JALKA (detsember 2010) by Jalka

HIND 29 KROONI 1,85 EUROT DETSEMBER 2010

Aasta mängija

Konstantin Vassiljev Zenjov - lavastatud süüdlaseks? Martin Reim: tahaks püsida troonil Risti põhikoolil on jalgpallikallak Vaapo Vaheri raamat vutist ja kultuurist Postrid: Tallinna FC Flora / Gareth Bale ISSN 1736-7379

Pluss: Ats Sillaste, Siim Luts, Indro Olumets, Märt Kluge, Allan Dorbek, Toomas Tõnise, Mati ja Siim Kiisler, FC St. Pauli, kõik liigatabelid & väravakütid

2010 DETSEMBER JALKA

Meie armastame jalgpalli!

Triobet â&#x20AC;&#x201C; Eesti Jalgpalli Liidu suursponsor ja pĂźhendunud Eesti spordielu toetaja

Sander Puri, Tarmo Kink, Sergei Pareiko, Raio Piiroja, Ragnar Klavan, Sergei Zenjov Eesti koondise jalgpallurid

2010 DETSEMBER JALKA

Sinu teekond algab siit: www.estonian-air.ee

JALKA DETSEMBER 2010

sisukord

HIND 29 KROONI 1,85 EUROT DETSEMBER 2010

Kaanelugu

Jalgpalliaasta pidulikul lõpetamisel kuulutati välja hooaja parim jalgpallur – Konstantin Vassiljev, kes oli tubli nii klubis kui ka koondises.

Aasta mängija

Pluss: Ats Sillaste, Siim Luts, Indro Olumets, Märt Kluge, Allan Dorbek, Toomas Tõnise, Mati ja Siim Kiisler, FC St. Pauli, kõik liigatabelid & väravakütid

Esikaanel: Konstantin Vassiljev Foto: Lembit Peegel Nr 12 (36) 2010

Eesti Jalgpalli Liidu ajakiri Ilmub 12 korda aastas

Persoonid & intervjuud Ats Sillaste

Peatoimetaja: Indrek Schwede indrek@jalgpall.ee

Indro Olumets Martin Reim

Toimetaja: Lennart Komp lennart@jalgpall.ee

Gareth Bale

Fotograaf: Lembit Peegel

Ajakirja makett: Jaanus Samma

Mati, Siim ja teised Kiislerid

Kolumnid

Kujundaja: Kaia Saaremets

Indrek Schwede

Keeletoimetaja: Egle Pullerits

Rubriigid

Reklaam: Heili Horn heili@jalgpall.ee

Siit ja sealt

Kolleegium: Ülev Aaloe, Lennart Komp, Neeme Korv, Aivar Pohlak, Indrek Schwede, Anu Säärits, Mihkel Uiboleht, Vaapo Vaher

Jalka tuleb külla Sina oled kohtunik Lisaaeg

Tellimine: 627 9960 www.post.ee

6-9 22 28 65 66

Liigad

Tellimishinnad: Aasta 348 krooni Poolaasta 174 krooni

Meistriliiga

Toimetuse postiaadress: Jalka, Eesti Jalgpalli Liit, Asula 4c, 11312 Tallinn Trükitud printallis

Esiliiga

54 59 60 60 61 62 63

Naised II liiga

Sünnipäevad detsembris: 01.12 Vitali Leitan (32) 01.12 Lembit Rajala (40) 02.12 Mati Püü (48) 04.12 Kethy Õunpuu (23) 04.12 Aivar Gutmann (46) 05.12 Nikolai Mašitšev (22) 05.12 Karl Palatu (28) 05.12 Argo Arbeiter (37) 09.12 Martin Taska (24) 11.12 Kaido-Meinhard Kukli (40) 12.12 Volodja Erdei (23) 12.12 Heigo Niilop (39) 12.12 Are Altraja (40) 13.12 Andreas Raudsepp (17) 14.12 Eesti Jalgpalli Liit (89) 17.12 Henri Anier (20)

Lembit Peegel

Väljaandja: Eesti Jalgpalli Liit

17 20 24 40 48

18.12 Rene Aljas 18.12 Heigo Paglant 20.12 Vassili Kulik 21.12 Taivo Keinast 24.12 Marika Ilves 25.12 Atko Väikmeri 26.12 Daniel Meijel 27.12 Joel Indermitte 27.12 Anželika Ahmetšina 28.12 Maksim Smirnov 28.12 Marko Kuusik 28.12 Valeri Jakjan 29.12 Lauri Varendi 29.12 Vjatšeslav Zahovaiko 30.12 Aivar Vood 31.12 Pelle Pohlak

(24) (34) (24) (60) (35) (34) (36) (18) (21) (31) (35) (59) (22) (29) (41) (22)

III liiga IV liiga Saalijalgpall

Muu Vutiaasta parimad Kihlveojutud: Karpatõ ja Zenjov Vaapo Vaheri raamatust St Pauli – planeedi pungim vutiklubi

12 18 37 44

Postrid

Tallinna FC Flora Gareth Bale 2010 DETSEMBER JALKA

siit ja sealt

Telefonitorge

Kas alaliidud võivad seda ise soovi korral ümber jagada? Jah, muidugi. See on võrdsustav samm sportmängude suunas. Ka mõned üksikalad jagavad seda kahe treeneri vahel.

Kui suure summaga hakkab Eesti Olümpiakomitee (EOK) toetama jalgpallikoondise peatreenerit?

Näiteks, et osa võivad saada ka noortekoondiste treenerid? Ta ei tohiks minna päris pudruks kätte ja 1000 eurot pole nii suur raha, et seda väiksemateks osadeks jagada.

EOK hakkab jaanuarist toetama viie sportmängu peatreenereid. Küsisime EOK peasekretäri Toomas Tõnise käest, kui suure summaga.

Foto: Lembit Peegel

Kas see toetus on palga või stipendiumi vormis? Meie anname raha – alaliit maksab palka. Me ei taha, et see oleks stipendium. Kas koondisi endid on ka plaanis tulevikus toetada? Praegu oleme toetanud koondisi 300 000 krooniga aastas. Järgmisest aastast saavad sportmängud 1600 eurot kuus. Koos avaliku sektoriga on kavas luua nn edufond. Mõte selles, et kui mõni sportmäng pääseb MMvõi EM-finaalturniirile ja seda ei maksa korraldajad kinni, siis õnn tähendab hoopis õnnetust. Meie üritame siis koondist toetada.

Oleme 2003. aastast samm-sammult toetanud alaliite, et saaksid oma treenereid rahaliselt toetada. Parematel aegadel toetasime 20 treenerit. Nüüd oleme 18 treenerile lisamas viie sportmängu – jalgpalli, korvpalli, võrkpalli, käsipalli ja jäähoki – treenerid. Kas toetus on meeste koondise treeneritele? Eeldame jah, et meestekoondiste treeneritele. Me ei tunne end nii priskelt, et kahele koondisele maksta. See on meiepoolne toetus liitudele, et nad saaksid tunda end rahaliselt vabamalt.

Kas toetate ka kodusel 2012. aasta jalgpalli EM-finaalturniiril mängivat noormeeste U19 koondist? See turniir on nii kaugel, kuid jalgpall on üks viiest juhtivast sportmängust. Arvan, et toetame kulupõhiselt, mitte joonlauaga mõõtes. Meie põhimõte on, et finaalturniiril osalemine ei halvaks liidu muid tegevusi.

Kui suur see toetus on? 1000 eurot kuus.

Kuidas jalgpall teisele poole maakera aitas

Kuidas vastase abistamine tähtsa nina kingituse tõi

Allan Dorbek

Märt Kluge

Endine jalgpallitreener

FC Kuressaare

Foto: Lembit Peegel

JALKA DETSEMBER 2010

1978. aastal sõitsin maailmameistrivõistlustele Argentinasse Buenos Airesesse. Olin seal Nõukogude Liidu jalgpallispetsialistide grupis koos Uno Piiri ja selleaegse seltskonnaga. Pääsesin tänu jalgpallile maailma teisele poolkerale ja nägin vaatemängu otsast lõpuni. Tol ajal oli kõik šokeeriv, kogu maailmakorraldus, kuid meil oli päris suur vabadus liikuda, ekskursioonidel käia. Ei olnud saba või koputamist või keeldu. Koju tagasi tulles oli esimene šokk, kui Moskvas Šeremetjevo lennujaamas võttis meid vastu piirivalvurite roheline spaleer ja kohe lõi vastu sitahais, see eriline lõhn, mis Venemaa lennujaamades vanasti oli. Ma ei kujuta ettegi, kuidas mu ankeet läbi läks, sest minu perekond ei olnud kuigi heas kirjas. Oli väljasaadetuid, küüditatuid, metsavendi. Ärakargamise mõtet ei tekkinud, sest siis oleks tulnud päris palju pahandusi ja paha ma kellelegi ei soovinud.

Foto: Lembit Peegel

Üks minu meeldejäävamaid hetki jalgpallis oli natukene üle kümne aasta tagasi, kui Saaremaal toimus jalgpalliturniir. Meie vanuseklassis mängisid Pärnu, Soome ja FC Kuressaare. Mängisin sellel ajal väravas ja tegin mõlemas mängus hea partii. Turniiri viimane kohtumine oli Pärnu ja Soome vahel. Enne seda tuli Soome treener meie treenerilt küsima, kas oleksin nõus selles mängus soomlaste puuri kaitsma, sest nende väravavahil oli mingi vigastus. Mina olin muidugi nõus. Mängus andsin endast kõik ja isegi rohkem veel ja arvan, et sain ka hästi hakkama. Juhendasin ja karjusin meeste peale nii, kuidas jaksasin (iseasi, kas nemad sellest midagi ka aru said), kuid lõpuks pidime ikka pärnakate paremust tunnistama. Pärast mängu kinkis soomlaste treener mulle väikese UEFA embleemi, mille oli mingilt tähtsalt ninalt kingituseks saanud. See hetk ja elamus on mulle nii meeles, nagu oleks see mäng eelmisel nädalal toimunud.

Foto: Lembit Peegel

kuu pilt

Luts libe ka Liechtensteini pihkudes Meistriliigamängudes on florakas Siim Luts vasakul äärel libeda lutsuna kaitsjate käest ühtevalu plehku pannud. Sageli jälitajaid hea tehnikaga selja taha jättes ja ohtlikult trahvikasti sööstes. Koondise debüüdi 15 minutiga suutis Luts lennutada ka Liechtensteini kaitseliini.

2010 DETSEMBER JALKA

siit ja sealt

+ kuu -

kuu

Võim vahetus: Flora kukutas Eesti meistrivõistlustel pikaaegse valitseja Levadia.

Joel Lindpere oli küll MLSi parima uustulnuka kolme nominendi hulgas, kuid jäi tiitlist ilma.

kuu

Kas minna mängudele Hiina ja Qatari vastu parandama FIFA edetabelikohta või anda võimalus noortele? Maavõistlus Liechtensteiniga vana kaardiväge ei motiveerinud.

... minutit lühema mänguajaga Meistriliiga puhul oleks Levadia kogunud 87 ja Flora 82 punkti. Meistermeeskond kallutas paremuse enda kasuks viimasel 10 minutil ja üleajal!

... väravat on Eesti koondise vastased löönud A.Le Coq Arenal nii põhja- kui ka lõunaväravasse. Eesti koondis on põhja põrutanud 20 ja lõunasse libistanud 45 palli.

304

... täiskohaga töötajat 36 eri riigist on UEFA palgal. Meeste-naiste suhe on 61 : 39%. Töötajate keskmine vanus on 39 aastat.

JALKA DETSEMBER 2010

kirjakast

Rahvaliiga kordusmängu vilistab Howard Webb Eelmises Jalkas ilmunud Rahvaliiga-teemalisel küsitlusel avaldas Tiit Lääne nördimust neile saatuslikuks saanud mängu korraldamise üle. Sellele reageerisid vastased. Anname (lühendatult ja redigeeritult) sõna ka neile. ”Lugesin ühel päeval novembrikuu ajakirja Jalka. Kõik oli nagu alati huvitav ja sai teada ka nii mõndagi uut. Jõudes leheküljele 46, sain paraja šoki osaliseks. Nimelt oli seal Tiit Lääne kirjutatud artikkel (tegelikult vastas Tiit Lääne Jalka küsimustele – toim). Mul on siiralt kahju, kuid see jutt kubiseb valedest. 1. vale: ”ja võimalik pääsemine play off’i selle nahka”. Vaadates EJLi kodulehel olevat turniiritabelit, on selgelt näha, et Vaimastevere Illil, mida esindab Tiit Lääne, on kokku 8 ja meil, FC Asevere (Aseri), 15 punkti. Lihtne arvutus näitab seda, et ka nende võidu puhul oleks neil koos 11 ja meil 12 punkti, mis ei taga pääsu play-off ’i. 2. vale: ”piire polnud maha tõmmatud”. Tõepoolest polnud maha tõmmatud kaht küljejoont, kuid otsajooned ja karistusalad, keskpunkt ning penaltid olid selgelt märgitud. Lippudega olid märgitud nurgalöögikohad ning keskkoht. Küljejoonte puudumine oli eelnevalt kokku lepitud vastasvõistkonnaga ja läbi räägitud kohtunikuga. (Hoopis teine lugu oleks olnud eitava vastuse puhul. Jooned oleksime maha teinud). Kahjuks ei ole meie süü, et Vaimastvere Illi mängijad ei saanud mängu lõpuni aru, et joont ei tähista kiviäär, vaid nagu jalgpallis ikka, küljelippudevaheline riba. 3. vale: ”kohalik kohtunik otsustas, kust joon jookseb”. Kõikide meie kodumängude kohtunikuks oli Magnus Hain. Teatavasti võttis ka tema osa Rahvaliiga turniirist ja seda Kunda võistkonnas. Nagu tabelist näha, on Kunda meie alagrupis. Leian, et litsensiga kohtunik ja pealegi vastasvõistkonnast on kindlasti erapooletu. 4. vale: ”Kohalikud ütlesid enne mängu, et nad on alati nii mänginud”. Küljejoonteta mängisime teist korda! Esimene kord mängisime nii Viru Vangla vastu. Kuna kellelgi mingeid pretensioone ei olnud, ja kohtunik oli sama, arvasime, et saame ka Vaimastvere vastu nendeta hakkama. 5. vale: ”Võiduvärava lõid vastased niimoodi, et mängija jooksis kujutletavast Foto: Stephen Pond/Scanpix joonest umbes poolteist meetrit väljaspoolt platsi meie kaitsest mööda”. See vale riivab muidugi kõige rohkem. Võiduvärav oli löödud mängu viimasel minutil. Mängu viimane minut nägi aga välja nii: FC Asevere teenis oma väljakupoolel vabalöögi peale seda, kui vastaste ründaja tegi kohaliku võistkonna mängija vastu vea. Palli juurde asus J. Aboljanin. Vaimastvere karistusalasse jooksis umbes 8 FC Asevere mängijat. Suure kaarega saatis FC Asevere keskkaitsja palli Jõgeva võistkonna karistusalasse, kus vastaste väravavaht selle ebakindlalt enda ette lõi. Pall kukkus otse allakirjutanu ette, kes selle peaga tühja väravasse suunas. Jäänud oli mängida alla minuti. Mina ja veel ligi 30 inimest (sealhulgas ka pealtvaatajad) võime kinnitada, et lippudevaheline joon asus minust vähemalt kümne meetri kaugusel ja seetõttu oli värav igati reeglipärane. 6. vale: ”Kõik 50:50 olukorrad vilistati kodusatsi kasuks”. Jalgpallis ei ole sellist asja nagu 50:50 olukord. On olemas viga, mille fikseerib kohtunik. Kui kohtuniku vile andis vabalöögi koduvõistkonnale, siis tähendab see seda, et külalisvõistkond tegi vea. Seal ei loodud mingit 50:50 olukorda, kust vahel võiks ka nende kasuks vile tulla! Tiit Lääne kirjutab: ”Selles mängus ei täidetud näiteks ka protokolli, mis tähendas, et kes iganes võinuks platsile joosta. Kohtunik mõõtis aega mobiili pealt.” Vastuväide: 1) Protokolli unustasime kahjuks tõesti ära. Turniiritabelist saame aga näha, et ka Vaimastvere võistkonnal on protokollid puudu. See, et nimed on kirjutatud märkuste lahtrisse, ei tähenda, et platsil olid just need mehed, sest mõlema esindaja allkirjad puuduvad! Kinnitan, et meie poolt ei olnud rikutud ühtegi reeglit, mis puudutab mängijaid väljakul. Ei ole sugugi kindel, et ka Vaimastvere täitis need tingimused. Vastuväide: 2) Rahvaliiga reeglites ei ole kirjas, millega peab kohtunik aega mõõtma. Kõik, mis ei ole keelatud, on lubatud! Kui Tiit Läänel on mingeid pretensioone, võib ta organiseerida korduskohtumise. FC Asevere on valmis võitma Vaimastvere Illit ükskõik kus ja ükskõik millal. PS! Kohtunik olgu teie määratud. Howard Webb (pildil) sobiks meile hästi. Joonteks võivad olla kas või laserkiired. Lahinguväljal näeme ...”

FC Asevere kapten KERT RÄIS

siit ja sealt

Valdur Rajalost kuni Puride, Teniste, Kuresoo ja Karli Kütini

nii nad

Eduard Baumanina 1. novembril 1910 Tartus sündinud ja pärast nime eestistamist Valdur Rajalona tuntud mehest tegi saatus Jõgeva jalgpalli hiilgeaegade looja ja Jõgeva jäähoki isa. 4. novembril tähistati Rajalo 100. sünniaastapäeva konverentsi, esitleti temast kõnelevat raamatut “Rajalo Etsi armastused” (pildil) ja avati mälestustahvel. Raamat on kena tagasivaade Jõgeval legendi staatusesse tõusnud mehest, kes mitme poistepõlvkonna innustamise kõrval ei põlanud ära ka igasugu vigureid. Mine võta tagantjärele kinni, mis on tõestisündinud lugu ja mis suust suhu kandudes aina vinte juurde kruvis, faktidest aina kaugemale triivides. Aga vahvad lood igatahes. Nagu mälestuste puhul ikka, peab neisse suhtuma leebe reserveeritusega, sest mälu võib teatavasti alt vedada. Nii näiteks on raamatu autor Tiit Lääne tsiteerinud 1947. aastal Saksamaal ilmunud teost “Eesti sport I”, kus on vahva lugu sellest, kuidas Jõgeva Kalju end 1925. aastal jalgpallis Balti meistriks mängis. Esiteks võitis Läti Leedu, siis Eesti Läti, seejärel Tartu meeskond Eesti koondise ja siis Jõgeva Kalju Tartu meeskonna. Ainuke viga on selles, et 1925. aastal ei võitnud Läti Leedut ega Eesti Lätit. Eesti sai oma ajaloo esimese võidu Läti üle alles 1926. aastal. Just sel aastal võiski see lõbus sündmusteahel toimuda, sest siis võitis Läti tõepoolest Leedut ja kaotas hiljem Eestile ja Tartu omakorda võitis meie koondist 2:1. Tollastest oludest – nii sõjaeelseist kui ka okupatsiooniaegseist – saab aga raamatus hea pildi. Valdur Rajalo jälg on sügav ja mõjutab õigupoolest kolme spordiala arengut ka tänapäeva Eestis. Rajalo tegi Jõgevast eestlaste jäähoki pealinna. Raamatus on selle kohta rohkelt tõendeid, üks muljetavaldavamaid on see, et ühel aastal juhendas kuuest Eesti meistriliiga meeskonnast tervelt nelja Jõgevalt pärit treener, Valdur Rajalo õpilane (selle väite usaldusväärsust kahandab tõik, et puudub aastaarv). Endiselt puuduv tehisjää on aga ajanud kohalikud poisid talviti võimlasse, kus Jõgeva Tähe on aastaid valitsenud meie saalihokit. Jalgpallis väljendub Rajalo mõju aga tema õpilase Märt Räli suurepärases töös: Tartus kasvatas Räli üles sellised hea tehnikaga lootustandvad mängijad nagu Sander ja Eino Puri, Taijo Teniste ja Jürgen Kuresoo. Ja kindlasti on Rajalo kaudne mõju Eesti noortekoondise väravavahi Karli Küti arengus. Kütist võib saada esimene Jõgevalt pärit jalgpallur, kes mängib jalgpalli EM-finaalturniiril. Seda juhul, kui noormees suudab end murda U19 koondisse, mis võõrustab ülejäänut seitset osalejariiki 2012. aasta sama vanuseklassi EMfinaalturniiril. Paduvere Talumuuseumi Selts ja Jõgeva linnavalitsuse korraldatud konverentsil esinesid Tiit Lääne (ettekande teema: “Milles peitub/peitus Rajalo Etsi fenomen?”), Indrek Schwede (“Jalgpalli mõju väikerahvale”), Jaan Ahi (“Rajalo õpilased Eesti jäähokit kujundamas”), Tiit Karuks (“Eesti oma jäähoki olemasolust”) ja Uno Veski (”Lood ja legendid treener Rajalost”). Pärast mälestuskonverentsi avati Jõgeval Suur tänav 21 maja seinal Valdur Rajalo mälestustahvel.

“Wagneri ooperi fännid on nagu jalgpallifännid! Nad järgnevad meeskonnale – või antud juhul heliloojale – kõikjale, kus tema muusikat mängitakse! Nii saavad nad kuuldut juba kogetuga võrrelda. Eestist leiavad nad lisaks muusikale täiesti uue mängumaa!” Ooperi “Boheem” lavastaja Estonias Ran Arthur Braun

Indrek Marjamaa

ütlesid “Läänemaa Jalgpalliklubi otsib logo. Raha pole, tänu oleks aga piiritu(s). Kes tahab end Läänemaa spordiajalukku raiuda?” twitter.com/ouemaa “Kus te elate? Ah, muidugi olen ma sellest kuulnud. See on Venemaal. Te mängite seal jalgpalli? Ainult seda Euroopa oma? See on küll halvasti.” Kolumnist Vello Vikerkaar suhtlemisest ameeriklastega “No balls, No glory (sõnademäng: ‘pole palle/mune/julgust, pole hiilgust’)” Seda loosungit tribüünil näitas telerežissöör kohe pärast seda, kui müüris seisnud Ragnar Klavan oli AZ koduses võidumängus Amsterdami Ajaxi üle saanud Luis Suareze karistuslöögist palliga pihta allapoole vööd “Ärevad teated saabuvad Serbiast, kus puhkes jalgpallurite mäss Kojamehe toetuseks. NATO pommitajad on stardivalmis.” Uuno Prostamool Postimehe naljarubriigis tantsusaatest “Mustamäel on puhkenud vastuolu staadionil vutti taguvate noorte ja kohalike elanike vahel, viimasena nimetatud sooviksid vaiksemat elu. Pall matsub, keegi hõikab midagi, sellise lärmi peale aga võib kinnisvara odavneda.” Eesti Päevalehe juhtkirjast “Enne oli temas ikka eluvenda kah, aga nüüd on vana rahu ise. Tüüpilisest eesti noormehest on saanud tüüpiline eesti mees! Taavi jutt keerleb ainult Ronnu ümber. Räägib, kuidas poisil hammas tuleb ja nii edasi. Kuulan teda nagu tulnukat, ei oska midagi sekka kosta.” Raio Piiroja Taavi Rähni isastaatusest “Jalgpalliliidu plaan on viie aasta lõikes niikaugele jõudmine, et tippklubide tavasuuruses eelarvest võiks tulla 20–25% liidu rahakotist.” Jalgpalliliidu president Aivar Pohlak “Kolmandik auru kulub reisimisele, kolmandik kohanemisele, kolmandik jääb võib-olla mänguks.” Tarmo Rüütli novembrikuu mängudest Hiina ja Qatari vastu 2010 DETSEMBER JALKA

1-teist mõtet

Elagu Kink ja elagu Kostja! Foto: Mike Egerton/Scanpix

Foto: Mike Egerton/Scanpix

Tallinna Torpedo sünd: Tarmo Kink virutab Middlesbrough’ võiduvärava kohtumises Burnley vastu.

