JALKA (mai 2011) by Jalka

HIND 1,85 EUROT 29 KROONI MAI 2011

Lumesõda Serbiaga Kalev 100-aastane Jalgpallur! Toitu õigesti! Ülari ja Andres Alamets Baskimaa jalgpalli ajaloost Harju JK tegeleb 700 lapse ja noorega Postrid: Fernando Llorente, Emmanuel Adebayor ISSN 1736-7379

Pluss: Sergei Zenjov, Vahur Vahtramäe, Siim Sukles, Rauno Kald, Liivi Sõrmus, Tiit Lääne, Atko Väikmeri, Davide Santon, Tallinna Legion, Tartu HaServ, Tallinna 2011 MAI JALKA Mercury, Läänemaa JK

no Jürisson, in Karutoom, Heleri Saar, tin Nahk & isa ja poeg, r 1993

sisukord Kaanelugu 10 Kas Tarmo Rüütli kavaldas Vladimir Petrovici üle? EM-valikmängu viik Serbiaga jätkab meie suurepärast eduteed. Treener Karel Voolaid seletab, kuidas võit tuli. Mis sai otsustavaks, kuidas meeskonnad taktikaliselt talitasid.

Persoonid & intervjuud Rauno Kald Liivi Sõrmus Tiit Lääne Atko Väikmeri Davide Santon Ülari ja Andres Alamets

HIND 1,85 EUROT 29 KROONI MAI 2011

LUMESõDA

17 20 28 26 46 54

Serbiaga KALEV 100-AASTANE JALgPALLUR! TOITU õIgESTI!

Kolumn

ÜLARI JA ANDRES ALAMETS BASKIMAA JALgPALLI AJALOOST HARJU JK TEgELEB 700 LAPSE JA NOOREgA

Indrek Schwede

Postrid: Fernando Llorente, Emmanuel Adebayor ISSN 1736-7379

Esikaanel: Ats Purje Foto: Lembit Peegel Nr 5 (41) 2011

Eesti Jalgpalli Liidu ajakiri Ilmub 12 korda aastas Peatoimetaja: Indrek Schwede indrek@jalgpall.ee

Rubriigid Siit ja sealt Lembit Peegel Jalka tuleb külla ABC: õige toitumine Maikuu mängud Sina oled kohtunik Lisaaeg

Toimetaja: Lennart Komp lennart@jalgpall.ee Fotograaf: Lembit Peegel

Liigad

Ajakirja makett: Jaanus Samma

Meistriliiga Naised Esiliiga II liiga III liiga IV liiga Rannajalgpall

Kujundaja: Evelin Linholm Keeletoimetaja: Liisi Bakhoff Reklaam: Arvo Antropov arvo@tennis.ee

4–7 22 38 42 64 65 66

12 18 58 59 60 61 64

Kolleegium: Ülev Aaloe, Lennart Komp, Neeme Korv, Aivar Pohlak, Indrek Schwede, Anu Säärits, Mihkel Uiboleht Väljaandja: Eesti Jalgpalli Liit Tellimine: 627 9960 sekretar@jalgpall.ee Tellimishinnad: Aasta 22.24 eurot (348 krooni) Poolaasta 11.12 eurot (174 krooni) Toimetuse postiaadress: Jalka, Eesti Jalgpalli Liit, Asula 4c, 11312 Tallinn Trükitud printallis

Muu Kalev 100 Baskimaa jalgpallist

24 51

Postrid Fernando Llorente Emmanuel Adebayora

46 2011 MAI JALKA

siit ja sealt

kuu

Miks Narva Transi mängijad tekitavad rumalaid penalteid, kui kohtunikud on neid eelnevalt hoiatanud? Kas asi on jälle selles ...?

Kas pingeline Meistriliiga toob staadionile rohkem huvilisi? Kui ei too, pole küsimus selles, et meistri nimi saab liiga vara teatavaks.

... kohal on Eesti Korvpalliliit riikliku rahastamise edetabelis

15.

... kohal on Eesti Jalgpalli Liit riikliku rahastamise edetabelis

65%

... riiklikust rahast jagatakse kümne spordialaliidu vahel

JALKA MAI 2011

Siim Sukles: Me pole rääkinud medalitest, vaid edukusest. Millist edu korvpall võrreldes jalgpalliga on saavutanud? Jalgpalli noortevõistkonnad näiteks on EM-valikgrupist kahel korral edasi Eliitringi pääsenud, viimati isegi valikgrupi võitjana. Isegi spordis pole kõik lihtsasti mõõdetav, tuleb ka ala ajalugu juurde panna.

Ei saa ju rahastada põhimõttel, et mingi ala võitis sada aastat tagasi tiitlivõistlustel medali. Muidugi mitte, me olemegi näiteks tagasi tõmmanud moodsa viievõistluse ja tõstmise rahastamist. Protsentuaalselt oleme järjepidevalt püüdnud tõsta jalgpalli toetust. 2000. aastal oli jalgpall toetuse suuruse järgi kindlasti mõnes teises kümnes. Ta on ennaktempoga teistele järgi võtnud.

Medalitest rääkides on jutt eelkõige individuaalaladest, kust olümpiamedaleid meile enam niipalju ei tule. Kas riik paneb oma rahaõla alla 2012. aasta U19 jalgpalli finaalturniirile Eestis? Ega (Aivar) Pohlak ja (Tõnu) Sirel meilt pehmet raha ei tahagi. Nad tahavad riigi investeeringuid. Aga kaks miljonit eurot on meile väga suur raha. Põhimõtteliselt on muidugi nii, et peame selle raha leidma, aga see sõltub riigieelarve laekumisest, mille kohta on aasta esimese nelja kuu põhjal raske midagi öelda. Pidime suvel asjast uuesti rääkima. Kuidas riik sportmänge rahastab? 2011. aastal laotame kuue sportmängu vahel laiali 100 000 eurot. Mitte võrdselt, vaid vastavalt vajadusele.

Kuidas Kuidas pontšikute Ukrainas lepingu ja makaronidega sõlmimine käib hõbedale tulla Sergei Zenjov

Vahur Vahtramäe

Lvivi Karpatõ; 15 mängu ja 4 väravat Eesti koondises

Paide Linnameeskond; 7 mängu Eesti koondises

Hommikul helistas Tarmo Lehiste ja ütles, et mine proovima. Karpatõ oli parasjagu Hispaanias Marbellas treeningulaagris ja mina jõudsin sinna viimasel päeval, kui neil oli sõprusmäng Taani klubiga AC Horsens. Õhtul saabusin, hommikul mängisin. Esimene poolaeg oli tavaline, teisel lõin kolm väravat. Riietusruumis tuli president minu juurde jutuga, et istu lennukisse, läheme lepingut kirjutama. Lendasime Lvivi ja kirjutasimegi alla. Kõik ühe päeva jooksul. Mingeid nõudmisi ma väga ei esitanud, sest TVMKs läksid asjad siis juba allamäge ja minu jaoks oli see võimalus. Ma ei saanud öelda, et andke mulle palju raha, muidu ma ei tule. Neil oli sel ajal parasjagu üks ründaja ja teist oli juurde vaja.

Jalgpallikarjääri kõige huvitavam aasta on olnud kindlasti 1999, kui tulime Viljandi Tulevikuga Meistriliigas teiseks, seljatades emaklubi Flora 6 ja Narva Transi 13 punktiga. Tõesti, äge aasta. Tarmo Rüütli oli peatreener ja Aivar Lillevere abi. Hooaja alguses ei olnud justkui mingit tunnet, et midagi võiks tulla, kuid mida mäng edasi, seda kindlam tunne tekkis. Meid aitas ka see, et Florast läksid mõned põhimehed, nagu Martin Reim ja Marko Kristal, suvel Soome, mis muutis Flora kohe nõrgemaks. Treeningutingimused olid Viljandis enam-vähem, aga elamistingimused viletsad. Elasime kolme-neljakesi ühes toas, kuid samal põhjusel hoidis meeskond ka hästi kokku ja kõik olid nagu vennad. Isegi pontšikute ja makaronide pealt on võimalik medaleid võita. Foto: erakogu

kuu

Küsisime kultuuriministeeriumi kantslerilt Siim Suklesilt, miks on jalgpall riigi rahastamise edetabelis 15. kohal ja korvpall 3. kohal, kui raha jagamise eelduseks on ala harrastajate arv ja medalid. Jalgpall on enim harrastatav ala Eestis ja võrdselt korvpalliga pole tiitlivõistlustelt medaleid võitnud.

Foto: Lembit Peegel

Heitlus Meistriliigas on huvitav ja tiitlipretendente palju. Pauk võib tulla peaaegu igast kohtumisest.

Telefonitorge

Foto: Lembit Peegel

kuu

Foto: Lembit Peegel

kuu pilt Meie sõber lumesadu. Külmakraad ka Jalgpalliharrastust Eestis pärsib lõunapoolsete riikidega võrreldes karm kliima ja lühike suvi. Otsekui vastukaaluks sellele pakub just lumesadu ja külm ilm (miks mitte ka külmakraadid) meile võimaluse mänge enese kasuks käänata. Nii nagu kuumad ilmad võõrsil on kasuks meie võõrustajaile. Pildil on peale serblase Radosav Petroviči, hollandlasest kohtuniku Hendrikus Nijhuisi ja Konstantin Vassiljevi üheks peategelaseks ka lumesadu ja lumine väljak. Võtsime viigi, mida väärisime.

2011 MAI JALKA

siit ja sealt

nii nad

Jalgpalliajakirjanike klubi: 7. aprillil tehti 7 + 7

“Koondise suhtes pole mul midagi öelda, las teised räägivad minu eest!” Joel Lindpere

7. aprillil võtsid Eesti Jalgpalli ajakirjanike Klubi (EJAK) seitse liiget endi sekka seitse uut klubikaaslast. Nüüdsest kuulub klubisse 14 vutiajakirjanikku. EJAK loodi 7. aprillil 1995, kui viis äsja Itaalia–Eesti EM-valikmängult naasnud ajakirjanikku kohtusid Tallinna pubis George Browne, et üheskoos reisipilte vaadata. Ja oli, mida vaadata: Vesuuvi kraater, väljakaevatud linnad Pompei ja Herculaneum, Napoli linn, võrratu Sorrento rannik, unustamatu Capri saar koos Sinise koopaga! Laua taga tärganud idee ühendas Marko Kaljuveeri, Tarmo Lehistet, Margus Luike, Ants Põldoja ja Indrek Schwedet. Paari aasta jooksul kutsuti klubisse ka Raivo Rauts ja Andrus Allika. Praegu on kummaline meenutada, et toona just nii palju jalgpallile pühendunud ajakirjanikke oligi. Õigupoolest peab tunnistama, et Ants Põldoja oli sellest viisikust ainus, kes ei pidanud vutti tingimusteta oma lemmikalaks – tema sattus olema lihtsalt õigel ajal õiges kohas. EJAK hakkas kohe (1995) välja andma Hõbepalli-nimelist auhinda Eesti koondise eest aasta jooksul löödud kõige ilusamale väravale. Pall nimetati just Hõbepalliks, et vältida sõna “kuldpall” üleekspluateerimist, ja üheks argumendiks oli ka asjaolu, et meie toonane tase ei võimaldanud lüüa just palju väravaid – seega pidi valiku tegema väheste ja mitte tingimata üleliia kaunite kandidaatide seast. Hõbepall tundus tolles kontekstis vähem pretensioonikama nimetusena kui Kuldpall. Esimesed kümme aastat tegi auhinna (paremal pildil) keraamik Kadri Jäätma, kelle poeg Jaan Kekišev pallib juba mitmendat aastat Esiliigas. Alates 2005. aastast annab EJAK välja Eeva Käsperi klaasist (ülemisel pildil) väravakujulist Hõbepalli, millel on palliga ära märgitud koht, kus hõbedat väärt pall väravajoone ületas. Auhinda antakse üle aasta esimestel päevadel ning Hõbepalli laureaat on üks uue aasta esimesi spordikangelasi Eestis. Hõbepalli omanik selgub klubi liikmete hääletamise tulemusel. Alates 2004. aastast korraldab EJAK koos Eesti Jalgpalli Liiduga aasta parima jalgpalluri valimisi. Peale senise seitsme EJAKi liikme arvamuse arvestamist korraldas klubi teiste jalgpalli kajastavate ajakirjanike arvamuste kogumist.

ütlesid “Noh, tuleb tunnistada, jah, et oleks nagu naistes käinud. Keha peal on küü nejäljed ja elati kõvasti seljas.” Taijo Teniste Levadia võidumängust Transi üle

Eesti mängud Uruguay ja Serbiaga “Eesti koondisest ei tea me tõesti mitte midagi, pole kokkupuudet olnud.” Diego Forlan “Nagu see ikka täna päeva jalgpallis on – on asju, mida tahad teha ning on asju, mida sunnitakse tegema.” Tarmo Rüütli 2 korda Sergei Pareiko: “Tagumise värava juu res on väljak pehmem ning põrge on seetõttu seal teistsugune. Uru guay väravavaht tegi mängu eel seal sooja. Teise värava (põhja tribüüni ees) juures on pind kõvem ja seetõttu põrkas pall Vassil jevi löögist kõrgemale.” “On selge, et nad (serblased – toim.) tulevad siia võitma. Las proovivad.” 5 korda Raio Piiroja: “Üks meeskond mängis mõistusega, teine sü damega. Ja siis juhtub enamasti, et see, kes mängib südamega, tahab rohkem võita ja võidabki!” “Fakt on see, et teist korda Serbia meid ei alahinda ning meie kahurid võetakse kinni ka 30 meetri peal.” “Teerulli, millest nad mängu eel rääkisid, ma ei näinud. Ainult väike murutraktor oli! Teerull jäi vist mutta kinni.” “Kapten (Piiroja ise – toim.) on idioot, et nii lihtsaid vigu teeb ja proovib ilusti mängida kehva platsi peal.” “Nüüd on aeg unistada, ja unistada võib. Kui järgmiste mängude aeg kätte tuleb, küll Rüütli meil kõrvust kinni võtab ja maa peale tagasi toob.”

JALKA MAI 2011

Klubielu uutel alustel EJAK otsustas laieneda, et kaasata oma tegemistesse vahepealsetel aastatel jõudsalt lisandunud uusi vutiajakirjanikke. Klubi 16. sünnipäeval 7. aprillil võeti uuteks liikmeteks Ott Järvela (Õhtuleht), Madis Kalvet (Postimees), Siim Pulst (Soccernet), Kristjan Roos (Linnaleht), Joosep Susi (ERR), Aet Süvari (Eesti Päevaleht) ja Andres Vaher (Õhtuleht). Ka Lennart Komp (Jalka) ja Oliver Lomp (Postimees) olid klubisse kutsutud, kuid paraku ei olnud neil võimalik üritusel osaleda ja praegu nad klubi liikmed pole. Läbi ajaloo pole klubisse olnud võimalik astuda – EJAKi kutsutakse. Klubil pole olnud ka kirjutatud põhikirja (see on suuline!), sümboolikat ega liikmetevahelist hierarhiat. Et suurenenud liikmeskonna suhtlemist koordineerida, loodi EJAKis kapteni institutsioon. Kapteni volitused kestavad ühe aasta. Ametist lahkuvat kaptenit pole võimalik tagasi valida / ametisse määrata järgmise kolme aasta jooksul. Klubi esimeseks kapteniks on Indrek Schwede. Klubi töövormiks on igakuised kohtumised mõnes Tallinna kõrtsis. Neli korda aastas toimuvad Suurkogud: kevadel, 7. aprillil peetakse sünnipäeva, võetakse vastu uusi liikmeid ja kinnitatakse ametisse uus kapten, suvel toimub väljasõit mõnele seni veel üheskoos külastamata Eesti saarele (Capri mõju!), sügisel vutiteemaline konverents külalisesinejatega ning talvel Hõbepalli väljaandmine koos tubaste jalgpallimängudega.

Indrek E. Hill

siit ja sealt

nii nad

Tänavu Meistrite Liigas veerandfinaali jõudnud Londoni klubi Tottenham Hotspur korraldab koos Tallinna Levadiaga 31. maist kuni 3. juunini Maarjamäe staadionil noorte jalgpallilaagri. Kokku pääseb laagrisse 100 poissi-tüdrukut. “Meieni jõudis see info läbi Tartu Santose ja haarasime võimalusest kinni,” räägib Levadia arendusjuht Indrek Petersoo. “Laagri korraldamisest on huvitatud eelkõige Tottenham, aga mõistagi tuleb meilgi kulusid katta. Üritame laagri korralikult ära teha.” Londoni suurklubi treeninguid viivad läbi Tottenhami noorte akadeemia treenerid Christopher Ramsey, Perry Suckling ja Ose Aibangee. Laagris võivad osaleda kõik soovijad sõltumata klubilisest kuuluvusest. Maksumus ühe lapse kohta on 95 eurot. “Muidugi tahame, et kaasa lööks võimalikult palju Levadia lapsi, aga pakume võimaluse ka teistele,” selgitas Petersoo. “Kindlasti on oluline, et kaks treenerite poolt välja valitud last sõidavad sügisel Tottenhamis võib karjääri teha ka eesti poiss. Mitte ainult uelslane Inglismaale Tottenham HotspuGareth Bale (vasakul). ri noorteakadeemiasse treenima ning suurklubiga tutvuma. Kuna valiku teevad Inglise treenerid, on tegemist erapooletu otsusega.” Noortelaager on jagatud kaheks kahepäevaseks tsükliks. Kõik laagris osalevad lapsed saavad kaasa lüüa neljal 90-minutilisel treeningul, mis kõik toimuvad Maarjamäe staadionil. Registreerimine toimub 23. maini e-posti aadressil sport@fclevadia.ee või telefonil 501 4920. Lisainfo: www.fclevadia.ee. Levadiale on see juba teiseks korraks korraldada ühine laager Euroopa suurklubiga. 2002. aastal käisid oma teadmisi jagamas Milano Interi treenerid.

“Kui mängiksime jalgpalli, oleks ülesanne väga raske. Õnneks on tegemist võrkpalliga, kus meil on paremad šansid.” Eesti võrkpallikoondise uus juhendaja Boriss Kolcins EM-finaalturniiri alagrupist, kus vastasteks on Tšehhimaa, Venemaa ja Portugal.

Foto: Adam Davy/EMPICS Sport/SCANPIX

Tottenham Hotspuri noortelaager Tallinnas

Jalgpallilaagri raames koolitus treeneritele Laagri avapäeval toimub koolitus ka treeneritele. Tottenhami jalgpalliakadeemia treenerid Christopher Ramsey, Perry Suckling ja Ose Aibangee tutvustavad oma klubi noortetöö põhimõtteid ja väärtushinnanguid, akadeemia ülesehitust ning mängijate arengu erinevaid etappe. Teisel päeval on kavas praktilised harjutused ja näpunäited treeningute läbiviimiseks.

Treeninglaagri ajakava 31. mai ‒ 1. juuni 2011 ‒ vanusegrupid 1997, 1998, 2002, 2003, 2004 (poisid ja tüdrukud) 2.‒3. juuni 2011 ‒ vanusegrupid 1995‒1996, 1999, 2000, 2001 (poisid ja tüdrukud)

Koolituse ajakava 2. juunil kell 16 ‒ Tottenham Hotspuri noortetöö tutvustus (Oru Hotell) 3. juunil kell 16 – praktilised harjutused (Maarjamäe staadion) Koolituse lõpp mõlemal päeval kell 21. Hind: 60 eurot inimese kohta. Registreerimine 23. maini aadressil sport@fclevadia.ee või telefonil 501 4920.

ütlesid

“Veel vaatab ta telekast jalgpalli ja jäähokit.” Õhtuleht Ita Everist “Kui jalgpalli mängib kaks meeskonda, siis tehes ühele panuse, on õnnestumise tõe näosus 50 protsenti. Sama kehtib ka Putini ja Medvedevi puhul.” David Vseviov jalgpalli näitel Venemaa järgmisest presidendist “Jalgpall – olgem ausad – on ikkagi meeste mäng ‒ välja arvatud siis, kui mängivad naised.” Ott Järvela “Valge inimene on Kolmanda Maailma jaoks eelkõige ameeriklane, mööndusega teatakse ka suuremaid Euroopa riike, aga seegi piirdub tihti vaid jalgpallialaste tead mistega.” Rännumees Tanel Rütmann Liibanonis röövitud eestlastest “Veerpalu on neile olnud kümme aastat pinnuks silmas ning eks nad nüüd elavad ennast välja.” Norras palliv Raio Piiroja dopinguloost “Mul pole olnud kavatsust ehitada meie mängu tornide peale.” Martin Reim Sander Posti Florast lahkumisest “Kuningas jalgpall liigub Eestiski positsiooni le, kus ta on suuremas osas maailma riikides. Ent endine kultusala korvpall on paraku prantsatanud tõsiseltvõetavate pallimängu alade hulgas viimaseks.” Jalgpallivõõras spordiajakirjanik Deivil Tserp “Jalgpall tundus mulle hästi südamelähe dane, kuna olin sellega isa kaudu väikesest peale kokku puutunud.” Superstaarisaates esinenud Marek Lemsalu tütar Liis “Ju on hea maja.” Sergei Zenjov Pärnu Kitse tänava maja trepikojast, kust peale tema on tuule tiibadesse saanud võrkpallurid Rivo Vesik, Helen Vesik-Suvanto, Andrus ja Annika Raadik ning korvpallur Rain Raadik 2011 MAI JALKA

1-teist mõtet

Sportlikult Serbia, imagoloogiliselt Uruguay, poliitiliselt Venemaa E

esti koondise viimase aja edu on pannud asjahuvilisi neid saavutusi reastama ja võrdlema. Muidugi on välja kaevatud ka kaugema ja lähema mineviku võidud. Selline võrdlemine on hea, sest esiteks lähtub kogu tegevus ju sellest, et on mida võrrelda ning teiseks aitab eri aegadel ja eri vastaste vastu saavutatu hindamine meil paremini selgusele jõuda, millega me ikkagi hakkama oleme saanud. Mõistagi ei valitse parimate võitude hindamisel üksmeelt. Raske on võrrelda erinevatel ajastutel juhtunut. Keerukust lisab mängude erinev tähendus: on EM- ja MM-valikmängud ning tavalised maavõistlused. Nende vahele mahuvad regionaalsed karikavõistlused (Balti karikas) või lihtsalt vähema tähtsusega turniirid (näiteks Linnapeade karikavõistlused), mis vahest ainult kriipsukese võrra on tähtsamad kui maavõistlus. Tänapäeva jalgpallis on oma tähtsuselt esile kerkinud eelkõige just MM- ja EM-valikmängud, sest seal mängitakse n-ö punktide peale. Varem nii olulised maavõistlused on tähtsust kaotanud. Põhjuseks on klubijalgpalli võimas esiletõus ja mängukalendri pingelisus. Seetõttu on koondiste tavalised mängud sageli võimaluseks proovida uusi mängijaid ja katsetada taktikaga. Kõike välja pannes mängitakse valikmängudes (MM- ja EM-finaalturniirid on hoopis isejutt). Ometi on siingi erandeid ja eelkõige käib see väiksemate koondiste kohta, kes ei saa endale lubada luksust minna nimeka vastase vastu teise garnituuriga. See solvaks suurt rivaali ja muudaks kogu mängu mõttetuks. Milline jalgpal8

JALKA MAI 2011

li maailmameister tahaks jõudu katsuda mõne tillukese riigiga, mis paneb vastu oma B-koondise? Väikeriik peab võimaluse korral oma parimate palluritega mängima ka keskmike ja endast nõrgemate vastu, sest kuidas muidu üldse loodetakse kas kaotusest pääseda või võita? Sestap on Eesti koondise jaoks iga koondisemäng oluline. Aga ikkagi – kuidas võrrelda raskesti võrreldavat? Üks võimalus on erinevaid kordaminekuid üldse mitte võrrelda. Las nad olla pealegi omaette ja ärgem hakakem neid pingeritta sättima! Teisalt on kogu sport võrdlus ja tänapäeva edetabelimaias maailm koostab reitinguid koolidest, restoranidest, lauludest, ilusatest ja koledatest inimestest ja millest kõigest veel. Lisan minagi ühe edetabeli – isikliku ja subjektiivse Eesti koondise kõigi aegade võitudest.

vutusest kõrgemale võõrsil võidu Serbia üle, kuigi serblased olid mullu oktoobris 1 : 3 Eestile kaotades FIFA edetabelis 15. kohal. Ehk teisisõnu: punkt 2 (valikmäng) ja 3 (võit võõrsil) ühtekokku seljatavad punkt 1 (võit kodus tavalises maavõistluses maailma edetabeli esikümne meeskonna üle). Minu kriteeriumid on Lääne omast subjektiivsemad ja segasemad. Nad on omavahel läbipõimunud ja neile vajutab oma tuntava mündi padukonservatiivsus. Selle viimase all pean silmas konkreetse vastase osa maailma jalgpal-

Kaks edetabelit Millistest kriteeriumitest ma lähtun? Näiteks spordiajaloolane Tiit Lääne, keda Jalka samal teemal pitsitas (lk 26–29) rääkis, et lähtub tulemuste võrdlusel vastase hetketugevusest, seejärel asjaolust, kas tegemist on valikmänguga ja siis vaatab, kas mäng toimus kodus või võõrsil. Lääne ise, muuseas, oma kriteeriumitest kinni ei pea, sest kuigi Uruguay oli meile kaotamise ajal FIFA edetabeli 7. kohal, paigutab ta ometigi sellest saa-

Kohtumist Serbiaga Tallinnas me küll ei võitnud, aga üritusel oli juures poliitiline mekk: Rossija! Serbia! Rossija!”. Tekst loosungitel kinnitab slaavlaste ühtsust. Eesti–Vene suhete

1-teist mõtet liajaloos, tema panust vutipärandisse. Olen isegi sedavõrd vanamoeline, et kui näiteks seesama Uruguay (või Brasiilia või Argentina) oleks meiega mängimise ajal kukkunud maailma edetabelis teise poolesaja sekka, peaksin võitu nende üle tähtsamaks kui näiteks mõne FIFA edetabeli esikümne riigi üle (praegu on sobivaks näiteks Horvaatia, mis meie võidu ajal Uruguay üle oli maailmas 8. kohal).

