis on nagu väike kindlustusfirma. Jalgpallitööstus suudab mängust vähe välja pumbata, sest palju vaadatakse vutti telerist, õlleraha läheb sageli kõrtsmiku tasku ja videote pealt teenitakse nigelalt. “Chelsea ei saa maksustada meid temast rääkimise, lugemise või mõtlemise eest,” kirjutavad autorid, kelle 2010 OKTOOBER JALKA

maailm väitel teenivad vutist meedia ja paljud ettevõtted, samal ajal kui vutitööstus ise oskab jalgpallist vähem kasu saada. Nad toovad näite, kuidas veel 1970. aastate Inglismaal maksid suured klubid firmadele nagu Umbro neilt varustust ostes. Alles kaheksakümnendate lõpus avastasid klubid, et osa inimesi tahavad nende särke osta ja neil on mingi väärtus. Kuper ja Szymanski nimetavad jalgpalliäri otsesõnu rumalaks äriks. Autorite võrdlus jalgpalli ja nn normaalse äri vahel on kohati üpris ärritav, sest ega jalgpall olegi ju tavaline äri. Sellest saavad kirjutajad hästi aru, aga nende eesmärk on provotseerida, raputada. Nende sõnavalik on karm ja vutimajandust alavääristav. Kerge irooniaga kirjutavad nad sellest, kuidas majanduses lähevad konkurentsis allajäänud ettevõtted pankrotti, aga jalgpallis võib langeda küll madalamasse liigasse, kuid ikkagi ellu jääda. Teda päästavad tema geograafilised juured ja toetajate lojaalsus. Ja nagu autorid lisavad, “välismaised rivaalid ei saa siseneda turule ja pakkuda jalgpalli odavama hinnaga”.

“

Praegune Inglismaa koondise peatreener itaallane Fabio Capello on tänapäeva majanduses nii tüüpiline ülemakstud nõustaja, kes lendab äriklassis, et öelda pärismaalastele, mida tegema peab.

„

Viimati nimetatu on ju igati õige tähelepanek, sest tõepoolest – näiteks Läti klubid ei saa siseneda Eesti turule, osaleda meie meistrivõistlustel ja pakkuda majanduslikes raskustes siplevate Eesti klubide asemel meie pealtvaatajatele “taskukohasemat jalgpalli”. Selline võrdlus jalgpalli ja majanduse vahel aga näitab, millisesse absurdi autoriteduo oma analüüsiga selles raamatus jõuab. Muidugi taotluslikult, et minna lõpuni, ärgitamaks mõtlema. Sest tunnistavad ju nemadki, et selline võrdlus pole kohane, tsiteerides Liverpooli ülikooli 50

JALKA OKTOOBER 2010

Foto: Leon Neal/AFP/Scanpix

Chelsea ei hooli kasumist, vaid tahab, maksku mis maksab, võita tiitleid. Raha ju on.

professorit Rogan Taylorit: “Jalgpall on rohkemat kui lihtsalt äri. Keegi pole raputanud lähedaste tuhka Tesco vahekäikudesse.” Pärast väljakutsuvaid võrdlusi jõuavad autorid tõdemuseni, et jalgpalliäri ei saagi ajada nagu normaalset äri, sest alati võivad välja karata Abramovitšid, Cragnottid jt, kes ei hooligi mingist kasumist, vaid ostavad lihtsalt hullumeelsete hindade eest parimad pallurid kokku lootuses võita tiitleid. Ja teised klubiomanikud peavad konkurentsis püsimiseks sama tegema. Kasumi ja edu vahel pole seost. Näiteks Alan Sugar suutis erinevalt enamusest klubiomanikest Tottenham Hotspuriga üheksakümnendatel kasumit teenida, aga selle hinnaks olid tagasihoidlikud liigakohad. Ta ei ostnud kalleid mängijaid, kellele pidi kosmilisi palkasid maksma. Tulemuseks oli see, et aastatel 1991–1998 kukkus Tottenhami keskmine pealtvaatajaskond 5%, samal ajal kui liigas tervikuna see tõusis koguni 29%. Üheks põhjuseks, miks Saksa klubid pole kaua aega suutnud Meistrite Liigat võita, peavad autorid asjaolu, et Bundesliga klubid teenivad kasumit. Palkadeks kulus neil (2006/2007 hooajal) oma tulust ainult 45%. Kasumi teenimine jätab klubi ilma rahast, mida saanuks kulutada meeskonna peale.

Autorid kirjutavad, et vutiklubid peaks hülgama mõtte teenida kasumit. Kui pole tegu just Manchester Unitediga. Nad peaksid teadma, mida nad endast kujutavad ega tohiks end petta kujutelmaga, et on võrreldavad ärimaailma tõeliste tippudega. Raamatut tsiteerides: “Pigem on nad nagu muuseumid: kodanikuorganisatsioonid, mille eesmärgiks on teenindada kogukonda, jäädes seejuures mõistlikult maksevõimeliseks. See kõlab tagasihoidliku sihina, aga vähesed neist saavutavad sedagi.”

Ikka see rassism – kas mitte neegritepoolne?

Muidugi ratsutavad autorid ka populaarsel rassismiteemal. Saame teada, et Ryan Giggsi isa oli mustanahaline, kuigi mees ise ei näe sedamoodi välja. Ja muidugi mõistavad autorid lääne inimestele omaselt rassismi ainult ühesuunalisena. Nad tsiteerivad Prantsusmaa neegrist pallurid Liliam Thurami, kes pidavat olema rassismi suhtes väga tundlik ja kes juhib üht rassismivastast fondi. Thurami sõnul pole jalgpallis rassismi ja tema pole vutis kokku puutunud ühegi rassistiga. Ja siis lausub Thuram: “Spordis tulevad eelarvamused mustadele kasuks. Levinud ettekujutuse kohaselt on must spordis omas elemen-

maailm dis. Näiteks hiljuti Barcelonas ütles kehalise ettevalmisminimaalne sissetulek inimese kohta, mida vajab lähetuse treener Abidali (musta Prantsuse kaitsja) kohta: “Ta vad sinna, riik, et midagi võita. Selles reeglis on autorite sõon musta rassi atleet.” Mitte sellepärast, et ta jääb pärast nutsi ainult üks erand: pead olema brasiillane. kuhu neile treeningut veel jooksma. Ei, sellepärast, et ta on must.” meeldib, Kas rassismi suhtes tundlik Thuram tegi Barcelona ja muiÜheks põhjuseks, miks kehalise ettevalmistuse treenerile märkuse, et kuule, dugi saaSaksa klubid pole kaua aega mees, su seisukoht neegreid spordis kõrgemale seades vad kõige on väär ja solvab teisi rasse? Kas raamatu autorid said suuresuutnud Meistrite Liigat võisellest tsitaadist mõttearendust oma rassismiteemale? mateks ta, peavad autorid asjaolu, Esimese küsimuse vastus: tõenäoliselt mitte. Teise küsi- magnetiet Bundesliga klubid teenimuse vastus: loomulikult mitte. Mainiti lihtsalt kuivalt, teks suured vad kasumit. et erinevate uuringute järgi oli rassism jalgpallist sajan- turud ehk divahetuseks kadunud. Aga kus ta siis kadunud on, kui suurte linneegreid peetakse avalikult võimekamaks inimestest, Autorid on välja selgitanud ka riigi, kus protnade klubid. kellel on teine nahavärv!? See võib ka tõsi olla, aga sentuaalselt mängib enim inimesi jalgpalli (Costa Eriti head miks on siis patt oletada, väita või kinnitada, et mõni Rica 27 protsenti, järgnevad Saksamaa 20 ja Fääri šansid on muu rass on andekam mõnes muus eluvaldkonnas? saared 17 protsendiga) ja koostanud mitmeid Londonil, aga Küsimus ehk polegi rassismis, vaid poliitilises suumuid edetabeleid. Eestit ei leia kõige hasartsemaka Pariisil ja korvistumises ja avameelse mõtte tõkestamises. te, aga ka mitte kõige ükskõiksemate televaatajate Moskval – viiRaamat ennustab meile, et tulevikus hakkavad edetabelist (seal viimases olid Läti ja Leedu vutimasel just Vejalgpallis kõige tähtsamaid trofeesid võitma suurte huvilised). nemaa ebademolinnade meeskonnad. Euroopa kõige väärtuslikuma Lõpetuseks on autorid koostanud Euroopa kraatlikkuse tõttu, karika (Meistrite Liiga, varem Euroopa riikide edetabeli, milles on arvesse võetud ainult omamis võimaldab riigi meistermeeskondade karikavõistluste karika) vahelisi mänge, rahvaarvu, jõukust ja kogemust. ressursid pealinna on võitnud selliste suhteliselt pisikeste linnade Eesotsas troonib Gruusia, järgneb Serbia ja koondada. London nagu Nottinghami, Glasgow’, Dortmundi, BirMontenegro. Eesti on tagant kolmas ehk 47. on globaliseerumise minghami ja Rotterdami klubid. Aga Euroopa Meist tagapool on Türgi ja Luksemburg. tulemusel muutunud seitsme suurima metropoli (Istanbul, PaEesti lööb ise peaaegu ühe värava mängu tõeliseks metropoliks, mis riis, Moskva, London, Peterburi, Berliin, kohta vähem (või laseb endale lüüa ühe domineerib Briti eluavalduste Ateena) meeskonnad pole seda suutnud rohkem), kui eeldaks meie rahvaarv, igas aspektis. Välja arvatud jalgpall. kordagi! SKP ja rahvusvaheline kogemus). Üle Autorite arvates on aja küsimus, Üheks sellise veidra tõdemuse põhjuseks värava paisub see vahe maailma edemil Arsenal või Chelsea asetavad on asjaolu, et alguses domineerisid Eurootabelis. 98 võrreldud riigi seas on Eesti oma pähe ka Euroopa klubijalgpalli pa olulisemal karikavõistlusel diktatuurisamuti tagant kolmas ehk 96. Tagapool krooni. Siis on Londoni ülemvõim riikide (Hispaania, Portugal) meeskonainult India ja Luksemburg, aga üpris täielik. nad ja hiljem suutsid edukad olla ka meie ees on näiteks USA ja Soome. kaks kommunistlikku riiki (Rumeenia Huvitavaid teemasid on raamaVeel põnevaid teemasid Bukaresti Steaua ja Jugoslaavia tus veel ja veel ning jäägu need Autorid on võrrelnud riikide suutlikkust Belgradi Crvena Zvezda). Demolugejale avastamiseks. Kuperi ja spordis tervikuna ja liitnud Saksamaa pukraatlikes maades polnud elu Szymanski tõlkimine on kindhul Saksamaa LV eri saavutustele ka Saksa DV aga koondunud pealinna ja lasti õige tegu ning olümpiamedalid. Mis on väga ebakorrektne, sest kui pealegi on jalgpalliklubi selliste raamatute näiteks olümpiamängudel saanuks n-ö teise võistkonna inimestele seda olulisem, rohkust arvestades välja panna ka USA, Nõukogude Liit, Jaapan jt spordi suurriigid, kumida väiksema linnaga tahaks loota, et junenuks ju kogu edetabel hoopis teistsuguseks. Praegu saab Saksamaa on tegu. Eesti kirjastused teenimatu edu. Aga jalgpall on tuleksid igal aastal Muu hulgas võrdlevad autorid erinevaid andmeid ja jõuavad järeldusele, muutunud. Diktaavälja paari-kolme et jalgpallifänniks olemine mitte ei suurenda enesetappude hulka, vaid vätoreid on vähetõlkega. Korralihendab seda. Enesetapu temaatika juures pole oluline mitte lemmikmeeskonna maks jäänud kult toimetakaotus (mis peaks viima suitsiidini), vaid sotsiaalne sidusus – kuulumine kuhugi, ja jalgpallis tud tõlkega jagatud kogemus hoiab enesetappe ära. valitseb mõistagi! Eduks jalgpallis pakuvad Kuper ja Szymanski kaks reeglit: Malcolm Gladwelli sõnastatud vabaturg. 10 000 tunni reegel tähendab, et mis tahes alal tippu jõudmiseks peab harjutama vähemalt 10 Män000 tundi. Aga jalgpallis on selleks aega poistel, kelle kodud on pisikesed, mis sunnib neid minema gijad õue mängima. Nende vanemate rahakott ei võimalda neil eriti muude meelelahutustega tegeleda ja tõenäoliselt ei sunni nad oma võsukesi eriti koolitükke tegema. Teine reegel on 15 000 dollari reegel: see on

