JALKA (september 2011) by Jalka

HIND 1,85 EUROT 29 KROONI SEPTEMBER 2011

Martin Kaalma kodune edukas karjäär Inglise liiga ja raha Jalka külas Põltsamaal Väike ja suur Rene Busch Eesti klubide taktikast euroväljakuil Postrid: Cesc Fabregas, David Luiz, Joe Hart ISSN 1736-7379

Pluss: Eino Puri, Boriss Dugan, Silver Kõiv, Artur Pikk, Jaak Luhakooder, Rimo Hunt, David Luiz, Paide Kumake, LiVal Sport, JK Jalgpallihaigla 2011 SEPTEMBER JALKA

Meie kirg on mäng! Aus mäng! Sander Puri, Raio Piiroja, Ragnar Klavan Eesti koondise jalgpallurid

Triobet – Eesti Jalgpalli Liidu suursponsor ja pühendunud Eesti spordielu toetaja

sisukord Kaanelugu 24 Martin Kaalma on hoolimata koduliigas tehtud karjäärist esindanud Eesti koondist kahes legendaarses mängus: unustamatus kohtumises Lilleküla staadioni avamängus Hollandi vastu ning ajaloolises võidus Venemaa üle. Ta on mänginud kaheksas Meistriliiga meeskonnas.

Persoonid & intervjuud Artur Pikk Jaak Luhakooder David Luiz Rene Busch ja Rene Busch

Kolumn Indrek Schwede

Rubriigid Esikaanel: Martin kaalma Foto: Lembit Peegel Nr 9 (45) 2011

Siit ja sealt Lembit Peegel Taktikajutud

Eesti Jalgpalli Liidu ajakiri Ilmub 12 korda aastas Peatoimetaja: Indrek Schwede indrek@jalgpall.ee Toimetaja: Lennart Komp lennart@jalgpall.ee Fotograaf: Lembit Peegel Ajakirja makett: Jaanus Samma Kujundaja: Evelin Linholm Keeletoimetaja: Liisi Bakhoff Reklaam: Arvo Antropov arvo@tennis.ee

Jalka tuleb külla Septembrikuu mängud Sina oled kohtunik Lisaaeg

Liigad Meistriliiga Naised Esiliiga II liiga III liiga IV liiga Rannajalgpall

17 19 44 50

4–9 30 38 40 63 65 66

12 22 55 57 59 60 64

Kolleegium: Ülev Aaloe, Lennart Komp, Neeme Korv, Aivar Pohlak, Indrek Schwede, Anu Säärits, Mihkel Uiboleht Väljaandja: Eesti Jalgpalli Liit Tellimine: www.post.ee / eraklient / perioodika tellimine / Eesti väljaanded / Jalka Tellimishinnad: Aasta 22.24 eurot Poolaasta 11.12 eurot Toimetuse postiaadress: Jalka, Eesti Jalgpalli Liit, Asula 4c, 11312 Tallinn Trükitud printallis

Muu Inglise Premier League

Postrid Joe Hart David Luiz Cesc Fabregas

55 2011 SEPTEMBER JALKA

siit ja sealt

Meistriliiga tipp on pingestunud ja meistrikandidaatide arv suurenenud. Üle aastate võib tulla grupifiniš.

kuu

Pole erilist varianti: Konstantin Nahki hitlerlik käetõste: varem enne nurgalööki, nüüd ka pärast mängu lõppu.

kuu

Kuidas läheb koondisel kahes EM-valikmängus Sloveenia ja Põhja-Iirimaa vastu? Mis on Tarmo Rüütli saatus?

Telefonitorge Küsisime Lasnamäe Ajaxi 51aastaselt mängivalt treenerilt Boriss Duganilt, kuidas on noortega Meistriliigas võidu joosta? Boriss Dugan: Mul kõik veel Kuressaare-mängust valutab, aga tahan veel mängida! Näitasin väljakul iseloomu ja kui nii edasi läheb, võin väravagi lüüa! Jan Važinski ja Sergei Zamogilnõi ütlesid, et kui Ajaxil oleks mänginud 11 Duganit, oleks Ajax Kuressaaret võitnud. Meistriliiga tugevamatega läheks muidugi raskeks. Millal viimati jalgpalli mängisid? 1991. aastal. Aga olen heas vormis, sest tegelen kehalise kasvatuse õpetajana iga päev spordiga. Ma ei suitseta ega joo. Olen elav sportlik eeskuju. Mul on tervis korras. Miks pead ise platsile minema? Meil on probleeme koosseisuga, aga ma lihtsalt mängin ka noortest poistest paremini,

Fotod: Lembit Peegel

kuu

saan mängust paremini aru. Küsi Zamogilnõi käest, võta temalt intervjuu, kuidas Dugan mängib! Nüüd olen tõenäoliselt sel hooajal vanim jalgpallur maailmas, kes on mänginud oma maa meistrisarjas. Tõnu Sirel ütles, et mine 5 minutiks platsile, aga mis 5 minutit! Olen mänginud 90 minutit. See on rekord. Sellest võib ka Platinile teatada.

Miks Ajax on lagunenud? Te kaotate jubedate skooridega, nagu IV liiga sats. Me mängimegi II ja III liiga poistega, sest eemaldasin meeskonnast neid, kes tõenäoliselt tegelesid kihlvedudega. Tõendada ma seda ei saa, aga olid kahtlused. Meil on amatöörmeeskond, treenime kolm korda nädalas. Suvel paljud puhkasid, ma ei saanud neid ju sundida.

Kuidas ma venna Kuidas vigade eest me Poolas elu kollane kaardi sain nägime Eino Puri

Silver Kõiv

Mõned aastad tagasi, kui me vennaga koos Levadias mängisime, leidis kohtumises TVMK vastu aset huvitav vahejuhtum. Sander tegutses selles mängus vasakpoolkaitsjana ning mina vasakus äärekaitses. Vend tegi lühikese aja jooksul kaks viga, kuid kaarti ei teeninud. Mõni aeg hiljem tegin vea mina ning kohtunik otsustas mind karistada. Vilemees tuli minu juurde ja näitas, et tegin vea seal, seal ja nüüd siin ning tal ei jää muud üle, kui mulle kollast kaarti näidata. Ütlesin kohtunikule, et ta on asjast valesti aru saanud ning püüdsin talle selgitada, et kahe eelmise määrusterikkumise eest on vastutav Sander. Teda minu argumendid ei kõigutanud. Nimetatud vahejuhtum mängu järel päevakorda ei tõusnud ning protokollis mingisuguseid muudatusi ei tehtud. Ju siis oli tegemist intsidendiga, mis kirgi ei kütnud ning mängu kulgu ei mõjutanud.

See võis olla umbes 12 aastat tagasi, kui ma veel mängijana tegutsesin. Olin Eesti U17 noortekoondise liige ning meid ootas enne valikturniiri ees sõprusmäng Poola eakaaslastega. Mängupaigaks oli Lodz. Eesti koondise sponsor oli toona Lotto ning meie saime võimaluse nende uhket dressi kanda. Lotto dressides sõitsime Poola mängule. Samades riietes käisime linnas vastuvõtul. Kõigile kingiti kilekott ja T-särk, mida me parema puudumisel ka kasutama hakkasime. Järgneval päeval enne mängu leidis aset rongkäik läbi linna. Meie olime korralikud Eesti maapoisid, uued T-särgid seljas, kotid üle õla, samad dressid jalas. Poolakad olid kõrval ülikondades. Enne mängu tegime samades dressides sooja ning pärast mängu lahkusime samuti meie esindusdressis. Staadionil oli täismaja, 5000 pealtvaatajat, kaotasime 0 : 11. See Poola koondis tegi hiljem suuri tegusid. Meie meeskonnas mängisid teiste seas Enar ja Enver Jääger, Ott Reinumäe, Tarmo Neemelo. Poolakate jaoks võisime me endast humoorikat vaatepilti kujutada.

Nõmme Kalju

... päeva kestis FC Flora ja Sunderlandi ühine noortelaager, kus osalesid 10 erineva sünniaastaga pallurid.

... vastuseta palli on endale viie viimase mänguga lasknud lüüa Eesti koondis.

185

... minutit järjest hoidis Hollandi liigas oma värava kuivana Marko Meerits.

JALKA SEPTEMBER 2011

Endine noortekoondislane, tänane kohtunik

EXPERT ON EESTI JALGPALLI LIIDU JA FC FLORA AMETLIK SPONSOR

SÕIDAME PÕHJA-IIRIMAALE Kõik kes sooritavad ostu Expertist ajavahemikus 26. august kuni 25. september, loosime välja: VIIELE võitjale kaks pääset Eesti – Põhja-Iirimaa mängule VIIS Eesti koondise mängusärki VIIELE võitjale 50€ pubikrediiti Sinu lemmikpubis VIIS Jalgpallifänni paketti Põhja-Iirimaa – Eesti mängule

(võitjale koos kaaslasega- lennupiletid, transfeerid, hotell kooshommikusöökidega ja piletid mängule)

Lisainfo kauplustest ja www.expert.ee

2011 SEPTEMBER JALKA

JALKA SEPTEMBER 2011

Foto: Lembit Peegel

kuu pilt

Nõmme Kalju püüdis Flora kinni Just nii põrutas Tarmo Neemelo 20. augustil mängu ainsa värava kohtumises Nõmme Kalju – Narva Trans. Üks värav löödi veel, aga selle viigiväravale pretendeerinud tabamuse kohtunik tühistas käega mängu tõttu. Pildil pole kujukad üksnes Neemelo ja Narva kollkipri Dmitri Vjaltšinovi kehakeeled, vaid ka pallipoisi poos! Kalju jõudis punktidega samale pulgale Floraga, kel jäi siiski üks mäng varuks. 2011 SEPTEMBER JALKA

siit ja sealt

nii nad

ütlesid “Jalgpall. Mulle meeldib seda ise mängida, korvpall on aga minu arvates üks mõttetu maid alasid.” Juunioride Euroopa odaviskemeister Liina Laasma “Kasutades näitena jalgpalli, paistavad mängureeglid keelavat Savisaare vastastel kasutada väravavahti või siis vähemasti ei tohi nad palli lüüa. Väljakul niisama ringi siblida võivad, seda ei keelata.” Elvar777 blogist “Eluaastate lisandumine niisuguseid näit lejaid ahistada ei saa, sest laval on nad kesktormajad.” Tõnu Kilgas Helgi Sallost “Tegevjuht istub seal üleval kontoris ja vaatab mänge valutava südamega ega saa midagi teha.” Levadia tegevjuht ja peatreeneri kt Sergei Hohlov-Simson “Näiteks kunstmurukattega jalgpalli väljakute rajamisel valitseb meelsus, et kui plastvaip maas, ka omavalitsusjuht lindi läbi lõiganud, siis on töö tehtud. Tegelikult vajab kunstmuru järjekindlat hooldust (meie kliimas veel ka altpoolt soojendust), et tagada ta pikaealisus ja turvalisus.“ Ott Järvela “Kõrvu kostnud fraaside põhjal libises nende jutt klassikalistel teemadel – raha, naised, jalgpall ...” Suhtekorraldaja Ivo Rulli avastus Londoni pubis