“

Noh, kenake küll, kostab vestluspartner ja esitab uue küsimuse: aga keda te suurtest võitnud olete?

„

Sportlikus mõttes on meie 3 : 1 võit Belgradis EM-valikmängus Serbia üle meie kõige kõvem tulemus läbi aegade. Imidži mõttes jääb see aga alla võidule Uruguay üle. Kujutage end eestlasena kusagil võõrsil. Läheb jutuks, et kes te olete ja kust tulete. Sealt liigub jutuke jalgpalli juurde ja teilt päritakse, et keda siis Eesti ka võitnud on. Teie ütlete, et võõrsil Serbiat. Noh, kenake küll, kostab vestluspartner ja esitab uue küsimu-

se: aga keda te suurtest võitnud olete? Nüüd ongi see hetk, kus saab lagedale tulla trumbiga (mida võinuks ju teha kohe!). Me oleme võitnud kahekordset maailmameistrit Uruguayd! Sealtmaalt edasi polegi enam oluline, et me saime sellega hakkama vaid aasta pärast urudele neljanda kohaga lõppenud MMi ja et nad olid kohal sisuliselt oma priimarivistuses (väikesed kaod olid ju ka meie poolel) ning et kohal oli ka sellesama MMi parim mängija Diego Forlan. Serbia ja Horvaatia on hirmkõvad rahvuskoondised, aga nende iseseisev jalgpalliajalugu on lühike ja kuvand õhuke. Nende nimed ei kõla. Jalgpallipoliitiliselt ja -ideoloogiliselt on võidud Uruguay ja Venemaa üle märgilisema tähendusega. Seega sõltub pingerida sellest, millist aspekti selle tegija(d) rohkem tähtsustavad – subjektiivseks jääb paratamatult iga edetabel. Puht sportlikult meie koondise võite reastades pakun välja sellise esiviisiku: 1. Serbia 3 : 1 EM Belgrad 2010 2. Uruguay 2 : 0 Tallinn 2011 3. Rumeenia 2 : 1 Tallinn 1937 4. Venemaa 2 : 1 Tallinn 2002 5. Soome 1 : 0 MM Turu 1937 Lisagem, et Rumeenia oli valitsev

lõunaslaavlaste fännid, kes olid muuhulgas pärit ka Venemaalt ja meie venekeelsete seast, skandeerisid Eesti hümni ajal: “Serbia! kontekstis oli toimunu kahtlemata provokatiivne.

Balkani meister, kelle koosseisu kuulus viis MM-finaalturniiril mänginud pallurit (neist kaks nii 1930. kui ka 1934. aastal). Imagoloogilise (ja poliitilise ja sportliku) tähenduse järgi reastaksin esiviisiku nii: 1. Uruguay 2 : 0 Tallinn 2011 2. Venemaa 2 : 1 Tallinn 2002 3. Serbia 3 : 1 EM Belgrad 2010 4. Ungari 1 : 0 Budapest 2003 5.–6. Valgevene 1 : 0 MM Tallinn 1996 5.–6. Armeenia 1 : 0 MM Tallinn 2009 Selgituseks: Ungari on kahekordne MM-finalist (1938, 1954) ning Valgevene ja Armeenia esindusmeeskonnad tulid Nõukogude Liidu meistriks (vastavalt 1973 ja 1982). Kui peaks tahtma neid tabeleid kokku panna ja koostada n-ö absoluutse edetabeli, siis saaks seda teha matemaatiliselt: näiteks Uruguay koguks esimese tabeli teise koha eest 2 ja teise tabeli esikoha eest 1 miinuspunkti – kokku 3 miinuspunkti. Absoluutse tabeli esikolmik kujuneks välja selline: 1. Uruguay 2 : 0 Tallinn 2011 3 2. Serbia 3 : 1 EM Belgrad 2010 4 3. Venemaa 2 : 1 Tallinn 2002 6 Selline oleks minu subjektiivne edetabel, mida vaadeldes ma täit rahulolu siiski ei tunne. Kui peaks võrdlema neist kolmest võidust saadud vahetu emotsiooni suurust, siis oleks konkurentsitult esikohal võit Venemaa üle. Kui jätta välja imagoloogiline (võidumeheks Uruguay) ja sportlik (esikohal Serbia) aspekt, siis Venemaa trooniks kindlalt esikohal ka võitude poliitilisel skaalal. Loodetavasti annab Eesti koondis meile pureda veel palju selliseid konte ning põhjust juba koostatud edetabeleid pidevalt ümber teha. Näiteks selleks, et lüüa üle nii senise sportliku kui ka imagoloogilise edetabeli liidri “tulemus”, peaks võitma võõrsil valikmängu mõne maailmameistri vastu. 3. juunil Modenas on selleks võimalus.

Indrek Schwede JALKA peatoimetaja 2011 MAI JALKA

taktikajutud

Nõrk füüsis kurnas Serbia Treener Karel Voolaid seletab, kuidas Taaveti ja Koljati võitluses suutis Tarmo Rüütli juhendatav Eesti üle kavaldada Vladimir Petrovici Serbia.

ui Eesti 2012. aasta Euroopa meistrivõistluste valiksarjaks Serbia ja Sloveeniaga ühte alagruppi maandus, ei olnud ilmselt väga palju neid, kes võtnuks vastu kihlveo, et Balkani riikidest hirmuäratavaima ehk Serbia vastu teenime neli punkti. Nüüd on see reaalsus.

Vidic

Petrovic

Ivanovic

Ahjupera

Tošic

7 Puri

Dmitrijev Pantelic

Klavan

Piiroja

Rähn

Jovanovic

Jääger

Ahjupera

Kruglov

Petrovic

Milijas 11

Kolaraov

Ninkovic Vassiljev

Saag

Vidic

Bisevac

Kruglov

Lumesajusel A. Le Coq Arenal sai mängumootoril pöörded kiiremini üles Serbia. Külaliste kaitseliin mängis laialt, keskpoolikud küsisid palli jalga, äärepoolikud ning tipuründaja olid Eesti poolkaitse ja kaitseliini vahel liikuvad. Lühidalt: Serbia tahtis kiiret avaväravat. Eesti ründajad (Kaimar Saag, Jarmo Ahjupera) langesid vastuseks keskringi Birkic

Petrovic jättis Eesti poolikud pealtvaatajaiks

Birkic

Bisevac

Ivanovic

formatsioonis.

Samal õhtul, kui Eesti tegi A. Le Coq Arenal selja lumiseks Uruguayl, võitis Serbia valikmängus kodus 2 : 1 PõhjaIirimaad. Ettevalmistus omavaheliseks mänguks oli ideaalne. Nii nagu Rüütli, viljeleb ka põhjaiirlaste juhendaja Nigel Worthington 4-4-1-1 formatsiooni, kuna Petrovici Serbia tegutseb liikuvas 4-3-3 asetuses. Kapten Dejan Stankovici ja võimsa paremääre Miloš Krasici puudumine, samuti Nikola žigici kerge trauma sundisid Petrovici siiski alustama 4-2-3-1

Tošic

Kolaraov Milijas

Ninkovic Saag

Dmitrijev

Vassiljev

Puri

Pantelic

15 Klavan

9 3

Piiroja

Rähn

Jovanovic

Jääger

Pareiko Pareiko I poolaja mõlema võistkonna formatsioon ‒ Serbia 1-4-2-3-1, Serbia kaitsetegevus I poolajal pärast palli kaotust Eesti 1-4-4-1-1 ‒ ning serblaste peamised liikumised. ja Eesti rünnakulahendus. 10

JALKA MAI 2011

taktikajutud pealtvaataja rolli ning kaitseliini katsed pika palliga oma ründajaid leida nullisid kiiresti tagasi tõmbunud Nemanja Vidic ja Milan Biševac. Üllataval kombel jäid vasakul äärel kahvatuks Bronislav Ivanovic ja Aleksandar Kolarov. Pooltunni järel kosus ka Eesti mäng. Vigastada saanud Puri asemel väljakule tulnud Ats Purje tõi paremale äärele teravust ja keskväli suutis üha kindlamalt palli vastaste väljakupoolel hoida. 38. minutil Ivanovici söötu klaarima jõudnud Piiroja valis pika palli asemel lühikese söödu Dmitrijevi suunas. Järgnes pallikaotus, segadus ja värav. Rüütli juurutatavas stiilis tuleb ka palli hoida ning Vassiljev ja Dmitrijev küsisid seda varem ka jalga, sest pikkade pallide taktika ei olnud end ära tasunud. Tegutsemisvabadusega kaasnevad ka riskid, mis positsiooniliselt paigast ära Eesti kaitseliini vastu ka karistatud said. Kui mõni aasta tagasi võis Birkic pärast meeletut 1 pingutust 0 : 0 seisu hoidmiseks Eesti kaitsetöö Bisevac 0 : 1 taha jäädes Vidic kaardimajakesena 4 5 kokku variseda, 11 Kolaraov Ivanovic siis nüüd säiliPurje 3 tasid meeskond 6 (Kink) ja peatreener Petrovic 8 Rüütli rahu. 15 Oper Vaid juba kollase 9 5 teeninud kapten Kink Trivunovic Milijas Kruglov Piiroja närviline (Purje) 21 11 tegutsemine võis Tošic Jovanovic stoilisust häirida. (žigic) 7 Kaotusseisu jää14 6 des käitus Eesti 14 Dmitrijev favoriidina, viis Pantelic Vassiljev liinid üles ja surus 9 Serbia avapoolajal 17 15 lõpuminuteiks Jääger Klavan kaitsesse. 3 Poolaega 4 Rähn kollase kaardi Piiroja ja seega Itaalia mängust eemalejäämisega alustanud Vassiljev ei 1 läinud sellepärast Pareiko rööpast välja ja tegi, mida ta II poolaja mõlema võistkonna formatsioon peale vahetusi oskab ehk kõige Serbia 1-4-1-4-1, Eesti 1-4-4-2.

lähistele ja ühes kompaktselt koos püsinud kaitse- ja poolkaitseliiniga hoiti vastast oma poolel surve all. Nende poolele väga ei trügitud. Säärane joonis ei ole Eestile kaugeltki võõras ja tuumik on sellega harjunud juba aastaid. Keskväljal jämeda otsa haaranud Radoslav Petrovic aga hakkas Serbiat üles suruma, tehes seda valdavalt läbi parema ääre Zoran Tošici. Eestlaste õnneks ja serblaste kahjuks pääses ilmafaktor üsna määravalt mõjule ning viimaste maastsöödud said tugevalt pärsitud. Ka tipuründajaks jäänud Marko Pantelicil ei olnud kerge, sest keskelt ja äärtelt abi oodanud ründajal oli tükk tegu palli hoidmise ja kaaslaste järeleootamisega. Ometi Petrovici söödud liinide vahele Tošicile, Pantelicile ja Miloš Ninkovicile jätsid meie keskväljakvarteti Konstantin Vassiljevi, Aleksandr Dmitrijevi, Sander Puri ja Dmitri Kruglovi näol

paremini – juhtis mängu. Lühikesele puhkusele surveavaldajana läinud Eesti alustas teist poolaega julgema pressi ja kõrgema survega, mis ei võimaldanud Serbial oma mängu nii vabalt enam üles ehitada.

Rüütli kavaldas Serbia üle Ehkki tandem Vassiljev‒Dmitrijev jäi keskväljale endiselt kahekesi Serbia trio Veseljko Trivunovic – Petrovic ‒ Nenad Milijaš vastu, puudus külaliste söödumängus täpsus, mida võis näha avapoolajal. Rüütli ennetas vahetustega (Ahjupera ‒ Andres Oper; Saag ‒ Tarmo Kink) kolleeg Petrovici ja ründavamas 4-4-2 asetuses said suurema voli tõusta ka äärekaitsjad Enar Jääger ja võrreldes Uruguay-mänguga Andrei Sidorenkovi asemel põhirivistusse ennistatud Ragnar Klavan. Petrovici vastus tuua 74. minutil Milan Jovanovici asemel väljakule pikka kasvu Nikola Žigic ei õigustanud end, sest kui üldiselt väheliikuva Žigici roll peaks olema ees palle hoida või neid pikendada, tuli tal hoopis endale harjumatul vasakul äärel kaitsetööd rabada. Egotsentrikust Pantelic ei soostunud ise alla langema. Eesti vajas taas Vassiljevi maagiat, et 84. karistuslöögist viigistada. Tabamus andis võõrustajatele hoogu juurde ja serblaste soov initsiatiiv haarata luhtus Eesti rünnakutuhinas. Vaid korra, ärevust tekitanud hetkel lisaminutite ajal, pääses Žigici pikkus maksvusele, kui ta Taavi Rähni selgelt üle mängis, ent meie õnneks suluseisust. Kokkuvõttes oli Serbia mänguks hästi valmis. Palliga tegutseti rahulikult ka lumistes oludes ja eestlaste rünnakuüritused nulliti kiiresti. Kõrget klassi näitab ka asjaolu, et kaitseduo Rähn‒Piiroja söödueksimusi oldi varmad karistama. Samas ei domineeritud ründetsoonis täielikult. Teisel poolajal vajus Serbia lumesaju ja ebapiisava füüsise tõttu ära, mida näitasid ka kesised standardolukordade lahendused ja realiseerimata võimalused. Treener Petrovici taktikalised katsetused ja mitmed vigastused mängisid trumbid kätte Rüütlile, kes pani taktika ja viljeldava stiili mõttes kümnesse. Eesti korvas eksimused ennastsalgava võitlusega, vahetused tõid loodetud teravust ning kokkumänginud poolkaitse töötas Vassiljevi juhtimisel valatult. 2011 MAI JALKA

meistriliiga

Mida on tarvis, et (eks)koondislasi meeskonda saada? Koondisekogemuse meelitamiseks enda Meistriliiga meeskonda läheb tarvis raha või kui krabisevat pole, häid tutvusi. Kaljul on mõlemat, teist enam Paide Linnameeskonnal. Lennart Komp

ui kõrgeid kohti jagataks puhtalt kogemuste järgi, võinuks Kalju Eesti meistriks kuulutada juba enne avavooru. Talve jooksul lisandusid koosseisu Kristen Viikmäe, Alo Bärengrub, Tarmo Neemelo ja Eino Puri, kes juba ees oodanud Sergei Terehhovi ja Oliver Konsaga on koondises mänginud

kokku 282 korda, mida on rohkem kui ülejäänud Meistriliigas kokku. Eelmist hooaega alustas Kalju Karel Voolaiu juhtimisel hoopis noorema kaadriga, kahel eelneval aastal märksa koloriitsema seltskonnaga. Nüüd peaks olema aeg, kus kogemused ja noorus moodustavad õnneliku abielu, ent vaa-

dates Kalju seniseid mänge, pole noori kuskil näha.

Ainult noortega tiitlit ei võida “Üks asi on saavutused, teine noortetööga tegelemine. Noortega võib mängida, kuid siis peavad eesmärgid teised olema,” sõnas Kalju peatreener

Foto: Lembit Peegel

Kristen Viikmäe (vasakul) ja Tarmo Neemelo (paremal) on koondisekogemusega ründepaar, kellega püüab hakkama saada Sillamäe kalevlane Aleksandr Kulik.

JALKA MAI 2011

meistriliiga Igor Prins. “Esimese ringiga moodustus 13–14meheline tuumik, kus noori eriti pole, sest nad on vigased.” Prinsi praegusest löögirusikast kellegi sünniaasta kolmas number ei ole üheksa. Mullu sageli mänguaega saanud Dmitri Kovtunovitš, Christian Kõrtsmik, Martin Tšegodajev, Denis Kovtunovitš ja Anti Kõlu pole veel jalgu alla saanud. “Koosseisu pääsemine ei ole nende jaoks mingi utoopia, sest teenete eest ma kedagi mängu ei pane, kuid praegu on nad vigased ning pärast tervenemist on kõik nende endi kätes,” sõnas Prins. Et Kalju on profiklubi, tuleb neile kogemustele ka palka maksta. Näiteks Levadia otsustas Neemelost loobuda, kuna tema palganõudmised olid liiga kõrged. Korra ka Floraga plaani pidanud ründaja jõudis Kaljuga siiski kokkuleppele. “Meil ei ole ühtki kõrgepalgalist mängijat, ka Eesti mõistes,” kinnitas Kalju president Kuno Tehva. “Kedagi väga ära rääkima ei pidanud, vaid kogenud mehed tahtsid ise tulla. Neile sümpatiseeris kollektiiv, peatreener ja klubi sõltumatus.”

“

Rääkisime hooaja eel ka Bärengrubi ja Viikmäega, kuid palgarallit nende pärast korraldama ei hakanud.

„

Kollektiivi tähtsust rõhutas märtsikuu Jalkale antud usutluses Viikmäe. “Seltskond sobis ja klubi oli huvitatud ka natukene vanemate mängijate võtmisest, mitte polnud ainult noorte peal väljas,” rääkis ründaja. “Minu vanuses on tähtis, et saaksin ka pärast treeningut ennast hästi tunda ja oleks kellegagi rääkida, mitte olla vanur noorte seas.” Poleks ta Kaljuga kaubale saanud, võinuks ta tänavu esindada hoopis Paide Linnameeskonda. Keskeestlaste eest treeningmängugi pidanud Viikmäed kutsus enda ridadesse esimesena just 50kordne internatsionaal Meelis Rooba. Kogenud väravakütist jäi ta küll ilma, ent kogusummas soliidne meeskond on käsutada temalgi: vend Urmas Rooba, Teet Allas, Martin Kaalma, Vahur Vahtramäe. Kokku 185 koondisemängu. “Head sõbrad on, sellepärast tulid ja kus nad mujal ikka karjääri lõpetavad kui Paides,” muigas Meelis Rooba. “Vaatan,

(Eks)koondislased Eesti Meistriliigas: Numbrid nimede taga märgivad mänge ja väravaid Eesti koondises, klubi taga on kogusumma. Nõmme Kalju Kristen Viikmäe Sergei Terehhov Alo Bärengrub Tarmo Neemelo Oliver Konsa Eino Puri Paide Linnameeskond Teet Allas Urmas Rooba Martin Kaalma Vahur Vahtramäe FC Flora Gert Kams

282/21 114/15 94/5 34/0 20/1 17/0 3/0

Alo Dupikov Karl Palatu Sergei Mošnikov Rauno Alliku Markus Jürgenson Siim Luts Marko Meerits

185/3 73/2 70/1 35/0 7/0

FC Levadia Jevgeni Novikov Igor Morozov Taijo Teniste

36/0 15/0

Tartu Tammeka Siim Roops

kes on ripakile jäänud, räägin ära ja nüüd naudivad nad amatöörjalgpalli.” Paar aastat tagasi mängis Paides ka Liivo Leetma, talvel üritas Rooba enda hoole alla meelitada ka Indrek Zelinskit, kuid tema pidas paremaks Meistriliigasse mitte naasta. Seevastu sai Paide omale küll mitte ekskoondislase, ent siiski kogenud Tiit Tikenbergi ja üürikeseks ajaks ka Tõnis Vanna. “Vanemad on noorematele eeskujuks ja trennidest on näha, et kui nemad on kohal, on ka tase kõrgem,” ütles Rooba. “Nii arenevad ka noored ja näevad, kuhu on võimalik jõuda. Aga mängus ma kellelegi erandit küll ei tee, kui vanem ei vea välja, läheb noorem sisse.” Tasakaalu üritab koosseisus leida ka Levadia, kes sügisel lubas anda sel hooajal rohkem võimalusi järelkasvule. Laias laastus on seda ka tehtud, kuid samas toodi meeskonda juurde leedulased Valerijus Mižigurskis ja Povilas Šarunas, poolkaitsesse ekskoondislane Jevgeni Novikov ja väravasse ukrainlane Roman Smiško. Nii Mižigurskise kui ka Novikovi võttis Levadia klubi tegevjuhi Sergei Hohlov-Simsoni sõnul suveni, et siis vastavalt esitustele lepingut pikendada või koostöö lõpetada.

Välismaalane ei pruugi Eesti mängijast kallim olla “Ettevalmistusperioodi lõpus vaatasime, et noored ei vea ikka välja, sest nad on liiga ebastabiilsed, üks mäng võib olla väga hea, aga siis ...” märkis HohlovSimson. “Välismaalastest on Smiško end õigustanud, leedukatelt ootame rohkem. Mižigurskist me enne hooaega

5/0 5/0 4/0 2/0 2/0 2/0 1/0 28/2 13/2 9/0 6/0 1/0 1/0

näha ei saanudki. Abitreener Algimantas Briaunis soovitas ja meie võtsime.” Klubijuht kummutas väite, et Mižigurskise kui välismaalase toomine oleks automaatselt kallim kui kodumaine pallur. Tema sõnul on Mižigurskis kaks korda odavam kui näiteks Neemelo, kellest loobuti. “Rääkisime hooaja eel ka Bärengrubi ja Viikmäega, kuid palgarallit nende pärast korraldama ei hakanud,” lausus Hohlov-Simson. “Palgaeelarve on Kaljul ikka kõvasti suurem kui meil. Oleme pidanud palju kärpima.” Peale Novikovi 11 mängu on levadialastest A-koondist esindanud veel Igor Morozov ja Taijo Teniste vastavalt üheksal ja kuuel korral. Ent üldjoontes on nemadki noored. Aleksandr Kulinitši, Maksim Podholjuzini, Igor Subbotini, Artur Rätteli ja teiste noortekoondislaste kõrval kannavad kogemusi Konstantin Nahk, Vitali Leitan ja Andrei Kalimullin. Flora usaldab ka tänavu mullu meistriks tulnud noort koosseisu ega ole seni pidanud kahetsema. Esimene ring lõpetati liidrina. Et mitte võtta ära võimalust järelkasvult, otsustas Flora näiteks Bärengrubi mitte palgata. Keskkaitses hoolitseb vanuse eest 28aastane Karl Palatu, konkurendid Nikita Baranov, Aleksei Jahhimovitš ja Karol Mets on vanuses 18 kuni 21. Tõenäoliselt oleks tutvusi ja ressurssi staažikate mängijate värbamiseks enim just Floral, tulevikku vaatav esiklubi ei ole seda teed valinud. Viimase aasta jooksul Tarmo Rüütli valikusse kuulunud noored mängijad peaksid ideaalis seal lähiaastail kanda kinnitama. Kui ei, on Floral järelkasvu peale tulemas küll. 2011 MAI JALKA

meistriliiga meistriliiga

PUBLIKU EDETABEL

1. Tallinna FC Flora 2. Tallinna FC Levadia 3. Nõmme JK Kalju 4. JK Sillamäe Kalev 5. Narva JK Trans 6. FC Viljandi 7. Tartu JK Tammeka 8. Paide Linnameeskond 9. FC Kuressaare 10 Lasnamäe FC Ajax

8 8 8 8 8 8 8 8 8 8

6 5 5 4 3 2 2 2 0 0

2 2 1 2 3 3 3 2 2 2

0 1 2 2 2 3 3 4 6 6

16:4 17:6 17:5 17:12 17:6 4:7 9:17 9:12 4:16 3:28

20 17 16 14 12 9 9 8 2 2

Meistriliiga aprillikuu koondis

sümboolne 11

Meie koondis on koostatud 5.–8. vooru mängudest ja tervelt neli meest on suutnud oma kohta hoida: taas kord näeme paberplatsil Taijo Tenistet, Hidetoshi Wakuid, Marius Bezykornovast ja Sergei Mo nikovi. Võrreldes eelmise korraga, kui esindatud oli kuus klubi, on seekord koha leidnud seitsme klubi esindajad. Esimest korda on 11 hulgas Tammeka ja Viljandi, koha kaotas Paide. Seni pole sümboolsesse koondisse jõudnud Kuressaare ja Ajaxi pallurid. Tiitlikaitsja Flora on seekord andnud 3, Levadia ja Kalju 2 ning Sillmäe, Trans, Kalju ja Viljandi ühe mängija. Treeneripingilt juhib seekord vägesid Aleksandr Puštov.

