JALKA (aprill 2011) by Jalka

HIND 1,85 EUROT 29 KROONI APRILL 2011

Mida tähendab Eesti võit Uruguay üle Operi jalgpallikool Kosel Soojenduskava 11+ väldib vigastusi Neli suurimat ülikooli mängib Eesti liigas Kristen Viikmäe: ma ei löönud lihtsalt ära Postrid: Fernando Torres, Rafael da Silva ISSN 1736-7379

Pluss: Mario Pizzolanti, Janno Jürisson, Reelika Vaher, Karl Mööl, Ain Karutoom, Heleri Saar, Christian Eriksen, Konstantin Nahk & isa ja poeg, 2011 APRILL JALKA FC Puuma, Raasiku FC Joker 1993

Meie kirg on mäng! Aus mäng! Sander Puri, Raio Piiroja, Ragnar Klavan Eesti koondise jalgpallurid

Triobet – Eesti Jalgpalli Liidu suursponsor ja pühendunud Eesti spordielu toetaja

sisukord Kaanelugu 14 Eesti võit Uruguay üle on suur ja väärtuslik tükk Eesti spordiajalugu. See on tulemus, mida meenutatakse niikaua, kuniks püsivad eestlased ja mängitakse jalgpalli. Võit kahekordse maailmameistri üle on Eesti jalgpalli kõige säravam võit hoolimata sellest, et tegu oli tavalise maavõistlusega. Me oleme võitnud võõrsil EM-mängus Serbiat 3 : 1, aga üle maailma saavad inimesed meie jalgpalli edusammudest hulga paremini aru, kui öelda, et me oleme võitnud Uruguayd.

Persoonid & intervjuud Karl Mööl Ain Karutoom Heleri Saar Kristen Viikmäe Christian Eriksen Konstantin Nahk isa ja pojaga

HIND 1,85 EUROT 29 KROONI APRILL 2011

19 23 22 24 48 52

MIDA TäHENDAb EESTI VõIT URUgUAy üLE OPERI JALgPALLIKOOL KOSEL

Kolumn

SOOJENDUSKAVA 11+ VäLDIb VIgASTUSI NELI SUURIMAT üLIKOOLI MäNgIb EESTI LIIgAS KRISTEN VIIKMäE: MA EI LööNUD LIHTSALT äRA Postrid: Fernando Torres, Rafael da Silva ISSN 1736-7379

Pluss: Mario Pizzolanti, Janno Jürisson, Reelika Vaher, Karl Mööl, Ain Karutoom, Heleri Saar, Christian Eriksen, Konstantin Nahk & isa ja poeg, 2011 APRILL JALKA FC Puuma, Raasiku FC Joker 1993

Indrek Schwede Lennart Komp

8 28

Esikaanel: Vjatšeslav Zahovaiko ja Diego Lugano Foto: Lembit Peegel Nr 4 (40) 2011

Eesti Jalgpalli Liidu ajakiri Ilmub 12 korda aastas Peatoimetaja: Indrek Schwede indrek@jalgpall.ee Toimetaja: Lennart Komp lennart@jalgpall.ee Fotograaf: Lembit Peegel Ajakirja makett: Jaanus Samma Kujundaja: Evelin Linholm Keeletoimetaja: Liisi Bakhoff Reklaam: Arvo Antropov arvo@tennis.ee Kolleegium: Ülev Aaloe, Lennart Komp, Neeme Korv, Aivar Pohlak, Indrek Schwede, Anu Säärits, Mihkel Uiboleht Väljaandja: Eesti Jalgpalli Liit Tellimine: 627 9960 sekretar@jalgpall.ee Tellimishinnad: Aasta 22.24 eurot (348 krooni) Poolaasta 11.12 eurot (174 krooni) Toimetuse postiaadress: Jalka, Eesti Jalgpalli Liit, Asula 4c, 11312 Tallinn Trükitud printallis

Rubriigid Siit ja sealt Lembit Peegel Jalka tuleb külla Vigastuste ennetamise ABC Aprillikuu mängud Sina oled kohtunik Lisaaeg

Liigad Meistriliiga Naised Esiliiga II liiga III liiga IV liiga Saalijalgpall

Muu U19 valmistub Eliitringi turniiriks

4–7 16 38 42 64 65 66

10 20 56 57 60 61 64

Postrid Fernando Torres Rafael da Silva

52 2011 APRILL JALKA

siit ja sealt

kuu

Kunstmuruväljakute kõlbmatus mu jal Eestis sundis lõviosa Meistriliiga avavoorude mängudest Sportland Arenale.

Kas ja millal eralduvad terad sõklaist ehk kujunevad välja Meistriliiga tiitlisoosikud?

Uurisime Tartus elavalt uruguaylaselt Mario Pizzolantilt, millised olid tema muljed Eesti saavutatud 2 : 0 võidust kahekordse maailmameistri üle. Mario Pizzolanti (pildil tagareas paremalt esimene koos uruguaylaste kogukonna ja Oscar Tabarezega, kes on tagareas keskel): Jõudsin mängule alles teise poolaja alguseks, sest Tartust tulles olid teel probleemid. Auto kumm läks katki ja pidin seda vahetama. Pärast mängu kutsuti Eestis elavad uruguaylased – kaks täiskasvanut ning neli pooluruguaylasest ja pooleestlasest last – meeskonna hotelli, kus saime mängijate ja treeneritega rääkida ning autogramme küsida. Mida mängijad mängust rääkisid? Põhiline probleem nende jaoks oli külm ilm. Väljak oli kõva ja libe ning palli oli raske valitseda. Paljudel olid jalad marraskil, sest jäine maapind kraapis nahka nagu liivapaber. Keegi ei tahtnud end vigastada ka ja motivatsioon mängida ei olnud kõige kõrgem. Diego Forlaniga ka said rääkida? Natukene. Rohkem rääkisin treener Oscar

... naiskonda mängib Eesti meist rivõistluste kolmes liigas.

141

... meeskonda osaleb Eesti meist rivõistluste viies liigas.

164

... võistkonda mängib kokku Eesti täiskasvanute meistrivõistlustel. See on rekord. Kolmel varasemal aastal oli see arv 163.

JALKA APRILL 2011

Tabarezega. Tütrele oli suur asi, et ta sai Forlanilt oma särgi peale autogrammi. Mu mõlemal lapsel olid Uruguay särgid seljas.

Kelle poolt nad olid? Poeg on alles kahe ja poolene, tema oli selles küsimuses natuke segaduses, aga tütar oli mõlema poolt. Tal oli kahju, et uruguaylased ei näidanud seda mängu, mida nad oskavad. Sul kaotus tuju ära ei võtnud? Muidugi olnuks tore, kui Uruguay oleks võitnud. Aga ma nägin üldse esimest korda Uruguay koondise mängu staadionilt ja oli suur asi, et pärast sai Olümpias pikalt treeneriga rääkida. See kogemus kaalus tulemuse üles. Uruguaysse kordusmängu vaatama ei sõida? Oma raha eest küll mitte, aga kui jalgpalliliidul on korralikku tõlki vaja, siis ma olen olemas!

Kuidas 6000 inimest külmavärinad peale tõi

Kuidas külalised Rootsi lauas sõid

Janno Jürisson

Reelika Vaher

6 mängu Eesti koondises

Endine Eesti koondise ja FC Levadia kaitsja

Senini toob külmavärinad peale Eesti–Portugali valikmäng 2000. aastal, kui mängisime 6000 inimese ees Kadriorus. Minu jaoks oli see esmakordne kogemus kuulda rahvast valjuhäälselt “Eesti! Eesti!” hüüdmas ja ise samal ajal väljakul olla. Rääkimata sellest, kellega sain mängu eel kätt suruda. Maailma tipud kõik! Mäletan, et mäng ise oli väga raske, kuid häbisse ei jäänud. Väsisin teisel poolajal ära ja palusin vahetust. Mängisin paremal äärel, kus õnnestus paar head triblingut, samuti päästsin ühe olukorra joonelt ära. Teisel poolajal tuli minu äärele ka Luis Figo, kes vasakul Urmas Roobast mööda ei saanud. Pidime teda siis Teet Allasega kinni hoidma.

Tuleb meelde üks naljakas olukord, mis ei ole küll otseselt jalgpalliga seotud. Umbes 1990ndate lõpus, kui meil oli jälle koondisega mäng tulemas, ööbisime Dzingli hotellis. Hommikul oli Rootsi laud, meie võtsime, mis keegi parasjagu soovis ja istusime lauda. Meie vastane oli üks Ida-Euroopa koondis. Kes, täpselt ei mäleta. Kui nemad sööma tulid, nägid nad kaetud lauda, võtsid tühjadest laudadest vabad toolid ja seadsid end Rootsi laua äärde sööma. Meie olime selleks ajaks juba söönud, kuid kes midagi juurde tahtis võtta, eks see siis upitas üle nende. Et keegi neile öelnud oleks, mida Rootsi laud endast kujutab, seda ma ei mäleta.

Foto: erakogu

Vastust teab iga sülelapski – võit kahekordse maailmameistri Uruguay üle!

Telefonitorge

Foto: Lembit Peegel

kuu

kuu pilt Märtsis saab pika liu Oma vastlapäeva saavad märtsis pidada ka vutimehed. Lumi on ju maas ja kõrgetelt hangedelt saab suure hoo. Vähemalt annavad hanged inspiratsiooni – Esiliiga mängus lasi Puuma meeskond liugu Legioni seljas ja võitis 5 : 1.

Foto: Lembit Peegel

2011 APRILL JALKA

siit ja sealt

nii nad

ütlesid “Kas olen esinumber? Treener ütleb. Kas laupäeval mängin mina või Pedõk? Treener ütleb.” Flora esikinnas Marko Meerits “Mõlemad vanemad on mul venelased, aga ema pani mind eesti lasteaeda ja kooli. Ise pean end venelaseks, aga eesti keelt räägin paremini kui vene keelt. Grammatika lonkab, sõnad ununevad ja kirjutamine valmistab kohati raskusi.” Levadia ründaja Artur Rättel “Pidanuks Glebovalt uiske laenama.” Flora peatreener Martin Reim Levadia kunstmuruväljakust “See on ainult meeste maailm, kus domineerivad meeste reeglid. Need reeglid on jalgpallireeglid, kus ollakse kord kaitses, kord rünnakus, kord kukutakse, kord ollakse kohtuniku ja väravavahi positsioonis. Naised ei tunne seda maailma väga hästi, need on jõhkrad reeglid, mida mehed on harjutanud juba lapsest saadik.” Marianne Mikko Eesti poliitikast “Meil ei ole ühtegi ulmekõrge palgaga mängijat, need on rahvajutud. Ütleme nii, et rääkida võib keskmise baarmeni palgast, summad ei ole suured.” Nõmme Kalju president Kuno Tehva “Lootused olid meil suuremad, aga paberi peal mänge ei peeta.” Nõmme Kalju väravavaht Kert Kütt “Arvestades Venemaa kombeid, võib juhtuda, et mind jäetakse pingile.” Kaliningradi Baltika pani Taavi Rähni müüki “Tihtipeale avastan end äärekaitsja kohalt, samal ajal kui äärekaitsja ise kuskil ees ringi kimab.” Sander Puri uues klubis Kielce Korona “Tulevik on sinimustvalge ja emalõvid on saabunud!” Keith Boanas Eesti järelkasvukoondisest Sotši turniiril “Nn Bosmani reegel oli FIFA ja UEFA jaoks suur õnnetus, kuigi täpsustada tuleks, et Bosmani reegli olemus ei ole mitte lepingu lõppemise järel lihtsalt vabaks agendiks olemine, vaid lepingu lõppemise järel liitudevahelise ehk siis rahvusvahelise ülemineku mõttes vabaks agendiks olemine, ning selle vastu võitlesid mõlemad organisatsioonid viimase võimaluseni ja jätkavad seda siiamaani.” Aivar Pohlak Eesti üleminekureeglite tagamaid selgitades

JALKA APRILL 2011

Leo Kunnas: jalgpall saab luua ühtsustunnet Eesti Jalgpalli Liit on alustanud mängueelsele kätlemistseremooniale inimeste kutsumist, kel on laiem seos kas konkreetse päeva või vastasega või kel on muu ühiskonna jaoks oluline tähendus. Ühtlasi intervjueeritakse neid inimesi. Avaldame väljavõtte usutlusest kirjaniku ja reservkolonelleitnandi Leo Kunnasega, kes osales selle aasta Riigikogu valimistel ja kogus üksikkandidaadina enim hääli (3269), mis oli üle Eesti paremuselt 35. tulemus. Jalgpalli kui maailma populaarseima spordiala tähendusest rääkides on seda võrreldud ilma relvadeta sõjaga riikide ja linnade vahel või siis gladiaatorite võitluse moodsa vormiga – võitlus areen, lahingustrateegia, poolehoidjad, sõjahüüded, lipud, tähendus riikide ja rahvaste jaoks, mõju rahvusvahelistes suhetes. Kas jagate seda mõtteviisi? Ma ei jaga seda mõtteviisi, sest ei tohiks segi ajada võitlust ja võistlust. Sõjas on alati kaotajaid, isegi võitjate hulgas, sest paljud surevad või minetavad oma tervise. Võistluses, kui silmas pidada spordivõistlust, ei ole tegelikult kaotajaid, mis sest, et skoor võib olla mõnikord meie kahjuks. Spordis võidab inimeste tervis. Jalgpall on oma olemuselt lihtne mäng, mis ei vaja harrastamiseks erilisi tingimusi või kalleid vahendeid. Seda saab igal pool mängida. See tõmbab noori kaasa, mis on eriti oluline nüüdisaegsel arvutiajastul, mil inimesed liiguvad vähem kui varem. Loomulikult on sport vastukaal – oluline vastukaal inimeste ebatervislikele eluviisidele, pahedele ja nõrkustele. Teie jaoks olulisteks põhimõteteks ja südameasjadeks on kodanikuühiskond, sotsiaalprobleemid ja tasakaalustatud areng. Jalgpall hõlmab kõiki ühiskonna gruppe ja seda peetakse meil lõimumise heaks näiteks, selle sotsiaalset mõju hinnatakse väga suureks. Millisena näe te siin jalgpalli rolli ja võimalust? Eesti jalgpallikoondises on kindlasti erinevatest rahvustest Eesti elanikke, aga ma ei usu, et neid koheldaks kuidagi erinevalt, sest igaüks peab oma koha ausalt välja teenima. Minu arvates on jalgpall samasugune meeskonnatöö nagu kaitseväeteenistus, kus tulemus sõltub eelkõige kogu kollektiivi jõupingutustest. Meie ühiskonnas on paraku liiga palju individualismi ja kitsast kildkondlikkust. Jalg pall, nagu meeskondlik sport üldse, võiks

Foto: Mihkel Maripuu/Postimees/Scanpix

aidata säärasest liigrõhutatud individualismist ja kildkondlikkusest ülesaamisel. Ajal, mil riikide ja rahvuste piirid on hägustumas ja maailm muutub üha väik semaks ja negatiivses mõttes ühenäoli semaks, on sport üks väheseid valdkon di, kus riigid ja rahvad ennast näidata saavad. Kas Eesti inimesed oskavad oma riiki ja kultuuri hinnata või vahetatakse riigi ülesehitamise kohustus, vastutus ja võimalus pigem isikliku hetkeedu vastu ja unustatakse kultuuri roll isiksuse arenda misel, enese seotus oma päritolukohaga? Kas ja mida saaks siin jalgpall ära teha? Arvan, et kulub veel umbes kümme aastat, kuni Eesti poliitilised jõud ja rahvas hakkab mõistma meie ühiskonna põhiprobleemi – elanikkonna vähenemist. Masu ajal on negatiivsele iibele lisandunud uus ohtlik tegur: inimeste massiline lahkumine riigist töö ja leiva otsinguil. Võib karta, et paljud neist ei pöördu ka olude paranedes tagasi. Olukorra tõsidus ei jõua praegu veel inimeste teadvusse, sest igapäevaelus on raske hoomata, kas meid on saja või kahesaja tuhande võrra rohkem või vähem. Arvan, et eestlased oskavad oma riiki ja kultuuri hinnata. Pigem on probleemiks see, et kõike, mis meil on, peetakse liiga iseenesestmõistetavaks, mistõttu võivad igapäevased valikud ja otsused olla pikemas ajaperspektiivis vastutustundetud. Jalgpall ei saa siin midagi otseselt ära teha, küll aga kaudselt, luues ühtsustunnet. Kindlasti on iga tõsine jalgpallifänn oma maa patrioot.

siit ja sealt

Platini võib maailma kalendri Eesti järgi kujundada Praegu on Eesti üks väheseid Euroopa riike, kelle liigahooaeg kestab kevadest sügiseni, kuid UEFA president Michel Platini hauvat plaani korraldada sääraselt toimima terve maailma jalgpall. Maineka jalgpalliajakirja World Socceri märtsikuu numbri andmeil võib suvel Platinilt oodata revolutsioonilist ettepanekut, mille järgi hakkaks Euroopa ja pikemas perspektiivis terve maailma jalgpallihooaeg kestma veebruarist novembrini. Mitte augustist maini nagu praegu. Ettevõtmise väljakuulutamist hoitakse aga kiivalt saladuses, sest mais kandideerib Platini teiseks ametiajaks UEFA presidendiks ning Sepp Blatter juunis neljandat korda FIFA juhiks. Alates 2015. aastast vältaks klubivuti hooaeg siis aprillist oktoobrini ja Meistrite Liiga ning Euroopa Liiga finaalid toimuksid hilissügisel. Maailma ja Euroopa meistrivõistluste põhiline koormus langeks veebruarisse-märtsi nagu teistegi regionaalsete meistrivõistluste puhul. Idee seisvat selles, et nõnda toimiks kogu maailma jalgpall ühes taktis ning paraneks maailmameistrivõistluste tase, sest mängijad ei oleks pärast liigade lõppu enam niivõrd kurnatud. Peale Eesti mängib kevad-sügis-süsteemis 12 UEFA liikmesriiki 53st: Armeenia, Fääri saared, Iirimaa, Island, Kasahstan, Leedu, Läti, Norra, Rootsi, Soome, Valgevene ja Venemaa. Intrigeeriv kokkuleppe juures oleks garantii, et aprillist oktoobrini ei toimuks rahvusvahelisi mänge. See tähendaks pikemas perspektiivis lõppu praegu niigi marginaliseerunud olümpiamängude jalgpalliturniirile. Brasiillastel tõuseks muidugi ihukarvad püsti, kui selguks, et 2016. aasta OMil ei näegi Rio de Janeiro jalgpallihull publik oma lemmikala. Pärast seda on aga kõik lahtine. Need spekulatsioonid võivad, aga ei pruugi olla seotud plaanidega korraldada 2022. aasta Katari MM hoopis talvel. Kummalise kokkusattumusena teatas Venemaa jalgpalliliit detsembris, et hakkab senise kevad-sügis-turniiri asemel mängima hoopis sügiskevad-süsteemis. Mõistagi ei hakata kargel Venemaal mängima talv läbi, vaid voorud peetakse kuude arvestuses nagu varem (märts–november), kuid muudatuse eesmärk on parandada taristut nii, et mänge ja treeninguid saaks südamerahus ja terviseriskideta pidada ka talvekuudel. Kes teab, äkki 2018. aasta MM-finaal mängitakse vastlapäeval Moskvas?

Tiit Valang

nii nad

ütlesid “Ta käis meil vahel treeningul ja mängis jalgpalli niivõrd hästi. Ma järeldasin sellest, et ju siis spordikoolis saab nii tugevaks ja andekaks.” Miks FC Otepää jalgpallur ja suusataja Peeter Kümmel otsustas minna Audentesesse “Read “mingi vend ütles / et Eestis (Udmurtias) ei ole Shakespeare’i” ja “et Eesti (Udmurtia) ei võida jalgpallis kunagi” tekitasid rahvas muidugi reaktsiooni.” Kirjanik Maarja Kangro asendas oma luuletust Udmurtias ette lugedes sõna “Eesti” sõnaga “Udmurtia”

ETV, erakanalid ja jalgpalli suurturniirid “Ringhäälingunõukogu seisukohalt on jalgpalli EMi või MMi – jalgpallisõbrad, väga vabandan – kallis ja ebapraktiline üle kanda.” ERRi nõukogu liige Andres Jõesaar “Ilmselt saaks jalgpalliõigusi osta ka odavamalt, kui ERR meile neid müüa pakub!” Kanal 2 juht Urmas Oru “Nõus, ka minu arvates maksab Eesti rahvas selliste ülekannete eest mõttetult palju.” Andres Jõesaar “Me pakume ülekandeid täpselt sama hinnaga, millega ise oleme ostnud. Ja siis on üritatud väita, et oleme olnud halvad kaupmehed ja ise jube kallilt ostnud. See ei vasta absoluutselt tõele. Ma tean, mis hinnaga ostavad teised riigid ja kui palju oleme kokku hoidnud. Marko Kaljuveer on suutnud Eestile välja kaubelda erakordselt soodsad hinnad, aga isegi need käivad erakanalitele üle jõu.” ERRi juhatuse esimees Margus Allikmaa “Korrektsuse mõttes: mina pole öelnud, et jalgpallil ei ole vaatajaid, arvud on väga kõvad, juulikuu ETV arvud jalgpallil põhinesidki.” Andres Jõesaar

Foto: Toomas Huik/Postimees/SCANPIX

Ehk hakkas 2008. aasta kevadel Eestis käinud Michel Platinile (paremal) meie vutikorraldus sedavõrd meeldima, et varsti korraldatakse terve maailma liigad kevad-sügissüsteemis. Vasakul meie vutijuht Aivar Pohlak.

“Kui vaatame Eesti jalgpallikoondise mängude reitinguid, näeme, et ei vaadata mänge, kus Eesti võidab, vaid rekordeid purustavad kohtumised, kui siia saabub Cristiano Ronaldo. Tegelikult pole sel kõigel ju spordiga midagi pistmist, tegemist on sõubisnisega.” Urmas Oru “Ja kui vaadata jalgpallikoondise käekäiku, siis hoiame valiksarjas kolmandat kohta, teine pääseb juba play off’i, nii et loodan, et kaugel pole aeg, kui Eesti koondis jõuab ka finaalturniirile.” Marko Kaljuveer 2011 APRILL JALKA

1-teist mõtet

Messi, Robben ja Kink on valed eeskujud!

elmises Jalkas ütles Eesti koondise arst Kaspar Rõivassepp: “Mängijatel, kes eelistavad ilmselgelt üht jalga, arenevad keha lihased ebasümmeetriliselt.” Ta selgitas, et nn ühejalgsetel palluritel on arenenumad lööki sooritavad lihased. Seevastu tugijalal, millega ühekülgne mängija lüüa ei oska ja mida Tarmo Kink enda puhul on nimetanud jalaks, mida ta rohkem käimiseks tarvitab, on rohkem arenenud tasakaalu eest vastutavad lihased. Aga organism

on tervik ja selline ebavõrdsus tekitab probleeme. “Kui üks lihasgrupp on vähem arenenud ja nõrgem, peavad teised piirkonnad tema eest töö ära tegema ning tulemuseks on suur oht ülekoormusvigastusteks,” seletas Rõivassepp. “Ühte jalga eelistavatel jalgpalluritel on vigastusi rohkem, sest koormus nende keha erinevate lihaste vahel on ebaühtlaselt jaotatud.” Seega pole ühejalgsus halb mitte üksnes jalgpalliliselt, vaid ka tervislikult.

Seda esimest teavad asjaomased ammu, teist on hakatud alles teadvustama. Millest ikkagi tuleb, et üle maailma kasvab üpris silmatorkaval määral ühe jalaga opereerivaid jalgpallureid? Esimene kivi lendab muidugi treenerite kapsaaeda. Õigupoolest on see ka kõige suurem ja olulisem kivi. Treeneritel pole järjekindlust nõuda oma õpilastelt, et need treeniksid ka nõrgemat jalga. Kui paljud noortetreenerid üldse pööravad tähelepanu, et igal treeningul oleks harjutusi mõlemale Foto: Lluis Gene/AFP/Scanpix

Pall on Lionel Messi vasaku jala külge kui liimitud.

JALKA APRILL 2011

1-teist mõtet jalale. Ühejalgsus on inimlik: kui ikka vasakuga hakkab hästi välja tulema, vastased saavad lollitatud ja väravad õnnistatud, tekib kiusatus sama jalga ikka ja jälle kasutada. Kui treener näeb silme ees ainult tänast päeva, puudub temalgi vajadus õpilast mitmekülgsusele suunata. Aga treener ei tohiks kunagi välistada, et tema õpilane pürgib mängima välismaale. Seal on tema šansid paremad, kui ta oskab sööta ja lüüa mõlema jalaga. Eelmise aasta juulikuu Jalkas ütles toonane Viljandi Tuleviku peatreener Marko Lelov oma õpilast Karl-Eerik Luigendit silmas pidades: “Kui mängija ühe puutega ei julge lüüa ja hakkab palli teise jala ette sättima, siis ei ole üksnes mina vihane, vaid vihane on (tulevikus) ka ükskõik milline treener välismaal, et värav löömata jäi.”

“

Tänamatut rolli noorte ühejalgsuses mängivad üleilmsed staarid oma eeskujuga.