Statoil SOS Lasteküla Cup 2011

Eesti Statoili ja Kristina Šmiguni vahelisest koostööst sündinud jalgpalliturniir sai alguse 2007. aastal, kui Statoili klientide abiga koguti laste toetuseks rohkem kui 100 000 krooni. Tänavu toimus Statoil SOS Lasteküla Cup 11. ja 12. augustil – esimesel päeval mängiti Keila SOS Lasteküla staadionil ning teisel päeval finaalmängud suuremal ja pehmemal Keila Terviseradade staadionil, mille juhataja Toivo Lumiste selleks loa andis. Turniiril osales kümme võistkonda seitsmest asenduskodust – kokku 80 last. Vanuseklasse oli kaks: kuni 13aastased ning 14–18aastased. Osalesid Elva Väikelastekodu, Keila SOS Lasteküla, MTÜ Vahtramägi asenduskodu Mäe Kodu, Tallinna Lastekodu Maarjamäe Keskus, Elva Väikelastekodu, Maidla Lastekodu ja Tartu Väikelastekodu Käopesa. Valitud noored igast võistkonnast said osaleda ühises mängus koos Eesti Koondise mängijatest kaptenitega, kelleks olid Mart Poom ja Indrek Zelinski. Kõiki mänge juhtisid Eesti Jalgpalliliidu peakohtunik Uno Tutk ja kohtunik Ain Karutoom. Esimese päeva õhtul õpetas lastele jalgpallitrikke saatest “Eesti talent” tuntud Eno Lints ning diskot tegi Erkki Sarapuu Power Hit Radiost. Kõik osalejad said kingituseks Statoil Cupi särgid. Samuti pani Statoil välja igale võistkonnale kaks paari jalgpallijalanõusid ning kõigi osalejate vahel loositi välja kaks mälupulka Balbiinolt. 1.–3. koha saanud võistkonnad said karikad, medalid, diplomid ning jalgpalliliidult jalgpallid ja särgid. Esikohaomanikke autasustati lisaks veel kinkekaartidega Swissôtelilt ja kasti jäätisega Balbiinolt. Nooremas vanusegrupis võitis Haiba Lastekodu Elva Väikelastekodu ja Tartu Väikelastekodu Käopesa ees. Parim noor tüdrukust mängija oli Diana Nikolajenko Tallinna Lastekodu Maarjamäe Keskusest, kes lõi ühe värava. Parim noor poisist mängija oli Anti Ivaste Elva Väikelastekodust, kes lõi 25 väravat. Vanemas vanusegrupis võitis Tallinna Lastekodu Maarjamäe Keskus Maidla Lastekodu ja Keila SOS Lasteküla ees. Parim vanem tüdrukust mängija oli Katrin Veerme Tallinna Lastekodu Maarjamäe Keskusest, kes lõi 7 väravat. Parim vanem poisist mängija oli Jevgeni Berdinskih Tallinna Lastekodu Maarjamäe Keskusest, kes lõi 13 väravat. Korraldajad valisid turniiriprotokollide põhjal parimad mängijad, kes lõid kõige rohkem väravaid ja kel polnud ühtki kollast ega punast kaarti. Nemad said Swissôtelilt kingituseks vastavalt vanuseklassile MP3-mängija või fotoaparaadi. Swissôtel tõi ka kõigi osalejate rõõmuks autasustamisele suure tordi. Sündmust toetas veel Jungent OÜ Eviani veega, mis kulus innukalt mänginud võistkondadele hästi ära. Foto: Statoil

Koondise viimase viie mängu skoorist 0 : 15 “Siiski – Türgi mängus oli pilt parem kui kohtumises Itaaliaga, kus valitses ikka täielik šokk – nagu oleks 10–15 aastat ajas tagasi läinud.” Mart Poom “Mina süüdistaksin allakäigus ühte meest – Raio Piiroja. Mul on kurb seda teha, sest olen temast alati lugu pidanud, aga mind šokeeris tema käitumine koondise LõunaAmeerika turnee eel. Kuidas ta võis kõigi meeste nimel rääkida ja öelda, et pole mõtet sinna mängima sõita? (..) Mulle tundub, et koondises on halb õhkkond. Võib-olla tuleks virisejad välja vahetada (..). Sest midagi on vaja teha, kui mehed nii jahedalt suhtuvad koondise esindamisse! Mul on ka küsimus, miks Tarmo Rüütli midagi ei öelnud ega teinud. See ei ole ju normaalne.” Olev Reim

JALKA SEPTEMBER 2011

Mart Poom täidab osalejate autogrammisoove.

siit ja sealt Foto: Lembit Peegel

nii nad

ütlesid “Lihtsalt on vaja aru saada, et sa oled ve nelane, aga ei ela Venemaal. Ja see on selle maa, kus sa elad, õigus nõuda sinult, et sa elaksid nende reeglite järgi. Aga ütlen ausalt, et vahel pean meie venelastest mängijatele ütlema: kas ma pean nüüd Sillamäed tegema, et te mind mõistaksite ja teeksite, mida vaja? Nad naeravad, aga teevad.” Sillamäelt pärit Ljubov Lobõševa tööst Floras “Maailma lõpus on Staadion, kus kunagi kohtume kõik.” Jalgpallihaigla nekroloogist Arvo Piskoppeli surma puhul Karol Mets (paremal) ja Patrick Schmidt heitlesid iga palli pärast.

Eesti noorte lubav kaotus Saksamaale

Kaotus on alati kaotus ja realistidena Foto: Lembit Peegel poleks meie U19 koondiselt saanudki Saksamaa eakaaslaste vastu edu loota. Aga sport on sport ja alati on kõigil võimalus. Tallinna Noorte Treeningkeskuses (TNTK) peetud esimene mäng andis meie noortele kaotuse 0 : 3. Teine ebameeldiv tõsiasi oli see, et jätsime kasutamata hulgaliselt häid väravalöögivõimalusi. Esimesel poolajal rippus viik korduvalt õhus ja teisel poolajal oskas vahetusmees Trevor Elhi küünallöögi taevasse juhtida olukorrast, kus värava tabamine oli mitu korda lihtsam kui möödalöömine. Kolmas miinuspoole märkus puudutab füüsilist vastupidavust, mida jagus pisut üle poolaja. Sealt võttis väsimus võimust, Hannes Anieri hea võimaluse luhtas Marco Aulbach. hakati konkurentidele alla jääma kiiruses, mis tingis kaitses vigade tegemise. Aga positiivset oli ka: esimesel poolajal mängiti sakslastega kui võrdne võrdsega (kohe pärast kaotusseisu jäämist) ja loodi rohkesti võimalusi. Mängupildil polnud häda midagi. Kõrvu jäi ka üksteise rohke ergutamine ja palli küsimine. Sealjuures oli neid küsijaid mitmeid, mis andis pallivaldajale valikuvõimaluse ja eksitas vastaseid. Varasematel aastatel on olnud ka nii, et palli julgeb kõvahäälselt küsida heal juhul ainult üks eestlane, keda vastased teavad seejärel ära blokeerida. Kui palli küsib mitu mängijat, näitab see ka mängu sees olemist, pidevat kaasamõtlemist. Igatahes sai TNTK väärika alguse ja 272 pealtvaatajat võisid kohati nautida kodumeeskonna mängu. Muuseas – ka publiku arvukus oli selle mängu positiivne külg. Väikesel staadionil, kus madalad tribüünid mahutasid heal juhul paarsada inimest ja paljud pidid püsti seisma, tekkis täismaja tunne. Järgmise aasta koduseks finaalturniiriks andis mäng julgust uskuda, et ehk õnnestub alagrupis kedagi edestada ja jõuda U20 MM-finaalturniirile. Ilma selle eesmärgita pole mõtet platsile minnagi.

Indrek Marjamaa

“Enne seda mängisin rohkem malet, jalgpalli vastu mul huvi puudus.” Karl-Eerik Luigend elust enne, kui esimesse klassi tuli vutipoisse otsima treener Marko Kuusik “Praegu on klubis kolm ründajat – üks mängib, üks on pingil ja mina olen tribüünil.” Jarmo Ahjupera elust Györi ETOs “Mängus sõpru ei tunne, see on lahing. Enne ja pärast mängu, palun väga, aga mäng on ikka lahing.” Igor Prins “Ütlesin talle: “Mine ja seisa!”” Arnhemi Vitesse’i peatreener John van der Brom Hollandi liiga avamängus Marko Meeritsale, kes pidi 21. minutil sekkuma kolleegi vigastuse tõttu “Katsun temaga täna-homme meilida. Ma pole teda maha kandnud.” Tarmo Rüütli Joel Lindperest “Kui löök oli, on penalti õigustatud. Kui ei, ootame kohtuniku vabandust!” Sergei Hohlov-Simson Florale antud üleaja penaltist Levadia vastu

Konstantin Nahk oma natsitervitusest “Lõpuvile järel väljakul aset leidnu oli inetu ning FC Levadia meeskonna nimel vabandan juhtunu pärast kõigi Eesti jalgpallisõprade ees.” “Ma viskasin käe üles. Aga kas see on kohe Hitler? Ma lihtsalt tõstsin parema käe üles. Näiteks kui mängija on andmas nurgalööki ja ikka tõstab enne käe üles, kas see solvab kedagi?” 2011 SEPTEMBER JALKA

1-teist mõtet

Eestlasi pole võimalik so K

onstantin Nahki hitlerlik käeviibe on järjekordne veetilgake, mis peegeldab meile elu Eestis. Ennekõike näitab ta siiski seda, kui vähe pool sajandit tagasi meie kõrvale väevõimuga elama asunud muulaskond eestlasi tunneb. Venekeelsed pole siiani aru saanud, et fašistiks sõimamine on eestlasele nagu hane selga vesi. Me oleme sellega harjunud. Ja meie jaoks pole sel sedavõrd räiget tähendust: kommunism tappis Eestis maha kümme korda rohkem inimesi kui fašism. Ajalugu on eestlasi rappinud halastamatult. 1940. aastal kehtestatud Nõukogude Liidu riiklik terror sundis rahva ootama sakslaste tulekut. Pärast sakslaste taganemist pageti venelaste järjekordse tuleku eest ummisjalu ja maist vara hüljates piki veeteed Rootsi. II maailmasõja lõpus reetis meid lääs. Jätkus halastamatu nõukogude okupatsioon küüditamiste, tagakiusamiste ja tapmistega. Uuel iseseisvusajal oleme pidanud tegema Euroopa survel alandavaid järeleandmisi kolonistidele. Meie ajupestud ja arad sotsioloogid aga peksavad eestlasi protsentidega ja püüavad meid veenda, kui sallimatud me oleme. Ehkki kogu meie uuem ajalugu kõneleb üksnes masendavast mustertolerantsist. Samal ajal kui väga suur osa muulastest pole suutelised igapäevaelus kuuldavale tooma kõige elementaarsemaid eestikeelseid väljendeid, nagu “tere”, “palun”, “aitäh”, “head aega”. Millega nad solvavad meid iga päev. Väga tähenduslikud on olnud jalgpallihooaja pidulikud avamised, kus Meistri- ja Esiliiga meeskonnad end tutvustavad. Florat ja Eesti koondist paralleelselt juhendanud islandlane Teitur Thordarson ning hollandlased Arno Pijpers ja Jelle Goes suutsid aastaid tagasi alati alustada eestikeelse terega. Vahel isegi eestikeelsete lausetega. Kurvakstegevalt paljude siinsete venekeelsete treenerite jaoks jääb tere lausumine hooaja avaüritusel aga keeleliselt küündimatuks kõrguseks. Tänavu kujunes nõnda, et miskipärast tõusis eestikeelne tutvustus pisikeses huumorikastmes eriliselt esile ja kõik 10

JALKA SEPTEMBER 2011

Foto: Lembit Peegel

venekeelsed klubid pingutasid kiiduväärselt, et eesti keeles hakkama saada. Kuni Tallinna JK Legioni treeneri Viktor Passikutani. Kui temalt heatahtlikult päriti, kuidas on lood eesti keelega, teatas ainult vene keeles kõnelnud Passikuta kuivalt: ma arvasin, et me räägime täna jalgpallist. Tema sõnum kõlas eesti keelt alavääristavalt: teie keel kõlbab kööki, aga siin ja praegu, 19 ja pool aastat pärast Eesti Vabariigi taaskehtestamist aetakse jalgpallijuttu vene keeles! Vaat nii, tšuhnaad!