Publiku edetabel näitab, et kodumängudel on suurima arvu suutnud kokku meelitada Kalju ning välismeeskondadest tõmbab rahvast enim Flora (kumbki on pidanud vastavalt kodus ja võõrsil ka rohkem mänge kui konkurendid). Kodus samuti rohkem mänginud Tammeka troonib aga edetabeli tipus kokkuvõttes. Meie suurtest klubidest oleks oma populaarsuse ja identiteedi pärast põhjust muret tunda Levadial. Mänge on käinud vaatamas 6414 pealtvaatajat, keskmiselt 160 inimest mängu kohta. Mullu oli see näitaja 159, rekordaastal (2009) 194. 1. Tammeka 2. Kalju 3. Flora 4. Sillamäe 5. Trans 6. Levadia 7. Paide 8. Kuressaare 9. Ajax 10. Viljandi

Taijo Teniste Levadia

1. Alexey Alekseev JK Sillamäe Kalev 2. Aleksandrs Cekulajevs Narva JK Trans 3. Juri Jevdokimov Nõmme JK Kalju 4. Henri Anier Tallinna FC Flora 5. Maksim Paponov JK Sillamäe Kalev 6. Anton Epikhin Narva JK Trans 7. Tarmo Neemelo Nõmme JK Kalju 8. Konstantin Nahk Tallinna FC Levadia 9. Igor Subbotin Tallinna FC Levadia 10. Marius Bezykornovas Narva JK Trans

Tarmo Neemelo Kalju

Sergei Mošnikov Flora

Marius Bezykornovas Narva Trans

Sergei Gorbunov Sillamäe

Marko Meerits Flora

JALKA MAI 2011

1177 1397 540 775 622 864 388 232 175 317

718 377 1143 885 674 317 662 549 583 433

väravakütid

Albert Prosa Tammeka

Vitali Leitan Levadia

1895 1774 1683 1660 1296 1181 1050 781 758 750

Karl Palatu Flora

Hidetoshi Wakui Kalju

Andrei Veis Viljandi

Peatreener: Aleksandr Puštov (Levadia)

8 7 5 5 4 4 4 4 3 3

2011 MAI JALKA

Sügav Eesti põhjavesi

Ostes meie tooteid toetad TÜ Kliinikumi Silmakliiinikut 16

JALKA MAI 2011

www.vagavesi.ee www.tridens.ee

mängija luubi all

Rauno Kald Paide Linnameeskonna viie vooru järel FC Levadiaga võrdsete punktide juures kuuendaks aidanud kapten Rauno Kaldi (20) oskused võtsid hinnata Paide pea- ja abitreener ehk Meelis Rooba ja Viktor Mets.

Õhuvõitlus

Väljakunägemine Meelis Rooba: Keskkaitsja kohta loeb mängu hästi ja suudab palle vahelt lõigata. Samuti näeb hästi kaasmängijaid ning suudab söödu ära mängida. Mängu avamine tagant nii tugev ei ole. Mõnes mängus võib seda rohkem kasutada, kuid väga hea tagant alustaja ta ei ole. Viktor Mets: Kald on seda tüüpi mängija, kes mängib taga ja lõhub vastaste mängu. Vastaste käike loeb ilusti, kuid kui palli omab, peaks leidma paremini optimaalseid lahendusi.

Tugevus Meelis Rooba: Hooaeg on näidanud, et kellelegi ta alla ei jää. Pole näinud, et keegi teda kehaga ära lükkaks. Viktor Mets: Füüsiliselt kõige tugevam ei ole, kuid on raudne võitleja, kes ei anna vastastele meetritki niisama ära.

Sisu Meelis Rooba: Alla ei anna ja võitleb lõpuni. Olles vanemaks saanud, suudab ka pea külmana hoida, kuna noorteklassides võis läbi põleda ja rumala punase võtta. Oma ülesannetega tuleb hästi toime, kuid selleks et vanemaid mängijaid kaptenina tööle sundida, läheb veel aega. Viktor Mets: Kõva võitleja ja väljakule nalja tegema ei lähe. Vanemate mängijatega on natukene raskem, kuid kui vaja, siis ütleb igaühele. Ütlemata ta juba ei jäta. Liidriomadused ei paistnud kohe välja, vaid on kujunenud tasapisi.

Meelis Rooba: Õhuvõitlusega võib rahul olla. Ajastab hüpet hästi ning tabab palli seetõttu õigel ajal. Viktor Mets: Ta ei ole pikk poiss, aga ajastab hästi ja võidab tänu sellele üle poole õhuvõitlustest. Tema puhul küllaltki tugev element.

Mootor Meelis Rooba: Mootor on samuti võimas. Ta ei ole allaandja tüüpi ja isegi kui ta on väsinud, pole seda näha ning eksimusi pole selle pealt tulnud. Mullu III liigast Meistriliigasse astudes kohanes tempoga hästi. Ta on tehniliselt ja füüsiliselt heas korras ning olles noorteklassides keskväljal mänginud, kulges kohanemine keskkaitsja positsiooniga muretult. Viktor Mets: Vastupidavusega on ta enda kallal päris palju tööd teinud. Võib mängida ka mitu mängu järjest. Meistriliigasse sulandus hästi ja teeb endaga rohkem tööd kui ainult meeskonnatreeningud.

Liikuvus Meelis Rooba: Kiirus ja füüsis on kõik paigas, samuti koordinatsioon. Meistriliiga mõistes väga hea potentsiaaliga mängija. Ühtegi olulist nõrkust ei ole, mis teeb temast stabiilselt hea mängija. Ei lähe petete ohvriks ning saab jalgade pealt kergesti minema. Üks ühele on teda raske üle mängida.

Kiirus Tehnika

cv Rauno Kald Sündinud: 11.03.1991 Säreveres Positsioon: kaitsja Pikkus: 172 cm Treenerid: Viktor Mets, Erki Kesküla, Meelis Rooba, Marko Lelov, Frank Bernhardt

Meelis Rooba: Tehnika poolest võistkonnas üks paremaid. Suudab anda söödu sinna, kuhu vaja ja palli omaks võita, kuid et end kindlamalt tunda, peaks veel rohkem vaeva nägema. Ta on küll paremjalgne, ent olles mänginud vasakus ääres, suudab ka vasakuga tsenderdusi anda. Viktor Mets: Tehnika on tal okei ja naljalt ei eksi, kuid kiirusliku tehnika kallal peaks tööd tegema, kui tahab kõrgemal liigas edukas olla. Meistriliigas kiirused tõusevad ja tehnika peaks kaasa minema.

Meelis Rooba: Keskmiselt hea, pole väga kiire, aga ei jää kiirusega ka väga hätta. Pigem on nobe esimese kümne sammu peal. Viktor Mets: Ei saa öelda, et ta aeglane oleks. On ka äärel mänginud. Nii lühikese kui ka pika distantsi kiirus võiks parem olla, kuid praeguses vanuses on neid juba keerulisem arendada.

Foto: Lembit Peegel

JALKA MAI2011 2011MAI JALKA

naised

Üllatus naiste liigast: Flora ja Levadia kaks viimast Leida Flora ja Levadia pärast kaht vooru kahelt viimaselt tabelirealt oleks ekstravagantsus meeste konkurentsis, saati siis naiste Meistriliigas, kus jõudude vahekorrad on aastaid paigas püsinud. Lennart Komp

vavoorus omavahel 1 : 1 viiki mänginud vastavalt mullune hõbe Levadia ja pronks Flora olid selle ainsa silmaga tagantpoolt esimene ja teine. Levadia alistus teises mängus (mitte nii suure üllatusena) Pärnule 0 : 2 ja Flora (seda pirakama sürpriisina) Tartu Tammekale 0 : 1. Tiitlikaitsja Pärnu aga võis käsi hõõruda – täisedu ja kuus punkti. Kui aasta tagasi umbes samal ajal teatas Pärnu JK juhendaja Jüri Saar, et hooaja alguses on seis sant ja meistritiitlit püüda üliraske, siis võtsid paljud seda vana kavala rebase jutuna. Seda üllatavam on Saare sarnane avaldus tänavu. “Eelmisel aastal ei olnudki vigastuste laine nii hull kui tänavu!” teatas Saar. “Mängijatest ei ole keegi küll otseselt lahkunud, kuid tagasilööke koosseisus on mitmeid.”

Superkarika võitja lõpuks meistriks? Tõenäoliselt terveks hooajaks on väljas märtsis naiste järelkasvukoondise eest mängides põlve ristatisidet vigastanud poolkaitsja Kairi Himanen, keda ei ole isegi üles antud. Nii jääb moodustamata tugev keskväljapaar Himanen – Kaire Palmaru. Põlvevigastusest on taastumas Anastassia Morkovkina, kuid juba enne hooaega kukkusid rivist välja Kalevist lisandunud Merlyn Mletsin ja Lea Saapar, meniskit opereeriti Liis Udel. Ehkki oma jonnakal moel, tunnistas Saar, et tänavu tahetakse olla favoriidid ja ainus eesmärk on tiitel. Üks trofee naiste superkarika näol on juba olemas, kuid seni on see pigem olnud ebaõnne sümboliks. Kunagi varem ei ole superkarikavõitja samal hooajal 18

JALKA MAI 2011

meistriks tulnud. Võib üsna julgelt väita, et mullune hõbe Levadia tabeli alumisse ossa pikalt ei jää, kuid peatreener Maksim Rõtškovil tuleb lahendada märkimisväärne probleem. Nimelt pikaaegne raudvara väravavaht Marina Karžetskaja läheb operatsioonile ja peab seetõttu kuni kaks kuud eemal olema. Kuidas treener olukorra lahendab?

“

Ettevalmistus oli hea, tegime trenne sees ja väljas, mängisime meeste vastu ning usun, et keegi võitmatu ei ole.

„

“See on saladus!” muigas Rõtškov. “Kindlasti saab Karžetskaja asendamine olema keeruline, kuid peame kaitses selle võrra paremini mängima.”

Eelmise aasta lõpetas Levadia võrdlemisi minoorses toonis, kui tiitlilootuse kaotanuna pakkus viimases voorus tujutu partii. Tulemuseks 1 : 4 kaotus neljandaks jäänud Põlva Lootosele. Motivatsiooniga oli enne 2010. aastat kolm korda järjest meistriks tulnud Levadial probleeme terve eelmise hooaja vältel, kuid mitte enam. Rõtškov on selles veendunud. Levadia ridadest lahkus Põlvasse nende mullune parim väravakütt Ave Pajo, väiksema koormusega mängib veteran Svetlana Hvatova ja peaaegu täielikult on taandunud Reelika Vaher. Samas on juures noored, nagu Vlada Kubassova ja Ljubov Maksimova. Kui Levadia kesist kohta saab seletada asjaoluga, et senised kaks mängu on olnud pearivaalide Pärnu ja Flora vastu, kus vaekauss kaldub kord ühele, kord teisele poole, siis viimaste aastate suurima üllatustulemuse eest hoolitses teises voorus Flora. Nimelt jäädi võõrsil 0 : 1

Naiste vead on ka vead! Levadia kaitsja Inna Zlidnise küünarnukihoop Flora ründajale Merily Toomile Meistriliiga avavoorus tõstis küsimuse, kas naiste mäng on muutunud vägivaldsemaks. Jalkaga vestelnud treenerid leidsid, et vastus on ei, kuid kohtunikud peaks arvestama, et naised teevad samasuguseid vigu kui mehed. “Eestis on mängijaid, kes kasutavad küünarnukke, kuid ei ütleks, et see on probleem. Pigem tuleb tegutseda selle nimel, et jõhkrutsemine ei saaks probleemiks,” ütles PJK

loots Jüri Saar. “Liiga on muutunud jõulisemaks, aga seda tingib rahvusvaheline mäng. Varem ei tulnud keegi selle peale, et õhuvõitluses tuleb keha kasutada,” lisas Aleksandra ševoldajeva Tammekast. “Vanad n-ö terroriseerivadki nooremaid, aga mingist vägivallast küll rääkida ei saa. Pigem peaks kohtunikud jälgima, et naised teevad samasuguseid vigu kui mehed, mitte et need juhtuvad kogemata,” märkis Põlva peatreener Kaido-Meinhard Kukli.

naised alla mullu eelviimaseks jäänud Tartu Tammekale. “Ei tea, mis toimub,” laiutas Flora loots Allan Soomets käsi. “Probleemiks on nii vähene enesekindlus kui ka ülehäälestatus. Loome võimalusi, kuid ei löö neid ära. Ettevalmistus ei olnud samuti kõige parem, sest olin koondisega kaks nädalat ära ja see jättis suure jälje.”

Põlva ründepaar: Aarna–Pajo Flora, kellega talvel liitusid koondislased Getter Laar ja Hannaliis Jaadla, üritab tänavu mängida mitmekesisemalt, mis esialgu on andnud tulemusi vastupidises suunas. Selle asemel et resultaadid muutuks üheülbaliselt võitudeks, on kirjas viik ja kaotus. Eelmisel aastal neljandaks tulnud Lootose peatreener Kaido-Meinhard Kukli enesekindlus on aastaga tõusnud ning sihiks on seatud medalikoht. Ehkki ründeliinis jäädi ilma Tammekaga liitunud Eneli Valsist, leidis Põlvasse tee Pajo, Foto: Lembit Peegel kes koos Signy Aarnaga peaks moodustama liiga Inna Zlidnis (paremal) ja Merily Toom sundisid vutisõpru küsima, kas naiste mäng on muutunud vägivaldsemaks. Vastus on: ei ole. ühe ohtlikuma ründeduo. Hooaja esimene suur võit tuli kolmandas voorus, kui 3 : 0 alistati mängus oli meil ainult viis-kuus paremust. Getulio Aurelio Fredo juhenLevadia. mängijat mullusest koosseisust, kuid datava Kalju koosseisust moodustavad “Tüdrukud on jälle aasta võrra vapallurid on andekad ning minu töö on lõviosa noored, kelle sünniaasta kolmas nemaks saanud ning olen veidikene nad neile sobivat jalgpalli mängima number on 9. Viis mängijat on ligi kaks kindlam kui aasta tagasi,” lausus Kukli. panna.” korda vanemad. “Mullu oli algus närviline ja otsiv, tänaPeale Valsi liitus Tammekaga kolm Mängija Kristiina Allose sõnul tuleb vu tahame olla paremad.” 1993. aastal sündinud tüdrukut Põltladusa koostöö eest tänusõnad öelda Ainsa naiste Meistriliiga klubina jät- samaa Tervisest ning üks Tartu klubist praegu Afganistanis missioonil viibivale kab naispeatreeneriga Tammeka, kuid SK10. ševoldajeva sõnul ta kõrgeid sih- Anders Süvarile, kelle head tööd Getusenise Katrin Kaarna asemel on ametis te ei sea, vaid tähtis on noori arendada. lio on jätkanud. endine mängija Aleksandra ševoldaTreenerina tahab ta oma hoolealustest “Oleme võistkonnana hästi kokku jeva. Koosseis on võrreldes mullusega koolitada mõtlevad mängijad ja panna kasvanud ja Esiliigasse tagasi me kindoluliselt noorem, kuid tahe seda suurem. nad loogiliselt tegutsema. lasti kukkuda ei taha,” lausus Allos. “Hakkasin tööle alles jaanuaris ja Hooaja esimeses mängus pidi Tam“Ettevalmistus oli hea, tegime trenne ettevalmistus jäi seetõttu lühikeseks,” meka tunnistama aastase pausi järel sees ja väljas, mängisime meeste vastu ütles ševoldajeva. “Esimeses kahes Meistriliigasse naasnud Nõmme Kalju ning usun, et keegi võitmatu ei ole.” 2011 MAI JALKA

naismängija

Loomult ründaja Liivi Sõrmus Kui Liivi Sõrmus (19) esimest korda Pärnu JK treeningule läks, sai kohe selgeks, et ainuõige valik tema jaoks on mängida ründes. lennart komp

uba maast madalast venna ja tema sõpradega kodu lähedal aasa peal palli toksinud Liivi Sõrmus (pildil) jõudis trenni esimest korda 12aastaselt. Seal sai esimestest puudetest selgeks, et ainus koht tema jaoks on ja saabki olema ründes. “Kuidagi iseenesestmõistetavana sattusin trennis mängides ettepoole,” meenutas Sõrmus. “Sellel positsioonil tunnen end kodus ja liikumised tulevad loomulikult.” Noorteklassid tipuründajana läbinud Sõrmus on alles viimastel aastatel end väljakul erinevatel kohtadel avastama hakanud. Vajadus klubis on ta sundinud alumise ründaja või ääre kohale, noortekoondises kasutab peatreener Keith Boanas teda keskpoolkaitses. “Kõige rohkem sobibki mulle alumise ründaja koht, kes proovib võistkonna ründesse liikudes palli kahe liini vahel omaks võtta, palli hoida, edasisi käike otsida,” sõnas pärnulane. “Hakkama saan ka keskpoolkaitses, aga ääremängija roll on kõige enam vastukarva, positsioonivalikud ja mängus olemine ei tule vaistlikult.”

“

Olen rohkem sööduotsija ning ründe lõpufaasis karistusalas tsenderduste peale mineja, kiiruse poolest ei ole ma nii ohtlik.

„

Sõrmus tunnistab, et kaitsetöö ei ole talle kunagi mokkamööda olnud ning kuigi ründajana pole tal ka neist ülesandeist kuhugi pääsu, on eesliinis eksimisruumi pisut enam. Ühtlasi oleks Sõrmusel tarvis rammu juurde kasvatada, et võitlusolukordades liiga kerget kukkumist ei tuleks. Enda tugevusteks peab Sõrmus mängulugemist ja avane20

JALKA MAI 2011

Foto: Lembit Peegel

cv Liivi Sõrmus Sündinud: 17.02.1992 Pärnus Klubi: Pärnu JK Saavutused: Eesti meister ja karikavõitja 2010, noortekoondisega Balti turniiri võitja 2009, tüdrukute A-klassi võitja 2009, pääs naiste A-koondisse 2011

Treenerid: Jüri Saar, Katrin Kaarna, Allan Soomets, Kaido-Meinhard Kukli, Keith Boanas

misi, puudujääkideks tehnikat ja plahvatuslikku kiirust. “Olen rohkem sööduotsija ning ründe lõpufaasis karistusalas tsenderduste peale mineja, kiiruse poolest ei ole ma nii ohtlik, et tipuründajana sellega kaitsjatele üleliia peavalu valmistaks,” vaagis Sõrmus. “Suvel käime väga tihti paari trennikaaslasega kas rannas, staadionil või koduhoovis isekeskis palli puutumas, aga mitte ainult mängimas, vaid teeme ka erinevaid harjutusi. Eriti palju oleme keskendunud peamängule.” A-koondise valikus mullu peamiselt Boanase varunimekirja kuulunud ründaja sai oma esimesed 18 koondiseminutit kirja veebruaris 5 : 0 võidumängus Läti vastu. Rahvusnaiskond on tema

suur siht, ent esmalt tuleb murda põhikoosseisu ka Pärnu JKs, kus ta mullu Anastassia Morkovkina ja lätlanna Olga Ivanova järel pingile jäi. Nüüd, mullusest seljatraumast tervenenuna ja märtsikuisest edukast koondiseturniirist Sotšis inspireerituna ei tohiks teda eesmärkide elluviimisel takistada enam miski. “Meil püsis terve eelmise hooaja vältel põhikoosseis peaaegu muutumatu ning erinevatele positsioonidele oli vahetusena valikus mitu mängijat,” sõnas Sõrmus. “Ravisin talvisel ettevalmistusperioodil seljavigastust ning ei saanud tugevat füüsilist põhja suveks treenitud.” Konkurentsitihedasse A-koondise ründeliini murdmine on Sõrmuse jaoks kindlasti üks hõlpsamaid ülesandeid. Boanase valikus kuuluvad edurivvi Morkovkina, Katrin Loo, Margarita Žernosekova, Signy Aarna jt. Gümnaasiumi lõpetav Sõrmus plaanib õpinguid jätkata Tallinnas, kuid mis erialal, ei ole ta veel päriselt otsustanud. Pealinna kasuks langes otsus, sest seal asub PJK treeningugrupp.

2011 MAI JALKA

Antique & RepRo * tartu mnt 33 * e–R 11–19, L 11–15 * tel 641 9044 * www.antiquerepro.ee

peegli peegeldused

Eesti–Serbia lumesõda 1 : 1 “Eks nautige teisipäevani!” tögasid korvpallifundamentalistid jalgpallisõpru pärast 2 : 0 võitu Uruguay üle. Teisipäeval pidi Serbia eestlastele koha kätte näitama. Aga Lilleküla kindlusse varjunud väljakuperemehed suutsid sissetungiva slaavi väe vastu liitlasi leida: 12. väljakumängijaks hakkas loomulikult publik ja 13. lumesadu. Üheskoos sunniti vastane Tallinna alt 1 : 1 viigiga taganema. Kokkuvõttes võitsime Serbialt 6 punktist koguni 4. lembit peegel

Taavi Rähn blokeerib Milan Jovanovici sööduüritust. Eemal jälgivad mängu Aleksandr Dmitrijev, Aleksandar Kolarov ja Enar Jääger.

Tarmo Kink oli alati ümbritsetud kolmest vastasest. JALKA MAIMAI 20112011 22 JALKA

Jarmo Ahjupera leidis pärast Uruguay-esitust end jälle algkoosseisust.

Ats Purje tõi Eesti mängu tuult ja hoogu. Pildil on kaitseasendis Milan Biševac.

peegli peegeldused

Kohtunik palus väljakujooni lumest puhastada juba esimese pool aja lõpus.

Kohtunik Hendrikus Nijhuis selgitab kapten Raio Piirojale, et teine kollane kaart on valmis pandud.

Sergei Pareiko likvideerib ka selle Milan Jovanovici rünnaku.

Väravalööja Konstantin Vassiljev lööb püksid puhtaks ja võib hakata lumememme tegema. 2011 MAI JALKA JALKA

Kalev 100

Saja-aastane Kalev käivitab noortefondi Jalgpalli-Kalev tähistab 27. mail 100. sünnipäeva. Selle päeva auks mänginuks kalevlased tänavu peaaegu FC Barcelonaga. Kalev asutab noortefondi, mis aitab kasvatada Eestile Messisid. Indrek Schwede Foto: Lembit Peegel

27. maiks on Kalevis 100 aastat jalgpalli taga aetud. Pildil praegune kalevlane Rimo Hunt.

estlaste tuntuima spordiklubi Kalevi sünnilugu selgitades peab nimetama kaht daatumit: 24. mail 1901 asutati jalgrattasõitjate selts Kalev. 27. mail 1913 moodustati Eestimaa Spordiselts Kalev, mis võttis vastu 46 vana Kalevi liiget. Jalgpalli-Kalev oli selleks ajaks juba sündinud. See juhtus 27. mail 1911, kui terve Meteori meeskond üksmeelselt Kalevisse üle läks. Meteor aga oli meeskond, mis Eesti jalgpalli algpunkti tähendavas mängus (6. juunil 1909) alistas Lasnamäel Merkuri 4 : 2. Seega ulatub vuti-Kalev oma juurtega välja meie jalgpalli ametliku sünnihetkeni. Nõukogude Liidu okupatsioon lõikas meie jalgpallielu sedavõrd vaheda teraga pooleks, et praegust Tallinna Kalevit 24

JALKA MAI 2011

on raske seostada klubiga, mis 1923. ja 1930. aastal võitis Eesti meistritiitli. Teda on raske seostada ka selle Kaleviga, mis sõlteaastail võitis Eesti NSV meistritiitleid ja esindas meid liidu meistrivõistlustel, kahel aastal (1960, 1961) koguni meistrisarjas. Praegune jalgpalli-Kalev on ühest küljest suure Kalevi osa ja teisalt alates 1. septembrist 2002 iseseisev organisatsioon nimega JK Tallinna Kalev.