“

„

Tervelt seitse Euroopa kõige suuremat linna pole kunagi võitnud Euroopa meisterklubide karikat. Pariis nende hulgas. Aga metropolide ajastu on algamas. Foto: Miguel Medina/AFP/Scanpix

maailm

Tõlkes sadakond viga, ebatäpsust, küsitavust Raamatu eestikeelne tõlge (tõlkija Jaan Kabin) on valminud rutakalt ja on paiguti eksitavaid vigu täis. Selgelt on näha, kuidas töö üleandmise tähtaeg läheneb: mida lõpu poole, seda lohakam ja vigasem on tõlge. Minul kogunes inglisja eestikeelset teksti võrreldes märkmeid kahe ja poole A4-formaadis lehekülje jagu – kokku sadakond täpsustust, küsitavust või märkust. Tõsi, osa neist on tekkinud arusaadavatel põhjustel: kirjastusel oli kasutada käsikiri, milles lõpliku variandiga võrreldes tehti parandusi. Allpool on valik olulisemaid vigu. USAst on tehtud Inglismaa “maailmasõjaaegne vaenlane” (lk 15), kuigi originaalis on juttu endisest sõjavaenlasest ja ilmselt on silmas peetud USA Iseseisvussõda. “Karistuslöök” on tõlgitud “penaltiks” (lk 16). Samal leheküljel on kirjas, et brasiillased hoidsid 1950. ja mehhiklased 1970. aasta MMil mänguseisakute ajal palli kinni, kui inglased olid kaotusseisus, aga originaalis on jutt sellest, et palli hoidsid tribüünil kinni ikkagi pealtvaatajad. “Häiriv tegur” on tõlgitud “meelelahutuseks” (lk 23). Originaalis on juttu viie Euroopa tuumikriigi (Euroopa Majandusühenduse asutajad Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Holland, Belgia miinus Luksemburg) võidetud 12 EM- ja MMtiitlist, aga tõlkija on omapead asunud arvutama ja välja kirjutanud: 8 EM- ja 4 MM-tiitlit - tegelikult 7 EM- ja 8 MMtiitlit (lk 33). Hollandlastest on ühes loetelus saanud serblased (lk 40). Üks rämedamaid vigu on leheküljel 76, kus terve lõigu ulatuses kokku kolmel korral on center forward tõlgitud “poolkaitsjaks”. Peatüki lõpus (lk 78) on teema kokku võetud ja sealgi korratakse üle, et “poolkaitsjad on ülehinnatud” – peab olema otse loomulikult, et kesktormajad on ülehinnatud! Arusaamatuks jääb, miks on “Tiago 25protsendiline hind võrreldes Essieniga” tõlgitud “võrreldes Essieniga 75% madalama hinnaga” (lk 77). Liigast väljakukkumine on tõlgitud “ümberpaigutamiseks” (lk 87). Euroopa riikide karikavõitjate karika võitmine on muutunud lihtsalt karika võitmiseks (lk 91). 52

JALKA OKTOOBER 2010

Leheküljel 99 on tõlkes kaduma läinud Crystal Palace’i esimehe nimi ja veidi allpool terve lause! (Vabandust, kui need olid puudu käsikirjast, kust tõlgiti.) Fanzine tähistab väga üheselt fännide tehtud ajakirja (fan + magazine) ja selle “üllitiseks” tõlkimine pole täpne (lk 108, leheküljel 169 on fanzine tõlgitud ajakirjaks). Kuniks eestikeelne vaste puudub, peab leppima tsitaatsõnaga. Laensõna, mis tähistab 11 meetri karistuslööki, on nimetavas käändes penalti, mitte penalt (lk 114). “Ennustatav” on tõlgitud – “ennustamatu” (lk 129). Leheküljel 136 on tõlkija eksinud aastaarvudega: peab olema 2009/2010, on 2008/2009. Ühes loetelus on muudetud linnade järjekorda ja ära jäetud autorite sulgudesse lisatud nüanss (lk 141). “Euroopa meistrite karikafinaalides” on muutunud lihtsalt “Euroopa karikafinaalideks” (lk 142), kuigi sel on olemas sisuline vahe. Saksakeelne “Die Fohlen” on tõlgitud kui “Die Foblen” (lk 144) ja samal küljel on pool lausest, milles juttu Günter Netzerist, jäänud tõlkimata. Meilgi ajalooõpikuist hästi tuntud admiral Nelsonist on eesti lugeja jaoks saanud lihtsalt Nelson (lk 153). “Biathlon” ehk laskesuusatamine on tõlgitud “kahevõistluseks” (lk 160). Leheküljel 166 saab eestikeelne lugeja teada, et Manchester United muudab Inglise meistriliiga naerualuseks, kuigi autorid väidavad, et ta muudab ta lõbusamaks. Samal küljel loevad eestikeelsed lugejad, et Ameerika jalgpalliliigas NFL on sarnaselt Euroopa jalgpalliliigadega võimalik halva mängu korral välja kukkuda, aga originaalis on sama mõte esitatud tingivas kõneviisis. USA profiliigades väljalangemissüsteem teadupärast puudub. Liigal, kus Middlesbrough’ koosseisus mängib Tarmo Kink, on ametlikuks nimeks Championship. Tegemist on Inglise tugevuselt teise liigaga. Eesti keelde on see mõiste kahetsusväärselt tõlgitud kui “meistriliiga” (lk 167). Leheküljel 180 on sama asi tõlgitud õigesti ja leheküljel 204 ekslikult “meistrivõistlusteks”. Leheküljel 173 kõneleb NFLi Suurbritannia tegevjuht Alistair Kirkwood konkurentsist Premier League’iga, aga tema suhu on eesti keeles pandud sõnad: “Ma ei usu, et NFL on nii kõva konkurent, kui paistab.”