õiksugu aasta parimate valimistel tekib alatasa nurinat ja ütlemist, et valikuprintsiibid on valed, valijad on lollid ja tulemused ei kajasta tegelikku seisu. Ka aasta parima vutimehe valimistel on olnud kuulda ja lugeda avalikku ning omavahelist kriitikat samas vaimus. Vahel on urinaks põhjust. Näiteks mõni aasta tagasi torkas teravalt silma, et osa inimesi ei viitsinud üldse süveneda, mida jalgpallurid konkreetsel aastal olid teinud või tegemata jätnud. Piltlikult öeldes pandi Poom esimeseks ka siis, kui ta oli terve aasta vigastusega platsi serval, Oper automaatselt teiseks ka siis, kui talle oli juhtunud kehv aasta, ja kolmandaks platseerus siis mõni

JALKA DETSEMBER 2010

vastaja isiklik lemmik, kes – vaata mis otsast tahad – poleks kuidagi tohtinud sattuda esikolmikusse. Need ajad on nüüd möödas, kuigi üksikuid fopaasid juhtub tänini.

“

Väliselt otsustades puudus sportlik viha. Peen taktika ei näinud nii primitiivset asja ette.

„

Kõige olulisem on siiski see, et valija lähtub oma trio reastamisel justament konkreetsest aastast. Kui ta on kõik head ja vead, pära- ja vastuargumendid läbi kaalunud ning oma isikliku

arvamusega lagedale tuleb, on kõik korras. Kaaluma peab teadagi klubi- ja koondisehooaega ning sõltub vastajast ja konkreetsetest asjaoludest, millises vahekorras keegi neid kaht näeb. Paaril viimasel aastal on vahel tunda olnud tendentsi, et mõni vastaja peab ennast kuidagi teistest paremaks. Noh, umbes nii, et on olemas minu, s.o õige arvamus, ja teiste ehk loll arvamus. Noh, et just mina olen see jumalik arvaja, kes on kõik läbi kaalunud ja kui selle raske mõttetöö on ära teinud ka teised, siis peaks neil välja kujunema minu omaga täpselt samasugune reastus. Selliselt arvajad ei paista ära tabavat, et kui asjalood oleks tõesti nõnda, poleks ju ringküsitlust vajagi. Siis usaldaksid kõik üheskoos

1-teist mõtet aasta parima jalgpalluri valimise ja ülejäänute pingeritta seadmise just sellele ühele jumalikule arvajale – et tema juba teab ja tema juba teeb! Paraku (õnneks muidugi!) on igal õigus oma arvamusele. Vahel kipuvad valikuid tegevad inimesed tagantjärele võrdlema oma tulemust

lõpliku järjestusega. Et kui minu esikolmik ühtib kokkuvõtvaga, olen targalt vastanud. See on eriti naljakas ja tobe! Küsiti ju ikkagi isiklikku arvamust, mitte ennustust selle kohta, milline näeb välja lõplik järjestus. Kui minult oleks küsitud, milliseks arvan aasta parima jalgpalluri valimisel kujunevat esikolmiku, oleksin vastanud teistmoodi. Vassiljevi esikoha oleksin naksti ära arvanud! Aga kuna küsiti minu arvamust, siis asetasin esikohale Tarmo Kingi ega hooli põrmugi sellest, et sattusin nõnda selle vähemuse hulka, kes Kostjat esikohale ei sättinud. Sel aastal oli õigupoolest päris hea saak. Meil oli ju valida Lvivi Karpatõs enesekindlalt kolle toksiva Sergei Zenjovi ja uue hingamise leidnud Kaimar

Saagi vahel. Venemaa meistriliigas stabiilselt postide vahel seisva Sergei Pareiko ja USA glamuuriliigas hiilgava debüüdi teinud Joel Lindpere vahel. Oli alati koondise eest väljas seisev Raio Piiroja, Hollandis jälle 90 minutit mängiv Ragnar Klavan ning klubis ja koondises säraküünlana helendav Konstantin Vassiljev. Kõigi seitsme puhul suudaks vutihuviline põhjendada, miks just nemad võiksid kuuluda esikolmikusse. Mina valisin aasta palluriks Tarmo Kingi. Sealjuures pidasin silmas tema panust nii klubides kui ka koondises. Ma arvan, et ilma Tarmo Kingi pommlöögita, mis Belgradis viigistas EM-valikmängus seisu Serbia vastu, poleks meie ajaloolist võitu sündinud. Kink mängib Inglismaa tugevuselt teises liigas (Championship), mis on publiku arvu poolest Euroopa neljas liiga ja edestab isegi Itaalia ja Prantsusmaa meistriliigasid. Käibelt on Championship Euroopa viies liiga, edestades Prantsusmaa liigat. Milline muu Eesti väljakumängija saaks sellises liigas mänguaega? Just tänu mänguminutitele on Kingil õnnestunud lüüa muljetavaldavaid väravaid ja teenida Tallinna Torpedo hüüdnimi. Ja tundub, nagu me oleks hoopis ära unustanud Kingi võidetud pronksmedali Ungari meistrivõistlustelt. Kink oli Ungari liiga üks väljapaistvamaid mängijaid. Kui võrdleme Ungari liigat ja Championshipi nende liigadega, kus mängivad meie ülejäänud platsimängijad, siis kuhupoole paremus kalduks?

Ta üritab. Üritab tulemuslikult

Meenub aastatetagune kõnelus, kus tõstsin Tarmo Kinki esile meie ülejäänud koondislaste seast. See oli Arno Pijpersi valitsemisaeg, mil mängijatele oli ette kirjutatud piltlikult öeldes kõik. Pijpers viis meie pallikultuuri palju edasi, tõstis mängijate enesekindlust ja kinkis meile magusaid kordaminekuid, aga mingil hetkel kippus asi kinni jooksma. Jalgpallis seda juhtub. Sageli oli kahju meestest, kes hoidsid kramplikult kinni neile riietusruumis ette kritseldatud liikumistest ja veelgi enam liikumiskeeldudest

ning mõjusid kokkuvõttes nagu kamp tahtejõuetuid amatööre. Just sellel foonil tõusis Kink esile. “Sulle meeldib Kingi triblamine?” päris vestluskaaslane, kes arvas, et olin oma kiitusega väljas väliste efektide peal. “Ei,” vastasin. “Ta on platsil ainuke mängija, kes üritab midagi ära teha.” Pean tunnistama, et muidugi meeldib mulle vaadata ilusat ja efektset triblingut. Aga tolles vestluses oli oluline muu: mulle ei meeldinud vaadata, kui meie taktikaköitesse aheldatud poisid mõjusid väljakul abitute ja tegevusjõuetutena. Väliselt otsustades puudus sportlik viha. Peen taktika ei näinud nii primitiivset asja ette. Mitte keegi nagu ei tahtnudki kaotusseisust välja rabeleda. Peale Tarmo Kingi. See maksis talle ilmselt mõneks ajaks koondisekoha. Ka praegu, kui koondises puhuvad loomingulisemad tuuled, saab Kink sageli kriitikat löökide pärast, mis kipuvad lendama otsatribüünide kõrgematele korrustele või ohustavad rohkem nurgalippu kui väravat. Aga ikka seesama asi – ta vähemalt üritab! Nagu sel aastal oleme kogenud – üritab tulemuslikult. Ma ei teinud oma lõppeva aasta valikut triblingu järgi. Kui teinuks, asetanuks esikohale Sander Puri. Kink enam mängudes suurt ei triblagi, trikitamisest rääkimata – pigem liigub ta palliga äärelt keskele söödu- või löögipaika otsides. Puri seevastu esitab enam klassikalist triblingut. Üks asi on Kingi puhul ikka samaks jäänud: ta üritab midagi ära teha ka kaotusseisus. Tänavu valmistas ta meile kaotusseisust väljatulekutega palju rõõmu. Ta on minu aasta jalgpallur. Ja täitsa siiralt – ma ei pea teiste valikuid rumalaks. Meie kõigi ühine Eesti aasta jalgpallur on Kostja Vassiljev! Vaata aasta parimate järjestust lk 13

Indrek Schwede JALKA peatoimetaja 2010 DETSEMBER JALKA

aasta lõpetamine

Aasta lõpetas tervitus ümberpallipurjekalt Tallinnas Salme Kultuurikeskuses lõppes 20. novembril meie jalgpalliaasta. Aasta parima vutimehe kuulutas ümbermaailmakatamaraanilt välja Marko Matvere koos Jaan Tättega. Jagati ka muid auhindu. Foto: Lembit Peegel

Aivar Pohlak oli tavapäraselt üks ürituse mikrofonimehi. Kui avalikkuse jaoks oli ürituse peaküsimus muidugi aasta parima meesjalgpalluri valimine, siis vutirahva enda jaoks olid olulised kõik väljaantavad auhinnad ja heameel pidulikus meeleolus koosolemisest. Kui aasta parima meespalluri nime – Konstantin Vassiljev – ütles videotervituses välja ümbermaailmareisil seilav Marko Matvere, siis Salme kultuurikeskuse lavalt hüüdis teatri NO99 juht Tiit Ojasoo välja aasta parima naisjalgpalluri. Eesti koondise ja Pärnu JK ründaja Anastassia Morkovkina tuli auhinda vastu võtma karkudel, sest taastus äsjatehtud operatsioonist. Parimaks meesjuunioriks valis vutiliit Eesti koondise ja Ukraina klubi Lvivi Karpatõ ründaja Sergei Zenjovi. Aasta parimaks naisjuunioriks valiti Eesti koondise ja FC Flora mängija Liis Emajõe. Naiste Meistriliiga parimaks tunnistati Põlva FC Lootose ründaja Signy Aarna, meeste Meistriliigas teenis parima tiitli FC Flora mängija Sander Post.

JALKA DETSEMBER 2010

Jalgpalligalal autasustati ka meeste ja naiste Meistriliiga kolme paremat võistkonda. Eesti Jalgpalli Liidu tunnustuse pälvisid teenekad jalgpallitegelased Olev Reim ja Enn Loog, keda hinnati panuse eest Eesti jalgpalli arengusse hõbemärgi vääriliselt. Auhinnad anti üle ka Rahvaliiga, madalamate liigade ja noorte Eliitliigade edukamatele. Lisaks tunnustati EM-valiksarja võitnud U19 koondist. Eesti Jalgpalli Liidu toetaja Baltman kuulutas välja aasta stiilseima Eesti koondislase, kelleks sai Tarmo Kink. Auhinnaks on Kingile eritellimusel valmistatav hinnaline ülikond. Estonian Air pani parimatele jalgpalluritele välja tasuta lennupiletid vabalt valitud sihtkohta ja tagasi ning pikaajalised Eesti jalgpalli toetajad Expert Tehnikakauplused ja Philips autasustasid meeste ja naiste Meistriliiga parimaid Philipsi 22” LCD-teleriga. Triobeti auhinnaks parimale naisjalgpallurile ja parimale naisjuuniorile olid suured meetripikkused kaisukarud.

aasta lõpetamine Foto: Lembit Peegel

Eesti 2010. aasta parima jalgpalluri valimine 1. Konstantin Vassiljev 2. Tarmo Kink 3. Joel Lindpere 4. Sergei Pareiko 5. Raio Piiroja 6. Sergei Zenjov 7. Kaimar Saag 8. Aleksandr Dmitrijev 9. Sander Post 9. Taavi Rähn 9. Ragnar Klavan 12. Igor Morozov

124 (39 esikohta) 43 (3 esikohta) 33 (3 esikohta) 28 19 14 4 (1 esikoht) 4 2 2 2 1

EJLi poolt valisid:

Are Altraja: 1. Konstantin Vassiljev, 2. Sander Post, 3. Joel Lindpere Andri Hõbemägi: 1. Konstantin Vassiljev, 2. Raio Piiroja, 3. Tarmo Kink Janno Kaljuvee: 1. Konstantin Vassiljev, 2. Ragnar Klavan, 3. Sergei Zenjov Josep Katsev: 1. Konstantin Vassiljev, 2. Raio Piiroja, 3. Sergei Pareiko Eduard Koger: 1. Joel Lindpere, 2. Konstantin Vassiljev, 3. Kaimar Saag Peeter Küttis: 1. Konstantin Vassiljev, 2. Raio Piiroja, 3. Tarmo Kink Ainar Leppänen: 1. Konstantin Vassiljev, 2. Tarmo Kink, 3. Joel Lindpere Priit Penu: 1. Konstantin Vassiljev, 2. Sergei Pareiko, 3. Raio Piiroja Aivar Pohlak: 1. Konstantin Vassiljev, 2. Raio Piiroja, 3. Tarmo Kink Anne Rei: 1. Konstantin Vassiljev, 2. Raio Piiroja, 3. Joel Lindpere Indrek Zelinski: 1. Konstantin Vassiljev, 2. Tarmo Kink, 3. Joel Lindpere Arvu Sild: 1. Konstantin Vassiljev, 2. Joel Lindpere, 3. Sergei Pareiko Tõnu Sirel: 1. Tarmo Kink, 2. Taavi Rähn, 3. Raio Piiroja Uno Tutk: 1. Konstantin Vassiljev, 2. Joel Lindpere, 3. Tarmo Kink Mihkel Uiboleht: 1. Konstantin Vassiljev, 2. Tarmo Kink, 3. Raio Piiroja Vaapo Vaher: 1. Konstantin Vassiljev, 2. Raio Piiroja, 3. Sergei Zenjov Nikolai Burdakov: 1. Konstantin Vassiljev, 2. Sergei Pareiko, 3. Tarmo Kink Eduard Rõžov: 1. Konstantin Vassiljev, 2. Joel Lindpere, 3. Sergei Pareiko Christian Happel: 1. Konstantin Vassiljev, 2. Sergei Zenjov, 3. Raio Piiroja Dmitri Skiperski: 1. Konstantin Vassiljev, 2. Sergei Pareiko, 3. Sergei Zenjov Frank Bernhardt: 1. Kaimar Saag, 2. Sergei Zenjov, 3. Igor Morozov Keith Boanas: 1. Konstantin Vassiljev, 2. Sergei Zenjov, 3. Raio Piiroja Mart Poom: 1. Konstantin Vassiljev, 2. Joel Lindpere, 3. Sergei Pareiko

Mullune Hõbepalli laureaat Konstantin Vassiljev tõusis tänavu parimaks mängijaks. Foto: Lembit Peegel

Ajakirjanike poolt valisid:

Aet Süvari: 1. Konstantin Vassiljev, 2. Joel Lindpere, 3. Tarmo Kink. Kristjan Roos: 1. Konstantin Vassiljev, 2.Sergei Pareiko, 3. Raio Piiroja Ivar Jurtšenko: 1. Konstantin Vassiljev, 2. Tarmo Kink, 3. Joel Lindpere Madis Kalvet: 1. Konstantin Vassiljev, 2. Tarmo Kink, 3. Joel Lindpere Raivo Rauts: 1. Tarmo Kink, 2. Sergei Pareiko, 3. Konstantin Vassiljev Kristjan Kalkun: 1. Konstantin Vassiljev, 2. Tarmo Kink, 3. Joel Lindpere Indrek Schwede: 1. Tarmo Kink, 2. Konstantin Vassiljev, 3. Joel Lindpere Tarmo Lehiste: 1. Konstantin Vassiljev, 2. Joel Lindpere, 3. Sergei Pareiko Tarmo Tiisler: 1. Konstantin Vassiljev, 2. Tarmo Kink, 3. Raio Piiroja Taavi Libe: 1. Joel Lindpere, 2. Tarmo Kink, 3. Konstantin Vassiljev Marko Kaljuveer: 1. Konstantin Vassiljev, 2. Tarmo Kink, 3. Joel Lindpere Ants Põldoja: 1. Konstantin Vassiljev, 2. Joel Lindpere, 3. Sergei Pareiko Oliver Lomp: 1. Konstantin Vassiljev, 2. Tarmo Kink, 3. Joel Lindpere Gennadi Medvedjev: 1. Konstantin Vassiljev, 2. Tarmo Kink, 3. Sergei Pareiko

See auhind jäi Konstantin Vassiljevile veel üle andmata.

Lennart Komp: 1. Konstantin Vassiljev, 2. Aleksandr Dmitrijev, 3. Sergei Pareiko Margus Luik: 1. Konstantin Vassiljev, 2. Aleksandr Dmitrijev, 3. Sergei Pareiko Joosep Susi: 1. Konstantin Vassiljev, 2. Sergei Pareiko, 3. Tarmo Kink Siim Pulst: 1. Konstantin Vassiljev, 2. Sergei Pareiko, 3. Sergei Zenjov Andres Vaher: 1. Konstantin Vassiljev, 2. Sergei Zenjov, 3. Sergei Pareiko Ott Järvela: 1. Konstantin Vassiljev, 2. Sergei Zenjov, 3. Sergei Pareiko Veiko Visnapuu: 1. Joel Lindpere, 2. Tarmo Kink, 3. Konstantin Vassiljev Tiit Karuks: 1. Konstantin Vassiljev, 2. Sergei Pareiko, 3. Tarmo Kink Andrus Allika: 1. Konstantin Vassiljev, 2. Tarmo Kink, 3. Sergei Pareiko

2010 DETSEMBER JALKA

aasta lõpetamine Eesti parimad jalgpallurid

Foto: Lembit Peegel

1992–2010 Eesti Päevalehe ringküsitluse põhjal (1992–2000) EJAK ringküsitluse põhjal (2002-2003) EJL/EJAK ühise ringküsitluse põhjal (alates 2004) Paremas tulbas Eesti Jalgpalli Liidu valik 1992 Urmas Hepner 1993 Mart Poom 1994 Mart Poom Mart Poom 1995 Martin Reim Martin Reim 1996 Marek Lemsalu Marek Lemsalu 1997 Mart Poom Mart Poom 1998 Mart Poom Urmas Kirs 1999 Andres Oper Andres Oper 2000 Mart Poom Mart Poom 2001 valimata Indrek Zelinski 2002 Andres Oper Raio Piiroja 2003 Mart Poom Mart Poom 2004 Andrei Stepanov 2005 Andres Oper 2006 Raio Piiroja 2007 Raio Piiroja 2008 Raio Piiroja 2009 Raio Piiroja 2010 Konstantin Vassiljev

Lavastaja Tiit Ojasoo kuulutab välja aasta naismängija.

Foto: Lembit Peegel

Teised auhinnad

Rannajalgpalli Meistriliiga parim mängija: Marek Markson (Unibet/Nõmme Kalju) Rannajalgpalli Meistriliiga parim väravavaht: Vaiko Tammeväli (Unibet/Nõmme Kalju). Rannajalgpalli Meistriliiga parim väravakütt: Indrek Siska (Augur/Betoon) – 26 väravat. Aktiivsemad kohtunikud olid Ain Alev (75 mängu), Pille Raadik (70), Marger Pormann (68), Neeme Neemlaid (65), Aron Härsing (60), Vallo Lokko (59), Kristjan Toomingas (59), Silver Sepp (58), Reelika Turi (56) ja Miko Pupart (55). Meeste Meistriliiga Fair Play kolm paremat olid Tallinna FC Flora, Tallinna FC Levadia ja Viljandi JK Tulevik ning Esiliiga kolm paremat Tallinna FC Levadia II, Tallinna FC Flora II ja Kiviõli Tamme Auto. Foto: Lembit Peegel

Flora kapten Karl Palatu ihaldatud karika ja ilusa kaaslasega laval toimuvale kaasa elamas.

JALKA DETSEMBER 2010

Meistriliiga parim väravakütt Ave Pajo tähistab auhinnavõitu sportliku joogiga.

aasta lõpetamine Foto: Lembit Peegel

Pärnu JK mängija Heleri Saar lasi kuldmedali panna poeg Ricardo kaela. Foto: Lembit Peegel

Levadia treener Mati Pari võttis vastu Esiliiga võidukarika.

Foto: Lembit Peegel

Levadia poolt võttis hõbemedalit tähistava karika vastu Kaidi Jekimova. Foto: Lembit Peegel

Kargud ei sega rõõmustamast – Anastassia Morkovkina valiti aasta parimaks mängijaks. 2010 DETSEMBER JALKA

aasta lõpetamine Foto: Lembit Peegel

Foto: Lembit Peegel

Puhas rõõm pronksi üle: floralannad Miina Kallas, Kätlyn Ohtla ja Maarija Mikiver. Foto: Lembit Peegel

Signy Aarna valiti Meistriliiga parimaks palluriks 4. koha saanud naiskonnast. Foto: Lembit Peegel

Jalkaliidu aupresident Peeter Küttis (vasakul) on medalite kaelariputamisest väsinud. Stiilne Kristel Sooaru Baltmanist kuulutas lavalt välja aasta stiilseima jalgpalluri nime: Tarmo Kink!

Foto: Lembit Peegel Foto: Lembit Peegel

Liis Emajõe tunnistati aasta parimaks naisjuunioriks.

JALKA DETSEMBER 2010

Meistriliiga parim mängija Sander Post (paremal) hoiab käes Experdi auhinda telerit ja võtab asepresident Rauno Parraselt vastu Estonian Airi auhinna – lennupiletid edasi-tagasi talle sobivasse paika.

mängija luubi all

Ats Sillaste Suve keskel Paide Linnameeskonnaga liitunud ja keskeestlastel püsimajäämist kindlustada aidanud Ats Sillaste (22) oskused panid sõnades proovile tema senised treenerid Meelis Rooba, Marko Lelov ja Karel Voolaid.

Väljaku nägemine Meelis Rooba: Osa, millega peab reaalselt vaeva nägema. Temal ei ole see loomulikult olemas, mistõttu peab enda kallal tööd tegema. Ei oska veel arvestada, kuhu pall võib minna või kuhu oleks mõistlikum mängida. Marko Lelov: Üks selliseid asju, kus on oma elemendis. Oskab hästi kohta vahetada, et vabasse tsooni avaneda. Kui mängib äärel, siis oskab keskele küsida ja äärt vahetada.

Foto: Lembit Peegel

Õhuvõitlus Meelis Rooba: Kehalised võimed on olemas, aga pole veel õiget ajastust saavutanud, et palli õigel hetkel tabada. Pole nii enesekindel nendes võitlustes.

Tugevus Karel Voolaid: Ta on küll kergema kaaluga ja väiksemat kasvu, aga väga heade füüsiliste näitajatega enda kasvu kohta. Pole suure lihastüübiga, aga kõhu-, selja- ja küljelihased on väga tugevad. Sitke sell. Pole jõusaalimees, et ülakeha oleks kolmnurgas, aga väga heas konditsioonis.

Mootor Meelis Rooba: Kui suudaks ainult oma vastupidavust realiseerida. Marko Lelov: Mõni mäng on raske ehk ennast käima saada, aga kui saab, siis võib ennast hulluks joosta.

Sisu Karel Voolaid: Paide eest mängima hakates oli väga motiveeritud, kuna pidi seda kaua ootama. Kindlasti mitte selline, kes käega lööb. Marko Lelov: Nii ja naa. Kui on eesmärk olemas, siis viib selle ellu. Mingites asjades on kärsitu, võib-olla võitleb iseendaga. Kui on pähe mingi kujutelma loonud, siis on teda raske mõjutada ja ta ei taha õpetatavat ehk omaks võtta.

Liikuvus Meelis Rooba: Samamoodi super. Füüsilise poolest on väga hea, pole midagi öelda. Sillaste on enda kallal kõvasti tööd teinud ja ta on superkonditsioonis.