Sünnipäevakülaline Barcelona? “Võime end pidada osaks ESS Kalevist, aga oleme juriidiliselt iseseisvad,” selgitab JK Tallinna Kalevi president Raimo Nõu. “Meil on samad väärtused, mis ESS Kalevil. Moraalselt ja emotsionaalselt on meie seotus väga tihe, kuid

kumbki ei vastuta teise tegemiste eest.” Seega, formaalselt on Kalev pika ajalooga suurklubi, sisuliselt aga Esiliigas rassiv kääbus, kes peab püsimajäämiseks veeretama sente peos. Kuid mitte tavaline kääbus, sest Kalevil on hiigelsuur staadion, mille alla kuuluvat maa-ala on ammu plaanitud teenima panna. Raimo Nõu on rääkinud suurest jalgpallikompleksist, mida aitaksid käigus hoida spordiklubi territooriumile rajatavad kortermajad jms. Kalev on nagu magav hiiglane. Tema noortetöö on laiahaardeline ja potentsiaal suur. Kui potentsiaal suure staadioni näol realiseerida, võiks Kalev oma kunagise hiilguse taastada ka väljakul. “Jalkas oli huvitav lugu Barcelonast, mille omanikuks on fännid,” räägib

Kalev 100 Raimo Nõu. “Kui me vaatame Eestis ringi, siis näeme, et meil on klubid seotud kindlate persoonidega. Flora – Pohlak, Levadia – Levada, Ajax – Dugan. Kalevist võiks kujuneda just Barcelona näitel rahvaklubi. Mitte välise identiteedi, nagu seda on Paide linnameeskonna särgid, vaid sisemise identiteedi järgi. Ka meil on Kalevi süsteemis palju alasid. Polegi oluline, kes on klubi liige, oluline on, et liikmemaksu tasumine tähendab liikmestaatust. Mees metsast võib tulla ja saada klubi liikmeks. Liikmemaks annab klubile ressurssi, seob liikme ja annab omanikustaatuse.” Barcelonaga sidus Kalevit ka ühine nn särgisponsor – UNICEF (tänavu enam mitte). Selle ülemaailmse lastekaitseorganisatsiooni ja Hispaania suursaadiku abil üritas Tallinna Kalev FC Barcelonat tänavu 27. mail oma 100. sünnipäevale mängima kutsuda.

“

Kui LHV pank sai jalgpalliliidu koostööpartneriks, avasime ka meie LHVs klubi arve. Tervikuna võidab sellest ju Eesti jalgpall.

„

“Pidasime läbirääkimisi, aga kuna me ei suutnud tõusta Meistriliigasse, siis polnuks kutse piisavalt soliidne,” kõneleb Nõu. “Ehk oleks isegi Messi tulnud. Aga järgmisel aastal võib-olla ... Selleks peame muidugi olema tagasi Meistriliigas ja selle nimel me ka töötame.” Vahest kõige suurema sünnipäevakingi tegi endale Kalev ise. Aprillis käivitati noortefond. “Meie sissetulekuallikateks on linna toetus pearaha näol, liikmemaks, jalgpalliliidu toetusraha ja sponsorraha,” loetleb Raimo Nõu ja jätkab: “Sellele

Kalevi kuld ja kard Eesti Vabariigi kahel esimesel kümnendil võitis Tallinna Kalev kaks riigi meistritiitlit (1923, 1930). Neist teise puhul tunnistas tollane Kalevi juht Aleksander Mändvere (Lugenberg) 21. veebruaril 1937 üles, et tegemist oli ostetud meistritiitliga, mis läks maksma 1000 krooni. Nimelt korraldas Mändvere asjad nii, et Kalevi viimase vooru mäng Narva Võitlejaga toimuks piirilinna asemel pealinnas ja algaks kellaajal, kui konkurent Spordi mängu tulemus TJKga oleks selge. Nii läkski ja Kalev teadis täpselt, kui suurelt peab narvalasi võitma. Vabas Eestis hakati karikavõistlusi korraldama 1938. aastal ja Kalevil seal võita ei õnnestunud. Nagu ka okupeeritud Eesti karikavõistlustel. Eesti NSV meistriks tuli Tallinna

tahame lisada noorte toetusfondi, kuhu hakkame kahe aasta jooksul annetusi koguma. Seda raha me ära “ei söö”. See läheb panka ja pank investeerib selle oma fondidesse. 2013. aastal võtame välja esimesed dividendid. Raha hakkame kasutama kolmel eesmärgil. Esiteks saadame andekamaid välismaa klubide treeningulaagritesse. Teiseks toetame meie noorte sõitu eri turniiridele. Kolmandaks toetame treenerite täienduskoolitust, saates oma treenereid välismaale ja tuues välismaalasi siia. Igaüks saab meie noortefondi annetada ja kõik annetajad märgime ära koduleheküljel. Ettevõtjatele pakume väljundeid logode näol staadionil ja ajalehereklaamis. Praegu“söövad” klubid sponsorraha kohe ära, aga meie tahame seda juurde toota.” Nõu sõnul on Kalev paindlikult tegutsenud nende laste puhul, kelle perekond pole suutnud igakuist liikme-

100. sünnipäev Tanel Padariga Oma sajandal sünnipäeval, 27. mail, peab JK Tallinna Kalev kodustaadionil liigamängu Flora duubliga. Just sel päeval algas Kalevis jalgpallialane tegevus, sest Meteori vutimehed läksid Bernhard Abramsi, Johannes Villemsoni ja Rudolf Kuuskmani eestvõttel täies koosseisus Kalevisse üle.

Pärast mängu toimub staadionil suur kontsert ning Kalev ei varja, et eesmärgiks on püstitada Esiliiga publikurekord. Jalgpallimängu järel esineb ansambel The Sun eesotsas Tanel Padariga. Sooduspiletid maksavad eelmüügis 7 eurot, kusjuures 1000 esimesele vaid 5 eurot. Kohapeal on pileti hinnaks 10 eurot.

Kalev – ime küll – ainult korra (1955). Põhjuseks asjaolu, et 11 korral (1947– 1954, 1960–1962) esindas Tallinna Kalev Eestit Nõukogude Liidu meistrivõistlustel. Kahel korral (1960–1961) mängis Kalev liidu meistrisarjas. Sinna ei tõustud küll omal jõul, vaid tänu liidu jalgpallijuhtide plaanile laiendada vutigeograafiat. Kui 1959. aastal olid liidu meistrisarjas esindatud nelja nn liiduvabariigi meeskonnad, siis alates 1960. aastast kaasati veel kaheksa rahvusregiooni, sh Eesti. 1960. aastal jäi Kalev viimaseks oma 11-liikmelises alagrupis ja saavutas 19.–22. kohale mängivas tugevusgrupis esikoha. Ehk teiste sõnadega saavutati 19. koht. Järgmisel aastal jäi Kalev punaseks laternaks (22. koht) ja ta langes kõrgkonkurentsist.

maksu maksta. Iga lapse puhul on leitud lahendus. Paljud edukad lapsevanemad on klubile abikäe ulatanud, toetades kas või oma lapse treeningugruppi.

Kalevi oma suvelaagrid “Meie filosoofiaks on koostöö jalgpalliliiduga,” räägib Nõu ja toob konkreetse näite: “Kui LHV pank sai jalgpalliliidu koostööpartneriks, avasime ka meie LHVs klubi arve. Tervikuna võidab sellest ju Eesti jalgpall.” Eesti Jalgpalli Liidult on Kalev saanud veel ühe idee. Sel aastal on kavas korraldada lastelaagreid. Suve jooksul on plaan teha viis viiepäevast laagrit korraga 40–50 pealinna lapsele. Laager toimib jalgpalliliidu vastaval eeskujul: hommikul tulevad osalejad staadionile ja lähevad õhtul koju. Kalevi treenerite kõrval osalevad suvelaagrites ka Tallinna Pedagoogilises Seminaris õppivad tulevased noorsootöötajad, kes saavad nõnda hüva praktikat. Tudengid aitavad korraldada just jalgpallivälist tegevust. Näiteks ühel päeval lähevad laagrilapsed ujuma Kalev Spaasse. “Oleme püüdnud kasutada kõikvõimalikke sotsiaalvõrgustikke ja muid kanaleid enda tutvustamiseks ja inimeste kaasamiseks,” räägib Raimo Nõu. “Meil on võrdlemisi hea kodulehekülg, Facebookis oleme Eesti klubidest fännide arvu poolest kolmandal kohal. Me ei püsi paigal, vaid liigume edasi.” 2011 MAI JALKA

Kalev 100 / treener

Atko Väikmeri: Kalevi staadion on minu jaoks eriline koht Poisikesena Aavo Sarapi sõitlemise saatel Kalevi staadioni toona porisel kõrvalväljakul vutimeheks sirgunud Atko Väikmeri (34) leidis täiskasvanu ja treenerina tee samasse kohta tagasi. lennart komp

abetunud põskedega Väikmeri liigub Kalevi staadioni kunstmurul rahulikult, tema hääl on tasane, kuid sugestiivne ning juhendatavad 2002.‒2003. aastal sündinud poisid kuulavad teda. Ja kuulavad ka 1998. ja 2000. aasta poisid ning Kalevi naiskond. “Püüan olla grupi sisemise hingeeluga kursis ja tunnetada hingamist, sest nii jõuab nendeni sageli lihtsamalt, kui lüüa jalaga vastu maad,” räägib Väikmeri. “Võib panna kõik mööda

joont jooksma, aga kui sa leiad inimeste sisemised motivatsiooniallikad ja oskad neid liigutada, siis saad ka pikemas perspektiivis paremad tulemused.” Sarapi kuulsast Pantrite meeskonnast võrsunud Väikmeri stiil on tema enda esimesest juhendajast sootuks erinev, kuid kõva hääle tegemine pole tallegi võõras. “On neid hetki, kus pead selge ja kõva häälega korrale kutsuma või tähelepanu eest natukene võitlema, kuid see on pigem loomulik treeneritöö osa,” teab Väikmeri. Foto: Lembit Peegel Vaid 17aastaselt Tallinna Norma eest Meistriliigas debüteerinud kaitsja sai oma kaks ainsat koondisemängu kirja 1995. aasta suvel, kui jalgpalliliit saatis Balti turniirile Sarapi juhendamisel tegutsenud varumängijatest koosnenud meeskonna. Kui samast algas Andres Operi ja Martin Kaalma tee rahvusmeeskonnas, siis Väikmeri karjäär kõrgel tasemel lõppes enne 20. eluaastat. “Lõpetasin vigastuse tõttu, saatuslikuks sai liigesepõletik,” vaatab Väikmeri ajas tagasi. “Proovisin ka pärast vigastust, kuid oli selge, et nõutavatel koormustel pikalt trenni teha poleks saanud.” Ehkki mängijatee jätkus madalamates liigades, jäi miskit hinge kipitama. Sarapi lõpmatu entusiasm sai aastate jooksul osaks ka tema treenitavate hingemaailmast. Vaid põhikoolipoistena utsitas Sarap oma pantreid avama uusi treeningugruppe. “Meil kästi kahepeale leida mingist koolist või piirkonnast Südamega palle kandmas – Atko Väikmeri on jalgpallis tagasi. 26

JALKA MAI 2011

poiste grupp, kellega tegelema hakata. Esimese kogemuse saingi sealt,” meenutab Väikmeri. “See julgustas treenerimõttega edasi minema ja kuigi elu nõudis teistes valdkondades raha teenimist, oli kogu aeg tunne, et tahaks teha asju südamega, mitte raha pärast. Kui olmeelu korda sain, tulin jalgpalli juurde tagasi.” Treeneritöö võttis kinnisvaraäris tegutsenud Väikmeri taas ette 2003. aastal, liitudes JK Kotkaga. 2007. aastal kolis ta Tallinna Kalevisse, kuhu tõmbas teda klubi ajalugu ja staadioni asukoht. Vanematel on oma võsukesi sinna hea trenni tuua ning see võimaldab ka grupid, millega on võimalik tööd teha.

“

Kuigi elu nõudis teistes valdkondades raha teenimist, oli kogu aeg tunne, et tahaks teha asju südamega, mitte raha pärast. Kui olmeelu korda sain, tulin jalgpalli juurde tagasi.

„

“Näen Kalevit suurklubina, ehk mitte praegu, kuid pikemas perspektiivis,” vaeb Väikmeri. “Olles ise Aavo Sarapi käe all samas liivakastis või mudamülkas palli taga ajanud, on see minu jaoks ka eriline koht.” Väikmeri on intervjuud andes voolav, rahulik ja pausilembene. Ta võtab aega, et seada sõnu ritta nii, et need väljaöelduna kõlaksid kandvalt. “Ega ma mängus nii aeglane ole! Muidu ei jõuaks ma ju olukordadega kaasas käia,” lõikab treener, kelle silmad on Serbia mängule järgnenud esimesest kevadpäikesest rõõmsalt kissis.

2011 MAI JALKA

Foto: Lembit Peegel

Tiit Lääne arutleb muutunud aegade ja väärtushinnangute üle.

JALKA MAI 2011

usutlus

Tiit Lääne:

noortel on maavõistluste tähtsusest raske aru saada Spordiloolane Tiit Lääne vaeb Jalkale antud usutluses, kuidas aastakümnete jooksul on valikmängud tõusnud maavõistlustest tähtsamaks ning mil moel võiks nende olulisust hinnata. lennart komp Kumb on tähtsam, kas võit Uruguay üle või viik Serbiaga? Ühest küljest on viik Serbiaga tähtsam, sest see on valikmängu punkt ja Eesti seis alagrupis on üllatavalt hea. See punkt on meile väga tähtis ja väärtuslik. Teisest küljest, võit Uruguay üle on üks Eesti jalgpalliajaloo tähtmänge, mis tõstab omakorda selle väärtust. Need on väga erinevad kohtumised ja ühte patta panna on neid suhteliselt raske. Jalgpalli arengu ja tuleviku seisukohalt on mõlemad väga tähtsad, aga punktide mõttes on olulisem viik Serbiaga. Kas valikmängud jäävad igaveseks tähtsamaks kui sõprusmängud, sest neis jagatakse punkte? Paraku on süsteem kuidagi selle peale läinud, et valikmängu võetakse alati tõsisemalt ja seda peetakse olulisemaks. Muude mängude kohta on hakatud kasutama väljendit “sõprusmängud”. Kunagi, kui valikmänge oli väga vähe, EM-mänge polnud üldse ja MM-matše minimaalselt, siis nimetati kõiki muid mänge maavõistlusmängudeks. Need olid piisavalt tähtsad ning vennaarmu ei tuntud rohkem kui praegu valikmängudes. Inimesed, kes jalgpalli võib-olla nii palju ei väärtusta või pole sellega nii palju kursis, ei pea lugu ka sõprusmänge. Neid ei maksa mingil juhul alahinnata. Jalgpalli raamatupidamine on paraku läinud seda teed, et valikmängud on tõusnud tähtsamaks. Eesti-suuruse riigi puhul on kõik mängud ääretult olulised – eriti kui on mõni suur vastane. Kui palju mõjutab valikmängude tähtsust see, millises faasis nad valiksarjas toimuvad? Serbia 1 : 1 on tähtis, kuna saime punkti. Kuid võitsime paar aastat tagasi tsükli viimases mängus Belgiat, mis kummagi jaoks midagi ei otsustanud – ja see tulemus kipub vaikselt ununema. Kindlasti mõjutab, kuid 2 : 0 võit Belgia üle oli Eesti jalgpalliajaloo üks tähtmänge. See oli valiksarjas, mis siis, et tabeliseisu see suurt ei mõjutanud ja kohad olid paigas. Kui üks meeskond võtab mingit mängu valiksarja lõpus vähem olulisena kui teine, ei lahjenda see võidu väärtust meie jaoks. Enne II maailmasõda ja enne praeguse kvalifikatsioonisüsteemi loomist ei tulnuks ilmselt kõne allagi, et maavõistlusmängu minnakse mängima eksperimentaalkoos-

seisuga, nagu tänapäeval näeme tavalise olevat. Kuidas on maavõistlusmängude tähtsus muutunud? Ma arvan, et see on riikide kaupa erinev. Eesti jaoks on lõviosa maavõistlusmänge üliolulised. Eriti need, mis peetakse Tallinnas. Eestil oli vahepeal, jah, periood, kus tuli saada kogemusi ja reitingupunkte, kui mängiti Vietnami ja teiste sellistega. See oli vähe teine tera. FIFA edetabel mõjutab ka selles mõttes, et ükski riik ei saa suhtuda maavõistlusmängudesse üleolevat, öelda, et need ei loe. Neist sõltuvad ju valikmängude loosimise tugevusgrupid. Samas olen kuulnud ka Brasiilia mängu kohta öeldavat, et mis, see oli ju lihtsalt sõpruskohtumine. Või kui Venemaad võideti kunagi samamoodi ... Mina siin hinnaalandust ei teeks. Kas ajalukku tagasi vaadates on võimalik fikseerida, millal valikmängud muutusid maavõistlusmängude suhtes domineerivaks? Eesti on halb näide, sest meie hüppasime ühel hetkel tundmatus kohas vette ja hakkasime MM-valiktsüklit mängima. Kõikide alade kalender on muutunud ja jalgpall ei ole erand. Kunagi oli ju kõige tähtsam olümpiaturniir, kuhu läksid kohale kõik, kes leidsid sõiduraha. Siis tuli MM, kus mängiti alati peaaegu erineva süsteemi järgi valikturniire, ja millalgi 50ndatel hakkas toimuma valiktsükkel. Euroopa väga pika traditsiooniga maavõistlused, nagu Austria–Ungari või Soome–Rootsi vahelised mängud, jäävad alati püsiväärtusega. Ka meil oli enne sõda nii Lätiga. Näiteks kui tegime hea mängu ja võitsime Leedut, siis õhati, et oleks meil täna Läti käes olnud, küll nad oleks saanud. Nüüd ei ole enam Balti turniiril nii olulist tähtsust kui enne sõda, kus see oli üks aasta spordisündmuseid. Maavõistlusmängude tähtsuse vähendamisega ühel ajal on lausa marginaliseerunud kohalikud turniirid, nagu Balti turniir, Balkani meistrivõistlused jne. Kas nende aeg ongi läbi? Jalgpallikalender oli varem niivõrd tühi, et selle pinnalt tekkisidki kohalikud turniirid, nagu Balti turniir, Balkani meistrivõistlused, Kesk-Euroopa turniir, Briti saarte meistrivõistlused. Jalgpall vajas konkreetseid turniire; maavõistlused olid head, aga turniiril on ju hoopis teine tähendus. Kuna 2011 MAI JALKA

valikmängude hulk tuleb aina peale ja lisaks on klubijalgpallis Meistrite Liiga, siis kohalikud turniirid on kõvasti kannatanud. Näed sa mingit võimalust, et maavõistlusmäng võiks oma väärtuses ja tähenduses kunagi jõuda valikmängudele lähemale? Ma arvan küll, et võiks. Siin on ajakirjanduse töö see roll välja selgitada, ehkki neist tegelikult ju väga palju räägitaksegi. Uutel põlvkondadel on sellest väga raske aru saada, eriti praegustel noortel jalgpallifännidel. Kogu aeg on olnud MM- ja EM-mängud, vahepeal peetakse sõprusmänge ning nii ongi. Kohtumised Uruguayga ja suvine Lõuna-Ameerika turnee on Eestile piisavalt suured väljakutsed, kuigi tegemist pole punktimängudega. Enne sõda oli iga mäng suurem sündmus, sest kohtumisi oli aastas viis-kuus-seitse. Nüüd mängitakse igal aastal mituteist korda. Kui palju tihenenud kalender on iga matši olulisust mõjutanud? Kindlasti on tähendused muutunud. Suurtel riikidel oli vanasti selline süsteem, et igal riigil oli isegi kolm-neli eraldi satsi, kes sellel päeval mängisid. Ka meie puhul oli nii, et laupäeval mängisime Eesti–Läti maavõistluse ja järgmisel päeval Tallinn–Riia kohtumise. Mänge oli tõesti vähe ja need olid suured sündmused. Nii ei saanudki iks-koosseisu katsetada. Hõre kalender ise juba eeldas, et iga maavõistlusmäng oli väga oluline ja kaalukas. Kui Eesti näiteks 1937. aastal valitsevat Balkani meistrit Rumeeniat võitis, siis seda hinnati ülikõrgelt. Keegi ei nurisenud, et näe, oleks see valikmäng olnud ... Kui palju mõjutab meie arusaamist erinevate mängude tähtsusest see, et meil on 50 aastat oma jalgpalli vahelt kadunud ja alustasime puhta lehe pealt? Meie arengus on väga selgelt auk sees. Kui me oleks läbi teinud kõik etapid, nagu Soome või mõni teine riik ...

sisse, kuid lemmikud on mööda ilma laiali. Kujutagem aga ette sõjaeelset aega, kus inimesel oligi ainult Rahvaleht või Uus Eesti ning lõpuks hakkas ka raadiost läbi suure prõgina midagi kuulda tulema. Kuna muud polnud, läkski ta Kadrioru staadionile vaatama, kuidas Sport ja Estonia mängivad. Ja nii oligi Eesti meistrivõistluste mängul 3000 pealtvaatajat. Teise maailmasõja eel mängisime peamiselt lähinaabritega, nüüd on valikmängude raames geograafia palju laiem. Kui meile tuleb siia Inglismaa, siis on tribüünid rahvast täis. Kui Läti, saame pool staadionit kokku. Kas koondisederbide roll on seetõttu muutunud? Kui tulevad suured tegijad, nagu Inglismaa ja Brasiilia, köidavad nad ka inimest, kes muidu ilusa suveilmaga Soome või Rootsi mängu vaatama ei tule. Tullaksegi vaatama vastast. See ei ole nii ainult jalgpallis, vaid ka teiste sportmängude puhul. Kahjuks on palju ka seda, et kui oma meeskonnal hakkab minema viletsamalt, ei too ka vastase nimi inimesi kohale. Tuleb meelde 1995. aasta, kui Itaalia mängis Kadri orus. Minu jaoks oli see täiesti jahmatav, sest sisuliselt sama sats oli mänginud aasta varem MM-finaalis, ja inimesi tuli kohale 2000–3000. Tänapäev on tunduvalt spordivaenulikum, sest on palju alasid ning mitmed alad söövad end oma kalendri tihedusega. Nõnda jalgpallgi oma klubisarjadega, mis toovad palju raha sisse. Muide, ka antiiksport suri oma üleküllusse.

“ „

Meie arengus on väga selgelt auk sees. Kui me oleks läbi teinud kõik etapid, nagu Soome või mõni teine riik ...

Kas saad tuua konkreetseid näiteid meie ja Soome erinevustest? Nad on kasvanud maailma jalgpalli süsteemi, püramiidi, suhtumise ja turu välja kujunemisega kaasa. Meie alustamine uute tulijatena ei pruugi olla üldse halb, välja arvatud see, et jäime arengus maha ning kaotatud aega tagasi teha on üliraske. Nende jalgpallikultuur on selle võrra pikem, kuid valiktsüklis võime Soomest isegi ees olla.

Jalgpalli rahvusvaheline tohutu edu sööb siis koondiste toetamist? Eriti Eesti puhul, kus vutikultuur on nii õrnakene? Ma ei julge öelda, et ta nüüd otseselt ära sööb, sest inimesed saavad jälgida klubisid ning jalgpalliteema püsib ikkagi üleval. Jalgpallis õnneks ei toimu tiitlivõistlused liiga sageli. Üks ohu märk on seegi, et EMi puhul on räägitud 24 meeskonna osalemisest. See tähendaks, et sisuliselt iga teine UEFA liige pääseks EMile. Nii muutub valikvõistlus ju absurdseks.

Puudutasid Meistrite Liigat ja klubijalgpalli. Eestiski on palju inimesi, keda huvitab Manchester Unitedi käekäik oluliselt rohkem kui meie koondis. Kus sellise suhtumise juured võivad olla? Siin on suur mõju globaliseerumisel, mis soodustab noortel täiesti uut suhtumise kujunemist. Meie koondise ja klubide areng jäi toppama, samal ajal tekkis arvukalt välismaiseid staarklubisid, mille edu nüüd sümpatiseerib. Seda suhtumist on üsna palju ja see võib olla ka põhjus, miks meil ei ole nii suurt vaimustust või kaasaelamist oma jalgpallile ja oma koondisele. Jalgpalli tuleb küll uksest-aknast

Eesti koondis elab praegu läbi ilusaid aegu, mis on toonud kaasa eufooria meedias ja fännide seas. Mis sa arvad, kas siin võib olla ohumärke, sest ees ootavad rasked mängud, kust punkte võib tulla minimaalselt ja nii kogu positiivne hoiak õhust tühjaks lennata? Ma arvan, et see oht on täiesti olemas. Tõsiseid jalgpallihuvilisi see muidugi ei heidutaks, aga viimase paari aasta jooksul on olnud ilusaid mänge ja võite ning arvatakse, et Eesti jalgpalli püsiv tase ongi selline. Kui tuleb tagasilöök, siis tulebki must masendus, ja seejärel tuleb end jälle üles töötada. Sarnane lugu oli ka enne sõda. Kui näiteks kaotati seitse mängu

JALKA MAI 2011

Foto: Lembit Peegel

Jalgpalli arengu seisukohalt on võit Uruguay üle väga tähtis.

järjest ja tuli üks särav võit, tõusti taevasse ja arvati, et nii jääbki. Ma arvan, et see on väikeriigi probleem.

mine etapp on, kas oli maavõistlusmäng või valikmäng. Kolmandana, kas mäng toimus kodus või võõrsil.