“Natsionalismi” pidanuks leheküljel 190 kindlasti tõlkima “rahvusluseks”, sest esimesel on eesti keeles negatiivne varjund, aga autorid olid oma mõtteis neutraalsed. Saame lugeda: “ehitatud nagu igipõline Plymouthi fänn”, aga originaalis oli juttu siiski ehitud fännist (lk 210). Eksitavalt on ka tõlgitud lause “Kokkuhoidmine säästab inimesi suitsiidist, mitte võitmine” (tõlkes seisab “Kokkuhoidmine säästab inimesi suitsiidist, mitte võitmisest” – lk 225). Samal küljel on “maa” tähenduses riik tõlgitud “regiooniks”. “Kasutades tervet mõistust“ on tõlgitud “kasutades loogikat” (lk 248). “Ohtlik unekott” on tõlgitud: “kohutav unekott” (lk 252). “Ilukirjandus” on “krimikirjandus” (lk 261). “Koondis” on “meeskonnaga” sassi aetud (lk 281) ja samal küljel saame teada, et Guus Hiddink kujundas Hollandi 1970. aastate mängu, kuigi asjalood olid täpselt vastupidi: seitsmekümnendad kujundasid noort Hiddinkit. Kahetsusväärselt rohkete valetõlgete kõrval on osa lausest või oluline sõna jäänud tõlkimata lehekülgedel 179, 207, 217, 220, 234, 238, 258, 259, 260, 262, 265, 283, 284 (2 viga!), 287, 288, 289, 291, 292. Tõlkija on läbivalt hädas olnud liiganimede tõlkimisega. Ameeriklaste Major League Soccer on tõlgitud eksitavalt lihtsalt “põhiliigaks”, inglaste Premier League “kõrgliigaks”. World Seriesi tõlkimisel Maailmaseeriaks peaks kindlasti eesti lugejale lisama, et tegemist on USA pesapalliliigaga. Ka sünonüümide taltsutamine pole olnud kõige õnnestunum. Peatükis enesetappudest on tõlkija selle eestikeelse sõna vahepeal täiesti ära unustanud ja näiteks leheküljel 221 on 12 korral juttu suitsiidist. Paljud vähem tuntud võõrsõnad (näiteks bonanza) on jäetud tõlkimata, samal ajal kui meie keeles kodunenud sõna “intensiivsus” on konteksti arvestades ebaõnnestunult tõlgitud kui “jõulisus” (lk 210). Puudu on lauseid ja samas on mõni lauseosa lisatud, aga võimalik, et see on tingitud erinevustest kirjastusele saadetud käsikirja ja lõpliku variandi vahel. Selline lugu siis.

Telli reklaam ajakirjades

maailm

Jooksja Tennis Jalka

EESTI V ASTUPID AVUSALA

DE AJA KIR

100 lk!

Lisainfot vaata: www.jooksja.ee www.tennis.ee www.jalgpall.ee Võta ühendust ja leiame just Sinu jaoks parima lahenduse!

T E N

Hind 39 kr / 2,49 eur

LIINA LEILA LILY

Rattasõit on

E E S T I

Nr 4 (8) 2010

ajavõit

Jooksupidu Tallinna mar SEB atonil

Ässad: Veer ja Kirsipuu palu kr Hind: 29.90 r EMT RullitAuuK I R I 1.9 eu r lõpusirgel J N I S E A Kirev

Õdede rivali

on Wimbled 0 1 20

kergejõustik

usuvi

Kes on kõigeteet: vi 2010 Nr. 3(14) su

kiirem?

Eesti tennis:

Eesti d õistluse meistriv egend Tennisel ng

Sven Evi

tennis: Noorte ldma Aita Põ

noored kud kasvandi

10 Open 20 aremaa Tele2 Sa en 2010 Merko Op

postrid Suured ist: m e g ja lu • Li Na Berdych • Tomaš

i p e n a K a i uldsed“ Ka Palermo „k kud liivavälja

Heili Horn 53 00 8802 heili@jooksja.ee

Ilusat sügist! 2010 OKTOOBER JALKA

Foto: Lembit Peegel

Eveli Puusepp (vasakult), Karl, Henri ja Are Altraja A. Le Coq Arenal asuva Sportlandi poe ees.

JALKA OKTOOBER 2010

käbi & känd

Are ja Eveli sportlik perekond: korrektne Karl ja kraade Henri Eveli Puusepp ja Are Altraja kasvatavad kaht poega, kellest Karl (9) on valinud jalgpalli ja Henri (3) võib seda venna eeskujul teha. Are arvates on oluline, et jalgpall õpetab meeskonnatööd. Poisikesena koges Are, et jalgpallis on kõik võrdsed ning ei loe vanus ega ühiskondlik positsioon. Indrek Schwede

re Altraja sidus end jalgpalliga tihedamini 1999. aastal, kui ta Sportland International Groupi ühe omanikuna hakkas toetama Florat. Peagi laienes sponsorlus teistele klubidele ja ka Eesti koondisele. 2000. aastal oli Are Altraja üks FC Elva asutajaid. “Ise ma sportlike saavutustega silma pole paistnud, aga oleme sugulastega arutanud, et see vist käibki meil üle põlvkonna,” räägib Altraja. “Praegu mängib innukalt vutti minu poeg ning minu isa ja ema sportisid päris silmapaistvalt.” Mati Altraja kihutas jalgrattal võidu Ants Väravase ja teiste kuuekümnendate ässadega ning oli hiljem jalgrattakohtunik. Isa vend Eini oli jalgrattasadulas kraadi võrra veelgi kõvem tegija. Are ema Maie (neiupõlvenimega Püss) tegeles kergejõustiku jooksualadega, treeneriks hilisema olümpiavõitja Jaak Uudmäe juhendaja Jaan Jürgenstein (praegu on Jaak Uudmäe Are Altraja poja kehalise kasvatuse õpetaja). Are tädi Helle Püss tegeles aga mitmevõistlusega Ervin Uugi ja Valter Kalami käe all. Ja võta või jäta – Helle Püss võib uhkusega kanda ka suguvõsa esimese jalgpalluri tiitlit! “1974. aastal moodustati jalgpallinaiskond, millest tehti reklaamfilm,” räägib Are Altraja. “Seda näidati “Reklaamiklubi” saates ja isegi üleliidulises

televisioonis. Koondise moodustasid peamiselt suusatajad ja paar kergejõustiklast, kellest üks oli minu tädi!”

Jalgpall õpetab meeskonnatööd

Are poeg Karl (9) on jalgpallitrennis käinud kolm-neli aastat. Varem oli ta kaks aastat käinud Erki Noole kergejõustikukoolis. Kuniks treener oli Liivi Eerik, sujus kõik suurepäraselt. Treeningud olid vahvad ja emotsionaalsed. Kui Eeriku asemele tuli teine treener, kadus emotsioon treeningutelt ja sära laste silmist. Karl ei tahtnud enam trenni minna. “Siis läksime jalgpallitreeningule – Florasse – ja ausalt öeldes oli minu pettumus suur,” räägib Are Altraja. “Kohale oli tulnud 40 last ja meile ei pööratud mingit tähelepanu. Kui järgmisel korral löögile saime, ütles treener Priit Adamson, et võib küll trenni tulla!” Tänu kergejõustikutreeningutele oli Karl omaealiste seas nii kiire, et ta edutati kohe endast vanemate gruppi. Aga seal oli juba raskem silma paista. Ometi jäi Karl jalgpallitrenni püsima ja isana on Arel selle üle hea meel: “Olen ise eluaeg individualist olnud – peedivagude vahel rühmanud ja teisi maatöid teinud. Hiljem jõusaalis treenides ja omi mõtteid mõeldes. Aga jalgpallis peab tegema meeskonnatööd. Alguses on see koostöö ehk raske tulema, nagu on raske taluda kaotusigi. Seda võib

võrrelda ka Facebookiga, kus suheldes on kõik kõvad mehed, aga kui kohtutakse silmast silma ja on vaja asi ära teha, on kökk-mökk. Minu jaoks pole tähtis, et Karlist saaks tippsportlane, vaid et ta õpiks meeskonnatööd tegema.” “Mulle tundub vahel, et neli treeningkorda nädalas pluss nädalavahetuse võistlused on Karli-vanustele liiga palju,” jätkab Are. “Seetõttu ei lasknud teda suvel spetsiaalselt palli ligi. Aga lühikese ajaga tekkis poisil selline pallinälg, et anna ainult ette!” “Muidugi tahaks Karl väravaid lüüa, aga tal pea nokib, ta jõuab joosta ja äärel sööduoskusi näidata,” ütleb Are. Tänu Karlile on tema klassist veel kaks poissi Priit Adamsoni treeningutele jõudnud. “Nad vaatasid, et me panime Markusega hulle sööte ega tahtnud kobad olla,” kommenteerib Karl.