„

Treeneritega on nõnda nagu õpetajatega koolis: nende nõudlikkust oskad sageli hinnata tagantjärele. Kooliajal kirutakse rangeid õpetajaid, aga täiskasvanud inimesena ollakse tihti tänulik just neile pedagoogidele, kes olid nõudlikud ja kes sedamööda jätsid kasuliku jälje oma õpilastesse. Tänamatut rolli noorte ühejalgsuses mängivad üleilmsed staarid oma eeskujuga. Kui palju saab telerist imetleda ühejalgseid, kuid väga osavaid ja rahaliselt kallihinnalisi iidoleid! Ühejalgne on ka praegu maailma parim pallur Lionel Messi. Argentiinlase kombel on parem jalg ainult käimiseks Arjen Robbenil. Kodustest tegijatest on klassikaliseks näiteks Tarmo Kink. Muidugi võib kõige silmapaistvamate meistrite puhul silma kinni pigistada ja öelda, et nende ühejalgsus paistab silma eelkõige seetõttu, et nad on nii osavad ühe jalaga. Ja mis kasu oleks maailmale näiteks kahejalgsest, kuid keskpärasest Messist? Pigem olgu Messi vasakjalgne edasi, sest vaadakem ja nautigem, mida mees oma kurajalaga korda saadab! Mind selline mõttekäik tegelikult rahuldab, sest igal meistril peaks olema

mingi leivanumber, mingi mänguelement või mõni krutski, mida ta unepealt teha oskab ja mille vastu vastased ei oska rohtu leida. Eks tea ju kõik, kuidas Messi või Robben mängivad, kuidas nad palli vasaku jala ette ootavad ja sätivad, aga ikkagi ei suudeta nende manöövreid takistada. Ja kui mõtteliselt võtta mõlema mehe vasakult jalalt sutike meisterlikkust vähemaks ja kanda see üle paremale jalale, siis ei tuleks see tippjalgpallile kasuks, sest kumbki kaotaks oma põhioskuses oluliselt. Järelikult kaotaks ka mänguilu ja -efektiivsus. Aga taolisi ühekoivalisi meistreid peaks võtma siiski kui erandeid. Eriti meil, Eestis. Eriti nende poiste poolt, kes tahavad ise tippvutis läbi lüüa. Oleks natuke liiga ülbe loota, et just siitkandist sirgub nii osav üksjalg, et Euroopas teda kangesti tahetaks. Pigem kritseldab mõni siiakanti sattuv agent poisi nime taha kiretult, et tegemist on ühejalgse mängijaga ja see on juba oluline miinus, mida peab korvama kas ülihea üks jalg või mõni muu mänguelement. Kui nime taha läheb kirja, et poiss mängib mõlema jalaga, avardab see hoobilt võimalusi: järelikult võib teda kasutada mõlemal äärel, järelikult ei hakka ta trahvikastis palli sättima, vaid lööb meile kohe esimese puutega värava! Marko Lelov on nimetanud välismaiseid ühejalgseid tähti üheks teguriks, miks noortele on raske seletada, et nende endi huvides on treenida ka nõrgemat jalga. Aga ta on seletanud ka, miks maailma ässadest ei tohiks selles osas eeskuju võtta. Seda peaks tegema kõik Eesti treenerid. Kaspar Rõivassepp on lisanud teise olulise aspekti: lihaste ebasümmeetrilise arengu ja sellest tuleneva suurema vigastuse ohu. See on asi, mis võiks ja peaks huvitama ka lapsevanemaid – tundke huvi, kas treeningutel pööratakse tähelepanu mõlema jala meisterlikkusele ja innustage oma lapsi arendama nii vasakut kui ka paremat jalga. Võidavad Eesti lapsed ja Eesti jalgpall!

Indrek Schwede JALKA peatoimetaja

Foto: Lembit Peegel

Meistriliiga taseme üle võib vaielda, aga kõigi liigade taseme tõus on tõsiasi.

Eesti liiga tase tervikuna on tõusnud Meie välismaale mängima pääsenud pallurid on viimasel ajal nagu ühest suust kinnitanud, et Meistriliiga tase on langenud ja seda ei saa võrrelda ajaga 4–6 aastat tagasi. Seda mainisid veebruarikuises Jalkas nii Sergei Pareiko kui ka Vladimir Voskoboinikov. Linnalehest (4. märts) oli värskendav lugeda Kristjan Roosi argumenteeritud vastuhakku sellisele seisukohale. Roos meenutas 2009. aastat, mil Levadia tegi oma kõigi aegade parima eurohooaja, jäädes kahe võidu kaugusele Meistrite Liigast ja vaid ühe võidu kaugusele praegusest Euroopa Liigast. Ja samal aastal oli Meistriliigas tervelt kuus profimeeskonda. Flora aga jõudis mullu esimese Eesti klubina Balti Liiga poolfinaali. Ja meie klubid olid üldse varasemast tublimad ja võidukamad. Muidugi võib spekuleerida, et masu kahjustas Eesti jalgpalli vähem kui lõunanaabrite oma, aga vaevalt saab selle põhjendusega vähendada Levadia saavutust. Pigem on ikka nii, et kaugemale ja kõrgemale jõudnud Eesti pallurid võrdlevad võrreldamatut: meie Meistriliigat selle tasemega, millega nemad on harjunud ja pisut heroiseerivad neid aegu, kui nad ise kodusel murul palli taga ajasid. Õigupoolest võib ses vaidluses õigus langeda nii ühele kui ka teisele poole. Aga isegi juhul, kui Meistriliiga tase on langenud, tuleb tõeks võtta, et Eesti meeste liigade keskmine tase tõuseb iga aastaga mühinal. See johtub tõsiasjast, et iga aasta suundub madalamatesse liigadesse uusi noori ja hea väljaõppe saanud vutipoisse, kes on otsustanud õppimise või töötamise kasuks ja loobunud tippu pürgimisest. Nii et kokkuvõttes kallutaks vaidlusvõidu ikkagi sulemeeste poolele: tervikuna on meie liigade tase tõusnud. Ja mitte vähe. 2011 APRILL JALKA

meistriliiga

Kuus mängijat, kellel tänav Foto: Lembit Peegel

Foto: Lembit Peegel

Nikita Baranov (18) FC Flora; keskkaitsja

Hidetoshi Wakui (28) JK Kalju; poolkaitsja

Sander Lepik (18) FC Viljandi; ründaja, äärepoolik

Paar aastat vanema kolleegi Aleksei Jahhimovitši vigastuse tõttu Meistriliiga avavoorudes Karl Palatu kõrval keskkaitses koha sisse võtnud Nikita Baranov on selle loetelu ainus kaitsja. U19-koondislane on individuaalselt meisterlik, korraliku tehnikaga ning oskab mängu lugeda. Ta on rahulik ja meenutab nii suhtumiselt kui oskustelt noort Andrei Stepanovit. Mullu peamiselt Flora U19 Eliitliiga ja duubelmeeskonna eest pallinud Baranovil tuleks läbilöömiseks kasvatada mängukiirust, võtta otsuseid nobedamalt vastu. Eelmise hooaja teisest poolest Flora esindusmeeskonna juures harjutanud FC Puuma kasvandik Baranov kipub noore mehena olema ka liiga riskialdis ning oma võimeid üle hindama. Samas ei ole seni ette tulnud ka suuri prohmakaid. Tänavu saab valitseva meistri treeneritel olema kindlasti üksjagu positiivset peavalu, sest nelikust Palatu, Jahhimovitš, Baranov ja Karol Mets peab leidma paari, kes kõige kindlamalt seisab.

Hidetoshi Wakui on Jalka valiku konkurentsitult vanim, ent samas oma meeskonna jaoks olulisimaid lülisid. Hooaja eel Eesti mõistes staaride armee värvanud Nõmme Kalju nimekirjas näis avavooruni puudu olevat mängijast, kes suudaks ansambli keskväljalt käima tõmmata – Wakui näol on säärane mees leitud. Peale korraliku tehnika näeb varem Sloveenias ja Valgevenes mänginud jaapanlane väga hästi väljakut, mõistab õigel ajal söötu anda ega jää palli liigselt vedama. Väikesest kasvust hoolimata suudab edukalt võidelda ka peapallide eest. Kui seni hoiab Kalju parima välismaalase tiitlit brasiillasest vabakunstnik Felipe Nunes, siis Wakuil on potentsiaal see nimetus tänavu endale võtta. Erinevalt Nunesest ei põlga töökas Wakui ka kaitses rabamist. Varem peamiselt vasakul äärel mänginud Wakui suudab võrdväärselt hästi kasutada mõlemat jalga nii sööduks, triblinguks kui löögiks. Meeskonnakaaslased teda igal juhul usaldavad.

Nõmme Unitedi kasvandik Sander Lepik saab end tänavu esimest korda proovile panna Meistriliigas, kus esindab FC Viljandit. Mullu Unitedi eest 27 liiga- ja karikamängus 22 väravat löönud ründaja on registreeritud küll Viljandi duublisse Valga Warriorisse (Esiliiga), kuid hooaja edenedes saab teda küllap näha ka siinses tugevaimas konkurentsis. Lepik debüteeris uue klubi eest kohe hooaja avavoorus, pääsedes neljaks minutiks väljakule Narva Transi vastu. Tahet on tal rohkem kui mitmel kogenumal. Oskuste poolest on tugevateks külgedeks kiirus, rünnakute lõpetamine, löögitäpsus ja -tugevus. Samuti mootor. Peamisteks miinusteks on nõrgavõitu füüsis, mängu mõtestamine ja vähesed kogemused. Loomu poolest tipuründajaks sobiv Lepik jääb võitluses sellele kohale Aleksandr Kulatšenkole küll alla, ent kui viimane peaks mingil põhjusel eemale jääma, on peatreener Zaur Tšilingarašvilil tubli asendus kohe võtta.

JALKA APRILL 2011

meistriliiga

vu Meistriliigas silm peal hoida

Foto: Matti Kämärä/Põhjarannik

Foto: Rein Murakas

Foto: Lembit Peegel

Kevin Rääbis (17) JK Tammeka; ründaja

Nikita Koljajev (21) FC Levadia; ründaja

Aleksei Aleksejev (21) Sillamäe Kalev; ründaja

Tartu Tammeka verinoor ründaja Kevin Rääbis võib olla mõneti ootamatu valik, kuid eelmisel hooajal Tartu U17 Eliitliiga meeskonnas mängides jäi ta silma Tammeka peatreenerile Marko Kristalile. Uue hooaja teises voorus usaldas Kristal ta kohtumises Floraga viimaseks seitsmeks minutiks esimest korda ka väljakule. Rääbis on tehnikaosakonnas osav, armastab trikitada, kontrollib palli hästi ning suudab vastasest mööda mängida. Nooruse tõttu ei ole tal aga keha, millega jõmikamaid vastaste kaitsjaid ära suruda. Äsja noorteklassist väljunud pallurina on üheks kitsaskohaks ka kaitsetöö. Kui aga juba Kristal poisis potentsiaali näeb, võib temast asja saada ja hooaja edenedes Rääbist Tammeka särgis sagedamini näha. Mängu ajal saab oluliseks see, kas peatreener kasutab ühte või kahte ründajat. Kui ühte, siis on see vastutus üsnagi kindlalt Albert Prosa kanda. Kui kahte, võib Rääbisel šansse tekkida rohkem kui üks.

Nikita Koljajev debüteeris eelmisel aastal Meistriliigas vägevalt, kui esimeses mängus Sillamäe Kalevi eest lõi Paide Linnameeskonna vastu kübaratriki. Paraku jäi see tema eredaimaks sähvatuseks ning hooaja lõpuni tuli Vladimir Kazatšonoki valikus leppida kaasmaalase Aleksandr Nikulini järel teise kohaga. Talvel Levadiasse Aleksandr Puštovi juhendamise alla siirdunud venelane on Tallinnas leidnud taas väravasoone. Ründajana on Koljajev kiire, agressiivne ning hea töövõimega, kuid ei armasta eriti kaitsetööd. Lühike kasv seab omad piirangud ka peamängus, kuid seni on ta Puštovi skeemi sulandunud paremini kui tema neli aastat noorem kolleeg Artur Rättel. Kui viimane võib terve mängu võrdlemisi peidus olla ja korra sähvatada, siis Koljajev paistab enam silma musta töö poolest. Eelmisel aastal jäi Sillamäe muide Koljajevi registreerimisega hiljaks ning suveni pallis ta duublis, kus lõi viies mängus 20 väravat.

Meistriliiga debüütmängus Lasnamäe Ajaxi vastu 45 minutiga neli väravat löönud Venemaa kodakondne Aleksei Aleksejev jätkas väravasoonel ka kahes järgmises mängus Paide Linnameeskonna ja FC Flora vastu. Aleksejevi näol on tegu JK Sillamäe lootsi Vladimir Kazatšonoki endise õpilasega. Venemaal FK Himkis töötades kutsus Kazatšonok Aleksejevi duublisse ja nüüd Sillamäele. Ründaja on kiire ja tehniline, kuid seni on puudu olnud stabiilsusest ja füüsiliselt võiks ta tugevam olla. Avavoorud on samas näidanud, et Eestis võib ta tõusta üheks selle hooaja komeediks. Seda juhul, kui tervis vastu peab. Nimelt on tal varem olnud probleeme jalgadega, mille tõttu pidi jalgpallist aasta jagu eemal olema. Et aga vastu pidada, peab ka ise mees olema ja enda kallal vaeva nägema. Kindlasti saab Kazatšonokil olema üksjagu peamurdmist, sest Kalevisse on registreeritud viis Venemaa kodakondset, kellest väljakul saab korraga olla kolm.

Jalkat abistasid loo valmimisel Sander Lember, Mati Pari, Aiko Orgla, Janno Kivisild, Sergei Terehhov ja Vladimir Kazatšonok. 2011 APRILL JALKA

sümboolne 11 meistriliiga

PUBLIKU EDETABEL

1 Narva JK Trans 2 JK Sillamäe Kalev 3 Tallinna FC Levadia 4 Tallinna FC Flora 5 Nõmme JK Kalju 6 Paide Linnameeskond 7 FC Viljandi 8 Tartu JK Tammeka 9 FC Kuressaare 10 Lasnamäe FC Ajax

4 4 4 4 4 4 4 4 4 4

2 2 2 2 2 1 0 0 0 0

2 2 2 2 1 2 2 2 2 1

0 0 0 0 1 1 2 2 2 3

12:1 10:4 5:1 5:3 8:2 6:5 1:5 3:8 3:10 2:16

8 8 8 8 7 5 2 2 2 1

Meistriliiga märtsikuu koondis

sümboolne 11

Märtsikuu esiüksteist kujunes välja esimese nelja vooru põhjal. Toetusime vooru sümboolsetele koondistele ja arvestasime mängu inspektorite valikuid – nemad nimetavad kummagi meeskonna parima palluri igas mängus. Muidugi lisasime siia oma teadmiskillukesi nende mängude osas, mis nähtud vahetult või teleri abil. Kolme mängijaga on avakoondises esindatud mullune meister Flora ja tänavu isukalt meistritiitili poole vaatav Nõmme Kalju. Kaks oma meest sai platsile Narva Trans ning ühe Levadia, Sillamäe Kalev ja Paide linnameeskond. Seega on kuus klubi tulemuslikult alustanud ka meie 12. leheküljel! Seda meestepunti panime kamandama Flora treeneri Martin Reimi, kes on oma tiimi ilma kaotuseta välja toonud kolmes mängus peamiste konkurentide – Kalju, Levadia ja Sillamäe – vastu. Kuu aja pärast kohtume jälle!

Publiku edetabelis tähendavad arvud meeskonna järel: pealtvaatajate üldarv selle klubi mängudel nelja vooru järel, publiku arv kodumängudel, publiku arv välismängudel ja keskmine publiku arv nelja vooru järel. Arvestama peab, et näiteks Kalju on neljast mängust kolm pidanud kodus ja tegelikult ei mängi paljud meeskonnad märtsis omal väljakul. Näiteks Flora mängis Kalju vastu avavoorus n-ö võõrsil, kuid tegelikult oma Sportland Arenal. 4. vooru publiku ametlikud arvud olid veel laekumata ja toetusime inspektorite numbritele. Ametlike andmete laekudes teeme vajadusel parandused. 1. Flora 2. Kalju 3. Tammeka 4. Paide 5. Sillamäe 6. Levadia 7. Viljandi 8. Trans 9. Kuressaare 10. Ajax

Taijo Teniste Levadia

JALKA APRILL 2011

592 77 388 360 217 188 180 235 247 206

Aleksei Aleksejev Sillamäe

Sergei Mo nikov Flora

243 210 187 156 117 111 88 86 81 66

väravakütid

Marius Bezykornovas Narva Trans

Stanislav Kitto Narva Trans

Martin Kaalma Paide

380 762 360 263 252 255 172 110 76 60

1 Aleksei Aleksejev JK Sillamäe Kalev 2 Aleksandrs Cekulajevs Narva JK Trans 3 Maksim Paponov JK Sillamäe Kalev 4 Juri Jevdokimov Nõmme JK Kalju 5 Marius Bezykornovas Narva JK Trans 6 Anton Epikhin Narva JK Trans 7 Henri Anier Tallinna FC Flora 8 Nikita Koljajev Tallinna FC Levadia 9 Igor Subbotin Tallinna FC Levadia 10 Aleks Mones Lasnamäe FC Ajax

Henri Anier Flora

Jüri Jevdokimov Nõmme Kalju

972 839 748 623 469 443 352 345 323 266

Alo Bärengrub Nõmme Kalju

Hidetoshi Wakui Nõmme Kalju

Gert Kams Flora

Peatreener: Martin Reim (Flora)

6 5 3 3 3 3 3 2 2 2

JALGPALLI SUVELAAGRID 6.-10. juuni ja 8.-12. august

Tallinn, Tartu, Pärnu, Viljandi, Paide, Valga, Võru, Elva, Põlva, Sillamäe, Rapla, Kohila, Saku, Keila, Tamsalu, Haapsalu, Kuressaare.

Vanus 6 -11 aastat Laagrid toimuvad E-N 10-17, R 10-13 Tasuta lõuna, joogid ja puuviljad igal päeval Ekskursioon, kus kohtutakse profimängijatega

Kohtu profiga! Palju jalgpalli! Leia uusi sõpru! Tasuta jalgpallivorm! Sinu nimeline särk! Parimad treenerid!

Lisainformatsiooni saab Eesti Jalgpalli Liidust telefonil 627 9960 või aadressil: www. jalgpall.ee - rahvajalgpall - suvelaagrid

Kõik treenerid on läbinud Jalgpalli Liidu spetsiaalse koolituse. Registreeri end nädalasele spordi ja meelelahutuslikule üritusele! 2011 APRILL JALKA

Eesti–Uruguay

“Nüüd oleme meie kahekor See pressitribüünil pillatud lause annab suurepäraselt edasi emotsiooni, mille vallandas meie koondis võiduga Uruguay üle. See võit on tähtsam, kui pealtnäha paistab, sest lisab meie jalgpalliajaloole väärikust ja meile endile enesekindlust. Indrek Schwede

Foto: Lembit Peegel

Kaimar Saag pillutas kaugeid külalisi ka lumisele platsile: paremal on auti mängitud urude kapten Diego Lugano, midagi plaanitseb Saag aga Egidio Arevalo Riosega.

indlasti oli enne 25. märtsi palju neid inimesi, kes olid üpris kindlad, et nende silmad Eesti koondise võitu jalgpalli maailmameistri üle ei näe. Nagu võib juhtuda, et rohkem meie silmad sellist võitu ei näe. Aga jalgpallis ei saa kunagi milleski liiga kindel olla. Loomulikult on selge, et tegu oli tavalise maavõistlusega. Eelmise sajandi kahe- ja kolmekümnendatel aastatel olid maavõistlused väga hinnas, sest MM-võistluste valikgrupid olid pisikesed ja mänge seetõttu vähem ning EMi polnud üldse. Siis oli iga maavõistlus ülioluline ja tulemusest loeti välja kas triumf või katastroof, mida sai korrata või tasa siluda reeglina aasta pärast. Seni laulis ajakirjandus vastavalt tulemusele kas kiidulaule või halas allajäämise pärast ja põdes rahvuslikku häbi. Tänapäeval on maavõistlused pigem 14

JALKA APRILL 2011

kontrollmängud, kus treenerid saavad katsetada uusi mängijaid ja lihvida kokkumängu. Kui ikka kolme punkti preemiaks välja ei pakuta, on matši tähendus hoopis midagi muud. Eesti kohta see jutt päris ei käi. Väikese rahvana, kelle jalgpallitraditsioon oli pikka aega katkenud, on meile olulised ka maavõistlused. Edu nendes mängudes aitab märgistada meie arengut ja laeb meid enesekindlusega. Suurtele võivad kaotused tavalises maavõistluses mõjuda ergastavalt ja mobiliseerivalt. Meile pigem rusuvalt ja krampiajavalt. Meenutagem või Jelle Goesi valitsusaega Eesti koondise tüüri juures, kui me näitasime päris kobedat mängu nii MM- kui ka EM-konkurentsis, aga mitmes olulises mängus punktilisa ei tulnud. Mänguliselt võisime end isegi paremaks meeskonnaks pidada (mis oli juba ise ooper omaette!), aga midagi jäi

puudu ja võiduvärava suskasid meile võrku ikka slovakid, makedoonlased ja juudid. Tegime justkui kõik õigesti, mängijad olid Jelle Goesiga väga rahul, aga tulemused olid nadid. Mõistagi ei lisanud see viimane asjaolu meile enesekindlust, vaid pigem ikka võttis seda veelgi vähemaks, ja ühel hetkel pidi lahkuma ka peatreener. Seega on maavõistlused meile olulised, väga sageli olulisemad kui meie vastastele.

Miks me ometi laeva ei astunud? Eks Eesti–Uruguay mängu eel võis samuti ette tuua mitmeid põhjusi, miks vastased ei pruukinud olla nii motiveeritud kui meite mehed. Üheks põhjuseks oli kindlasti külm ilm, millele lisandus lumesadu ja libe väljak. Aga nagu tabavalt märgitud: kui tihti oleme meie pidanud mängima talumatus kuumas! Ega see kaotusi kergemaks pole

Eesti–Uruguay

rdsed maailmameistrid!” teinud. Tuleb au anda Uruguay meeskonna peatreenerile Oscar Tabarezile, kes pärast mängu vabandusi ei otsinud ja ütles otse: tingimused olid võrdsed mõlemale meeskonnale.

“

Vanema põlvkonna arusaamu ja mentaliteeti ei parandaks isegi Eesti pääsemine MM- või EMfinaalturniirile. Nemad loeksid ikka kokku olümpiamedaleid.

„

Otse loomulikult peame mõistma, et kui mängus olnuks kolm punkti ja edasipääs, võinuks mäng olla teise iseloomuga. Aga rõõmu võidu üle see asjaolu ei tohi vähendada. Meile oli tegemist märgilise võiduga: alistasime kahekordse maailmameistri ja kahekordse olümpiavõitja. Nagu veebruarikuu Jalkas kirjutasime, peeti 1924. ja 1928. aasta olümpiaturniiri sisuliselt MMiks, sest maailmameistrivõistluste ajalugu algas alles 1930. aastal. Siinkohal on paras spekuleerida, millise harukordse võimaluse ajalugu teha magas Eesti nimetatud aastal maha. Nimelt olid I MMi korraldajad uruguaylased nõus Euroopa meeskondade sõidukulud kinni maksma – tuldagu ainult kohale! Kui Eesti või mõni teine väikeriik ainult aimanuks, millise tähtsuse MMid tulevikus omandavad! Tänapäeval on auasi pääseda MM-finaalturniirile. Milline reklaam väikeriigile oleks aga fakt, et mängiti I MM-finaalturniiril! Jalgpalli ajaloost ja eriti MMide ajaloost kirjutatakse palju ning eriti igal MM-aastal. Eesti riigi nimi käiks neis ajaloolistes tagasivaadetes pidevalt läbi! Eesti jalgpalli visiitkaardile oleks aga raiutud: osalenud I MM-finaalturniiril Uruguays. Kui selline tagantjärele tarkus oleks võimalik, trüginuks Prantsusmaa, Belgia, Rumeenia ja Jugoslaavia kõrval 1930. aastal Euroopas laeva peale kõvasti rohkem meeskondi. Nimetatud nelik on hiljem korduvalt läbi valikgrupisõela finaaltur-

niirile jõudnud. Aga millise šansi lasksid käest väikesed riigid!