Kiirus Karel Voolaid: Lühikesed distantsid on väga head, aga pikema jooksuduelli võitmisel võib olla probleeme. Gareth Bale jookseb pikaga, Ats teeb teravalt koha peal 5–10 meetri raadiuses olukordi. Kui läheb pikk pall tsooni ja tuleb 15–20 meetrilt ära joosta, siis kiiruslikud omadused ei ole nii head. Eestis on paljudel sama olukord: 30–40 meetri peal suudavad vähesed kiirust säilitada. Aga Ats on kiirete jalgadega mees, pool liigast on temast kõvasti aeglasem.

Jalategevus Marko Lelov: Enda kallal ise vaeva näinud, mängib mõlema jalaga küllalt hästi. Löögile minek on okei ja on näha, et noorest peast on tehnika selgeks tehtud.

cv Ats Sillaste Sünniaeg: 08.04.1988 Klubid: Märjamaa Kompanii, JK Pärnu Tervis, FC Flora II, Viljandi JK Tulevik, Paide Linnameeskond

Treenerid: Mati Püü, Erki Kesküla, Karel Voolaid, Zaur Tšilingarašvili, Ivo Lehtmets, Marko Lelov, Janek Kalda, Frank Bernhardt, Meelis Rooba

2010DETSEMBNER DETSEMBER JALKA 2010 JALKA

kihlveopettused

Zenjov: Karpatõle taheti käkki keerata Lvivi Karpatõ mängijad võtsid 2008. aasta aprillis kaotuse eest Harkivi Metallistile kokku 110 000 dollarit altkäemaksu, hiljem šantažeeris Karpatõ mängijaid ega maksnud palku, kirjutab maineka jalgpalliajakirja World Soccer novembrinumber. Sergei Zenjov lükkab need väited ümber. Lennart Komp

Foto: Angel Fernandez/AP/SCANPIX

Ei ole head ilma halvata. Sergei Zenjovi hooaja resultatiivset algust on tumestanud kihlveoskandaal, ebaedu Euroopa Liigas ja vigastus.

aks aastat tagasi aprillis kaotas Karpatõ võõrsil 4:0 Metallistile. Tänavu suvel teatas Ukraina jalgpalliföderatsioon (FFU), et tegemist oli kokkuleppemänguga, mille eest Karpatõle määrati 25 000 dollarit trahvi ja alanud hooajaks üheksa miinuspunkti. Lääne-Ukraina klubi kaebas otsuse edasi ning seni ei ole trahvid jõustunud. Aga seda me juba teame. Ukraina jalgpalliajaloo suurimaks

JALKA DETSEMBER 2010

tituleeritud skandaal lahvatas, kui nüüd Aserbaidžaanis PFC Bakuu eest mängiv Moldova koondislane Sergei Lascencov pihtis Karpaatide presidendile Petro Dõminskile, et tema ja teised tolles kohtumises osalenud mängijad võtsid kaotamise eest vastu rahasumma. “Metallisti direktor Jevhen Krasnikov pakkus 110 000 dollarit mängu kaotamise eest, väites, et vastasel korral otsustavad kohtunikud kohtumise Metallisti kasuks,”

lausus Lascencov World Socceri andmeil. “Arutasin asja Karpatõ kapteni Mykola Išenkoga (nüüd Šahtaris – toim), kes oli nõus meeskonnakaaslasi ära rääkima.”

Petturi petutunnistus videol

Metallist teenis kindla 4:0 võidu, milles suuri teeneid oli just Lascencovil, kes lõi omavärava ning teenis punase kaardi. Peagi pärast mängu tulnud Krasnikov meeskonna hotelli ning andnud raha

kihlveopettused moldova mehele. Lascencov ja Išenko kutsusid teised mängijad ühte numbrituppa, misjärel lugesid algkoosseisu meestele peo peale 10 000 ja varumeestele 5000 dollarit. Eesti vutisõbra jaoks on need sündmused olulised põhjusel, et 2008. aasta veebruaris siirdus Karpatõsse Zenjov, kes mängus Metallisti vastu sekkus vahetusest. Toona 19aastane ründaja oleks pidanud samuti 5000 dollari võrra rikkamaks saama. “Mina ei ole mingit raha saanud ja midagi sellist ei ole olnud,” kinnitas Zenjov. “Ka ei ole meilt punkte maha võetud, mida tehakse võib-olla järgmisel hooajal, ega rahatrahvi välja nõutud.” Karpatõ presidendi pihil käinud Lascencovi jutt võeti aga tema teadmata videolindile ja World Socceri andmeil kasutati seda hiljem mängijate šantažeerimiseks, et neile mitte palka maksta. Klubi andis salvestise FFU-le üle tänavu juunis, kui nüüdne Odessa Tšornomoretsi pallur Volodymyr Fedoriv võttis kätte ja kaebas alaliidule, et Lvivis ei makstud talle korralikult palka.

“

Lascencov ja Išenko kutsusid teised mängijad ühte numbrituppa, misjärel lugesid algkoosseisu meestele peo peale 10 000 ja varumeestele 5000 dollarit.

„

Augustiks oli FFU distsiplinaarkomisjonil selgus majas: 2008. aasta tulemus tühistati, klubidele ja mängijatele määrati rahatrahv. Lisaks said Krasnikov ja Lascencov eluaegse Ukraina jalgpallis tegutsemise keelu, Karpatõ president Dõminski karistuseks määrati 12 kuud ning klubi direktoritele Ihor Dedõšõnile ja Olexandr Jefremovile (nüüd Ukraina meistriliiga direktor – toim) vastavalt viie aasta ja kuue kuu pikkused karistused. Kuivõrd Lvivi klubile oli see juba teine eksimus nelja aasta jooksul, oodati Ukrainas isegi nende madalamasse

Detsembris operatsioonile Eesti koondise aasta viimasest kodumängust Liechtensteini vastu trauma tõttu kõrvale jäänud Sergei Zenjovi ei näe jalgpalliväljakul veel niipea, sest kubemelihase vigastus sunnib väravakütti operatsioonilauale. Pärast rahvusmeeskonna 3:1 võiduga lõppenud EM-valikmängu Serbia vastu valuga võitlema jäänud Zenjovile tehakse operatsioon 3. detsembril. Ukraina liiga läks talvepuhkusele 28. novembril ja Euroopa Liiga viimane mäng PSG vastu peetakse 15. detsembril. Koduliigas pannakse pall taas mängu tuleva aasta 5. märtsil. “Pärast Serbia mängu ei andnud valu enam järele ja tuleb minna operatsioonile,” sõnas Zenjov. “Õnneks on väike asi ja taastumisajaks anti ainult kolm nädalat. Midagi konkreetset ei juhtunud, trauma tekkis koormusest.” Jalka ilmumise ajal Ukraina kõrgliigas viiendat kohta hoidnud Karpatõ jaoks on see positsioon miinimumeesmärk, sest tagab koha Euroopa Liigas ka järgmiseks aastaks. Tänavu pärast kümneaastast vaheaega eurosarja pääsenud Lvivi klubi kaotas esimesed neli mängu ja sellega lootuse alagrupist edasi pääseda. “Esimeses kolmes mängus ei olnud hullu, aga viimane Sevilla vastu, kus kaotasime 0:4, oli küll väga raske,” rääkis pärnakas. “PSG, Dortmund ja Sevilla on olnud väga kõvad vastased, Ukrainast oleks neile vääriline vaid liider Šahtar.” Talvevaheajal on Karpatõl kavas juurde tuua kolm-neli uut mängijat, et kevadringis eurokohtade eest konkurentsis püsida.

liigasse langetamist. 2006. aasta märtsis toimus kihlveopettus seoses Karpatõ ja Sumõ Spartaki kohtumisega, mille Zenjovi leivaisa võitis 2:1. World Soccer aga ei maini olulist asjaolu, mis seab kogu loo hoopis teise valgusesse. “Jah, oli küll selline video, kuid Lascencovil oli klubi ja presidendi vastu mingi vimm ja ta tahtis selle jutuga probleeme tekitada,” lausus Zenjov rahulikult. “Lascencov ei arvestanud, et teda filmitakse, ja tunnistas hiljem teises videos, et ta algses videos valetas. Samuti ei ole meile palkasid maksmata jäetud.”

Skandaali tulemusena loobus koondise peatreener

Et karistused ei ole siiski veel jõustunud, püsis Karpatõ pärast 17 vooru 28 punktiga viiendal kohal. Vastasel korral olnuks neil 19 punkti ja 10. koht. Samuti ei ole keegi Zenjovilt välja nõudnud 5000 dollari suurust rahatrahvi. Ukraina jalgpall ja kohalik vutiföderatsioon pidid sündmuste käigus vastu võtma veel ühe valusa löögi, sest karistusetele reageeris valulikult Metallisti ja Ukraina koondist paralleelselt tüürinud Mõron Markevõtš. Juhendaja

otsustas protestiks rahvusmeeskonna peatreeneriametist loobuda. “FFU on end Metallistile määratud karistusega täielikult diskrediteerinud ja mul ei ole moraalset õigust töötada organisatsiooni heaks, mis sihilikult hävitab meie võistkonda,” lausus Markevõtš augusti lõpus klubi kodulehel seisnud avalduses. Tänavu veebruaris Ukraina treenerina ohjad haaranud Markevõtš püsis ametis olles kaotuseta, alistades Leedu, Norra ja Rumeenia ning viigistades Hollandiga. Head minekut näitab tema juhendatav Metallist koduliigas. 17 vooru järel oldi 34 punktiga kolmandal kohal, vaid kahe punkti kaugusel suurest Kiievi Dinamost. Varasemal neljal hooajal pronksil lõpetanud Metallistil on seega taas võimalus luua kiil Šahtari ja Dinamo kaksikvõimu, mis on püsinud aastast 1997. Kihlveopettused on kahtlemata vähkkasvaja, mis tuleb jalgpallist vahendeid valimata välja ravida, kuid praegusel juhul näib, et Ukraina vutiföderatsioon on talitanud liiga kiiresti. Isegi kui esialgu määratud karistused ei jää jõusse, on vuti mainele taas räpane plekk loobitud. 2010 DETSEMBER JALKA

treener

“Eestis on maailma parimad treenerid!” Nõmme Kalju noortejuhendaja ja endine koondise keskväljalõvi Indro Olumets (39) kuulutab enesekindlalt: Eestis on maailma parimad treenerid! Lennart Komp

utt või asi, mis parimad treenerid, sisistaks skeptik. Miks ei mängi me siis suurturniiridel või ei kuulu meie vutimehed maailma parimate loetellu? Miks poisinagasid Messi või Ronaldo nimega seljal on sadu kordi rohkem kui väikseid Kinke või Vassiljeveid? Olumetsa põhjendus on lihtne. “Meil tuuakse trenni igasugu naljamehi, poisse, kel laiust sama palju kui pikkust,” seletas ta oma mõttekäiku. “Välismaal valitakse sajast poisist kümme välja, ülejäänutele soovitakse head päeva. Eestis on pearahad, selektsiooni ei toimu, aga ikkagi tehakse igaühest, kes vähegi tahab, Meistriliiga mängija. Ma ei usu, et kuskil maailmas veel nii on.”

“„

Minu pärast peata kõrvadega ja lükka kannaga, kui läheb läbi, siis on hea.

Olumetsa sõnul ei võetaks välismaal jutulegi selliseid poisse, kellest meil Meistriliiga mehed koolitatakse. Nad leiavad küll koha, kus harjutada, ent mitte tippklubides. “Võiks olla eliitklubid või spordikoolid, kuhu kõige paremad kokku võetakse, et neid koos hoida,” arutles Olumets. Roman Ubakivi Lõvide sõjaväelise korra all koondislaseks võrsunud Olumets näeb potentsiaali sama kaugele jõuda ka oma 1997/98 vanusegrupi poistes, kuid erinevalt oma õpetajast hoiab endine keskväljamees pehmemat joont. 20

JALKA DETSEMBER 2010

“Mulle ei meeldi karjuda. Paar korda olen ikka mõne kõvema sõna öelnud, aga mitte nii, et lõugaks või annaks vastu pead,” lausus Olumets. “Ma olen omal ajal seda piisavalt saanud ja ei kannata seda. Kui näen, et ei viitsita teha, siis lõpetan varem ära. Trenni tulemiseks käivad nad maha pika maa, sõidavad bussiga või sõidutavad vanemad ja siis ei viitsi midagi teha. Kui trenni tulete, siis tehke trenni.” Laiskust 32 koondisemängus kaks väravat löönud Olumets ei talu, kuid teab, et aeg annab arutust ja seanahavedajad kaovad pikapeale ise ära. Virgad, kes ise tahavad jalgpallis midagi saavutada, jäävad alles. Nii rõhutab Eesti aegade üheks paremaks tehnikameheks peetav Olumets ootuspäraselt oskustele ja vähem füüsisele. Kõigepealt tuleb palliga sinasõbraks saada, joosta jõuab hiljem küll ja küll, nagu ta ütleb. Kes aga trikitada tahab, mingu tsirkusesse. See ei tähenda, et mängijad surutaks raamidesse ja sunnitaks mehaaniliselt kõiki elemente ühtmoodi õppima. “Ei ole nii, et pead siseküljega peatama ja välisküljega lükkama. Minu pärast peata kõrvadega ja lükka kannaga, kui läheb läbi, siis on hea,” märkis Olumets. Mahlaka suuvärgiga Olumetsa muhedusest ei jää ilma ka tema õpilased, kuid see ei tähenda, et ta poolteist tundi järjest villast viskaks ja poisse naerutaks. “Mängu ajal jätan ma muheduse maha, kuid trennis püüan küll visata repliike, millest nad juba aru saavad,”

Foto: Lembit Peegel

Tõsist Indro Olumetsa näeb harva. Hakka või teda uskuma – Eestis on maailma parimad treenerid.

lausus Olumets. “Mulle ei meeldi trenni ajal tõsine olla. Teeme küll tõsist harjutust, aga seda saab fun’ina võtta. Kui sa aga mõtled, et ma teen trenni ajal kogu aeg nalja, siis see ei ole nii.” Varem Esiliigas Nõmme Kaljut juhendanud Olumets on “tavaelus” prügipressidega tegeleva firma müügijuht ja andis paar kuud tagasi UEFA A-litsentsi eksami. Peale noorte juhendas ta tänavu ka II liiga meeskonda JK Kaitseliit Kalev, kelle eest ise ka 24 mängus osales. Oma treeneritulevikku näeb ta pigem otsustavasse ikka, 14–16 aastani jõudnud noorte kui täiskasvanute treenerina.

2010 DETSEMBER JALKA

peegli peegeldused

Flora tõusis tagasi troonile Tallinna FC Florale anti meistrikarikas esmakordselt üle pärast 6. novembri mängu Paides, kus alistati kohalik linnameeskond 4:1. Lembit Peegel tegi kaasa meistermeeskonna bussireisi Süda-Eestisse ja jäädvustas juhtunu kaameraga.

Bussinina vaatas Paide suunas, aga kuna tiitel oli kindlustatud, võis tõde kuulutava plakati juba kaasa võtta.

Martin Reim suutis enne mängu isegi silma looja lasta.

Paide peatreener Meelis Rooba oli oma endise koduklubi triumfi tunnistajaks. JALKA DETSEMBER 2010 22 JALKA DETSEMBER 2010

Rauno Alliku saab jalahoobi paidelaselt.

peegli peegeldused

lembit peegel

Fännide rongkäik atribuutikaga.

11 Flora juhtkondlast - Eesti meistrit: ees vasakult varustusjuht Pille Raadik, tegevjuht Ljubov Lobõševa, peatreener Martin Reim, sekretär Anni Pohlak, tegevjuhi assistent Sanna Lutsoja. Taga vasakult massöör Taavi Põder, arst Kaspar Rõivassepp, spordidirektor Mart Poom, abitreener Janno Kivisild, väravavahtide treener Ain Tammus ja noortetöö juht Ege Heeringas.

Jalgpalliliidu juhatuse liige Are Altraja annab karika kohe-kohe üle selle õigetele omanikele. 2010 DETSEMBER JALKA JALKA

Foto: Lembit Peegel

Esimest korda Eesti meister â&#x20AC;&#x201C; peatreenerina.

JALKA DETSEMBER 2010

usutlus

Martin Reim:

ei tohiks olla probleemi tiitlil püsida kauem kui kaks aastat Martin Reimi (39) taktikepi all Eesti meistriks tulnud noore koosseisuga FC Florale kuulutatakse uue valitsusaja algamist. Reimi leping kehtib veel kaks aastat, kuid endine keskväljamees usub, et targasti tegutsedes võib see aeg olla tunduvalt pikem. Lennart Komp Martin, ütlen ausalt, kui ma umbes aasta tagasi kuulsin, et sind Flora peatreeneriks määrati, siis ei uskunud asjaolusid arvesse võttes, et te sel aastal tiitli võidate. Millal sina uskuma hakkasid? Ma ei alustanud ka selle mõttega, et nüüd tuleb siit tiitel ära. Eks ta mullegi üllatus oli, kui Aivar (Pohlak) saatis sõnumi, et tuled äkki peatreeneriks. Meil oli enne sel teemal juttu olnud, aga siis kas duubli treeneri kohast või mõnest muust tööst klubis. Ma ei mäletagi, kas helistasin või saatsin sõnumi vastu, et kas ta tõsiselt mõtleb või teeb nalja. Pärast seda võtsin ühe päeva mõtlemisaega, sest mul oli vaja ruttu läbi mõelda, kuidas ma end jalgpallikooli kõrvalt organiseerin. Kui treeneriks tahad hakata, siis oli hea võimalus proovida, ja otsustamise tegi kergemaks Janno Kivisilla kauaaegne tegevus Floras. Teda ju teadsin, ei olnud päris nii, et kõik olnuks ümberringi uued. Ei olnud väga raske, aga ega me tõesti alguses ei läinud selle mõttega, et võidame ära. Kolmanda koha eest ka võitlema ei läinud. Tahtsime teha oma asju nii hästi kui võimalik ja tiitli eest võidelda. Millal sa hooaja jooksul hakkasid mõtlema, et nüüd võib ära tulla? Et ära võib tulla, seda tundsin teises pooles, sest kuigi esimeses pooles kellegagi vahe üle kolme punkti ei läinud, oli teada, et hooaeg on nii pikk ning kõigil tuleb ette tõuse ja mõõnasid. Kui meie võitsime võõrsil Narvat ja Levadia tegi varsti 1:1 viigi Kaljuga, siis kasvas meie edu ühe vähem peetud mängu juures neljale punktile. Siis oli tunne, et ohoh, siit võib isegi ära tulla. Olime ikkagi ettevaatlikud, sest Tartus läks meil halvasti ja kõik oli lahtine. Kas mängijate juttudest ja hoiakutest oli tunda, et neil tulid tiitlimõtted varem? Arvan, et umbes samal ajal. Ega need mängud ja punktid hooaja alguses kergelt tulnud. Hooaja kestes enesekindlus kasvas ja mida mäng edasi, seda rohkem uskusin, et meistriks võib tulla. Kui mingi hetk oli juba väga reaalne meistriks tulla ning patt olnuks edu käest anda, siis ei teatud, mida edasi teha, ja paar vooru olime täiesti augus.

Aasta teisel poolel olite kindlus ise, aga esimesel poolel saite palju üheväravalisi nappe võite. Millest meistrivõistluste kaks erinevat poolt? Hooaja jooksul meeskond areneb ning rollid saavad selgemaks. Esimeses ringis, kui mängime kunstmurul, sellises libedas ja lumises asjas, siis tase võrdsustub ja väga lihtne on mängu lõhkuda. Ehitada tunduvalt raskem. Vajalikud väravad lõime ära, aga iga mäng oli lõpuvileni pingeline ja rahulikult istuda ei saanud. Esimene mäng, kus naersime pingil ja mõtlesime, et saame natukene rahulikumalt vaadata, oli kodus 4:0 võit Kuressaare üle (7. voorus – toim). Ei olnud sellist ründajat, kes igas mängus oma võimalused ära lööks. Väravalööjate ring oli küll suur ja jõudu pingil oli, aga alguses eksisime kas taga või ei löönud ees ära, mis tegigi olukorra pingeliseks. Võtsid Flora üle üsna kehvas seisus – 4. koht, hulk lahkujaid, noored mängijad. Millised olid sinu nõudmised klubile? Paari mängija suhtes olid läbirääkimised, sest oli vaja mõnd vanemat mängijat, et noored kõrvalt saaksid areneda. (Nikolai) Mašitšev ja soomlane (Valeri Minkenen – toim) liitusid alles üsna hooaja eel, nii et ega meil kogemustega väga hõisata ei olnud. Kuus-seitse poissi oli Viljandist. Koosseis oli komplekteeritud ju tegelikult enne mind ja ainult paar meest tuligi lisaks. Ütlen ausalt, et eelmisel hooajal, kui ma ise ei mänginud, käisin vaatamas mõnda üksikut mängu ja ega ma suurt midagi ei teadnud ka neist Viljandi mängijatest. Esimene mänguline kokkupuude oli aastalõputurniiril. See sisendas julgust ja vaatasin, et pole viga. Poisid olid hakkajad ja julged ning tehniline pool polnud ka väga hull. Nii mõnigi mängija jäi kohe silma ja nägin, et saab asja küll. Palgaprobleemide tõttu läksid ära just kogenumad mehed. Kui palju sa neist puudust tundsid ja kui palju sa kogemust uueks hooajaks juurde tahad? Kõik mängijad on tugeva kogemuse võrra rikkamad ja uuel aastal ei tohiks probleeme tekkida. Poisid on suutnud mänge võita ja lõpuni võidelda ning neis võitlustes võitjaks tulla. Ma 2010 DETSEMBER JALKA

usutlus arvan, et see tõstis enesekindlust. Vanemate olemasolu annab noorematele samuti enesekindlust. Hooaja lõpus, kui meil oli väike mõõn, Tartu kaotus ja Viljandi napp võit, siis seal ehk oli natukene puudust tunda mängijast, kes väljakul paneb asjad paika, rahustab ja suunab. Saime lõpuks ilusti hakkama ja ma ei näe põhjust, et peaks vanemaid mängijaid nüüd juurde tooma. Pigem vaadata, kas midagi uut või värsket tuua.

jud räägivad, et tase on nõrgemaks läinud, aga mina ei julge küll seda väita. Eks igaüks näeb oma aja mänge ilusamalt ja rohelisemalt. Mängijate tase on muutunud palju ühtlasemaks ning võistkonnad parematest mängijatest komplekteeritud. Treenerid on palju targemad. Üks meie trump oli, et mängijad olid näljased, kuid nüüd tuleb hoolitseda, et nad olemasolevaga ei rahulduks.

Üks asi on koduliiga, teine eurosarjad. Klubi president Pohlak on öelnud, et Flora peab hakkama esimestest eelringidest edasi saama. Praegu on olnud juttu paarist lisanduvast Norra noortekoondislasest. On see piisav, et pakkuda väärilist konkurentsi Meistrite Liigas? Mina ei ole neid Norra mängijaid näinud. Tean ühte nime ja et ta seal esiliigas hästi on mänginud, kuid see ei tähenda, et ta õudselt hästi meile sobib ja 100 protsenti põhitegijaks saab. Samas tänavunegi Euroopa Liiga avaring Tbilisi Dinamo vastu oli võrdsete heitlus ja ei saa öelda, et nad oleksid meist paremad olnud. Kahjuks ei suutnud kodus ära lüüa ja võõrsil oli palju võimalusi, et kas või 2:2 viigiga välja tulla. Asi oleneb väikestest asjadest ja kui jääks alles praegune koosseis ja suudaks natukene juurde panna, siis peaks juba olema tugevamad. Kunagi ei tea, kas sellest piisab, aga šansid on head.