Evelil ikka tantsupisik veres

Spordiga on tegelenud ka Are elukaaslane ja laste ema Eveli Puusepp. Juba neljaselt valiti ta Tööjõureservide poolt spordiühingu sportvõimlejate rühma. Kuni kooli tuli vasaraheitja Jüri Tamme nimekaim. Aga see Jüri Tamm kutsus huvilisi tantsuklubisse Derb. Eveli valiti teiste seast välja ja sportvõimlemisega oli lõpp. Järgmised kümme aastat tegeles ta võistlustantsuga: klubivahetus viis ta Revaliasse Merle Klandorfi juurde. 2010 OKTOOBER JALKA

käbi & känd “Oma tulemusi ma enam ei mäleta, aga finaali pääsesime palju kordi ja medaleid kogunes palju,” räägib Eveli Puusepp. “Noorele inimesele, tütarlapsele, annab tantsimine rühi ja enesekindluse. Oskuse suhelda. Tantsimine kasvatab ka kohusetunnet, sest ei saa jätta trenni minemata, kui partner sind viiel-kuuel päeval nädalas ootab. Tantsimise jätsin pooleli keskkooli lõpus tervislikel põhjustel. Aga tants on nagu pisik. Praegu käin ka võistlusi vaatamas. Kui meil oleks tütar, siis tema paneks kindlasti tantsima!” “Aga võib-olla tuleb väiksemast poisist tantsija!” pakub Are kolmeaastasest Henrist. “Tal paistab seda geeni rohkem olevat. Karl on selline intelligent: distsiplineeritud ja korralik. Koolist küsiti lausa, kas meil kodus liiga range kasvatus. Võib-olla on see korrektsus ka jalgpallist tulnud. Samas ei meeldi Karlile kehaline kontakt, tema tahab puhast mängu. Henri aga lausa otsib kontakti.

Karlil arvutihaigust pole Karli lemmikuks on Lionel Messi ja FC Barcelona. Ja muidugi tahab ta ka ise saada jalgpalluriks. “Kui varem pandi teler lihtsalt käima, siis nüüd huvitab Karli pigem Viasat Sport,” räägib ema. “Ta ei vaata ainult jalgpalli, vaid ka teisi alasid.” Olulisi mänge on Karlil lubatud vaadata ka hilja õhtul. Ometi pole Karl teleri- ega arvutisõltlane. “Siit ja sealt on kuulda, et lapsed istuvad arvuti taga ja vanemad peavad pistiku seinast välja tõmbama,” räägib Are Altraja. “Meil on kõik tehnilised pudinad olemas, aga kui on võimalus minna õue luurekat mängima, on see kindel eelistus.” Peale jalgpalli käib Karl isaga karti sõitmas. Rocca al Mare koolis käib Karl ka ujumas. Sel alal on tema eeskujuks Eveli õepoeg Christian-Oliver Palvadre, kes on 200 meetri liblikujumises Eesti noortemeister (2009) ja Baltimaade noortemeister (2010).

Ta on heas mõttes kraade, teistmoodi tüüp.”

Jalgpall andis võrdsuse kogemuse Detsembris sündinud Are pandi varem kooli, mis tähendas, et noores eas olid kehalise kasvatuse normid tema jaoks liiga karmid. Kehalise kasvatuse tunnist sai piin. Sporti hakkas Are nautima Foto: Lembit Peegel

Perekonnalbumi ehe: Karl Altraja kõnnib käsikäes Andrea Pirloga Eesti – Itaalia EM-valikmängule Lillekülas.

JALKA OKTOOBER 2010

alles keskkooli ajal, kui käis Elvas kergejõustikutrennis Aleksander Menningu juures. Suviti käis Are aga klassivend Margus Ivaskiga (kellega hiljem koos FC Elva asutati) endast vanematega vutti tagumas. “Ega mina seal mingeid väravaid ei löönud, aga sain elus esmakordse kogemuse, et minust kümme aastat vanemad mehed võtsid mind kui võrdset,” meenutab Are. “Ei olnud nii, et tatid ühte serva ja täismehed omaette. Jalgpall andis selles suhtes hoopis teise dimensiooni: said söödu ja andsid söödu ning see ei lugenud, kes sa olid või kui vana sa olid. Sellist kogemust mul varasemast polnud.” Hiljem sattus Are vaimustusse rallist. 1991. aastal osales ta kursusekaaslase kaardilugejana Eesti meistrivõistlustel Võru rallil. Koos äripartner Anti Kallega on Are aluse pannud SEB Tallinna maratonile ja korraldab MTÜ Spordiürituste Korraldamise Klubi kaudu spordiüritusi. Üheskoos Kallega on omandatud ka Kõrvemaa Sportlandi matka- ja suusakeskus. Nii Kalle kui ka Altraja on tihedalt seotud kahe meie suurima sportmänguga: esimene kuulub Eesti Korvpalliliidu ja teine jalgpalliliidu juhatusse. “Tegelen ise spordiasjadega ja mulle on oluline, et ka lapsed teeksid sporti,” räägib Are. “Kui liigutad, on ka tervis korras. Henrile anname võimaluse valida võimalikult paljude alade vahel ja küll ta siis ise vaatab, millega ta tegelema hakkab.”

küsitlus

Miks lõunavärav imeb?

Korrektses keeles kõlab pealkirjas esitatud küsimus nii: miks Eesti koondis lööb üle poolte väravatest just A. Le Coq Arena lõunatribüüni poolsesse võrku? (vt Jalka 08/2010). Staadioni lõunatribüüni väravasse on Eesti koondis pärast mängu usbekkidega löönud koguni 44 tabamust põhjavärava 20 vastu. Meie vastased näiteks on nii põhja- kui ka lõunaväravasse löönud võrdselt 31 kolli. Uurisime, mida asjast arvatakse.

Eks ta ole tuule küsimus Haldo Oravas A. Le Coq Arena arhitekt Hahahaa! Lõunapoolne? Põhjatribüünile pole veel varikatust ehitatud! Eks ta on tuule küsimus. Staadioni arhitektina riivab katuse puudumine pilku ja teeb natukene muret. Ilmselt on asi raha taha jäänud, kuid praegusel kujul ei ole staadion terviklik. Projekteerides oli küll juttu vastaspoolte fännide eraldamisest, kuid et Eesti toetajad just lõunatribüünile saaksid, sellest eraldi juttu ei olnud. 1990ndate lõpus, kui asjaga alustasime, ei osanud sellele mõeldagi. Asendist rääkides, planeeringuliselt kulutanuks isegi vähem ruumi, kui teinuks staadioni teistpidi ja nii oleks saanud treeningväljakud ehk paremini mahutada. Praegu on katus visuaalselt kõrgel, algusest peale oli juurde mõeldud veel üks korrus, mis oleks keskelt kõrgem ja äärtest madalam. Nii mahutaks staadion rohkem ja ka evakuatsiooniteede planeerimisel sai lisakorrus sisse arvestatud. Lõunatribüüni eest on puudu ka kahekorruseline lamekatuseline külgeehitus, kus pidanuks olema meeskonnaruumid ning soojendus- ja jõusaalid, kuid selle puudumine silma ei riiva. Mis aga väravate löömist puudutab, siis tuuleküsimuse kõrval võib olla ka päikese mõju, eriti suvisel ajal, kui päike loojub loodesse, aga see on teoreetiline mõttekäik. Äkki madal päike vilksatab silma? Ei tea, kui palju (Aivar) Pohlak on arvestanud feng shui põhimõtteid, sest kui tuua paralleel pikema ajalooga idamaade võitluskunstidega, siis on need väga orienteeritud. Kui tänapäeval toimub liikumine olude sunnil piki saali ja risti saali, siis ajalooliselt käis liikumine ilmakaarte järgi ning energeetiline pool oli väga tähtis. Ründe suund oli oluline. Jalgpallis seda ilmselt ei arvestata, kuid kui kogu meeskonna

positiivsed ja negatiivsed suunad kokku liita, oleks näha, mis suunas vektor läheb. Kliima ei tohiks väga palju mõjutada, kuid kõrvalt vaadates tundub, et Eesti mängu mõjutavad meeleolumuutused tohutult, silmanähtavalt. On näha murdumist pärast ebaedu ja justkui eneseusku jääb väheseks. Tundub, et eestlased on palju emotsionaalsemad kui mõned lõunamaalased. Või ei suuda vastutust rahvaga staadionil jagada. Tõesti, ei tea.

Asi on ikka fännitribüünis Rauno Leesment Eesti koondise fänn Hahahaa! See on hea küsimus! Kuule, sellele ei oska midagi vastata. Ma mõtlesin, et ikka tõsine teema tuleb. Pole tõesti sellele mõelnud, kuigi kõigile on teada, et lõunatribüüni väravasse lüüakse rohkem. Ma arvan, et asi on ikka fännitribüünis. Ei oskagi muud varianti öelda, fännid koondavad oma energia ja imevad! Fännina pole minu jaoks vahet, kummale poole värav lüüakse. Rõõm on rõõm, kuid lõunas näeb kõike oma nina all, kuidas ja mismoodi lüüakse. Näed detaile ja seetõttu on momentidele kaasaelamine suurem kui nende rünnakute puhul, mis tehakse põhja poole. Kui põhja lüüakse, siis alati ei näe, kes ja kuidas, ning tuleb kodus kordusest üle vaadata. Tundub, et iga mängu valivad mehed nii, et ründavad teise poolaja lõunasse. Fänni jaoks on see hea, sest positiivne emotsioon on suurem ja tekib ootus, et üks [värav] tuleb ikka, kui rohkem ei tule. Toetajad, kellega mina suhtlen, teavad kõik seda fakti, et lõunasse lüüakse rohkem, ja juba mitu aastat. Sellega seoses on meil omavahelised naljad, et teine poolaeg on meie, ja seni on erandid reeglit kinnitanud. Ju on see alates staadioni avamängust Hollandi vastu nii määratud. 2010 OKTOOBER JALKA

küsitlus Võib-olla on väljak sinnapoole kaldu! Alver Kivi Eesti koondise kodumängude teadustaja Et miks ta imeb sisse? Kes oskab vastata. Võib-olla on lõunatribüünil eriline aura ja sinine värv tõmbab. Kindlasti innustab fännitribüün rohkem ründama ja olema aktiivsem. Vastaste kaitseliin ja väravavaht on sellisest seisundist võib-olla mõnes mõttes häiritud, segab keskendumist. Ja võib-olla on väljak sinnapoole kaldu ka! Näiteks Kuressaare staadionil puhub tuul alati ühelt poolt ja võib-olla puhub A. Le Coq Arenal alati fännika poole, kes seda oskab öelda. Mänge teadustades olen staadioni keskel ja minu tööd eriti ei mõjuta, kummale poole Eesti lööb. Samas, kui lüüakse lõunasse, tähistavad mängijad fännitribüüni ees, suur Eesti lipp lastakse alla ja nii on fiiling kõvem. Teadustamisel peab arvestama, et fännide esimene möll üle läheks, ja nime hõikamiseks tuleb leida pausikoht. Kui lüüakse värav otsustavas mängus, kus mängus on punktid, on emotsioon suurem ja mida suurem on emotsioon fännidel, seda suurem on see ka minul ning seda paremini tahan ise teadustada.