Meie vutiajaloo tähtsaim võit Uruguay väikese riigina on kulda ja karda kokku kraapinud eelmise sajandi esimesel poolel. Kaks olümpiavõitu ja 1930. aastal I MM-finaalturniiri võitmine on legendaarsed saavutused. Seejärel isoleerusid uruguaylased solvunult rahvusvahelisest vutielust, makstes kätte eurooplastele, kes olid nende kodusele MMile saatnud ainult neli meeskonda. Uruguay tagasitulek 1950. aastal oli võimas – Maracana staadioni 200 000 pealtvaataja ees alistati MMi otsustavas mängus Brasiilia. Seega alistas Eesti 25. märtsil kahekordse maailmameistri. Puhtformaalselt on see Eesti jalgpalli suurim võit. Pressitribüünil kõlanud lõbus loosung “Nüüd oleme meie kahekordsed maailmameistrid!” annab kujukalt edasi saavutuse suuruse. Eesti jalgpall on sammhaaval taastamas oma kunagist Eesti-sisest hiilgust ja võimu. Jälle on jalgpall enim harrastatud ala. Tõenäoliselt on ta kõigi liigade peale kokku ka kõige suurema publikuarvuga ala. Kui keegi võtaks analüüsida, siis tõenäoliselt on jalgpall Eesti trükiajakirjanduses ka suurima Foto: Lembit Peegel

Tribüünilt tundus, et penaltihõngu oli Abel Hernandezi läbiminekus ja kukkumises. Selles duellis jäi Sergei Pareiko siiski võitjaks.

kajastusega spordiala. Enam pole ju vahet, kas on suvi või talv – koondis mängib ka detsembris ja pallurid ajavad talvel palli taga välisklubides. Kodune hooaeg kestab nagunii märtsist novembrini. Eeltoodud edu loetledes peab siiski tunnistama, et jalgpallil on tagasi võitmata vahest kõige olulisem – esikoht eestlase südames. See asjaolu, et keskmise eestlase jaoks pole jalgpall spordialaks number üks, peegeldab kujukalt Teise maailmasõja tekitatud traumat. Eestlase sporditaju on väärdunud. Pärast Nõukogude Liidu vägivaldset sissetungi andsime oma armastatud mängu käest. Maa venestamine ja asjaolu, et jalgpall oli vallutajate meelisala, muutis vuti meile vastikuks. Me hakkasime end identifitseerima teiste alade kaudu. Vanem põlvkond sellest traumast tõenäoliselt ei taastugi. Nende jaoks jääb kodune vutt võõraks. Nad usuvad elu lõpuni, et publikuvaesed olümpiaalad on rahvusvahelises spordielus tähtsal kohal ja edu teeb Eesti üle ilma kuulsaks. Halenaljakas on sealjuures see, et iga uue tiitlivõidu järel korratakse sama juttu: nüüd viisime Eesti lipu maailma! Eneselt jääb küsimata: miks need eelmised võidukesed meid juba kuulsaks pole teinud? Äkki ikkagi seepärast, et tegemist on tänapäeva spordi peenrahaga ja olümpiavõit on ammu devalveerunud. Vanema põlvkonna arusaamu ja mentaliteeti ei parandaks isegi Eesti pääsemine MMvõi EM-finaalturniirile. Nemad loeksid ikka kokku olümpiamedaleid. Noorem põlvkond on meil jalgpalliusku ja iga järgnev aasta kallutab Eesti nn keskmist inimest aina enam jalgpalliusku. Põlvkonnajagu peame ometi ootama – siis on jalgpall ka eestlase südames esikohal. Võidud Serbia ja Uruguay üle aitavad vanema põlve kivistunud arusaama üksnes pehmendada. Võrdlemisi kindlalt võime väita, et need võidud ei jää viimasteks! Eesti jalgpalli on arendatud järjekindlalt ja laial rindel ning õigupoolest peab imestama, miks meie Serbia- ja Uruguay-sähvatused alles nüüd tulid. Ammu oli aeg. Hea, et see aeg nüüd lõpuks käes on. 2011 APRILL JALKA

peegli peegeldused

Eesti jalgpalli kõigi aegade võit – Uruguay alistati 2 : 0 Puhtformaalselt võttes saavutas Eesti jalgpallikoondis oma kõigi aegade väärtuslikema võidu. Aeg annab arutust, aga küllap on sel võidul ka sisuline tähendus: ta annab meile eneseusku ja väärikust. Öeldakse, et jalgpallis on kõik võimalik. Eesti jalgpallil on veel mõndagi öelda.

lembit peegel

Vanemuise ooperisolist Jaan Willem Sibul laulis hingestatult ja võimsalt Eesti hümni.

Jarmo Ahjupera oli liikuv ja võitis palle ka teisel korrusel. Sebatian Abreu ja Raio Piiroja võitluses palli pärast. JALKA APRILL 20112011 16 JALKA MÄRTS

Seekord oli üheks meeskondade kätlejaks Vello Salo.

peegli peegeldused

Niimoodi ergutasid fännid oma 100. mängu koondises pidanud Raio Piiroja.

Abel Hernandeze kohtumine lumega.

Diego Lugano "kägistas" meie mehi igal võimalusel. Seekord on ohvriks Kaimar Saag. Niimoodi noruspäi lahkus väljakult viimase MMi parim mängija Diego Forlan.

Diego Lugano ei jõua jalga ette panna ja Konstantin Vassiljev põrutab alustuseks 1 : 0.

Vaat niimoodi – Vjatšeslav Zahovaiko puutest lendas kera teistkordselt Juan Catillo selja taha. 2011 MÄRTS APRILL JALKA 2011

17 17

peegli peegeldused

Ajalooline oli see p채ev ka 22 maskotipoisile.

JALKA APRILL 2011

mängija luubi all

Karl Mööl Eesti U19 koondise kapteni ja FC Viljandi poolkaitsja Karl Mööli (19) oskused võtsid hinnata noortekoondiste peatreener Frank Bernhardt, FC Viljandi värske loots Zaur Tšilingarašvili ja Viljandi Tuleviku endine juhendaja Marko Lelov. Väljakunägemine Frank Bernhardt: Keskväljal on ta mängija, kes juhib mängu ja see nõuab automaatselt head väljakunägemist ja mängu lugemist. Marko Lelov: Rünnaku suunda näeb hästi, kuid kui küsib kaitsjatelt palli, et keerata ja edasi mängida, siis see on nõrgem külg ning selles saaks osavam olla.

Õhuvõitlus

Zaur Tšilingarašvili: Peapallid on tema puhul küsitav külg, kuid ta kompenseerib selle maas mängides. Tema positsioonil ei ole vaja väga õhus tegutseda. Marko Lelov: Keskväljal pika palli eest õhuvõitluse võidab, aga kui ta tegutseb ründava poolkaitsjana ja rünnakul tulevad äärelt tsenderdused, siis nende pallide peale minek ja löömine on nõrk.

Tugevus Marko Lelov: Füüsiliselt on omaealistest ees. On tugev kehaliselt ja aeroobse baasi poolest. Samas, kuigi ta võitis koondise testides 30 meetri jooksu, on suunamuutus ja plahvatus nõrgad. Palju otsustatakse 5 meetri spurtides ja seda peab ta treenima.

Mootor Zaur Tšilingarašvili: Töövõime on väga hea. Kui vastane on palliga, liigub kiiresti tagasi ja tegutseb agressiivselt. Frank Bernhardt: Alustas eelmist hooaega Flora esindusmeeskonnaga ja fitness-testi tulemused ei olnud kõige paremad. Ta on arenenud ja meie meeskonnas üks paremaid. Ta jõuab 90 minutit hea mängupildi juures vastu pidada.

Sisu Zaur Tšilingarašvili: Iseloom ja mentaliteet on väga head. Teab, kuhu ta tahab jõuda ja töötab selle nimel. Liidripotentsiaal on olemas, sest ta on U19 koondise kapten ja oli ka mul Esiliigas kapten, aga Meistriliiga osas näitab aeg. Frank Bernhardt: Mööl ei ole väljakul eriti lärmakas, kuid keskväljal mängides on ta väga tähtis, sest suudab otsustada, kui kiiresti ja kuidas mängida.

Liikuvus Zaur Tšilingarašvili: Koordinatsioon, tasakaal ja palli hoidmine on head, kuid mitte kõrgel tasemel. Gruusias näen kõrget taset, tema on keskpärane.

Kiirus Frank Bernhardt: Ta oli testides kiiruse arvestuses esikolmikus. Kõik tulemused on head, aga siiski on ruumi areneda.

Foto: Lembit Peegel

Tehnika Zaur Tšilingarašvili: Minu põhimõtteid arvestades on tema tehnika keskmine . 1-2 protsenti noortest on hea tehnikaga. Et olla hea, peaks triblama, söötma, andma pikki sööte mõlema jalaga, samuti olema hea õhuvõitluses. Tema on keskmine. Frank Bernhardt: Tehniliselt on korralik. Nüüd peab tehnika kombineerima kiirusega, sest seda läheb vaja rahvusvahelistes mängudes. Marko Lelov: Eesti tasemel okei, vasak jalg peaks parem olema. Kui tahad keskpoolkaitsjana äärt vahetada, peab suutma mõlema jalaga diagonaali mängida. Eestis veab välja, maailma tasemeks on vaja meeletult vaeva näha.

cv Karl Mööl Sündinud: 04.03.1992 Klubi: FC Viljandi Endised klubid: JK Kotkad, FC Kotkas, FC Flora II, Valga Warrior, Viljandi Tulevik, FC Viljandi Positsioon: keskpoolkaitsja Treenerid: Zaur Tšilingarašvili, Urmas Kirs, Marko Lelov, Atko Väikmeri, Tauno Saks, Vahur Kiis, Aivar Tiidus, Frank Bernhardt

192011 JALKA APRILL 2011 APRILL JALKA 19

naised

Naiskonna järelkasv kiusas maailma tippe Maailma tippude elu kibedaks tegemine kuulub oskuste hulka, mida Eesti naisjalgpallurid üha edukamalt teha mõistavad. Märtsikuine turniir Venemaal andis sellest selget kinnitust. Lennart Komp

olmandat aastat Foto: Lembit Peegel Venemaal Sotšis toimunud kõrgetasemelisel turniiril osalenud Eesti naiste järelkasvukoondis näitas tänavu mängu, mis venitas peatreener Keith Boanase näole laia rahulolunaeratuse. “Kui meil oleks tugevate riikidega võrreldavad treeningtingimused ja võrreldav ressurss, võiksime saavutada enamatki,” märkis Boanas. “Tulevik on sinimustvalge ja emalõvid on saabunud!” Valdavalt 1991.– 1992. aastal sündinud naistest komplekteeritud koondis alustas turniiri 0 : 3 kaotusega Venemaale, jäi siis õige napilt 0 : 1 alla maailma nelja parema sekka kuuluvale Põhja-Koreale ja alistas seejärel Slovakkia 2 : 0 ning pääses alagrupist edasi. Veerandfinaalis järjekordsele maailma Kairi Himanen (nr 10) ja naiste järelkasvukoondis tõestasid Venemaal, et maailma tippudega võrreldes pole meil midagi häbeneda. tippriigile Jaapanile 0 : 7 alistunud Eesti võitis penaltiseerias Türgit olukordi luua,” lausus inglane. “Olime mõjutanud ühised treeningud ja sellest ning 5.-6. koha mängus leppis USA 1 : siin kolmandat aastat järjest peaaegu tulenevalt ladusa koostöö leidmine. 0 üleolekuga. Ehki mullu saadi samas 4. sama koosseisuga ja areng on olnud “Kui esimesel aastal õppisime ükskoht, kiitis Boanas tänavuse kvaliteedi märgatav.” teist alles tundma, siis praegu on klapp seni parimaks. Eesti koondise kaptenipaela kandväga hea ja arengut näitab seegi, et “Pidime küll enamiku vastaste vastu nud, kuid neljandas mängus Jaapani kellegi vastu kaotama me enam ei lähe,” valima kaitsest lähtuva taktika, kuid vastu põlve vigastanud poolkaitsja Kairi lausus Pärnu JK-d esindav Himanen. suutsime kõigiga sammu pidada ja ise Himaneni hinnangul on arengut enim Et suhtumine on võrreldes kolme 20

JALKA APRILL 2011

naised aasta taguse ajaga muutunud, kinnitas ka Tartu Tammeka mängija Sirje Roops. “Varem läksid koondisesse justkui lihtsalt trenni, nüüd tajuvad kõik, et see on oma riigi esindamine ja sellega kaasneb vastutus,” märkis Roops. “Ka mängupilt on muutunud. Kui üldiselt oleme istunud kaitses, siis nüüd on mäng üha enam rünnakutele üles ehitatud.” Seekord Sotšis mänginud järelkasvukoondis moodustab juba praegu olulise osa rahvusnaiskonna koosseisust, mis lubab oodata häid tulemusi ka suve lõpus algavalt Euroopa meistrivõistluste valikturniirilt.

Naiste A-koondist ootab derbi Soomega Eesti naiste jalgpallikoondis loositi 2013. aasta EM-valiksarjas ühte alagruppi Slovakkia, Valgevene, Ukraina ja Soomega. FIFA naiste koondiste edetabelis asub Eesti 79., Slovakkia 42., Valgevene 38., Ukraina 21. ja Soome 16. kohal. Eesti alustab valiksarja 25. augustil võõrsil Valgevenega, esimene kodumäng peetakse 18. septembril Ukraina vastu. “Olen loosi tulemustega väga

rahul ega näe selles seltskonnas kedagi, keda peaksime kartma,” lausus peatreener Keith Boanas. 2013. aasta naiste Euroopa meistrivõistluste finaalturniir toimub Rootsis. Valikgruppidest pääsevad edasi võitjad ja parim 2. koha saavutanud koondis. Ülejäänud kuus 2. kohaga lõpetanud koondist mängivad play-off-kohtumisi. Valikmängud algavad selle aasta sügisel.

Eesti järelkasvukoondise kohtumised turniiril Venemaal: 1. alagrupimäng VENEMAA–EESTI 3 : 0 (2 : 0) Väravad: Kiskonen, Pozdejeva, Koltakova Eesti: Getter Laar, Liis Lepik (66. Grete-Lilijane Küppas), Anete Paulus, Saskia Sonnberg (75. Sirje Roops), Triinu Esken (50. Grete Ojala), Liis Emajõe, Tiina Trutsi (75. Kadre Päri), Kairi Himanen, Eneli Vals (50. Saron Läänmäe), Katrin Loo (71. Liivi Sõrmus), Signy Aarna. Keith Boanas: “Olin kindel, et saame parema tulemuse. Võidu või vähemalt viigi, kuid tundus, et tüdrukud ei uskunud, et oleme võimelised Venemaad võitma. Esimese poolaja mõlemad väravad tulid viletsast kaitsetööst.” 2. alagrupimäng PÕHJA-KOREA – EESTI 1 : 0 (0 : 0) Värav: 57. minutil Eesti: Getter Laar; Grete Ojala, Anete Paulus, Saskia Sonnberg (Liivi Sõrmus), Saron Läänmäe; Kairi Himanen, Liis Lepik; Kadre Päri (Tiina Trutsi), Katrin Loo (Eneli Vals), Liis Emajõe; Signy Aarna. Keith Boanas: “Tüdrukud võitlesid kui emalõvid ja seda maailma nelja tugevama sekka kuuluva koondise vastu. Minu jaoks oli see eriline päev ja nägin esitust, mida meenutan uhkusega veel kaua.” 3. alagrupimäng 10. märtsil EESTI–SLOVAKKIA 2 : 0 (1 : 0)

Väravad: 20. Liivi Sõrmus, 65. pen. Katrin Loo Eesti: Getter Laar; Grete Ojala, Anete Paulus, Saskia Sonnberg, Saron Läänmäe; Eneli Vals (52. Tiina Trutsi), Kairi Himanen, Liivi Sõrmus (65. Riin Emajõe), Liis Emajõe; Katrin Loo (75. Kadre Päri), Signy Aarna. Keith Boanas: “Teadsime, et peame kaheväravalist eduseisu hoidma ja võitlesime selle nimel hambad ristis. Seisul 2 : 0 jäime tugeva surve alla, kuid pidasime hästi vastu.” Veerandfinaal 12. märtsil EESTI–JAAPAN 0 : 7 (0 : 2) Väravad: 29., 40., 55., 57., 60., 70., 76. minutil Eesti: Getter Laar; Grete Ojala (75. Sirje Roops), Anete Paulus, Saskia Sonnberg, Saron Läänmäe (75. Grete-Lilijane Küppas); Liis Lepik (75. Liivi Sõrmus), Kairi Himanen (30. Triinu Esken); Katrin Loo (75. Tiina Trutsi), Riin Emajõe, Liis Emajõe (75. Kadre Päri); Signy Aarna (75. Eneli Vals). Keith Boanas: “Jaapan on väga tehniline naiskond, kuid pakkusime neile sellel turniiril ilmselt raskeima avapoolaja. Kui jäime teisel poolajal 0 : 3 taha, tegin palju vahetusi, et kõigile sellise vastase vastu mängimise kogemus anda.” 5.–8. koha play-off-mäng 14. märtsil EESTI–TÜRGI 2 : 2 (2 : 0) pen. 4 : 2 Väravad: 34. Katrin Loo, 40. Signy

Aarna – 49., 56. minutil Mängujärgsed penaltid: Katrin Loo, Liivi Sõrmus, Signy Aarna, Liis Emajõe (tõrjus), Saron Läänmäe – 1. (tõrjus), 2. (eksis), 3., 4. Eesti: Getter Laar, Grete Ojala, Liis Lepik, Saskia Sonnberg, Riin Emajõe (62. Kadre Päri), Liis Emajõe, Tiina Trutsi (60. Liivi Sõrmus), Anete Paulus, Saron Läänmäe, Katrin Loo, Signy Aarna. Keith Boanas: “2 : 0 poolajaseis on minu jaoks olnud alati huvitav, sest mängijad kipuvad arvama, et asi on otsustatud. Sisendasin neile, et nad nii ei mõtleks, kuid lasime ikkagi eksimused sisse. Õnneks seisul 2 : 2 suutsime end jälle kokku võtta ja lõpuni võidelda. Penaltiseeriaks olid tüdrukud täiesti läbi, kuid saime magusa võidu, sest kahel eelmisel aastal oleme Türgile siin kaotanud.” 5.-6. koha mäng 16. märtsil EESTI–USA 0 : 1 (0 : 0) Värav: 68. minutil Eesti: Getter Laar, Grete-Lilijane Küppas, Grete Ojala, Anete Paulus, Saron Läänmäe, Triinu Esken (70. Liis Lepik), Sirje Roops (80. Saskia Sonnberg), Katrin Loo (70. Riin Emajõe), Signy Aarna, Liis Emajõe (50. Kadre Päri), Liivi Sõrmus (50. Eneli Vals). Keith Boanas: “Tüdrukud pakkusid taas fantastilise mängu ja ma olen väga uhke. Turniir oli täis suurepäraseid õppetunde ja näitas, milleks oleme võimelised.”

2011 APRILL JALKA

naismängija

Läbinisti jalgpallilaps – Heleri Saar Pärast jalaluumurdu ja lapse sündi on Heleri Saar tagasi vutimurul. Tuli mullu Eesti meistriks ja sai jälle koondisekutse. Ta mängib koos nende tüdrukutega, kes tema alustades olid veel sündimata või äsja sündinud. Indrek Schwede

“E

ks mul on ka vahel jalgpallist küll saanud, aga see läheb nii ruttu üle!” räägib Heleri Saar (pildil), kelle vend Eiko on kohtunik ning isa Jüri treener, kes on olnud ka kohtunik. “Uus aasta tuleb peale ja ma ei mõtlegi jalgpalli maha jätta.” Heleri kiindumus lemmikalasse pandi kaalule ligi kaks aastat tagasi, kui ta 2009. aasta 9. juunil murdis jalaluu ja järgmise aasta 1. jaanuaril sünnitas poeg Ricardo. Ometi naasis Heleri jalgpalli ja aitas Pärnu JK Eesti meistritiitlini. “Vigastustega on mul vedanud: see jalaluumurd ongi olnud kõige suuremaks traumaks,” kõneleb Heleri Saar ja mõtiskleb: “Ma pole just ettevaatliku mängustiiliga, ma ei karda vastaseid. Tegelikult ju ongi nii, et kui ise kardad, saad rohkem haiget. Kui lähed ise esimesena kontakti, saad vähem viga. Kui jalaluu murdus, ei saanud ma alguses ise arugi, et asi on nii tõsine. Vaatasin imestusega, et isa (Pärnu JK peatreener Jüri Saar – toim.) tahab vahetust teha. Tahtsin tagasi väljakule, aga kui jala maha toetasin, siis see ei kandnud. See oli mulle suureks üllatuseks. Pärast vigastust pole ma ka kartust ligi lasknud, sest kui kardad, siis sa ju ei mängi!”

“

Mõned väiksemad Pärnu tüdrukud kardavad mind: sunnin ka neid treeningutel alati endast maksimumi andma.

„

Heleri tunnistab, et vigastuste vähesuse puhul on tal kindlasti vedanud ja jalgpalli juures on teda hoidnud ka Pärnu naiskonna hea sisekliima. Vanema mängijana tunneb ta vastutust kogu naiskonna eest ja üritab olla eeskujuks noorematele. Naerma turtsatades ütleb: 22

JALKA APRILL 2011

Foto: Lembit Peegel

cv Heleri Saar Sündinud: 16.11.1979 Klubi: Pärnu JK Treenerid: Jüri Saar, Aivar Lillevere, Keith Boanas Saavutused: Eesti meister 1994/1995, 2003, 2004, 2005, 2006, 2010; Eesti karikavõitja 2010; Balti turniiri võitja koondisega 2003, 2004, 2005, 2006, 2008, 2009. Eesti koondises 58 mängu.

“Mõned väiksemad Pärnu tüdrukud kardavad mind: sunnin ka neid treeningutel alati endast maksimumi andma. Ma ei anna ise kunagi kergesti alla ja kui enam ei jõua, sunnin end tahtejõuga. Kui on raske, ei taha viriseda ja vinguda.” Heleri Saar ei kahetse, et alustas jalgpallimänguga siis, kui polnud praegusega võrreldavaid tingimusi. Tal on olnud kolmel korral võimalus minna välismaale mängima, aga erinevatel põhjustel pole sellest asja saanud. Kunagised olud, kui jalgpallisaapad olid

kummist ja neidki oli raske hankida, ajavad teda naerma. Aga see on kogemus, mis noorematel puudub. “Kahju, et neid vanu putsasid enam alles ei ole,” muigab Heleri, kelle sõnul on tänapäeva tehnoloogia ulmeliseks läinud. “Näitaks noorematele – nad kukuksid ümber. Meie alustasime Pärnus karjamaal ja võistlustel tõmbasime selga vanad Pärnu Kalakombinaat/MEKi särgid.” “Paps võttis väikeste tüdrukute grupi ja vägev on vaadata, kuidas nad on tahtmist täis ja mängivad!” räägib Heleri Saar. “Vanemad on ka mõistvad ja enam ei arvata, et jalgpall teeb jalad kõveraks ja seelikuga käia ei saa. Pärnus on see ka hea, et meie naiskonnast kogu aja kirjutatakse. Suvel on iga nädal mingi jutt lehes.” Pärnu JK naiskond on meie jalgpallis omaette fenomen, sest pool naiskonda treenib Tallinnas. Eelmisel kuldsel aastal oli võimalus ühiselt treenida üksnes koduste mängude eel, kui “tallinlannad” päev varem kodulinna tulid. Võõrsil peetud mängude puhul see võimalus puudus. Aga ometi kõik toimis või nagu Heleri täpsustab: “Veel toimis.” Heleri ei mõtle veel lõpetamise peale, aga tunnistab, et ei näe end tulevikus ei kohtuniku ega treenerina. Mõlemad on rasked ametid. “Olen kodus papsi kõrvalt näinud, kui erinevate iseloomudega peab treener hakkama saama ja eriti kehtib see naiste kohta,” räägib Heleri. “Pead mõtlema, kellele mida ütled. Mõnele võid kõvema sõna öelda, teine hakkab selle peale nutma.” Heleri sõnul kuulub tema nende hulka, kes kannatab ära ka kõvema sõna. Ja jalgpallist ei loobu ta enne, kui nooremad ta pingile tõrjuvad. Jalgpalliga seotuks jääb ta tõenäoliselt nii ehk teisiti, sest peagi poolteiseaastaseks saaval pojal on pall kui jala külge kleebitud.

treener

Kohtunike treener Ain Karutoom Endine väravavaht, treener ja kohtunik Ain Karutoom peab Eestis omalaadset ametit: ta on kohtunike kehalise ettevalmistuse treener. Ainuke omataoline Eestis. Indrek Schwede 1988. aastal Tallinna Norma puurilukuna Eesti meistriks tulnud Ain Karutoom (pildil) treenib kohtunikke juba kolmandat aastat. Tema töö on treeningkavade koostamine, treeningute läbiviimine ja nõustamine. Praegu on Eestis 43 tippkohtunikku, kes treenitavate hulka kuuluvad. UEFA kohtunikekonventsioon kohustab meiegi alaliitu tegema 12 ühistreeningut aastas ning meie alaliit on kehtestanud korra, mille järgi Eesti kohtunikud on kohustatud osalema vähemalt kuuel treeningul. “Kohtunike treenimise peaeesmärk on tagada, et nad terve hooaja füüsiliselt vastu peaksid,” selgitab 2005. aastal Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna lõpetanud Karutoom. “Aga oluline on ka see, et nad saaksid omavahel suhelda, üksteist paremini tundma õppida. Koos olles saab mänguolukordi lahata ja arutada, miks üks või teine otsus on tehtud.” Kolm korda aastas peavad kohtuni-

ka lääne regiooni kohtunike instruktor. Nimelt on Eesti kohtunikemaastik jaotatud viieks piirkonnaks, kus klubidega suheldes püütakse kasvatada uusi kohtunikke ja jälgida, et juba olemasolevad ära ei kaoks. Sageli kipuvad kaardilt kaduma sõjaväkke või õppima läinud Eesti tasemel tippnoored. Koostöös teiste piirkondlike mängus Flora ja Levadia instruktoritega õpetab Karutoom uutele kohtunikele ka väljakul liikumist ja vahel ei tohi kohtunik ka tööd lipuga. mängu lõpus tunda vä“Kohtunike kehaline ettevalmistus simust, vaid peab otsuse sarnaneb mängijate omale, kuid eripätegema värske peaga. raks on kindlasti see, et kohtunik peab palju liikuma ka tagurpidi või külg ees,” räägib Karutoom, kes mai lõpus läheb ise UEFA vastavale koolitusele. “Külg “Näiteks Eesti tasemel tippmängus ees liikumist on palju just piirikohtuFlora ja Levadia vahel ei tohi kohtunikel.” nik ka mängu lõpus tunda väsimust, Praegu Nissi põhikoolis kehalise kasvaid peab otsuse tegema värske peaga,” vatuse õpetaja ametit pidav Karutoom kinnitab Ain Karutoom, kes ise on loobunud kõrgemal tasemel vilistamast, on ka ise noori pallureid treeninud. Kuus-seitse aastat tagasi Nissi koolis kuid teenindab Esiliiga mänge. Peale tippkohtunike treenimise on Karutoom mängis tema juhatada oleva klassi 19 poisist tosinkond jalgpalli. Nüüd on Karutoom klasFoto: Lembit Peegel sijuhatajaks Nissi kooli 7. klassile, kus on ainult kolm poissi. Karutoom on treeninud noori ka Turba NJKs ja Keila JKs. Tal on praegugi plaanis hakata uuesti noori mängijaid juhendama, unustamata kohtunike koolitamist. “Kohtunikuna on Eestis võimalik suhteliselt kiiresti pääseda vilistama oma maa kõige kõrgemat liigat,” rõhutab Karutoom. “Me ei oska seda vahel hinnata, et me oleme oma alal oma riigi tipp. Et me oleme kohtunikena Eestis samal positsioonil kui Inglismaa tippkohtunikud omal maal.” kud tegema kehalisi teste. On oluline, et mängu jooksul ligi tosin kilomeetrit läbiv vilemees oleks heas vormis, jõuaks joosta ega võtaks otsuseid vastu hapnikupuuduses.