Mille poolest tiitli ootus ja lootus treeneri ja mängijana erineb? Mängijana ma vist küll nii palju erinevatele võimalustele ei mõelnud. Treenerina ei olnud puhkusehetkegi. Pärast ühte mängu staadionilt ära marssides olid mõtted juba järgmise mängu juures. Pinge ja stress on treenerina kindlasti suurem kui mängijana. Mängijana rõõmustad või elad üle, aga elad füüsiliselt välja ning mõtted ehk ei ole kogu aeg järgmise mängu juures. Mängijana üritad väljakul endast parima anda, kuid treenerina peab leidma need mängijad, kes tõesti sobivad.

Tiitlivõiduga kaasneb tihtilugu palgatõus. Kas ka Floral? Mina ei tea, mina palka ei maksa. Praegu hoitakse kulud nii madalal kui võimalik, aga üritatakse nii palju palka maksta, et nad saaksid jalgpalli mängida ega peaks midagi kõrvalt tegema. Aga vähemalt preemiat saite? Määratud oli küll. On räägitud, et algamas on Flora ajastu. Kas on? Eks seda näitab aeg. Meie oleme selleks valmis ja iga hinna eest üritame tiitlit kaitsta, aga seda ette ei tea. Nagu ei osanud keegi hooaja eel ennustada, et me tiitli võidame, siis ei tea ju ka nüüd. Kindlasti pannakse meid favoriidiks, aga eelmisel hooajal oli ka Sillamäe üks favoriite. Loomulikult teeme kõik, et see aeg oleks pikem. Lepingut on sul Floraga veel kaks aastat. Kas nii kaua kestab ka võim? Arvan, et kui targalt tegutseme ning targalt noori mängijaid üles leiame ja neile kogemust anname, siis peaks neid mehi kogu aeg juurde tulema ja konkurents tihenema. Ei tohiks olla väga suuri probleemi üritada olla tiitlil kauem kui kaks aastat. Aga midagi ei ole kindlustatud. Piisab paarist ebaõnnestumisest ja midagi võib nihu minna. Proovime nii tugevaks saada, et nii ei läheks. Kui sinu põlvkond Floraga esimese tiitli võitis, olite samamoodi üsna noored. Saad sa tänapäeva ja tolle aja vahel paralleele tõmmata? Kui noored me olime siis ... Noh, aastal 1994 olime küll. Pal26

JALKA DETSEMBER 2010

“

Esimene põlvkond mängijaid on oma karjääri lõpetanud ja suudab teadmisi edasi anda. Nii noor meie jalgpall ongi, üks inimpõlv.

„

Aivar Pohlak on rääkinud korduvalt, kuidas sina, Mart Poom, Marko Kristal ja teised su kaasaegsed on nüüd, mängijakarjääri lõpetanuna, Eesti jalgpalli ülesehitajad. Kuidas sa seda mõttekäiku enda jaoks tähtsustad? Esimene põlvkond mängijaid on oma karjääri lõpetanud ja suudab teadmisi edasi anda. Nii noor meie jalgpall ongi, üks inimpõlv. Jalgpall on pikkade traditsioonidega ala, kus paugupealt ei tõuse tase ega pealtvaatajate arv. See võtab aega. Üks põlvkond võiks olla mõõdupuu, mille jooksul areng peaks toimuma. Uuemad treenerid ja asjapulgad, kes on ise eluaeg jalgpalli mänginud, näevad seda teise pilguga ja oskavad ehk värskemat mõttelaadi juurde tuua. Neid mängijaid on veel palju, kes suudaks treenerina heal tasemel läbi lüüa. Kindlasti ei ole see paha. Nii nagu kasvab mängijate konkurents, kasvab ka treenerite oma. On hea, kui on treenereid võtta, mitte et kuus-seitse treenerit tiirlevad ühest klubist teise. Õigupoolest on seda juttu kuuldud juba mõned aastad. Oskasid sa end kuidagimoodi oma tulevaseks rolliks valmis seada? Ikka mõtlesin selle peale, sest läksin ka ju treenerikursustele, kuhu muidu ei oleks ju asja. Ei mäletagi, mis aastal esimest korda kursustel käisin, umbes 2000ndate keskel. Ju siis mingil hetkel hakkasid liikuma selles suunas, et võiks treeneriks hakata ja samas oli kogu aeg õhus oma jalgpallikooli teema. Enne Florasse tulekut tegelesin ju noorte poistega ja tegelen

usutlus siiamaani. See on küll suur kontrast, aga suudan ennast veel ümber lülitada. Tandemil Reim-Poom on eriti suured lootused. Kui palju ja millest te Poomiga räägite? Mart tuli Florasse alles septembrist. Need kaks kuud on olnud tal jube palju tormamist ja sisseelamist. Kui mina teadFoto: Lembit Peegel

sin Florat ka mängija pilgu läbi, siis temal on kindlasti väga palju asju, mis vajavad harjumist. Kindlasti käivad Inglismaal need asjad teistmoodi. Eks ta tasapisi üritab oma nägemust sisse tuua ja sobitada, mis meile on parim. Arutame iga päev, aga need on pigem jooksvad küsimused. Rohkem juttu on järgmise hooaja, koosseisu komplekteerimise ja treeningplaanide teemal. Mingit väga pikka perspektiivi ei ole seadnud, mingi suund on, aga täpsemalt ei ole jõudnud rääkida. On räägitud, et süsteem peaks ühtlustuma ja Floras asjad ühtmoodi toimuma hakkama. Kuidas need asjad edenevad? Noortetöö ja mängust arusaamine peaks mingist vanusest hakkama toimuma nii, nagu esindusmeeskond tahab. Kas või füüsiline ettevalmistus, sest kui mängijad alt tulevad, on nad füüsiliselt väga nõrgad ja võtab mitu aastat aega enne, kui nad heale tasemele saavad. Loomulikult on sellele mõeldud ja vastavaid samme astutud. Mõistagi ei tee seda ühe ropsuga, kuid liigume selles suunas, et ka kõige pisemate seas tehtaks asju ühtmoodi. Millal see süsteemi ühtlustamine võiks valmis saada? Tasapisi töö käib ja Mart on just väga palju noortetreeneritega suhelnud ja koosolekuid pidanud, kuid kindlasti on neile vaja abijõude, kes teatud asjades oskaksid aidata. Näiteks füüsilise ettevalmistuse poolest, et nad teeksid 16aastaselt asju, mida esindusmeeskond, ja aasta-kahe pärast ei oleks midagi üllatavat. Sinu avastaja Flora treenerina oli su isa Olev Reim. Kas ja kuidas ta viimasest sulle mullu mõista andis? Nii see vist päriselt ei olnud, et ta pakkus Aivarile välja, et Martin võiks Flora treeneriks hakata. Tema idee oli selles, et mingil ajal mind ja Marti Flora tegemistesse kaasata. Otseselt seda ei ütelnud, et täpselt nii peaks olema. Lihtsalt oli see mõte, et koos saaksime seal olla. Mis ta sulle ütles, kui sa Florale jah-sõna ütlesid? Ausalt öeldes ma ei mäletagi. Eks ta midagi julgustavat oli, et küll hakkama saad. Ta isegi ilmselt pabistas natukene ehk veel rohkemgi kui mina, kuid sisimas küllap tundis heameelt, sest oli seda oodanud.

Lahkumismäng Eesti koondises. Reim (seisab koos tütrega) näib ka ise hetke pöördelisust mõistvat.

Nõnda vaadates oli pärast peaaegu terve karjääri Floras mänginuna igati loogiline samm peatreeneriks saada. Ja nüüd on esimene edu käes. Kas sa nägid mingit varianti, et sa Flora peatreeneriks ei saa? Ei mäleta küll, et niimoodi oleks mõtelnud. Poleks ma aasta otsa midagi teinud, siis võinuks mõelda, et kuhu saaks ja kuhu ei, aga oma kooliga oli nii palju tegemist ja treeneritöö ju olemas, siis ei mõelnud nii palju, et kuhu meestetreeneriks saaksin. Eks ta tuli ootamatu pakkumisena, sest alguses oli õhus, et (saan) duubli treeneriks. Mõtlesin, et kuidas need trennid ja koolis õhtused trennis väikeste poistega kuidagi ühildada. Nii kindlasti ei mõelnud, et ükskord saan Flora peatreeneriks. 2010 DETSEMBER JALKA

jalka tuleb külla

Risti põhikool ehk tulevane jalgpallikool

Harju-Risti

Risti Põhikool

Risti põhikool Läänemaal plaanis juba eelmisel aastal avada jalgpalliklassi, kuid jõudis selleni tänavu septembris. Tõsi, ametlikult on klass avamata, kuid koolil on mõtteis eristuda teistest jalgpallikallakuga. Indrek Schwede Foto: Lembit Peegel

Foto: Aldo Luud

Risti tulevase jalgpallikooli kasvandikud 10. novembri treeningul. All vasakult: Karmo Koplik, Kevin Otsus, Karmo Kull, Sten Põld, Kairon Kull, Anton Liiv. Taga vasakult: Erki Pajula, Meelis Mattisen, Eerik Mihkel Pukk, treener Ott Aunver, Joonas Mattisen, Mati Toomas.

isti põhikooli 62 õpilasest üle poole osaleb jalgpallitreeningutel: kümmekonna vanema ja 15 noorema poisi kõrval ka 10 tüdrukut. Kuigi koolil oli mõte avada jalgpalliklass, ei saa sellest asja tõenäoliselt enne, kui kool hakkab endale just jalgpalli pärast

JALKA DETSEMBER 2010

ligi meelitama õpilasi teistestki ümberkaudsetest valdadest. “Eelmisel aastal olime valmis tegema jalgpalliklassi, aga ei saanud nii palju poisse kokku,” räägib kooli direktor Argo Roos. “Vald oleks saanud meid toetada kümne ühiselamukohaga, aga meie vaja-

dus oli ainult kaks kohta ja see tõstis kulu (ühe koha kohta) liiga kõrgeks. Praegu on meil suurima õpilaste arvuga klassis kümme last ja võtame suuna, et terve kool on jalgpallikallakuga! Aga muidugi – kui peaksime üheealisi kutte rohkem kokku saama, võime teha ka klassi.”

jalka tuleb külla Nagu kõik väiksemad koolid, võitleb ka Risti õpilaste ja olemasolu eest. Parim viis selleks on teistest eristuda. Kuna Ristil on olemas värskelt valminud kunstmuruväljak ja võimlagi on korralik, tekkis mõte, et seda peaks ära kasutama. Sealt siis idee luua koolile jalgpallikuvand. Kuna lähikonnakoolidest tegeldakse Taeblas ja Turbas eelkõige korvpalliga, on 600 elanikuga Ristil (terves vallas 900 elanikku) tekkinud mõte, et jalkast huvitatud ümberkaudsed poisid võiksid tulla õppima ja oma meelisalaga tegelema just nende kooli. See käib ka Kullamaa kohta, kus treeneri lahkumise tõttu on jalgpall sööti jäänud. Aga nagu ikka, on selleks vaja lahendada transpordiprobleemid.

“ „

Paarile klassile panime ühe kehalise kasvatuse tunni lisaks ja eks see tund jalgpallile läheb. “Me oleks valmis bussipiletid poistel kinni maksma!” kinnitab Argo Roos, kes heal meelel näeks oma kooli treeningutel ka Tallinna poisse. “Paraku on bussiühendus kasin ja näiteks Tallinna – Kuressaare liin pole nõus meile nõudepeatust tegema. Aga koolil on ka oma kaheksakohaline buss ja kui ajad lähevad paremaks, saame ehk selle jalgpalli teenistusse anda. Ega me ei kurda, küll me hakkama saame!”

resultatiivselt vormistama. Foto: Lembit Peegel Järgneb mitu harjutust üks ühe vastu ja lõpuks ka kaks ühe vastu. Iga treeningu kõige magusam osa – mäng – lõpetab harjutuskorra ka Ristil. Kuna mängijate vanus ja võimed on erinevad, mängitakse kahes grupis. Sellest aastast on koolil kehalise kasvatuse õpetajaks Ott Aunver noorem. See viimane sõna on oluliDirektor Argo Roos tahab oma põhikooliga eristuda jalgpalli abil. ne, sest Oti samanimeline isa on kehalise kasvatuse Praegu treenivad suuremad poisid kolm õpetajaks samuti Risti põhikoolis, kuid korda nädalas ja väiksemad neli korda tegemist on hoopis Harjumaal asuva nädalas, kusjuures suurematel on võiRistiga! Ja sellele lisaks on treener III kursused läbinud Ott oma samanimelise malus osaleda ühes väiksemate trennis. Tänavu alustanud tüdrukud treenivad isaga ka Keila Jalgpalliklubi treener. korra nädalas. Nüüd saab kehalise kasvatuse õpetajana “Tüdrukutel on suurem ind kui ja jalgpallitreenerina töötav Ott parema ülevaate õpilastest ja saab oskuslikumalt poistel,” tunnistab Ott Aunver, kes plaanib kolme paremat Risti poissi jagada õpilasi jalgpalli ja teiste alade kaasata Keila JK treeningutele, kus tal vahel. Direktor Argo Roos ütleb, et uue on kantseldada 37 rüblikut. “Keila on õppekava tegemisel arvestab ta kindlasti neile kõvem konkurents.” seda asjaolu, kuigi juba praegu pole treeVaatamata väiksele valikule on direkningupäeval kehalise kasvatuse tunde. Foto: Lembit Peegel

Tüdrukud isegi suurema innuga

10. novembril, kui Jalka kooli külastas, ajab kooli avaras võimlas palli taga 14 esimese kuni neljanda klassi poissi. Pluss üks lasteaia abiturient pealekauba! Treening algab poistele välisuksel, kust Jalkat tervitavad juba kaugelt poiste energilised hüüded: “Ajakirjanikud! Ajakirjanikud tulevad!” Seejärel suunduvad poisid saali, mille direktor on lukust lahti keeranud. Kui treener Ott Aunver saabub, on poisid pallidega ametis. Treeningu ametlik osa algab käsipalliga – üksteisele palli visates viiakse pall vastase värava alla, kust viimase söödu saaja peab rünnaku

Wayne Rooney ehk Kevin Otsus peab kahevõitlust Mati Toomasega. Väravas ootab pealtlööki Erki Pajula. 2010 DETSEMBER JALKA

jalka tuleb külla Foto: Lembit Peegel

Risti-rästi: tõeline jalgpalliballett Risti moodi.

tor ja treener oma kasvandike saavutustega rahul. Läänemaa koolispordiliidu koolidevahelisel turniiril said suuremad poisid kolmanda koha. 13aastane Kert Krusel on aga kuulunud Eesti U14 koondisse.

Põhikoolist Risti Jalgpallikooliks

Vilgas on ka muu jalkaelu. Iga kuu kutsutakse vastaseks mõni oma maakonna meeskond. Esimese kuni neljanda klassi poisid käisid turniiril Tallinnas. Kavas on korraldada kolme Risti-nimelise koha turniir ja tähistada jalgpalliga isadepäeva. Tulevikus tahab kool kindlasti kasutada oma kunstmuruväljakut, et korraldada turniir. Juurde oleks vaja veel üht väravapaari. Ka väljak ise on vaja lõpuni ehitada: puudu on natuke graanuleid ja väljak on vaja piirata aiaga, milleks on raha olemas. Kaua aega mängis Eesti liigas FC Risti, milles mängivast kuuest vennast Kruuspanist kirjutas ja tegi pilti ajakiri Jalkagi (vt 5/2007). Nüüdseks Ristil oma liigameeskonda pole, aga Kruuspanide kaasabil võitis Risti tänavu esimest korda peetud Rahvaliiga. Kui Risti põhikool (direktor Argo Roos on nõus teistest eristumise eesmärgil naerusui kaaluma võimalust nimetada õppeasutus Risti Jalgpallikooliks) peaks hoo sisse saama, järgneks sellele kindlasti ka liigameeskonna taasloomine. Kohalikel 30

JALKA DETSEMBER 2010

Foto: Lembit Peegel

Vennad Kairon (vasakul) ja Karmo Kull võitlemas palli pärast.

on jalka vastu huvi, lapsevanemad juba küsisid, kas lasteaiagrupp ka avatakse. “Paarile klassile panime ühe kehalise kasvatuse tunni lisaks ja eks see tund jalgpallile läheb,” lausub Argo Roos. “Kui meie väiksemad poisid end varsti tõestavad, teeb see koolile reklaami ja võime õpilasi juurde saada.”

Foto: Lembit Peegel

Treener Ott Aunver on poistele ka kehalise kasvatuse õpetajaks. Foto: Lembit Peegel

Käin juba vutitrennis, ei ole väike ma – Karmo Kopli käib Risti põhikoolis harjutamas lasteaiast.

Kõrgendatud kummist äär lisab vastupidavust

NIKE5 BOMBA

Uudne kõrgendatud paneel aitab palli madalalt ja täpselt mängida

Spetsiaalne tallamuster päka- ja kannaosas lisab haakuvust ning stabiilsust

Paneel siseküljel aitab palli paremini kontrollida ja mängida

Anatoomiline kannakonstruktsioon vormub kanna järgi ja suurendab kasutusmugavust

NIKE5 ELASTICO

Kanga-Lite pealsed tagavad suurepärase sobivuse ja pallitunnetuse

Talla keskosas olevad nagad aitavad palli tallaga paremini kontrollida Kummist tallapaneelid päka- ja kannaosas suurendavad stabiilsust ning haakuvust

NIKE5 LUNARGATO

Õmblusteta konstruktsioon suurendab jalatsite kasutusmugavust ja paindlikkust Nahast pealsed tagavad hea pallitunnetuse

Lunarlon vahetald lisab jalatsile stabiilsust ja põrutuskindlust

Uudne tallamuster tagab suurepärase haakuvuse, paindlikkuse ja pallitunnetuse 2010 DETSEMBER JALKA

Tõelised emotsioonid “Pinge, triumf, ovatsioonid... olen taas reaalsete sündmuste keskel. Inglise jalgpalli üliteravas HD kvaliteedis pakub mulle Eestis ainult Viasat”

312.78 EEK 99

19 ¤ kuus

Vaata www.viasat.ee või helista 16788 JALKA DETSEMBER 2010 Kampaania kestab 15.11.2010 –15.02.2011. Pakkumine kehtib ainult uutele liitujatele le 2 aast a aastase astase ase le lepin lepingu pingu gu kor korral korral. ral. Liitumistasu L 505 kroonii / 32.28 32.28 28 ¤. ¤

2010 DETSEMBER JALKA

Tallinna FC Flora Eesti meister 2010

All vasakult: Henri Anier, Siim Luts, Aleksei Jahhimovitš, Sander Rõivassepp, Sander Po Keskel vasakult: Marko Meerits, massöör Taavi Põder, väravavahtide treener Ain Tamm füsioterapeut Martin Kiho, füsioterapeut Jüri Salupere, Stanislav Pedõk. 34 JALKA DETSEMBERAndre 2010 Ülal vasakult: Frolov, Meelis Peitre, Zakaria Beglarišvili, Sergei Mošnikov, Marku

Foto: Lembit Peegel

Post, Joonas Tamm, Valeri Minkenen, Karl Palatu, Rauno Alliku, Jürgen Henn. mus, arst Kaspar Rõivassepp, peatreener Martin Reim, abitreener Janno Kivisild,

2010 DETSEMBER JALKA 35 us Jürgenson, Alo Dupikov, Nikita Baranov, Andrei Veis, Nikolai Mašitšev, Gert Kams.

Foto: Stephen Bond/Scanpix

JALKA DETSEMBER 2010

Tottenham Hotspur

Wales

Gareth Bale

raamat

Jalgpall okupatsiooni öös Vaapo Vaheri raamat “Jalgpall hingede öös” pajatab vuti osast meie kultuuriloos.Haarav ja sõnaosav tekst polemiseerib ka meie rahvusjalka huku üle, ehitades oma tõlgenduse üles aplombikale väitele, mida on väga raske tõestada. Indrek Schwede

aamatu idee on kiiduväärne ja Vaapo Vaher parim persoon, kes need kahe valdkonna – jalgpalli ja kultuuri – suhted suudab läbi valgustada. Õigupoolest pole mingit mõtet hakata tegema sisukokkuvõtet, sest iga katse jääks alla autori efektsetele sõnaleidudele ja mõttetriblingule. See on mõnus, lobe ja hariv lugemine. Kes raamatu kätte võtab, ei saa enne rahu, kui see läbi loetud. Nagu kriitik Rein Veidemann kunagi üht Vaheri raamatut retsenseerides autori kohta pillas: temaga juba igav ei hakka! Aga kuna kiitmine on igav, siis – nagu Jalka raamatuarvustustes tavaks – asugem kiiresti kriitika manu! Autor on kiskunud avalikkuse ette mitu oodatud ja ootamatut kultuurihiidu, kellel on olnud lähem või kaugem kokkupuude jalgpalliga. Esimesed peatükid annavad lugejale kätte selge rütmi – ühele isikule on pühendatud üks peatükk.

“

Saksa okupatsiooni ajal üritas Leetjärv korraldada vutimängu, mille tuludest saaks Estonia teatri uuesti üles ehitada.

„

Aga segadust külvab raamatu ülesehitus, mis pajatab ühest ja samast isikust pikalt-laialt eri peatükkides (Ernst Joll, Aleksander Antson, Voldemar Leetjärv) ja koguni ühest-samast sündmusest eri peatükkides (Antsoni-Sirge Venemaa reis). Rohkem informeeritud

lugejat tabab mõnegi peatüki puhul seetõttu väike pettumus: miks on autor välja jätnud selle ja selle põneva juhtumuse või detaili? Alles mõni lehekülg hiljem selgub, et unustatud pole siiski midagi olulist. Estonia meeskonna väravavahist ja Estonia teatri näitlejast Voldemar Leetjärvest on juttu kolmes järjestikuses peatükis, millest teine algab nii, et kui raamatut lehitsev inimene on otsustanud seda eraldi lugeda, ei taipa ta esiotsa suurt midagi. Sisuliselt jätkub teine osa sealt, kus esimene pooleli jäi. Juturaamatu puhul see ei häiriks. Aga persoonide vahel liigendatud teose puhul on lugeja harjunud raamatut sirvima, et talle huvitavamaid isikuid välja valida. Tõsi, selle veidrusega harjub lugemise käigus ära, aga häirivalt silma jäi see küll.

Leetjärv ongi selle raamatu üks huvitavamaid tegelasi. Peale mehe põnevate rollitäitmiste näite- ja jalkalaval kirjutab Vaher, kuidas pärast Vene taasvallutust 1944. sügisel kutsus Leetjärv ajalehes taasorganiseeruma Kalevi ja Estonia endiseid jalgpallureid. See oli oktoobri algul. Raamatule lisaks on põnev mainida, et kaks nädalat varem Saksa okupatsiooni ajal üritas Leetjärv korraldada vutimängu, mille tuludest saaks Estonia teatri uuesti üles ehitada. Vutiplatsil pidid kohtuma sakslaste legendaarne MM Reval ja teiste klubide parematega tugevdatud jalgpalli-Estonia või Tallinna koondis (1). Teade ilmus ajalehes 13. septembril, kui venelased olid juba Lõuna-Eestis. Pole märke, et järgmisele nädalale planeeritud matš oleks toimunud – järgmisel nädalal, 22. septembril olid punaväed juba Tallinnas.