Mida kõrgemad on ootused, seda valusam on kukkumine. Ehk peaks me Eesti EMi väljavaadetest ja edust rääkima vähem eufoorilisel toonil? Meedia on jalgpalli kajastanud piisavalt ja ka piisavalt hästi ning need, kes oskavad lugeda, peaksid aru saama, millises seisus me oleme: et vahepealne auk lõhkus traditsioone ja järjepidevust. Tegelikult anname ikkagi sellest aru, ja kes tahab mõista, saab sellest ka aru. Kindlasti on olemas üks osa publikust, kes unustab reaalsuse ära. Midagi ei ole teha.

Kumb on siis tähtsam – võita kodus või võõrsil? Ikkagi võõrsil, sest 3 : 1 Serbia üle on midagi sarnast sellele, kui enne sõda võitsime MM-mängus võõrsil Soomet 1 : 0. Viimasel ajal tundub siiski, et koduväljaku eelis pääseb maksvusele üha vähem. Väga palju on mänge, kus keegi võõrustajat nende kodus üllatab.

Teine asi, mida armastatakse teha, on võitude rittaseadmine tähtsuse järjekorras. Mis on sinu jaoks need kriteeriumid, mille järgi mänge pingeritta seada? Kui võrrelda praegu võitu Uruguay ja võitu Serbia üle, siis on viimane kõige kõvem sõna. Seda enam, et Uruguay ei ole nagu Argentina või Brasiilia, kes suudab järjest teha häid tulemusi. Uruguay mobiliseerib end enamasti suurturniiriks, kuid ka seal ei tule neil alati kõik välja. Praegu ollakse, tõsi küll, viimaste aastakümnete kõrgseisus. Aga milliseid kriteeriume sa ikkagi täpsemalt vaatad? Esiteks, kui kõva Eesti vastane parajasti maailmas oli. Järg-

Uruguay puhul mängib rolli see, et ta on kahekordne maailmameister ja MMi värske neljas. Milline osa on vastase ajalool? Uruguay ajalugu on nii kuulus, et teda ei saa võtta mingi suvalise Lõuna-Ameerika meeskonnana. Teda saab Brasiilia ja Argentina kõrval lugeda Lõuna-Ameerika suurde kolmikusse. Aga emotsionaalsus? Venemaa ei ole puhtalt paberil ju atraktiivne. Lisades konteksti, on olukord hoopis teine. Kindlasti. Ka kõik mänguväline võimendab võitu. Venemaa ongi parim näide, sest ühtegi nii põhimõttelist vastast meil ei olegi. Kõigepealt on Venemaa ning siis Soome ja Läti, kuid viimased kaks ei ole kindlasti enam selles tähenduses, mis nad olid enne sõda. Enne sõda mängisime Soome ja Lätiga ka igal aastal, mis küttis rivaliteeti veelgi. 2011 MAI JALKA

JALKA MAI 2011

2011 MAI JALKA

Foto: Adam Davy/Scanpix

Fernando Llorente

Bilbao Athletic

Hispaania

JALKA MAI 2011

Foto: Alvaro Barrientos/AP/Scanpix

2011 MAI JALKA

JALKA MAI 2011

Real Madrid

Togo

Emmanuel Adebayor

Tel 654 9900 www.tamrex.ee

KVALITEETSED SNICKERS WORKWEAR TÖÖRIIDED TAMREXIST

-40%

Snickers Workwear DuraTwill ripptaskutega tööpüksid

Lõpumüük

Mugavad, stiilsed ja funktsionaalsed ¾ pikkusega töö- ja vabaajapüksid. On sobilikud töötamiseks õues suvistes tingimustes või sisetöödel. Materjal on väga kerge ja hingav, põlved on valmistatud vastupidavast Cordura® materjalist, kus asuvad põlvekaitsmete taskud. Sääre alumine serv reguleeritav. Kaks taskut taga ja kaks taskut ees. Vasakul reiel mahukas rahakoti-, mobiilija pliiatsitaskud. Paremal reiel joonlauatasku. Vöö kohas takjakinnitused tööriistahoidjate riputamiseks. Värvus: hall

art. 3212/7404

HIND 73.- € Mugavad, vastupidavad ja nägusad multifunktsionaalsed tööpüksid. Valmistatud 52% puuvillast ja 48 % polüamiidist. Sääre alumised servad ja püksi põlved on valmistatud eriti vastupidavast Cordura®-st. Palju erinevaid taskuid nii tööriistade kui ka muude esemete (mobiiltelefoni) jaoks. Kaks taskut tagumisel küljel, kaks taskut ees ja üks tasku vasaku jala külje peal, lisaks ripptaskud. Värvus: hall/must

art. 3911/1818

Ostes

SOODUSHIND

29.90 €

DuraTwill ripptaskutega tööpüksid, saad kingituseks

TAVAHIND 49.84 EUR

Ostes CoolTwill piraadipüksid soodushinnaga, saad kingituseks

TASUTA nokkmütsi

art. M-9083 TAVAHIND 15.- EUR

TASUTA

põlvekaitsmed TAVAHIND 6.- EUR

Mugavus. Vastupidavus. Funktsionaalsus. Kaitse. Disain.

UUDIS! Tamrex avab juunis kaks uut kauplust - VÕRUS Piiri 2 ja TARTUS Aardla 114 TAMREXI KAUPLUSED:

2011 MAI JALKA

TALLINN Laki 5, Pärnu mnt 130, Katusepapi 35 TARTU Ringtee 37a PÄRNU Riia mnt 169a RAKVERE Pikk 2 VILJANDI Riia mnt 42a JÕHVI Tartu mnt 30

Pakkumine kehtib kuni 30.06.2011 või kuni kingitusi/kaupa jätkub. Tallinnas lisandub eraklientidele müügimaks 1%.

Snickers Workwear CoolTwill piraadipüksid

jalka tuleb külla

Harju JK areneb kindlalt ja kärata Harju JK lõi ristnurka, kui avas treeningugrupi Raasiku vallas Arukülas. Poisse on alevikus küll kasinalt, kuid need 17, kes käivad regulaarselt harjutamas, on seda motiveeritumad. Lennart Komp

Foto: Lembit Peegel

Treener Lauri Nuuma õpetab mängijaid mõtlema ‒ enne iga harjutust arutab ta lühidalt, mida ja miks tehakse.

“M

a võin kihla vedada, et vähemalt pooled poisid, kes mul just trennis olid, jooksevad praegu koolimaja taga staadionil,” kuulutab treener Lauri Nuuma ja avab Aruküla põhikooli võimla ukse. “Näed, mis ma ütlesin!” Aruküla 17 jalgpallipoisi põskedel uitavates higipisarates pärlendab maasool. Nemad oskavad puu otsa ronida, nemad oskavad jalgrattaga sõita, nemad oskavad jalgpalli mängida. Tallinnast napi 30 kilomeetri kaugusel asuv Raasiku valla keskus ei asu kaugeltki kuskil metsade vahel peidus, kuid siinne klaar õhk suisa kutsub kooli- või koduseinade vahelt välja jooksma. 38

JALKA MAI 2011

Treener Nuuma aga kutsub 7‒8aastaseid poisse jooksma, täpsemalt siiski jalgpalli harjutama Aruküla põhikooli võimlasse. Tunniks ajaks. Kaks korda nädalas. Teisipäeval ja neljapäeval. Ja poisid tulevad. Meelsasti.

Foto: Lembit Peegel

Millised reeglid jalkas kehtivad? Varakevadisest päikesest soojaks köetud võimlas kõlavad esimesed löögimatsud veerand tundi enne trenni algust. Septembris jalgpalliteed alustanud vutimeestel püsib motivatsioon kõrge. Mullu kevadel renoveeritud koolimaja lõhnab hoolitsuse ja euro remondi järgi. “Treener, paelad,” naeratab Arno

Rasmus Uutar valmistub tõrjeks. Vähemalt grimassid on juba nagu päris.

jalka tuleb külla Foto: Lembit Peegel

Foto: Lembit Peegel

Kukkerpallil Marko Roland Pall, valmistuvad Istvan Arroküll, Sander Roos ja Arno Vare.

treener Nuumale silma sisse ja sirutab esmalt parema, siis vasaku jala, et juhendaja saaks ketsinöörid kinni siduda. “Mine nüüd!” Kui kell on tiksunud neli minutit üle nelja, kutsub Nuuma mängijad kokku. Poisid istuvad heledale parketile, treener kükitab. “Kuhu me oleme täna tulnud?” “HJK jalkatrenni!” “Milliseid reegleid peate HJK jalkatrennis jälgima?” “Ei tohi lüüa.” “Ei tohi särgist kiskuda.” “Ei tohi jalga taha panna.” “Kas need reeglid kehtivad ainult siin või mujal ka?” “Trennis ja võistlustel ja mujal ka!” “Õige!” Trenn algab triblamisega läbi väikeste torbikutest seatud väravate. Tuleb teha võimalikult palju petteid, läbida võimalikult palju väravaid, olla võimalikult keskendunud. Nuuma ei kasuta vilet, harjutuste algust tähistab treeneri käest kukutatud torbiku maandumine põrandale. Nii on hõlbus koondada treenitavate tähelepanu. “Mängija peab kogu aeg tähelepanuga treeningus sees olema, ma ei pea seda vilega nõudma,” seletab Nuuma hiljem. “Vile on ainult kohtuniku jaoks. Kõik, mis jalgpallis toimub, on visuaalne ja seda peab silmadega registreerima. See on psühhokinesteetika ning jalgpallis sõltub murdosasekunditest ju tohutult.” Ehkki ülesanne on end mööda poolt saalipõrandat jagatud 13 väravat ära jagada ja liikuda nii, et troppe ei tekiks, kujunevad mõned väravad seletamatul põhjusel ootamatult menukaks. Petted, üleasted, peatamised tulevad veel koh-

Sander Roos, Arno Vare ja Kristofer Rünt kiirete jalgade redelil.

makalt, aga millise pühendumusega! Silmad jälitavad palli verekoera kombel ja ilmavalgust vaatama vupsanud keel hoiab suunda. “Džunglimäng!” teatab Nuuma, olles matist, torbikutest, koordinatsiooni redelist ja tõketest raja maha märkinud. Esmalt kukerpall matil ja kiirelt püsti. Siis hüpped kahe jala päkkadel üle torbikute, kiiresti redelist läbi ja hüpped üle tõkete. Ehkki Aruküla treeningugrupi poisid on juba piisavalt vanad, s.t nendega päriselt džunglit mängima ei pea, seisab iva selles, et läbi kujuteldava džungli tuleb lõvi eest plehku panna. Pagemist saab jällegi tublisti varieerida. “Kukerpallid, et kiiresti üles tõuseks, jalgade töö jaoks hüpped. See on motoorsete liigutuste arendamiseks ja kinnistamiseks,” seletab Nuuma. “Väikeses lapses, 3‒7 eluaastat, saab neid motoorFoto: Lembit Peegel

Arno Vare vastaseid triblinguga seljatamas.

seid oskusi arendada. Kuidas inimesed näevad ümbritsevat ning kuidas ja kui kiiresti reageerivad.” Kava, mille järgi Harju JK Aruküla treeningugrupp harjutab, on klubis universaalne. Samad harjutused samal ajal on menüüs ka eakaaslastel Saues, Laagris, Keilas, Tabasalus jne. Klubi jaoks on esikohal eakohane treening. Kui kaks aastat tagasi alustanud HJK treenerid arvasid U8 ehk praeguste 2003. aastal sündinud poiste treeningukavast muutuvat 50%, siis tänaseks on seda 60% ulatuses kohendatud. HJK treenerid käivad regulaarselt koolitustel nii Eestis kui ka piiri taga. Kuuldu-nähtu pannakse kirja (Nuuma lehitseb tõestuseks tihedalt täis kirjutatud ja joonestatud kaustikut), kodus klubi treenerite koosolekul arutatakse head ja vead läbi ning vajadusel tehakse oma kavadesse muudatusi. Foto: Lembit Peegel

Mattias Paenurm (palliga) teab, et jalkamängus tuleb kasutada kõike trennis õpitut. 2011 MAI JALKA

jalka tuleb külla Foto: Lembit Peegel

Harju JK Aruküla treeningugrupi paraadfoto. Esimene rida vasakult: Sander Roos, Mairo Trump, Ralf Nõmmik, Artur Sepp, Kristofer Vaiksaar, Hendri Schmiedemann, Rasmus Uutar; ülemine rida (vasakult) Anders Randmaa, Kristofer Rünt, Istvan Arroküll, treener Lauri Nuuma, Carl Hiieväli, Arno Vare, Mattias Paenurm. Pildilt puudu: Karmo Liiv, Rico Lohk, Marko Roland Pall.

“Näitame oma kavasid välismaa treeneritele ja küsime, kas nemad teeksid nii või mida nad parandaksid,” tutvustab Nuuma. “Oleme positiivsele kriitikale avatud, küsime ise juurde ning kokkuvõttes on sellest tohutult kasu olnud.” Džunglimängust aitab küll. “Tuleme kokku!”

Mida on vaja teha palliga? Iga harjutuse järel koondab Nuuma hoolealused enda ümber ja peegeldab mõne küsimusega, mida ja milleks äsja tehti. Kes ütles, et sportlased on rumalad? Aruküla jalgpallurid teavad ideaalselt, miks midagi on vaja teha. “Korjake tähised kokku ja siis saab mängida üks ühele mängu!” ei jõua

treener lausetki lõpetada, kui mängijad juba mööda võimlat laiali tuiskavad. Tundub meelejärgi mäng olevat. Kõik Aruküla noored jalkahuvilised siiski läikivasse spordisaali ei mahu või ei tihka. Akna taga künka otsas võtavad priima vaatega koha sisse kaks jalgratturikiivreis noorhärrat. Ühel jalas punased, teisel sinised kummikud. Liitub kolmaski – kiivri asemel nokats ja mänguautomaat. Kellele sõda, kellele jalgpall. Peaasi, et noored liiguvad! Ja lõpetuseks mäng. Esmalt kahe, siis ühe palliga. Söödumäng selles vanuses veel iga poisi sõbramees ei ole. “Mida on vaja teha ühe palliga mängus?” “Triblada!” “Aga kui tuleb kaks või kolm vastast.”

Oskuskoolid motiveeritumaile Selleks et anda kõige motiveeritumatele lisavõimalusi enese arendamiseks, korraldab Harju JK kuus korra igast vanusegrupist kokku 20 poisile oskuskoole ehk inglise keeli skillschool’e. Spetsiaaltreeningute idee on anda mängijatele uusi ja huvitavaid mõt-

teid, mida tavaliste harjutuskordade raames ei jõua näidata ning motiveerida poisse iseseisvalt harjutama. Et kohal on kõik Harju JK treenerid, saab üks juhendaja keskenduda kahelekolmele noorele jalgpallurile. Treeningutel kasutatakse peamiselt väikeseid Brasiilia tehnikapalle.

Harju JK treeningugrupid Harju JK treeningugruppides õpib jalgpalli kokku ligi 250 last sünniaastaga 2002‒2006. Lisaks veel peaaegu kaks korda nii palju kokku 26 lasteaias.

JALKA MAI 2011

Treeningugrupid Aruküla ‒ 17 last Tabasalu ‒ 45 Keila ‒ 40 Saue ‒ 50 Laagri ‒ 60 Tallinn ‒ 15 Peetri ‒ 20

“No siis sööta.” Mäng algab, treener jälgib. Auti tohib lahti mängida nii sööduga kui ka ise liikuma hakata. Nii olevat eakohasem, sest nii vanade poiste taju enda ümber on kaks meetrit ja sööduvõimalusi lihtsalt ei nähta. Komme pärineb FC Barcelonast. “Pekki!” lajatab Arno pärast ebaõnnestunud passi. Mis ei tähenda, et üldse söötu ei antaks. Trenni lõpetab taas äsja tehtu peegeldamine. “Pöidlad püsti” saab treenerilt suurte siniste silmadega Mattias, kes teab õigesti, et jalkas peab kasutama kõike seda, mida on trennis õpitud. Mattias on rahul. Rahul võivad olla ka treenerid, sest kaks aastat tagasi alustatud töö tulemusena on kaheksas keskuses (treeningugrupp + lasteaed) kokku ligi 700 last. Universaalsed treeningukavad võimaldavad kõikide gruppide peale komplekteerida ühel tasemel võistkonnad, kellega võistlustel käia ja võrdseid mänge saada. Need arendavad kõige rohkem. 5 : 0 võit või 0 : 5 kaotus ei tee seda mitte. Lühikese ajaga on sõlmitud koostöösidemed Soome klubidega Helsingi IFK ja Espoo Honka. Näiteks käivad HJK treenerid HIFK-s õppimas ja praktikal ning korraldatakse ühiseid laagreid. Et alustada algusest peale ühtmoodi, on HJK kõige vanemad poisid 2002‒2003 sündinud, sest nemad saavad areneda klubi loodud ühise kava järgi, mis peaks tagama ühise mõistmise ja oskused tulevikus, täiskasvanute tasemel.

2011 MAI JALKA

abc

Õige toitumine jalgpallis Meie ABC kolmas osa tutvustab Eesti koondise arsti Kaspar Rõivassepa abiga jalgpalluri õiget toitumist. Väljatoodud arvud peaksid panema mõtlema iga poisi ja tüdruku, kes tahab jalgpallis kaugele jõuda. Jalgpallur jookseb mängu kestel keskmiselt 10‒11 kilomeetrit, kusjuures spurdib umbes 800‒1200 meetrit. Kiirendada tuleb ligi 40‒60 korda. Suunamuutusi on mängu ajal keskmiselt iga 5 sekundi järel. Kõik need tegevused nõuavad väga palju energiat, mida on võimalik saada süsivesikute, valkude ja lipiidide (rasvade) lagundamisest organismis. Kõik toitained salvestatakse pärast söömist organismis: • süsivesikud (glükoos) lihastes ja maksas • valgud lihastes ja mujal organismis • rasvad rasvkoes Seejärel toimub nende toitainete lagundamine, mis annabki meile energiat. Süsivesikud: Kõige levinum süsivesik on glükoos, mis on organismi pea-

mine kütus. Glükoosist saab energiat kõige kiiremini, rasvadest aeglasemalt. Kuna jalgpall on loomult kiire ja intensiivne mäng, siis enamik energiavajadusest kaetakse glükoosi varal. Enne mängu või treeningut peavad olema glükoosi varud maksimaalselt täidetud.

Tervislik toitumine Söömisel on oluline toitainete (süsivesikud, valgud, lipiidid (rasvad), mineraalid, vitamiinid, kiudained, vedelikud) õige vahekord ja kogus. See on vajalik, et organism töötaks maksimaalse efektiivsusega, mis omakorda tagab suurema kiiruse ja vastupidavuse ning parema taastumise. Samuti tagab õige toitumine parema kaitsevõime haigustele ja vähendab vigastuste hulka. Toitumine peab olema mitmekülgne, tasakaalustatud ja täisväärtuslik. NB! Inimorganism, eriti sportlase oma, saab optimaalselt toimida ainult segatoitu süües, see tähendab seda, et toit peab sisaldama nii taimseid kui ka loomseid komponente.

Toitainete Õige vahekord jalgpallis

Toit

Energiat kokku: ~ 3000‒3500 kcal. + piisavas koguses vitamiine, mineraalaineid, vedelikke

Kartulikrõpsud (225 g, 1148 kcal) annavad

Šokolaad (100 g, 550 kcal)

Süsiesikuid

60‒70%

119 g (42%)

53 g (39%)

Valke

20‒30%

13,5 g (5%)

8 g (6%)

Lipiide (rasvu)

10‒20%

JALKA MAI 2011

67,5 g (53%)

34 g (55%)

abc

Miks pole gaseeritud magustatud joogid sportlastele kasulikud? Magustatud gaseeritud joogid võivad põhjustada: • ülekaalu • hammaste kaariest • suhkruhaigust • luude hõrenemist • unehäireid Gaseeritud jookidest vabanevad gaasid täidavad soolestiku, mis käivitab reflektoorselt seedimisprotsessi. Seedimine ja füüsiline aktiivsus toimuvad erinevate närvisüsteemide kaudu, mis blokeerivad teineteist ega saa koos toimida. Organism ei saa korraga seedida ja sporti teha. Treening ei anna sel juhul täit efekti ning kurnab organismi.

Toidud, mis sisaldavad valke: Liha, kala, kaunviljad, seemned, pähklid, piimatooted, munad. Miks on valgud spordis olulised? Lihased koosnevad valkudest. Koormus kahjustab lihast ning lihas vajab taastamist. Lihase arenemiseks ja jõudluse parandamiseks ongi valke vaja. Lisaks on valkudel organismis väga palju muid olulisi funktsioone. Lipiidid (rasvad)

Toidud, mis sisaldavad süsivesikuid:

Lipiidid on väga energiarikkad. Tervislike toitude koostises on nad oluliseks energiaallikaks treeningutel (rahulik jooks, aeglasemad liigutused) ja igapäevaelus. Peale selle on neil organismis muidki olulisi funktsioone. Kuid tuleb arvestada, et rasvade üleküllus ja ülekaal on seotud väga paljude haigustega.

Pasta, riis, teraviljatooted, juurviljad (kartul, porgand, mais), puuviljad, leib.

tainete sisaldus toiduainetes

Magustatud gaseeritud jook (2 l, 610 kcal)

Hamburger (214 g, 540 kcal)

Suured friikartulid (95 g, 500 kcal)

45 g (33,5%)

63 g (50%)

25 g (18%)

6 g (5%)

0 g (0%)

29 g (48,5%)

29 g (45%)

0 g (0%)

150 g (~100%)

Kiirsöögi eine (hamburger, suured friikartulid, ketšup, suur tops magustatud gaseeritud jooki, 1370 kcal) 197 g (56%) 31 g (9%)

54 g (35%) 2011 MAI JALKA

abc

Õige toitumine jalgpallis Kuidas vabaneda ülekaalust? Suurema osa toidulauast moodustavad süsivesikud (glükoos). Organism suudab glükoosi salvestada kindlates kogustes, kõik üle selle koguse läheb otse rasvaks. Piltlikult öeldes tähendab see seda, et kui inimene sööb korraga rohkem kui organism salvestada suudab, muudetakse ülejääk rasvaks. Kõige sagedasemaks probleemiks ongi see, et süüakse 2‒3 korda päevas, aga korraga liiga palju. Lihtsaim viis kaalu alandada on süüa sagedamini, 5‒6 korda päevas ja korraga vähem. Tihtipeale pole tervisliku ja sportliku kehakaalu saavutamiseks vaja toidu kogust vähendada, vaid piisab harjumuspärase päevase toiduportsjoni lahtiharutamisest 5‒6 söögikorraks. Kuidas toituda enne mängu? Kuna glükoosi varud organismis on piiratud, siis on väga oluline, et need varud oleksid maksimaalselt täidetud. Eelmisel õhtul on soovitatav süüa süsivesikuterikast toitu ‒ pasta, riis, aedviljad, kana, kala, moosisai, leib ‒ ja juua naturaalset mahla. 4 tundi enne mängu on kasulik pasta, täisteraleib kanaga, kuivatatud puuviljad, müsli. 2 tundi enne mängu on soovitatav võtta väike snäkk: võileib, riisikook, röstsai moosiga, banaanid. NB! Kuni mänguni ning mängu ajal tarbida spordijooki! Miks peab enne ja mängu ajal jooma spordijooki? Sest glükoosi varud on piiratud. 6 sekundit kõike väljapaneva kiirusega spurti vähendab glükoosi varusid 15%. Poolaja lõpuks on kulutatud 75% glükoosist. Jalgpallurid, kes joovad enne ja mängu ajal spordijooki, jooksevad distantsiliselt kuni 30% rohkem (seda kinnitab šoti kõrgliigas tehtud uuring). Kuidas toituda pärast mängu või treeningut? Kulutatud energia tuleb võimalikult kiiresti taastada. Selleks sobib esialgu spordijook ning esimesel võimalusel korralik söögikord (kuna koormus kahjustab lihast ning lihas vajab taastamist). Mängu- või treeningujärgne toit peab olema valgu- ja süsivesikuterikas, kergesti seeditav ja kindlasti vähese rasvasisaldusega. Sobivad kala, linnuliha, pasta- või riisitooted, 44

JALKA MAI 2011

rohkelt salatit, joogiks naturaalne mahl, magustoiduks puuviljad, kreemita saiake. Vitamiinid jalgpallis Foto Lembit Peegel

Vitamiinid seovad ära organismi normaalse funktsioneerimise ja ka sportimise käigus tekkinud vabad radikaalid ning vähendavad oksüdatiivset stressi. Sellega tõstavad vitamiinid organismi kaitsevõimet. Lisaks on vitamiinid olulisteks kofaktoriteks erinevates ainevahetuslikes, sh lihastöös osalevates ensüümkompleksides. Sportlaste vitamiinivajadus on suurem kui tavainimesel. Tuleb arvesse võtta, et kõiki vitamiine on võimalik ja tuleks üritada kätte saada tavapärase toidu kaudu. Meie kiiret elutempot, toitumusharjumusi, klimaatilisi tegureid (vähe päikest) ja toidu kvaliteeti (imporditud puu- ja juurviljad) arvestades võib toiduga saadavatest vitamiinidest puudu tulla. Seetõttu peaksid sportlased (kelle vitamiinivajadus on niigi suurem kui tavainimestel) mõtlema vitamiini lisakuuridele. Millal ja kui palju peaks vitamiine tarvitama? 5‒6 korda nädalas harjutavatel sportlastel oleks soovitatav teha kaks multivitamiinikuuri aastas. Esimene kuur hooajaks ettevalmistumise alguses, teine kuur hooaja keskel. Kuuri pikkus on soovitatavalt 1 kuu. Mineraalained jalgpallis Kaltsium (Ca) ja magneesium (Mg). Lihaste töö põhineb Ca ja Mg pumbal. Ca ja Mg annavad luudele, sidemetele ja kõõlustele tugevuse. Ca ja Mg vajadus on sportlastel suurem kui tavainimestel. Raud (Fe) on oluline mineraalaine hapniku transpordis. Kui palju peaks mineraalaineid tarvitama? Soovitatav on üks Ca ja Mg ning üks Fe kuur aastas. Kuuride pikkus soovitatavalt üks kuu. Kuid tuleb arvesse võtta, et miski ei asenda tasakaalustatud, mitmekülgset ning täisväärtuslikku toitu.