“

„

2011 APRILL JALKA

Foto: Lembit Peegel

Kristen Viikmäe Nõmme Kalju särgis taas Eesti meistritiitlit püüdmas.

JALKA APRILL 2011

usutlus

Kristen Viikmäe: ma ei löönud ära

Kauane Eesti koondise edurivimees Kristen Viikmäe (32) usub, et kui esimestel aastatel Norras Valerengas löönuks ta ära vähemalt pooled oma võimalustest, poleks Skandinaavias mängimine jäänud tema laeks. Nüüd teab Viikmäe, et ründaja ei tohi üle keskenduda. lennart komp Mitmed su endised koondisekaaslased on öelnud, et neil koju naasmise järel Meistriliigas mängimise tahtmist ilmselt ei ole. Mis sulle tahte annab? Ma mõtlesin pärast Kreekast tulekut (mängis 2010. aastal II liiga klubis Panegialios – toim.) tõsiselt lõpetada ja ma ei mänginud pikka aega. Olin oktoobri algusest juba Eestis, kuid ei otsinud omale meeskonda. Ei andnud kellelegi teada, et olen siin. Olin oma perega ja hakkasin ühe sõbraga spordiklubi Nord tegema. Käisime koolides, võtsime noori ja alustasime treeningutega. Tegelesin sellega kolm kuud ega mõelnud, et peaks mängima hakkama. Samas hoidsin end vormis, kuid pigem seepärast, et olen harjunud treenima, vastavas elurütmis olema ja et normaalset kehakaalu hoida. Jaanuaris käisin juhuslikult Sportlandi jalgpallipoes lastele varustust ostmas ning jäin juttu rääkima Meelis Roobaga (poe juhataja ja Paide peatreener – toim.). Tema kutsus Paide trenni, siis lõin kolm väravat Levadia vastu (treeningmängus jaanuaris – toim.) ja nii hakkas asi peale. Tundsin ka ise, et olen piisavalt heas vormis ja et on liiga vara lõpetada. Jalgpalliga jätkasid siis sellepärast, et sattusid Rooba juurest lastele jalgpallivarustust ostma? Enam-vähem, jah. Ostsin kaks väravat sealt ja ajasime juttu. Rooba rääkis Paide plaanidest ja kutsus trenni proovima. Tegin paar trenni ja nelja-viie päeva pärast oli mäng Levadiaga ja nii ta läks. Lõin väravad ja tekkis huvi. Kuidas sa lepinguni Kaljuga jõudsid? Rääkisin tegelikult kõikide Tallinna klubidega läbi. Tegin Kaljuga mõned trennid ja kuidagi sujuvalt läks valik sinna. Miks sa Kalju valisid? Seltskond sobis ja klubi oli huvitatud ka natukene vanemate mängijate võtmisest, polnud ainult noorte peal väljas. Minu vanuses on tähtis, et saaksin ka pärast treeningut ennast hästi tunda ja oleks kellegagi rääkida, mitte olla vanur noorte seas. Sel ajal olid seal Andrei Stepanov, Tarmo Neemelo ja Tihhon šišov, samuti Jüri Jevdokimov, Kert Kütt, Andres Koogas ja Ken Kallaste, kellega olen erinevatel aegadel koos mänginud. Lisaks meeldis see, et Kuno (Tehva) tahab midagi ära teha ja üritab tõsiselt luua konkurentsivõimelist meeskonda.

Kaljus on nüüd korralik staaride paraad. Vähemalt Eesti mõistes. Kuidas olete koostöö toimima saanud? Praegu on kõigil meeskondadel otsimise aeg. Peame jätkama samamoodi ja endast maksimumi andma. Mingil hetkel peaks hakkama paremini välja tulema ja realiseeruma see kvaliteet, mis meil olemas on. Usun, et mäng-mängult läheme paremaks ja seda peaks soodustama ka väljakute kvaliteedi paranemine. Kaljul on neljas aasta Meistriliigas ja praegu tunduvad seni parimad võimalused esikohta püüda. Klubi nõuab teilt tiitlit? Eks ikka kõik tahavad võita. Meedias on küll öeldud, et oleme medalipretendendid, kuid tegelikult on tunda, et tahame võita. Mängijad on piisavalt kogenud. Mina, Alo ja Tarmo oleme korduvalt meistriks tulnud. Ma ei saaks sellest aru, kui mängiksime 4. koha peale. See oleks imelik. Eestis ei tähenda ka pronks minu jaoks midagi. Teine koht, kui jääd maha mõne punktiga, on kuidagi aktsepteeritav, kuid klubi, kellel on vähegi mängijaid, peab mõtlema meistriks tulemise peale.

“

Neid tekkinud võimalusi arvestades pidanuks kindlasti minema kuhugi edasi, kuid ei löönud ära. Lõin posti, latti, mööda, aga mitte sisse.

„

Mis on need võtmekohad, mis peaks meeskonna ja klubi sees tööle hakkama, et tiitel tuleks? Koostöö väljakul peab hakkama toimima, et välismaalased saaksid kõikidest pisiasjadest aru. Praegu on puudu üksteise juhendamisest väljakul, mida segab veel ka keelebarjäär. Asi on pisiasjades kinni ning varem või hiljem saame need lahendatud. Üks asi on vahetu suhtlemine väljakul, teine treeneri mõistmine. Kas peatreener Igor Prinsi tahtmine on juba kõigile selge? Pigem otsimise mõistmist. Kõik üritavad leida oma vormi, kiirust väljakul ja söödumängu. Töötame selle kallal, et en2011 APRILL JALKA

usutlus dast 10–20 protsenti veel anda. Leida vormi tipp. Tean, et minul, Tarmol, Terjal ja teistel on kõigil veel kõvasti juurde panna nii füüsises kui ka mänguplaanist aru saamises. Ma ei usu, et sinu kaliibriga mehe ainus variant oli Eestisse tulla. Millised su variandid talvel olid? Üks reaalne variant oli minna Maltale. Miks sa ei läinud? Ei olnud huvitatud sel hetkel. Olin just Kreekast tulnud, alustasin tegevust ka noorte treenimisega ja sel ajal tundus mõistlikum olla siin Eestis ning kogu oma elu siin sisse seada. Ma ei ütle, et ei taha kuhugi minna, aga paratamatult tuleb vanus peale ja mõistlikum on jääda paikseks sinna, kuhu tahad oma elu sisse seada. Kui tuleks suur klubi, suure staadioni ja fännidega, siis jah, muidugi läheks. Nii-öelda tavalised variandid, kus olen juba piisavalt mänginud, need mind enam ei tõmba. Ütlesid jaanuaris, et välismaal mängimise isu on otsas. Mida sa konkreetsemalt selle all mõtled? Välismaal on kogu rõhk jalgpallil. Et ennast hästi tunda ja teha korralik hooaeg, on vaja mitme asja kokkulangemist. Esiteks, et klubis oleksid asjad korras. Makstakse palka, tingimused on normaalsed, hea treener, hea läbisaamine. Kogu elu keerleb ainult jalgpalli ümber. Siin on pere ja sõbrad. Kreekas ei makstud regulaarselt palka, keelebarjäär segas ja kokkuvõttes oli see aeg väga raske. Praegu ei tundnud mingit huvi, et minna uude kohta, kus on võib-olla täpselt samad asjad. Millised probleemid sul Kreekas täpsemalt olid? Klubi ei maksnud regulaarselt palka. Pigem ei maksnud üldse palka. Kuna tahtsin lepingust vabaks saada, oli tõenäosus kogu rahast ilma jääda ja nii oligi. Otsustasin lepingu kahepoolselt ära lõpetada. Tegime kokkuleppe, et nad annavad ühe väga väikese summa ja on nõus mind lepingust vabaks laskma. Ma ei näinud mõtet seal vireleda ja võidelda. Ma ei näinud, et asi kuhugi liigub. Olin Kreeka tugevuselt kolmandas liigas, pildil kuskil polnud, keegi huvi ei tundnud. Olin kuskil täiesti mudas.

Kas keegi sind siis ei hoiatanud, et Kreeka teine liiga on koht, kus iga mees ei ole sõnapidaja? Ikka hoiatas. Sellest on ju räägitud aastaid. Aga leping oli reaalne, notariaalselt kinnitatud. Oleksin võinud minna võitlema, kuid see oleks jäänud venima ja kestnud aastakaks nagu praegu šišovil. See tähendanuks, et poleks saanud mängida või üldse midagi teha. Mul ei olnud sellist huvi, et peaks hakkama Eesti ja Kreeka vahet sõitma ja võib-olla mingeid kohtuasju ajama.

“ „

Hakkasin ühe sõbraga spordiklubi Nord tegema. Käisime koolides, võtsime noori ja alustasime treeningutega. 2009. aastal tegid Rootsi esiliigas Jönköpingsi Södra eest hea hooaja ja sind valiti klubi aasta parimaks. Kreekasse siirdudes ütlesid küll, et vanust on piisavalt ja tahaks soojemat kliimat, kuid praegu tundub, et põhjamaades jätkamine olnuks vist päris hea valik ... See oligi minu tase. Kui praegu karjäärile tagasi vaatan, siis mulle sobis Rootsi esiliiga väga hästi. Kõrgliigades Skandinaavias mängisin ma küll hästi, kuid alati jäi midagi puudu. Väravatest, enesekindlusest. Rootsi esiliiga oli mulle ideaalne taseme mõttes ja sotsiaalne pool sobis samuti väga hästi. Karjääri silmas pidades pidanuks kindlasti sinna jääma, kuid mingi hetk tekib huvi teiste asjade vastu. Sel ajal tundus huvitav kasutada varianti tutvuda teise kultuuriga. Kas Kaljusse siirdumine tähendab nüüd, et koondisekarjäär on läbi, sest peatreener Tarmo Rüütli koduliigast ju vanemaid mängijaid ei kutsu? Eriti ründajaid. Koondisel on ju tegelikult häid ründajaid küll. Zenjov on küll pisut vigane praegu. Valikut on. Eestist koondisekutse saamiseks pead siin ikka väga-väga hea olema.

Miks sa läksid sinna siis üldse? Tegelikult olid mul lepingus väga head tingimused. Lisaks rääkis klubi, et tahab kohe tõusta kõrgemale. Kokkuvõttes oli see lihtsalt üks tore jutt. Reaalsus ei klappinud paberile kirjutatuga kunagi. 2010. aasta jooksul ei saanud sa siis sentigi palka ... Sain lepingu allkirjastamise tasu, kaks korda palka ja lepingu lõpetamise tasu. Kõik. 26

JALKA APRILL 2011

Moldova vastu 2008. aastal triblades.

Koondisekutse võimalusega sa siis ei arvesta üldse? Loomulikult tahaks mängida, aga kui seda ei juhtu, siis ma olen mänginud küll ja küll. Iga asi peab ükskord lõppema. Mis siin ikka nutta. Olen oma töö teinud ja saanud piisavalt seda mõnu tunda, mängides igal pool suurtel staadionidel. Millestki ilma ma jäänud ei ole, pigem väga-väga palju võitnud. Kannasööt Kaimar Saagile, millest ta Angola vastu võiduvärava lõi, jääb siis sinu viimaseks sähvatuseks?

usutlus Oli jah. See oleks isegi väravasse läinud. Tegelikult lõin värava peale, aga keegi vist kaitses ära. Kui 17aastasena Floras ja koondises mängima hakkasid, olid ootused sinu suhtes väga kõrged. Mis sa arvad, mis sul puudu jäi, et suuremasse liigasse siirdumine ära jäi? Eestis mängisin ma noorena oma taseme välja, lõin piisavalt väravaid ja olin koondises põhis kas ründes või paremas ääres. Tol ajal oli loogiline vaheetapp minna Norrasse. Valerenga (Viikmäe esimene välisklubi – toim.) on väga suur klubi ja väga heade kontaktidega. Neil on palju fänne, agente, tähelepanu. Mängisin väga palju mänge. Kolme aasta jooksul ilmselt üle viiekümne, kuid ma ei löönud ära. Nendest ründajatest, kellega ma selle kolme aasta jooksul Valerengas koos mängisin, oli mul pikalt kõige rohkem reaalseid võimalusi, kuid lõin ära ainult ehk iga kümnenda. See oli võtmekoht. Oleks neis 50 mängus isegi alla poole võimalustest realiseerinud, oleks löönud 20 väravat hooaja peale, siis see olnuks piisav, et teha järgmine samm. Neid tekkinud võimalusi arvestades pidanuks kindlasti minema kuhugi edasi, kuid ei löönud ära. Lõin posti, latti, mööda, aga mitte sisse.

cv Kristen Viikmäe Sündinud: 10.02.1979 Tallinnas Pikkus: 183 cm Positsioon: ründaja, äärepoolkaitsja Klubid mängijana: 1994-97 Tallinna Jalgpallikool 1995-97 Tallinna Sadam 1997 FC Lelle 2/0 (D1) 1996-00 FC Flora Tallinn 74/36 1998 FC Kuressaare 1/0 (D1) 2000 JK Tervis Pärnu 3/1 (D1) 2000-03 Valerenga IF Oslo (NOR) 43/6 2003-04 FC Flora Tallinn 33/20 2004 Enköpings SK FK (SWE) 9/4 (D1) 2005 Fredrikstad FK (NOR) 6/1 2005 FC Flora Tallinn 16/9

Mis sa arvad, millest need arvukad eksimused tulid? Pigem oli asi enesekindluses, sest Eestis ma ju lõin. Küll mitte väga palju, aga enda väravad lõin ära. Rootsi esiliigas samuti. Norras oli tahtmist nii palju ja igapäevaelu käis ainult jalgpalli ümber. Olin nii ülekeskendunud, et mõtlesin ennast kinni. Olin liiga pinges, võinuks olla vaimselt lõdvestunum. Nüüd vanema mängijana olen aru saanud, et tegelikult pead olema ikka rahulik ega tohi üle stressata. Pead minema mängu sisse, mitte mõtlema sirgjooneliselt, et pean lööma väravaid.

2006 Gefle IF (SWE) 26/2

Põdesid sa ka oma eksimusi või said neist üle? Kui Valerengast tagasi Florasse tulin, siis läks jälle hästi. Tulime meistriks ja lõin vist 15 mängus 11 väravat. Eestis on rohkem inimeste toetust ja tähelepanu ei ole ainult jalgpallil. Mind on see oluliselt mõjutanud.

Saavutused: Eesti meister (1997/98, 1998, 2003), Eesti

Kas Norras klubi või treeneri toetust või abi ei olnud siis üldse, kui oli näha, et tekkinud võimaluste realiseerimine jääb mõtlemise taha? Oli küll, aga kui tekkis sähvatus, lõin ühe ära, siis võib-olla järgmises kümnes ei löönud. See oli nii hooajast hooaega. Mäletan, et ühe hooaja esimeses mängus lõin kohe ära. Siis oli viis-kuus mängu sellega ka kõik. Valerenga oli nii kõrgete ootustega klubi, et neil ei olnud enam tahtmist oodata minu suureks kasvamist. Ütlesid, et tagasi vaadates võinuks olla rahulikum. Kas see rahulikkus tuli hiljem Rootsis? Gefles (2006. aastal – toim.) oli samamoodi. Lõin vist neljas mängus kaks väravat ja pärast mitte ühtegi. Protsess enesekindlaks mängijaks kasvamisel võttis mul rohkem aega, kui seda aega klubidel oodata oli. Eestis ei ole mul kunagi olnud probleemi väravat lüüa või stabiilne olla. Välismaal võttis selleni jõudmine kaua aega. Alles 29aastaselt Södrasse minnes tuli rahulikkus.

2007 FC Flora Tallinn 18/9 2008-2009 Jönköpings Södra IF (SWE) 57/13 (D1) 2010 Panegialios F.C. (GRE) (D2) ?/1 2011 JK Nõmme Kalju

Koondisekarjäär: A-koondis 114/15 U21 2/0 U19 11/3 U17 7/3 karikavõitja (1998), Eesti Superkarika võitja (1998, 2003), Norra karikavõitja (2002), Rootsi karikafinalist (2006), Eesti Jalgpalli Liidu hõbemärgi laureaat (2007), Hõbepalli laureaat (2004). Allikad: Estonian Football 100 Years, Jalka, Wikipedia

Sul on kirjas 114 koondisemängu, kuid aasta parimate valimisel on sinu nimi pingeridades figureerinud väga harva ja ka ajakirjandus pole sind eriti kiitnud. Mis sa arvad, miks see nii on olnud? Elasin koondises kõik treenerite vahetused üle, kuid pigem olin säravam noorema. Viimati tegin väga hea hooaja 2004. aastal. Lõin neli väravat ja andsin mitu söötu. Neist kaks olulist mängus Lätiga. Paar ajakirjanikku ütles hiljem, et tegelikult magati mind maha. Hiljem ei leidnud sellist stabiilsust. Kindlasti ka konkurents järjest tihenes. Varem oli mul rohkem aega teha halbu mänge ja siis end uuesti üles leida. Lõpuks jäi mänguaega ka vaikselt vähemaks. Palju klubides mängimise ebakindlus sinu koondisemänge mõjutas? Koondise eest mängisin paremini. Pigem oli koondis see koht, kus tahtsin endast kõik välja panna ja tõestada. 2011 APRILL JALKA

arvamus

Kas Eesti klubidel on lootust? “Mida seal vaadata on?” lajatas mu üle keskmise jalgpallilemb sõber, kui kutsusin ta vaatama Meistriliigat ja andsin teada, et nõnda saab osaleda loosimises koondise reisile Lõuna-Ameerikasse. “Uruguaysse võiks ju minna küll, aga Meistriliigas pole ühtegi normaalset klubi.”

Lennart Komp

äärane otsekohene vastus võttis üsna kiretult kokku tõrksate vastuste müriaadi, mida aastate jooksul Eesti Meistriliiga jalgpalli jälgides oma sõpradelt-tuttavatelt (need, kes pole otseselt mõne klubiga seotud) sadu kordi kuulnud olen. “Mis me sinna Meistriliigale ronime, läheme parem pubisse, Manu mängib Arsenaliga.” Kummastaval kombel ei ole FC Flora suurim rivaal FC Levadia või FC Kuressaare kangeim konkurent Paide, vaid Manchester United, Chelsea, Arsenal, Barcelona, Bayern ... Ja eks igaüks võib seda rida oma parema äranägemise järgi pikendada, kuni seksikate ja edukate välisklubide loetelust saab keskpärasemate lõputu nimistu. Ma võin kõlada ketserlikult, kuid tuleviku Lionel Messid, Ferenc Puskased, Peled, Di Stefanod ja Beckenbauerid ei hakka kunagi kaunistama Eesti klubide

JALKA APRILL 2011

ridu. Juhul kui meie maapõuest juhuslikult ohtralt kulda, ükskõik mis värvi, ei leita. Kui mõni talent või supertalent võrsub siinsest mullast, elame talle kaasa mõne megaklubi särgis. Lootust justkui polegi. Iga-aastane motoorne rotatsioon, uute talentide pealekasv, realiseerimata annete tuhmumine, edukamate välismaale müümine, noorte mängijate eneseotsingud ja -leidmised. Tõesti, mida seal vaadata on? Sakslane, inglane, itaallane, hispaanlane, prantslane – arenenud jalgpallikultuuri saadik ju nii ei mõtle. Seda teab valdav osa vutisõpru isegi. Tema toetab klubi, keda viis esimest korda vaatama tema isa, kelle suhtes võib ta küll sõltuvalt tulemustest, meeskonnast ja treenerist olla sapiselt kriitiline, kuid seejuures kannab teda armastus tolle klubi vastu. Olgu Bundesligas või Regionalligas. Säärane üleromantiseeritud võrdpilt võiks olla eeskujuks ka meie klubidele, kellest eakamate järjepidevus tiksub juba kolmandat aastakümmet, kuid kelle pealtvaatajaskond edust või ebaedust sõltumata püsib 100–200 vahel. Mul ei ole Eestis olnud kunagi oma vaieldamatut lemmikklubi. Mõni on sümpaatsem kui teine, kuid mängudel käin ikka üldisest ja professionaalsest huvist jalgpalli vastu. Et aga anduda mõnele konkreetsele klubile, tahaks ma olla osa nende ideest, samastuda mingil mõttelisel tasandil mängijate ja kogu organisatsiooniga, kelle olemise idee suudab mind puudutada. Ja see olemise idee väljendugu klubi igas detailis või vähemalt olgu neis tajutav. Praegu aga on Eesti klubide suurimaks mureks, kuidas hooaeg lõpuni mängida. Jah, kui pole raha, et mängijatele palka maksta, taristu kiratseb ja punkte ei lisandu soovitud hooga, siis

küsib nii mõnegi klubi tegelane endalt, milleks, kurat, ma selle kõigega jändan. Kedagi ju niikuinii ei huvita. Ja ei hakkagi huvitama, kuni valitseb säärane vutivaenulik suhtumine ja ükskõiksus enda ning potentsiaalse pealtvaataja, toetaja, fänni suhtes. Klubid peaksid suutma sõnastada mõned ideed, millest nad juhinduvad. Sõnastama missiooni ja visiooni (kõlagu need sõnad nii tühjalt kui tahes), küsima endalt, mis on meie identiteet ja väärtushinnangud, mida me peame endale kalliks. Mõned on seda teinud, kuid ma ei näe neid kajastuvat ega toimivat igapäevaselt, vaid ainult siis, kui nende jaoks on aega. Aga aega teatavasti pole. Klubi ei saa olla ainult eestlaste, venelaste, tallinlaste, saarlaste, järvalaste, tartlaste klubi. Klubi peaks sõnastama oma sihtgrupid, kellele on nende tegevus suunatud. Keda nad kõnetada tahavad. Kui nii kaugele on juba jõutud, tuleks leida nende gruppide seast inimesed, nendega rääkida, küsida, mida nemad ootavad ja tahavad. Millest nad unistavad. Neil inimestel on tõenäoliselt juba mingi seotus selle klubiga, mingi positiivne hoiak, ideed, mida tahaks ellu viia. Kui neist tekiks mingi tuumik, on juba lootust, et nende ümber koonduvad ka uued huvilised. N-ö tuumiktoetajate abil, kuid mitte üleekspluateerides on võimalik klubil omapoolseid jõude lisades suurendada sidusust kogukonnaga. Samas peab aduma, et see ei ole tegevus, mis annab vilju mõne kuu pärast, vaid aastate jooksul ning eesmärgi ja planeeritud tegevusena. Klubid peavad teadma, kes ja milleks nad on ning toetajad niisama hästi. Vastasel korral jäämegi üksteisele laiutavate käte ja nõutu pilguga otsa vaatama. Küllap peegeldub meie klubi-

arvamus kultuuris ühiskondlik idee(tus) üldisemalt. Üleminekuühiskonnale omaselt oleme seadnud ja täitnud suured ning kandvad ideed. Saanud Euroopa Liidu, NATO ja eurotsooni liikmeks, kuid unustanud seejuures ära inimese. Klubi on jõudnud Meistriliigasse, võitnud tiitleid, olnud edukas eurosarjas. Aga kelle jaoks? Omaniku, meeskonna, sponsorite, fännide? Kui mingid mõõdetavad sihid saavad täidetud, valdab meid suuresti hämming. Pärast 2004. aasta maid, kui saime ELi ja NATO liikmeks, kulus mitu aastat enne, kui uueks ideeks sündis euroraha. Nüüd elektriautode taristu. Jalgpallis ei saa eksisteerimise mõte olla ainult järgmine tiitel, sest mida on väärt tiitel, kui seda pole kellegagi (loe: fännidega) jagada. Ühiselu keskmes ei ole juba aastasadu kirikud või vabriku

suitsunurk. Tänapäevases, postmodernses, riski- või kuidas-iganes-seda-nimetada-ühiskonnas on väärtused ambivalentsed. Täna üks, homme teine. Täna Ronaldo, homme Cristiano Ronaldo. Ajalooga klubide toetajad võivad neid mängijaid oskuste poolest imetleda, kuid nende jalgpalliarmastuse tsentrum on ikkagi klubi. Klubi, mis mõnes mõttes täidab justkui kihelkonnakiriku kunagisi funktsioone. Sinna tuldi kokku tuttavaid nägema, uudiseid kuulama, seltskonda nautima ja pärast mindi koos kõrtsu napsu võtma. Mõistagi on see ülilihtsustatud nägemus, kuid ka Eestis, kui tahta pisutki eesmärgipärast tööd teha, võiks klubidest kujuneda mingi hingeline pide, mis marsruudil kodu-töökoht-kodu annaks võimaluse rutiinist välja astuda. Poegadesse võiks sigineda see kummaline

mehelik jalgpalliarmastus ning staadionikülastus võiks olla (üle)nädalane meheks sirgumise riitus, milleks isadel poegade jaoks muul ajal enam niikuinii aega ei ole. Praegune hiidklubide ihalemine näitab ju väärtustenihet nii markantselt, et valus hakkab. Noored tahavad midagi üüratut, kättesaamatut, olla võitja, sest kaotusi on elus ju niigi ohtrasti. Säärane fänlus on aga üksildane ja pidetu. Tähtis on, et Eesti klubid hakkaksid mõtlema klubi-, mitte meeskonnapõhiselt. Nähes eesmärgina tulemust, kuid unustamata sidusat kogukonda. Kui eelnev tundub klubide olelusvõitluste raskusi arvestades arutu fantaasia, soovitaks klubijuhtidel seinale kirjutada järgnev Lennart Meri tsitaat: “Olukord on sitt, kuid see on meie tuleviku väetis.” Foto: Steve Drew/EMPICS Sport/SCANPIX