Ei hoidnud ajalugu oma saladust

Minu ainuke irin persoonivaliku üle on Artur Adson. Tema seos jalgpalliga on pisut pingutatud: mees on ühes oma spordivastases kirjutise pikas loetelus maininud ka “jalgpallilööjaid”. Kogu muu jutt Adsoniga seoses on spordist üldiselt ja langeb seetõttu ansamblist välja. (Oletamisi on Vaher kirjutanud ka Egon Ranneti seostest jalkaga, mida ta otsesui tunnistab). Osava sõnaseadjana kangutab autor Adsoni peatüki lõpu Harald Tammeri isiku kaudu jälle jalka juurde tagasi, mainides, et Tammer oli ka meie sporditerminoloogia loojaid. Tammeri näite teinuks tüsedamaks ja jalgpallipärasemaks, kui autor lisanuks, et Tammer oli ka vutiterminoloogia 2010 DETSEMBER JALKA

raamat loojaid. Edurivi, värav, kaitse, poolkaitse, nurgalöök, suluseis, karistuslöök, väravavaht – need tänini kasutuses olevad sõnad on Tammeri loodud (2). Nurinate vahele avaldab Jalka eraldi tänu Vaapo Vaheri märkusele, et Ernst Jolli 1927. aastast alates Uudislehes kuulsaks kirjutatud Käo Jaani nimi oli käibel juba varem. Joll kirjutas Käo Jaani lihtsalt üle maa populaarseks. Jalka eksis selles eelmise aasta juulinumbris. Vabandust lugejate ees! Väheste trükivigade kõrval hakkas silma üks isiku- ja kohaviga: Zintar Klavan (lk 186) – peab olema Dzintar Klavan; Lutzern (lk 68) – Luzern. Leheküljel 74 märgib Vaher, et omaaegne spordiajakirjanike ühendus Tallinna Spordipressi Klubi (TSK) valis aasta parimat jalkaklubi. Teadaolevalt piirdus TSK siiski aasta parima sportlase valimisega. Lavastaja ja laulja Eino Uuli kuulus varuväravavahina 1930. aastal Eesti meistermeeskonda Tallinna Kalevisse, mille puhul Vaher kirjutab kuulujuttudest, mis rääkisid “äraostmistest, kinnimaksmistest, kohtuniku sihilikust kanapimedusest jms. Oli kuis oli, ajalugu suudab oma saladusi hoida (- - - ).” Seda ajalugu aga ei suutnud, vaid lobises saladuse süüdimatult välja. Nimelt pidi kaks meistrivõistluste viimase vooru mängu toimuma ühel ajal, kus-

juures meistritiitlile pretendeeris kolm meeskonda. Sport ja TJK mängisid omavahel, pealinna Kalev pidi sõitma Narva külla Võitlejale. Aga Kalevi tollane juht, Narvast pärit Aleksander Mändvere (enne nimede eestistamist Lugenberg) meelitas mängu ja narvalased Tallinna. Sealjuures algas mäng teisest kohtumisest hiljem ja kalevlastel oli täpselt teada, millist võidutulemust oli neil vaja juhuks, kui nendega võrdselt punkte omanud Sport võidab. Siis otsustanuks meistritiitli väravate suhe. Sport võitiski oma mängu 3:0 ja nüüd oli Kalevil vaja võita narvalasi 8:0. Nad võitsid 11:0. Pressis, kus tol ajal oli tavaks paari sõnaga ka kohtunike tegevust arvustada ja kus vajaduse korral öeldi vilemehele tavatult krõbedaid sõnu, märgiti, et tulemus vastas mängu käigule (3). Küll aga märkas Eesti Spordileht samuti kohtunike arvustamisest mööda minnes pärida: kui palju maksis Kalev iga Võitlejale löödud värava eest (4)? Maksmise tunnistas Kalevi toonane juht Aleksander Mändvere üles seitse aastat hiljem. 21. veebruaril 1937 seletas Mändvere jalgpalliliidu esindajatekogu koosolekul, et kogu lugu läks maksma 1000 krooni, millest 500 krooni maksti Võitlejale sõidurahaks (5). Kas ülejäänu maksti narvalastele, et nad nõrgalt mängiks (mida nad tegid!) või kasutati muuks Foto: Lembit Peegel

Jägala sõjakooli demonstratsiooniesinemine enne jalgpallmängu algust 1986. aastal. Kas tõesti pidas võõrvõim Eesti vutti nii oluliseks, et hakkas seda esimesest sammust riiklikult, programmiliselt ja sihiteadlikult koloniseerima, et purustada ideoloogiliselt ohtlik jalgpalliline rahvusmütoloogia, mälu, traditsioonid?

JALKA DETSEMBER 2010

otstarbeks, seda Mändvere ei avaldanud. Teema võttis ta üles sellepärast, et näidata, kuidas meistrivõistluste süsteem, mis parajasti arutlusel oli, soosib majanduslikult jõukamaid pealinna meeskondi. Kuna raamat on suunatud ka vaimukultuuri kummardajatele, kes ei pruugi kursis olla ammuste meeskondade nimedega, pidanuks kindlasti lahti kirjutama, misasi on Narva THK (lk 95) ja PJK (lk 125). Just selliseid lahtiseletamata nimekujusid pakub autor, kes hakkab siis tsiteerima tollast ajakirjandust, kus korraga on juttu Hokiklubist ja Klubist. Selguse huvides võinuks kohe soti selgeks teha: THK on lahtiseletatult Tennise- ja Hokiklubi ning PJK Pärnu Jalgpalliklubi. See seletus kuluks ära ka tänapäeva vutihuvilisele.

Rahvusvuti hukust

Vaapo Vaher arutleb ka rahvusjalka huku üle: “Meie nüüdne spordiajakirjandus on palju vadranud siinse jalgpalli nõukogudeaegsest venestamisest. Aga enamasti umbmääraselt, tsentraalseid jõujooni tabamata. Või takerdutakse oletusi tehes kujutluste umbvõssa.” Ja sellele vastukaaluks kuulutab Vaher: “Minu versioon asjale on lihtne: eesti rahvusjalgpall ei hävinud juhuslike asjaolude, kohalike spordijuhtide ignorantsi või eestlaste äkilisest kartusest kontaktsete spordialade vastu, vaid langes riikliku, programmiliselt sihiteadliku kolonisatsiooni ohvriks.” Millele järgneb eriti aplombikas väide: “Esimesest hetkest peale võttis võim eesmärgiks purustada ideoloogiliselt ohtlik jalgpalliline rahvusmütoloogia, mälu, traditsioonid.” Vaher kirjeldab identiteedite vahetust, klubisüsteemi lagundamist ja nimede asendamist ning kinnitab, et “klubisüsteemi purunemine lõi jalgpallile sootuks fataalsema mataka kui muule spordile. Teistel aladel ei identifitseeeritud klubisid sedavõrd tavade või isiksuste järgi, jalkapublik seostas klubisid aga sageli just seal mängivate kultusjalgpallurite järgi.” Minu arvates pole spordiajakirjandus kunagi eitanud, et meie rahvusjalgpalli allakäik ja ajutine hukk on olnud Nõukogude Liidu anneksiooni otsene

raamat tulemus. Mida siin nii kangesti kuulutada? See ei kehti ju ainult jalgpalli kohta, vaid puudutab sisuliselt iga eluvaldkonda. Kogu meie tänane argipäev ja elukvaliteedi märgatav allajäämine läänemaailma omale, noorte lahkumine parematele jahimaadele jms on sellesama vägivaldse anneksiooni tulemus. Ilma selleta kuuluksime oma elatustasemelt ülisuure tõenäosusega Soome ja teiste Põhjala riikidega samasse klubisse. Kogu meie jalgpall koos selle kohtlajärvestunud (Vaapo Vaheri varem kasutatud tabav sõna) suure osaga meenutab rahvusvutiga juhtunut. See on päevselge, selles pole midagi avastuslikku.

“

Miks Läti ja Leedu suutsid okupatsiooni tingimustes jalgpalliliselt vastu hakata, end mitte ära kaotada. Ja miks meie seda ei suutnud?

„

Küsimuse asetus on teine: miks meiega samasugust poliitilist saatust trotsinud Läti ja Leedu oma rahvusvutil hukkuda ei lasknud, miks meie jalgpallikultuurid kohe pärast suurt sõda vastassuundades arenema/taandarenema hakkasid? Miks Läti ja Leedu suutsid okupatsiooni tingimustes jalgpalliliselt vastu hakata, end mitte ära kaotada (Läti rahvusvutt lõpuks küll murdus, leedulaste oma lõi kaheksakümnendatel lausa õitsele)? Ja miks meie seda ei suutnud? Enne sõda enam-vähem võrdsel tasemel olnud kolme Balti riigi esindusvutt hargnes neljakümnendate teisel poolel kärinal. Riia Daugava murdis end 1949. aastaks liidu meistrivõistluste kõrgsarja, tollasesse A-gruppi, kus ta püsis neli aastat, kusjuures lätlased olid meeskonnas otsustavas ülekaalus (6). 1953. aastal asendas teda seal Vilniuse Spartak. Leedu noored võitsid kahel järjestikusel aastal (1946-1947) liidu meistritiitli (7). Kes keelas meile jäetud tingimustes oma jalgpalli arendada? Jalgpallisõbrana oleks üpris meelitav tõdeda, et võõrvõim tõstis Eesti jalgpalli hävitamise

oma prioriteediks, pidas seda mängu eestlaste jaoks eriliseks. Oleks päris kõditav, kui sellise lennuka hüpoteesi suudaks ära tõestada. Paraku räägivad teadaolevad faktid muud. Raske uskuda, et 1945. aastal korraldamata unustatud Eesti NSV karikavõistlused oli võõrvõimu kätetöö. Sama uskumatut rida võib jätkata: 1947. aasta aprilli keskel polnud ikka teada, mitu meeskonda osaleb meistrivõistlustel (8) ja kohalikku vutielu juhtiv üle-eestiline jalgpallisektsioon polnud pool aastat koos käinud (9); 1949. aasta novembris ohkas Noorte Hääl, et jalgpallisektsioon pole koos käinud juba poolteist aastat ja isegi üks korraline pleenum on vahele jäänud (10). 1947. ja 1948. aasta meistrivõistlused peeti aga ilma reklaamita, justkui salaja (11). 1950. aastal läks Eesti NSV Spordikomitees kaotsi Nõukogude Liidu karikavõistluste juhend, mistõttu selle võistluse algstaadiumis osalema pidanud Eesti satside seas oli palju loobumisi (12). 1957. aasta Eesti NSV karikafinaal läbinisti eestlastest koosnenud Viljandi Spartaki ja Rakvere Kalevi vahel peeti maha igasuguse reklaamita ja ajakirja Kehakultuur andmetel Komsomoli-nimelise staadioni suletud väravate taga 5-6 pealtvaataja ees. (13). Tartus peeti esimesed sõjajärgsed linna meistrivõistlused aastal 1954 (14). 1959. aastal polnud nädal enne Eesti meistrivõistluste algust selge, kas Emajõelinna hakkab esindama Kalev või Dünamo (15). Samal aastal polnud linna juhtival meeskonnal Kalevil oma juhtorganit (16), mis tollastes oludes tähendas absoluutset ignorantsust. Omaette teema on Tartu ülikooli kehakultuuriteaduskonna vastumeelsus jalgpalli suhtes. Kuigi Tallinna Kalevil oli esindusmeeskond, ei tegeldud spordiühingus jalgpalli arendamisega laiemalt ja esimest korda pärast sõda tuli spordiühingu jalgpalli juhtorgan kokku 1955. aastal (17). Puudu oli treeneritest, väljakutest, pealekasvavatest noortest ja neile korraldatud võistlustest. Näiteks 1956. aasta Eesti noortemeistrivõistlused kestsid 16. juulist kuni 22. juulini.

Kogu koormus! Leedus oli samal aastal noorte meistrivõistlustel 10 meeskonda, Lätis osales parema kokkumängu huvides noortemeistrivõistlustel ka samaealiste koondis (18). Harvad polnud juhtumid, kui Eesti meistrivõistlustel vilistasid kohtunikud tänavariietes ja piirikohtunikke otsiti pealtvaatajate hulgast (19). 1961. aasta jalgpalliföderatsiooni pleenumist ülevaadet tehes kirjutas Spordileht, et Pärnu Kalevi meeskonnast harjutas hooaja eel 8-10 meest regulaarselt ja hooaja jooksul ainult 2-3. Individuaalse treeninguga tegeldi vähe. Meeskond võitis Eesti meistrivõistlustel hõbemedali. Ajaleht pärib pärani silmi: “Tekib küsimus: kuidas harjutasid siis teised meeskonnad? Kas nad üldse harjutasid?” (20) See loetelu pole täielik. Vaheri väitele mõeldes: kas kogu see aastast aastasse kulgev korralduslik bardakk oli tõesti punavõimu orkestreeritud kätetöö? Miks valis kurjuse impeerium kolmest äsjaanastatud Balti riigist välja just meid? Kas vallutajatel oli tõesti põhjust ja huvi tegeleda eraldi jalgpalli lämmatamisega? Kas neil polnud Eesti sovetiseerimisel pakilisemaid probleeme? Ja vahest kõige olulisem küsimus: kas meist endist ei sõltunud mitte midagi? (järgneb) Viited: (1) Eesti Sõna, 1944, 13. september (2) Väliseestlase kalender, New York, 1968, lk 93; „Eesti Sport“, 1948, Augsburg, lk 198 (3) Rahvaleht, 1930, 7. oktoober (4) ESL 37/1930, lk 3 (5) Uus Eesti, 1937, 22. veebruar, Vaba Maa, 1937, 22. veebruar (6)“Latvijas Futbola Vesture”, 2000, lk 275 –284 (7) Kehakultuur 1956, nr 20, lk 627 (8) Noorte Hääl, 1947, 13. aprill (9) sealsamas (10) Noorte Hääl, 1949, 15. november (11) Noorte Hääl, 1949, 2. juuni (12) Kehakultuur, 1950, nr 17, lk 458 (13) Kehakultuur, 1957 nr 24, lk 758–761 (14) Edasi, 1954, 23. november (15) Edasi, 1959, 29. aprill (16) sealsamas (17) Noorte Hääl, 1955, 15. jaanuar, Kehakultuur 1955 nr 23, lk 720 (18) Kehakultuur, 1956 nr 20, lk 627 (19) Spordileht, 1958, 19. september (20) Spordileht, 1961, 4. detsember

2010 DETSEMBER JALKA

Foto: Nick Potts/PA Wire/SCANPIX

Kiirrong tuure kogumas. Gareth Bale võib tõusta küll maailma parimaks, kuid Walesi koondislasena võib teda tabada kaasmaalase Ryan Giggsi saatus ja MMil mängimine jääda ainult unistuseks.

JALKA DETSEMBER 2010

välistäht

Üleeuroopaline

Beilomaania! Põrmustada ainuisikuliselt valitsev Euroopa meister on kahtlemata saavutus. Teha seda kahe nädala jooksul kaks korda on suisa imetlusväärne. Tottenham Hotspuri ja Walesi koondise vasakääre Gareth Bale’i (21) sooritused Milano Interi vastu tõstsid ta üleöö Euroopa jalgpalli kuumimaks nimeks. Lennart Komp

ingem korraks tagasi oktoobri lõppu - novembri algusse. Tottenham jääb Meistrite Liigas San Sirol Interi vastu kümnekesi ja 0:4 kaotusseisu. Bale’i kolm vasaku jala pommi teisel poolajal tasandavad seisu 3:4-le, mis lubab kordusmatšiks verist andmist. Verd valab aga vaid Interi leer, kuna Bale jookseb itaallaste paremal äärel ainult tormi ja lõikab värava ette kaks ülitäpset tsenderdust. 3:1 Tottenhamile. On kaheldav, kas pärast Tottenhami show’d White Hart Lane’il 2. novembril on Euroopas jalgpalliaustajad, kellele on võõras Gareth Bale’i nimi. Eriti hästi mäletab seda Interi paremkaitsja Maicon. Oma ampluaas üheks maailma parimaks peetud brasiillase enesekindlus sai neil kahel õhtul hoope, mida varem tundnud ei ole. Ja ainus, mis ta öelda suutis, oli “Vabandust!”

“

Bale teab, et keha on tema hinnalisim vara, ja kannab selle eest ka hoolt.

„

““Vabandust” oli ainus asi, mida Maicon mulle ütles pärast igat korda, kui ta mind jalaga lõi. Ja see oli ka kõik,” lausus Bale pärast triumfi tagasihoidlikult. “Ta on tore inimene, kõik brasiillased on.”

Vaoshoitus on Bale’ile, kes meeskonnakaaslase Rafael van der Vaarti hinnangul Maiconi “tappis”, loomuomane. Nii olevat kohtumise parima mängija auhinnaks kingitud šampanja kork jäänud paugutamata. Waleslane nimelt ei ole napsilemb. Ehkki mängu järel tundus Bale tegevat kõik endast oleneva, et oma panust tagaplaanile surudes kaaslasi kilbile tõsta, sumbusid tema tagasihoidlikud mõlgutused kiidukoori.

Tippkiirus üle 30 km/h

“Ma ei suuda ette kujutada paremat vasakäärt,” lausus peatreener Harry Redknapp. “Ta (Bale’i – toim) vasak jalg on vapustav, ta võib joosta hommikust õhtuni, tal on hea peamängu oskus, ta on 182 sentimeetrit pikk. Tal on kõik olemas. Temale ei ole võimalik hinda panna ja temasugust mängijat tahaks iga Euroopa tippklubi.” Interi juures saadikuna ametis olev Luis Figo, kes omal ajal äärtel üht-teist korda saatnud, teatas pärast lõpuvilet: “Bale on võrratu. Ta tappis meid täna kahel korral.” Keda Bale läbi telepildi veenda ei suutnud, vaadaku arve. Waleslane läbis kohtumise jooksul 1114 meetrit kõrge intensiivsusega ehk 21 km/h või enam. Inglismaa kõrgliiga keskmine mängu kohta on 691 meetrit. 1114 meetrist 719-l vuhistas Bale sprinti ehk liikus kiirusel 24 km/h või enam, Premier

League’i keskmine näitaja on 324 meetrit. Tottenhami analüüsija vaatas numbritega tõtt ning oli sunnitud tunnistama: midagi sellist ei olnud ta kaheksa klubis veedetud aasta jooksul veel kordagi näinud. Kolmanda värava eeltöös, mille käigus Bale vana rebase Lucio verstapostiks tarretas, kihutas ta 68 meetrit, saades maksimumkiiruseks 30,6 km/h. Nagu öeldakse: jõu vastu ei saa! Inglise vutisõpru hullutab Bale võrreldava tempoga nädalast nädalasse, läbides kõrge intensiivsusega keskmiselt 1000 meetrit. Pingereas teisel kohal olev Manchester Unitedi välejalg Nani saab letti laduda vaid 880 meetrit. Kummalisel kombel saatis Bale’i veel mõni aeg tagasi kullatüki maine asemel hoopis kurivaimu oreool. Mitte et ta oleks koerustükke teinud, vastupidi, vaid tema osalusel jäi Tottenham võiduta 23 järjestikuses kohtumises. Jada lõppes mullu sügisel, kui Spursi 5:0 võiduga lõppenud kohtumises saatis Redknapp Bale’i 85. minutil seisul 4:0 väljakule. Figo kiidusõnad kõlavad küllap läbi mitmest Euroopa tippklubist, kuid võrreldes oma tituleerituma kolleegiga on Bale märksa ühekülgsem, sirgjoonelisem ja väheliikuvam. Kui Interi vastu sai Bale ruumi omatahtsi tuuseldada, sest itaallased surusid oodatult tugevamana oma mängu peale, siis Inglise 2010 DETSEMBER JALKA

välistäht liigas nähakse Bale’i takistamisega spetsiaalselt vaeva ning üritatakse talt juba eos liikumisruum ära võtta. Jooksmine on füüsiliselt üliandeka Bale’i peamiseid relvi. Vaid 15aastasena läbis ta 1500 meetrit 4 minuti ja 8 sekundiga, esindas oma kooli edukalt 100 m, 200 m, 300 m, 800 m ja 1500 m jooksus ning sai kehalise kasvatuse tundides tunda karmimaid reegleid. Nimelt ei lubanud õpetaja tal jalgpallis kasutada vasakut jalga ja lubas tal lõpuks teha vaid ühe puute! Samas, iga mees, kes väledalt joosta suudab, ei ole hea jalgpallur. Bale suudab suurel kiirusel palli meisterlikult vallata ja mis kõige tähtsam, anda spurdi järel nii täpseid tsenderdusi, et ründajal ei jää üle muud kui pallile jalg või pea ette panna.

Isetu äss

Bale’i põhikooli kehalise õpetaja Gwyn Morris peab värsket superstaari üheks isetumaks inimeseks, kellega ta kokku puutunud: “Garethil on meeletu sihikindlus ja iseloom ning omadused, mille abil isiklikke eesmärke saavutada.” Bale teab, et keha on tema hinnalisim vara, ja kannab selle eest ka hoolt. Kui televaataja imestas, mis imelikud mustad plaastrid tal reite küljes on, siis

tegu on jaapani päritolu kinesio sidemega, mis aitab vigastusi vältida. Kui sellise mahtraga mööda äärt üles-alla joosta, kulub hool marjaks ära. Noorsand jäi koolipoisina silma Southamptonile, kelle eest ta 2006. aasta 17. aprillil kõigest 16 aasta ja 275 päeva vanuselt liigadebüüdi tegi. Pisut enam kui kuu aega hiljem, 27. mail, debüteeris ta juba Walesi särgis, saades nii aegade noorimaks A-koondislaseks, kuid Walesi värve esindas ta sel aastal ka U17, U19 ja U21 tasandil. Sama aasta oktoobris avas ta rahvuskoondises väravaarve. 29. mai maavõistlus 2009. aastal Llanellis Eesti vastu oli tema 20. esitus rahvussärgis. “Walesi eest mängimine on minu jaoks auasi. Inglismaa koondisest ei võtnud minuga keegi isiklikult ühendust, ainult agendiga vesteldi,” lausus Bale 2007. aastal. Southamptoni publik sai oma lootustandva ääre oskusi nautida vaid ühe hooaja, sest 2007. aastal käis Tottenham välja 5 miljonit naela, mis võinuks kasvada 10 miljonini. Nüüd on tema väärtus vähemalt kolmekordistunud, kuid Bale ei ole müügiks. Küll on oodata palgatõusu: 30 000 naelalt nädalas 50 000ni. Ei ole viga!

Lubagem veel üks mõtteharjutus. Päev pärast triumfi tituleerisid Briti väljaanded Bale’i uueks Giggsiks, järgmiseks Cristiano Ronaldoks või jalgpallijumala täiuslikuks saadetiseks. Seda kõike kirjutatakse mehe kohta, kes esindab Walesi koondist. Oleks Bale valinud Inglismaa koondise, milleks tal olnuks vanaema päritolu järgi ka võõrandamatu õigus, ei oleks ilmselt piirdutud uue Giggsiga. Pigem saanuks me lugeda uuest Pelest või Maradonast, uuest jumalast. Arvutatuks usinalt kaasa, millal Bale’i rikkus ja tähesära ületab David Beckhami saavutatu, noogutatuks soosivalt tituleerida ta aasta parimaks jalgpalluriks ja mõeldud, et äkki tuleb nelja aasta pärast Inglismaa tõepoolest uuesti maailmameistriks. Bale’i täht on hooaja esimese mõneteistkümne matšiga löönud pimestavamalt sirama kui ükski teine sel hooajal, kuid seda seetõttu, et Lionel Messi, Cristiano Ronaldo või Samuel Eto’o esitus alla suurepärase võrduks rahvusvaheliselt tunnustatud katastroofiga. Ühest aga on tõeliselt kahju – kui tegemist on uue Ryan Giggsiga, ei pruugi me Bale’i mitte kunagi näha suurimal jalgpallilaval, maailmameistrivõistlustel.