Fännid on õige tribüüni valinud Martin Reim FC Flora peatreener Ahah. Ma peaks midagi nüüd ütlema jah? Oma fännide ees on ikka hea väravaid lüüa. Mingisugust muud põhjust suurt ei olegi. Ju siis on sattunud. Ei alusta mängu ka nii, et rihime ühele või teisele poole väravaid, aga tundub, et fännid on omale õige tribüüni valinud. Flora kodumängudes on varumeestepink lõunapoolne, nagu koondiselgi. Nii on treenerina parem ülevaade ründefaasist 58

JALKA OKTOOBER 2010

just siis, kui oma meeskond lõuna poole ründab. Teine pool tundub kuidagi kaugem. Samuti varjab põhjapoolset külge neljas kohtunik ja abikohtunik ning selleks, et mängupilti ja -käiku paremini täha, tuleb treenerina püsti karata. Kui koondise puhul on väravate löömise statistika olemas, siis Flora suhtes ei tea ja silma järgi ei oska ka öelda, kummale poole löömisel edukamad oleme. Ei ole täheldanud ka seda, et kui näiteks esimesel poolajal ründame põhja ja oleme taga, siis mõtleks, et küll lõunasse ikka tuleb. Aga kui fännid väga usuvad ja loodavad, küll asjad nii toimuvad. Praegu meenuvad küll mitmed tähtsad koondiseväravad, mis on teisel poolajal lõunaväravasse löödud, kuid ma ei mäleta, et oleks koondises kaptenina pooled nimelt nii valinud, et saaks teise poolaja lõunasse rünnata. Kui ühe või teise poole valisime, siis oli kõige suurema kaaluga väravavahi sõna. Päikest ja tuult A. Le Coqil väga ei ole ja oli rohkem tunde küsimus. Kui väravavaht tahab alustada ühelt poolelt, siis alustamegi sellelt poolelt.

Asi hakkas kohe ju esimesest mängust Hollandiga Andres Oper Lõunaväravat 9 korral sahistanud Eesti koondislane Ma arvan, et seletust, miks koondis lõunasse rohkem väravaid lööb, ei ole. Arvan, et kõige parem põhjendus on see, et seal tribüünil on fännid. Muus ei oska küll öelda. Ei tea, miks nii. Võib-olla teeks asja lihtsamaks, kui teaks, kummale poolele Eesti on teisel poolajal rohkem rünnanud ja kas ma ise löön rohkem esimesel või teisel poolajal. Kuigi ma olen ise lõunasse rohkem väravaid löönud, ei ütleks, et mulle ühele poole meeldiks rohkem rünnata kui teisele, aga eks fännide ees mängimine annab rohkem jõudu. Kui palliga värava poole liikuda, hakkab rahvas kaasa elama ja see annab tahet veelgi, et ära lüüa. Põhjatribüün jääb selles suhtes tahes-tahtmata tühjemaks. Küllap on see nii määratud ja asi hakkas ju kohe esimesest mängust Hollandiga pihta. Mäletan ka mängu, kus lõin põhja poole väga ilusa värava, Küprose vastu vist, kuid kohtunik ei lugenud ära. Ju peab ainult õigele poole lööma. Pooli me värava pärast siiski ei vali, ainult ilma pärast.

I liiga

Tallinna Levadia duubel kasvatab võitjamentaliteeti Esiliiga on Meistriliiga duubelmeeskondadele koht, kus küpsetada tulevasi meistreid. Levadia tahab lisaks sellele tingimata ka võita, et kasvatada mängijates võitjamentaliteeti. Indrek Schwede

agu viimastel aastatel tavaks, sammub Tallinna Levadia II meeskond kindlal sammul Esiliiga võidu poole. Kuna Meistriliiga duublid kõrgeimasse seltskonda ei pääse, ei kaasne esikohaga midagi muud peale sportliku rahulolu. Erinevalt Flora duublist pole Levadiale aga sugugi ükskõik, millisel kohal lõpetatakse (Flora II oli mullu Esiliigas eelviimane ja säilitas koha üksnes teiste loobumise tõttu). “Meie eesmärk on kasvatada duubli mängijaid esindusmeeskonnale ja me tahame võita ka Esiliigas, sest siis on Meistriliiga-meeskonda tulnud noortel samasugune võitjamentaliteet nagu eesolijatel,” rääkis Levadia tegevdirektor Sergei Hohlov-Simson. “Kindlasti ei rää-

gi me oma noortele, et koht Esiliigas pole tähtis. Me läheme igat mängu võitma. ” Sama kinnitab hooaja keskel duubelrivistuse peatreeneriks saanud Mati Pari, kelle sõnul kasutatakse Esiliigas siiski ka vanemaid mängijaid, et mängu tasakaalus hoida. Noored andekad teismelised ei vea ainult oma jõududega välja. “Eesmärk ei saa olla, et igal aastal tuleb alt viis-kuus mängijat põhimeeskonda, ” selgitab Mati Pari. “Kui igal aastal tuleb üks-kaks mängijat, kes suudavad Meistriliigas kanda kinnitada, on hästi. ” Hohlov-Simson loetleb eelmise aasta saaki: Andero Pebre, Artjom Artjunin, Igor Subbotin, aga lisab, et põhikoosseisu pole ükski kolmest mängijast lõplikult murdnud. Pari nimetab neliku, kes võiks

Foto: Lembit Peegel

Ka Eino Puri (ülal paremal) on põhimeeskonda jõudnud läbi duubli.

põhimeeskonda jõuda järgmiseks aastaks: Artur Rättel, Trevor Elhi, Martin Ustaal, Aleksandr Kovaltšuk.

“

Noored on ju ebastabiilsed, ühes mängus on mõni väga hea, järgmises oleks justkui teine mees väljakul.

„

“Nemad neli on praegu huvitavamad mängijad, aga maha kanda ei saa kedagi, sest osa avaneb ju hiljem, ” räägib Pari. “Noored on ju ebastabiilsed, ühes mängus on mõni väga hea, järgmises oleks justkui teine mees väljakul.” Pari sõnul on Esiliiga tase kõikuv, sest Levadia koos Flora duubliga on klass omaette, siis tuleb Lasnamäe Ajax ja siis tuleb tükk tühja maad. Ometi ei pea treener pallureid motiveerima, sest mängijail on endil tahe silma paista ja võita. “Mängijad saavad ise aru, et enne mängu keegi tabelisse punkte juurde ei kirjuta,” sõnab Pari. “Kui see oleks teisiti ja neil puuduks mis tahes vastase vastu motivatsioon, oleks nad vales kohas! Meie mänge vaatavad ju ka põhimeeskonna treenerid.” Mänguks ettevalmistumisel teeb Pari panuse eelkõige neile noortele, kelles näeb perspektiivi. Aga ta arvestab ka vastase ja mängutingimustega. Peale oma kasvandike hoiab Levadia silma peal kogu riigil. Pärnust on pärit Artur Rättel, kes kuulub Eesti U19 koondisse. “Need ajad on möödas, kui mängijaid kinni hoidsime,” kinnitab Sergei Hohlov-Simson. “Kui pallur on selleks küps, hakkame tegelema tema müümisega. Kui ta saab pakkumise, laseme tal minna.” 2010 OKTOOBER JALKA

II liiga

HÜJK Emmastele väike karikas, HaServ Euroopasse

Väike karikas on väikesele klubile suur võit, pole kahtlustki. HÜJK Emmaste rõõmutants Kadrioru staadionil pärast 3:1 võitu Puuma üle ja viimase pettumus käest libisenud trofeest oli selle vahetuks tõestuseks. Lennart Komp

äike karikas on ainus neljast Eesti jalgpallis välja mängitavast tiitlist, mille võitmiseks II liigas ja madalamal mängivatel meeskondadel on reaalsed võimalused. Nõnda on see madalamate liigade jaoks ehk tähtsamgi kui suur karikas, mis senini olnud otsustavates järkudes Meistriliiga siseasi. “Väike karikas on Emmaste jaoks olnud prioriteet mitu aastat ja kui selle kätte saime, oli see ikka suur võit,” sõnas Emmaste mänedžer Kert Küttis. “Veel eile (nädal pärast 31. augustil toimunud finaali – toim) oli selline tunne, et täitsa lõpp, võitsimegi ära. Meile oli see väga suur au.” Teel finaali jäid nii Emmaste kui ka Puuma teele tugevad konkurendid. Esimene tõrjus poolfinaalis välja II liiga ida/põhja tsoonis teisel kohal oleva Tallinna Atletiku, teine mulluse võitja ja II liiga lääne/lõuna tsooni liidri Tartu HaServi. Emmastel oli ka “õnne”, kuivõrd pärast 1/32-finaali 0:1 kaotust Tallinna FC Ararat-TTÜle määrati viimasele mängukeelu all olnud palluri kasutamise eest tehniline kaotus.