Saluut eesti rahva suunas Konstantin Nahk tõstis oma hitlerikäe Flora kapteni Karl Palatu suunas. “Ta näitas seda saluuti küll mulle, kuid kaudselt oli see mõeldud eesti rahvale,” rääkis Palatu Eesti Päevalehele. Ja Õhtulehele: “Minu poolest võib Nahk igas mängus sel viisil käega vehkida, tema ei morjenda mind karvavõrdki.” Nahk ise on pärast vahejuhtumit eitanud, et tegemist oli Hitleri tervitusega. Väheke abitu on katse kogu supp veeretada Flora fännide kaela, kes olevat solvanud tema rahvuslikku kuuluvust. Vääritu käitumine ei tee au ühelegi fännile, aga sellist juttu saab rääkida jalgpallur, kelle

meeskonna fännid võiks teistele eeskujuks olla. Levadia omad seda kaugeltki pole. Isiklik räigeim kogemus pärineb 21. märtsist 2009, kui Levadia mängis Viljandis Tulevikuga, platsil oli ka Nahk. Ma pole kunagi varem ega hiljem näinud, et Eesti meistrivõistlustel kutsutaks fännidele ühe mängu jooksul kaks korda politseid. Oli ka põhjust. Tuleviku mängijatele (kollastes särkides) röögiti: “Kuradi hiinlased, neegrid!” Turvameest provotseeriti hüüetega: “Jobu! Jobu! Jobu! Jobu!” Ja küsiti talt vene keeles, kas ta ei sooviks vastuvõtja rollis astuda oraalsesse seksuaalsesse vahekorda. Häiritud eestikeelne publik, kelle hulka kuulus väikesi lapsi, palus turvameestel laamendavad fännid staadionilt välja visata (sellist häiritust ja üksmeelset pahameelt olen Eestis näinud ka ainult ühe korra). Väljakult vahetusmeeste pingile suunduvatele Levadia mängijatele tõttasid purupurjus ja kakerdavad fännid harkisjalu vastu ning lõid käega plaksu. (Eelmisel aastal oli Levadia sunnitud osa oma fänne Kadrioru staadionilt välja viskama, mille eest tuleb neile au anda). Kuigi see kõik oli jõledus kuubis, ütleksin siiski – need olid kõigest fännid. Hitleri-mängu kohta lausus aga Flora pea-

1-teist mõtet

olvata. Elame kõik üle

Flora–Levadia duellid on alati sümboliseeerinud Tallinna eestlaste ja muulaste vastasseisu, vaatamata sellele, mis rahvusest mängijad kumbagi klubi on esindanud. Paremal Levadia sümbol Konstantin Nahk.

treener Martin Reim: “Platsilt ära minnes sõimati meid väga roppude sõnadega nii Levadia meeskonna kui ka ametnike poolt. Need ei olnud lihtsalt roppused, vaid asjad, mis kuidagi trükimusta ei kannata.” Oli natsitervitus, ei olnud natsitervitus – ütleme nii, et see on tõlgendamise küsimus. Flora fännid solvasid, Flora fännid ei solvanud – kui florakad seda ise eitavad, siis on sõna sõna vastu ja mine võta kinni, kellel on õigus. Aga Nahki meelsust peegeldab tänavu Jalkale (4/2011) antud intervjuu, mille ta enne trükkiminekut läbi luges ja avaldamisküpseks tunnistas. Seal kuulutab Nahk, et kui tema oli 20aastane, siis venelasi Eesti koondisse ei võetud ja teda ei tahetud alguses ka noortekoondisse võtta. Mis ei vasta tõele – venelasi on koondisse kuulunud kogu aeg. Ühe markantseima näitena meenub 16. november 2004. aastal Krasnodaris, kui Eesti U21 koondise algkoosseisu Venemaa vastu kuulus kaheksa (!) muulast ning kuulsin, kuidas üks bolelštšik teisele peaga vangutades ütles: “Ainult venelased – mis Eesti koondis see on!?” Nahk oli selles loos negatiivselt häälestatud kõige vastu, mis puudutas Eestit

ja Eesti jalgpalli. Noortekoondises saadud suurtest kaotustest polnud tema sõnul mingit kasu ka tuleviku jaoks ja selles võib mingil määral ka tõtt olla – sõltub arvajast. Aga ka Eesti koondise viimase aja säravatest esitustest (just oli saavutatud võit Uruguay üle, sügisest vaatas vastu samaväärne tegu võõrsil Serbia vastu) ja rõõmustavast mängupildist ei leidnud Nahk midagi lootustandvat tuleviku jaoks. Eesti ressurss olevat lihtsalt liiga väike.

Väikeseid aitab usk Ka see suhtumine peegeldab põhimõttelist vastuolu eestlaste ja venekeelsete vahel. Eestlased uskusid üheksakümnendate alguses oma rahasse, kohalikud venekeelsed naersid selle üle. Eestlased uskusid omariiklusse, venekeelsed naeruvääristasid seda. Eestlased hakkasid uskuma ka Euroopa Liitu ja NATOsse pääsemisse, muukeelsed lohisesid oma kahtluste ja kompleksidega lihtsalt kaasa. Nüüd naudivad venekeelsed euroopalikke vabadusi. Lätit esindavad europarlamendis koguni kaks Läti iseseisvuse vastast saadikut. Eesti on sellest absurdsusest pääsenud, kuid taasiseseisvumisejärgsest šokist end kogunud venekeelsete jaoks on Eesti riigina liiga väike. Hoolimata meie edusammudest, millesse neil usku polnud, ei võta nad teda südames tõsiselt. Aga ilma usuta ei saa ükski väikeriik. Väikeriigi rolliks ongi eirata “reaalsust”, millest lähtudes kahtlesid ka rahvusvahelised rahandusasjatundjad meie oma raha kasutuselevõtu otstarbekuses. Ilma usuta poleks me saavutanud oma välispoliitilisi sihte. Ilma usuta ei võida väikeriigid jalgpallis endast suuremaid ega kõlavaid tiitleid. Küllap on tegemist ka venekeelsete kadedusega: ei mäleta, et keegigi venekeelsetest oleks tunnistanud: tänu teie usule, eestlased, oleme end nõukogude mülkast lahti kiskunud! (Isegi kõige kalestunum eesti sotsioloog ei söandaks väita, et Eesti eduloo veduriks on olnud umbkeelsed muulased). Küll aga olen lugenud, kuidas venekeelne ajakirjandus uhkustas Venemaa venelaste ees: Skype loodi Tallinnas! Mitte kuidagi ei käändu

suu tunnistama, et Skype loodi eestlaste otsesel kaasabil, sest mida head võib oodata eestlastelt!? Ikka Tallinnas, kunagise Nõukogude Lääne musterlinnas.

“

Väga suur osa muulastest pole suutelised igapäevaelus kuuldavale tooma kõige elementaarsemaid eestikeelseid väljendeid, nagu “tere”, “palun”, “aitäh”, “head aega”.

„

Skype’ist aga veelgi šokeerivam võiks tavalise venelase jaoks olla teadmine, et vene rahvus kujunes slaavlaste, tatarlaste, leedulaste ja soomeugri hõimude kokkusulamise teel. Venelastes voolab palju meie verd. Ja on teooriaid, mille järgi iidne Vene riik Russ olnud alguses soomesugu rahvaste keelt ja nägu. Aga olgu meie kaugema minevikuga kuidas on, lähiminevikus oleme käinud läbi vasktorude. Peale ülalkirjeldatud idaterrori ja lääne reetlikkuse oleme vapralt kannatanud majanduslikku kitsikust. Meid ei vii rööpast välja miski. Õigupoolest ma ei kujutagi ette, mis võiks meid tõsiselt riivata ja kuidas oleks üldse võimalik eestlast solvata. Seda kõike on juba nii palju tehtud, keeleliselt tehakse seda iga jumala päev ning see enam lihtsalt ei mõju. Eneseväärikuse seisukohast on see halb. Kestmise seisukohast hea. Sest nagu ütles Uku Masing: me oleme üks väga vana rahvas. Ja nagu ütles Karl Palatu: vehkigu iga mängu järel sel viisil käega, see ei morjenda karvavõrdki. Oleme hullematki üle elanud. Ja väga palju rahvaid üle elanud.

Indrek Schwede JALKA peatoimetaja 2011 SEPTEMBER JALKA

meistriliiga

Starmani vutipeod aitavad klubides tekitada ühtsustunnet Tänavu mais käivitunud Starmani vutipeod on aidanud kaasa Meistriliiga publikuarvu suurenemisele. Asjaosaliste endi sõnul aga polegi üritustesarja puhul kõige tähtsam Meistriliiga promomine, vaid klubides ühtsustunde tekitamine, mis lõppkokkuvõttes avalduks selles, et oma klubi esindusmeeskonda käiks klubi noormängijad, lapsevanemad ja ka sponsorid rohkem vaatamas. Kristjan Roos, Linnaleht

“A

renenud jalgpalliriikides on laupäev kodukoha klubi mängupäev ning linn on siis selle klubi värvides ja lapsed tulevad oma vanematega üheskoos klubile kaasa elama. Me sooviksime, et mingi hetk oleks ka Eestis asjad samamoodi,” räägib Siim Juks jalgpalliliidu kommertsosakonnast. Ja just Starmani vutipeod peaks tema sõnul siinkohal olema teed näitavaks tulukeseks. Juksi sõnul tahetakse Starmani vutipidudega anda klubi noormängijate lapsevanematele aimu, et kunagi peaks nende võsuke mängima loodetavasti selle sama klubi esindusmeeskonnas ja seegi vajab toetust: “Praegu on nii, et kui noorte jalgpallis käiakse oma lapsi või sugulasi toetamas, siis Meistriliiga mängudele noored ja lapsevanemad väga ei jõua. Eesmärk ongi näidata, et oma klubi tipp vajab samuti toetust ja kaasaelamist.” Juksi sõnul tuli Starman siinkohal meie vutile appi, pidades oluliseks just klubikultuuri arendamist. Samavõrra oluliseks peab Starman aga ka noortevuti toetamist ning nii tekkiski

Zelinskit jätkub ka nõu andma.

JALKA SEPTEMBER 2011

idee korraldada perepäev, kus päeva alustuseks mängivad noortevõistkonnad ning tegevust väljaku kõrval jätkub kogu perele. Päeva kulminatsiooniks on meistriliiga mäng. “Lastel on Starmani vutipeol piisavalt tegevust ja kui nad tavaliselt mängivad ehk kuskil koolistaaIndrek Zelinski ise intervjueerib! dionil, siis nüüd saavad nad mängida oma esindusklubi baasis,” on Starmani vutipidude patroon, endine tippmängija Indrek Zelinski rahul. Ka 20. augustil, kui Starmani vutipidu peeti Levadia kodus Maarjamäel, jälgis Zelinski noortemänge äärmise põnevusega. “Huvitav on neid mänge vaadata. Mulle meeldib, et on loodud võimalused ja tingimused lapsevanematele, et nad saavad

Perepäeval mängitakse vanemate (taamal) silme all.

Fotod: Starman

tasuta sisse ja jäävad ka meistriliiga mängu vaatama. Ja mulle meeldib ka see, et lapsed saavad tunda ühist tunnet emaklubiga,” ütleb Zelinski, kelle roll on vutipeol eelkõige kätt suruda, auhindu jagada ja ka parimaid noori intervjueerida. Mis võikski ühe väikese vutipoisi jaoks olla veel suurem asi, kui et endine Eesti jalgpallituus asub pärast edukat mängu teda intervjueerima.