JALGPALLI SUVELAAGRID 6.-10. juuni ja 8.-12. august

Tallinn, Tartu, Pärnu, Viljandi, Paide, Valga, Võru, Elva, Põlva, Sillamäe, Rapla, Kohila, Saku, Keila, Tamsalu, Haapsalu, Kuressaare.

Vanus 6 -11 aastat Laagrid toimuvad E-N 10-17, R 10-13 Tasuta lõuna, joogid ja puuviljad igal päeval Ekskursioon, kus kohtutakse profimängijatega

Kohtu profiga! Palju jalgpalli! Leia uusi sõpru! Tasuta jalgpallivorm! Sinu nimeline särk! Parimad treenerid!

Lisainformatsiooni saab Eesti Jalgpalli Liidust telefonil 627 9960 või aadressil: www. jalgpall.ee - rahvajalgpall - suvelaagrid

Kõik treenerid on läbinud Jalgpalli Liidu spetsiaalse koolituse. Registreeri end nädalasele spordi ja meelelahutuslikule üritusele! 2011 MAI JALKA

Foto: Marco Vasini/AP/Scanpix

Davide Santon (paremal) v천itlemas Cesena eest Fiorentina mehe Alberto Santana vastu.

JALKA MAI 2011

välistäht

Itaalia kaitseliini järgmine superstaar

Davide Santon

Maailma jalgpallile suurepärased kaitsjad Paolo Maldini, Franco Baresi ja Fabio Cannavaro sünnitanud Itaalia ootab traditsioonide jätkajat Davide Santonist (20). Lennart Komp

ärast paljurahvuselise ja väheitaallasliku Milano Interi võitu Meistrite Liiga finaalis 2010. aasta mais Müncheni Bayerni üle ei ole rahvusvahelist edu nautima harjunud itaallaste jaoks juhtunud just kuigi palju roosilist. Rahvuskoondise mannetu mäng maailmameistrivõistlustel Lõuna-Aafrika Vabariigis ja juba alagrupiturniiril väljakukkumine ei olnud paljudele üllatuseks, kuid U21 esinduse ehk Azzurini võimetus kvalifitseeruda omavanuste Euroopa meistrivõistluste finaalturniirile Taanis oli fopaa, mida ei nähtud ka ilmselt süngeimates unedes. Oli aeg, mil Itaalia U21 koondis astus EMile vastu alati favoriidina. Vahemikus 1992–2004 võideti noorte trofee koguni viiel korral. Nüüd tähendas EMile mittepääsemine ka 2012. aasta Londoni olümpiamängudelt puudumist. Olles play-off’i avamängus alistanud Valgevene 2 : 0, ei paistnud itaallaste edu enam miski vääravat, kuid Borissovis peetud kordusmängus häviti 0 : 3. Siis tulid Meistrite Liiga kaheksandikfinaalid, kus pudenesid välja nii Inter, AC Milan kui ka AS Roma.

Itaalia vuti lootuskiir Košmaaride vahelt rõõmsamate helkide leidmiseks kiikab Itaalia vutisõber aga hoopis Serie A-s püsimajäämise eest võitleva Cesena kaitsja Santoni silmadesse. Talvise üleminekuakna viimasel päeval Interist laenule antud kaitsja on praegu Itaalia koondise peatreeneri Cesare Prandelli valiku noorim ning saapamaal ennustatakse talle säravat tulevikku. Andest pulbitsevas Interi reservmeeskonnas tõusis ta esile hooajal 2006/2007, kui aitas oma meeskonnal võita Campionato Primavera Trofeo.

Aasta hiljem jõudis Inter sama turniiri finaali. Santoni trumbiks on väljakunägemine ja hea palli valdamine, töötahe ja looduslikud anded, mis teenisid talle kutse Interi põhimeeskonna ettevalmistuslaagrisse 2008/2009. hooaja eel. Suurel areenil andis Santon oma potentsiaalist esimest korda märku 2009. aasta jaanuaris, kui toonane peatreener Jose Mourinho edutas ta vaid kolm nädalat pärast 18aastaseks saamist Interi põhikoosseisu. Portugallane ei olnud kiitusega kitsi, andes tema isikuomadustele ja taktikalisele mitmekülgsusele kõrgeid punkte. “Järgmise 10 või 15 aasta jooksul saab ta olema järgmine Facchetti, Zanetti või Maldini,” kuulutas Mourinho. Laitmatu tehnika, Serie A parimate äärepoolikute ohjamiseks vajalik füüsis ja vahe mõistus õigete sööduvõimaluste leidmiseks ei pruugiks olla võidukas retsept, kui seda kõike ei hoiaks ohjes tasakaalukas närvikava. Juba 18aastaselt suurtes mängudes külma närvi ja tasakaalukusega silma paistnud Santon võiks olla eeskujuks oma koondisekaaslasest Mario Balotellile. Olles esindanud Itaaliat U16, U17 ja U20 koondises, debüteeris ta U21 rivistuses 2009. aasta 31. märtsil 1 : 1 viigimängus Hollandi vastu. Läks veel mõni kuu ja 6. juunil saatis toonane Itaalia loots Marcello Lippi Santoni väljakule A-koondise sõprusmängus Põhja-Iirimaa vastu. “Santon meenutab mulle noort Paolo Maldinit,” iseloomustas Lippi. Võrdluse AC Milani legendi Maldiniga võttis Santon kiiresti omaks. “Ma loodan saada Interi Maldiniks. Üritan kõiges teda jälgida, kuid oleksin õnnelik ka juhul, kui saavutaksin poolegi sellest,

mille tema,” üritas Santon suurte sõnade varjus tagasihoidlikuks jääda. Maailma parimate noorte paremkaitsjate sekka arvatava Santoni võimalusi Interis läbi lüüa pärsib asjaolu, et tema positsioonil on juba üks silmapaistev mängija. Nimelt Maicon.

“

Järgmise 10 või 15 aasta jooksul saab ta olema järgmine Facchetti, Zanetti või Maldini.

„

14aastastelt Interiga liitunud Santoni maailma tippvutiga sinatuttavaks teinud Mourinho mängitas Santoni vasakkaitsja, parema ääre või parempoolkaitsja kohal. Mourinho lahkumise ja Rafael Benitezi asumisega Interi peatreeneriks kahanesid Santoni võimalused tuntavalt ning tänavu talveks seisis tulevikulootus fakti ees, et arengu jätkamiseks peab ta Interist lahkuma.

Prioriteet: taastada eneseusk “Mu positsioon võib varieeruda, sest olen võimeline tegutsema kaitses vasakul, paremal, keskel ja äärel, kuid taktikaline mitmekülgsus võib saada ka piiranguks,” hindas end Santon. “Kõige mugavamalt tunnen end siiski paremal, sest rünnakusse tõustes ei pea ma tsenderduse andmiseks end keerama.” Väidetavalt viskasid talle jaanuaris silma suured klubid, nagu Liverpool, kuid noorsand, kelle silmapaistvaks oskuseks on mööda paremat äärt ründesse tõusta ja nii vastaste kaitsjatele peavalu valmistada, leidis hoopis laenutee Cesenasse. Mänguaeg oli kohe kiire tulema. “Cesena on just see, mida ma vajasin,” 2011 MAI JALKA

välistäht

cv Davide Santon Sündinud: 2. jaanuar 1991, Portomaggiore Pikkus: 187 cm Klubi: Cesena (laenul Interist) Klubikarjäär: 2008–2011 Milano Inter 40 (0) 2011 Cesena

Koondisekarjäär: 2007–2008 Itaalia U17 12 (2) 2008 Itaalia U20 2 (0) 2009 Itaalia U21 6 (0) 2009 Itaalia 7 (0) Allikas: www.wikipedia.com

rõõmustas Santon veebruaris. “Mul on hea meel, et avastasin oma enesekindluse pingevabas õhkkonnas, kus saab teha head tööd. Omavahelisi hõõrumisi siin ei ole, mängime ilusat jalgpalli ning peatreeneril on selged ideed.” Kuigi Cesena jaoks on hooaeg kulgenud raskuste tähe all, on Santon alates veebruarist regulaarselt põhimees olnud, mis on jäänud silma ka Prandellile. Märtsikuises 2 : 0 võidumängus Ukraina üle usaldas peatreener ta uuesti A-koondise eest väljakule. “Prandelli pidas oma sõna ja kutsus mind koondisse niipea, kui hakkasin jälle regulaarselt mängima,” ütles Santon. “Teadmine, et ta minusse usub, mõjus mu enesekindlusele turgutavalt.” Usk sellesse, et karjääri helgeimad hetked 19ndasse eluaastasse ei jäänud, on Santoni jaoks ilmselt üks võtme-

momente. Pärast üliedukat 2008/2009. hooaega oli Santon peaaegu terve järgnenud hooaja jooksul kimpus põlvemeniski traumaga. Ja isegi kui tohtrid hindasid ta terveks, oli Santon väljakul kaugel nendest esitustest, mis ta lootustandvate noormängijate ebastabiilsesse taevasse lennutasid. “Kui Davide taastab usu oma võimetesse, on ta väärtuslik mees igale tippklubile,” sõnas Santoni agent Renzo Contratto märtsis. “Praegu on tema võimaliku klubivahetuse üle vara spekuleerida. Kõige tõenäolisem on stsenaarium, mis lepiti kokku juba jaanuaris – pärast laenuperioodi Cesenas naaseb ta Interisse.” Peaks Santon jätkama praegusel kursil, võib juhtuda, et just tema hakkab 3. juunil Modenas Itaalia koondise paremkaitsjana pidurdama Dmitri Kruglovi või Tarmo Kingi ülessööste. Foto: Luca Lussoso/Scanpix

Pole kahtlustki, et Interi särki tahab Santon tagasi pugeda.

JALKA MAI 2011

Tere tulemast A.Le Coq Arenale! Ela mõnusalt mängule kaasa! Suurenda oma mängupäeva elamusi A. Le Coq Arenal suurepärase toidu ja veiniga, naudi emotsionaalset ja positiivset atmosfääri ning sõlmi uusi tutvusi! Ela Eesti koondisele mõnusalt kaasa!

VIP-TEENINDUS EESTI KOONDISE MÄNGUL Triobet Business Clubi pääsmega saad nautida järgmiseid eeliseid: Parimad istekohad küljetribüüni keskmises sektoris Tasuta joogid (veinid, õlu, karastus- ja kuumad joogid) kogu ürituse vältel Soe buffet õhtusöök (külmad eelroad, soojad põhiroad, magustoidu valik) Võimalus jälgida mängu ka TV-ekraanidelt Meeldiv õhkkond ja võimalus luua uusi kontakte Kiire sissepääs staadionile Tasuta mängukavad ja koosseisud enne mängu Riietus: mugav, aga viisakas (smart casual)

Tule naudi Eesti koondise mängu EJL Triobet Business Clubis!

EESTI-BASKIMAA 25. mail 2011 kell 21:45

TrioBet Business Clubi pääsmed mängule on €95. Hind kehtib ühele inimesele ja sisaldab käibemaksu.

Tellimuse soovi korral ja info saamiseks palun külastage http://www.jalgpall.ee/ejlbusinessclub.php, kirjutage meile kommerts@jalgpall.ee või helistage +372 627 9958 2011 MAI JALKA

JALKA MAI 2011

maailm

Baskide jalgpalli lipulaev: kohalik au võidust tähtsam

Eesti koondis kohtub 25. mail Lillekülas Baskimaaga, mille kuulsaim esindaja on kaheksakordne Hispaania meister Bilbao Athletic. Klubi on viimasel ajal pälvinud tähelepanu kui üleilmastumise vastase musternäide, sest võtab oma ridadesse ainult baski juurtega mängijaid. Indrek Schwede

elmise sajandi alguses olid baskid Hispaania juhtiv jalgpallinatsioon. 1920. aasta olümpiamängudel olid 21 Hispaania koondislasest 14 baskid, kes nõudsid avakohtumise eel, et just nemad moodustaksid sajaprotsendiliselt algkoosseisu! 2010. aastal tuli maailmameistriks kolm baski. Praegu pallib La Ligas kolm Baski meeskonda: Bilbao Athletic, San Sebastiani Real Sociedad ja Pamplona Osasuna. Madridi Reali ja Barcelona kõrval on Bilbao Athletic Hispaania liiga ajaloos (esimene meister selgus 1929) ainus meeskond, mis pole kunagi meistrisarjast välja kukkunud. Kaheksa meistritiitliga ollakse selles arvestuses neljandal kohal (Realil on 31, Barcal 20 ja Madridi Atleticol 9 tiitlit). Hispaania karika on Bilbao esiklubi võitnud 24 korral, mis on Barcelona (25 võitu) järel paremuselt teine näitaja. Probleem on selles, et viimase olulise trofee võitis 1898. aastal asutatud Bilbao Athletic 27 aastat tagasi, kui tehti kuldne duubel.

“

Tänapäeval võib Athleticusse pääsemiseks sündida ka mujal ja kasvada üles mõnes Baski klubi noorteakadeemias.

„

Alates Bosmani seaduse jõustumisest 1995 on jalgpallimaailm muutunud suurklubide keskseks. Jõukad meeskonnad valivad endale mängijaid üle planeedi. Staadionite rekonstrueerimise käigus ja seisukohtade kaotamise järel on nende mahutavus langenud ja

Foto: Alvaro Barrientos/AP/Scanpix

23. aprillil alistas Bilbao Athletic kodustaadionil San Mames’il ehk Katedraalis baski vastasseisus San Sebastian Real Sociedadi 2 : 1.

piletite hind tõusnud. See on LääneEuroopa suurte vutimaade tribüünidelt välja surunud madalama sissetulekuga huvilised ning toonud staadionile rohkelt kesk- ja kõrgklassi esindajaid, kelle jaoks jalgpallivõistlusel viibimine on prestiižne. See omakorda on lõdvendanud klubide sidet kohaliku kogukonnaga. Suurklubide fännibaas on muutunud üleilmseks ja seda nimetatakse turuks. Selles valguses näib Bilbao Athleticu põhimõte mängida ainult oma kodukoha jalgpalluritega ajast-arust. Selles nähakse ka vastuhakku globaliseerumisele. Tänavu märtsis ja aprillis ilmus

akadeemilises jalgpalliperioodikas kaks artiklit, mis vaatlevad Bilbao Athleticu fenomeni.

Mis mõte on toetada Wolverhampton Wanderersi? Mark Groves Wolverhamptoni ülikoolist hakkas Bilbao Athleticu vastu huvi tundma pärast seda, kui kuulis nende mängijavaliku printsiipidest. Üldteada on fakt, et Bilbao Athleticus mängivad ainult baskid. Pole täpselt teada, millal ja miks sellele põhimõttele nurgakivi pandi, kuid räägitakse, et asi oli alguse saanud siis, kui teine Baski klubi San 2011 MAI JALKA

Sebastiani Real Sociedad oli konkurendi maskuliinsusele viidates õrritavalt pärinud: kas teil on piisavalt mune, et mängida ainult kohalikega!? Baski keele oskus pole kunagi olnud tingimuseks. Küll aga pidi mängija olema Baskimaal sündinud. Kuni 1950. aastateni pidi omama ka baski perekonnanime või olema treeninud canteras – klubi akadeemiavõrgustikus. Läinud sajandi üheksakümnendatel muutus baski mõiste häguseks. Mängijate mängukõlblikkuse üle hakati otsustama eraldi. Tänapäeval võib Athleticusse pääsemiseks sündida ka mujal ja kasvada üles mõnes Baski klubi noorteakadeemias (vt lähemalt kõrvallugu). Klubijalgpalli muutunud iseloomus pettunud Wolverhamptoni Wanderersi pooldaja Mark Groves sedastab, et samad meeskonnad võidavad igal aastal meistritiitli ja karika. Ajakirja Soccer & Society märtsinumbris kirjutab ta: “Olles sellise meeskonna nagu Wolves pooldaja, leidsin end arutlemas, et “kuna me ei võida kunagi Premier League’i, siis milles on üldse kogu asja mõte.” ... Kas sport selles seisnebki? Ma pean vaeva nägema, et samastada end tänapäeva mängijatega.” Grove tsiteerib Cornell Sandvossi, kelle järgi Euroopa tippklubisid iseloomustab kasvav sisutühjus ning aina progresseeruv sotsiaalsete ja kultuuriliste tähenduste elimineerimine jalgpallist. Sealjuures kasutavad paljud maitsetuks ja kultuuriliselt mõttetuks muutunud suurklubid omaenda sisutühjust eeldusena, et võita juurde uusi fänne üle maailma. Grove’i järgi vastandub Bilbao Athletic superklubidele ja esindab endiselt oma kogukonda, kel on meeskonnaga kerge samastuda.

küsimuse – Iker on baski nimi ja mees ise on “peaaegu” Baskimaal sündinud, sest tema ema viibis veidi aega enne sünnitust Baskimaal. 2004. aastal tuli jutuks Diego Forlani ühinemine klubiga. Nimelt oli Forlani vanaema kunagi Baskimaalt välja rännanud Argentinasse ja sealt edasi Uruguaysse. Baski diasporaa Lõuna-Ameerikas on märkimisväärne. Eelmisel sajandil Atlandi ületanud paljud baskid on säilitanud oma kombed, keele ja jalgpalliarmastuse. 2004. aastal tegid Athleticu juhatuse liikmed tutvumisreisi Lõuna-Ameerikasse. Hiljuti tehtud küsitlus 36 000 Athleticu omaniku ehk klubiliikme seas näitas, et 20% olid vastu etniliste Lõuna-Ameerika baskide kaasamisse Athleticusse. 58% olid aga poolt. Vaczi kirjutab, et kuigi Bilbaost on saanud kosmopoliitne ja kaasaegne turismilinn, väärtustatakse ometi rahvuslust ning side meeskonnaga on tugev. “Meie mängijad on meie, nad on perekond, sõbrad ja naabrid; kuidas me saaksime neid hüljata?” toob Vaczi välja fännide suhtumise. Autor märgib, et Athletic keeldub tegemast üleminekut postmodernismi, väärtustades etnilisust, lokaalsust ja rõõmu jalgpallist. Ühtlasi tähendab Athleticu valikuprintsiip, et erinevalt paljudest suurklubidest, mis täiendavad oma ridu välismaiste ässadega, pole Bilbao esimees-

konnale oluline võit iga hinna eest. Baskide jälg Hispaania vutis on märgatav. Igal aastal antakse La Liga resultatiivseimale pallurile Pichichi-nimelist (baski keeles Pitxitxi) auhinda. Tegu on sajand tagasi hiilanud baski jalgpalluriga, kelle monumendi ette Athleticu kodu staadionil asetavad seda esimest korda külastavad meeskonnad lilli. Baskide käes on mitu rekordit: Zarra on löönud 253 kolli Hispaania meistrivõistlustel ning väravavaht Andoni Zubizarreta mänginud 622 mängu La Ligas. Eriti põhimõtteline on Athleticu vastasseis Madridi klubidega Real ja Atletico – diktaator Franco karmi ja rahvuslust tasalülitavat aega mäletatakse liiga hästi. Barcelonaga ollakse rivaalid, kuid alati valmis ühiselt välja vilistama Hispaania riiklikke sümboleid. Kui 2009. aastal kohtuti omavahel Hispaania karikavõistluste finaalis Valencias, said baskid ametlikult 20 000 piletit, kuid kohale sõitis 50 000 fänni, millele Barca pooldajad ei suutnud samaväärselt vastata. Veel 350 000 baski jälgis mängu Bilbaos, kulutades sel päeval ära 5,5 miljonit eurot.

Globaliseerumise vastu: kohaliku toidu kampaania ja Bilbao Athletic Välismaal levinud arusaama järgi esindab Bilbao Athletic baski rahvuslust. Juan Carlos Castillo on seda väär

Foto: Miguel Tona/Scanpix

Iker Casillas “peaaegu” Baskimaal sündinud Mariann Vaczi Nevada ülikooli Baski Uuringute Keskusest kirjutab Athleticu fenomenist aprillis ilmunud ajakirjas South African Review of Sociology. Temagi vaatleb klubi mängijavaliku printsiipe ja teeb järelduse, et definitsioon on muutunud lodevamaks. Mis võimaldab salaküttida mängijaid ka Real Sociedadi ja Osasuna noorteakadeemiatest. Athleticu eest mängimine on põletav jututeema ja fännide pideva järelevalve all. Vaczi toob näiteks nn Iker Casillase 52

JALKA MAI 2011

Kõige vihasemaid võitlusi peab Athletic muidugi Madridi Reali vastu. Pildil kolm maailmameistrit: Sergio Ramos, Fernando Llorente ja Xabi Alonso.

Foto: Oliver Oli

Kas provokatsioon? – Hispaania lipule 2006. aasta MMil on kirjutatud “Bilbao”.

arusaama käsitlenud ajakirjas Sport in Society (4/2007). Castillo märgib, et esiteks ei tunne paljud baskid, nagu Athletic esindaks ka neid. Teiseks, raske on sõnastada, kes täpselt on bask. Kolmandaks toetab Athleticut ka valdav osa mitterahvuslasi, kusjuures aktsepteeritakse ja toetatakse ka klubi mängijavaliku filosoofiat. Castillo sõnul esindab Athletic siiski vaid Vizcaya provintsi, mis esitleb end baskide identiteedi hällina. Kuni 18. sajandini kasutatigi terminit vizcaialane kõikide baskide nimetusena. Nüüd tehakse Baski provintsidel selget vahet. Kolm Prantsusmaale kuuluvat Baski provintsi (vt kõrvallugu) pole kunagi väljendanud tugevaid rahvuslikke tundeid. Jalgpallis on ainult üks hästi tuntud erand Prantsusmaa internatsionaali Bixente Lizarazu näol, kes on mänginud Athleticus. Tavaliselt on Athletic oma esindusmeeskonna moodustamisel toetunud neljale Hispaania provintsile. Üks põhjusi võib olla, et Prantsusmaa Baski provintse loetakse siiski välismaaks ja teiseks domineerib Iparraldes ragbi. Castillo järgi on Alavas rahvustunne nõrgim ja baski keelt räägitakse vähe. Guipuzcoa on ülekaalukalt rahvuslikem baski provints oma pealinna San Sebastianiga. Athleticu rivaalitsemine Real Sociedadiga välistab võimaluse, et Athletic esindaks kogu Baskimaad. Enamik väljaspool Vizcayat elavaid inimesi ei tunnista, et neid esindab Athletic. Kuigi aastatel 1940–1970, kui jälgiti teraselt, kas Athleticut esindavatel palluritel on baski perekonnanimed, vastas ainult pool palluritest sellele nõudele. Nüüdseks on see langenud 25 protsen-

dini. Mitu varajasest noorusest Baskimaal üles kasvanud jalgpallurit pole Athleticule sobinud, sest nad pole seal sündinud. 1959–1979 ei debüteerinud ükski väljaspool Baskimaad sündinud pallur Athleticus. See hoiak muutus 1979. aastal – sellest alates (Castillo artikkel ilmus aprillis 2007) on Athleticu eest mänginud 14 väljaspool Baskimaad sündinud jalgpallurit. Seega saavad Athleticut esindada ka Baskimaal mittesündinud pallurid. Olulisimaks näitajaks on tõusnud kohalikes noorteakadeemiates jalgpallihariduse saamine. Ühes on klubi toetajad kindlad: tervelt 76% neist eelistaks väljakukkumist La Ligast mängijate värbamispoliitika muutmisele. Castillo rõhutab, et kuigi Athletic ei esinda kogu Baskimaad, on toetus Vizcaya sees talle jäägitu. Athleticu toetajad katavad kogu provintsi ja Bilbao poliitilise spektri sõltumata sellest, kas ollakse baski rahvuslane või mitte.