Foto: Glyn Kirk/AFP/SCANPIX

Gareth Frank Bale Sündinud: 16.07.1989 Walesis Cardiffis Pikkus: 182 cm Positsioon: vasakäär, vasakkaitsja Debüüt A-koondises: 27.05.2006 Esimene värav A-koondises: 07.10.2006

Klubikarjäär: 2006–2007 Southampton 40 (5) 2007– Tottenham

Karjäär koondises: 2006– Walesi U21 13 (3) 2006– Wales 27 (3) Eest ära, Maicon! Euroopa parima klubi väidetavalt maailma parim paremkaitsja jäi Gareth Bale’i teele vaid verstapostiks.

JALKA DETSEMBER 2010

Üllata

sõpru, pereliikmeid, kolleege ja koostööpartnereid

Kalev Spa kinkekaardiga! Kinkekaardid väärtuses 150, 300, 500 krooni saadaval Kalev Spa Veekeskuses (Aia 18, Tallinn) ja Kalev Spa Hotelli vastuvõtus!

Suurte koguste puhul palume ühendust võtta e-posti teel waterpark@kalevspa.ee (telefon 6271 280) või kalevspa@kalevspa.ee (telefon 6493 300). 2010 DETSEMBER JALKA

maailm

FC St. Pauli – rock’n’roll’ i ja tänapäeva vahel

FC St. Pauli surnupealuu, punaste laternate kuma ja kunstnikuhingega garneeritud olemus kõditab miljonite jalgpalliromantikute närve üle maailma, kuid ajaga kaasas käimisest ei pääse ka planeedi väidetavalt kõige pungim vutiklubi. Lennart Komp Foto: Christian Charisius/REUTERS/SCANPIX

Nagu Diego Maradona! St. Pauli peatreener Holger Stanislawski on hüpanud Marius Ebbersi embusse, et tähistada võitu Bundesligas.

üllap ei oleks St. Pauli kunagi suuremat kuulsust kogunud, kui see Hamburgi piirkond poleks sattunud Euroopa suuruselt teise sadama ja Saksamaa maailmavärava lähedusse. Juturaamatuisse jäävail aegadel, kui konteinerlaevu ei laadinud ümber hiiglaslikud kraanad, vaid lastiga tegelesid lihased mehed, opereerisid lainemurdjatel lihaselised mehed oma lihalike vajadustega. 44

JALKA DETSEMBER 2010

Nõnda juhtuski üsna loogiliselt, et St. Pauli peatänav Reeperbahn ehk Nööritee ning selle harutänavad kujunesid n-ö punaste laternate piirkonnaks, sest mida mandrile sattunud meremehel ikka muud vaja on kui prostituute, kärakat ja sogaseid tätoveeringuid. 1970. aastate lõpuks asendasid sadamatöödes mehi masinad ja merekarudel ei olnud linna peale enam nii palju asja. Töötuse käes kiratsev linnaosa

muutus valitsusvastaste anarhistide ja politsei vaheliseks võitlustandriks, kuhu ontlikel elanikel suurt asja polnud. Sutenööridest said vahepeal hoopistükkis miljonärid, sest Reeperbahn muutus rahvusvaheliseks turismimagnetiks. Teadagi mispärast. Magnetina mõjus see ka rokkmuusikuile, kes karjaviisi kogunesid Hamburgi otsima inspiratsiooni ja oma andeid demonstreerima. Reeperbahn oli muide

maailm koduks ka The Beatlesile, enne kui nad maailmakuulsaks said. “Ma võisin küll sündida Liverpoolis, kuid üles kasvasin Hamburgis,” kuulutas John Lennon aastaid hiljem. Ajal, mil Lennon, Jimi Hendrix ja teised surematud rokiheerosed St. Paulis akustilist ekstaasi külvasid, ei huvitanud samanimeline jalgpalliklubi õieti kedagi. 1980ndate alguses oli keskmine publikuarv umbes 1600 ja meeskond edutu. Peagi saabuv rahvusvahelise fenomeni ja kultuse oreool ei võinud kangastuda ka kirevamates oopiumiunedes.

Kuulsuse algus lõbustuspargist

St. Pauli Millerntori staadioni kõrval seisab kivisse raiutuna hiiglaslik klubi logo. Vappi ennast on klubi saja-aastase ajaloo jooksul muudetud vaid korra ning seda enam kui 60 aastat tagasi. Valdav osa St. Pauli väidetavalt kuni kümnemiljonilisest fänkonnast ei saanud oma peatse lemmikuga tuttavaks aga mitte selle, vaid alles 1980ndate lõpus tuntust koguma hakanud embleemi kaudu. Ajalooratas hakkas musta jahu jahvatama 1987. aastal, kui punkrokkar Doc Mabuse jalutas läbi Hamburgi lõbustuspargi, haaras pihku ühe piraadilipu ning seadis sammud St. Pauli kodumängule. Surnupealuu ja risti seatud kontidega lipud lähevad lastele hästi peale ja lõ-

bustusparkides on neid lahedalt saadaval. Iseäranis Hamburgi linnas, kust on pärit riigi (ilmselt mitte maailma) tuntuim piraat Klaus Störtebeker (tähendavat “suudab 4-liitrise õllekannu tühjendada ühe sõõmuga”), kes röövis 14. sajandil Läänemerel Hansaliidu laevu. Menukad olid need ka anarhistide ja punkarite seas, kes tol ajal Hafenstrasse tühjaks jäänud majades skvottisid. Mustvalge mässulipp, surnupealuu ja risti seatud luud said tollase üsnagi vähearvuka St. Pauli fänkonna seas menukaks. Klubi ise end piraatlusega siduma ei soostunud. Nõnda jäi uuelaadse fänniatribuutika, peamiselt särkide ja pusade tootmine 1990ndate alguses loodud sõltumatu Fanladeni õlule. Fanladen tähendab tõlkes küll fännipoodi, kuid ametliku nänni müümisega ei ole neil kunagi mingit pistmist olnud. Pigem on see koht, mida veavad fännid fännide jaoks, kus lõimutakse ja kuulatakse (valjult) punkrokki. (Kui keegi kunagi tahab St. Pauli mängule minna, tasub Fanladeniga ühendust võtta, nad aitavad lahkesti.) Kuid ka klubi, mis esimesena Saksamaal keelas ultraparempoolsed fännirühmitused, kes on positsioneerinud ennast tugevalt vasakpoolsete leeri, kelle president on tunnistanud avalikult

Frank Bernhardt: St. Paulis hoolitakse kõigist

FC St. Pauli Täisnimi: Fußball-Club St. Pauli von 1910 e. V.

Asutatud: 1910 Kodustaadion: Millerntor-Stadion (24 487 kohta)

Peatreener: Holger Stanislawski

homoseksuaalsust ja kelle kuvandist kiirgab rock’n’roll’i, ei saa läbi krabisevata. 1996. aastal sai piraadilogost ametlik kaubamärk. See tegu osutus oluliseks, kuna aastaks 1998 sai FC St. Pauli õigupoolest aru, kui hinnalise portsu otsa nad olid sattunud. Embleemi õigused osteti ära ja pandi mängijate särkidele. Klubi jaoks pidanuks alternatiivlogost saama ammendamatu kullamaardla või vähemalt naftaleiukoht. Ostetakse ju üle maailma ka Orlando Piratesi (LAVi jalgpalliklubi) ja Oakland Raidersi (Ameerika jalgpalli klubi) nänni, sest see lihtsalt näeb nii vinge välja. Ja vähe sellest, et embleem ise niivõrd äge on, tuli see ju fännidelt endalt ning kõige tipuks ümbritseb klubi kurikuulsuse oreool. Kodumängud avatakse AC/DC looga “Hells bells” ja iga värava järel kõlab Bluri “Song 2”. Alternatiivhingede oaas! Küllap ei ole maailmas jalgpalliklubi,

Eesti noortekoondiste peatreener Frank Bernhardt sai aastatel 2000–2006 St. Pauli jalgpalliklubi hingeelu näha õige lähedalt, kui oli esiti noorte ja hiljem duubelvõistkonna juhendaja. Integratsiooni ja võrdseid võimalusi kalliks pidava St. Pauli noortevõistkonnad olid Bernhardti sõnul kirju seltskond, kuivõrd enamasti moodustus koosseis kuue kuni kaheksa riigi palluritest. “St. Paulis hoolitakse kõigist,” sõnas Bernhardt. “Näiteks varustuse mänedžeril ei olnud autojuhiluba, kuid kuna ta oli seda tööd teinud juba 30 aastat, siis võeti talle autojuht, et ta saaks oma asja edasi teha.” Bernhardt asus St. Paulis ametisse aastal 2000. Esimesel hooajal võitis ta U17 esindusega Põhja-Saksamaa meistrivõistlused, aasta hiljem tüüris U19 esinduse omavanuste Bundesligasse ning asus seejärel ametisse duubli abitreenerina. “Kui Andreas Bergmann, hilisem Hannover 96 peatreener, läks duubli treeneri kohalt esindusmeeskonda juhendama, sai minust peatreener,” lausus Bernhardt. “Meie mängudel käis keskmiselt tuhat inimest ja toonastest mängijatest on üks 1. Bundesligas, üks 2. Bundesligas, üks on Albaania rahvuskoondises ja üks mängib Türgi meistriliigas.” Kuue St. Paulis veedetud aasta jooksul nägi Bernhardt esindusmeeskonna tõusu 1. Bundesliigasse ja sealt kiiret pudenemist Regionalliigasse ehk tugevuselt kolmandasse liigasse.

Foto: erakogu

Tuttav mees, vale dress. Frank Bernhardt St. Pauli pruunis treeningrüüs.

2010 DETSEMBER JALKA

maailm kes ei tahaks säärase gurmeesupi sees hulpida. Klubil on soliidse ajalooga soliidne logo ja alternatiivne, masse köitev mitteametlik embleem. Kõik see rikkus ei too St. Pauli jalgpalliklubile sisse rohkemat kui närused kümme protsenti. Miks? Sest kümme aastat tagasi tehti (väga) viletsad otsused.

St. Pauli röster, palun!

Uue aastatuhande alguseks olid St. Pauli näpud põhjas. Klubi juhtide priiskamine tulutute ettevõtmiste peale viis St. Pauli surmaeelsesse seisundisse. Vältimatus rahapuuduses müüdi aastal 2000 kõik klubi turundusõigused firmale nimega Upsolut. Neli aastat hiljem, tajununa oma katastroofilist möödalaskmist, istuti Upsolutiga taas läbirääkimiste laua taha. Ja räägiti enda seis veelgi viletsamaks. Olgugi St. Pauli sai tagasi mõned olulised õigused, jäi Upsolutile 90% turundusõigustest. Ja seda koguni 30 aastaks. Mullu oktoobris asus St. Pauli taas kohtuvõitlusse, kuid vahepeal läks Upsolut suure Prantsuse meediagrupi omandusse. Ja neil on majanduslikku jõudu, et sellised võitlused kerge vaevaga enda kasuks pöörata. Kõikvõimalike riietusesemete kõrval võib soovija omale osta ka näiteks St. Pauli logoga jalatsid, rösteri (mis

Antti Kask: Bayerni piletit on lihtsam saada

Välisklubide mängude kogenud külastaja Antti Kask seisis kevadel Hamburgis tõtt faktiga: lihtsam on saada piletit Müncheni Bayerni kui St. Pauli kodumängule. Hamburgis Madridi Atletico ja Fulhami vahelist Euroopa Liiga finaali vaatamas käinud Kask lootis enne seda külastada ka St. Pauli hooaja viimast kodumängu, kuid nädal varem 2. Bundesligast edasipääsu kindlustanud meeskonna piletid olid viimseni välja müüdud. “Sõber ütles mulle, et küsi mult Bayerni piletit, kuid St. Pauli oma ei saa ma sulle kuidagi hankida,” lausus Kask. “2006. aastal, kui nad veel Regionalligas mängisid, sattusin nende mängule HSV duubli vastu ja see oli välja müüdud. Sain seisukoha, ent ega eriti midagi ei näinud.” Üle 30 aasta aktiivselt jalgpalli jälginud Kase sõnul St. Pauli kuvand selle aja jooksul püsinud sedavõrd tugev, et on klubist kogu aeg teadlik olnud.

küpsetab logo ka saiale), jõulukalendri, kuuseehted ja nõnda edasi. Neid vidinaid ostetakse ja klubi saab sellest tulust tühise osa.

“

Mustvalge mässulipp, surnupealuu ja risti seatud luud said tollase, üsnagi vähearvuka St. Pauli fänkonna seas menukaks.

„

Kohtus loodab St. Pauli lepingu võidelda 10–15 aasta peale, kuid kaotsiminevate aastate eest nõuab Upsolut Foto: Odd Andersen/AFP/SCANPIX

kompensatsiooni. Klubi hakkas vahepeal tootma oma fännikraami, ilma logota, kuid sellele hankis Upsolut omakorda tõkendi. Igal juhul seisab St. Pauli 21. sajandis ning punase varjundiga rokkromantika 1. Bundesligas mängivat meeskonda enam ei toida. Kui hooajal 2001-2002 jäädi meistriliigas konkurentsitult viimaseks, siis tänavu (kõrgliigasse pääs langes kokku klubi 100 aasta juubeliga) ei taha harvanähtavais pruuni värvi särkides mängiv St. Pauli ühe aastaga piirduda. Ka Regionalliga jaoks liiga kehvas seisus olnud Millerntori staadion peaks 2013. aastaks saama täielikult renoveeritud ning eelmise kõrgliiga hooaja

FIFI MM 2006. Jah, FIFI

St. Pauliga seotud kümnete kurioosumite sekka mahub ka 2006. aastal võõrustatud FIFI maailmameistrivõistlused. Kes veel ei teadnud, ja ilmselt paljud seda tõesti ei teinud, siis FIFI on lahtikirjutatult Federation of International Football Independents, mis eesti keeli võiks kõlada kui rahvusvaheliste jalgpallisõltumatute föderatsioon. Organisatsiooni kuuluvad jalgpalli mängivad koondised, keda rahvusvaheliselt ei tunnustata. FIFI MMil osalesid Põhja-Küprose Türgi vabariik, Gröönimaa, Tiibet, Zanzibar ja Gibraltar ning “võõrustajamaana” St. Pauli vabariik. Võitjaks tuli Põhja-Küpros Gibraltari ja St. Pauli ees.

Noor St. Pauli fänn otsimas paremat vaadet Millerntori murul toimuvale.

JALKA DETSEMBER 2010

maailm Foto: Fanladen

Kui on Hamburgi asja ja jalgpall südamelähedane, astuge läbi. St. Pauli Fanladenis on kõik oodatud.

kannatused Hamburger SV Volksparki staadionil minevikku jääma. Ühtlasi renoveeritakse ka treeningkompleks ning eelarve on tõusnud 40 miljoni euroni. Nii tõotab ka klubihoone, kus fännid ja mängijad kohvitassi või õllekannu taga sõbralikult sumisevad, kaduda üheks õhkavaks peatükiks St. Pauli kirevas ajaloos. Et staadionil püsib nimi Millerntor, on aga suur võit iseenesest. HSV Volksparkstadion ei kanna oma originaalnime ligi kümme aastat. Sõltuvalt sponsorist on see olnud kas AOL Arena, HSN Nordbank Arena või viimati Imtech Arena. Staadioni nimeõigused, kus aastakümneid on õlg õla kõrval St-Pau-li! St-Pau-li! hüüete vahel õlut rüübanud ja bratwurst’i järanud punkar ja pankur, tahtis müüa ka St. Pauli, ent fännid seisid sellele vastu. Sarnaselt mitme Saksamaa klubiga kuulub see liikmetele, mistõttu juhatuse mõjutamine osutus hõlpsamaks. Toetajate vastuseisu tõttu lõpetati ka Bayerni eeskujul kasutusele võetud maksesüsteem staadionil, kus tasuda ei saa mitte sularahas või pangakaardiga, vaid tuleb osta spetsiaalne sularahakaart, millega tasuda ninaesise või mille eest tahes. Samas on vältimatu, et Bundesligas eduka meeskonna ülalpidamine nõuab allumist raha diktaadile. Seejuures on punkmaine säilitamine keeruline, kui mitte võimatu. Nagu ütles klubi praegune peatreener ja endine mängija Holger Stanislawski: “St. Pauli ei saa endale sotsiaalset utoopiat enam lubada.”

Fanladeni juht Stefan Schatz: modernne klubi ja punk koos FC St. Pauli Fanladeni ühe juhtfiguuri Stefan Schatzi sõnutsi on klubi suutnud modernse jalgpalliklubi ja punkmaine seni võrdlemisi edukalt sobitada. “Loodame püsida Bundesligas, kuid samas olla kurikuulsa maine väärilised,” lausus Schatz. Sakslase sõnul vastab tõele, et tulihingeliste fännide lemmiksektoris seisukohtadel laulavad õlg õla kõrval punkarid ja pankurid, kodutud ja miljonäridest rokkarid, kuid nentis, et neil legendidel on ka klišee maik man. “Asumine Reeperbahnil ja sellega seonduv ajalugu ning hoolimata taustast ühtehoidvad fännid on kulunud klišeeks ja nende müümiselt lõikab klubi kasu,” lausus Schatz. “Näiteks VIP-sektorit kutsutakse séparé’ks (privaatteenuse tuba lõbumajades – toim).” Praegu on FC St. Paulil liikmeid üle maailma 11 000 – 12 000 ning fänniklubisid New Yorgist New Delhini. Hooajapiletid moodustavad 80% kõigist piletitest ja vähe sellest, et bussidega tullakse Kölnist või Stuttgartist, on inimesi, kes sõidavad mänguks lennukiga kohale Londonist, sest see on odavam kui käia Arsenali või Chelsea mängudel. “Kui hooajapiletid või ka üksikpiletid müüki tulevad, kogunevad esimesed nõudlejad ukse taha juba väga varakult,” sõnas Schatz. “Näiteks täna (9. novembril – toim) tulid müüki hooaja viimase kodumängu piletid ja vaatamata sellele, et öösel oli siin juba päris külm, tuldi kella viie ajal hommikul telkidega kohale.” Saksamaa on üle Euroopa tuntud soodsate pääsmete poolest. Odavaim pilet St. Pauli mängule maksab 12 eurot, HSV küsib vähemalt 14 ja Bayern 15 eurot. Londoni Arsenali mängule maksab odavaim pääse 38 eurot, Chelsea küsib 52 eurot, aga näiteks West Bromwich Albioni võib näha 11,6 euro eest. FC St. Pauli ei ole muide mitte ainult jalgpalliklubi, vaid teiste alade seas tegeletakse ka Ameerika jalgpalli, käsipalli, poksi, sportkeegli, jalgrattaspordi, male ja triatloniga. Enim tiitleid on aga võidetud hoopis ragbis.

Foto: Odd Andersen/AFP/SCANPIX

Kõik on täis! Millerntori loodekurvi fännid oma meeskonnale kaasa elamas.

2010 DETSEMBER JALKA

Foto: Lembit Peegel

Siim Kiisler (paremal) tahab oma laste jaoks lahti hoida uksed hea hariduse saamiseks. Et kui Mati (vasakul) koos palliga m천nest uksest siseneb, oleks plaan B ka igaks juhuks olemas.

JALKA DETSEMBER 2010

käbi & känd

Kiislerid ehitasid koduõuele jalgpallivärava Kiislerite pere kolm vanemat poega on mänginud jalgpalli ja üheskoos isa-emaga ehitanud koduõuele isegi korraliku ja vastupidava jalgpallivärava. Regionaalministri Siim Kiisleri arvates valmistavad mängupinged lapsi ette tulevaseks eluks. Indrek Schwede

egionaalminister Siim Valmar Kiisleri kõik kolm vanemat poega on mänginud jalgpalli. Nüüdseks on Taavi Kalle (17) ja Heiki Rein (15) läinud üle orienteeruma. Aga viieaastaselt jalkaga algust teinud Mati Kalev (9) mängib Levadias treener Erkki Viisma treeningrühmas. Algtõuge tuli siiski kodust, kus poisid said hoovis esimese kogemuse. “Meie jalgpallivärav oli ostetud kataloogist, aga see roostetas kiiresti ära ja siis me ehitasime ise uue,” räägib Siim Kiisler. “Võtsime plastist kanalisatsioonitorud, mõõtsime ja arvutasime, kuidas liite- ja nurgatükid kokku käivad. Emme ostis kalavõrgu – nii et täisvärk! Omatehtud värav on üle elanud kõik kuumad ja külmad.” Taavi käis päris jalgpallitreeningul vähem aastaid, aga mõlemad vanemad vennad tegelesid jalkaga ka siis, kui Mati trenni läks. Kõik poisid on käinud ühes klubis, aga klubi ise on muutunud: kõigepealt oli Kotkas Juunior ja siis liituti Levadiaga. Mati on sama treeneri juures, kus harjutas Heikigi. Mati tunnistab, et ta täpselt ei mäletagi, miks ta just jalgpalli valis. Siim lisab kõrvalt, et see oli poja enda soov. “Taavi läks sellepärast, et kehalise kasvatuse õpetaja soovitas ja Heikit kutsusid teised poisid,” räägib Siim Kiisler, kel on kodus kasvamas ka Mari Helmi (5) ja 20. novembril aastaseks saanud Arti Tanel. “Läksin Heikiga

platsi äärde Taavi treeningut vaatama, aga samal ajal tegid trenni ka Heiki-vanused poisid. Nemad tulid ise juurde ja kutsusid: tule ka meie trenni!” Kiislerite peres on põhimõte, et teatud vanusest alates peab laps sporti tegema. Ala valib igaüks ise. Mati avaldas oma soovi juba viieaastasena – minna just vutitrenni. “Ma oskan mängida igal positsioonil, aga tavaliselt mängin ründes,” räägib Mati, kes nimetab oma lemmikmängijaks liikuvat ja kiiret Bastian Schweinsteigerit. Mullu augustis oli Mati ka üheks maskotipoisiks Eesti – Brasiilia mängul ja saatis väljakule tänavu USAs hea hooaja teinud Joel Lindpere (Siim Kiisler muiates: “Lindpere on nüüd igavene kuulus mees!”).

Väga andekad on vähesed

A. Le Coq Arenale on Matil ja Siimul olnud asja rohkemgi. Koos on vaatamas käidud mitut Eesti koondise mängu. Kord on Siim tulnud emma-kumma vanema pojaga, aga viimasel ajal rohkem Matiga. “Olen endale märkamatult hakanud jalgpalli järjest rohkem jälgima,” mõtiskleb Siim Kiisler, kelle sõnul peaks jalgpallilt õppima ka turundusasjatundjad. “Mitte ainult koondise mänge. Omaette põnevad on lasteturniirid, mida olen lapsevanemana palju näinud. Vahva on vaadata, kuidas vanemad lähevad hasarti, nende kaasaelamine on

emotsionaalne. Mõne põneva turniiri ajal unustavad vanemad ära, et tegemist on väikeste lastega. Ise ka vaatad mängust haaratuna, et miks ta ei löö nii puhtalt, miks ei löö professionaalselt?!

“

Kui talle hiljem meelde tuletasin, et sa tahtsid ju korvi mängida ja nüüd oled selleks piisavalt vana, ei tahtnud ta enam jalgpallist kuhugi minna.