Pilditegu Kaimar Saagiga.

meistriliiga Kuigi üldjoontes jätkub Zelinskil ürituse kohta vaid kiidusõnu, peab endine vutiäss siiski nentima, et näiteks Kuressaares jättis vihmane ilm peole oma pitseri. “Siis oli küll osavõtt passiivne, aga see on ka arusaadav,” nendib Zelinski, kes on rahul, et noored peolised teda jätkuvalt ära tunnevad. “Mind õnneks ikka veel mäletatakse, aga asjade loogiline käik on siiski see, et kasvavad peale uued tuntud näod, keda lapsed teavad.”

Meistriliiga pakub intriigi ja põnevust Ideaalis peaks Starmani vutipeol päeva esimeses pooles kohtuma korraldava klubi noortevõistkond sama vastasega, kellega meistriliigas. Paraku reaalselt alati nii pole läinud. Siiski, näiteks mais Narvas toimunud vutipeol mängisid hommikul omavahel Transi ja Levadia noortevõistkonnad ning õhtul esindusvõistkonnad. Ka 20. augustil võis Maarjamäel Levadia kodustaadionil näha päeva esimesel poolel printsipiaalset vastasseisu Levadia ja Flora noortevõistkondade vahel ning õhtul esindusmeeskondade intrigeerivat kohtumist. Just nimme mängivad päeva esimeses pooles võimalikult väikeste, enamasti 10–12aastaste poiste võistkonnad. “Mida nooremad lapsed, seda suurem on lapsevanemate huvi,” avab Juks tausta. Starmani juhatuse liikme, kõiki vutipidusid isiklikult külastanud Indrek Ildi sõnul peaks klubides tekkima mõnus peretunne, kui hommikul mängivad samal väljakul oma klubi väikesed poisid ja õhtul peetakse maha sama klubi suured mängud. “Loomulikult oleks hea, kui meil õnnestuks Starmani vutipeoga ka Eesti Meistriliigat populariseerida ja tekitada inimestes harjumus oma koduklubi mänge külastada. Ma ise olen juba aastaid olnud jalkafänn,

aga alles paar-kolm aastat tagasi hakkasin käima Eesti liiga mängudel. Üldine arvamus on ju, et mis seal siis ikka nii väga on. Aga tasub kohale tulla ja vaadata, sest tegelikult on iga mäng võitlus, kus on intriigi ja põnevust. Mis sest et see ei ole FC Barcelona ja Madridi Reali vaheline el classico. Ka Paide ja Kuressaare vaheline mäng võib olla sama printsipiaalne,” räägib Ild. Tõepoolest, heitkem korraks pilt karmi ja halastamatu statistika peale. 25 vooru järel on Meistriliiga mängu külastanud keskmiselt 182 pealtvaatajat, samal ajal kui Starmani vutipeo mängu on külastanud keskmiselt 423 jalgpallisõpra. Tõsi, vutipeo mänguks on alati välja valitud intrigeeriv vastasseis ja huvilised ei pea tol päeval ka piletiraha välja käima. “See on väga hea tulemus, kui me suudame juba esimesel aastal vutipidudega publikuarvu mitmekordistada. Ja kui me suudame sellest traditsiooni tekitada, mida kindlasti ühe aastaga ei tee, siis on see positiivne kogu Eesti jalgpalli arengule,” on Indrek Ild rahulolev. Siim Juks lisab, et aastaid on räägitud, et meistriliiga madala publikuarvu üheks põhjuseks on klubide enda noorte vähene huvi meistriliiga mängude vastu. Nüüd püütakse just Starmani vutipeoga muuta Meistriliiga mängu päeva vähemalt korra aastas nii atraktiivseks, et klubi noortel on huvi kohale tulla. Hoolimata tavapärasest suuremast publikuarvust võiks Juksi arvates vutipidudel olla publikut rohkem: “Loomulikult on meie huvi, et publikunumbrid oleks veel suuremad ja me teeme selles osas tööd edasi. Aga on näha, et Starmani vutipeol on positiivne mõju.”

Klubide oma vutipeod Juks tõdeb, et paraku pole senimaani kõik Starmani vutipeol osalenud õhtu-

Vutipäev lõpeb Meistriliiga mänguga: FC Viljandi – Tartu Tammeka.

Maskeeritud peoline.

sele mängule jäänud. Kui päeva jooksul käib vutipeolt läbi ehk oma tuhatkond inimest, siis publikunumbrid näitavad, et kõik peolised ei jää päeva tipphetkeks ehk meistriliiga mänguks kohale. Näiteks Narvas toimunud peolt lahkusid mitmed noortevõistkonnad ning vutiliit ei suudagi siinkohal seda tagada, et kõik kestaks alati päeva lõpuni. Samas on tuua ka positiivseid näiteid. Näiteks augusti alguses toimunud Kuressaares peetud Starmani vutipeol kohtusid saarlaste meeskondadega Pärnu võist konnad, kes jäid õhtust mängu vaatama. Nii Juks kui ka Ild tunnistavad, et Starmani vutipeod pole ehk jõudnud veel iga eestlasest vutisõbra teadvusse. Vara on ka veel esimesele aastale lõplikku hinnangut anda, sest neli pidu on veel ees. “See võtab ikka aega, aga kindlasti tahame selle projektiga jätkata. Traditsioonid ei teki ju aastaga. Kunagi, kui me iseseisvusime, siis mängisid mehed kusagil kolhoosistaadionitel. Nüüd on meil A. Le Coq Arena ja mehed mängivad Inglismaal ja Hollandis,” mõtiskleb Ild. Juks omakorda usub, et tuleval aastal võiksid Starmani vutipeod minna rohkem koduklubi nägu: “Kui sel aastal tegeleb teavitustööga peamiselt Starman, siis järgmisel aastal võiksid klubid olla teavitustöösse rohkem kaasatud. Näiteks võiks reklaamides kasutada klubi enda mängijaid.” Perspektiivis näeks Juks seda, et kui Starman aitab praegu korraldada vutipeo klubi juures, siis klubi võiks saada asjast niivõrd palju motivatsiooni, et leiaks edaspidi ise teisi partnereid ülejäänud Meistriliiga mängude sisustamiseks. “Me unistame sellest, et kui meistriliiga klubil on aastas 18 kodumängu, siis kõik need 18 mängu olekski suured perepäevad,” loodab Juks.

Paide linnapea Kaido Ivask vutipeol. 2011 SEPTEMBER JALKA

meistriliiga meistriliiga

PUBLIKU EDETABEL

1. Tallinna FC Flora 2. Nõmme JK Kalju 3. Narva JK Trans 4. Tallinna FC Levadia 5. JK Sillamäe Kalev 6. Tartu JK Tammeka 7. Paide Linnameeskond 8. FC Viljandi 9. FC Kuressaare 10. Lasnamäe FC Ajax

23 24 25 24 25 24 24 23 25 25

16 16 14 13 11 7 7 6 4 0

6 6 6 8 3 5 5 6 5 4

1 2 5 3 11 12 12 11 16 21

59 : 13 53 : 15 70 : 20 46 : 20 52 : 40 36 : 56 25 : 39 22 : 33 16 : 42 8 : 109

54 54 48 47 36 26 26 24 17 4

Meistriliiga augustikuu koondis

sümboolne 11

Seekord on esindatud vaid kuue klubi esindajad ning aina tõenäolisemaks muutub, et Ajaxi meeskonna esindaja ei jõua terve hooaja vältel meite sekka. Kolmekesi on end platsile surunud Nõmme Kalju mängijad. Kahega vastavad Flora, Trans ja Viljandi. Sillamäe ning Levadia on sisse sokutanud ühe palluri. Kui eelmisel kuul nägime üllatusnimede (Alar Alve, Marten Mütt) esiletõusu, siis seekordne üksteist koosneb pigem vanast kaardiväest. Mošnikov ja Wakui on meie koondises neljandat korda, Bärengrub, Viikmäe ja Palatu kolmandat, Cekulajevs ja Veis teist ning Dmitrijev, Toomet, Grigorjev ja Rajando esimest korda.

Tabel näitab seisu pärast 25. vooru, kusjuures esimene arv meeskonna järel näitab publiku arvu kokku, teine kodumängudel, kolmas võõrsil ning neljas keskmist pealtvaatajate arvu. Neljas tulp on oluline, sest Floral ja Viljandil on varuks kaks, Kaljul, Levadial, Tammekal ja Paidel üks mäng. Seega edestavad nii Flora kui ka Tammeka keskmise näitaja poolest teisel kohal paiknevat Sillamäed. Tammekal on arvukaim kodupublik, Flora on aga vaadatuim külaline. 1. Kalju 2. Sillamäe 3. Flora 4. Tammeka 5. Trans 6. Levadia 7. Kuressaare 8. Paide 9. Viljandi 10. Ajax

Erik Grigorjev Trans

JALKA SEPTEMBER 2011

2884 2659 2948 2082 2873 2610 2034 1578 1589 1707

Narva JK Trans Nõmme JK Kalju Tallinna FC Flora JK Sillamäe Kalev Tallinna FC Levadia Nõmme JK Kalju Tartu JK Tammeka Narva JK Trans JK Sillamäe Kalev Narva JK Trans

Artjom Dmitrijev Sillamäe

Hidetoshi Wakui Kalju

Sergei Mošnikov Flora

Alo Bärengrub Kalju

Madis Rajando Viljandi

2984 2615 2319 3147 1970 2231 2286 1932 1352 862

244 211 229 218 194 202 173 146 128 103

väravakütid 1. Aleksandrs Cekulajevs 2. Tarmo Neemelo 3. Henri Anier 4. Aleksei Aleksejev 5. Vitali Leitan 6. Kristen Viikmäe 7. Albert Prosa 8. Maksim Gruznov 9. Aleksandr Nikulin 10. Marius Bezykornovas

Aleksandrs Cekulajevs Trans

Janar Toomet Levadia

5868 5274 5267 5229 4843 4841 4320 3510 2941 2569

Karl Palatu Flora

Kristen Viikmäe Kalju

Andrei Veis Viljandi

Peatreener: Igor prins (Kalju)

29 17 16 14 14 12 12 9 9 8

2011 SEPTEMBER JALKA

JALKA SEPTEMBER 2011

mängija luubi all

Artur Pikk Sel hooajal on Artur Pikk üks säravaim esiletõusja Eesti Meistriliigas. Temast on saanud Tartu Tammeka ja noortekoondise kaitseliini lahutamatu osa. Omadusi kommenteerivad Eesti noortekoondiste peatreener Frank Bernhardt, Tartu Tammeka peatreener Marko Kristal ning Tammeka duubli treener Ivan O’Konnel-Bronin. Jako Arula

Õhuvõitlus

Väljakunägemine

Frank Bernhardt: Ta ei võida küll kõiki peapalle, aga arukuse ja mängulugemise pealt võidab ta neid omajagu. Marko Kristal: Ega ta mingisugune virtuoos ei ole, aga õhuvõitlusse julgeb minna, natuke jätab soovida palli suunamine. Hüpe on tal olemas ja ta vähemalt julgeb võitlusse minna. Ivan O’Konnel-Bronin: Ta ei karda õhuvõitlusesse minna. Kuna ta pole just kõige pikakasvulisem, siis pole see tema juures aga parim omadus.

Frank Bernhardt: Mängib positsioonil, kus mängujuhtimine väga oluline ei ole, aga tema rünnaku algatamine on kindel, samuti suudab ta ise rünnakusse lülituda, kui vaja. Marko Kristal: Kaitsja kohta on väljakunägemine täiesti piisav – kui ta keskpoolikuks tahaks, siis jääks sellest puudu, aga oma kohal tal probleeme ei teki. Ivan O’Konnel-Bronin: Ta näeb platsi küll, vanuse kohta on see okei, aga nagu tavaliselt noortel mängijatelgi – peab veel vaeva nägema.