“

Emmaste treener Urmas Kirs käis vaatamas ühte Puuma mängu ja viimaste treeneribrigaad kolme Emmaste kohtumist.

„

“Arutasime hooaja eel isekeskis, et kes Ararati võidab, võidab ka karika, sest nad on olnud senisel neljal aastal finaalis, neist kolm võitnud. Nii ka läks,” ütles Küttis. “Kuigi Puuma läks 60

JALKA OKTOOBER 2010

Foto: Maiken Staak

HÜJK Emmaste kapten Ergo Reinvald tõstis väikese karika taeva poole meeskonnakaaslaste rõõmuröögatuse saatel.

finaalis 1:0 juhtima just sellisest kombinatsioonist, mille vältimisele enne mängu sai rõhku pandud, kujunes meie jaoks otsustavaks suurem tahtmine ja kogemused.” Et tegu pole niisama mänguga, vaid siiski finaaliga, andis mõista ka mõlema ettevalmistus. Emmaste treener Urmas Kirs käis vaatamas ühte Puuma mängu ja viimaste treeneribrigaad kolme Emmaste kohtumist. Richard Barnwelli kahele tabamusele ühe lisanud Emmaste kapteni Ergo Reinvaldi rõõm tehtud tööst oli trofeed tõstes sedavõrd suur, et see viimase karuste kaitseväelase käte vahel murdus. Väikese karika võitja saab õiguse Eestit esindada UEFA amatööride turniiril Regions Cup, kuid kuna rahvusvaheline võistlus toimub üle aasta, selgitasid sinna sõitva Eesti esinduse Emmaste ja mullune väikese karika võitja HaServ lisamatšis. Selle võitsid tartlased 3:1. Kuivõrd tänavu Makedoonias peetaval Regions Cupil võivad osaleda ainult amatöörid, ei tohi seal mängida

jalgpallurid, kes on teeninud profileiba või mänginud Meistri- ja/või Esiliigas, samuti alla 19aastased mängijad. Nii sai HaServ küll Eesti esindamise õiguse, kuid reeglitele vastavaid mehi on meeskonnas vaid kaheksa, Emmastel on see number veelgi väiksem. HaServi juhi Rene Lõhmuse sõnul kutsutakse appi teistes II liiga lääne/ lõuna piirkonna meeskondades mängivaid pallureid. “Saime esimese Tartu klubina Euroopasse ja see on tähtis,” lausus Lõhmus. “Kaasame Regions Cupi võistkonda Tartu meeskondade Tammeka II ja SK10 mängijaid, samuti Emmastest ja võib-olla mujalt ka. Oleme liigakaaslased, teame, kuidas keegi mängib ja vaenlased me ju pole.” Regioonide karikas mängiti 25.–29. septembrini, kui Jalka läks trükikotta. HaServi vastasteks seal olid võõrustajate kõrval ka Rootsi ja Põhja-Iirimaa esindused. Andke teada oma tegemistest, põnevatest juhtumistest ja huvitavatest mängijatest: indrek@jalgpall.ee või lennart@jalgpall.ee

III liiga

Ühinenud Depoode meeskond sai viieaastaseks

Tänavu tähistab 5. sünnipäeva III liigas mängiv Ühinenud Depood. Eakamatest palluritest koosnev meeskond unistab mängimisest II liigas. Samas puuduvad oma noortegrupid ja paremad noored lähevad nagunii tugevamatesse liigadesse. Indrek Schwede

“Meile tahavad tulla mängima vanemad pallurid, sest nad teavad, et meil pääsevad nad platsile,” lausub Ühinenud Depoode treener ja asjaajaja Juri Semjonov. “Meeskonna keskmine vanus on 35 aastat, aga meil mängivad ka kaks üle 50aastast. Meile meeldiks, kui juurde tuleks nooremaid, sest meile meeldib võita ja järgmisel aastal tahame tõusta II liigasse. Aga paremad nooremad mängivad meelsamini tugevamates liigades.” Ühinenud Depoode meeskond asutati viis aastat tagasi, kui selle töötajatel tekkis mõte oma vabaajaharrastusega hakata tegelema Eesti liiga tasemel. Nüüdseks on firma töötajate kõrval tulnud juurde ka nende lähisugulasi ja tuttavaid. Meeskonna tegemisi toetab Ühinenud Depoode juhataja Gunnar Zirk. Kodustaadioniks on Wismari tänava väljak, kus kaks korda nädalas treenitakse. Ettevõte maksab osalemistasu, bussi ja võistlusvormi eest. “Noortegruppide loomist me endale

lubada ei saa, sest me oleme rohkem meeskond kui klubi,” selgitab Juri Semjonov, kellel treeneripaberid puuduvad. “Töö tõttu polegi meil aega rohkem jalgpalliga tegeleda kui treenida ja mängida. Aga kui inimene tuleb treeningule, tähendab see seda, et õlu jääb seekord joomata.” Fännidega on meeskonnal vedanud, sest sageli elab platsi kõrval kaasa 70– 100 inimest. Need on töökaaslased, abikaasad ja lapsed. Ühele KohtlaJärves peetud mängule sõitis bussiga kaasa 20 toetajat.

Autogrammid Narva Transilt

“Meid on nimetatud ka rahvameeskonnaks!” tunneb Juri Semjonov uhkust. Küsimusele, miks rahvameeskonnas eestlasi ei mängi, reageerib kunagi Tallinna Dünamos mänginud Semjonov kui nõelatult: “Meil on üks eestlane! ” Ja nendib veidi aja pärast mõtlikult: “Teil on õigus – rahvameeskond ja

Löögil on Grigori Šumilin. Oktoobris korraldab Ühinenud Depood sünnipäeva puhul turniiri.

“

Kui inimene tuleb treeningule, tähendab see seda, et õlu jääb seekord joomata.

„

ainult üks eestlane. Me oleksime rõõmsad, kui eestlasi oleks rohkem. ” Peale liigamängude osaleb Ühinenud Depood ka Väikse karika konkurentsis. See annab hea võimaluse kohtuda teiste liigade ja tsoonide meeskondadega. Aga Juri Semjonovi arvates on II liiga tase kahe madalama liiga jaoks liiga kõrge ning Väiksele karikale võiks mängida ainult III ja IV liiga. Sest II liiga esimene ots on tasemelt üsna Esiliiga-kõrgune. Eesti karikavõistlustel ei osale Ühinenud Depoo enam sellepärast, et keset suve on meeskonna kokkusaamisega puhkuste tõttu raskusi. “Me hoiame väga kokku ja peame sünnipäevade puhul meeskonnaliikmeid alati meeles, ” räägib Juri Semjonov. “Šampus või tort on alati sünnipäevalapse poolt. Sama on ka pulmade puhul. Ka hooaja lõppu tähistame ühiselt ja pärast mängu ei jookse lihtsalt laiali. Isegi kui kaotame, oleme veel natuke aega koos ja ajame juttu. Kui me kunagi Narva Transi vastu Eesti karikavõistlustel mängisime, ei võtnud me kaotust tõsiselt – eks jõuvahekorrad olid ette teada. Tegime koos Transiga pilti, küsisime nende mängijatelt autogramme ja pärast mängu koju sõites meenutasime juhtunut ja viskasime nalja.” Andke teada oma tegemistest, põnevatest juhtumistest ja huvitavatest mängijatest: indrek@jalgpall.ee või lennart@jalgpall.ee 2010 OKTOOBER JALKA