Isa, poja ja ... püha jalgpalliklubi nimel? Millal täituvad meie tribüünid põlvest põlve edastatud jalgpalliarmastusega, selles on küsimus! 2011 APRILL JALKA

noored

Bernhardt ootab U19 koondiselt võite Frank Bernhardt on oma väljaütlemistes aus: kui ta teab, et mängijad on võimelised heaks tulemuseks, siis ta nii ka ütleb; kui ei, ei jäta sedagi saladuseks. U19 koondise Eliitringi turniirile vaatab ta vastu enesekindlalt. Lennart Komp

ügisel kodusel valikturniiril alagrupis Norrat, Šotimaad ja Liechtensteini edestanud Eesti läheb mais Eliitringis vastamisi Horvaatia, Portugali ja Belgiaga. Sakslane küll ei ütle otsesõnu välja, et alagrupi võit ja pääs finaalturniirile oleks see, millele ta panustada soovitaks, kuid enesekindlusest tal puudu ei tule. Kui kaks aastat tagasi Tallinnas mängitud Eliitringis olid toona 1990. aastal sündinud poiste vastaseks Hispaania (0 : 3), Saksamaa (0 : 5) ja Tšehhi (1 : 5), oli loosiõnn Bernhardti hinnangul seekord Eestile tublisti armulisem. “Kaks aastat tagasi ei olnud ükski grupp nii tugev kui meie oma,” lausus Bernhardt. “Kuna võitsime sügisel esimese ringi, saime nüüd soodsama positsiooni, ja kui realistlikult vaadata, on meie olukord tänavu märksa lootustandvam.” Kokkuvõtlikult kõlab Bernhardti arutluskäik järgmiselt. Avamängus on vastane võõrustaja Horvaatia, kes on küll tehniline, ent armastab mängida keskelt ja maast. Kui need kanalid kinni panna ja ise kiiresti rünnakule lülituda, on nad haavatavad. Valikgrupis viigistasid nad 2 : 2 Fääri saartega ja olid napilt 2 : 1 üle Lätist. Portugal on küll tugev, kuid võitis oma alagrupi 5 punktiga. Eesti mängis Portugaliga mullu jaanuaris, kui tulemuseks oli pärast tasavägist mängu napp 0 : 1 kaotus ja teises mängus 0 : 5 allajäämine. Portugallastel on 3-4 võtmemängijat, kelle neutraliseerimine on oluliseks küsimuseks. Tugevaimast “potist” tuli Eestile Belgia, kes võitis kvalifikatsioonis kõik kolm vastast, nende seas Inglismaa.

JALKA APRILL 2011

Foto: Lembit Peegel

Henrik Ojamaa kaks aastat tagasi mais Saksa noorte vastu palli valdamas.

Eliitring U19 Euroopa meistrivõistluste valikturniiri Eliitringi mängude tulemusena selgub seitse finaalturniirile pääsejat, kelleks saab iga grupi võitja. Oma valikalagrupi Norra, Šotimaa ja Liechtensteini ees võitnud Eesti U19 koondis pääses Eliitringi alagruppide loosimiseks B-tugevusgruppi ühes Türgi, Inglismaa, Norra, Iirimaa, Slovakkia ja Venemaaga. Eliitring mängitakse 24.–29. maini Horvaatias. EM-finaalturniir mängitakse 20. juulist 1. augustini Rumeenias.

noored Kui kõik läheb õnneks, võib see matš otsustada grupi võitja. “Olen välja uurinud kõikide vastaste mängijate koduklubid ja valdav osa neist mängib U19 noortevõistkondades,” märkis Bernhardt. “Meie koondislased konkureerivad igapäevaselt juba meesteklassis kas Meistri- või Esiliigas ja see on suur eelis, mis peaks ka kuttidele kindlust süstima – kui meie mängime kodus meeste vastu ja nüüd on vastas noored, on ka poistel põhjust enesekindel olla.” Aasta esimeses mängus märtsi alguses kaotas Eesti võõrsil 0 : 3 Soomele, ehkki avapoolajal domineeriti. Kui kaks aastat tagasi peeti Eliitringiks valmistumisel palju mänge, enamasti ühe vastasega kaks korda järjest, siis tänavu on plaan teine. Koondis tuleb kord kuus kokku, tehakse lühike treeninglaager, üks mäng ja minnakse klubide juurde tagasi, et mitte häirida treeningrütmi. Kui märtsis mängiti Soomega ja aprillis on vastaseks Ukraina, siis mais, kaks nädalat enne Eliitringi, osaletakse turniiril Itaalias, et kasvatada õlatunnet ja harjuda turniirirütmiga. “Palju mängimine ei ole kunagi paha, kuid peab arvestama, et poistel on kohustused klubide juures ja pidev eemalolek häirib töörütmi,” vaagis Bernhardt. Foto: Lembit Peegel

Eesti vastased U19 Eliitringi turniiril Horvaatia Frank Bernhardt: “Horvaatia on alati tugev ja väga tehniline, kuid neil on esimese mängu pinge ja kohustus võita. Meie oleme n-ö autsaiderid ja tahame võita. See on meie eelis.” * tulemused valikgrupis: v Fääri saared 2 : 2 v Läti 2 : 1 v Itaalia 1 : 3 * alagrupi 2. koht 4 punktiga * tugevusgrupp D * kohtub Eestiga 24. mail Portugal Frank Bernhardt: “Portugal on väga tugev meeskond, kuid kohtusime omavahel eelmisel aastal treeningmängus, kus kaotasime 0 : 1 ja omasime ise mitut väravavõimalust. Nad on võideta-

“Turniir Itaalias aitab mängijatel kokku kasvada ja võistkonnavaimu kasvatada. Sealt naastes veedavad mängijad nädala klubide juures ja siis minnakse koos juba Horvaatiasse.” U19 koondist valmistavad valikturniiriks peatreener Bernhardt, abitreener Marko Lelov, väravavahtide treener Ain Tammus, füsioterapeut Helen Soosalu ja talvel jalgpalliliitu tööle asunud kehalise ettevalmistuse treener Ilo Rihvk.

Ilo Rihvk: parim sõber olgu metsajooks!

Frank Bernhardti tegusates sammudes loodab uusi kõrgusi ületada ka U19 koondis.

Talvel Eesti Jalgpalli Liidus ametisse asunud kehalise ettevalmistuse treeneri Ilo Rihvki sõnul peavad noortekoondislased tippu jõudmiseks muutma suhtumist ja parandama füüsilist vastupidavust. “Kõige tähtsam on hakata jaksama ja poiste parim sõber vabal ajal peaks olema metsajooks,” on Rihvk kategooriline. “Kui põhi on all, saab hakata arendama kiiruslikke omadusi ja jõudu. Paljudele aga peab alles põhja tegema hakkama. Üldfüüsiline on just individuaalne asi, poisid peaksid rohkem ise tegema ja treeneritelt selles osas nõu küsima.” EJLis on Rihvki ülesandeks tegeleda

vad.” * tulemused valikgrupis: v Aserbaidžaan 2 : 2 v Gruusia 3 : 0 v Kreeka 1 : 1 * alagrupi võitja 5 punktiga * tugevusgrupp C * kohtub Eestiga 26. mail Belgia Frank Bernhardt: “Tugevusgrupis A olid Hispaania, Itaalia, Holland, Serbia, Itaalia, Saksamaa, Prantsusmaa ja Belgia. Meie saime vastaseks Belgia, kes on eeldatavalt selle seltskonna nõrgim.” * tulemused valikgrupis: v Küpros 4 : 1 v Albaania 2 : 0 v Inglismaa 2 : 1 * alagrupi võitja 9 punktiga * tugevusgrupp A * kohtub Eestiga 29. mail

klubide treenerite teadmiste parandamisega füüsilise ettevalmistuse alal ning jälgida noortekoondiste kandidaatide füüsilist ettevalmistust. Tänavu kevadel on prioriteediks 1992. aastal sündinud poiste U19 koondis, kes mängib mais Eliitringi turniiril. “Tegin talvel iga mängijaga näidis treeningu ja andsin kätte personaalse kava. Kui palju nad seda järgivad, on nende professionaalsuse küsimus, kuid Eliitringi omad võiks juba aru saada, mis milleks vajalik on,” lausus Rihvk. “U19 mängijad on enamasti Meistri- või Esiliiga klubide juures, kus enamasti tehakse jooksu- ja jõutrenne, kuid palju jääb tegemata noorteklassides.” Rihvk on töötanud nii Eestis kui ka Inglismaal personaaltreenerina. 2005. aastal siirdus ta Inglismaale Hulli ülikooli, kus õppis spordivigastuste rehabilitatsiooni erialal. Inglismaal olles läbis Rihvk ka NASMi personaaltreenerite koolituse ning sai rahvusvahelise personaaltreeneri litsentsi. Rihvk on töötanud ka Eesti jalgpallikoondise ja FC Flora füsioterapeudina ning aidanud vigastustest taastuda ja paremasse füüsilisse vormi jõuda ka teiste alade sportlastel. 2011 APRILL JALKA

JALKA APRILL 2011

Manchester United

Rafael da Silva

2011 APRILL JALKA

Fernando Torres

Chelsea

JALKA APRILL 2011

Foto: Nigel French/Scanpix

2011 APRILL JALKA

Foto: Paul Ellis/AFP/Scanpix

JALKA APRILL 2011

Rohkem sporti kui kusagil mujal. Otse ja eksklusiivselt.

UEFA Meistrite Liiga / UEFA Euroopa Liiga / Triobet Balti Liiga / Ligue1 Prantsumaa Liiga / Inglismaa jalgpall (FA Karikas ja esiliiga) / Inglismaa jalgpalli kõrgliiga Mastercard Balti Korvpalliliiga / Euroliiga korvpall / Euroopa meistrivõistlused korvpallis / FIBA meistrivõistlused korvpallis Vormel 1 / Moto GP / NASCAR Jäähoki maailmameistrivõistlused / Kontinentaalne Hokiliiga ATP tennis 24/7 365 päeva aastas / 180 otseülekannet hooajal / 200 mänguülekannet hooajal / 50 tundi otseülekandeid nädalas * Saadaval ainult Viasati lepingulistele klientidele

Kontinentaalne Hokiliiga / Jäähokiliiga NHL / Hockey Alsvenskan (Rootsi esiliiga) / Jäähoki maailmameistrivõistlused

PGA turnee / PGA Euroopa turnee / LPGA turnee (naised) / Meistrite turnee (seeniorid)

www.viasat.ee

www.facebook.com/ViasatSportBaltic

Helista kohe 16788!

2011 APRILL JALKA

jalka tuleb külla

Operi jalgpallikool Kosel – elu soojas ja külmas saalis Andres Operi jalgpallikoolil on Kosel kolm treeningrühma, mis talvel harjutavad vaheldumisi kohaliku gümnaasiumi soojas ja väikeses ning kutsekeskkooli suures ja külmas saalis. Kunstmuru Kosel pole. Treener Ralf Rogov on mures. Indrek Schwede

ndres Operi jalgpallikooli treener Ralf Rogov tahab, et Jalka tuleks külla siis, kui ta oma poistega Kose kutsekeskkooli võimlas harjutab. Rogovil on Kosel kolm gruppi, kellele ta Tallinnast õpetust käib andmas. Alates sügisest on neil võimalus treenida ka soojas ja mugavas Kose gümnaasiumi võimlas, kuid jäänud on ka treeningud kutsekeskkooli külmas võimlas, kus poiste veepudelidki on ära külmunud. Aegade kokkuklapitamine aga polegi nii lihtne ja Jalka saab kõrvalt vaadata, kuidas Kose 1998.–2001. aastal sündinute grupp gümnaasiumi võimlas harjutab. Aga Rogov teeb Jalkale enne trenni algust siiski kiirvisiidi kõledasse kutsekooli võimlasse. Esimene mulje on aga vastuoksa väga soodne: võimla on avar ja just saalitingimustele sobivate väravatega. Aga tõsi ta on – külm saal oli talve haripunktis

väikestele pallurihakatistele tõenäoliselt paras katsumus. Eriti kui joogipausi ajal selgub, et veepudel sisaldab ehedat jääd. Ralf Rogovil on Kosel pikk pärastlõuna: kõigepealt juba mainitud 1998.–2001. aastal sündinute grupp, siis 1995.–1997. aasta poisid ja lõpuks tulevad pooleks tunniks 2003.–2006. aastal sündinud juntsud. Keskmise vanusegrupi treening algab kullimänguga. Tegemist on kahe meeskonna vahelise mänguga. Alguses on teiste püüdjaid kaks. Vastavalt sellele, kuidas neil õnnestub ülejäänud poisse märgistatud alal kinni püüda, kasvavad nende meeskonnad. Kinnipüütud poisid hoiavad üksteisel kätest kinni ning üritavad ahelikena tegutsedes uusi ohvreid tabada. Mäng lõpeb siis, kui kõik poisid on kinni püütud. Võidab see meeskond, kelle rivi on pikem ehk kel on poisse

rohkem. Kaotajad teevad pärast mängu kükke. Kui mäng on paar korda läbi mängitud, järgneb sabade varastamise mäng: iga poiss pistab endale selja taha püksi neoonvesti. Ülesandeks on teistelt vestide “varastamine” ja oma vesti säilitamine. See on suurepärane harjutus väljakunägemise treenimiseks. Mõni poiss satub vestijahil hoogu ja osutub ise kergeks saagiks selja taha hiilinud konkurendile. Sa oled ühtaegu kütt ja kütitav. Sa pead pidevalt jälgima olukorda oma läheduses, olema teadlik, mis ümberringi toimub. Spurdid, põiked, suunamuutused ja pidurdused. Vesti võid näpata eesliduvalt kaaslaselt, aga võid selle ootamatult haarata ka kellegi teise eest põgenevalt või kedagi teist tagaajavalt poisilt. Ja kunagi ei saa kindel olla, et – siuhti! – oled suurde tuhinasse sattunult ise korraga ilma “sabata”. SaFoto: Lembit Peegel

Meeskondlikus kullimängus üritab ahelik koosseisus (vasakult) Georg-Ander Sild, Marko Lepik, Ergo Oll, Siim Leedmaa, Martin Viiklaid ja Roger Mäemets kinni püüda ikka veel vabadust nautivat Joosep Rannut.

JALKA APRILL 2011

jalka tuleb külla batud langevad mängust välja ja peavad tegema kümme kätekõverdust. Võidab see, kel on mängu lõpuks kõige enam trofeeks korjatud veste ehk händasid.

Foto: Lembit Peegel

Nalja ja võistlusmomendi varjus Järgneb uus mäng. Kõigil on oma pall jalge ees ja märgistatud alal peab sellega olema pidevas liikumises. Eesmärgiks on oma palli üle kontrolli kaotamata lüüa teiste poiste pall alast välja. Siingi on ohtlik minna liiga lahtiselt teistele peale, et kera kaaslase nina eest minema kihutada – oma valveta jäänud pall virutatakse teiste mängijate poolt väljaku piirest minema. Poiss, kes laseb oma palli alast välja lüüa, peab tegema kümme harjutust kõhulihastele ja võib siis mängu tagasi tulla. Treener teeb vahekokkuvõte ja küsib, kes poistest pole kordagi palli kaotanud. Nüüd on nende kord teha kümme kätekõverdust. Harjutus lõpeb sellega, et väljalangejaid enam mängu tagasi ei lubata ja treener tõmbab markereid liigutades mänguala järjest koomale. Aina vähenev poistehulk surutakse kokku ning oma palli kaitsmine muutub raskemaks. Kuniks mängu jääb harjutuse võitja.

“

Enne treeningut. All vasakult: Janno-Martin Inno, Deigmar Virga, Marko Lepik, Siim Leedmaa, Georg-Ander Sild, Ken Metsis, Kenert Anniste. Ülal vasakult: Taavi Rannu, Joosep Rannu, Ergo Oll, Roland Niidas, treener Ralf Rogov, Martin Viiklaid, Roger Mäemets. Foto: Lembit Peegel

„

“Sellised mängud on emotsionaalsed ja poisid ise ei märkagi, et nad jooksevad ja imiteerivad paljusid mängus ettetulevaid olukordi,” selgitab Ralf Rogov. “Samuti on kätekõverduste ja teiste harjutustega – kui saab nalja ja väike võistlusmoment on ka sees, siis mängu ühe osana tehakse harjutused enesele märkamatult ära.” Ka sööduharjutuste sisse peitis treener tegevusi, mida tavaolukorras vaevalt et vaimustusega tehtaks: pärast sööduandmist pidi poiss kiiresti maha istuma ja jalad sirgu ajama ning siis kärmelt jälle püsti tõusma või kõhuli laskuma ja kohe püsti kargama. Nagu alati, lõpetas treeningu kõige oodatum osa: mäng. Väikeses saalis väikeste väravatega mängides. Ning arvestades poiste vanusevahet ja oskusi, mängiti kordamööda kolm kolme ja neli nelja vastu.

Foto: Lembit Peegel

Võidab see, kel on mängu lõpuks kõige enam trofeeks korjatud veste ehk händasid.

Kevin Suurhans hilines treeningule ja suure pildi peale ei mahtunud.

Gümnaasiumi saalis peavad poisid leppima väikeste väravatega, kuid saavad enam tähelepanu pöörata tehnikale.

Foto: Lembit Peegel

Martin Viiklaid (vasakul) ja Siim Leedmaa üritavad oma palli vallates teise palli platsilt välja lüüa. 2011 APRILL JALKA

jalka tuleb külla

Paremad pürgivad Tallinna Kosel on Operi jalgpallikool tegutsenud kolm aastat. Esimesed pool aastat oli treeneriks Kert Haavistu, viimased kaks ja pool Ralf Rogov, kes treenib Operi koolis ka Tallinna ja Tartu poisse. Paljud poisid käivad samal ajal mitme ala treeningutel, Kosel on kõige kõvem sõna korvpall. Samas pole vaja jalgpallile reklaami teha, sest väikeses kohas levib info suust suhu ja grupid saavad kiiresti täis. ( Jalka külaskäigu ajal käis võimlas üks vanaema, kes päris, kas võib samal õhtul toimuvale kõige väiksemate treeningule tuua oma külla tulnud lapselapse.) Kose treeninggrupid võistlevad harva iseseisva meeskonnana. Ühe vanuseklassi paremad kogutakse võistlusteks kokku ja nii pääsevad paremad ühte võistkonda Tallinna poistega. Kolme vanusegrupi peale on Kosel selliseid poisse kümmekond. “Väljund on olemas,” rõhutab Rogov. “Paremad saavad linnas ka gruppide treeningutel käia.” Muret teeb Rogovile ainult külm Foto: Lembit Peegel

Operi kool külas Boltonis Andres Operi jalgpallikoolil on töised suhted Boltoni Wanderersiga, kellel hiljuti külas käidi. Ralf Rogovi sõnul teevad sealsed poisid täpselt samasuguseid harjutusi, aga peamine vahe on suhtumises: trenni tullakse keskendunult ning iga treeningul tehtud pealelöök ja sööt on tähtsad. Rogovi arvates on ka meie treenerid tasemel, kuid vahe on selles, et seal töötab ühe grupiga mitu erinevat spetsialisti. Peale Rogovi oli kaasas ka teine Operi kooli treener, Marko Pärnpuu, ning jalgpalliliidust Mart Poom ja Urmas Kirs. “Kui Boltoni akadeemias olime, siis vaatasime, et meie siin teeme oma tööd ikka põlve otsas, aga kui sealt tänu Poomi tutvustele Manchester United’i akadeemiasse läksime, siis vaatasime, et Bolton teeb ikka päris põlve otsas,” naerab Ralf Rogov. “Kõik ongi ju suhteline: mina alustasin omal ajal Turbas

kutsekeskkooli saal, mis peaks varsti remonti minema. Kuna gümnaasiumis on saaliajad täis, ei teagi treener, kus seniseid külma saali treeninguid läbi viia. Kutsekeskkooli saalil on muuseas ka eeliseid: seal on suuremad väravad ning saab harjutada pealelööki ja tunda väravalöömise mõnu. Gümnaasiumi võimla

lumehanges ega osanud unistadagi kunstmuruväljakust. Praegu kirtsuvad mõned poisid Eestis nina, kui kunstmurukattele on lund sadanud! Aga mina ütlen, et kui Eestis ei meeldi, siis treeni end kõvaks ja mine Boltonisse mängima! Võimalused on olemas, sest meie koostöö on kahepoolne ja seal võetaks hea meelega meie andekaid poisse vastu.” Tingimuste suhtelisust näitab seegi, et Eestis käinud Boltoni treenerid avaldasid tunnustust meie esimestele hallidele – kui Boltonis lumi maha sajab, siis treeninguid ei toimu. “Et Mart Poomiga Inglismaal ringi käia, pead aega varuma,” naerab Ralf Rogov. “Kõik tunnevad teda, peatavad ja tahavad Poominatoriga juttu ajada. Olgu siis tegu tavaliste fännide või ajakirjanikega. Keegi ei keela meie poistel Poomi karjääri järele teha! Ka Koselt võib läbi Tallinna ja Boltoni suurde jalgpalli jõuda!”

kitsukeste väravatega kipub mäng rohkem triblingu- ja söödumänguks. Kunstmuruväljakut Kosel pole, mis tähendab, et värske õhu kätte pääseb alles maikuus. Rogov loodab, et hea, kui mai lõpuks. See aeg polegi enam kaugel. Loodetavasti pole kaugel ka Kose kunstmurustamine.

Foto: Lembit Peegel

“Niimoodi saavad kõik poisid palli puutuda,” selgitab UEFA C-kategooriat omav treener Ralf Rogov olukorda, kus parajasti puhkavad poisid pealtvaatajateks olid taandunud. “Eesmärgiks on, et kõik saaksid mängust osa võtta.”

Foto: Lembit Peegel

Kätekõverdused järgnesid, kui „saba“ kaotsi läks. Pildil treenib muskulatuuri Ergo Oll. Foto: Lembit Peegel

Georg-Ander Sild (vasakul) ja Kenert Anniste võitlevad palli pärast. Taga jälgib mängu Ergo Oll. Foto: Lembit Peegel

Kosel juhib vägesid Ralf Rogov. Palju abi on laste vanematest, eraldi tõstab treener esile Eero Leedmaad.

JALKA APRILL 2011

Vähemalt nime poolest on Kenert Annistel kõik võimalused kaugele jõuda – Aivar Anniste on Eesti koondises mänginud 45 korda.

Väliselt on kutsekeskkooli võimla paras paik vutti taguda, kuid külmakraadid teevad pisematele poistele liiga.

2011 APRILL JALKA

abc

Soojenduskava 11+ Jätkame eelmises Jalkas alustatud lugude sarja vigastuste vältimisest. Seekord tutvustab Eesti koondise arst Kaspar Rõivassepp FIFA poolt heaks kiidetud lihashoolduskava 11+. Tegemist on universaalse soojendusharjutuste programmiga, mida saab tulemuslikult liita treeningutega. 11+ on välja töötatud maailma erinevate asjatundjate poolt FIFA meditsiinilise uurimiskeskuse F-MARC juhtimisel. Arvesse on võetud jalgpallis kõige sagedamini esinevad vigastused (põlved, hüppeliigesed ja tagareied) ja nende vältimine. 11+ on 20 minutit kestev harjutuste kompleks, mis on mõeldud tegemiseks treeningueelse soojenduse sees või asemel. Programmi on palju testitud ja uuritud ning selle kasutajate hulgas on kuni 35% vähem vigastusi võrreldes nendega, kes seda ei kasuta. “See on kõige edukam vigastuste vältimise programm,” kommenteerib Kaspar Rõivassepp. “Selle kasutajate hulgas on kuni 35% vähem spordivigastusi, mis on suurepärane tulemus. Lisaks ei võta see palju aega ja seda saab edukalt integreerida treeningprotsessi. 11+ saab teha soojenduse asemel ja seda kõigest kaks-kolm korda nädalas. Kaval on kolm raskusastet, mis annab võimaluse harjutustega varieerida. Varasemad programmid on enamasti keskendunud ühele probleemile, aga 11+ tegeleb kõigi enam levinud probleemidega.” Väga oluline on harjutuste õige tehniline sooritamine ning erilist tähelepanu tuleb pöörata kehaasendile ja selle säilitamisele kogu harjutustsükli jooksul. 42

JALKA APRILL 2011

Soojendusharjutused (8 minutit)

1. Otsesuunas jooksmine – jookse viimase märgini. Jälgi, et ülakeha oleks sirge, puusad, põlved ja labajalad ühel joonel ning põlved ei tohi olla sissepoole vajunud. Jookse tagasi.