Mootor

Tugevus

Marko Kristal: Praeguses hooaja seisus on ta natukene väsinud, palju mänge on olnud. Mootor on siiski selline Harju keskmine, kui puhanud on, siis midagi kurta ei ole. Ivan O’Konnel-Bronin: Tema vanuse kohta on mootor normaalne. Praegu ongi just tema jaoks aeg, kus ta peab tulevaseks karjääriks põhja laduma ja vastupidavust treenima. Varem, kui ta veel oli kasvueas, siis seda nii palju treenida ei tohigi, aga praegu on selleks juba õige aeg.

Frank Bernhardt: Eesti Meistriliiga tasemel on tal päris korralik keha, aga kui ta tahab kunagi rahvusvahelisel tasemel mängida, tuleks seda ikka kõvasti arendada. Tal on veel veidi aega ka selle jaoks.

Sisu Frank Bernhardt: Vaimselt võimekas mängija. Ta on enesekindel, teab oma tugevusi ja oskab neid hästi ära kasutada. Tema mängustiil on samuti väga arukas. Marko Kristal: Selle koha pealt – ideaalõpilane! Väga professionaalse suhtumisega nii mängus kui ka meeskonna sees. Ivan O’Konnel-Bronin: Meeskonnavaim on väga heal tasemel. Tema on see, kes annab meeskonna võidu jaoks kõik! Ise on ta veel pigem vaikne ja noor, teisi ergutama ei kipu.

Kiirus

Liikuvus Marko Kristal: Veidi võiks olla plastilisem. Tahta võiks palju asju, aga äärekaitsja kohal saab ta hästi hakkama. Ivan O’Konnel-Bronin: Seda võiks ka veel arendada. Kui saaks mõne tipptreeneri käe alla, siis usun, et ta areneb selles osas väga kiiresti.

Tehnika Frank Bernhardt: Söötmine ja mänguloomine on okei ja seda isegi pingelistes olukordades. Hea on see, et ta suudab kasutada mõlemat jalga, kui vaja. Triblamist sel positsioonil nii väga vaja polegi, kuigi ta saab ka sellega hakkama. Marko Kristal: Selles suhtes on üsna korras. Kuna ta on vasakujalgne, siis natuke jätab soovida parem jalg. Vasak on see-eest korralik, mingisugust virtuooslikust seal ei näe, aga löögid ja söödud on normaalsed.

Frank Bernhardt: See on tähtsaim koht, kus ta peaks kindlasti arenema! Ta jääb kohati veidi liiga aeglaseks. Marko Kristal: Ega ta kiire nagu välk pole, aga aeglane ei saaks ka tema kohta öelda. Õnneks ta sellist tüüpi mängija polegi, kellele väga meeldiks tormata. Pigem tegeleb ta ikka kaitsetööga ja saab sellega hästi hakkama.

Artur Pikk Sündinud: 05.03.1993 Klubi: Tartu JK Tammeka Eelmised klubid: FC Levadia, Tartu FC HaServ Treenerid: Andrei Tjunin, Aivar Lillevere, Frank Bernhardt, Marko Kristal

2011 SEPTEMBER SEPTEMBER JALKA JALKA 2011

JALKA SEPTEMBER 2011

treener

Eestlane sadamas, mulk koondises Nii nagu igas sadamas võib leida eestlase, on pea alati Eesti koondises olnud ka üks mulk. Selle, et neid sinna ka edaspidi jõuaks, on endale hingeasjaks võtnud Jaak Luhakooder. Oliver Jakobson

eerand sajandit Viljandi sportalendikate poiste kohta liigub ning dikoolis poistele jalgpallitarkust noortekoondised kutsutakse paar korda jaganud Jaak Luhakooderi aastas kokku ja nad saavad väga huvita(pildil) käe alt on meeste koondisesse vate vastastega väga arendavaid mänge jõudnud mitu mängijat. Üheks tema maha pidada – see on noorte arengu ja esimeseks õpilaseks oli väravavaht Rain üldise jalgpalli populaarsuse koha pealt Vessenberg, praegustest koondislastest on väga tervitatav süsteem.” tema õpetussõnu kuulanud Kaimar Saag. Õpilane asus õpetaja asemele “Oma 1988. sünniaastaga poiste Luhakooder ise sattus pärast tutvust grupi üle, kus mängis ka Kaimar, tunnen eriti suurt uhkust, neil oli töötahet,” sportvõimlemise ja kergejõustikuga kaheksandas klassis Elvar Eelmäe juurde sõnab Luhakooder, nentides, et tänavutitrenni. Pärast sõjaväge ja Tallinna päeva noortel jääb puudu fanatismist. Pedagoogilise Instituudi lõpetamist oli “Kaks-kolm perspektiivikat kuju on mul alati igas grupis olnud, kuid noorte töötahe on aastatega väheFoto: erakogu nenud.”

“

Hea on see, et info talendikate poiste kohta liigub ning nad saavad väga huvitavate vastastega väga arendavaid mänge maha pidada.

„

Jalgpall seevastu on selle ajaga teinud suure sammu edasi. “Treenerite tase on oluliselt tõusnud,” alustab Luhakooder. “Harjutusvarad on muutunud, saab osaleda paljudel koolitustel ja on võimalus laias maailmas ringi vaadata. Omal ajal oli poistelegi stiimuliks see, kui saime Leetu võistlustele sõita, tänapäeval ei pane võistlusreis piiri taha kedagi topelt pingutama – piirid on lahti ja poisid on reisinud küll.” Samas toob kogenud treener positiivse poolena välja talenditreeningute süsteemi, mis poisse motiveerib. “Hea on see, et info

esimene treener loobumas oma kohast Viljandi spordikoolis ning õpilane võttis teatepulga üle. Selle aja jooksul on tema käe all mänginud mitmed koondiseski tegutsenud viljandlased, nagu Erko Saviauk ja Janno Jürisson. “Olen põhikohaga koolis õpetaja ja selle kõrvalt saab ühe-kahe grupiga väga hästi tööd teha,” lausub Luhakooder. “Suved on vabad ja nädalavahetused samuti. Teiseks on Viljandis väga head tingimused jalgpalli mängimiseks.” Eraldi toob Luhakooder välja hea koostöö enda tööandja Viljandi Spordikooli ja teise sama linna klubi, Tuleviku vahel. “Viljandi on väike linn ja ega meil väga palju poisse ei ole, samas kurta ka ei saa, mul on 25–30 õpilast. Aga kui meil mõned poisid üle on, siis oleme neil lasknud Tuleviku särgis mängida, et nad saaksid mängupraktikat. Samuti ei ole meie linnas olnud poiste ülemeelitamisi.” Kui praegu mängib Meistriliigas Viljandi võistkonnas palju mittemulke, siis Luhakooder loodab, et mõne aja pärast see muutub. “Praegu me ei ole veel valmis, et oma jõududega Meistriliigas hakkama saada. Kuid nii noortekui ka meeste koondises on ikka mõni meie poiss sees olnud, nii et jalgpallikaardil oleme kanda kinnitanud.” Praegu on treeneril kantseldada 1998. sünniaastaga poisid, kellega eelmisel hooajal saadi 2. liigas teine koht. Enne, kui need poisid spordikooli lõputunnistust käes ei hoia, Luhakooder treeneriametile selga ei pööra. “Eks siis viie aasta pärast ole näha, kas jõudu ja tervist jagub,” muigab ta lõpetuseks. 2011 SEPTEMBER JALKA

Tule Eesti koondist toetama!

EM-VALIKTURNIIR NEIDUDE U-19 KOONDISED Rakvere staadion

17.09.2011 17:00, Tšehhi - Küpros 19.09.2011 17:00, Tšehhi - Eesti 22.09.2011 17 :00, Poola - Tšehhi Haapsalu staadion

17.09.2011 17:00, Poola - Eesti 19.09.2011 17:00, Küpros - Poola 22.09.2011 17 :00, Eesti - Küpros

PEATOETAJA

SUURTOETAJAD

JALKA SEPTEMBER 2011

TOETAJAD

MEEDIAPARTNERID

! a it õ v s u d o k l e is d n o o k te Aitame nais 18. septembril 2011 kell 19:00

...........................................................

EM-valikmäng

EESTI - UKRAINA A.Le Coq Arenal ,

Piletid Piletilevist!

Pääsmed Piletilevi müügipunktidest üle Eesti! Vaata ka www.piletilevi.ee PEATOETAJA

SUURTOETAJAD

TOETAJAD

MEEDIAPARTNERID

2011 SEPTEMBER JALKA

naised

Karina Kesvatera (vasakul) Tammekast ja Katrin Loo Florast heitlemas palli pärast.

Miks ei võiks naised jalgpalli mä Eesti naistekoondise peatreener ja jalgpalliliidu naistejalgpalli juht Keith Boanas arutleb eluliste näidete varal, miks naiste jalgpalli

aiste jalgpalli aastaid saatnud müüt mängust, mida harrastavad mehelike maneeride, väljanägemise ja kehaehitusega naised, kuulub ajaloo prügikasti ega ole kaugeltki moodsa vuti osa. Üle maailma tuntakse jalgpalli kui ilusat mängu. The beatiful game, nagu inglise keeles öeldakse. Miks siis ei peaks seda mängima naised, keda ju peame inimkonna ilusamaks pooleks? Jah, ajalukku vaadates näeme, et naiste jalgpalli populaarsuse kasvu esimese tõusulaine eesotsas 1970. aastatel olid mõnedes riikides naised, keda üldine maitse pidas ehk karmimaks kui “keskmine” naisterahvas. Ka lesbikogukonnad nägid mitmel pool vutis võimalust tulla kokku ja sporditegemisele võistlusmoment juurde tuua. Ent ilus mäng ei ole naiste seas kunagi olnud ühe vähemuse domineerida, vaid on seda rikastanud, nagu erinevused rikastavad kõiki elu valdkondi.

JALKA SEPTEMBER 2011

Naiste jalgpall sündis soovist head teha

Naiste vuti populaarsus muudkui kasvas. Üha enam rahvuslikke alaliite võttis selle omaks, osalejate arv paisus ja sellega koos suurenes harrastajate vanuseline diapasoon. Vutt köitis ka väikeseid tüdrukuid, seda eriti riikides, kus ala traditsioonid on pikad ja tugevad ning pered jagavad ühist armastust jalgpalli vastu. Tüdrukuid hakati kaasama ka poiste treeningutele, mida tänapäeval nähakse nende arengu loomuliku osana. Tõsist suhtumist näitab ka fakt, et alaliitudel ja klubidel on spetsiaalsed treeninguprogrammid juba 5–6aastastele tüdrukutele. Huvitaval kombel kandis esimene ja kuulsaim jalgpallinaiskond mehe nime ja see oli Dick Kerr Ladies ehk Dick Kerri Naised. Võistkond sündis 1917. aastal, kui Dick Kerri nimelise laskemoonavabriku naistöötajad võtsid kätte ja otsustasid haavatud sõdurite toetuseks annetusi koguda. Sobivamaks vahendiks ülla eesmärgi täitmiseks pi-

dasid nad jalgpalli. Juba nende esimest matši kohalike naiste vastu vaatas 10 000 inimest, rekordpubliku kogusid nad aastal 1920, kui tribüünidele kogunes suisa 53 000 pealtvaatajat.

“

Huvitaval kombel kandis esimene ja kuulsaim jalgpallinaiskond mehe nime ja see oli Dick Kerr Ladies ehk Dick Kerri Naised.