IV liiga

JK Visadus seisab Pelgulinna jalgpalli eest Pelgulinna jalgpallimeeskonda Visadus ümbritses möödunud sajandi kahekümnendail aastail kurikuulsuse oreool – kes põhjatallinlastega mängima tuli, sellel hõlpu oodata ei olnud. Aasta tagasi JK Visaduse nime võtnud tänapäeva põhjatallinlased näitavad vastastele küll hambaid, kuid kellelegi liiga ei tee. Lennart Komp

elgulinn oli ligi sajand tagasi kardetud linnaosa. Nende meeskonna vastu ei tihatud väga tulla, sest kardeti lõhkumist. Ei olnud harv juhus seegi, kui keegi sai vastu vahtimist. Tänavu 4. liiga läänetsoonis oma esimest liigahooaega mängiv JK Visadus ei püüa jäljendada endisaegset stiili, vaid vaimsust ehk tekitada eestikeelne omakandi punt. Esiti vaid koos harjutanud seltskond otsustas end selleks hooajaks Eesti meistrivõistlustele üles anda mullu sügisel. Sobivaks osutunud nime leidis klubi auliige Tõnu Park raamatust “Pelgulinn”. Nimi läks hääletusele ja pälvis enamuse poolehoiu. Nii lihtne see oligi. Visaduse juhatuse liikme Raimo Ranna sõnul on pool mängijatest pelgulinlased, mistõttu selle kandi jalgpalli arendamine niivõrd südamelähedane ongi. “Põhja-Tallinnas on pikemat aega tegutsenud Dünamo ja Puuma, kuid eestikeelset meeskonda päris olnud ei ole,” sõnas Rand. “Loomulikult ei aja

me kedagi ära, meil on ka hulk toredaid vene poisse, kuid treeningtöö käib eesti keeles.” Priit Simsoni juhendamisel tegutsev Visadus võttis liigaga liitumist tõsiselt ja alustas ettevalmistust juba eelmisel sügisel. Alguses harjutati isegi neli korda nädalas. Juhtus nii, et jaanuariks oli mängunälg suur ning esimesteks treeningmängudeks veebruaris-märtsis hakkas tunduma, et asi läheb allamäge. Spartaki stiili austav Simson suutis mehed hooajaks aga sedavõrd hästi ette valmistada, et septembris püsiti III liiga üleminekumängude kursil. “Üritame oma mängu peale suruda. Kasutame palju lühikese söödu taktikat, kuid oleme nüüd ka rohkem pikki palle ja tsenderdusi sisse võtnud,” ütles Rand. “Kõige paremini õnnestusid väikese karika mängud. 1/16-finaalis Viljandi Kotkaste vastu toetas meid ligi 150 pealtvaatajat ja ka järgmises voorus Liverpool Pubi vastu võõrsil olime head. Neis mängudes ei tundnud ennast äragi.

Foto: internet

Raimo Rand (keskel) tahab, et ka Pelgulinnas jalgpall areneks.

JALKA OKTOOBER 2010

Ka fännid toetasid fantastiliselt.” Peaks III liiga koht lunastatama, tuleb uueks hooajaks eelarve üle vaadata, sest praegu ollakse lääne tsoonis, mis tähendaks tuleval aastal kahte sõitu Saare- ja ühte Hiiumaale. Visaduse juhatuse liikme Margus Raagi sõnul esitatakse pärast hooaja lõppu jalgpalliliidule taotlus, et meeskond tõstetaks

“ „

Neis mängudes ei tundnud ennast äragi. Ka fännid toetasid fantastiliselt.

põhja tsooni, sest kuhu mujale PõhjaTallinna meeskond peaks kuuluma. Kodumängud peab Visadus Sõle gümnaasiumi või Wismari staadionil, talvel harjutati Sportland Arenal. Aasta ringi seega päris kodukandis mängida ei saa. Nii on võetud nõuks aidata elu sisse puhuda Rannavärava staadionile, mis Ranna sõnul võiks olla meeskonna jaoks ideaalne koduväljak. “Meie üheks eesmärgiks on mänguja treeningtingimuste parandamine ning üritame Rannavärava staadionit taaselustada,” ütles Rand. “Loomulikult ei ole meil rahapakke, et väljak oma jõududega renoveerida, aga kui leida õiged inimesed toetama, on kõik võimalik.” Suvel Pelgulinna kooli väljakul esimese Visadus Cupi korraldanud JK Visadus tahab viie aasta perspektiivis areneda organiseeritud klubiks ja mängutaset tõsta, kuid kõige tähtsam on, et meeskond kasvaks kokku ning tegutseks koos. Andke teada oma tegemistest, põnevatest juhtumistest ja huvitavatest mängijatest: indrek@jalgpall.ee või lennart@jalgpall.ee

rannajalgpall

Rannajalgpall otsib uusi võimalusi Varasematel hooaegadel MM-valikturniirile keskendunud rannajalgpallikoondis peab järgmisel aastal plaane muutma, sest kvalifikatsioonimänge kavas pole ja keskenduda tuleb väiksematele võistlustele. Üks selline on plaanis ka Eestisse tuua. Lennart Komp

uvistel MM-valikmängudel Iisraeli võitnud ning Inglismaale, Portugalile ja Rumeeniale alistunud Eesti koondis lõpetas hooaja Euroopa edetabelis 19. kohal, vahetult pärast Norrat ja Saksamaad, keda kevadel võideti. Peatreener Kert Haavistu sõnul see arv päris adekvaatset pilti ei anna, sest rannavutis jagatakse punkte turniiridel. Eesti neist sel suvel osa ei võtnud. Küll tuleb seda teha tuleval aastal. Maailmameistrivõistluste formaadimuudatuse tõttu mängitakse kvalifikatsioone nüüd üle aasta ja et hooaega mitte vahele jätta, on suvised karikaturniirid hädavajalikud. “Aastat vahele jätta ei ole võimalik ja seetõttu peaksime kaasa tegema vähemalt paaril-kolmel euroliiga etapil,” lausus Haavistu. “Varem oleme jah MM-mängudele keskendunud, kuid kui kalendri paika saame, sätime ettevalmistuse esimese etapi järgi.” Rannajalgpallihooaeg lõppes 21. augustil, kui Augur/Betoon tõstis pea kohale Eesti karika. Õieti pidanuks plaanide järgi septembris selgitatama ka Baltikumi parim klubi, kuid et lõunanaabrid ei suutnud oma esindusi välja panna, tuli sellest plaanist loobuda. Talvel hoiavad koondislased end iseseisvalt vormis ja tõsisem töö algab veebruaris-märtsis nagu tavaliselt. Kui varem tehti üheskoos kõvasti füüsilist, on Haavistu sõnul kehaline töö nüüd iga mehe enda vastutada ja kogunemistel Eesti Näituste halli siseväljakul on rõhk tööl palliga. Kuivõrd enamik koondislastest mängib ka suurt jalgpalli ja talvel saalijalgpalli, ei tohiks see liig keeruline olla.

Üks eurosarja etapp on lootus ka kodukamarale tuua ning üles on seatud Narva-Jõesuu kandidatuur. Kuivõrd rannajalgpalli kureeriv Beach Soccer Worldwide on huvitatud haarde laiendamisest, on Eesti Jalgpalli Liidu ranna- ja saalijalgpalli komisjoni liikme Kari-Andri Kase sõnul šansid külalisi võõrustada väga tõenäolised. “Eesti tugevuseks on, et meil on olemas ilusad suured rannad ja võistlust ei peaks korraldama linna sees, nagu seda sisemaal sageli tehakse,” lausus Kask. “Narva-Jõesuus on supertingimused ja viimastel aastatel on linn ilusamaks muutunud.” Harilikult osaleb sellistel turniiridel 4–8 koondist ja jõuproov kestab kolm päeva. Kase sõnul on Eesti rannajalgpalli maailmas märgatud ja meid võetakse tõsiselt. Tänavune Šveitsi klubidega

“

Eesti tugevuseks on, et meil on olemas ilusad suured rannad ja võistlust ei peaks korraldama linna sees, nagu seda sisemaal sageli tehakse.

„

mängitud karikaturniir võib tuleval aastal laieneda ning mesti loodetakse võtta ka Saksamaa ja Austria. “Üritame rohkem Euroopa poole vaadata, sest Lätis oli sel aastal ainult kuus meeskonda ja Leedus ametlikke mänge ei toimunudki. Samuti ei pannud kumbki koondist välja,” lausus Kask.

Karikavõistlused, mille võitis Augur/Betoon (mustas), jäi rannajalgpalli hooaja viimaseks turniiriks..

2010 OKTOOBER JALKA

MINU VABADUS! TREENINGUD ILMA SIDUVA LEPINGUTA ALATES 499 EEK / KUU

VIRU KESKUS ROCCA AL MARE TARTU LÕUNAKESKUS NARVA FAMA

www.myfitness.ee 64

JALKA OKTOOBER 2010

sina oled kohtunik

Kuidas lahendaksid need 3 olukorda? Jalka jätkab sinu, kunstnik Mart Vainre ja Eesti Jalgpalli Liidu peakohtuniku ning UEFA kohtunike vaatleja Uno Tutki osavõtul uut rubriiki “Sina oled kohtunik!”. Külg valmib kõigi osapoolte koostöös. Sina saadad Jalkale kirjelduse mänguolukorrast. Soovitatavalt sellise, mis võiks olla kohtunikule pähkliks, mõne sellise, mida sa oled ise näinud või kogenud, mõne sellise, millele sa ise täpset lahendust ei oska pakkuda või mille lahendust sa tahaksid kontrollida.

Jalka valib neist koostöös Uno Tutkiga välja kolm ning järgmises numbris trükime need ära koos vastuste ning Mart Vainre illustratsioonidega. Saada oma kirjeldus või küsimus aadressile lennart@jalgpall.ee märksõnaga KOHTUNIK. Just sinust sõltub, kui huvitavat materjali teised lugeda saavad!

3 olukorda

Oled andnud penalti. Lööja asub hoojooksule, võtab enne pallini jõudmist kiirust maha ja teeb vaid väikse kõksu, millest pall vaevumärgatavalt edasi liigub. Seejärel keerab hoobilt ringi, justkui läheks uut sooritust tegema, kuid samal ajal sööstab karistusala joone tagant sama meeskonna mängija ja tulistab palli väravasse, väites, et löök on sooritatud. Kuidas talitada? Küsimuse esitas Kevin Allik

Uno Tutk: Reegleid ei rikutud, palli mängiti ettepoole, topeltpuudet ei toimunud. Kui kaaslane sisenes karistusalasse pärast palli puudet, on ka see määrustepärane. Värav loeb.