“

Euroopa tipp klubisid iseloomustab kasvav sisutühjus ja aina progresseeruv sotsiaalsete ja kultuuriliste tähenduste elimineerimine jalgpallist.

„

Üks näide antiglobaliseerumisest on kohaliku toidu tarbimise kampaaniad, kirjutab Castillo. Kuulutatakse: osta värsket, osta kohalikku! Castillo võrdleb seda Bilbao Athleticu mängijavaliku põhimõtetega, mis pole mitte sedavõrd etnilised, kuivõrd paikkondlikud. Klubi ja tema mängijad on tihedalt seotud juba sünnist saadik ja väikesed poisid unistavad tõepoolest kunagi oma klubi eest mängimisest. Klubi ja tema toetajad on aastakümnetega kokku kasvanud. “See ei ole võõrapelgus ega endassesulguv positsioon, vaid usk kohalikku uhkusse ja väärtustesse ajal, mil jalgpallurid on muutunud kaubaks ning nende lojaalsust kaubeldakse ühest klubist teise,” kirjutab Juan Carlos Castillo, kes tsiteerib Jonathan Shulmani: “Võib-olla ei saavutata tõelisi võite mitte väljakul, vaid tribüünil, kus kõige tähtsamad on au, respekt ja identiteet.”

Baskimaa ja tema 7 provintsi

Ajalooline Baskimaa jaguneb Lõuna-Prantsusmaa (Iparralde) ja Põhja-Hispaania (Hegoalde) vahel. Kokku seitsmest provintsist kolm (Lapurdi, Zuberoa, Benafarroa) paiknevad Iparraldes ja neli (Vizcaya, Gipuzcoa, Alava ja Navarra) Hegoaldes. Pärast Suurt Prantsuse revolutsiooni 1789. aastal kaotas Iparralde kogu oma poliitilise võimu ja palju kultuurilisest identiteedist. Neljast Baskimaa provintsist Hispaanias ei kuulu Navarra administratiivselt Baskimaa alla. Baske elab vaid Navarra põhjaosas ning lõunaosa ei kuulu kultuuriliselt Baskimaa alla (kuigi seal sündinutel on õigus mängida Athleticus). Kolmes Baskimaa autonoomses provintsis elab üle kahe miljoni elaniku, kellest kolmandik räägib baski keelt. Navarras on elanikke 600 000 ja tema administratiivne keskus Pamplona (baski keeles Irunea) oli Baskimaa ajalooline pealinn.

Plaan DENA – kes tohivad Athleticus mängida

2001. aastal loodud plaan DENA koosneb viiest punktist, millest kaks sätestavad esimest korda kirjalikult Bilbao Athleticu mängijavaliku põhimõtte. Need kaks punkti on omavahel vastuolus. Esiteks võivad Athleticus mängida Baskimaa klubide noorteakadeemiate (nii Athleticu enda kui ka nende klubide, kellega Athleticul on kokkulepe) kasvandikud. Selles punktis pole sõnagi juttu mängija sünnipaigast ega rahvusest. Ühtlasi välistab see mängijate hankimise kolme peamise rivaali – Real Sociedadi, Osasuna ja Alavesi – ridadest. Teist punkti rakendatakse siis, kui esimene ei anna piisavalt häid tulemusi. Selle järgi võib mängijaid võtta ka nendest Baski klubidest, kellega kokkulepet pole, aga mängijad peavad olema baskid.

2011 MAI JALKA

Foto: Lembit Peegel

Andres ja Ülari Alamets poseerimas Kalevi võimlas Tõnismäel.

JALKA MAI 2011

käbi & känd

Jalgpallifänn Ülari ja jalgpallur Andres Alamets Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) nõukogu esimees Ülari Alamets jälgis nooruses huviga rahvusvahelist jalgpalli. Praegu osaleb ta usinalt rahvaspordiüritustel ja elab kaasa poeg Andresele, kes peale muude tegevuste mängib Tallinna Kalevis jalgpalli. Indrek Schwede

arem ETV mudilaskooris ja nüüd Estonia poistekooris laulev Andres Alamets (7) käib jalkatrennis alates möödunud aasta sügisest. Esimesed kokkupuuted jalgpalliga olid Andresel juba lasteaia ajal, mil ta osales judotreeningutel. Judoga soovis poiss jätkata ka pärast kooliminekut, kuid treeninguajad ei sobinud. “Judotreeningutel mängisime nagunii jalkat ja ma mõtlesin, et võiks siis päris jalgpallitrenni minna,” selgitab Andres. “Sõbrad käisid ka jalgpallitreeningutel ning olid väga kiired. Olime emaga õhtul kodus ja otsisime uut sobivat spordiala. Mina tahtsin kindlasti minna jalgpallitrenni. Ema otsis internetist ja leidis Kalevi.”

“

Meil Lõuna-Eestis Soome televisiooni vaadata ei saanud ja nii jälgisin tollase Kesktelevisiooni pealt jalgpalli. Pilt oli vahel nii hägune, et isegi palli polnud näha!

„

Perekond sai teada, et Kalevis tehakse palju tööd noortega ja seal on head treenerid. Perele oli ka tähtis, et treeningud toimuksid kesklinnas. Nüüd käib Andres jalgpallitreeningul kaks korda nädalas, millele lisandub üks mängutreening. Kaks korda nädalas

käib poiss ka kergejõustikutreeningul. Jalgpallis mängib Andres enamasti kesk- või vasakkaitses. Jalgpalliusku aitas Andresesse istutada ka mullusuvine MM, kus lemmikuteks said David Villa, Diego Forlan ja nimekaim Andres Iniesta. Kahjuks ei saanud Andres köha tõttu minna vaatama Forlani mängu Eesti koondise vastu Lilleküla staadionil. Aga ta käis isaga A. Le Coq Arenal kaasa elamas Eesti–Itaalia EM-valikmängule eelmise aasta septembris.

Ülari vaatas hägust ekraani ja luges venekeelset nädalalehte Ülari Alamets ei ole jalgpalli mänginud. Nooruses tegeles ta korvpalliga. Küll mitte professionaalsel tasemel, vaid lõi geograafiatudengina Tartu ülikoolis kaasa teaduskondadevahelistel võistlustel. Ometi nimetab ta end jalgpallifanaatikuks selle mängu tipptasemele kaasaelamise mõttes. “Kasutasin ära iga võimaluse, et jalgpalli telerist vaadata,” räägib Ülari Alamets. “Meil Lõuna-Eestis Soome televisiooni vaadata ei saanud ja nii jälgisin tollase Kesktelevisiooni pealt jalgpalli. Pilt oli vahel nii hägune, et isegi palli polnud näha! Suutsin vanematele selgeks teha, et peame tellima venekeelse nädalaajakirja Futbol.Hokkej. Vaatasin Vene klubide mänge Euroopa karikavõistlustel. Palju vaatasin ka jäähokit, mis kaotas aga oma võlu pärast suure vastasseisu lõppemist – ehk pärast

Nõukogude Liidu lagunemist.” Euroopa karikavõistluste kohta pidas Ülari igal aastal tabeleid, mida õde aitas paberile joonistada. Ülari lõikas ajalehtedest välja jalgpallist pajatavaid artikleid. “Emotsionaalses mõttes oli korvpall toona Eestis ala number üks, millele jalgpallil polnud midagi vastu panna,” arutleb Ülari Alamets selle üle, miks ta tookord telerist just jalgpalli jälgis ja tabeleid pidas. “Aga küllap võlus jalgpall mind oma süsteemi suurusega – sel oli üleilmne haare ja põnevad Euroopa karikasarjad.” Muidugi vaatas Ülari ka MM-finaalturniire ja tal on siiani meeles, kuidas 1986. aasta ülipõneva Brasiilia–Prantsusmaa veerandfinaali viimastel hetkedel teleri kinni pani – erutus oli nii suur, et lihtsalt ei suutnud ekraanile vaadata. Ülari elas kaasa Brasiiliale, kes selle mängu penaltiseeria järel kaotas. Praeguseks on Eesti jalgpalli kuvand Ülari Alametsa arvates muutunud. Paar aastakümmet tagasi polnud ühel Lõuna-Eesti poisil kodumaise jalgpalliga mingit kokkupuutepunkti ega emotsionaalset seost. “Kui mina olin noor, oli jalgpall pigem mitte-eestlaste ala,” ütleb Ülari. “Nüüd on jalgpall Eestimaa-ülene, olemas on üleriiklik organisatsioon ja süsteemne töö. Mul on väga hea meel, et praegu on jalgpall rahvusi ühendav ala ja praktikas ilmselt parim lõimumisprojekt Eestis.” Peale jalgpalli, kergejõustiku ja koori2011 MAI JALKA

laulu osaleb Andres koos vanematega ka rahvaspordiüritustel, mis pakuvad erinevaid võistlusi ka lastele. Suurürituste melu on mõnus ja kaasakiskuv ning loomulikult on alati meeldiv medalit või diplomit saada. Viimasel ajal on Andrest huvitama hakanud ka male, mida koolis vahetundidel teiste poistega koos mängitakse.

Andres tahab mängida Kalevi esindusmeeskonnas Jalgpallis on Andrese eesmärk mängida kunagi Tallinna Kalevi esindusmeeskonnas. Ülari ütleb, et valiku peab tegema poeg. Tänapäeval on palju positiiv-

seid näiteid, kus hariduse omandamine ja tippsport ei välista teineteist. Kui on annet, peabki kõvasti treenima. Vanemate ülesanne on rõhutada nii hariduse kui ka spordi vajalikkust. “Tippspordi puhul tuleb vanematel kindlasti selgitada sellega kaasnevaid riske, aga valiku teeb igaüks ise,” räägib Ülari Alamets. “Tähtis on, et sportlasest kujuneb isiksus. On palju häid näiteid nendest, kes tippspordis läbilöömise järel suudavad hästi hakkama saada ja tegusid teha ka muudel elualadel.” Ülari ise tahab läbi joosta maratoni. Esimese katse teeb ta maikuus Edin-

burghi maratonil. Jooksupisiku sai Ülari Stamina firmajooksudel mõni aasta tagasi. Nüüd jookseb ta regulaarselt. “Mulle see praegusel eluperioodil sobib, see on enesega olemise aeg,” põhjendab Ülari Alamets. “Naudin jooksmist kui protsessi. See on õige asi õigel ajal minu elus. Ka EASis tähtsustame väga tervislikku eluviisi. Ergutame inimesi olema aktiivsed ja rahvaspordiüritustel osalema. Meil on organisatsioonis 300 inimest ning näiteks eelmise aasta Maijooksul osales üle 70 inimese. See näitab, et inimesed on motiveeritud sporti tegema ja terved püsima.” Foto: Lembit Peegel

Andres tahab välja jõuda Kalevi esindusmeeskonda.

JALKA MAI 2011

2011 MAI JALKA

esiliiga

Kahekordne Eesti meister TJK elab edasi Legionis 1926. ja 1928. aastal Eesti meistriks tulnud Tallinna Jalgpalli Klubi (TJK) saab sel aastal 90aastaseks. Klubi elab edasi Esiliigas esindatud meeskonnas TJK Legion. Indrek Schwede 2007. aastal ühines Legion Tallinna Jalgpalliklubiga ja klubi täpne nimetus on TJK Legion. Legioni koduks on Wismari tänava staadion, mis ajalooliselt kuulus enne Teist maailmasõda TJK rivaalile Tallinna Spordile. Praegu on ühendklubil 17 noortemeeskonda 12 treeneri ning kuni 400 jalgpalluriga. Wismari tänava staadionil treenivad üksnes esindus- ja duubelmeeskond ning U19 ja U 17 meeskonnad. Ülejäänud on leidnud endale treeningupaigad mujal. Kui sõjaeelsed ässad välja jätta, on klubi andnud Eesti jalgpallile Andres Operi, Mark švetsi, Joel Lindpere, Tarmo Kingi, Andrei Stepanovi, Aleksandr Dmitrijevi, Dmitri Kruglovi ja Konstantin Vassiljevi. Viimane treenis talvel Eestis olles TJK Legioniga. “Meie kasvandikke on iga vanuseklassi koondises,” räägib klubi eestvedaja ja treener Mihhail Artjuhhov. “Me töötame palju ja tõsiselt, sest me tahame tõusta samale tasemele koos Flora ja Levadiaga. Tahame anda maksimaalselt oma kasvandikke ka A-koondisse.” Hoopis keerukam on Artjuhhovi

vastus küsimusele, kas klubil on plaan tõusta Meistriliigasse: “Ütleme nii, et me tahame iga mängu võita, aga Meistriliigasse tõusmist hindame realistlikult. Praegu ei ole me selleks suutelised, kuid kaugemas perspektiivis on eesmärk olemas küll. Meil pole tõsist sponsorit ega raha enama kui Esiliiga jaoks. Kui peaksime sellise toetaja leidma, siis tahame ka Eesti meistriks tulla. Praegu saame hoolitseda selle eest, et lapsed oleks meie tegevusse kaasatud. Töötame armastusest jalgpalli vastu, teeme seda, mida siin elus kõige rohkem oskame. Raha on vajalik, aga meie töös on ta teisel kohal. Hoolitseme selle eest, et klubil ei tekiks võlgu.” Peamiselt venekeelses TJK Legionis on ka kaks eesti poiste gruppi, keda treenivad isa-poeg Ülo ja Rainer Lomp. Mihhail Artjuhhovi sõnul kuulub ka mitmesse venekeelsesse gruppi vähemalt 2–4 eestlast ning treenerid oskavad kõnelda vähemalt jalgpallialast eesti keelt. Klubi on uhke selle üle, et esindusmeeskonna põhikoosseisu kuulub üheksa oma kasvandikku. Seda joont

Foto: Marek Lill

Legion (sinistes särkides) ründamas koduväljakul vastase väravat.

JALKA MAI 2011

tahetakse kindlasti jätkata. Noortemeeskonnad mängivad samas stiilis kui esindusmeeskond: peamiselt 4-4-2. “21. aprillil pidasime oma klubi 90. sünnipäeva. Seda tähistame ka 1. juulil Wismari staadionil algusega kell 12, kuhu kutsume kõiki jalgpallihuvilisi, sest planeerime pidada mõnusa ja aktiivse perepäeva. Selleks kuupäevaks tahame klubihallis üles panna fotostendi klubi ajalooga,” seletab Mihhail Artjuhhov, kes loodab, et TJK Legion annab ka tulevikus koondisele häid mängijaid. “Eesti koondis mängib oma taseme kohta hästi, Tarmo Rüütli juhendamisel oleme hakanud juba jalgpalli mängima. Koondist on olnud viimased poolteist kuni kaks aastat hea vaadata. Endale lastakse lüüa neil hetkedel, kui keskendumine ära kaob.”

“

Kui peaksime sponsori leidma, siis tahame ka Eesti meistriks tulla.

„

Tulevikku vaatab Mihhail Artjuhhov optimistlikult. Klubi on oma koha meie vutimaastikul leidnud. Noorteklassides on TJK Legioni meeskonnad esikolmikus. Artjuhhov ütleb, et kuulutakse kindlalt viie parema noorteklubi hulka Eestis. Baas on olemas (putitamist tahab Wismari tänava kunstmurukate) ja kui majanduslikud olud paranevad, tähendab see head uudist ka jalgpalli ja TJK Legioni jaoks. Sünnipäeva auks on kavas korraldada sõprusmäng, milles TJK Legioni treenerid mängiksid Eesti Jalgpalli Liidu meeskonnaga.

II liiga

FC HaServ vajutas restart-nuppu Viletsa juhtimise tõttu võlgadesse sattunud mullune II liiga lääne/lõuna tsooni võitja FC HaServ üritab pinnale ujuda, et viimase kolme aasta head tulemused vastu taevast ei lendaks. Lennart Komp

2008. aastal IV liigast alustanud ja eelmisel sügisel II liiga lääne/lõuna tsooni võitjana triumfeerinud HaServi jaoks näis edukas 2011. aasta Esiliigas vaid vormistamise küsimus, kuid klubi vedanud Rene Lõhmuse tekitatud võlad jätsid HaServi kuristiku äärele. Kümnetesse tuhandetesse kroonidesse ulatunud täitmata kohustustest hoolimata otsustasid mängijad eesotsas mängiva treeneri Andrei Tjuniniga juhtimise üle võtta ning keerulisele seisule vaatamata jätkata. Ja kuigi esimene trenn sel aastal tehti alles 4. märtsil, alustati hooaega 1 : 0 võiduga mulluse pearivaali HÜJK Emmaste üle. Karikasarja veerandfinaalis alistuti Lasnamäe Ajaxile Meistriliigast alles pärast lisaaega.

“

Tahtsime Esiliigasse minna juba mullu, kuid Lõhmus ei teinud midagi, et me seal mängida saaks.

„

“Võlgade tõttu saime esimese trenni teha alles 4. märtsil ja praegu on raske treeningute aegu planeerida, sest staadionid on broneeritud,” sõnas Tjunin. “Esmaseks eesmärgiks on taastada füüsiline vorm ja eelmise aasta mängupilt. Hooaja alguseks me optimaalset vormi ilmselt ei saavuta, kuid suveks tahame enda hoo leida.” HaServ on algusest peale olnud koduks mitmele endisele Meistriliiga pallurile. Kui Maag Tammeka otsustas 2008. aastat alustada noortega, siis jäid mitmed tasemel mehed ripakile, kes otsustasid oma meeskonna kokku panna. Tänavu on üks nimekaim liituja endine Narva Transi pallur Sergei Starovoitov. “Meeskond on tõeliselt hea, mängib ilusat jalgpalli ja on imelise sisekliima-

Foto: erakogu

FC HaServ: (all vasakult) Aleksei Mamontov, Marek Tšernjavski, Rodion Aleksejev, Marek Šatov, Andrei Tjunin. Ülal vasakult: Olari Perlin, Aleksei Derjabin, Sergei Serdjuk, Roman Daniljuk, Vadim Samulin, Vladislav Zujev, Aleksandr Pruttšenko, Sergei Starovoitov, Jaano Poomre.

ga,” luges Tjunin põhjuseid, miks head mängijad HaServiga liituda tahavad. “Oleme sõbrad nii väljakul kui ka päriselus ja see on aidanud jääda tugevaks võistkonnaks ka keerulises olukorras.” HaServ, mis sai nime 2008. aastal klubi toetama asunud sponsori järgi, ihkab II liigas oma piirkonna võitu ka tänavu. Ja seeläbi tõusu Esiliigasse. Selleks et täita litsentseerimistingimused, peaks klubi omama noortevõistkondi, mida praegu aga ei ole. Mullu oli õhus jutt liitumisest FC Santosega, kuid osapooled ei jõudnud kokkuleppele. “Tahame areneda ja võtta juurde uusi gruppe, kuid selle küsimusega hakkame tegelema siis, kui näeme, et oleme võimelised II liiga võidu eest võitlema,” lausus Tjunin. “Tihedamat koostööd ühegi Tartu klubiga praegu ei ole.” Mullu loobus puiduettevõte oma kohast klubi juhatuses, kuid Tjunini sõnul on tehtud mitmeid samme, et taastada

stabiilsus ja korrektsus, mis valitses organisatsioonis enne seda, kui ohjad haaras Lõhmus. “Tahtsime Esiliigasse minna juba mullu, kuid Lõhmus ei teinud midagi, et me seal mängida saaks,” kahetses Tjunin. “Kui saime aru, milles asi on, oli juba liiga hilja.” HaServ on muide ka ainuke Tartu klubi, kes on taasiseseisvumisperioodil trofee võitnud. 2009. aastal triumfeeriti väikese karika võistlustel. Sügisel esindati Eestit ka UEFA amatööride karikasarjas Regions Cup, kuhu parimad pojad sõita ei saanud, sest reeglite järgi ei tohi Meistri- või Esiliigas pallinud mängijad seal osaleda. Rene Lõhmust ei õnnestunud Jalkal tabada. Andke teada oma tegemistest, põnevatest juhtumistest ja huvitavatest mängijatest: indrek@jalgpall.ee või lennart@jalgpall.ee 2011 MAI JALKA

III liiga

Tallinna Mercury 13 õnnelikku aastat Tallinna Mercury kümme aastat tagasi saavutatud võit Nõmme Kalju üle andis viimasele tiivad. Mercury ise meenutab hea sõnaga konkurente ja senist 13 täishooaega Eesti liigas. Indrek Schwede

ärast üheksa aastat kestnud pallimist IV liigas naasis Tallinna SK Mercury uuesti III liigasse ning tänavuses esimeses voorus läks esmalt kokku Ararat/TTÜga. Vastane on märkimisväärne seetõttu, et 1999. aastal alustas Mercury ise FC TTÜ nime all pallimist toonases V liigas, kust pääseti kohe korrus kõrgemale. 2000. aastal võideti IV liiga ning järgmist aastat alustati III liigas Mercury nime all. Kuigi klubi karjäär III liigas jäi üürikeseks, pärineb sellest aastast võit, mida meenutades võib täie õigusega rinna kummi ajada: 28. aprillil 2001 võideti Kalevi keskstaadionil Nõmme Kaljut 5 : 1!

“

Reino Kranberg on mänginud kõigis kuues Eesti liigas: alates viiendast ja lõpetades Meistriliigaga, kus ta pallis Tallinna Kalevi ridades.

„

“Ma pole kunagi näinud platsi ääres nii kurja ja kõvahäälset nende tolleaegset treenerit Uno Piiri nagu tol korral,” meenutab selles mängus kaks väravat löönud Reino Kranberg. “See suur võit võiski tol korral saada meile saatuslikuks, teha meid üleolevaks, ja III liigas me oma mängu enam käima ei saanudki. Nõmme Kalju aga tegi mängust omad järeldused ning vaata, kuhu nad on praeguseks välja jõudnud (naerab – toim.).” Klubi asutajad olid TTÜ taustaga tudengid ja nende sõbrad. Pundi ajas kokku Heiki Peljo, kes on kahel aastal olnud Eesti aktiivseim jalgpallikohtunik. 60

JALKA MAI 2011

Foto: SK Mercury “Käisime paari kümne inimesega koos mängimas ja tekkis mõte minna Eesti liigasse,” meenutab kunagi Pantrites mänginud Heiki Peljo. “Naabritüdruk Maareni (Olander) abiga saime vajalikud paberid tehtud.” SK Mercury esireas (vasakult): Aarne Kallas, Eduard Demidenko, Aimar Kubber, Hellart 14. hooaega Ankipov, Jarno Sild, Andres Paris, Erkki Viisma. Taga (vasakult): Risto Kranberg, Jaanus Piht, Eesti liigas mänReino Kranberg, Tanel Kaasik, Priit Paenurm, Tõnis Salumäe, Danilo Piht. gival Mercuryl pole Heiki Peljo sõnutsi kunagi olnud probleemi koosgamängu üles panime ja pärast mängu seisu kokkusaamisega. Vaid korra on maha võtsime,” räägib Reino Kranberg. alustatud 10 mehega (11. mängija liitus “Ei saanud sellist kallist vara kohalikele keset matši). Varumängijad on olnud vutihuvilistele lõhkuda jätta.” arusaajad: nad pole nõudnud mänguae“TTÜ plats oli huvitav võistlustanner, ga ega solvunult uksi paugutanud. Suvel kus suuremate vihmadega ehitati poritreenib meeskond kaks korda nädalas loikudesse penalti löömiseks porimäed,” ja talvel korra. Meeskonnas on teiste jätkab Heiki Peljo muigega. “Igatahes hulgas mänginud ka Eesti koondise mõningase triblamise oskuse saime toopraegune abitreener Janno Kivisild ning kord just tänu poriloikudele selgeks.” praegu mängib Levadia noortetreener Sel hooajal tahab Mercury kindlasti Erkki Viisma. Mõlemad on olnud ka III liigasse püsima jääda. Neljal korral klubi treeneriteks. Mercurys on mänHollandis Enschedes ülikoolide rahginud ka praegused kohtunikud Artur vusvahelisel siseturniiril osalenud klubil Telling ja Risto Kranberg. Reino Kranjätkub häid sõnu ka konkurentidele, berg on aga mänginud kõigis kuues kellega eri liigades aastate jooksul on Eesti liigas: alates viiendast ja lõpetades kohtutud. Reino Kranberg ütleb: “Suur Meistriliigaga, kus ta pallis Tallinna tänu III ja IV liiga põhjatsooni meesKalevi ridades. kondadele (Trummi, Saku, Kristiine, PiAlgusaastatel jagati TTÜ väljakut raaja jt), kes on meile läbi ajaloo tihedat rivaal Piraajaga. Üheskoos telliti Lasna- konkurentsi pakkunud ja tänu kellele on mäe mehaanikakoolist jalgpalliväravad meil ikka motivatsiooni mängida!” ning transporditi Mustamäel asuvale väljakule. Andke teada oma tegemistest, põnevatest “Võrgud ostsime vist suvalisest juhtumistest ja huvitavatest mängijatest: kalapoest, mida kordamööda enne liiindrek@jalgpall.ee või lennart@jalgpall.ee

IV liiga

Haapsalu jalgpall taassündis Läänemaa JKs Haapsalus on jalgpall, Haapsalus on viisakas esindusstaadion, kuid ei ole järjepidevust. Läänemaa jalgpalliklubi tahab selle vea parandada. Lennart Komp

C Haapsalu lagunemisega kaks aastat tagasi kaotas linn esindusmeeskonna. Aastate jooksul on kosjajuttu käinud puhumas nii Flora, Levadia kui ka Vaprus, ent jutuks on need jäänudki. Kuni kohalikud mehed võtsid nõuks asja ise ära teha. “Mõtlesime, et teeme ise ja nii on kohalike baasidega ka lihtsam suhelda,” sõnas Läänemaa JK juhatuse liige Tiit Koel. “Alustamine käis pika vinnaga. Plaane pidasime kaks aastat.” Ametlikult alustas Läänemaa JK tegevust mullu juulis. Talve jooksul avati kaks noortegruppi ja tänavu alustati IV liiga läänetsoonis täiskasvanute võistkonnaga, mis koosneb valdavalt FC Flora Haapsalu 1993. aastal sündinud poistest. Ametlikult võeti nad laenule.