„

Arvutuste kohaselt teenis Dick Kerr Ladies 180 000 Inglise naelsterlingit, mis praeguses vääringus oleks ligikaudu 30 miljonit naela. Nende tuntuim mängija, Lily Parr, lõi vahemikus 1920– 1957 üle 1000 värava, millest enam on suutnud vaid kuulus Pele. Võistkond läks laiali alles aastal 1967, mõni aasta enne naistevuti suurt tõusu. Tänapäeval teenivad naised jalgpal-

naised Foto: Lembit Peegel

Foto: Johannes Eisele/AFP/Scanpix

Brasiillanna Marta on jalgpallikunstnik. Nagu Pele pool sajandit varem meeste seas.

Naiste jalgpall – maailma suurim

ängida? tuleks suhtuda senisest paremini.

Viimaste andmete järgi mängib maailmas jalgpalli 29 miljonit naist, mis teeb sellest vaieldamatult suurima osalejaskonnaga naiste spordiala. Tänavu alustasime U19 ja U17 vanuseklassile mõeldud piirkondlike treeningutega, mille eesmärgiks on mängijaid tugevama konkurentsi tingimustes arendada ning hoida rahvusnaiskonna kandidaadid silma all, et

liga mitmel pool maailmas profileiba. Profi- või poolprofiliigad on USAs, Brasiilias, Saksamaal, Skandinaavias ja Inglismaal. Ameerika Ühendriikides on üle 8 miljoni registreeritud naismängija. Inglismaal enam kui 600 000 ning võistlus- või harrastustasemel tegeleb sellega kokku umbes miljon naist. FIFA nimekirjas on 105 koondist, naistel on oma Euroopa ja maailmameistrivõistlused, nad osalevad olümpiamängudel. Eestis mängib või tegeleb jalgpalliga umbes 500 naist ja tüdrukut. Teeme iga päev pingutusi, et see number kasvaks. Lapsevanemad peaksid enam nägema ilusa mängu positiivseid külgi, kuidas see soodustab laste füüsilist ja psühholoogilist kasvamist.

Eluterve keskkond Jalgpall on lihtne mäng, kuid selle pakutavad igapäevased õppetunnid on kuldaväärt: võistkonnatöö, distsipliin, kaaslastega arvestamine. Jalgpall arendab motoorseid oskusi, nagu tasakaal

kontakt nendega oleks tihedam kui vaid koondisekogunemised. Oluline on julgustada klubisid avama tüdrukute ja naiste gruppe ning samas panna neid mõistma, et selle spetsiifika on meeste jalgpallist oluliselt erinev. Tähtis on, et meeste domineeritav jalgpall usaldaks naisi ja naised usaldaksid ennast jalgpallis.

emaks saades. Meie Ave Pajol on imeilus ja koordinatsioon, ning õige treeningu tütar ja Heleri Saarel armas poeg ning nad korral soodustab see luustiku ja lihasmõlemad jätkavad jalgpalliga tipptasemel. konna mitmekülgset arengut. Koos Kui teie tütar näitab üles huvi jalgmängides ja treenides tekivad eluaegsed palli vastu või tahab trenni minna, siis sõprussidemed, kuid jalgpall võib avada ka uksed Euroopa ja USA ülikoolidesse. palun andke talle võimalus. Nad on enOlen inimesi tihtipeale kuulnud diselt teie tütred, kellel võivad peale teie väitmas, et jalgpalli mängides lõhuvad vanemlike soovide olla omad unistused neiud end ära. Statistika näitab, et kuigi ja püüdlused. Ärge võtke neilt võimavuti näol on tegemist kontaktiderohke lust saada osaks ilusast mängust. alaga, ei ole sellega tegelevad tüdrukud kuidagi vigastusalFoto: Lembit Peegel timad kui ükskõik millist teist sporti harrastades. Ajastul, kus ülekaalulisus, alkohol, suitsetamine ja narkootikumid ohustavad meie noorsugu, saab jalgpall pakkuda tervislike eluviisidega keskkonna. Treeneri juhendamise kaudu on see kontrollitud ja turvaline ning lastele samal ajal lõbus ja nauditav. Jalgpalliteele võib astuda juba tüdrukutirtsuna, käia sellel täiskasvanuks saamiseni ning juba ise Naiselike poosidega Eesti koondis ja Türgi naiskohtunik. 2011 SEPTEMBER JALKA

Martin Kaalma p체체ab palle Paide s채rgis samasuguse kindlusega nagu varem Eesti tippklubide ja koondise eest.

JALKA SEPTEMBER 2011

Foto: Lembit Peegel

usutlus

Martin Kaalma:

“Teinekord avastad end igasugu mõtete juurest.” Martin Kaalma ei saanudki end proovile panna välisklubis, aga Meistriliiga tasemel on ta mänginud kaheksas klubis. Ja just tema seisis postide vahel, kui Eesti alistas ajaloolises mängus Venemaa ning juhtis 9 minutit enne lõppu 2 : 1 Hollandi vastu. Ta on oma karjääriga rahul, aga vahel avastab end igasuguste mõtete juurest ... Indrek Schwede Eesti meistrisarjas oled teinud väravavahtidest tõenäoliselt parima karjääri. Kahe erineva meeskonnaga oled võitnud viis Eesti meistritiitlit ning mänginud kokku kaheksas erinevas Meistriliiga meeskonnas. Kas sa ise oskad nimetada need kaheksa? Lelle SK, Pärnu Tervis, Kuressaare, Narva, Flora, Levadia, Paide. Kuressaare ei mänginud siis Meistriliigas. Aga Norma ja Viljandi Tulevik? Jah, muidugi! 1993/1994. hooajal mängisid Tallinna Norma eest eriskummalise mängu, kus klubi pani meistritiitli lisamängule protesti märgiks välja teise koosseisu. Ega ma mäleta, kuidas see asi nii kaugele läks ja kuidas kõik täpselt oli, aga öeldi, et on vaja minna Flora vastu mängima. Zelinski lõi vist kolm väravat selles mängus. Kas sulle löödud väravad on mälus korralikult lahterdatud ja seisavad riiulis? On küll selliseid väravaid. Kui mõtlema jääd, tuleb meelde ning siis isegi suudad välja mõelda, kuidas need tulid. Kuskil pealuu sees on nad olemas. On väravaid, mis on väga selgelt meeles. Millised? Noh, väga lihtne. Näiteks kui Floraga kaotasime karikafinaalis Valgas Narvale ja mulle löödi ära poole väljaku pealt. See värav jääb meelde. Hollandi mäng? Jaa, need on meeles – mis ise lõime ning mis meile löödi. Hollandi mängu puhul on palju räägitud Taavi Rähni veast, aga kas sul endal ka midagi kripeldama jäi? Praegu on lihtne mõelda, et oleks võinud seda ja seda teha. Aga selles mõttes ikka jääb kripeldama, et kõik oli nii lähedal. Kuid üleüldiselt see ei kripelda. Järelikult sel hetkel see pidi nii minema. Kõik, kes väljakul, andsid endast isegi rohkem kui 100%. Tugevam ja kogenum võttis oma. 2006. aastal mängisid Narva Transi eest kõik 36 mängu ja alati 90 minutit. Trans sai hõbeda. Kuidas elu Narvas ja

Transis ka oli? Algusest peale oli kokkulepe, et Narvas ma elama ei hakka. Käisin mängudel, läksin päev enne mängu kohale. Tegin ühe trenni ja siis oli mäng. Meeskonna sisekliima oli väga hea. Kui see poleks hea olnud, poleks me hõbedale tulnud. Mis meeskonna ümber toimus – sel hetkel ei saanud paha sõna öelda. Kõik olid ühise asja eest väljas. Siis kihlveopettustest seoses Transiga ei räägitud, aga kas sa midagi kahtlast märkasid? (Mõtleb kaua – toim.) Ma arvan, et vastaste peale sel hooajal ei panustatud. Hõbeda ja pronksi peale oli Floraga kõva lahing. Olen suhteliselt veendunud, et vastaste peale panustamist ei käinud. Aga mida ma kuulsin, oli see, et oma võitude peale panustati. Mis pole ka normaalne, aga pole nii halb. Tekitati endale lisamotivatsiooni. Nii need asjad ei peaks käima. Sealt on lühike samm selleni, et hakata asju valesti tegema. Kas sind ka julgustati, et tekitaksid endale lisamotivatsiooni? Minu jaoks oli motivatsioon hõbeda eest võidelda. Siis on asjad paigast ära, kui pead hakkama panustega lisamotivatsiooni tekitama. Kui medalid motivatsiooni ei paku, on mõistlik hakata muu asjaga tegelema ja jalgpall sinnapaika jätta. Sa ei mängi enam mõnu ja naudingu pärast. Kuidas sa Narvasse üldse sattusid? Floraga lõppes leping. Mingi jutt oli selline, et Flora pidas sind pisut ülekaaluliseks. Ma ei oska seda öelda. Noh, kui Flora pidas, siis ... Teised ei pidanud. Ega me ei tea keegi, kes ja kunas ja miks rääkis. Käisin ka proovimas Rootsis, kus (Ingemar) Teever mängis, samuti proovisin Lätis. Siis oli veel Küprose variant õhus. See oli õhus lõpuni, aga Eestis hakkas hooaeg pihta. Pohlak helistas mitmeid kordi, et on variant Narva minna. Välismaa pakkumised polnud sellised, et pea ees kuhugi tormata. Narva pakkumine polnud halvem. Oli mängunälg. Mingi hetk ütlesin jaa. Kas treenisid siin? Ega ma Tallinnas olles päris ausalt öeldes pallitreeningutega ei tegelenud. Hoidsin end muude tegevustega vormis. 2011 SEPTEMBER JALKA

JALKA SEPTEMBER 2011

usutlus Foto: Lembit Peegel

cv Martin Kaalma (14.04.1977) 1993/94 FC Norma Tallinn 1/0 (ML) 1994/95 JK Tervis Pärnu --/-- (1L) 1994/95 FC Lelle --/-- (1L) 1995/96 JK Tervis Pärnu 17/0 (ML) 1996/97 FC Flora Tallinn 12/0 (ML) 1996/97 FC Lelle 10/0 (1L) 1997/98 SK Lelle 12/0 (ML) 1997/98 JK Vall Tallinn 10/0 (ML ÜT) 1998 FC Flora Tallinn 1/0 (ML) 1998 FC Kuressaare 12/3 (1L) 1999 SK Lelle 17/0 (ML) 1999 FC Kuressaare 11/0 (1L) 2000 JK Viljandi Tulevik 28/0 (ML) 2001 FC Flora Tallinn 24/0 (ML) 2002 FC Flora Tallinn 28/0 (ML) 2003 FC Flora Tallinn 24/0 (ML) 2004 FC Flora Tallinn 21/0 (ML) 2005 FC Flora Tallinn 24/0 (ML) 2006 Narva Trans 36/0 (ML) 2007 FC Levadia Tallinn 24/0 (ML) 2007 FC Levadia II Tallinn 1/0 (1L) 2008 FC Levadia Tallinn 25/0 (ML) 2009 FC Levadia Tallinn 33/0 (ML) 2010 FC Levadia Tallinn 14/0 (ML) 2011 Paide Linnameeskond 18/0 (ML) Eesti Meistriliiga võitja: 2001, 2002, 2003, 2007, 2008, 2009 Eesti Meistriliiga teine koht: 1993/94, 2006, 2010 Eesti Karikavõitja: 2006/07, 2009/10 Eesti Karikavõistluste finalist: 1999/00, 2000/01, 2002/03 Eesti Super Karika võitja: 2002, 2003, 2004, 2010 Eesti Super Karika finalist: 2007, 2008, 2009 Eesti koondis: 35/0. Debüüt 20.05.1995 vs Leedu 5 mitteametlikku mängu Eesti koondise eest U21 16/0, U19 1/0, U16 1/0

Martin Kaalma suutis rahvusvahelist taset näidata ka ainult Eesti liigas pallides.