„

Aga ei tohi unustada, et kuigi mängu ajal kiputakse poisse hindama kui suuri mehi, on nad siiski lapsed.” Siim Kiisler tunnistab, et mängu ajal pesitseb temaski õpetamiskihk, kuid tähtis on see, mida räägib treener. Aastate jooksul on ta näinud sedagi, kuidas lapsevanemate ja treeneri vahel läheb väljaku serval ütlemiseks. Paljud isad kannustavad oma poegi lootuses, et need viivad ellu isade endi saavutamata unistused. “Lapsed arenevad erineva kiirusega ja vanemad ei tohiks neile asetada liiga suuri ootusi,” usub Siim Kiisler. “On suur õnn, kui mõnest tuleb väga hea mängija, aga neid on kokkuvõttes vähe.” Jalka küsimusele, kas see oleks suur õnn, kui hea mängija ähvardaks tulla 2010 DETSEMBER JALKA

käbi & känd tema perekonnast, jääb Siim Kiisler mõtlema. “Ma arvan, et kõige tähtsam on haridus,” lausub ta mõtlikult. “Ma pole näinud lastes seda tohutut lootust, aga kõrvalvaatajana mõtlen, et vähesed on väga andekad. Ja need vähesedki pole kaitstud vigastuste eest. Kui kukud

traumaga kõrvale ja sul pole korralikku haridust ... selle peale peab ka mõtlema. Et variant B oleks ka olemas. Lapsevanemana mõtlen, et kõike ühe kaardi peale panna on riskantne.” Samas peab Siim Kiisler jalgpalli alaks, millega on hea sporditegemist alustada. Ta arendab koordinatsiooni, Foto: erakogu

annab hea kehalise ettevalmistuse ja pallitunnetuse. Laste jaoks on tegemist sobiva ja emotsionaalse alaga. “Heiki tahtis minna korvpalli mängima, aga oli veel liiga noor ja nii noori lihtsalt ei võetud veel ja nii ta lasigi end teiste poiste poolt ära rääkida ja hakkas hoopis jalgpalli mängima,” meenutab Siim Kiisler. “Kui talle hiljem meelde tuletasin, et sa tahtsid ju korvi mängida ja nüüd oled selleks piisavalt vana, ei tahtnud ta enam jalgpallist kuhugi minna. Jalgpallioskus on ka oluline sotsiaalse suhtluse juures. On ju tore, kui poisid oskavad jalkat mängida suvepäevadel või saavad koos töökaaslastega käia firmasporti tegemas.”

Jalgpallipinged karastavad lapsi

Mati Kiisler oli Eesti – Brasiilia mängus maskotipoisina Joel Lindpere saatjaks.

JALKA DETSEMBER 2010

Siim Kiisler ise mängis nooruses jalgpalli koolis (Tallinna Reaalkoolis, kus õpivad ka tema lapsed): ka vahetundides või suisa laupäeviti. Ta proovis kõiki sportmänge, aga kõige paremini tuli välja siiski jalgpall, üks neist spordialadest, milles teda ka kooli võistkonda oli kutsutud. Kiisleril on meeles, kuidas ta oma ketsidega võistlustele minnes avastas, et paljudel olid jalga panna uhked jalgpallisaapad: “Minu esimese emotsiooni järgi nimetasin neid oma mõttes proffideks. Kuid ega varustus mängi – ju ma ikka niipalju oskasin, et mind võeti sinna nende “proffide” hulka.” Noorena peetud jalgpallilahingutest on Siim Kiisleri arvates hilisemas elus kasu. Eesti ühiskond arutab tuliselt, kas peaks väikseid lapsi koolis hindama numbriga või tegema seda hinnanguid peites ja mahendades. Siim Kiisleri arvates on aga näiteks mängujärgne penaltiseeria karastav ka lastele. “Penaltiseeria pingelisemad olukorrad on lastele kasulikud,” ütleb Siim Kiisler. “Varem või hiljem satutakse olukorda, kus on peal suured pinged. Kui sa pole varem mängulises olukorras seda läbi teinud, võib hiljem olla raskem. Ka kaotus õpetab. Jalgpallis on võimalik õppida meeskonnatööd ja mõista iga liikme tähtsust eesmärgi saavutamisel. Jalgpall õpetab ka kaotusega toimetulekut ja seda, et elu läheb edasi.”

EESTI NAISSPORTLASED

KALENDER 2011

Toetab teel tippu! Tippu j천udmiseks alusta siit! 2010 DETSEMBER JALKA 51 Kalendri leiab m체체gilt Apollo kauplustest, Tallinna Kaubamaja raamatupoest, suurematest R-kioskitest, Rahva Raamatutest, Selveritest ja Prismadest. Tellimine ja lisainfo: laura@tennis.ee, tel 660 0277

küsitlus

Lõppeva jalgpalliaasta kaleidoskoop Jalgpalliaasta 2010 sai novembriga peaaegu läbi, mistõttu palusime asjatundjatel heita pilk tahavaatepeeglisse ja tuua välja, mis oli nende arvates oluline. Kiidusõnu jätkus nii meeste ja naiste koondisele, meistriks tulnud Florale, meie kohtunikele kui ka Kadrioru staadioni autosid tulvil parklale.

Sten Klaasen: Eesti kohtunikud on väga noored Sten Klaasen EJLi A-kategooria kohtunik 2010. jalgpalliaasta jääb eelkõige meelde MMi poolest. Rääkides turniiri kohtunikest, tuleb eelkõige nimetada sõna noorus. Kogu MM-ajaloo on turniiri kahte poolfinaali ja finaali juhtinud kolme väljakukohtuniku keskmine vanus olnud alati 40–47, vaid 1934. oli see 31 (sic!). 2010 MMil oli see arv 34,7 (Irmatov 32, Kassai 34, Webb 38). Tulevik näitab, kas see on juhus või jätkuv suundumus. Hooajal 2010 oli Meistriliiga viie tugevaima meeskonna omavahelisi mänge teenindanud kohtuniku keskmine vanus 31,2 aastat (abikohtunikul 33,2 aastat). Võttes võrdluseks jalgpalli hälli, on Inglise liiga selle hooaja õigusemõistja keskmine vanus 39,5 aastat (noorim sealjuures 25). Võrreldes muu maailmaga on Eesti kohtunikud selgelt väga noored. Kui vaadata Eesti jalgpalli üldiselt, on see ka loogiline – mängijad, treenerid, koondis, kogu jalgpall on noor ja arenev. Karastumiseks on veel ruumi. Ükski organisatsiooni osa ei saa areneda teistest ees ja eraldi. EJLi kohtuniketöö suurimaks arenguks aastal 2010 peab lugema liitumise UEFA kohtunike konventsiooniga. Konventsiooni eesmärk on edendada kohtuniku rolli ja parandada kohtunike kvaliteeti igal tasandil. Esimest korda saime otsese UEFA finantseeringu kohtunikekoolituse arendamiseks Eestis. Koolituse tõhustamisele lisaks on programmist abi ka käegakatsutaval kujul – loodetavasti on mängu juhtimise kvaliteedi parandamise seisukohast Meistriliiga hooaeg 2011 esimene, kus igal mängul on helisüsteemiga varustatud kohtunike meeskond. 52

JALKA DETSEMBER 2010

Sel aastal alustati ka kohtunike ja keeleasjatundjate koostöös täispika 140 lehekülje pikkuse “Laws of the Game” illustreeritud versiooni tõlkimist eesti keelde. Meil on soov, et tuleval hooajal oleks kõigil organisatsiooni osadel võimalus jalgpallireegleid emakeeles ja ühtse arusaama järgi tõlgendada. Tõlketöö tulemusel võib eesti keelde lisanduda ka uudissõnu – näiteks tõlkige palun “tackle” kuidagi teistmoodi kui taklamine!

Pille Raadik: naiste koondise edu tõi tüdrukud trenni Pille Raadik Eesti naiste koondise ja FC Flora mängija, treener Eesti naiste jalgpallikoondise suurteks võitudeks olid tänavu Serbia ja Põhja-Iirimaa alistamine, mis andis meile alagrupis 4. koha. Edu aitas tublisti ka naiste jalgpalli populariseerida, sest näiteks minul tuli tänavu rekordarv uusi tüdrukuid treeninggruppidesse ja esimest korda pidin avama kaks gruppi. Kodusest jalgpallist oli kindlasti õige samm Meistri- ja Esiliiga klubide arvu kahandamine kuuele, mis muutis omavahelised kohtumised põnevamaks ning vähendas suureskoorilisi võite. Edu vormimisel on olnud võtmetegijaks Keith Boanas, kes on viimase kahe aasta jooksul teinud eesmärgipärast tööd ja kõigi mängijate motivatsioon on väga suur. Juurde on tulnud palju noori mängijaid, kellel on kõrged sihid, mille nimel ollakse valmis pingutama. Ka noortekoondisest on tulemas head järelkasvu ning Tiina Trutsi siirdumine AC Milani tõestas, et kõik on võimalik.

küsitlus Üks suurimaid probleeme on seni väravavahtide puudus – U19 koondises seisis postide vahel Triinu Esken, kes FC Floras on hoopis äärekaitsja. Uusi võistkondi tuleb aga pidevalt juurde ja loodame, et järgmisel aastal saame avada ka D-vanuseklassi tüdrukute liiga.

Aleksander Saharov: tean, mida Flora mängijad peavad läbi elama Aleksander Saharov

Endine Eesti koondislane; Unibet/Nõmme Kalju mängija Murujalgpallis oli positiivne Flora hea mäng ja meistriks tulek seda enam, et koosseis polnud eriti esinduslik. Rannajalgpallis oli hooaeg palju põnevam ja esikohakonkurentsis oli neli-viis klubi. Ka saalihooaeg tõotab tulla varasematest huvitavam. Kõigele on paratamatult jälje jätnud masu, mis ei andnud Meistriliiga klubidele võimalust oma ridu säravate mängijatega täiendada. Masendav seis, sest kõik läks alla, ka palgad. Samas tundub, et praegu hakkab majandus jälle ülespoole liikuma, mis loodetavasti teeb ka ettevõtted jalgpalli toetamise mõttes lahkemaks. Isegi kui mängija ütleb, et platsile minnes unustab muud mured ära, siis mõjutab see kõvasti. Ma ei ole Flora fänn, aga teades, mida nad peavad läbi elama, on tänavune meistritiitel suur saavutus. Tähtis on, et järelkasvul oleks Meistriliigas mängimise võimalus ja et iga klubi suudaks järelkasvu toota. Kui mina noortekoondises olin, sain kõvemat konkurentsi tunda alles seal, praegused U19 poisid on kõik Meistri- ja Esiliigas karastanud, mis võimaldabki U19 koondisel saavutada häid tulemusi nagu tänavu.

Jaanus “Jass” Valdaru: oleme teinud kõva hüppe, aga suur pauk veel tuleb Jaanus “Jass” Valdaru Pikaaegne Eesti koondise fänn Koondisemängud ja peatreener Tarmo Rüütli juhendatav koosseis on kõva hüpe edasi teinud, eks me olime seda juba ka aastaid lootnud. Iga pisiasi on sellele kaasa aidanud, isegi

fännitribüünile on nii palju noori fänne lisandunud, et kui vähe hiljaks jääd, on esiritta väga raske kohta leida. Selle hooaja esitustega võib rahule jääda, nuriseda oleks patt. Võit Soome üle, viik Horvaatiaga ja muidugi võit võõrsil Serbia üle. Tarmo Kink tegi seda, mida olin näinud teda Ungaris mängides kogu aeg tegemas, lihtsalt põrutab 16 kasti servast püüdmatu pommi väravasse. Ammu ootasime, millal koondise eest sellised väravad hakkavad tulema. Viimati pakkusime sarnase esituse, kui alistasime kodus Venemaa, aga sellest on juba kaheksa aastat möödas. Koondis on kõvasti arenenud. Tervest meeskonnast mängib vaid üks-kaks meest Eestist, kõik ülejäänud mujal Euroopas, kus saab vutti mängida rohkem kui kaheksa kuud aastas. Natuke närib hinge see, et kui keegi põhitegijatest on eemal, siis jääb i-le see punkt panemata (Raio Piiroja puudumine Usbekistani ja Sloveenia vastu). Kui Raio on kohal, on meeskonnavaim kohe teine, hea on vaadata, kuidas ta kogu meeskonda tagant innustab ja kui vaja, jookseb kasti, et pea pallile vahele saada. Lõpetuseks arvan, et see suur pauk veel tuleb, st et kellelgi FIFA esikümnest tuleb meile alla vanduda. Järgmine võimalus avaneb juba tuleva aasta juunis Itaalia vastu.

Kalle Pähn: kaua võib Transi poputada? Kalle Pähn Eesti Veemoto Liidu peasekretär, sage staadionikülastaja Vaadates tänavust jalgpalliaastat, torkas ühe tähtsama arengujoonena silma, et eesti jalgpallihuviline ei käi enam ainult Lilleküla staadionil meestekoondiste viimistletud mängu vaatamas, vaid leiab üha rohkem tee ka noortekoondiste kohtumistele. Tänavune U19 valikturniir Kadriorus oli selle ehe näide. Kindlasti käib tribüünidel mingi kitsam ringkond, kuid see seltskond on aastate jooksul meeldivalt kasvanud. Järelkasv läheb juba paljudele korda ning sügisel oli EM-valikmängule tulles Kadrioru staadioni parklas raske kohta leida. Inimene tahab näha kvaliteetset jalgpalli ja seda suudavad meie noorteesindused juba pakkuda. Frank Bernhardt on head tööd teinud. Flora sai Meistriliigas teenitud võidu ja oleks negatiivne, kui meilgi püsiks üks meeskond 13 aastat troonil nagu Skonto Lätis. Liiati on rahvusvaheline tase tõusnud, mis tõestab, et liigume õigel teel. Millest ma aga aru ei saa, on see, et kui kaua võib kokkuleppemänge taluda ja Transi poputada. Ei taha, et Trans kaob, aga võiks ju midagi ette võtta. Pigem õudne lõpp kui lõputu õudus, nagu öeldakse. 2010 DETSEMBER JALKA

meistriliiga

Konkurendid ihkavad Mustamäe-Martini trooni

Piisas FC Floral esimest korda pärast seitsmeaastast vaheaega Eesti meistriks tulla, kui juba kuulutatakse kevadejumalanna klubi algavat valitsemisaega. Flora leer püsib vaoshoituna, ka konkurendid ei näe aastatepikkuseks ainuvalitsemiseks põhjust. Lennart Komp

lora jaoks Foto: Lembit Peegel jooksid tänavu mosaiigi tükid paika justkui iseenesest, ehkki veel aasta tagasi tundus lahendus mõistatusele, kuidas Eesti teenekaim klubi esikohale võiks jõuda, harutamatu nagu Gordioni sõlm. Meeskonna raskes seisus üle võtnud eksfloralane Martin Reim näikse talitanuvat Aleksander Suure kombel ega kulutanud näputööle liiga palju aega, vaid Kogu hooaeg ühes hetkes: Levadia mehed on jõuetud tunnistajad (vasakul kollkipper Sergei Lepmets), kuidas Siim Luts (keskel) rõõmustab Markus haaras mõõga ning Jürgensoni (paremal) löödud värava üle. raius sõlme ühe hooõnnestus tänavu väga hästi, ning vältida külaline Rootsi esiliigas, Tõnis Vanna biga puruks. Ja nagu sai suureks kuninhaigusi ja vigastusi.” laenati samast veel madalamale. Ka Pagaks Aleksander Makedooniast, seisab Koosseis oli tänavu Floral tõepoolatu nägi mõni aasta tagasi näguripäevi hiilgava valitsemisaja veerel ka Martin lest õige verisulis. Kui arvata välja Norra esiliigas ja näiteid oleks veelgi. Mustamäelt. suvel palgatüli tulemusena lahkunud “Praegu pole kellelegi pakkumiFlora kasvatab kvaliteeti Teet Allas ja Siksten Kasimir, pidi si tulnud ja igat võimalust kaalume sisemise konkurentsi varal end vanurina tundma detsembris alles eraldi,” sõnas Poom. “Laiemas plaanis Et modernne jalgpallisõda vajab efek28aastaseks saav kapten Karl Palatu. tahame muidugi aidata mängijatel kartiivseid abivägesid, toetub ka Reim oma Kaitseliinis oli põhimees 20ne Aleksei jääris sammu edasi teha ning seeläbi töös abitreenerite ja sügisel Flora spordiJahhimovitš, keskvälja valitsesid 22- ja koondise taset tõsta, kuid liigselt kiidirektori ametisse asunud kauaaegse 21aastased Sergei Mošnikov ja Valeri rustada ei ole mõtet.” koondisekaaslase Mart Poomi koostööle. Minkenen. Ja nõnda edasi. Koduliigas loorbereid lõiganud Eesti nimekaim mängumees teab, mida Vähemalt esialgu ei ole kartust, et koosseisule on plaan juurde tuua kaks peab tegema, et võidušampanjat võiks perspektiivikad noored esimesel võiperspektiivikat Norra noortekoonmalusel välismaale müügiks või laenuks dislast ja pakkuda kaheksakordsele pritsida ka tulevatel sügistel. läheks. Pole ju viimastel aastatel hädaga meistrile väärilisi esitusi Euroopa väl“Meil on noor ja arenev koosseis ära antud eksfloralased suutnud läbi ning peame tuumiku koos hoidma,” jakutel. Aga kas ei oleks rahvusvahemurda. Alo Bärengrub vireleb pingil lausus Poom. “Hooaja eel tuleb teha listeks matšideks vaja juurde sääraste Norra esiliigas, Martin Vunk oli harv korralik ettevalmistus, mis Martinil mängude kogemusega jalgpallureid? 54

JALKA DETSEMBER 2010

meistriliiga Ideaalis ju võiks, ent kust neid võtta? “Kogemustega mehed on peamiselt eksfloralased, kes on juba välismaal, või teine võimalus on Levadia mängijad, kuid kummalgi rindel ei ole kellegagi juttu olnud,” märkis Poom. “Tahame tõsta võistkonnasisest konkurentsi ja ettevalmistusperioodi kaasata veel viiskuus nooremat poissi, kuid see ei tähenda, et nad lepingud saavad.” Flora tänavune põlvkonnavahetus oli kahtlemata edukas, noored kandsid välja ka rasketel hetkedel, kuna Levadia kogenum ja võitmisest väsinud tunduv koosseis komistas. Uueks hooajaks lõikab viimaste hooaegade lipukandja eelarvet veerandi võrra väiksemaks. Ja seda peamiselt mängijate palkade arvel. Klubi tegevjuhi Sergei Hohlov-Simsoni sõnul on põlvkonnavahetus kõigiti loogiline samm, mille vajadust tõestas tänavune hooaeg selgelt.

Levadiat ootab põlvkondade vahetus

“Plaanis on jätta neli-viis põhimeest, meeskonna selgroog, kelle ümber olemasolevatest noortest uut meeskonda ehitama hakata,” ütles Hohlov-Simson. “Eesmärk on ehitada selline võistkond, kes oleks lähiajal võimeline tiitli eest võitlema.” Juba on teada, et hüvasti jäetakse Felipe Nunese triblinguga, kuid täpsem koosseis peaks selguma detsembriks. Taijo Teniste on plaanis rahaks teha, samuti Igor Morozov, kuid tema müümist takistab kaitseväeteenistus. Kui säilivad alustalad, kellele uued kaelakandjad toetuda võiks, ei tohiks Levadial kõrgete kohtade eest heitlemisel ületamatuid raskusi tekkida. Duublis on võidukarastust saadud juba viimased viis aastat ja pallurid sünniaastaga 1991–1993, nagu Aleksandr Kulinitš, Andero Pebre, Artur Rättel, Maksim Podholjuzin, on olnud tegijad eri noortekoondistes. Tuleviku-Levadia lootsina jätkab Aleksandr Puštov. “Põlvkonnavahetuse pidanuks tegema hoolimata selle hooaja tulemustest,” lausus Hohlov-Simson. “On täitsa võimalik, et ühtegi välismaalast me ei too. Kui, siis mõni 18–20aastane noor

näiteks Soomest, Rootsist, Lätist või tõestas, et saab edu ka noortega, kuid Leedust, kelles näeme potentsiaali Eesti neil on kõik sarnase iseloomuga, meil on kõrgliigas end tõestada.” vaja erinevamaid mängijatüüpe.” Kindlasti vajab lahendamist väravaKiigates konkurentide poole, siis vahi mure, sest poole hooaja pealt kutsuti Tehva Florat troonile naelutama ei erust tagasi Martin Kaalma, kes tõrjus soostunud, tuues välja Levadia hea pingile Sergei Lepmetsa. Nende järel noormängijate valiku, kellel on kindlasti tulevad juba noored mehed Aleksei Mat- suur võidunälg. rossov ja Sander Jenk. Uuemad tuuled peaksid puhuma Vähemalt augustini ei näe Levadiat hakkama ka Sillamäe sadamas, kuid ka Kadrioru staadionil, kus 2011. aasta kindlasti ei ole need lõunatuuled, sest kergejõustiku juunioride EMi tarbeks president Aleksandr Starodubtsevi on kavas renoveerimistööd. Seni jääsõnul kavatsetakse lätlastest ja leedudakse tänavu koduseks saanud Maarja- katest, keda tänavu vahetati kui sokke, loobuda. mäele, kuhu on kavas põhitribüünile “Leedu ja Läti mängijatest loobume katus peale ehitada. Vananev Narva Trans peab järgmisel põhimõtteliselt, kuid loodame juurde saada kaks-kolm mängijat Peterburi hooajal konkurentsiks püsimiseks läbi duublist, samuti käivad läbirääkimitegema põhjaliku uuenduskuuri. Ühest sed Bulgaariaga,” lausus Starodubtsev. küljest värskuse säilitamiseks, teisalt vältimaks, et nende ülesandmisnimekiri “Oleme rääkinud ka Aivar Pohlakuga, et enda juures proovida mehi, kes Flokihlveopetturite tõttu tühjaks kriipsurast üle jäävad. Samuti Tartu Tammeka tatud ei saaks. noori, kuid nemad ei ole suutnud veel Küll haub plaane uljamalt medalit rünnata neljandaks jäänud Nõmme Kal- otsustada, mis neist uuel hooajal saab. ju. Aasta jooksul välismaalasi ja peatree- Eesti poistega on see häda, et nad ei taha tulla Ida-Virumaale. Siiski vaatame nereid solgutanud nõmmelased leidsid tulevikku optimistlikult – avasime jalglõpuks ühise keele Igor Prinsiga, kelle pallikooli, kus on 7 Peterburi ja 6 Silsuurte ambitsioonide täitmiseks oleks lamäe kuni 18aastast poissi. Hakkame vaja president Kuno Tehva sõnul juurde nendega järgmisel aastal Eliitliigat ja kvaliteetseid mehi – isegi kuni kaheksa. “Prins tahab juurde nelja-viit kogenu- II liigat mängima ja vaatame, kes neist saaks põhimeeskonda aidata.” mat meest ja ideaalis võiks liituda kuni Kalevi tüüri juures jätkab Vladimir kaheksa uut mängijat,” lausus Tehva. “Kindlasti tahame ka paari-kolme eksoo- Kazatšonok, kellel ilmselt ainsa Eesti tilisemat välismaalast, et säilitada särtsu ja klubi treenerina võib avaneda võimalus seksikust, kuid kõik sõltub võimalustest.” oma meeskond ettevalmistusperioodil Et tänavu oli Eestis tegutsemisvälismaale viia, sest plaanis on minna keelu all Kalju suurtoetaja Unibet, jäi Montenegrosse. varasemast kiduramaks Foto: Lembit Peegel ka turundus ja sellega korrelatsioonis ka pealtvaatajate arv. Ehk kui kasutada Tehva enda sõnu, oli Kalju lihtsalt Paide Linnameeskond selle erinevusega, et mängijad said palka. “Paide oli isegi parem, sest kui nemad mängisid meie proffidega viiki, tuleb nende ees mütsi kergitada,” oli Tehva Mart Poom alustas lipsumehe tööd kodutanumal meistritiitliga. enesekriitiline. “Flora 2010 DETSEMBER JALKA

meistriliiga

Eesti meistrivõistlused 2010

PENALTID Lööjad

Järgnevatel lehekülgedel avaldame tavakohase statistika Eesti jalgpallimeistrivõistlustest. Meistriliigat puudutava statistika on kokku pannud Heigo Niilop.