2. Puusad välja – jookse esimese märgini ja tõsta põlv ette. Siis vii põlv kõrvale ja aseta jalg maha. Järgmise märgi juures korda kõike teise jalaga. Jätka samas rütmis kuni viimase märgini.

3. Puusad sisse – jookse esimese märgini ja tõsta põlv kõrvale. Siis vii põlv ette ja aseta jalg maha. Järgmise märgi juures korda kõike teise jalaga. Jätka samas rütmis kuni viimase märgini.

4. Ümber partneri jooksmine – jookse esimese märgini, siis liigu külg ees kergelt hüpates oma partneri suunas, tee ring ümber partneri ja liigu tagasi külg ees esialgse märgini. Korda harjutust iga märgi juures, kuni oled jõudnud viimase märgini.

5. Õlad partneriga kokku – jookse esimese märgini, siis liigu külg ees kergelt hüpates oma partneri suunas, keskele jõudes hüpake partneriga õlad kokku. Maandumisel säilitada õige kehaasend, puusad ja põlved kergelt painutatud ning keha, põlved ja varbad ühel joonel. Korda harjutust iga märgi juures kuni viimase märgini. Vaheta pooled ja korda harjutust teine külg ees.

6. Kiirelt edasi ja tagasi – spurdi teise märgini ja sealt tagasi esimese mär-

abc

gini, hoides puusad ja põlved kergelt painutatud. Korda seda joostes kaks märgivahet edasi ja ühe tagasi kuni viimase märgini. Tähtis on, et keha oleks õiges asendis. Kaspar Rõivassepp: “Need harjutused on mõeldud üldiseks soojenduseks, kuid samas saab läbi nende õppida õige kehaasendi säilitamist ja tunnetamist, mis on väga oluline liigesvigastuste vältimiseks.”

ülal käsivarte abil. Küünarnukid olgu õlgade all. Ülesanne: tõsta ülakeha, vaagnat ja jalgu, et su keha oleks ühel joonel jalgadest peani. Tõmba kõht ja tuharalihased sisse ning tõsta kumbagi jalga kordamööda, hoides neid ülal kaks sekundit. Tee nõnda 40–60 sekundit. Tähtis: ära kumerda ega vaju seljast läbi, hoia keha kogu aeg ühel joonel. Ära liiguta puusasid ülespoole. Hoia vaagen stabiilne ja ära lase sel kõrvale kalduda.

Lähteasend: lama käsivarrele toetudes külili murul nõnda, et alumine tugijalg on 90 kraadi kõverdatud. Tugikäe küünarnukk on täpselt õla all. Ülesanne: tõsta vaagnat ja ülemist jalga, kuni need on ühel joonel õlaga ning hoia seda asendit 20–30 sekundit. Korda sama harjutust teisel küljel. Tähtis: hoia vaagnat liikumatult ja ära lase sel alla vajuda. Ära kalluta õlgu, vaagnat ega jalga edasi või tagasi.

III tase: tõsta ja hoia üht jalga (3 seeriat) Lähteasend: lasku kõhuli ja hoia keha ülal käsivarte abil. Küünarnukid olgu õlgade all. Ülesanne: tõsta ülakeha, vaagnat ja jalgu, et su keha oleks ühel joonel jalgadest peani. Tõmba kõht ja tuharalihased sisse. Tõsta üks jalg 10–15 sentimeetrit maast kõrgemale ja hoia seda asendit 20–30 sekundit. Tähtis: ära kumerda ega vaju seljast läbi, hoia keha kogu aeg ühel joonel. Ära liiguta puusasid ülespoole. Hoia vaagen stabiilne ja ära lase sel kõrvale kalduda.

II tase: puusa tõstmine ja langetamine (3 seeriat kummalgi küljel) Lähteasend: lama ühel küljel, toetudes käsivarrele, mõlemad jalad sirged. Tugikäe küünarnukk on täpselt õla all. Ülesanne: tõsta vaagnat ja jalga kuni keha ülemise jala ja õla vahel moodustab sirge joon. Lasku puusaga maha ja tõuse uuesti. Tee nõnda 20–30 sekundit. Korda sama harjutust teisel küljel. Tähtis: ära kalluta õlgu või vaagnat edasi või tagasi. Ära toeta puhkamiseks pead õlale.

Jõud, plahvatus ja tasakaal (10 minutit)

7. Kõhuli plank I tase: liikumatu (3 seeriat) Lähteasend: lasku kõhuli ja hoia keha ülal käsivarte abil. Küünarnukid olgu õlgade all. Ülesanne: tõsta ülakeha, vaagnat ja jalgu, et su keha oleks ühel joonel jalgadest peani. Tõmba kõht ja tuharalihased sisse ning hoia asendit 20–30 sekundit. Tähtis: ära kumerda ega vaju seljast läbi, hoia keha kogu aeg ühel joonel. Ära liiguta puusasid ülespoole.

II tase: vahelduvalt jalgu tõstes (3 seeriat) Lähteasend: lasku kõhuli ja hoia keha

8. Külili plank I tase: liikumatu (3 seeriat kummalgi küljel)

III tase: jalatõste (3 seeriat kummalgi küljel) Lähteasend: lama ühel küljel, toetudes käsivarrele, mõlemad jalad olgu sirged. Tugikäe küünarnukk on täpselt õla all. 2011 APRILL JALKA

abc

Soojenduskava 11+ Ülesanne: tõsta vaagnat ja jalga kuni keha ülemise jala ja õla vahel moodustab sirge joon. Tõsta ülemist jalga ja lase see aeglaselt tagasi. Jätka nii 20–30 sekundit. Korda sama harjutust teisel küljel. Tähtis: hoia vaagnat liikumatult ja ära lase sel alla vajuda. Ära kalluta õlgu ega vaagnat edasi või tagasi. Kaspar Rõivassepp: “Nende harjutuste eesmärgiks on lülisammast stabiliseerivate lihaste tugevdamine. Kõik liigutused käivad läbi kehatüve ja on tasakaalustatud kehatüve lihaste poolt. Kui kehatüve lihased pole piisavalt tugevad või tasakaalus, peavad kere teised lihased rohkem tööd tegema. Koormus ei jaotu optimaalselt ja tulemuseks on sagenenud ülekoormusprobleemid ja lihasvigastused. Teisest küljest aitavad need harjutused parandada ka sooritusvõimet – stabiilne ja tugev kehatüvi võimaldab kiiremini üle minna ühest kehaasendist teisele, järsku suunda muuta, mis on jalgpallis väga sage element.”

9. Tagareied I tase: algaja (1 seeria) Lähteasend: põlvita nii, et jalad oleksid puusade laiusel. Partner surub su pahkluusid tugevalt mõlema käega vastu maad. Ülesanne: kalluta aeglaselt ettepoole, hoides keha põlvist kuni peani sirgelt. Tunneta pinget tagareites. Kui sa enam ei suuda keha sirgelt hoida, vii raskus kätele ja kuku sujuvalt kätekõverduse asendisse. Tee 3–5 kordust. 44

JALKA APRILL 2011

Tähtis: tee alguses harjutust aeglaselt, aga kui tunned end mugavalt, lisa kiirust. II tase: edasijõudnu (1 seeria) Lähteasend ja ülesanne: nagu 1. taseme puhul, aga 7–10 kordust. III tase: arenenud (1 seeria) Lähteasend ja ülesanne: nagu 1. taseme puhul, aga 12–15 kordust. Kaspar Rõivassepp: “Harjutuse lõpus peab käed igal juhul maha panema. Mida tugevamad on tagareied, seda madalamale saad end lasta ilma käsi maha panemata, kuid oluline on hoida kehajoont! Harjutuse eesmärk on muuta tugevamaks ja elastsemaks tagareie lihased, mis on oluline nende vigastuse vältimiseks (statistika järgi on tagareie vigastused jalgpallis esikohal!).”

10. Ühel jalal seismine I tase: hoia palli (2 seeriat kummagi jalaga) Lähteasend: seisa veidi kõverdatud põlve ja puusaga ühel jalal ning hoia mõlema käega palli. Ülesanne: hoia tasakaalu ja raskus olgu täpselt pöia all. Hoia asendit 30 sekundit ja korda harjutust teise jalaga. Harjutust saab teha raskemaks, tõstes aeglaselt kanda maast või viies palli ümber kehatüve või teise põlve alt läbi. Tähtis: ära painuta põlve sissepoole. Hoia vaagen horisontaalselt ja ära lase sel kõrvale kalduda.

II tase: visates palli partnerile (2 seeriat kummagi jalaga) Lähteasend: seisa ühel jalal partnerist 2–3 meetri kaugusel. Ülesanne: hoidke palli teineteisele visates tasakaalu. Hoia kõht sees ja keharaskus pöial. Tee seda 30 sekundit ja korda harjutust teise jalaga. Harjutust saab teha raskemaks, tõstes aeglaselt kanda maast. Tähtis: ära painuta põlve sissepoole. Hoia vaagen horisontaalselt ja ära lase sel kõrvale kalduda.

III tase: kontrolli partnerit (2 seeriat kummagi jalaga) Lähteasend: seisa ühel jalal näoga partneri suunas. Ülesanne: hoia tasakaalu, kui sina ja partner üritate kordamööda teineteist eri suundades tasakaalust välja viia. Tee seda 30 sekundit ja korda teise jalaga. Tähtis: ära painuta põlve sissepoole. Hoia vaagen horisontaalselt ja ära lase sel kõrvale kalduda.

abc

Kaspar Rõivassepp: “Selle harjutuse puhul on eriti oluline õige kehaasendi säilitamine. Põlv ja puusad peavad olema kergelt kõverdatud ja ühel joonel. Otse maha vaadates peab põlve tagant nägema suure varba otsa, mis peab jääma põlvega samale joonele. Nende harjutuste eesmärk on liigeste asendi tunnetamise õpetamine ja tasakaalu arendamine. Peenemalt öeldes on eesmärgiks neuromuskulaarse refleksi tugevdamine ja kiirendamine. See tähendab seda, et kui jalg (hüppeliiges, põlveliiges) läheb valesse asendisse, tekib lihasrefleks, mis viib jala õigesse asendisse tagasi või katkestab liigutuse enne, kui jõuab tekkida vigastus. Need harjutused ongi hüppe- ja põlveliigeste vigastuse vältimiseks (statistika järgi sageduselt 2.-3. vigastus jalgpallis).”

11. Kükid I tase: varvastele tõusuga (2 seeriat) Lähteasend: seisa jalad puusade laiusel, käed on puusal. Ülesanne: painuta aeglaselt puusasid, põlvi ja pahkluusid kuni põlved on 90-kraadise nurga all. Kalluta keha ettepoole. Siis aja keha, puusad ja põlved sirgeks ning tõuse varvastele. Lasku aeglaselt jälle alla ja sirutu sujuvalt, kuid pisut kiiremini taas üles. Korda seda 30 sekundi jooksul. Tähtis: ära painuta põlve sissepoole. Hoia vaagen horisontaalselt ja ära lase sel kõrvale kalduda. Kalluta ettepoole sirge seljaga.

Tähtis: ära lase põlvedel sissepoole vajuda. Hoia ülakeha otse ja vaagen horisontaalselt. Kaspar Rõivassepp: “Nende harjutuste eesmärk on põlveliigeseid stabiliseerivate lihaste treening ning lisaks aitavad need harjutused arendada põlveliigeste õige asendi tunnetamist. Oluline on see, et nägema peab varbaotsi, mis on põlvedega ühel joonel. Kui varbaotsi ei näe, siis on asend vale. Põlved ei tohi sisse vajuda.”

II tase: väljaasted (2 seeriat) Lähteasend: seisa jalad puusade laiusel, käed on puusal. Ülesanne: tee mõõduka kiirusega väljaaste. Painuta oma puusi ja põlvi aeglaselt, kuni eesolev põlv on 90-kraadise nurga all. Painutatud põlv ei tohi ulatuda varvastest ettepoole. Tee 10 väljaastet kummagi jalaga. Tähtis: ära lase põlvedel sissepoole vajuda. Hoia ülakeha otse ja vaagen horisontaalselt.

III tase: ühe jala kükid (2 seeriat kummagi jalaga) Lähteasend: seisa ühel jalal, toetudes lõdvalt partnerile. Ülesanne: painuta aeglaselt põlve ja kui võimalik, siis niipalju, et põlv oleks 90-kraadise nurga all. Siruta end uuesti sirgeks. Lasku jälle aeglaselt ja siruta end püsti sujuvalt, kuid kiiremini. Korda harjutust teise jalaga. Kummagi jalaga 10 kordust.

12. Hüpped I tase: vertikaalsed hüpped (2 seeriat) Lähteasend: seisa jalad puusade laiusel, käed on puusal. Ülesanne: painuta aeglaselt puusi, põlvi ja pahkluusid, kuni põlved on 90-kraadise nurga all. Kalluta ülakeha ettepoole. Hoia seda asendit üks sekund ja hüppa nii kõrgele, kui suudad, sirutades kogu keha. Maandu pehmelt pöidadele. Tee seda harjutust 30 sekundit. Tähtis: hüppa üles mõlema jalaga. Maandu kõverdatud põlvedega ja pehmelt mõlema jala pöiale.

II tase: külgedele hüpped (2 seeriat) Lähteasend: seisa ühel jalal. Painuta 2011 APRILL JALKA

abc

Soojenduskava 11+ puusi, põlvi ja pahkluud aeglaselt ning kalluta ülakeha ettepoole. Ülesanne: Hüppa tugijalalt umbes meetri võrra kõrvale teisele jalale. Maandu pehmelt pöiale ning painuta puusi, põlvi ja pahkluud. Hoia seda asendit sekundi jagu ja hüppa siis meetri võrra teisele poole teisele jalale. Tee seda harjutust 30 sekundit. Tähtis: ära lase põlvel sissepoole vajuda. Hoia oma keha tasakaalus, pisut ettepoole ning vaagen horisontaalselt.

tuslikult, kui suudad. Tee seda 30 sekundit. Tähtis: maandu pehmelt mõlemale pöiale. Painuta puusi, põlvi ja pahkluid maandumisel. Ära lase põlvel sissepoole vajuda. Kaspar Rõivassepp: “Nende harjutuste eesmärk on liigeste asendi tunnetamise õpetamine ja tasakaalu arendamine ning lisaks liigeseid (hüppe-, põlve-, puusaliiges) stabiliseerivate lihaste treening. Kokkuvõttes aitavadki need harjutused vältida ennekõike põlve- ja hüppeliigeste vigastusi.” Jooksuharjutused (2 minutit)

III tase: ristihüpped (2 seeriat) Lähteasend: seisa jalad puusade laiusel ja kujutle enda all risti, mille keskel seisad. Ülesanne: hüppa kahe jalaga ette ja taha, küljelt küljele ja diagonaalis üle “risti”. Hoia ülakeha kergelt ettepoole kaldu. Hüppa nii kiiresti ja plahva-

13. Üle väljaku (2 seeriat) Jookse umbes 40 m 75–80protsendilise kiirusega, lase jalgadel vabalt käia, sörgi tagasi. Hoia ülakeha otse, puusad, põlved ja

Veerandi jagu vähem vigastusi treeningutel šveitsis tunti esimesena huvi, kuidas vältida kaotusi, mida jalgpallivigastused tekitavad igapäevaelule. 2003. aastal šveitsi amatöörvutis esinenud 42 262 vigastust läksid maksma ligikaudu 145 miljonit šveitsi franki ja pool miljonit tööpäeva. Järgmisel aastal alustas jalgpalliliit koos ühe kindlustusfirma ja uurimiskeskus F-MARCiga kampaaniat, milles osales 5500 treenerit. Eelmisel aastal avaldatud kokkuvõtted olid julgustavad: vigastuste vältimise programmi 11+ abil oli mängudel 11,5% ja tree-

JALKA APRILL 2011

ningutel 25,3% vähem vigastusi kui nendel mängijatel, kes seda kava ei kasutanud. Ligi kolmandiku võrra oli vähem neid vigastusi, mis saadi mittekontaktsel teel (ilma kokkupõrketa vastase või võistkonnakaaslasega). šveitsis tõusis aastatel 2003–2007 registreeritud jalgpallurite arv 10%, kuid vigastuste arv tõusis ainult 1,7%. Nüüdseks on 11+ levinud paljudesse riikidesse ning läinud aasta oktoobris arutas maailmameister Hispaania F-MARCi asjatundjatega, kuidas seda kava parimal moel rakendada üle riigi.

hüppeliigesed õigesti joondatult. Ära lase põlvedel sissepoole vajuda.

14. sammhüpped (2 seeriat) Tee paar soojendussammu, siis 6–8 kõrget sammhüpet, lõpus lase jalgadel vabalt sörkida. Hüpete ajal rebi põlv nii kõrgele kui võimalik ja vastaskäega anna hoogu. Hoia ülakeha sirgelt. Maandu kõverdatud põlvega pöiale ja hüppa. Jälgi, et põlv sissepoole ei vajuks. Sörgi natuke taastumiseks.

15. spurdid haakidega (2 seeriat) Sörgi 4–5 sammu. Siis kiirenda 5–7 sammu (80–90%), pidurda ja tee haak ühele poole, kiirenda jälle 5–7 sammu ja siis haak teisele poole. Hoia ülakeha otse, puusad, põlved ja hüppeliigesed õigesti joondatult ja ära lase põlvedel sissepoole vajuda. Tee harjutust, kuni jõuad väljaku teise otsa ja sörgi siis tagasi. Kaspar Rõivassepp: “Nende harjutuste eesmärk on lihaste lõplik soojendamine, lisaks õige ja liigeseid säästva jooksutehnika omandamine ning kontrollimine, liigeste asendi tunnetamise õppimine ja säilitamine jooksuelementide kestel. Pärast jooksu peab kindlasti tegema venitusi.”

2011 APRILL JALKA

Foto: Mike Egerton/EMPICS Sport/SCANPIX

Väikevenna Christian Erikseni panusest suvistel maailmameistri võistlustel ei piisanud, et Taanit alagrupist edasi aidata. Aga noort taanlast ootavad veel mitmed tiitlivõistlused.

JALKA APRILL 2011

välistäht

Väike vend

Christian Eriksen Rahumeelsete taanlaste verd ei ole just hõlbus käima saada, ent nende koondise noor poolkaitsja Christian Eriksen (19) lööb kaasmaalaste südamele kiiremat takti isuga. Ja taanlased naudivad seda! Lennart Komp

kski võrsuv jalgpallur ei ole Taanis tekitanud nõnda palju furoori alates ajast, kui noore jumala kuju hakkas võtma Michael Laudrup, kelle virtuooslikkuse abil täitsid auhinnakappe Barcelona, Real Madrid, Juventus ja Ajax. Just Amsterdami Ajaxis, klubis, kus Laudrup oma hiilgavale karjäärile punkti pani, on algamas Erikseni tähelend. 2008. aasta oktoobris umbes miljoni euro eest Taani klubist Odense Boldklub Ajaxisse ostetud Eriksen töötas end pisut enam kui aastaga noortevõistkonnast toona Martin Joli dikteerimisel tegutsenud esindusmeeskonda, tehes Hollandi kõrgliiga debüüdi 2010. aasta jaanuaris. Läks veel kuu ja Morten Olsen usaldas ta mõni nädal pärast 18aastaseks saamist väljakule ka rahvuskoondise eest. Noormees õigustas usaldust ja suvistel maailmameistrivõistlustel oli ta noorim mängija. Pole paha karjääri algus teismeliseiga õlult raputavale noorsandile.

Kosub Ajaxis “Oleme tema talendist teadlikud juba aastaid, kui ta mängis veel noorteklassides,” sõnas Olsen enne MMi. “Tema arengu nägemine on väga julgustav. Ma polnuks teda nii noorelt koondisse kutsunud, kui ma ei oleks veendunud, et see on tema jaoks õige samm. Eriksenist saab väga tõenäoliselt tulevate aastate koondise lahutamatu liige ning oli tähtis, et ta juba praegu tippõhkkonda nuusutada saaks.” Lõuna-Aafrikas teenis Eriksen aga tabava hüüdnime – Väikevend. Ja mitte pelgalt sellepärast, et ta noor oli, vaid

Kilde Eriksenist ● Eriksen pani Inglise meedia endast kõnelema veebruaris, kui Kopenhagenis alistuti Inglismaale 1 : 2. Mängu parim oli aga kahtlemata Eriksen. Tema kvaliteet ei tohiks seejuures Albinoni klubidele olla eriliseks üllatuseks, kuivõrd Dennis Bergkamp soovitas Arsene Wengeril oma noor kaasmaalane Ajaxilt ära osta juba mullu. ● Sündinud 14. veebruaril ehk sõbrapäeval, ei olevat noormehel siiski armuasjades seni suurt õnne olnud. “Hollandi tüdrukud ei köida mind väga, nad ei ole eriti ilusad,” põhjendas Eriksen ise. ● Talvisel üleminekuperioodil Liverpoolile eitavalt vastanud Eriksen on Inglise klubidele korvi andnud varemgi. 2008. aastal lükkas ta 15aastasena tagasi kutse Chelsea akadeemiasse ja valis Ajaxi. ● Taani jalgpalliajakiri Tipsbladet oli esimene, kes söandas valjult välja öelda, et Eriksenist võib saada uus Michael Laudrup. Ajakiri tegi Eriksenist staari juba 12aastaselt, kui ta esines nende välja antud trikkide DVD-l. ● Ajax on tuntud noorte talentide avastaja. Teiste seas taanlased Frank Arnesen, Soren Lerby ja Jan Molby, mis oli ka üheks põhjuseks, miks Eriksen Ajaxi valis.

et ta oli koondise vanimast mehest, Martin Jörgensenist, noorem suisa 17 aastaringi jagu.

“

Tabamuste sepistamiseks kuivas püssirohi kokku just Hollandisse siirdudes, sest eelmiste treenerite meenutuste järgi andis ta kodumaal tuld usinalt.

„

MMil Hollandi ja Jaapani vastu vahetusest väljakule pääsenud Ajaxi mängujuht paneb nüüd, üheksa kuud hiljem neelud tööle Euroopa hiidudel. Võrdlemisi väikese kondiga 181 sentimeetri pikkune Eriksen sobivat ideaalselt Ar-

senali, Barcelona, Chelsea, Liverpooli ja teiste joonisesse. Ent nagu ei tihanud Eriksen astuda kohe liialt suurt sammu kodusest Taanist, ei kipu ta praegu, alles kujunemisjärgus pallivõlurina füüsiliselt nõudlikusse Inglismaa või Itaalia liigasse. Selmet andis ta aasta tagasi allkirja, et jätkab Ajaxis 2014. aastani. Vähemalt praeguse seisuga. “Mul on siin veel palju õppida, mu tee Ajaxis pole kaugeltki lõpuni käidud ja loodan, et saan klubi jaoks tähtsaks mängijaks,” märkis Eriksen. Taanlane tahab veel kosuda, enne kui võtab vastu väljakutse hakata mängima tiheda graafikuga ja jõulist mängu, mis teda kahtlemata Inglismaal või Itaalias ootaks. Nagu märkis Olsen, on Taani vutiasjatundjad Eriksenil silma peal hoidnud juba aastaid. Taanis kuulus ta 2011 APRILL JALKA

välistäht

cv Christian Eriksen Sündinud: 14.02.1992 Taanis Middelfartis Pikkus: 181 cm Positsioon: ründav poolkaitsja Praegune klubi: Amsterdami Ajax Särginumber: 8 Klubid noormängijana: 1995–2005 Middelfart G&BK 2005–2008 OB 2008–2010 Ajax

Klubid profina: 2010 Ajax

Koondisekarjäär:

vaid 17aastasena OB U19 esindusse, Ajaxis alustas ta mugavama kohanemise eesmärgil esmalt U17 rivistuses. Eriksenil on head nõustajad, kes seisavad hea, et ta liiga vara liiga suuri samme ei astuks. Poisiohtu taanlane lummab oma filigraanse liikumise, nutika tehnika, väljakunägemise ja rahuliku loomuga. Nii Jol kui tema järeltulijaks saanud Frank De Boer ei kohkunud andma noormehele ruumi väljakul liikumiseks. “Ma oleksin väga üllatunud, kui Eriksenist ei saaks väga hea või maailmaklassiga mängija,” kiitis Jol. “Temas on number 10-le omast meisterlikkust, mida Ajaxis on esindanud Wesley Sneij der ja Rafael van der Vaart enne teda.”

2010 Taani 11 (0)

Eriksen vs Wilshere

2009–2010 Taani U19 3 (1)

Ühes erineb Eriksen oma nimekatest eelkäijatest küll. Vähemasti esialgu. Nimelt ei kipu ta eriti peale lööma ja seetõttu ka väravaid saavutama. Tabamuste sepistamiseks kuivas püssirohi kokku just Hollandisse siirdudes, sest eelmiste treenerite meenutuste järgi andis ta kodumaal tuld usinalt.