Mis tegevustega? Sõpradega mängisin korvpalli, mõnikord jalgpalli, käisin jõusaalis. Üritasin olla aktiivne. Nagu see kõik näitab, siis ühe pallitreeninguga nädalas koos meeskonnaga ma väga palju kehvemaks ei jäänud. Vaim oli puhanud, jalgpallist ei olnud nii-öelda kõht täis. See on küll huvitav. Aga selleks ajaks oli juba mängitud ka. Ega oskused ära kao. Oli ka nii, et tundsin, et pallitrenni tahaks rohkem saada, siis läksin paar päeva varem Narva ja tegin meeskonnaga kakskolm treeningut. See oli oma enesetunde usaldamise küsimus. Kas Paides on nüüd samamoodi?

Paidega on kahjuks enam-vähem samamoodi. Sest Reimi jalgpallikoolis on poiste trennid ja Paide trennid samal kellaajal. Suvel on poiste trennid teisel ajal ja siis üritan ikka igal võimalikul ajal Paide trenni jõuda. Said oma jalgpallihariduse Tallinna Pantrite meeskonnas koos Meelis Roobaga. Olime koos ka Lelle SKs, Pärnu Tervises vist ka, aga Florasse läks tema varem. Rooba tundub olevat Paide Linnameeskonnas karmi sõnaga treener. Ega ta sulle ikka julge peale hüpata? Suhted on head (naerab). Kuni asi puudutab Paidet, siis on tema on treener, mina olen mängija. Kui on vaja öelda, siis 2011 SEPTEMBER JALKA

Raamatupidamisteenused Audiitorteenused Finants- ja 채riplaanide koostamine Maksukonsultatsioonid

JALKA SEPTEMBER 2011

usutlus on vaja öelda ja ta ütlebki. Minu asi mängijana on õigeid järeldusi teha. Kui pole põhjust, siis ta ei ütle ka. Aga nooremad saavad mis mühiseb? Ei, niisama ei öelda kellelegi midagi. Ta on aus treener. Kõik võivad sõltumata vanusest kriitikat saada. Kuidas Roobal on õnnestunud meeskond mängima panna? Nagu olen aru saanud, siis eelmise aastaga võrreldes on päris palju mängijaid ära saadetud või on nad ära läinud. Meelis on suutnud enda ümber koguda õiged mängijad, kes sobivad tema mänguskeemi. Igal mängijal on väljakul omad ülesanded. Kui on mängijad, keda tahad, ja kes saavad sinu ideedest aru, siis sats hakkab mängima. Järelikult Meelises mingi selline asi on, mis teeb temast hea treeneri. Kõik on amatöörid. Kas sina mängid ka sooja käepigistuse eest? Põhimõtteliselt küll. Tabeliseisu vaadates on sõna “nauding” õige sõna. Inimesed tulevad naudinguga mängule ja treeningule. Isegi Meistriliiga tasemel on võimalik palja naudinguga teha? Muidugi on! Keegi ei tule trenni ja mängule sellepärast, et peab tulema. See on vaba valik. Paide edu võti on meeskonna suurepärane sisekliima.

“

ühine, on keskendumine. See on väga sarnane. Pantrites mängis ka Andres Oper, kes on meie väljakumängijatest teinud vahest parima karjääri. Sa ei saanudki välismaale mängima. Miks? No, ma arvan, et üks kõige suurem põhjus oli praegusega võrreldes väiksem agenditöö. Puudus korralik agent. Kui agenti pole, siis mängija ei tea, kas tema vastu on üldse huvi tuntud. Oskuste poolest oleks võinud läbi lüüa ka mujal. Meil on Mart Poom, nüüd Sergei Pareiko, Pavel Londak, Artur Kotenko. Välismaale on kadunud ja ära vajunud Mihkel Aksalu. Uus lootus on Marko Meerits. Need on eilsed ja tänased välisklubides mängivad puurivahid. Ometi – kui peaks nimetama Eesti koondise suuri võite või suurimaid emotsioone pakkunud mänge, oled just sina olnud neis osaline. Võit Venemaa üle – väravas Kaalma, mälestusväärne mäng Lillekülas Hollandi vastu – väravas Kaalma. Selle koha pealt pole põhjust nuriseda. Ainuke asi, mis kripeldama jääb või mis võinuks olla natuke teistmoodi, olekski välisklubis mängimine. Siis võiks südamerahuga öelda, et ei olegi midagi rohkemat karjääris tahta. See “oleks” siis on ikkagi sinu sees? Jah, aga ta ei sega mind. Kuid teinekord avastad end igasugu mõtete juurest – kes teab, mis võinuks juhtuda. Kui sa õigel ajal minema ei saa, siis ongi keeruline.

Olen suhteliselt veendunud, et vastaste peale panustamist ei käinud. Kuid mida ma kuulsin, oli see, et oma võitude peale panustati.

Toksisid sõpradega palli ja võitsid Narvaga hõbemedali. Meistriliiga väravavahina mängisid edukalt koondise tasemel. Erinevalt väljakumängijaist saab väravavaht ka kohalike mängude pealt rahvusvahelisel tasemel hakkama. Väljakumängijana pead olema füüsiliselt valmis mitte just vastastega võidu jooksma, vaid tempoga kaasa minema. VäraSinu põhitöö on noortetreeneri amet Martin Reimi jalgvavahi töö on hoopis teistsugune. Meistriliiga mängude pealt pallikoolis. Kuidas see töö istub? on võimalik rahvusvahelisi mänge mängida. Väravavahil sõlVäga meeldib. Lastega tegeleda on töö, mida on mõnus teha. tub väga palju peast: kuidas olukorrad lahti mõtestad. VäraSeletad poistele ja üritad midagi selgeks teha, aga no ei tule, vavahil on võimalik saada Meistriliigas samasugune füüsiline ei tule, ei tule. Ja siis korraga hakkab asi toimima! Seda tööd koormus kui tippliigas. ei saa teha, kui see ei meeldi. Samas näitab Levadia edu eurosarjades, et ka klubi tasemel on võimalik Meistriliiga klubidel Euroopas mängida. Kas seriaalis Kelgukoerad osalesid ka naudinguga? Levadia pole Euroopas ühtegi pakki saanud. Kõik mängud Muidugi – see oli midagi uut. Küsiti, on olnud nibin-nabin, oleks võinud mida sellest plaanist arvan. Sai paar ka teistmoodi minna. Suurema-väikFoto: Lembit Peegel päeva mõeldud. Otsustasin ära proosema õnne korral võid päris kaugele vida. jõuda. Võib võtta ka Flora näite – 2000. aastate alguses, kui Arno Kas varem oli kokkupuudet näitlePijpers oli peatreener. Me ei saanud misega? kordagi edasi, aga pahatihti sai üks Ühe korra koolinäidendis olin puu. värav saatuslikuks. Elu on näidanud, Kostüüm oli seljas. Kelgukoertes olin et raha ei mängi ning paberi peal nõus osalema ka seepärast, et olen tugevam pool alati ei võida. Kas või sarja algusest peale vaadanud. Võin Paide näide – kui leiad meeskonda üles lugeda ühe käe sõrmedel neid mängijate näol selle õige koosluse, osasid, mis on vaatamata jäänud. keemia, siis on kõik võimalik. See on jalgpalli võlu. Muudes sportmänguKas õppisid sealt midagi? des võtab tugevam pool sagedamini Siin likvideerib Kaalma ohtu Levadia värava ees endise kodumeeskonna Flora vastu. Üks asi, mis on väravas seismisega oma ära.

„

2011 SEPTEMBER JALKA

peegli peegeldused

Oli Kalju kuu. Ja Flora–Levadia vastasseisu kuu Nõmme Kalju leer võib rõõmu tunda, sest ühtäkki püüti kinni meistrivõistluste liider Flora, kel tõsi küll, mäng varuks. Aga Flora–Levadia kaks omavahelist mängu tõestasid, et meie vuti suurim vastasseis on ikkagi Kalju-vaba. lembit peegel

Lennuk nimega Tarmo Neemelo tiirutas Nõmme Kalju – Tartu Tammeka mängu ajal aadressil Pidu 11 ehk Hiiu staadionil.

Tammeka peatreener Marko Kristal saab ennekõike tunda heameelt poja Patrici, mitte meeskonna edenemise üle. 30

JALKA SEPTEMBER 2011 JALKA

Meistiliiga parim väravakütt narvakas Aleksandrs Cekulajevs jäi alla Kalju väravavaht Kert Kütile.

peegli peegeldused

Poisu – eest ära, Kalju tuleb! Kaarel Kallandi on nõmmekatele ette jäänud. Tavaliselt on vastupidi: ajakirjanikud naeravad, peatreener naerab ka, aga mõrult. Vastupidiseid rolle näitavad Sergei Hoh lov-Simson (paremalt) Le vadiast, Siim Pulst Soccer netist ja Aet Süvari Eesti Päevalehest.

Augustikuu tuletas meelde, et Eesti jalgpalli kõige kõvem vastasseis on endiselt Flora–Levadia. Henri Anier (vasakul) võitleb šarunas Povilasega.

Igor Prins (vasakul) on kullasoonele sihtinud. Vä ravavaht Da niil Savitski ja kaugemad kü lalised tahaks selles eduloos rohkem män guaega. 2011 SEPTEMBER JALKA JALKA

JALKA SEPTEMBER 2011

Manchester City

Inglismaa

Joe Hart Foto: Tony Marshall/Scanpix

2011 SEPTEMBER JALKA

JALKA SEPTEMBER 2011

Chelsea

David Luiz Foto: Nigel French/Scanpix

2011 SEPTEMBER JALKA

Cesc Fabregas

Barcelona

Hispaania

JALKA SEPTEMBER 2011

Foto: Siu Wu/AP/Scanpix

2011 SEPTEMBER JALKA

taktikajutud

Flora ja Levadia kukutas eurosarjast ründetegevuse hambutus Jalka taktikaekspert Karel Voolaid võttis vaatluse all FC Flora ja FC Levadia euromängude korduskohtumised, kus mõlemal oli vaja kindlasti võitu, ent jäädi kokkuvõttes siiski kaotajaks. Flora rünnakualustused jäid liiga kammitsetuks

Viimati 2004. aastal Meistrite Liigas mänginud FC Flora vastaseks loositi II eelringiks pika ajalooga Iirimaa meister Shamrock Rovers. Kuna tegemist polnud siiski väga nimeka klubiga, siis nähti ka selles paaris võimalust edasipääsemiseks. Avamängus jäädi jõuliselt ja ründavalt mänginud Roversi vastu selgelt hätta ning hoolimata Valeri Minkeneni realiseerimata penaltist tuli olla rahul ka vaid 0 : 1 kaotusega. Peatreener Martin Reim ei olnud rahul paljude väljakul kaotatud üks-ühele-võitlustega ning palli valdamisel puudus mängijates vajalik enesekindlus. Korduskohtumises alustas Flora selgelt ründavama formatsiooniga 4-4-2, sest edasipääsuks vajati vähemalt väravat. Rovers omakorda vastas keskvälja kindlustava 4-1-4-1 asetusega. Mängu esimestest minutitest oli näha, et Roversi peamiseks eesmärgiks oli oma värav puutumatuna hoida. Kaitses mängiti kompaktselt ning rünnakul sirgjooneliselt. Pikad ettemängitud pallid jõulisele Gary Twiggile jäid püsima või langesid kiiresti teise lainena järele liikunud poolkaitsjatele. Äärekaitsjate toetus oli minimaalne ning kaitseliini ees mänginud Conor McCormack kindlustas Roversi pallikaotuse järel keskvälja. Flora rünnaku ülesehitus oli kaitsjate poolt liialt ettevaatlik ning Roversi hästi liikuvat poolkaitseliini üle mängida ei suudetud. Ründetsooni mängitud pikad pallid olid kas ebatäpsed või ei suutnud Siim Luts ega Henri Anier jõuliste Ken 38