Uno Tutk: Iga särgi ära võtnud mängija saab sellise teo eest kollase kaardi. Loodan, et kohtunik ja tema abilised suudavad kõik reegleid rikkunud mängijad fikseerida.

Kodumeeskond võidab üsna vastaste karistusala lähistelt audi sisseviske. Võimsa viskega mängija valmistub palli saatma oma kahemeetrise ründaja pea peale. Säärase olukorra puhul on võistkonna sees kokku lepitud, et oma vägilase ümber moodustatakse viiest mängijast kaitsemüür. Vastased lähevad seepeale marru, sest ei saa ilma viga tegemata lööjat takistama minna. Mida teha? Küsimuse esitas Markus Toom

Uno Tutk: Kui see tõesti sünkroonselt õnnestub, oleks vasturelvaks kaitsva võistkonna poolt omakorda ring või sein ette moodustada. Suhteliselt teoreetiline võimalus, aga hea treeningu korral võimalik. Alati jääb väravavahil võimalus õhus käega mängida.

Meeskond lööb värava ning värava lööja tõmbab särgi seljast. Meeskonnal on aga selline värava tähistamise viis ja mitu kaasmängijat talitavad samamoodi. Kuidas peaks käituma kohtunik? Küsimuse esitas Egert Pommer

2010 OKTOOBER JALKA

lisaaeg Igale koolile jalgpall Eesti Jalgpalli Liidu uus peasponsor järgmisel viiel aastal on LHV Pank, kes kinkis kooliaasta alguse puhul kõigile Eesti koolidele jalgpalli. Pallid toimetatakse koolidesse oktoobrikuu jooksul. “Miks just jalgpall?” küsis ja seejärel vastas LHV Panga nõukogu esimees Rain Lõhmus. “Esmalt, Eesti jalgpall kui kõige laiema kandepinnaga spordiala Eestis – lastest kuni rahvuskoondiseni. Teiseks, jalgpalli rahvusvaheline mõõde – kõige populaarsem spordiala maailmas. Jalgpall on Eestis üks väheseid alasid, kus tegeletakse laste ja noorte pealekasvatamisega süsteemselt ja tõsiselt. LHV kui uue põlvkonna panga jaoks on ka see mõõde väga tähtis. Pallide kinkimine on esimene sümboolne samm näitamaks, et me ei ole ainult jutumehed ja ei tegele ainult eliitjalgpalli toetamisega.”

Boriss Dugan Gothia Cupi kuulsuste hallis Foto: erakogu

Aivar Pohlak

lõi jalgrattalaineid Nyonis Hiljutisel UEFA noorte- ja amatöörjalgpalli komisjoni koosolekul tekitas furoori selle komisjoni eestlasest aseesimees Aivar Pohlak, kes veeres kohale jalgrattal! UEFA peakorteri ette Nyonis on eri riikide jalgpalliliitude presidendid saabunud igasuguste glamuursete automarkidega, aga sellist pilti nägid sealsed ametnikud esimest korda: Eesti Jalgpalli Liidu president saabus kahel rattal! Vaimustunud ametnikud kiirustasid pilti tegema ja saatsid selle ka Eesti alaliidule. Nyoni sõitis Aivar Pohlak oma autoga, aga kohapeal liikles juba kaasasolnud jalgrattaga. Samuti talitab Pohlak ka Tallinnas: jätab auto A. Le Coq Arenale ning suundub sealt rattaga linna – näiteks panka – asju ajama. Pohlaku sõnul annab sõit rattal võimaluse rohkem ümbrust jälgida. Foto: UEFA

Boriss Dugan Göteborgis oma kuulsuste halli foto ees.

“Jalutasin linna peal ja korraga näen oma pilti!” kirjeldab Lasnamäe Ajaxi eestvedaja Boriss Dugan tänavust kogemust Göteborgis toimunud Gothia Cupilt. “See oli seal olnud ilmselt terve nädala, aga mul polnud varem mahti linna peale minna.” Dugan oli koos paljude teistega valitud selle maineka noorteturniiri kuulsuste halli. Turniiri lõpus tehti väljavalitute nimed teatavaks. 17 aastat järjest Gothia Cupil osalenud Duganit tunnustati selle eest, et ta on turniirile selle aja jooksul viinud enam kui tuhat last.

Fännidel oma EM-grupp Paralleelselt Eesti koondisega toimub ka meie fännidel oma kaheringiline EM-turniir, milles on vastasteks sloveenid ja põhjaiirlased. “Tahtsime alguses sloveenidega fännimängu teha, aga nemad võtsid asja käsile, et teeme turniiri,” räägib Jalgpallihaigla liige Madis Hallimäe, kelle sõnul on sloveenid juba karikagi muretsenud. “Asjast hakkasid meie alagrupis kinni veel põhjaiirlased. Nemad on omavahel Mariboris juba 3:3 mänginud, meil seisab esimene mäng ees 12. oktoobril, kui mängime kodus Sloveeniaga.” Varem on Eesti fännid kohtunud ka soomlaste, inglaste ja šotlastega ning Balti turniiri raames lätlaste ja leedulastega. Põhjaiirlasi võideti 31. märtsil 2004 väravaterohkem mängus 4:3.

Kalev pakkus vutti ja pillimängu

Aivar Pohlak oma sõiduvahendiga UEFA peakorteri ees Nyonis.

ManU ja Real Madrid parimad särgimüüjad Sakslased uurisid, milliste klubide särgid on viimastel aastatel kõige paremini müünud ja selgus, et esikohta jagavad Manchester United ja Real Madrid, kes on aastatel 2005–2009 müünud 1,2–1,5 miljonit särki. ManU särke teeb Nike ja Reali omi Adidas. Neile järgnevad Barcelona (Nike) 1 – 1,2 miljoni särgiga, Arsenal (Nike), Liverpool, Chelsea ja Müncheni Bayern (kõik Adidas) võrdselt 700 000 – 900 000 särgiga ning Milan (Adidas), Torino Juventus ja Milano Inter (mõlemad Nike) võrdselt 400 000 – 600 000 särgiga.

JALKA OKTOOBER 2010

Tallinna Kalev pakkus oma 18. septembri esiliigamängu järel võimalust kuulata Eesti tippansambleid Smilersit, Metsatölli ja Shanonit. Pilet mängule koos kontserdiga maksis 150 krooni, Kalevi noorliikmed said staadionile tasuta ja lapsevanemad soodushinnaga. Kalevi klubile oli mänguliselt tegemist kehva päevaga, sest peale Tallinna Legionile 0:1 allajäämise pidid kaotusega leppima ka duubelmeeskond ja naiskond. “Aga heameelt tegi, et meie oma lapsed ja lapsevanemad olid arvukalt kohal,” rõõmustab Kalevi juhatuse liige Raimo Nõu. “Ilm oli kahjuks nii kehv, kui üldse olla sai, aga me tunneme 512 kohaletulnud inimese üle rõõmu. Ürituse mõtte algataja ja peakorraldaja oli 1185 Infoliin ja meid aitasid ka paljud teised ettevõtted, kelle abiga saime jalgpallile ja Esiliigale reklaami teha. Nagu Levadial on oma narkootikumidele ei ütlemise päev ja mäng, nii võib-olla hakkabki meil edaspidi olema staadionikontserdi päev.”

Fotod: Hendrik Osula

Pool tuhat inimest trotsisid halba ilma, vaatasid vutti ja kuulasid Hendrik Sal-Sallerit.

EESTI VASTUPIDAVUSALADE AJAKIRI

Hind 39 kr / 2,49 eur

Nr 4 (8) 2010

100 l

LIINA

Rattasõit on ajavõit

LEILA

LILY

Jooksupidu SEB Tallinna maratonil

Ässad: Veerpalu ja Kirsipuu EMT Rullituur lõpusirgel

Kirev kergejõustikusuvi

Õdede rivaliteet: Kes on kõige

kiirem?

2010 OKTOOBER JALKA

Kõrgendatud kummist äär lisab vastupidavust

NIKE5 BOMBA

Uudne kõrgendatud paneel aitab palli madalalt ja täpselt mängida

Spetsiaalne tallamuster päka- ja kannaosas lisab haakuvust ning stabiilsust

Paneel siseküljel aitab palli paremini kontrollida ja mängida

Anatoomiline kannakonstruktsioon vormub kanna järgi ja suurendab kasutusmugavust

NIKE5 ELASTICO

Kanga-Lite pealsed tagavad suurepärase sobivuse ja pallitunnetuse

Talla keskosas olevad nagad aitavad palli tallaga paremini kontrollida Kummist tallapaneelid päka- ja kannaosas suurendavad stabiilsust ning haakuvust

NIKE5 LUNARGATO

Õmblusteta konstruktsioon suurendab jalatsite kasutusmugavust ja paindlikkust

JALKA OKTOOBER 2010

Nahast pealsed tagavad hea pallitunnetuse

Lunarlon vahetald lisab jalatsile stabiilsust ja põrutuskindlust

Uudne tallamuster tagab suurepärase haakuvuse, paindlikkuse ja pallitunnetuse