Kõrvuti LJKga jätkavad linnas ka Flora noortegrupid, kuid sealne treener saab palka Haapsalu spordiklubilt, kuhu mängijad ka oma klubimaksu maksavad. Flora enam aktiivselt ei tegutse. LJK 1999.–2002. aastal sündinud poiste grupid koosnevad nii Haapsalu linna kui ka ümberkaudsete valdade võsukestest. Nii leidsid klubi asutajad, et mõistlikum oleks end ka nime poolest siduda terve piirkonnaga. Samas, lõunapool tegutseb juba Lõuna-Läänemaa JK. “Lõuna-Läänemaa JK olemasolu meid ei seganud ja loodame, et meie ei sega neidki,” lausus Koel. “Tahtsime eestikeelset nime ja esindada Läänemaad. Lõuna-Läänemaa klubiga suhtleme tihedalt, eeskätt treenerid. Tegut-

Foto: Ivar Soopan/www.laanlane.ee

Läänemaa JK (rohelises) alustas IV liiga läänetsooni edukalt, teenides kolmest esimesest mängust kaks võitu ja ühe kaotuse.

seme ühes maakonnas ühise asja nimel.” LJK kaugem eesmärk on Eesti meistrivõistlustel osalev meeskond, mis koosneb ainult oma kasvandikest. Sügisel on plaanis avada kolmas ja tuleval aastal neljas noortegrupp. Koel tunnistas, et talvel, kui poisse treeningutel hõredamalt käis, vilksas pähe mõte, et ehk ei olnud ettevõtmine ikka õige asi. Ent lumi sulas, jalgrattad kraamiti kuurist välja ning saab taas trennis käia. “Lähiaastatel tahame tuua juurde suhteliselt palju noori, et kindlustada pidev järelkasv,” ütles Koel. “Pinnas jalgpalli arendamiseks on soodne. Koondisel läheb hästi ja 2012. aasta noorte EMi mängud toimuvad ka siin.” Õigupoolest on suisa kummaline, et linnas, mille staadionil võib võõrustada rahvusvahelisi mänge, puudus mitu aastat oma esindusmeeskond. Lisaks on kasutada kunstmuruväljak. Teisalt oli staadioni remontiminek ka põhjuseks, miks FC Haapsalu lagunes. Treenida polnud enam kusagil. Arvestades aga praegust majanduslikku olukorda, võtsid Koel ja sõbrad ette üsnagi julge sammu. “Alustame üsnagi raskel ajal. Praegu on meie peamiseks sissetulekuallikaks liikmemaks, sponsorite jutule pole läinudki,” sõnas Koel. “Küll oleme saanud toetust Haapsalu linnalt, kultuurkapitalilt ja loodame saada ka PRIA-lt, et suvel jalgpallilaagrit korraldada.” Peale Läänemaa JK liitus IV liiga läänepiirkonnaga tänavu teine sama kandi meeskond Taebla JK (vt Jalka 01/2011). Andke teada oma tegemistest, põnevatest juhtumistest ja huvitavatest mängijatest: indrek@jalgpall.ee või lennart@jalgpall.ee 2011 MAI JALKA

kalender

Maikuu mängud kodukamaral Jätkame kuu tähtsamate mängude kalendriga: anname teada Eestis toimuvate kõigi vanuseklasside maavõistluste, meeste ja naiste Meistriliiga ning meeste Esiliiga mängude aja ja koha. Samuti Eesti meeste karikafinaali aja ja koha. Võimalikke kalendrimuutusi jälgi: www.jalgpall.ee Lühend: TV – mäng on TV 6 eetris

Foto: Lembit Peegel

Kas Sillamäe kalevlane Roman Nesterovski (vasakul) mängib palli või Nõmme kaljulast Kristen Viikmäed? See selgub 28. mail.

Meistriliiga Laupäev, 7. mai (X voor) 14.00 TV Tartu JK Tammeka ‒ Lasnamäe FC Ajax

Tartu Tamme staadion

17.00 Nõmme JK Kalju ‒ Paide linnameeskond Hiiu staadion 17.00 Narva JK Trans – JK Sillamäe Kalev Narva Kreenholmi staadion 17.00 FC Viljandi ‒ Tallinna FC Flora Viljandi linnastaadion 17.00 Tallinna FC Levadia ‒ FC Kuressaare Maarjamäe muruväljak Laupäev, 14. mai (XI voor) 14.00 TV Tallinna FC Flora – Narva JK Trans A. Le Coq Arena 17.00 Paide linnameeskond – FC Viljandi Paide Gümnaasiumi staadion

JALKA MAI 2011

17.00 Lasnamäe FC Ajax – Nõmme JK Kalju FC Ajaxi staadion 17.00 FC Kuressaare – Tartu JK Tammeka Kuressaare linnastaadion 17.00 JK Sillamäe Kalev – Tallinna FC Levadia Sillamäe Kalevi staadion

Laupäev, 28. mai (XIII voor) 17.00 JK Sillamäe Kalev – Nõmme JK Kalju Sillamäe Kalevi staadion 19.30 FC Kuressaare – FC Viljandi Kuressaare linnastaadion

Laupäev, 21. mai (XII voor)

19.30 Paide linnameeskond – Narva JK Trans Paide gümnaasiumi staadion

17.00 TV Narva JK Trans – Tallinna FC Levadia Narva Kreenholmi staadion

19.30 Lasnamäe FC Ajax – Tallinna FC Flora FC Ajaxi staadion

19.30 FC Viljandi ‒ Lasnamäe FC Ajax Viljandi linnastaadion

19.30 Tallinna FC Levadia – Tartu JK Tammeka Maarjamäe muruväljak

19.30 Tartu JK Tammeka ‒ JK Sillamäe Kalev Tartu Tamme staadion 19.30 Nõmme JK Kalju – FC Kuressaare Hiiu staadion 19.30 Tallinna FC Flora – Paide linnameeskond A. Le Coq Arena

Esiliiga Pühapäev, 8. mai (X voor)

Teisipäev, 24. mai (XVIII voor)

14.00 Tallinna JK Legion ‒ Valga FC Warrior Wismari kunstmuruväljak

18.45 FC Kuressaare – JK Sillamäe Kalev Kuressaare linnastaadion

14.00 Tallinna FC Flora II ‒ Kohtla-Järve FC Lootus A. Le Coq Arena I muruväljak

kalender 14.00 Kiviõli Tamme Auto – Tallinna FC Levadia II Kiviõli linnastaadion

Foto: Lembit Peegel

14.00 Tallinna FC Infonet – Pärnu linnameeskond Lasnamäe KJH kunstmuru 17.00 JK Tallinna Kalev – Tallinna FC Puuma Kalevi Keskstaadion Pühapäev, 15. mai (XI voor) 14.00 Pärnu linnameeskond – Tallinna JK Legion Pärnu Kalevi staadion 14:00 Kohtla-Järve FC Lootus – Kiviõli Tamme Auto Kohtla-Järve Spordikompleksi staadion 14.00 Tallinna FC Puuma – Tallinna FC Flora II Lasnamäe SPK kunstmuru 14.00 Valga FC Warrior – JK Tallinna Kalev Sportland Arena 17.00 Tallinna FC Levadia II ‒ Tallinna FC Infonet Maarjamäe kunstmuruväljak Pühapäev, 22. mai (XII voor) 17.00 Kiviõli Tamme Auto ‒ Tallinna FC Puuma Kiviõli linnastaadion 17.00 Tallinna FC Infonet ‒ Kohtla-Järve FC Lootus Lasnamäe KJH kunstmuru 17.00 Pärnu linnameeskond ‒ Tallinna FC Levadia II Pärnu Kalevi staadion 17.00 Tallinna JK Legion – JK Tallinna Kalev Wismari kunstmuruväljak 19.30 Tallinna FC Flora II ‒ Valga FC Warrior A. Le Coq Arena I muruväljak

Floralanna Maarija Mikiver püüab vähemalt palli levadialannade haardest välja päästa. Kas see õnnestub ka 21. mail?

Koondised

Reede, 27. mai (XIII voor)

U17

18.30 JK Tallinna Kalev – Tallinna FC Flora II Kalevi Keskstaadion

Teisipäev, 3. mai

Pühapäev, 29. mai 17.00 Kohtla-Järve FC Lootus ‒ Pärnu linnameeskond Kohtla-Järve Spordikompleksi staadion 17.00 Valga FC Warrior – Kiviõli Tamme Auto Sportland Arena 17.00 Tallinna FC Puuma ‒ Tallinna FC Infonet Lasnamäe SPK kunstmuru 19.30 Tallinna FC Levadia II ‒ Tallinna JK Legion Maarjamäe jalgpallikompleksi kunstmuruväljak

Eesti karikafinaal Teisipäev, 10. mai 18.45 TV Kadrioru staadionil

19.30 Põlva FC Lootos ‒ Tallinna FC Flora Lootospark 19.30 Tallinna FC Levadia ‒ Tartu JK Tammeka Maarjamäe jalgpallikompleks

17.00 Eesti–Belgia A.Le Coq Arena harjutusväljak Neljapäev, 5. mai

Laupäev, 21. mai (VI voor)

17.00 Eesti–Belgia A.Le Coq Arena harjutusväljak Mehed

14.00 Tallinna FC Levadia ‒ Tallinna FC Flora Maarjamäe jalgpallikompleks

Kolmapäev, 25. mai 21.45 Eesti–Baskimaa A. Le Coq Arena

Naiste Meistriliiga

11.00 Nõmme JK Kalju ‒ Tartu JK Tammeka Tartu Annelinna kunstmuruväljak

14.00 Põlva FC Lootos ‒ Pärnu JK Lootospark Laupäev, 28. mai (VII voor) 14.00 Tallinna FC Flora ‒ Tartu JK Tammeka A. Le Coq Arena I muruväljak

Laupäev, 7. mai (V voor)

14.00 Pärnu JK ‒ Tallinna FC Levadia Raeküla gümnaasiumi staadion

11.00 Pärnu JK ‒ Nõmme JK Kalju Pärnu kunstmuruväljak

14.00 Põlva FC Lootos ‒ Nõmme JK Kalju Lootospark

Foto: Lembit Peegel

Ajapikku peaks platsid siiski murusemaks muutuma. Siis saavad Ajaxi pallurid pehmemalt kukkuda. 2011 MAI JALKA

rannajalgpall

Indrek Siska saab Eesti esimeseks rannaprofiks Tänavu suvel Iisraeli klubi Tel-Avivi Kfar Qasemi eest väravaid kõmmutama hakkavast Indrek Siskast saab Eesti esimene rannajalgpalli profimängija. lennart komp

esti rannajalgpalli Meistriliiga viimaste aastate väravakuningas Indrek Siska teeb profiks siirdumisega lahti ukse, mille paotamisest on mitu aastat räägitud. Juba kolm aastat tagasi kutsus teda üks Portugali klubi, ent siis jäi kaup katki. Nüüd seisab Kfar Qasemi leping ründaja laual ja ootab tema allkirja. “Ikka lähen, sest äkki järgmisel aastal enam ei pakuta,” oli Siska oma jah-sõnas üsna veendunud. “Üks tuttav sakslane mängis seal mullu, tema soovitas ning meie rannajalgpallile oleks see ka kindlasti hea samm.” Iisraelis, mis maailma rannavutis küll esimest viiulit ei mängi, on see suvine ala Eestiga võrreldes ülipopulaar ne. Etappe käib vaatamas 4000‒5000 inimest ning kohtumisi kantakse teles otse üle. Nagu meilgi, mängitakse ühe vastasega kaks korda läbi, kuid et liigas osaleb kümne asemel 12 võistkonda, peab iga meeskond etapipäeval ühe kohtumise.

“

Üks tuttav sakslane mängis seal mullu, tema soovitas ning meie rannajalgpallile oleks see ka kindlasti hea samm.

„

“Liiga tase on kõrge. Minu meeskonnas on üks brasiillane ja kolm Iisraeli koondislast,” rääkis mullu Augur/ Betooni esindanud Siska. “Klubi sai eelmisel aastal pronksi, kuid nüüd tahab esikoha eest võidelda.” Kfar Qasemiga kohtus Siska treeningulaagris Hispaanias, kuid 1. juunil liigas startiva meeskonnaga liitub ta alles 26. mail. Enne tuleb lõpule jõuda 64

JALKA MAI 2011

Foto: erakogu

Indrek Siska (nr 10) võtab oma käärlöögid ja asub hullutama Iisraeli rannavuti sõpru.

õpingutega Tallinna Ülikooli kehakultuuri erialal. Kodumaale ta ilmselt väga käima ei jõua, sest etapid on igal nädalal, mõnel kaks korda. Koondisse lubatakse ta vaid klausliga, et see ei sega enam kui kahte liigamängu. Rahvusmeeskonna seisukohast tuleb tänavune aasta teisiti kui mullused. Nimelt ei mängita sel aastal Euroopa meistrivõistlusi ehk maailmameistrivõistluste kvalifikatsiooniturniiri. Varem toimusid EM ja MM ühel aastal, nüüd on nad aastaga nihkes. Kuivõrd üht suurt eesmärki valikmängude näol ei ole, otsib koondis alternatiive. Ka ettevalmistus hooajaks on kulgenud erinevalt. Kui kevadel tehti tihti ühistrenne ja laoti põhja, siis sedakorda on füüsis igaühe enda vastutada. Kokku saadakse korra nädalas, et

Eesti Näituste halli liivaväljakul mängida. “Kutsume suvel külla Saksamaa, Norra ja šveitsi, samuti üritame kaubale saada veel mõne riigiga,” lausus rannajalgpalli eestvedaja Kari-Andri Kask. “Samuti tahame mängida ühel euroliiga etapil.” Kase eestvedamisel loodi ka Eesti rannajalgpalli tegevuskoda, mille eesmärgiks on leida alale toetajaid peale Eesti Jalgpalli Liidu. Kuivõrd suureks sihiks on esineda hästi järgmise aasta valikmängudel, tuleks selleks käia talvelaagrites soojal maal ning selleks omakorda tuleks leida lisaraha. Et tegu on vaheaastaga, siis üritatakse juba 2007. aastast koos püsinud koondisetuumikule juurde leida noori mängijaid, et tagada jätkusuutlikkus.

sina oled kohtunik

Kuidas lahendaksid need 3 olukorda? Kunstnik Mart Vainre joonistab pildid, Eesti Jalgpalli Liidu peakohtunik ning UEFA kohtunike vaatleja Uno Tutk annab vastuseid, aga küsimusi saadavad endiselt meie lugejad. Nii jätkame mängus ettetulevate olukordade lahendamist rubriigis “Sina oled kohtunik!”. Saada meile mõni huvitav mänguolukord. Soovitatavalt selline, mis võiks olla kohtunikule pähkliks, mõni selline, mida oled ise näinud või kogenud, mõni selline, millele sa ise täpset lahendust ei oska pakkuda või mille lahendust sa tahaksid kontrollida. Jalka valib neist koostöös Uno Tutkiga välja kolm ning järgmises numbris trükime need ära koos vastuste ning Mart Vainre illustratsioonidega. Saada oma kirjeldus või küsimus aadressile lennart@ jalgpall.ee märksõnaga “KOHTUNIK”. Just sinust sõltub, kui huvitavat materjali teised lugeda saavad!

3 olukorda Pärast mängueelset kätlemist lähevad mängijad soojendusdressi pingile viima. Spurti tehes väänab aga külalismeeskonna staarmängija jalga nii, et jääb sellest oiates kinni hoidma. Asi tundub tõsine. Peatreener ja mänedžer nõuavad algkoosseisu muudatust ega taha leppida ühe vahetuse raiskamisega. Kas neile saab vastu tulla? Küsimuse esitas Katrin Tamm.

Uno Tutk: Loomulikult on võistkonnal õigus alustada mängu 11 mängi jaga. Reeglid ütlevad ka seda, et kui mängueelse soojenduse ajal saab keegi protokolli üles antud mängijatest vigastada, on võistkonnal õigus tema asemele uus mängija kirja panna. Kuna vigastus toimub enne mängu reaalset algust, on seda võimalik teha. Ja on ka üsna loogiline, et see ei lähe vahetusena kirja.

Vilistades madalama liiga mängu, juhtub selline olukord, kus nurgalöögijärgses saginas värava ees püüab ründava meeskonna mängija palli oma särgi alla, väravajooneni jõudes laseb selle sealt uuesti lahti ja lööb juba värava sees olles palli võrku. Mängijaid on ümber palju ja sa ei näe täpselt, mis juhtus. Mida teha? Küsimuse esitas Kunnar Kaas.

Uno Tutk: Kui ei näe, siis on muidugi paha, aga eeldades, et kohtunik on tähelepanelik ja kontsentreerunud – siis märgates sellist käitumist, tuleb mäng kinni pidada, mängijat “premeeritakse” kollase kaardiga ebasportliku käitumise eest ning mängu jätkatakse vaba löögiga vasta se kasuks.

Kaitsja teeb meeleheitliku pea ees hüppe, et takistada pallil väravasse lendamist, kuid õhus olles märkab ta, et lendab peaga vastu posti ning paneb turvalisuse mõttes käe ette. Kukkudes puudutab ta aga palli nii, et see lendab üle otsajoone. Mida teha? Küsimuse esitas Hillar Saag.

Uno Tutk: Vastavalt reeglitele võtab mängija käega mängides ilmselge väravavõimaluse ära. Kui selline asi juhtub, siis määratakse penalti ehk 11 meetri karistuslöök ning lisaks tuleb ka punane kaart. Siin ei ole õigustust, et käsi pandi ette turvalisuse mõttes – võeti risk ja seekord läks sedapsi. 2011 MAI JALKA

lisaaeg Maikuu sünnipäevad:

Nagu kaks tilka vett? Piltidelt on näha, et originaalkarikal on pallurid pisut enam kummargil, jalad on enam harkis ning käed laiali. Puuduvad ka kolm tuge, millele pall toetub – pall toetub originaalis vaid meeste turjadele.

Balti karikas taastatud! Leedu skulptor Dziugas Jurkunas taastas kunagise Balti turniiride karika, millele kolme riigi koondised mängisid aastatel 1928–1938. Omanäoline karikas, millel kolm seljakuti koos olevat ja pisut ettekummarduvat jalgpallurit hoiavad turjal suurt jalgpalli, on tänaseks kadunud Venemaale. Tallinna ajalehe Kommunist (10. september 1940) andmetel otsustasid baltlased 1940. aasta Balti turniiri ajal Riias saata vana karika Nõukogude Liidu kehakultuuri muuseumile ja valmistada uue karika. Muuseas, uuel karikal on näha Läti meeskonna võiduaastad ja nende seas on ka 1940, kui mängisid juba okupeeritud riigid. Eesti pole okupatsiooni ajal toimunud turniire kunagi arvestanud. Kadunud karika taastamisest on kolme Balti alaliidu vahel ka varem juttu olnud. Lätlase A. Svedreviesi kavand kinnitati alles 1929. aastal II Balti turniiril Riias ja karikas valmis 1931. aasta Balti turniiriks Tallinnas, kui meie kullaassepp Richard Lange selle valmis sai. Karikas läks maksma 1000 krooni. Esimesena võitis uue karika Eesti rahvusüksteist, kes suutis koduse turniiri võita. Taastatud karikas on praegu Leedu jalgpalliliidu käes, sest Leedu võitis viimase Balti turniiri 2010. aastal Kaunases.

Kui pall penalti ajal puruneb Mõneti uskumatu, aga kui näiteks pall penaltilöögi ajal purunenuks, pidanuks veel mullu mängu jätkama ... kohtuniku palliga. Alles tänavu tegi reeglitekomitee (IFAB) reeglitesse muudatuse, mis sätestab, et sellisel juhul tuleb penalti kordamisele. Kohtuniku palliga jätkatakse endiselt juhul, kui pall muutub mängukõlbmatuks mõnes teises olukorras. Muuhulgas pikendas IFAB väravajoone tehnoloogia uurimist veel aasta võrra. FIFA-l on nõue, et see tehnoloogia oleks sada protsenti usaldusväärne ja kohtunikeni jõuaks info selle kohta, kas pall ületas või ei ületanud väravajoont ühe sekundi jooksul.

JALKA MAI 2011

02.05 Tomas Rimas (33) 02.05 Janek Meet (37) 02.05 Ain Karutoom (47) 03.05 Tiit Kõmper (47) 04.05 Daniil Savitski (22) 04.05 Sergei Kuzmitšev (53) 07.05 Mait Toom (21) 07.05 Eino Puri (23) 07.05 Sander Puri (23) 08.05 Kennet Jädal (21) 08.05 Dmitri Ustritski (36) 09.05 Kaido Koppel (1. pildil) (23) 09.05 Sten Klaasen (29) 11.05 Sami-Sander Kivi (21) 11.05 Christian Happel (34) 11.05 Meelis Eelmäe (38) 11.05 Eduard Võrk (60) 12.05 Eerik Reinsoo (2. pildil) (23) 12.05 Aivar Priidel (34) 12.05 Aleksei Kapustin (46) 14.05 Pavel Londak (31) 14.05 Martin Reim (40) 16.05 Karol Mets (18)

16.05 16.05 18.05 19.05 21.05 21.05 21.05 22.05 22.05 22.05 24.05 24.05 24.05 25.05 25.05 25.05 25.05 25.05 27.05 27.05 27.05 28.05

Martin Haljak (21) Taavi Rähn (30) Saskia Sonnberg (20) Mart Martin (32) Mario Hansi (24) Eiko Saar (30) Aleksandr Nesterov (46) Priit Danelson (19) Madis Lange (19) Mikk Reintam (21) Aleksandr Kulinitš (19) Aiko Orgla (3. pildil) (24) Ainar Leppänen (39) Aleksandr Kulatšenko (24) Gert Kams (4. pildil) (26) Dmitri Kruglov (27) Andre Anis (36) Heigo Väljas (40) Eneli Vals (5. pildil) (20) Michael Patrick Kaltenhauser (21) Igor Morozov (22) Dmitri Vinogradov (37)

jalgpallimuuseum Linnapeade karikas 2008. aastal rikastus Foto: Oliver Oli meie koondisekalender uue turniiriga: Linnapeade karikavõistlustega. Sellele trofeele mängisid Eesti, Moldova ja Leedu koondised. Esimese mängus alistas Eesti Moldova 1 : 0. Järgmises mängus viigistasid külalised omavahel 1 : 1. Otsustav kohtumine toimus Kuressaares, kus eestlased läksid Sander Puri 6. minuti väravast juhtima, aga lõpuks tuli rahulduda viigiga 1 : 1 ja ... Linnapeade karikaga. Sest ütles ju peatreener Tarmo Rüütli karikavõidu puhul tabavalt: “Kui ei saa maailmakarikat, tuleb võtta Linnapeade karikas.” Linnapeade karikavõistlustele puhuti hing sisse just seepärast, et viia koondisemänge Tallinnast väljapoole. Selle karikavõistluse jätkamisega on olnud probleeme, sest osa koondisi novembris ei mängi. Turniiri toimumine sõltub ka sellest, kas novembris on üks või kaks FIFA koondiste mängupäeva. Ühe päeva puhul on raske korraldada turniiri kolme meeskonna osavõtul, mis nõuaks koguni kolme mängupäeva. Seega pole traditsioon surnud, vaid ootab sobivat novembrikuud. Muul ajal seda turniiri korraldada on raske, sest siis mängitakse enamasti valikmänge.

2011 MAI JALKA

JALKA MAI 2011