2009 Taani U18 8 (2) 2007–2009 Taani U17 27 (10)

Saavutused: Hollandi karikavõitja (2009–2010), Taani parim U17 mängija (2008)

Ea tõttu on Erikseni võrreldud oma Arsenali kuus nädalat vanema kolleegi Jack Wilshere’iga. Peamiselt muidugi Briti meedias ja eeskätt seoses veebruarikuise Taani–Inglismaa sõprusmänguga, mille inglased võitsid 2 : 1. Kui Wilshere on klubitasandil Arsenalis tänavu teinud läbimurdehooaja, võib sama öelda ka Erikseni kohta. Ehkki viimane piirdus Meistrite Liigas alagrupiturniiriga, Wilshere sai särada aga Barcelona vastu. Mõlemal on ette näidata priima tehnika, väledus ja maagiline väljakunägemine, millega on õnnistatud vaid parimaid poolkaitsjaid. Huvitaval kombel said nad sõprusmängus üksteise vastu ka rammu katsuda. Eriksen Taani särgis vabakunstniku rollis, liikudes kord keskelt, kord äärtelt; Wilshere kaitsjate ees, positsioonil, kus Fabio Capello ta ande raamidesse surus. Tol korral jäi inglane taanlase vastu hätta. Tänavu on kasvanud ka Erikseni väravaisu. Oma tugevat paremat jalga kasutab ta üha tihemini pommlöökide sooritamiseks, kuid Ajaxis on eriti hinnatud tema tsenderdused ja vastaste kaitseliini peatuks rebivad söödud.

Foto: Geert Vanden Wijngaert/AP/SCANPIX

Christian Eriksen on mänginud üle Anderlechti väravavahi Silvio Proto. Ta ei ole ainus, keda Ajaxi keskväljaäss nörritanud on.

JALKA APRILL 2011

2011 APRILL JALKA

Foto: Lembit Peegel

Konstantin, Alan ja Vladimir – kolm põlvkonda jalgpallureid.

JALKA APRILL 2011

käbi & känd

Alan, Kostja ja Vladimir – kolm põlvkonda jalgpallureid Tugeva ja täpse löögiga Konstantin Nahk on selle omaduse pärandanud ka poeg Alanile. Kuigi Kostja ise rõhutab, et eelkõige peab selle nimel kõvasti tööd tegema. Ta õpetab poega üpris palju, nagu tema isa õpetas kunagi teda. Indrek Schwede

aheksa-aastane Alan Nahk on jalgpalli mänginud pool elu ehk neli aastat. Ta alustas vanaisa Vladimir Kolbassenko käe all ja treenib praegu Dmitri Ustritski rühmas Levadias. Ründajana mängiv Alan sooritab isa kombel samuti oma meeskonna karistuslööke. Konstantin Nahk arvab, et midagi on ehk pojale geenidega kaasa antud. “Ise olen oma lööki noorusest saadik teadlikult harjutanud ja pärast treeningut lihvinud,” räägib Konstantin Nahk, kelle arvel on seitse Eesti meistritiitlit ja kaheksa karikavõitu. “Aga kindlasti on midagi ka looduse poolt kaasa antud.” Oma isalt Kostja neid hirmkõvasid karistuslööke ei pärinud. Kahel korral (1960, 1963) Eesti NSV meistriks ja korra (1960) karikavõitjaks tulnud Vladimir Kolbassenko oli kaitsja ning ütleb enda ja poja võrdluseks, et tema ajal olid pallid rasked, nendega ei saanudki nii kõvasti tulistada. Alan on kolmandat põlve jalgpallur, kelle elu on armastatud mängust täidetud. Jalgpallist räägib poiss nii isa kui ka vanaisaga. Mõlemad käivad Alani mänge vaatamas ja Kostja jälgib võimalusel kõiki poja treeninguid. “Me räägime jalgpallist ja Alani mängudest palju, võib-olla kodus peaks seda isegi vähem tegema,” kõneleb Konstantin Nahk. “Iga kord ta ei saa minust aru, ei taha kuulata ja vahel talle ei meeldi, mida ma räägin. Aga ilma nende juttudeta heaks jalgpalluriks ei

saa. Kui varases eas vajalikke asju selgeks ei õpi, on hiljem raske. Seepärast teeme ka individuaalselt trenni.” Konstantin Nahk ise arvab, et temal on jäänud korralikult omandamata peamäng. Kuigi tema positsioonil pole see sedavõrd oluline oskus, ei teeks parem peamänguoskus ometi paha.

Kahel korral loobus koondisekutsest “Minu isa õpetas mind kogu aja ning tema juhendamisel jooksin, hüppasin ja ajasin palli taga,” räägib 2002. aastal perekonnanime vahetanud Kostja (Kolbassenkost sai Nahk). “Ühegi muu spordialaga ma ei tegelenud, ma isegi ei mõelnud selle peale. Mul olid oma eesmärgid – mitte et minust pidanuks saama ere tähtmängija, aga midagi ma endale siiski ette kujutasin.” Nahki sõnul on praegu aeg võrreldes üheksakümnendate keskpaigaga hoopis teine. Praegu on uksed välismaale valla, siis oli seis segasem. Praegu on jalgpalluritel abiks agendid, toona polnud õieti kellelegi toetuda. Kui Nahk oleks noor praegu, pöörduks ta kindlasti mõne agendi poole. Nahkil avanes suurepärane võimalus siirduda Poola klubisse Polonia just üheksakümnendate keskel, kuid takistuseks said segased rahaasjad. See olnuks õige aeg välismaale minna, sest Nahk oli paarikümnene noor jalgpallur. 2001. aastal siirdus Nahk Minski

Torpedo-MAZi, kuid vigastus rikkus hooaja. Kaks aastat hiljem pallis Nahk terve hooaja Helsingi FC Jokerites ja pöördus siis tagasi Levadiasse, kus ta on klubi raudvaraks kuni tänaseni. Kuigi Nahk üritas läbilööki välismaal, keeldus ta ometi kahel korral esindamast Eesti koondist – ta vastas eitavalt nii Arno Pijpersi kutsele 2003. aastal kui ka Jelle Goesi kutsele 2004. aastal. Läbi koondise on Eesti jalgpalluritel parimad võimalused silma paista ja mõne välisklubiga leping sõlmida. “Kui olin 20aastane, siis ei tahtnud mind keegi, sest venelasi Eesti koondisse ei võetud,” põrutab Nahk. “Hiljem ei tahtnud enam mina.” Tegu ei olnud kättemaksu ega solvumisega, rõhutab Nahk, kes mängis Eesti noortekoondistes. Lihtsalt õige aeg oli möödas. “Ma vaatan praegu Eesti koondise mänge ja kujutan vabalt ette, kuidas Kostja võiks seal poolkaitses väljakul tegutseda,” sekundeerib isa Vladimir Kolbassenko, kes poja otsusesse koondisekutse tagasi lükata ei sekkunud. “Teda ei võetud ka noortekoondisse ja kui lõpuks võeti, lõi kohe Ukrainale kaks väravat (Nahk, toona Kolbassenko, lõi need väravad oma U21 koondise seitsmendas mängus; värava Itaaliale lõi ta oma U21 koondise teises mängus – toim.). Väravas seisis aga Oleksandr šovkovski, väljakul olid ka Andrei ševtšenko ja Serhi Rebrov.” 2011 APRILL JALKA

käbi & känd “Samas on väga raske tõestada, et mõnele mängijale tehakse ülekohut, sest treenerid hindavad mängijaid erinevalt,” võtab Vladimir Kolbassenko omalt poolt teema kokku. “Mängijate hindamine on subjektiivne. Kergejõustikus ja ujumises näitab mõõdetav tulemus, kes on parem.”

Noortekoondise kaotused ei andnud midagi Konstantin Nahk tõdeb, et kuigi ta sai noortekoondises mängida mitmete hilisemate staaride vastu, ei olnud tal sellest ajast midagi õppida: “Meil polnud siis mingit taset, saime suuri kaotusi, ja kui aus olla, siis kasu nendest mängudest polnud.” Tõsi ta on – Kostja mängis U21 koondises 15 mängu ning teenis 13 kaotuse kõrval kaks viiki. Väravate vaheks nendes mängudes jäi 8–43. Optimismi ei kiirga isast-pojast ka Eesti jalgpalli perspektiivist rääkides. Koondise paranenud mängupildist ja rõõmustavatest võidusähvatustest hoolimata ei näe Konstantin Nahk ega Vladimir Kolbassenko Eestil perspektiivi tõusta Euroopa keskmike hulka – ressursid on selleks liiga väikesed.

“

“Igaüks võib selja peale kirjutada mida iganes ja oma kooli teha – minule ei ole see nii tähtis,” lausus Nahk, kes hakkab tulevikus kindlasti kaasa elama poeg Alanile. Isa, Lionel Messi ja FC Barcelona on Alani kõige suuremad lemmikud. “Tema teeb oma otsused ise,” vastab Nahk küsimusele, kas ta pojale soovitab Eesti koondise särgi selga tõmmata. Mängulisi õpetussõnu jääb Kostja aga kindlasti jagama, nagu tegi kunagi tema isa.

“Ega minagi tundnud alati heameelt selle üle, mis isa mulle ütles, aga kõik, mis ta rääkis, oli vajalik ja ma kuulasin teda,” räägib Konstantin Nahk. Sama kinnitab Vladimir Kolbassenko, kelle sõnul oli tal oma poja treenerina koos hea kamp: “Ma ei lubanudki poistel teistmoodi mõelda, sest treenerit on vaja kuulata. Need poisid, kes mind ei kuulanud, enam jalgpalli ei mängi.” Foto: Lembit Peegel

Ma vaatan praegu Eesti koondise mänge ja kujutan vabalt ette, kuidas Kostja võiks seal poolkaitses väljakul tegutseda.

„

“Meil sõltub tippu jõudmine sellest, kui palju laps armastab jalgpalli,” selgitab Vladimir Kolbassenko. “Küsimus pole isegi mitte treenerites. Läbilöök on võimalik individuaalsel tasemel ja see sõltub konkreetsest persoonist.” Kuna koondisekarjäär jäi Nahkil täiskasvanute tasemel olematuks, nõustub ta, et tema mängijatee kõige kõrgemad punktid olid euromängud Levadia särgis. Ta ei oska öelda, kui kaua ta veel jalgpalli mängib. Kindlasti nii kaua, kuni lepingut pakutakse. Peale Levadia ei kujuta ta end ette üheski teises Eesti meeskonnas. Kõrgemat kehakultuuriharidust omav Nahk jääb tõenäoliselt jalgpalliga seotuks, aga omanimelise jalgpallikooli peale pole ta mõelnud. 54

JALKA APRILL 2011

Kostjast on ilmunud palju fotosid. Tema isa Vladimir Kolbassenko tuli kuuekümnendatel kaks korda Eesti NSV meistriks ja korra karikavõitjaks.

REKLAAM

2011 APRILL JALKA

esiliiga

Tallinna Puuma tegi nihke filosoofias Esiliiga uustulnuk FC Puuma ei taha enam mängijaid teistele Eesti meeskondadele kasvatada, sest lootus on ise midagi ära teha. Koos Aivar Tiiduse õpilastega rünnatakse Meistriliigat, kuigi sõnades ollakse ettevaatlikud. Indrek Schwede

elmisel aastal II liiga Ida-Põhja piirkonna võitnud Tallina FC Puuma alustas Esiliigas kahe võidu ja kahe kaotusega, mis tähendab debütandile kuut kopsakat punkti. Ometi ütleb peatreener Vitali Kobašov, et punkte on vähe. “Oleksime võinud rohkem punkte saada,” lausub Kobašov. “Õnn pöördus mängu lõpuhetkedel, sest kaotasime kaks mängu üleminutitel. Küllap jäi asi keskendumise ja kogemuste vähesuse taha. Levadia on ikkagi Esiliiga kuuekordne võitja ja Lootusel on Meistriliiga kogemus.”

“

Puuma mängustiili võib Eesti oludes nimetada barcelonalikuks. Mängijad tahavad maksimaal selt palli kontrollida.

„

Kuigi Kobašovi jutt viitab sellele, et Puuma kavatseb olla hasartne punktikütt ja neile ei loe vastase nimi ega traditsioonid, valib ta hoolikalt sõnu, kui kõneks tuleb Meistriliiga. Eelkõige on eesmärgiks liigasse püsima jääda ja sihitakse kohta tabeli keskel. Samas ei välista Kobašov tõusu Meistriliigasse. Seda näitab kas või suhtumise nihe klubi senises filosoofias kasvatada teistele tugevaid mängijaid. “Meie eesmärgiks on olnud anda mängijaid Eesti eri vanuseastmete koondistesse,” räägib Kobašov.” Selles osas me pole küll muutnud oma filosoofiat, kuid väikesed muudatused siiski on. Me ei ole praegu huvitatud oma mängijate müügist. Mis mõtet oleks oma mängijaid müüa Meist56

JALKA APRILL 2011

riliiga klubidele, kui meil on endil võimalus sellele tasemele tõusta! Uues olukorras tähendaks see ju mängijate kaotust konkurentidele. Kui meie tõus kõrgemale tasemele ei õnnestu, siis on olukord teine ja me jätkame mängijate kasvatamist suurematele klubidele.” Samas nendib Kobašov, et mängijate müük tuleks kõne alla siis, kui tegemist oleks välismaise klubiga. Õigemini ongi just see klubi uueks prioriteediks. Puumast on muuhulgas tuule tiibadesse saanud Sergei Pareiko, Artur Kotenko, Tihhon šišov, Eduard Ratnikov jpt tuntud pallijad. Praegune koostöö Aivar Tiidusega tähendab seda, et tulevikus võiks sellesse nimekirja kuuluda ka eestlastest pallureid. “Ärme rutta sündmustest ette,” manitseb Vitali Kobašov taas kord. “Vaatame, kuidas meil Esiliigas läheb. Mängijad on noored ja tahavad kindlasti Meistriliigasse pääseda. Aga ees on raske hooaeg.”

18aastane Karel Soosaar (paremal) on üks Aivar Tiiduse õpilastest FC Puumas.

Üks on selge – peale punktide läheb Puumale vägagi korda, millist jalgpalli nad mängivad ja mida publikule suudavad pakkuda. Puuma mängustiili võib Eesti oludes nimetada barcelonalikuks. Mängijad tahavad maksimaalselt palli kontrollida. Madala ja lühikese sööduga üritatakse liikuda vastase värava poole. “Võrdlus Barcelonaga on muidugi liiga palju öeldud, aga üritame tõesti palliga mängida,” soostub Kobašov. “Kahes viimases mängus see kahjuks ei õnnestunud. Oma rolli mängib ka see, et kui vastane tegutseb agressiivselt, siis on raske sellist puhast söödumängu teha. Palju oleneb ka kohtunikest – kui jõulist mängu nad lubavad. Muidugi proovime mängida sellist stiili, mis sobiks meile, aga mitte vastasele.” Mängus Valga Warriori vastu torkas silma, et Aivar Tiidus kamandas ja ärgitas oma õpilasi publikupoolsel platsiküljel. Varumeestepink ja treener Vitali Kobašov aga asetsesid teisel pool väljakut. Küsimusele, kas selline “tööjaotus” tuleb meeskonna juhtimisele kasuks, paneb Vitali Kobašovi hoolikalt sõnu valima: “Tiidus on meil samasugune treener nagu kõik teisedki ja näiteks mängus Levadia vastu oli ta meie pingil. Kuulus Moskva Spartaki treener Konstantin Beskov istus ju mängude ajal kõrgel tribüünil. Enam reeglid seda ei luba. Kui Tiidus näeb mujalt punktist asju teisiti, siis tuleb see meile kasuks. Peamine on meeskonna mäng, mitte see, kus treener asub.” Vitali Kobašov ütleb, et tänu Tiiduse poistele on Puuma pink pikk ja asendajad on kõrvalt võtta. Ühtlasi möönab ta, et ka Puuma lähiaegade saatus sõltub teatud määral sellest, kuidas kulgeb koostöö Aivar Tiidusega.

II liiga

II liigast välja kukkunud Joker vältis lagunemist Raasiku FC Joker suutis parimate poegade lahkumise ja koduväljaku valmimise venimise kiuste koos püsida ning alustab II liigasse naasmise püüdlusi värskenenud nimega. Lennart Komp

C Jokeri loojal Raivo Vagal ehk Raasiku Jokkeril, kui teda folkloorselt nimetada, sai eelmise aasta lõpus mõõt täis. Aastaid lubatud staadioni ehitamine jäi taas venima, meeskonnal ei olnud kuskil treenida ja kodumängud tuli pidada Tallinnas Sportland Arenal. Kuus perspektiivikat noort, Andre Ilves, Rauno Reiman, Madis Lange, Riido Reiman, Ervo Vaatmann ja Ott Lange, anti FC Kuressaarele laenule, et mitte pidurdada nende arengut. Veel 9. märtsil ei olnud Vaga kindel, kas tema hüüdnimega täiskasvanute meeskond jätkab. Paar päeva hiljem juba oli.

“ „

Endal on ka natukene piinlik, et Raivo on juba aastakümneid asja vedanud, kuid vald pole staadionit valmis saanud. “Võtsime nime Raasiku FC Joker 1993, et eristuda meie eelmisest ja tugevamast kooslusest,” sõnas Vaga. “Poisse on Raasikul ju palju ja võiks isegi kolm satsi kokku panna, kuid tase ei ole enam see. Enamus on minu juures trennis käinud, kuid mängivad oma sõpruskonnas ja kokku saab sellise tüüpilise III liiga grupi.” Raasiku põhikooli poistega D-klassist alustanud ja nad II liigasse välja viinud Vagal on kahju, et meeskond lagunes, sest tema sõnul olnuks olude parema klappimise korral võimalik ka Esiliigat püüda. Vaga lõi klubi 18 aastat tagasi ja on

Foto: Liisa Sahk

Jaan Jalase (vasakul) ja Ervo Vaatmanni pingutustest ei piisanud, et hoida punamustatriibulist FC Jokerit II liigas.

olnud selle peamine mootor ning treener, kuid nüüd tõmbub täiskasvanute juhendamisest pisut eemale ja jääb peamiselt asjaajaja rolli. Vaga palus appi FC Kuressaare spordidirektori ja Sörve JK juhendaja Jan Važinski, kes on konsulteerija ülesannetes ning käib võimalusel mõnda mängu vaatamas. Märtsi keskel oli Joker 1993 hingekirjas 15 mängijat ning abi saadakse duubliks olevast JK Loost, kus on pallureid paarikümne kanti. II liigas jõudis Joker mängida vaid 2010. aastal, kuhu tõusti pärast 2009. aastal III liiga piirkonnas teise koha saamist ja üleminekumängude võitmist. Jokeri juhatuse ja Raasiku vallavolikogu liikme Ants Kivimäe sõnul läheb Raasiku staadioni ehitamine taas lahti, kui talv taandub. Põhi on valmis, kuid seni pole otsustatud, kas väljak

saab tehis- või naturaalmurust katte. Kuivõrd Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametilt (PRIA) taotletakse toetust valgustuse rajamiseks, võiks Kivimäe arvates enam jumet olla kunstkattel. “Drenaažid ja kaablid on veetud, põhi on valmis. Nüüd peaks olema nagu peab,” sõnas Kivimäe. “Endal on ka natukene piinlik, et Raivo on juba aastakümneid asja vedanud, kuid vald pole staadionit valmis saanud.” Kivimäe kinnitusel ei kao jalgpall Raasikult kuhugi ning kuigi jalgpallurite arv on noorte pealekasvu vähenemise tõttu kahanenud, jätkab vald vuti toetamist kindlalt. Andke teada oma tegemistest, põnevatest juhtumistest ja huvitavatest mängijatest: indrek@jalgpall.ee või lennart@jalgpall.ee 2011 APRILL JALKA

www.teamsport.ee

JALKA APRILL 2011

Nike võistkonnavarustuse müük AS Jalajälg Pärnu mnt 142a raivo@jalajalg.ee tel: 654 8470

Modellid: Karl Altraja ja Lauri Senjes 2011 APRILL JALKA 59

III ja IV liiga

TÜ, EMÜ, TTÜ, TLÜ ehk neli suurt korraga platsis! Eesti jalgpallis ei ole tõenäoliselt kunagi olnud nii akadeemilist õhkkonda kui tänavu, sest esimest korda on meistrivõistlustel esindatud neli suuremat ülikooli. Lennart Komp

uraditosin aastat tagasi Tartu Ülikooli vutientusiastidest tudengite loodud JK Fauna sai teerajajaks, kelle järel on astunud Eesti Maaülikool, Tallinna Tehnikaülikool ja tänavu esimest korda liigaga liituv Tallinna Ülikool. Nimekale Florale teravmeelseks kontrastiks saanud Fauna tuntus ja järjepidevus teevad teistele ülikoolidele suured silmad ette. Esiti TÜ spordikeskuse juurde loodud Fauna sai akadeemilise spordiklubi liikmeks kolm aastat hiljem. Ja kuigi algusaegadel hakkaja sõpruskonna ümber koondunud meeskonnast on aja jooksul saanud vähem sidus võistkond, ei vaja Fauna nimi amatöörjalgpallurite seas ilmselt erilist tutvustamist. Klubi kaua juhtinud Laur Keldri sõnul ajati jalgpalliasja esiti üksi, ent ülikooliga liitumine avardas võimalusi oluliselt. Praegu on lausa kummaline mõelda, et TÜ-l võiks puududa oma vutimeeskond. “TÜ spordiklubiga liitumisega läks

asi palju professionaalsemaks ning sedakaudu oleme saanud juurde palju mängijaid,” sõnas Kelder. “Kui meie alustasime, ei olnud ülikoolis jalgpalli üldse olemas, kuid meiega seoses muutus see järsult populaarsemaks ning ka kehakultuuriteaduskonda tulid inimesed, kes jalgpalli arendama hakkasid.”

“

Uue spordihoone valmimisega on sportimisvõimalused muutunud lihtsamaks, kuid jalgpalli seis raskemaks.

„

Fauna, kelle üheks põhikirjaliseks eesmärgiks on muide Eesti loomade kaitsmine, populaarsusele aitas kaasa mängijate nimetamine loomanimede järgi ning tudengite kevadpäevade aegu korraldatav sõprusmäng “Võim vs

Üliõpilasjalgpalli mitu tahku: 1. Tudengite talijalgpalli meistrivõistluste finaalmäng 2010. aasta kevadtalvel, kus TÜ alistas TTÜ. 2. FC Majandusmagister tõrjub jalkaväljakul yuppieelustiili. Ka tuisus. 3. Eesti Maaülikool liigamängus võitluses Tabivere vastu. 4. Maksim Mitrofanov karikaga, mis tähistab TÜ Fauna järjekordset võitu karikamängus “Võim vs vaim” FC Toompea üle.

JALKA APRILL 2011

vaim”. Fauna matš FC Toompeaga tõi parimail päevil TÜ staadioni tribüünidele mitmesajapealise publiku.

Probleem: meeskonna kooshoidmine Et aga enamik tudengeid ükskord ülikooli lõpetab, on ka Faunast pärast esialgse tuumiku nelja tuule poole laialivalgumist käinud läbi arvukalt üliõpilasi. 2002. ning 2006. ja 2007. aastal II liigas mänginud Fauna on valdavalt pallinud III liiga lõunatsoonis, sest püsimatu tudengkonnaga sidusat meeskonda ehitada on kaunikesti keeruline. Samuti staažika faunalase Kaupo Kohvi sõnul peegeldub meeskonna tulemustes selge dünaamika. “Faunas on näha kolme-nelja-aastase tsükliga dünaamika ehk tulevad algajad, treenivad kolm aastat, jõuavad lõpuks III liiga tippu või isegi II liigasse, kuid lõpetavad kooli, lahkuvad ja tulevad uued,” sõnas Kohv. 2004. aastal liigadebüüdi teinud

III ja IV liiga EMÜ vutimeeskonna vedaja Timur Semjonovi sõnul on jalgpalli tuntus tema koolis tänu võistkonnale kasvanud, ent rahalises mõttes vähem tähtsaks muutunud. Et korvpalli, saalihoki ja võrkpalli esindused mängivad oma liigahierarhias kõrgemal, saavad nad ka enam tähelepanu. “Uue spordihoone valmimisega on sportimisvõimalused muutunud lihtsamaks, kuid jalgpalli seis raskemaks,” sõnas Semjonov. “Peame ennast tõestama ja vaeva nägema, et meid kuuldaks ja nähtaks.” Mullu saavutati III liiga lõunatsoonis talvel Tartu Tammekasse naasnud Ando Hausenbergi juhtimisel ja abil 9. koht, edestades kahe pügala võrra Faunat. Kui viimane koosneb oma tudengitest, on Semjonovi sõnul EMÜ esinduses ka TÜ üliõpilasi ja mängijaid mujalt. Mõistagi ei piirdu ei Tartus ega Tallinnas asuvate ülikoolide tudengite osalus vaid õppeasutuste juures olevate meeskondadega, vaid üliõpilasi jagub Meistriliigast IV liigani. Tõenäoliselt võiks nii TÜ, TTÜ kui TLÜ oma parimas rivistuses kuuluda vähemalt Esiliigasse kui mitte Meistriliigasse. Faunaga samal ajal alustas liigas mängimist FC TTÜ Tallinna nimeline meeskond, kuid nende hoog rauges kahe aastaga. Praegu esindab tehnikaülikooli Avetis Harutjunjani veetav FC Ararat-TTÜ III liiga põhjatsoonis ning FC Majandusmagister astme võrra allpool. “Hakkasime jalgpalliasja uuesti vedama 2004. aastal ja nüüd saime esimest

korda ülikooli toetuse,” sõnas Harutjunjan. “Praegu oleme koos Araratiga, kuid pikem eesmärk on TTÜ oma esindus ja mitte ainult meeskond, vaid ka seda toetav struktuur.” Nii nagu Tartu Ülikoolil on ka tehnikaülikooli prioriteediks meistriliigas osalev korvpallimeeskond. Kõrgeimal tasemel on ka võrkpall ja saalihoki, mis ei jäta vutile eriliselt ruumi. Samas teab Harutjunjan, et vutimängijaist tudengeid on tema koolis enim. “Kooli juhtkond on muutunud aastate jooksul soosivamaks, nad saavad aru, et jalgpall on väga popp,” sõnas Harutjunjan. “Sportlane peab olema tark ja ideaalis võiks õpingud ning jalgpalli ühendada nii, et üks ei sega teist, kuid mõlemas vallas on tulemus hea.”