2010. a Eesti jalgpalli meistrivõistlused, Meistriliiga VÄRAVALÖÖJAD Edetabel

POST Sander JEVDOKIMOV Juri Neemelo Tarmo LEITAN Vitali MALOV Deniss BEZYKORNOVAS Marius ANIER Henri PROSA Albert NAHK Konstantin GRUZNOV Maksim

FC Flora Tallinn JK Nõmme Kalju FC Levadia Tallinn FC Levadia Tallinn FC Levadia Tallinn JK Trans Narva FC Flora Tallinn JK Tammeka Tartu FC Levadia Tallinn JK Trans Narva JK Kalev Sillamäe VASILIAUSKAS Nerijus JK Kalev Sillamäe SKIPERSKI Dmitri FC Kuressaare Nikulin Alexander JK Kalev Sillamäe KOLYAEV Nikita JK Kalev Sillamäe de araujo nunes Felipe FC Levadia Tallinn JK Nõmme Kalju Tarassenkov Aleksander JK Kalev Sillamäe TEEVER Ingemar JK Nõmme Kalju RODRIGUES Felipe Lemos JK Trans Narva BAZJUKIN Maksim JK Trans Narva STANKEVICIUS Vitalis JK Kalev Sillamäe MINKENEN Valeri FC Flora Tallinn ALLIKU Rauno FC Flora Tallinn KULATŠENKO Aleksandr JK Tulevik Viljandi LAAS Mikk JK Tammeka Tartu ABRAMENKO Aleksandrs JK Trans Narva KABAEV Evgeny JK Kalev Sillamäe FC Lootus Kohtla -Järve DMITRIJEV Artjom FC Levadia Tallinn IVANOV Vladislav FC Levadia Tallinn PUKK Martti FC Kuressaare LAHT Sander FC Kuressaare KULIK Vassili FC Lootus Kohtla-Järve IŠTŠUK Mihail Paide Linnameeskond BEGLARISHVILI Zakaria FC Flora Tallinn KAMS Gert FC Flora Tallinn LUTS Siim FC Flora Tallinn LEONTOVITŠ Sergei JK Trans Narva Mitin Sergei JK Trans Narva MAšitšev Nikolai FC Flora Tallinn PALATU Karl FC Flora Tallinn VALMAS Elari FC Kuressaare SEMJONOV Anton FC Lootus Kohtla-Järve KAUKVERE Tõnis JK Nõmme Kalju KALLASTE Ken JK Nõmme Kalju TAMM Heiko JK Tammeka Tartu NÕMME Mait Paide Linnameeskond VIHROV Sergei JK Kalev Sillamäe VEIKUTIS Arvydas JK Kalev Sillamäe KASIMIR Siksten FC Flora Tallinn MOŠNIKOV Sergei FC Flora Tallinn KONSA Oliver FC Flora Tallinn TOMSON Rasmus JK Tulevik Viljandi KOOGAS Andres JK Nõmme Kalju KOUADIO Kouakou Fabrice Elysee JK Nõmme Kalju TENNO Siim JK Tammeka Tartu KIIDRON Kaarel JK Tammeka Tartu TOROP Kaarel JK Tammeka Tartu LAABUS Reio JK Tammeka Tartu RIMAS Tomas JK Trans Narva KÖÖP Rauno Paide Linnameeskond SILLASTE Ats Paide Linnameeskond ZUBAVICIUS Vygantas JK Kalev Sillamäe KULIK Aleksandr JK Kalev Sillamäe DUBÕKIN Aleksandr JK Kalev Sillamäe Ametov Irfan JK Kalev Sillamäe FC Lootus Kohtla-Järve DUPIKOV Alo FC Flora Tallinn MOROZOV Igor FC Levadia Tallinn PURI Eino FC Levadia Tallinn STÜF Edwin JK Tulevik Viljandi LUIGEND Karl-Eerik JK Tulevik Viljandi KLUGE Märt FC Kuressaare MAMONTOV Aleksei FC Lootus Kohtla-Järve ŠKALETA Andrei FC Lootus Kohtla-Järve TEREHHOV Sergei JK Nõmme Kalju KÕRTSMIK Christian JK Nõmme Kalju HALJAK Martin JK Tammeka Tartu ROOPS Siim JK Tammeka Tartu SONN Marko JK Tammeka Tartu TIKENBERG Tiit JK Tammeka Tartu VALTNA Siim JK Tammeka Tartu SAULENAS Dainius JK Trans Narva SMIRNOV Maksim JK Trans Narva GHASABOGHLYAN Levon JK Trans Narva IVANOV Georgi JK Trans Narva PLOTNIKOV Viktor FC Lootus Kohtla-Järve

JALKA DETSEMBER 2010

24 21 20 16 14 13 13 12 12 10(5/4) 9 9 9 9 9(8/1) 8 8 8 8 8 8 8 8 7 7 6(5/1) 7 7 6 6 6 6 6 6 6 5 5 5 5 4 4 4 4 4 4 4 4 4 4 4 4 4 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3(1/2) 3 3 3 3 3 2 2 2 2 2 2 2 2 2 2 2 2 2 2 2

VARENDI Lauri MÄGI Andre KÕLL Ervin NAUMOV Aleksei KURESOO Jürgen VEIKUTIS Audris JÜRGENSON Markus TAMM Joonas SUBBOTIN Igor PEBRE Andero MONES Aleks INDERMITTE Joel OTTIS Ott LUHAKOODER Rasmus REINTAM Mikk TOOMET Janar ALJAS Rene RAJAVER Urmas KUUSIK Reijo TOVSTIK Alari PETROVITS Alar SMELKOV Valeri VEDEHHOV Roman VNUKOV Denis KOVTUNOVITŠ Roman VÕTTI Tanel SALA Tiago ALBANI Giovani KÕLU Anti PERLIN Olari TENISTE Timo GORŠKOV Aleksei EESSAAR Eero KAZAKOV Sergei ROOBA Meelis LUGA Andres RAAL Priit TUBARIK Carl KALDA Janek ELLRAM Lauri LOMP Timo GORBUNOV Sergey JahhimovitŠ Aleksei ARTJUNIN Artjom TENISTE Taijo DMITRIEV Yaroslav SINILAID Sander NARIS Armand SILLASTE Mikk RAUDSEPP Andreas

Paide Linnameeskond Paide Linnameeskond Paide Linnameeskond JK Kalev Sillamäe JK Kalev Sillamäe JK Kalev Sillamäe FC Flora Tallinn FC Flora Tallinn FC Levadia Tallinn FC Levadia Tallinn JK Nõmme Kalju JK Tulevik Viljandi JK Tulevik Viljandi JK Tulevik Viljandi JK Tulevik Viljandi JK Tulevik Viljandi FC Kuressaare FC Kuressaare FC Kuressaare FC Kuressaare FC Kuressaare FC Lootus Kohtla-Järve FC Lootus Kohtla-Järve JK Nõmme Kalju JK Nõmme Kalju JK Nõmme Kalju JK Nõmme Kalju JK Nõmme Kalju JK Nõmme Kalju JK Tammeka Tartu JK Tammeka Tartu JK Trans Narva JK Trans Narva JK Trans Narva Paide Linnameeskond Paide Linnameeskond Paide Linnameeskond Paide Linnameeskond Paide Linnameeskond Paide Linnameeskond Paide Linnameeskond JK Kalev Sillamäe FC Flora Tallinn FC Levadia Tallinn FC Levadia Tallinn FC Levadia Tallinn JK Tulevik Viljandi JK Tulevik Viljandi JK Tulevik Viljandi JK Tulevik Viljandi

2 2 2 2 2 2 2 2 2 2 2 2 2 2 2 2 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1

Omaväravad

03.04.2010 Märt KLUGE FC Kuressaare ( JK Kalev Sillamäe 0:4 ) 24.04.2010 Vadim GRITSJUK FC Lootus Kohtla-Järve ( JK Nõmme Kalju 0:5 ) 15.05.2010 Mait NÕMME Paide Linnameeskond ( JK Trans Narva 1:4 ) 15.05.2010 Ernest AKHALBEDASHVILI FC Lootus Kohtla-Järve ( FC Levadia Tallinn 1:5 ) 01.06.2010 Maksim PODHOLJUZIN FC Levadia Tallinn ( JK Kalev Sillamäe 3:1 ) 12.06.2010 Vitali VAŠTŠENKO FC Lootus Kohtla-Järve ( FC Flora Tallinn 0:4 ) 15.06.2010 Stanislav KITTO JK Trans Narva ( FC Flora Tallinn 1:1 ) 15.06.2010 Tanel VÕTTI JK Nõmme Kalju ( JK Tammeka Tartu 1:1 ) 03.07.2010 Andrei ŠKALETA FC Lootus Kohtla-Järve ( JK Nõmme Kalju 0:6 ) 31.07.2010 Jaanus KAASIK FC Kuressaare ( Paide Linnameeskond 0:3 ) 07.08.2010 Andrei ŠKALETA FC Lootus Kohtla-Järve ( JK Trans Narva 1:4 ) 14.08.2010 Mihhail STARODUBTSEV JK Kalev Sillamäe ( JK Tulevik Viljandi 5:2 ) 14.08.2010 Timo LOMP Paide Linnameeskond ( JK Tammeka Tartu 3:4 ) 14.09.2010 Aleksei GORŠKOV JK Trans Narva ( FC Flora Tallinn 0:4 ) 25.09.2010 Ervin KÕLL Paide Linnameeskond ( FC Levadia Tallinn 1:4 ) 16.10.2010 Kaspar KALDOJA JK Tammeka Tartu ( FC Lootus Kohtla-Järve 3:1 ) 23.10.2010 Roman NESTEROVSKI FC Lootus Kohtla-Järve ( FC Levadia Tallinn 0:5 ) 23.10.2010 Rauno TUTK JK Tulevik Viljandi ( JK Tammeka Tartu 2:2 )

Resultatiivsem oli 90. minut 23 väravaga 90. minut 23 väravat

nimi Marius BEZYKORNOVAS Konstantin NAHK Juri Jevdokimov Deniss Malov Vladislav Ivanov Aleksei Naumov Valeri Minkenen Heiko Tamm Märt Kluge Ingemar Teever Maksim Gruznov Ervin Kõll Vitalis Stankevicius Mihail Ištšuk Vassili Kulik Sander Post Andre MÄGI Valeri Smelkov Aleksandr KULATŠENKO Giovani ALBANI Sergii MITIN Tiit TIKENBERG KOKKU

Lööjad meeskonnad

nimi FC Levadia Tallinn JK Trans Narva JK Nõmme Kalju Paide Linnameeskond JK Kalev Sillamäe FC Flora Tallinn JK Tammeka Tartu FC Lootus Kohtla-Järve FC Kuressaare JK Tulevik Viljandi KOKKU

löödud realiseeritud 9 6 6 6 6 5 4 4 3 2 2 2 2 2 2 2 2 2 2 2 2 2 2 1 2 1 2 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 0 1 0 1 0 54 43

protsent 66,67% 100,00% 83,33% 100,00% 66,67% 100,00% 100,00% 100,00% 100,00% 100,00% 100,00% 50,00% 50,00% 50,00% 100,00% 100,00% 100,00% 100,00% 100,00% 0,00% 0,00% 0,00% 79,63%

löödud realiseeritud 13 12 12 8 9 7 5 3 4 3 3 3 3 2 2 2 2 2 1 1 54 43

protsent 92,31 % 66,67 % 77,78 % 60,00 % 75,00 % 100,00 % 66,67 % 100,00 % 100,00 % 100,00 % 79.63 %

löödud 6 5 4 4 3 3 3 3 3 2 2 2 2 2 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1

tõrjutud 1 2 1 2 0 0 0 0 0 1 0 0 1 0 1 1 0 0 0 0 0 0 1 0

protsent 16,67 % 40,00 % 25,00 % 50,00 % 0,00 % 0,00 % 0,00 % 0,00 % 0,00 % 50,00 % 0,00 % 0,00 % 50,00 % 0,00 % 100,00 % 100,00 % 0,00 % 0,00 % 0,00 % 0,00 % 0,00 % 0,00 % 100,00 % 0,00 %

20,37%

Väravavahid nimi Mihhail STARODUBTSEV Aiko ORGLA Madis RAJANDO Sergei LEPMETS Stanislav PEDÕK Roland KÜTT Rait HANSEN Priit PIKKER Modestas STONYS Alan VENTSEL Aleksandr DJATŠENKO Konstantin RUBTSOV Valeri SMELKOV Kert KÜTT Mait TOOM Karli KÜTT Kaido KOPPEL Jüris SAHKUR Janno HERMANSON Daniil SAVITSKI Ats KUTTER Allar TOOM Marko MEERITS Sergei USSOLTSEV KOKKU

Meeskonnad

nimi FC Kuressaare JK Kalev Sillamäe JK Tulevik Viljandi Paide Linnameeskond FC Lootus Kohtla-Järve JK Nõmme Kalju FC Levadia Tallinn JK Trans Narva FC Flora Tallinn JK Tammeka Tartu KOKKU

löödud realiseeritud 10 0 8 1 7 3 6 1 4 1 4 0 4 2 4 0 4 1 3 2 54 11

Väravad minutite kaupa

30 20

protsent 0,00 % 12,50 % 42,86 % 16,67 % 25,00 % 0,00 % 50,00 % 0,00 % 25,00 % 66,67 % 20,37%

26 21

29 23

30 30

35 26

30 31

32 27

10 0

5 10 15 20 25 30 35 40 45 50 55 60 65 70 75 80 85 90

meistriliiga Vanim väravalööja

NAUMOV Aleksei (JK Kalev Sillamäe) 38 aastat 207 päeva (28.08.2010 FC Flora Tallinn vastu)

Noorim väravalööja

RAUDSEPP Andreas (JK Tulevik Viljandi) 16 aastat 216 päeva (17.07.2010 JK Tammeka Tartu)

KAARDID Kollased kaardid (62 “edukamat”)

NARIS Armand VÕTTI Tanel Haavistu Mikk KLUGE Märt SONN Marko TENNO Siim ABRAMENKO Aleksandrs KÖÖP Rauno STANKEVICIUS Vitalis JÜRGENSON Markus VOLODIN Aleksandr RAJAVER Urmas GUSEINOV Saddam KIIDRON Kaarel VALTNA Siim MITIN Sergii LEONTOVITŠ Sergei PLOTNIKOV Viktor

JK Tulevik Viljandi JK Nõmme Kalju JK Nõmme Kalju FC Kuressaare JK Tammeka Tartu JK Tammeka Tartu JK Trans Narva Paide Linnameeskond JK Kalev Sillamäe FC Flora Tallinn FC Levadia Tallinn FC Kuressaare FC Lootus Kohtla-Järve JK Tammeka Tartu JK Tammeka Tartu JK Trans Narva JK Trans Narva JK Trans Narva FC Lootus Kohtla Järve GORBUNOV Sergey JK Kalev Sillamäe VIHROV Sergei JK Kalev Sillamäe MUTIK Alexander JK Kalev Sillamäe FC Lootus Kohtla Järve PUKK Martti FC Kuressare GRITSJUK Vadim FC Lootus Kohtla Järve ZAHHARENKOV Aleksandr FC Lootus Kohtla Järve PROSA Albert JK Tammeka Tartu KALDOJA Kaspar JK Tammeka Tartu Lepik Oleg JK Trans Narva MÄGI Andre Paide Linnameeskond KÕLL Ervin Paide Linnameeskond NAUMOV Aleksei JK Kalev Sillamäe VEIKUTIS Audris JK Kalev Sillamäe VASILIAUSKAS Nerijus JK Kalev Sillamäe NESTEROVSKI Roman JK Kalev Sillamäe FC Lootus Kohtla Järve KALIMULLIN Andrei FC Levadia Tallinn KULATŠENKO Aleksandr JK Tulevik Viljandi SAAR Kaarel FC Kuressaare TEREHHOV Sergei JK Nõmme Kalju ALBANI Giovani JK Nõmme Kalju KOVTUNOVITŠ Dmitri JK Nõmme Kalju TAMM Heiko JK Tammeka Tartu KALDA Janek Paide Linnameeskond ZUBAVICIUS Vygantas JK Kalev Sillamäe VEIKUTIS Arvydas JK Kalev Sillamäe AMETOV Irfan JK Kalev Sillamäe FC Lootus Kohtla Järve LUTS Siim FC Flora Tallinn JAHHIMOVITŠ Aleksei FC Flora Tallinn MOŠNIKOV Sergei FC Flora Tallinn KAMS Gert FC Flora Tallinn KONSA Oliver FC Flora Tallinn JK Nõmme Kalju MOROZOV Igor FC Levadia Tallinn SILLASTE Mikk JK Tulevik Viljandi TUTK Rauno JK Tulevik Viljandi LAHT Sander FC Kuressaare SMIRNOV Dmitri FC Lootus Kohtla-Järve KALLASTE Ken JK Nõmme Kalju LAAS Mikk JK Tammeka Tartu ROOPS Siim JK Tammeka Tartu RIMAS Tomas JK Trans Narva BEZYKORNOVAS Marius JK Trans Narva NIKULIN Alexander JK Kalev Sillamäe DUPIKOV Alo FC Flora Tallinn NAHK Konstantin FC Levadia Tallinn

12 10 10 8 8 8 8 8 8 8 8 7 7 7 7 7 7 7(1/6) 7 7 7(2/5) 6 6 6 6 6 6 6 6 6 6 6 6(5/1) 6 6 5 5 5 5 5 5 5 5 5(2/3) 5 5 5 5 5(1/4) 5 5 5 4 4 4 4 4 4 4 4 4 4

Punased kaardid (otsene + teine hoiatus) ZAHHARENKOV Aleksandr REINSOO Eerik ZUBAVICIUS Vygantas SAAR Kaarel MITIN Sergii POHLAK Pelle AFANASYEV Sergey SAVITSKI Daniil KIVI Sami-Sander VALTNA Siim

FC Lootus Kohtla-Järve Paide Linnameeskond Sillamäe JK Kalev FC Kuressaare Narva JK Trans FC Kuressaare FC Lootus Kohtla-Järve JK Nõmme Kalju JK Nõmme Kalju JK Tammeka Tartu

TAMM Heiko TOOM Mait TOOM Allar KALD Rauno ROOBA Urmas VEIKUTIS Arvydas RIMAS Tomas MUTIK Alexander MEERITS Marko KALIMULLIN Andrei KAALMA Martin DEMIDOVITŠ Jan ABDURASHIDOV Khampash GUSEINOV Saddam KOVTUNOVITŠ Dmitri KUUSK Rait VÕTTI Tanel KALLASTE Ken PROSA Albert KALDOJA Kaspar LAAS Mikk PLOTNIKOV Viktor STANKEVICIUS Vitalis GORNEV Andrei MOŠNIKOV Sergei Naris Armand

JK Tammeka Tartu JK Tammeka Tartu Paide Linnameeskond Paide Linnameeskond Paide Linnameeskond Sillamäe JK Kalev Narva JK Trans FC Lootus Kohtla-Järve FC Flora Tallinn FC Levadia Tallinn FC Levadia Tallinn FC Lootus Kohtla-Järve FC Lootus Kohtla-Järve FC Lootus Kohtla-Järve JK Nõmme Kalju JK Nõmme Kalju JK Nõmme Kalju JK Nõmme Kalju JK Tammeka Tartu JK Tammeka Tartu JK Tammeka Tartu FC Lootus Kohtla-Järve JK Sillamäe Kalev JK Sillamäe Kalev FC Flora Tallinn JK Tulevik Viljandi

nimi

mänge

esimene piir

teine piir

23 21 21 21 21 20 20 19 19 18 17 17 16 16 16 14 14 13 9 8 7 5 4 1

13 16 18 9 13 12 7 10 9 4 8 10 6 5 11 5 2 9 3 4 3 1 1 1

10 5 3 12 8 8 13 9 10 14 9 7 10 11 5 9 12 4 6 4 4 4 3 0

Dmitri VINOGRADOV Marko Leevand Hannes REINVALD Rein PAJUNURM Sten KLAASEN Jaanus Mutli Neeme NEEMLAID Eduard RÕŽOV Maikel MIKSON Ülo KIKAS Raul KAIVOJA Martin LEMBER Andrei KARHU Toomas NÕMMISTE Silver KÕIV Marek LILLMAA Artur TELLING Heigo PAGLANT Jaanus NILP Aron HÄRSING Kaupo ÕISMAA Margel PORMANN Aivar GUTMANN Indrek BAHMANN

Varukohtunikud nimi

KOHTUNIKUD Kristo TOHVER Hannes KAASIK Eiko SAAR Jaan ROOS Sten KALDMA Roomer TARAJEV Martin SALONG Ainar KUUSK Mart MARTIN Ain KARUTOOM Urmo VISNAPUU Margus KOTTER Silver KÕIV Aivar ISRAEL

mänge

penalteid

23 21 18 17 17 16 12 12 11 10 8 7 6 2

13 10 7 2 3 5 2 2 1 3 3 1 0 2

hoiatusi eemaldamisi

93 68 68 61 38 70 41 27 22 30 23 23 19 11

6 3 7 6 1 8 1 0 2 1 2 4 0 1

Hoiatused mängude kaupa (mitmes mängus mitu kaarti näidati (15 mängus 0 kaarti jne))

Ebasportliku käitumise eest 505 Demonstratiivse leppimatuse eest kohtuniku otsusega 61 Korduva mängureeglite rikkumise eest 16 Aja venitamise eest 8 9.15 meetri vahemaa eiramise eest 4

Eemaldamise põhjused

Teise hoiatuse eest 21 Vägivaldse käitumise eest 8 Reeglite rikkumise eest takistamaks värava saavutamist 7 Ebasündsate ja solvavate väljendite eest 3 Tõsise reeglite rikkumise eest 3

25 22

20 15

Vanim mängija

ZHUKOV Aleksei (FC Lootus Kohtla-Järve) 45 aastat 117 päeva (08.05.2010 FC Kuressaare vastu)

10 8

5 0

4 4 4 3 3 2 2 2 2 2 2 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1

Hoiatuste põhjused

40 35

mänge

Toomas NÕMMISTE Roomer TARAJEV Ain KARUTOOM Dmitri VINOGRADOV Martin SALONG Ainar KUUSK Ülo KIKAS Jaan ROOS Eiko SAAR Bruno RAMMO Elar TARKUS Roman TREIAL Margus KOTTER Andrei KARHU Maikel MIKSON Urmo VISNAPUU Marek LILLMAA Aron HÄRSING Kristo TOHVER Boriss ŠIPUNOV Heigo PAGLANT Raul KAIVOJA Mart MARTIN

Väljakukohtunikud nimi

120

8 2 7

1 9

Noorim mängija

CHERKASOV Alexey (JK Kalev Sillamäe) 16 aastat 66 päeva (06.11.2010 JK Trans Narva vastu)

Kaardid minutite kaupa 9

100

80 60

2+1 2+0 1+1 0+2 0+2 1+0 1+0 1+0 1+0 1+0

Assistendid

1+0 1+0 1+0 1+0 1+0 1+0 1+0 1+0 1+0 1+0 1+0 0+1 0+1 0+1 0+1 0+1 0+1 0+1 0+1 0+1 0+1 0+1 0+1 0+1 0+1 0+1

40 20 0

0 8 5

1 9 10

0 0 1 1 23 19 23 13

4 0 33 34

3 48 2 18

4 5 4 1 3 1 47 45 3 36 36 37 38 32

15 20 25 30 35 40 45 50 55 60 65 70 75 80 85 90

2010 DETSEMBER JALKA

meistriliiga PUBLIKU EDETABEL

meistriliiga 1. Tallinna FC Flora

4 3