TTÜ-l kaks meeskonda Kui samuti Harutjunjani veetava Araratiga koostöös III liigas mängiv TTÜ esindus koosneb peamiselt tudengitest, siis juba üle kümne aasta tegutsenud, kuid viimased kolm meistrivõistlustel osalenud FC Majandusmagistrist on välja kasvanud ka õppejõude. Esiti eksklusiivselt TTÜ majandusteaduskonna magistrantide jalgpallivõistkonnaks olnud FC Majandusmagister on laiendanud haaret ning oodatud on kõik TTÜ tudengid. Põhjuseks n-ö kaadrivoolavus, mis on ülikoolivõistkonna puhul paratamatu. Majandusmagistri juhi Tarmo Koppeli sõnul on TTÜ SKga jaotatud sihtrühmad nii, et viimasele kuulub koorekiht,

Majandusmagistrile nõrgem harrastajate seltskond. “Oleme väga TTÜ identiteedikesksed, kuid pole juriidiliselt seotud,” sõnas Koppel. “Kooli toetus moodustab eelarvest viiendiku, kuid oleme TTÜd esindanud näiteks ka firmade karikaturniiril.” Täiesti uue jõuna astub Eesti vutimaastikule FCF TLÜ ehk Tallinna Ülikooli esindusmeeskond, kes alustab tänavu IV liiga põhjatsoonist. Meeskonna juht, treener ja jõudumööda ka mängija on endine floralane Roman Minlibajev, kes võttis asja vedada omal initsiatiivil. Klubi loodi eelmisel kevadel, treeningud algasid sügisel ja liigadebüüt tehakse aprillis. “Kui eelmisel kevadel TLÜ SK juhiga rääkima läksin, viis ta mind kokku Flora tehnilise direktori Janno Kivisillaga ja hakkasime pihta,” kirjeldas Minlibajev. “Sügisel tegime korraliku kampaania ja esimesse trenni tuli 40 inimest, nüüd registreerime 30, kellest 27 on TLÜ tudengid.” Võrreldes enamiku konkurentidega, on TLÜ eelisseisus, sest saab tasuta kasutada Flora treeningväljakuid. Tulnuks harjutusväljaku eest ise maksta, ei pruugiks klubi loomisest asjagi saada. Bakalaureuseõpinguid lõpetav Minlibajev annab TLÜs assistendina ka jalgpalli õppeainet. Tartu Ülikooli jalgpalliõpetaja on teadusmagistri kraadiga Katrin Kaarna. Andke teada oma tegemistest, põnevatest juhtumistest ja huvitavatest mängijatest: indrek@jalgpall.ee või lennart@jalgpall.ee

4 2011 APRILL JALKA

kalender

Aprillikuu mängud kodukamaral Igas Jalkas hakkame avaldame kuu aja tähtsamate mängude toimumiskohta ja -aega: kõigi vanuseklasside maavõistlusi, meeste ja naiste Meistriliiga ning meeste Esiliiga mänge. Samuti Eesti karikavõistluste ja Balti liiga mänge meie meeskondade osavõtul. Lühendid: TV – mäng on TV 6 eetris. K-väljak – kunstmuruväljak. St – staadion.

Meistriliiga Laupäev, 2. aprill (V voor) 14.00 TV JK Sillamäe Kalev – FC Viljandi Sillamäe Kalevi k-väljak 17.00 Tallinna FC Levadia – Nõmme JK Kalju Maarjamäe k-väljak 17.00 Tartu JK Tammeka – Narva JK Trans Annelinna k-väljak 17.00 FC Kuressaare – Tallinna FC Flora Sportland, Kuressaare või Salme 19.35 Lasnamäe FC Ajax – Paide linnameeskond Lasnamäe SPK k-väljak Laupäev, 9. aprill (VI voor) 14.00 TV Nõmme JK Kalju – JK Sillamäe Kalev Hiiu staadion 17.00 FC Viljandi – FC Kuressaare Viljandi k-väljak 17.00 Narva JK Trans – Paide linnameeskond Ahtme k-väljak 17.00 Tallinna FC Flora – Lasnamäe FC Ajax

Sportland Arena või A. Le Coq Arena

17.00 Tartu JK Tammeka – Tallinna FC Levadia Annelinna k-väljak Laupäev, 16. aprill (VII voor) 14.00 TV Tallinna FC Levadia – Narva JK Trans Maarjamäe k-väljak 17.00 JK Sillamäe Kalev – Tartu JK Tammeka Sillamäe Kalevi k-väljak 17.00 FC Kuressaare – Nõmme JK Kalju Sportland, Kuressaare või Salme 17.00 Lasnamäe FC Ajax – FC Viljandi Lasnamäe SPK k-väljak 17.00 Paide linnameeskond – Tallinna FC Flora Paide k-väljak Laupäev, 23. aprill (VIII voor) 14.00 TV Narva JK Trans – Tallinna FC Flora Ahtme või Narva Kreenholmi st.

JALKA MÄRTS 2011

17.00 Tallinna FC Levadia – JK Sillamäe Kalev Maarjamäe või Maarjamäe k-väljak Laupäev, 30. aprill (IX voor) 14.00 TV Paide linnameeskond – Nõmme JK Kalju Paide Gümnaasiumi st 17.00 JK Sillamäe Kalev – Narva JK Trans Sillamäe Kalevi staadion 17.00 FC Kuressaare – Tallinna FC Levadia Kuressaare linnastaadion 17.00 Lasnamäe FC Ajax – Tartu JK Tammeka FC Ajaxi staadion 17.00 Tallinna FC Flora – FC Viljandi A. Le Coq Arena

Esiliiga

17.00 FC Viljandi – Paide linnameeskond Viljandi kunstmuru või linnastaadion

Pühapäev, 3. aprill (V voor)

17.00 Nõmme JK Kalju – Lasnamäe FC Ajax Hiiu staadion

14.00 JK Tallinna Kalev – Kiviõli Tamme Auto Kalevi Keskstaadioni k-väljak

FC Viljandi Alen Stepanjan (vasakul) saab tunda idamaist võistluskunsti, mida tutvustab Hidetoshi Wakui Nõmme Kaljust.

17.00 Tartu JK Tammeka – FC Kuressaare Tamme staadion või Annelinna

kalender 14.00 Valga FC Warrior – Tallinna FC Infonet Sportland Arena 14.00 Tallinna FC Puuma – Pärnu linnameeskond Lasnamäe SPK k-muru 14.00 Kohtla-Järve FC Lootus – Tallinna FC Levadia II Ahtme k-väljak 17.00 Tallinna FC Flora II – Tallinna JK Legion Sportland Arena Pühapäev, 10. aprill (VI voor) 14.00 Tallinna JK Legion – Tallinna FC Levadia II Wismari k-väljak 14.00 Pärnu linnameeskond – Kohtla-Järve FC Lootus Pärnu k-väljak 14.00 Tallinna FC Infonet – Tallinna FC Puuma Lasnamäe KJH k-väljak 14.00 Kiviõli Tamme Auto – Valga FC Warrior Sportland Arena 17.00 Tallinna FC Flora II – JK Tallinna Kalev Sportland Arena Pühapäev, 17. aprill (VII voor) 14.00 Valga FC Warrior – Tallinna FC Flora II Sportland Arena 14.00 Tallinna FC Puuma – Kiviõli Tamme Auto Lasnamäe SPK k-väljak 14.00 Kohtla-Järve FC Lootus – Tallinna FC Infonet Ahtme k-väljak 14.00 Tallinna FC Levadia II – Pärnu linnameeskond Maarjamäe k-väljak 17.00 JK Tallinna Kalev – Tallinna JK Legion Kalevi Keskstaadioni k-väljak

Miks mitte minna tutvuma naiste mänguga? Flora mängija Kethy Õunpuu (vasakul) võitluses Kaire Palmaruga Pärnust. Vanad konkurendid kohtuvad 30. aprillil Sportland Arenal.

Pühapäev, 24. aprill (VIII voor) 14.00 Tallinna JK Legion – Pärnu linnameeskond Wismari k-väljak 14.00 Tallinna FC Infonet – Tallinna FC Levadia II Lasnamäe KJH k-väljak 14.00 JK Tallinna Kalev – Valga FC Warrior Kalevi Keskstaadioni k-väljak 14.00 Kiviõli Tamme Auto – Kohtla-Järve FC Lootus Sportland või Kiviõli linnastaadion 17.00 Tallinna FC Flora II – Tallinna FC Puuma Sportland Arena Reede, 29. aprill (IX voor) 19.00 Valga FC Warrior – Tallinna JK Legion Wismari k-väljak Pühapäev, 1. mai 14.00 Tallinna FC Puuma – JK Tallinna Kalev Lasnamäe SPK k-väljak 14.00 Kohtla-Järve FC Lootus – Tallinna FC Flora II K-Järve Spordikompleksi st

Eesti karikavõistlused Teisipäev, 12. aprill

Laupäev, 9. aprill (I voor)

18.45 (18.00) Karikavõistluste ¼-finaal

11.00 Tallinna FC Flora – Tallinna FC Levadia Sportland Arena

Kolmapäev, 13. aprill

19.30 Tartu JK Tammeka – Nõmme JK Kalju Tartu Annelinna k-väljak

18.45 (18.00) Karikavõistluste ¼-finaalid Teisipäev, 26. aprill

19.30 Pärnu JK – Põlva FC Lootos Pärnu k-väljak

18.45 (18.00) Karikavõistluste ½-finaal

Laupäev, 16. aprill (II voor)

Kolmapäev, 27. aprill

11.00 Tallinna FC Levadia – Pärnu JK Maarjamäe jalgpallikompleks

18.45 (18.00) Karikavõistluste ½-finaal

Koondised U17

14.00 Pärnu linnameeskond – Tallinna FC Infonet Pärnu Kalevi staadion

Teisipäev, 5. aprill

17.00 Tallinna FC Levadia II – Kiviõli Tamme Auto Maarjamäe k-väljak

13.00 Eesti–šveits Maarjamäe k-väljak

Balti liiga

Kolmapäev, 20. aprill (¼-finaalid, II mängupäev) 19.00 FC Levadia Tallinn – FK šiauliai

Maarjamäe k-väljak

19.30 Nõmme JK Kalju – Põlva FC Lootos Hiiu staadion 19.30 Tartu JK Tammeka – Tallinna FC Flora Tartu Annelinna k-väljak Laupäev, 23. aprill (III voor) 11.00 Tallinna FC Flora – Nõmme JK Kalju Sportland Arena

Neljapäev, 7. aprill

19.30 Pärnu JK – Tartu JK Tammeka Pärnu k-väljak

13.00 Eesti–šveits Maarjamäe k-väljak

19.30 Põlva FC Lootos – Tallinna FC Levadia Lootospark

Kolmapäev, 6. aprill ¼-finaalid, I mängupäev 19.00 TV FC Flora – FK Ventspils A. Le Coq Arena

naiste Meistriliiga

Naised Laupäev, 2. aprill 17.00 Superkarikafinaal. Eesti meister 2010 vs Eesti karikavõitja 2010 Pärnu JK – Tallinna FC Flora (karikafinalist)

Laupäev, 30. aprill (IV voor) 11.00 Nõmme JK Kalju – Tallinna FC Levadia Hiiu staadion 11.00 Tartu JK Tammeka – Põlva FC Lootos Tartu Annelinna k-väljak 19.30 Tallinna FC Flora – Pärnu JK Sportland Arena 2011 APRILL JALKA

saalijalgpall

Anži kindlustas tiitli mängimata Viimases voorus saalijalgpalli meistritiitli kindlustamiseks hädasti võitu vajanud FC Anži kindlustas teise järjestikuse kulla ilma otsustava mänguta, sest FC AEG Real Estate ei saanud lihtsalt mängijaid kokku. lennart komp

nne viimast vooru edestas Anži lähimat jälitajat SK Augurit kahe punktiga ehk pidi esimesel pügalal lõpetamiseks AEG kindlasti alistama. Esiliiga Puuma aga, kelle noored talvel AEGd esindasid, võttis nad pärisjalgpalli tagasi, mis jättis AEG viimasteks voorudeks keerulisse seisu. Suisa nii raskesse, et lõpumänguks saadi kokku vaid kolm mängijat. “Tõesti ootasime seda mängu ja soovisime väljakul võita,” sõnas Anži eestvedaja Anton Smetanin. “Meilgi polnud parim koosseis, kuid olime valmis.” Talvel ise samuti AEG ridu esindanud saalijalgpallikoondise juhendaja Kert Haavistu sõnul oli Puuma ja AEG kokkulepe juba sügisel, et prioriteet on suure jalgpalli Esiliiga ja et poisid võetakse märtsi alguses ära. “Registreerisime osa vanemaid AEGsse, aga paraku ei saanud nad ikkagi võistkonda kokku,” lausus Haavistu. “Sügisel saime AEGga kokkuleppele, et läheme neile toeks. Kahjuks ei vedanud ühisprojekt lõpuni välja.” Et Augur purustas viimases voorus 8 : 2 Unibet/Nõmme Kalju, jäigi Augurit ja Anžid lahutama kaks punkti. Hooaja teise ringi ehk viimased seitse mängu kõik ülekaalukalt võitnud Augurile maksis kätte kesine algus, kui kaotati ARSile ja viigistati Ararat-TTÜ ning Anžiga. Auguri treeneri, Risto Sarapiku sõnul jääb tänavune napp kaotus kripeldama, sest esimeste voorude libastumistest hoolimata oli tema meeskond mänguliselt parim. “Viiendas voorus, kui Anžiga 2 : 2 viigistasime, olime neist juba üle. Võitsime ka teise omavahelise mängu, kuid keegi teine meid ei aidanud ka,” ütles Sarapik. “Minu jaoks oli isegi natukene üllatav, et teised Anžile nii veenvalt alla jäid.” Nii Anži kui ka Augur olid terve 64

JALKA APRILL 2011

Foto: FC Anži

Eesti meister 2011. Ees (vasakult): Zeinulla Araktšijev, Erik Šteinberg, Anton Smetanin, Aleksandr Vassiljev, Rafael Kušnir, Dmitri Kulikov, Sergei Voložinski. Taga (vasakult): Gadži Abdullajev, Grigori Rak, Dmitri Klimov, Vjatšeslav Kulakov, Dmitri Skiperski, Oleg Gorjatšov, Mark Boskin, Jevgeni Kurjanov, Dmitri Renin, Boriss Šipunov.

hooaja vältel teistest üle, pakkudes näha saalijalgpalli, mille joonis ja kvaliteet maailmas praktiseeritavale enim sarnanesid. Augurisse tõi uue hingamise Sarapik, kes on näpunäiteid saanud ka endiselt meeskonnakaaslaselt, praeguselt Läti koondise lootsilt Artur Šketovilt. “Hooaja lõpp oli meile päris raske, sest kaotasime põhimehed Mark Boskini ja Andrei Tjunini,” lausus Smetanin. “Ilma duubli Raketa abita poleks tiitli kaitsmine võimalik olnud. Lõpus oli Augur meist tõesti üle.”

Anži lõpetab hooaja 2. aprillil mänguga Soome vastu, et juunis taas kokku tulla ja UEFA saalijalgpalli karikasarja eelringiks valmistuda. Augur loodab kokku tulla senisest varem, septembris, et hooajaks paremini valmistuda. Meistriliiga parima väravaküti tiitlit jäid jagama Jevgeni Kurjanov Anžist ja Roman Minlibajev Augurist. AEG mängib üleminekumänge Esiliigas teiseks tulnud Maccabiga, FC AraratTTÜ asemel tõuseb Meistriliigasse FC Raketa.

Meistriliiga lõppseis: 1 FC Anži 2 Augur 3 FC ARS 4 Narva-Jõesuu 5 Unibet/Nõmme Kalju 6 Rummu Dünamo 7 FC AEG Real Estate 8 FC Ararat-TTÜ

14 14 14 14 14 14 14 14

12 11 7 6 5 4 4 2

1 2 1 2 1 1 0 2

1 1 6 6 8 9 10 10

80 : 39 94 : 42 52 : 55 75 : 77 50 : 60 64 : 72 60 : 92 59 : 97

37 35 22 20 16 13 12 8

sina oled kohtunik

Kuidas lahendaksid need 3 olukorda? Seda rubriiki teeme koos. Kunstnik Mart Vainre joonistab pildid, Eesti Jalgpalli Liidu peakohtunik ning UEFA kohtunike vaatleja Uno Tutk annab vastuseid, aga küsimusi saadavad endiselt meie lugejad. Saada meile mõni huvitav mänguolukord. Soovitavalt selline, mis võiks olla kohtunikule pähkliks, mõni selline, mida oled ise näinud või kogenud, mõni selline, millele sa ise täpset lahendust ei oska pakkuda või mille lahendust sa tahaksid kontrollida. Jalka valib neist koostöös Uno Tutkiga välja kolm ning järgmises numbris trükime need ära koos vastuste ning Mart Vainre illustratsioonidega. Saada oma kirjeldus või küsimus aadressile lennart@ jalgpall.ee märksõnaga "KOHTUNIK". Just sinust sõltub, kui huvitavat materjali teised lugeda saavad!

3 olukorda

Uno Tutk: Nojah, esiteks on see ilmselt välistatud, et mängueelsel õhtul satub rahvusvaheline kohtunik sellisesse kankaani hoogu, kuna koos kohtunikega viibib ka nende vaatleja – vähemalt on selline kord UEFA mängudel ja ilmselt oleks ta juba hommikuks välja vahetatud. Kui aga tõesti nii on läinud, siis tuleb ilmselt see kankaanitants väljakul kohtunikul häbiga vastu võtta ja mitte tõmmelda.

Väravavaht võtab viiekastialas juba löögiliigutust alustanud ründaja kätega jalga viskudes maha. Sa ei anna kohe vilet, sest pall põrkub väravavahi kätest kõrval oleva teise ründaja suunas, kuid see laseb palli jalge vahelt läbi otsaauti, oodates sinu vilet penaltiks ja punast kaarti väravavahile. Kuidas käitud? Küsimuse esitas Erik Kask.

Vilistad üksi madalama liiga mängu ja kodumeeskond lööb 90. minutil 1 : 1 viigivärava. Tähistamise puntratantsus jääb sul aga tähele panemata, et üks kasutamata vahetusmängija on võtnud vesti seljast ja on mängu taasalustamiseks väljakul. Sa ei pane seda enne tähele, kui ta 3. lisaminutil võiduvärava lööb, mille peale sa lõpuvile annad. Kuidas talitada? Kas värav loeb ja mis on karistus? Küsimuse esitas Sergei Avilov.

Uno Tutk: Kui selline asi on tõesti juhtunud ning sa märkad seda kohtunikuna siis, kui hakkad väravat kirja panema, tuleb värav tühistada ning ilma loata sisenenud mängijale kollast kaarti näidata. Mängu tuleb siis jätkata vabalöögiga vastasvõistkonna kasuks kohalt, kus nimetatud reegleid rikkunud mängija palli puutus.

Uno Tutk: Kohe tuleb meelde paari aasta tagune situatsioon Kim Milton Nielseniga, kes andis edu pärast seda, kui väravavaht sooritas viimase lootuse vea ja tema lubas mängul jätkuda ning seal löödi õnneks terava nurga alt värav. Aga kui selline situatsioon juhtub ja kohtunikuna suudad vile anda enne, kui pall ületab otsajoone, saad veel momendi tagasi

Oled Euroopa tippkohtunik ja vilistad tähtsaid mänge. Ometi on ka sinul nõrkused ja ühel peol võtad ühte ritta kankaanitantsijatega ning kukud ka jalgadega vehkima. Sinu vilistatava eurosarja playoff-mängu hommikul ilmub pilt sellest suures välismaa tabloidlehes. Õhtuses mängus aga tähistab kodumeeskond väravat sind mõnitava kankaanitantsuga. Kaptenil on kollane all. Mida teha? Küsimuse esitas Kristjan Mäetalu.

tuua. Kui see teine mängija lööb palli aga näiteks väravast mööda, siis ei saa väravavahile enam punast kaarti näidata, sest tõenäolist väravat ju ei saavutatud ning saab näidata vaid kollast kaarti ebasportliku vea eest. Reeglite tõlgendused on kohati päris keerulised. 2011 APRILL JALKA

lisaaeg Aprillikuu sünnipäevad:

Klavan kaks korda pildil

Foto: Elmo Riig/Sakala/Scanpix

Maineka kuukirja World Soccer veebruarinumbris on koguni kaks pilti Ragnar Klavanist. Esimesel juhul on juttu Eesti koondisest, mis võib teha ajalugu: ainus UEFA liikmesriik, kellega Eestil veel mängimata, on Prantsusmaa. Juttu illustreerib pilt meie valgesärgilistest koondislastest, kes tähistavad Serbia võrku löödud väravat. Klavanist on pilt ka rubriigis, kus on kirjutatud kuuest Euroopa Liiga üllatusmeeskonnast. Tõsi, Klavan on taustaks Borisovi BATE poolkaitsjale Renan Bressanile, kes on valitud illustreerima lookest Valgevene klubist.

Jalka autor sai teatriauhinna Meie ajakirja autor Alvar Loog sai rahvusvahelisel teatripäeval, 27. märtsil, Eesti Draamateatris Reet Neimari nimelise kriitikaauhinna 2010. aastal ilmunud teatrikriitika eest. Viljandi Tuleviku fänn Loog koostas eelmises Jalkas Tuleviku sümboolse koondise neist mängijaist, kes on pallinud välismaal. Kokku tuli igati väärikas kooslus, kus oli ka seitse Eesti A-koondises mänginud meest.

JALKA APRILL 2011

02.04 Dmitri Lipartov (38) 05.04 Sergei Gorbunov (24) 05.04 Sergei Lepmets (24) 06.04 Aleksei Matrossov (20) 06.04 Anastassia Morkovkina (30) 06.04 Urmas Kaal (38) 08.04 Ats Sillaste (23) 09.04 Valeri Minkenen (22) 09.04 Marko Lepik (34) 09.04 Jaak Luhakooder (52) 10.04 Rauno Tutk (23) 10.04 Anna Vaher (32) 10.04 Indro Olumets (alumisel pildil, 40) 10.04 Mart Tarmak (56) 11.04 Trevor Elhi (18) 11.04 Avo Jakovits (55) 13.04 Jarmo Ahjupera (27) 14.04 Aleksei Aleksejev (22) 14.04 Mihkel Uiboleht (24) 14.04 Martin Kaalma (34) 14.04 Raimo Paulberg (52) 16.04 Norbert Hurt (27) 18.04 Andre Frolov (23)

18.04 Sergei Terehhov (36) 18.04 Ott Mõtsnik (ülemisel pildid, 48) 20.04 Sergei Zenjov (keskmisel pildil, 22) 20.04 Ott Reinumäe (27) 20.04 Taavi Azarov (31) 20.04 Meelis Rooba (34) 20.04 Aivar Tiidus (48) 21.04 Aleksandr Starodub (22) 21.04 Maksim Gruznov (37) 21.04 Aavo Sarap (49) 22.04 Aleksander Saharov (29) 22.04 Sergei Hohlov-Simson (39) 22.04 Keith Boanas (52) 22.04 Valeri Bondarenko (57) 24.04 Toomas Tohver (38) 26.04 Marko Meerits (19) 28.04 Hillar Otto (59) 29.04 Dmitri Skiperski (38) 30.04 Kaarel Kiidron (21) 30.04 Allan Soomets (30) 30.04 Vitali Kobašov (45)

jalgpallimuuseum UEFA kongress Tallinnas Eesti Jalgpalli Foto: Lembit Peegel Liidus asub üks meie spordiajaloo väärtuslikemaid esemeid: UEFA suur mälestustaldrik, mis fikseerib 21. aprillil 2005 Tallinnas toimunud UEFA kongressi. Mälestuseseme keskel on Euroopa kontuur ja Tallinna kohal sirab kristalne täpike. “UEFA kongressi korraldamisega seoses meenub, et kuigi meil räägiti palju Tallinnast kui turismilinnast, siis nägime kurja vaeva sobivate lõuna- ja õhtusöögipaikade leidmisega,” meenutab jalgpalliliidu peasekretär Tõnu Sirel. “Kõike seda korraldades selgus, et meil polegi vajalikul määral ümmargusi laudasid ja ruume, kuhu meile külla saabunud inimesed ära mahuksid. Lõpuks suutis UEFA standarditele vastata Saku Suurhall.” Oli ka teistpidiseid üllatusi ja just külaliste poolelt. “Neid hämmastas, et meil on kõik nii käe-jala juures,” räägib Tõnu Sirel. “Reisikorraldajad ei osanud kuidagi arvestada, et lennujaamast hotelli jõuab 7 minutiga.” Kuus aastat tagasi toimunud UEFA kongress on suurimaid spordisündmusi, mis on Eestis kunagi toimunud, sest UEFA näol on tegemist maailma ühe mõjukama ja rikkama spordiorganisatsiooniga.

2011 APRILL JALKA

JALKA APRILL 2011