JALKA SEPTEMBER 2011

Omani ja Craig Sivesi vastu õhuvõitlusi võita. Harva jõudis pall Nikolai Mašitševi ja Rauno Allikuni ning individuaalsed sooritused ründetsoonis ei toonud loodetud teravust. Kogu rünnaku efektiivsema alustamise võti seisnes Karl Palatu ja Nikita Baranovi liialt kammitsetud mängu ülesehituses. Puudus mängu ülesehitamise initsiatiivi haaramise julgus, mängiti küll riskivabalt, kuid vajaolev rünnaku alustamine läbi äärte puudus. Palli taga kiigutamine lõppes sageli Stanislav Pedõki pika löögiga, mis ette pidama ei jäänud. Ka ei toonud õlga vigastanud Alliku asemel mängu sekkunud Alo Dupikov olulist muudatust Flora mängupilti. Sergei Mošnikovi löök trahvikasti lähistelt ning Gert Kamsi läbisöödu tribüünidele kõmmutanud Henri Anieri löök jäid avapoolajal ainsateks Flora ohtlikes momentideks. Eesti Meistriliigas toimiv kiire palli ettetoimetamine ning teise rünnakulaine ja positsioonilise rünnaku ülesvõtmine ei töötanud, sest üks-ühele-võitlustes jäädi kehaliselt võimsamate Roversi mängijatega hätta. Ka kaitsetegevuses kiidaks iirlasi, kes suutsid tugevalt jalgadel seista, jalgadesse sissesõitmise ja mängu tempo allalöömisega ei tegeletud. Hoopis Flora mängijatel oli tükk tegu vastastelt palli tagasivõitmisega, patustati vigadega ning palli võitmisel kiirrünnakuid efektiivselt teha ei suudetud. Teisel poolajal florakatel initsiatiivi haarata ei õnnestunud, hoopis Roversi

mäng muutus kindlamaks ning hästi toimiv positsiooniline rünnak lubas äärekaitsjatel julgemalt rünnakut toetada. Roversi poolkaitsjate tsenderdused äärtelt tekitasid ridamisi ohtlikke olukordi Flora trahvikastis. Mitmel korral oli sunnitud sekkuma Pedõk või ei suutnud Roversi mängijad healt positsioonilt raami tabada. Mängu lõpuminutitel marulist survet Floral tekitada ei õnnestunud ning sadade võimsalt laulvate fännide kaastoel jõudis Shamrock Rovers teenitult esimest korda klubi 110aastase ajaloo jooksul Meistrite Liigas järgmisesse ringi. Õhuvõitlustes domineerinud Roversi mängijad tegutsesid rünnakul enesekindalt ja distsiplineeritult – pall püsis ründetsoonis, ääremängijad tsenderdasid võimalusel ning ründavad keskpoolkaitsjad kombineerisid lihtsalt. Meeskondlik kaitsetegvus oli tasemel ning kindel. Flora jäi hätta mängu ülesehitamisega, kaitsjad ei tegutsenud palliga piisavalt enesekindlalt, ründetsoonis kiirustati ning individuaalne meisterlikkus polnud tasemel, et Shamrock Roversit murda.

Levadial puudub piisava klassiga ründaja Kui FC Levadia UEFA Euroopa Liiga II eelringi vastaseks loositi Luksemburgi amatöörklubi FC Differdange 03, kirjutati meedias loosiõnnest ja jalgpalliringkondades vaadati juba kolmanda eelringi vastaste suunas. Ometi sepistas Luksemburgi eelmise hooaja karika-

võitja ja neljanda koha omanik üllatuse ning lülitas FC Levadia konkurentsist välja. Naasnud võõrsilt pettumust valmistava 0 : 0 viigiga, vajas Levadia korduskohtumisest võitu. Levadia alustas 4-4-2 formatsiooniga, Differdange vastas samaga. Mängu alguses kiire ja ehmatava kauglöögiga vastast üllatanud Levadia ei alustanud favoriidi seisusele kohaselt tormilise surve ja kiire tempoga, vaid vastupidi. Andrei Kalimullin ja Igor Morozov veeretasid palli taga kohati nii aeglaselt, et kääbusriiki esindava klubi mängijad said vahelduseks ka kaitses jalutada. Levadia mängu ülesehitamisel olid kaitsemängijate distantsid liiga väikesed. Tagatipuks küsisid veel kaitseliini ees palli Jevgeni Novikov ja Konstantin Nahk ning ülemine nelik Andero Pebre, Vitali Leitani, Janar Toometi ja Taijo Teniste isikus oli vastaste kaheksamehelise kaitsebloki vahel. Esimesel poolajal oli Aleksandr Puštovi põhiliseks käiguks pikk pall ründetsooni ja kui see ka sinna pidama saadi, ei suutnud Toomet ja Leitan loogilisi rünnakulahendusi tekitada. Teniste sai vähe palli ning Pebre üksiküritused ei kandnud vilja. Nahki sooritatud karistus- ja nurgalöögid suuremat ohtu Differdange väravat kaitsenud Julien Weberile ei kujutanud. 32. minutil koksas vabaks jäetud vanameister Philippe Lebresne Differdange ainukesest kornerist 1 : 0 külalistele ning Levadial läks kiireks! Kuid kogu esimese poolaja loiult tegutsenud võõrustajad korralikku rünnakurütmi leida ei suutnudki. Teisel poolajal tehtud vahetustest sekkunud Albert Taar ja Igor Subbotin tõid noortele mängijatele omast värskust – kiiret tegutsemist Levadia mängu ning väravahõngulisi momente tekitati ridamisi. Taar tegutses Novikovist tunduvalt kõrgemal ning Subbotin oli äärel terav ja jagas tsenderdusi. Ka kiire pressing pärast pallikaotust vastase poolel oli efektiivsem kui avapoolajal, kuid ründetsoonis vajalik kollilööja puudus. Rohked mänguseisakud ning vastasmeeskonna mängijate maaslamamised (loe: joogipausid) häirisid mängurütmi. Ridamisi teenitud karistus- ja nurga-

Weber

Leoni

Siebenaler

Pukvic

Teniste Lebresne

Leitan

Kettenmeyer

Bettner

Jänisch

Pebre

18 17

Nahk

14 Povilas

8 8

Piskor

Novikov

Caron

Podholjuzin

Toomet

Rodrigues

Kalimullin

Morozov

1 1 Simisko

Mõlema võistkonna formatsioonid: Levadia 4-4-2 ja Differdange 4-4-1-1. Levadia I poolajal palli valdamine ning mängijate peamised liikumised

Levadia II poolaja kõrgem asetus ning rünnaku ülesehitus läbi parema ääre.

Mannus

Sives

Oman

Stevens

11 Luts McCormack

Dennehy

20 16 Jürgenson

Finn

10 9

Palatu

Kams

Kelly

Minkenen

Baranov

Alliku Dupiov

Turner

Mošnikov Twigg

17 14

Anier

18 Mašišev

Sullivan

18 14

Pedõk

Mõlema võistkonna formatsioonid: Flora 4-4-2, Sharmrock 4-1-4-1 ning Roversi poolkaitsjate liikumised.

Flora rünnaku ülesehitusest läbi äärte puuduv käik. (joonisel punasega)

löögid edu ei toonud ning mängulistest olukordadest sajaprotsendilisi võimalusi tekitada ei suudetud. Differdange kohta võiks ütelda, et tegemist oli Eesti Meistriliiga keskmisel tasemel meeskonnaga. Mängu ülesehitusega ei hiilatud, rünnakutegevus sisuliselt puudus, kuid kaitses saadi pallile pihta küll ning hoiti oma positsioone hästi.

Pettumust valmistava tulemuse põhjuseid tasub otsida Levadia ründeliinist. Tõenäoliselt pole ka Meistriliigas väravalöömisega hädas oleva FC Levadia ajaloos nii kehva ründajate valikuga hooaega olnud. Euroeduks vajaliku klassiga ründajaid, nagu olid Zelinski, Andrejev, Neemelo, Gussev, Kink, Voskoboinikov jt, Levadial praegu lihtsalt ei ole. 2011 SEPTEMBER JALKA

jalka tuleb külla

Põltsamaa Felix maadleb väikese koha hädadega Paarkümmend aastat Põltsamaa vallas vutivankrit vedanud Väino Treiman tahab jalgpalliga lõpparve teha. Aga nõnda on ta varemgi öelnud. Eesti tütarlaste koondistele on ta kasvatanud mitmeid klassiga mängijaid. Indrek Schwede

äino Treiman on aastaid ähvardanud jalgpallitreeneri ameti maha panna. Põltsamaa Tervises on ta paarkümmend aastat treeninud peamiselt tüdrukuid, kuid nüüd on valik lõplikult kaldumas ... kiiruisutamise kasuks. Treimani käe alt on välja kasvanud Eesti noortekoondise ja meistriliiga tasemel korv-, võrk- ja käsipallureid, maadlejaid, mitmeid naisjalgpallureid ning tema juhendamisel treenib meie kiiruisutamiskoondis. “Mulle on öeldud, et olen spordi prostituut,” muheleb Väino Treiman, kel on seljas T-särk kirjaga “ISU Junior World Cup speed skating” ja selgitab: “Sest tegelen nii paljude aladega.” Mehe juttu kuulates saab selgeks, et eelkõige tuleb loobumisotsust otsida väikeste kohtade hädast: valik on väike ning raske on komplekteerida võistkondi samaealistest poistest või tüdrukutest. “Tõsiseid probleeme on suurel platsil – siis on iga mängu eel karvad püsti, kas saad satsi kokku või mitte,” kirjeldab Väino Treiman talle liigagi tuttavat olukorda. Ta tunnistab, et jalgpallitreeneri ametiga pole ta lõpetanud üksnes tublide tüdrukute pärast. Pole südant neid maha jätta. Samas on Treiman pettunud neis noortes, kes ei viitsi korralikult treeningul käia või keelduvad võistlustele tulemast. “Olen nelja satsiga osalenud Eesti meistrivõistlustel, nagu mulle oleks seda vaja,” ütleb Treiman südamepõhjast. “Trennis käidi, aga kui oli võistlustele sõit, avastasin, et võistkond pole koos ning pidin minema küla peale neid kinni püüdma ja manguma, et nad kaasa tuleksid. Praegu küsivad poisid, miks me trenni ei tee. Mina vastu, et te ju saatsite mu kuu 40

JALKA SEPTEMBER 2011

Foto: Aldo Luud

Marita Kose (nr 5) tekitas Flora kaitsele rohkelt peavalu.

Foto: Aldo Luud

Mängu ajal käis ka kõrvalasuval asfaldil vilgas tegevus.

Foto: Aldo Luud

jalka tuleb külla Foto: Aldo Luud

Foto: Aldo Luud

Jalgpall tõmbab Esku noori staadionile.

peale. Poistega nokin praegu ka natuke teha, aga see on vana rasva pealt. Eelmisel aastal tulime maakonna meistriks.” Nüüd tegeleb Treiman peamiselt tüdrukutega, kuigi tunnistab, et “tüdrukute treeneril tulevad hallid karvad varem pähe”. Ja tüdrukud on tal tublid: mullu võideti Põltsamaa Tervise nime all Eesti meistrikuld B-klassis. Tänavu mängib sama naiskond Põltsamaa Felixi nime all A-klassi meistrivõistlustel. Jalka külastas Felixi 2. augusti meistrivõistluste mängu Tallinna Flora vastu.

Noortekoondislased platsil Põltsamaa külje all Eskus toimunud mängus avaldas kolmandal kohal olev Felix liider Florale südi vastupanu. Selleks oli ka ainest. Keskkaitses tegutses Eesti U19 koondise kaitsepaar Grete-Lilijane Küppas ja Silja Goroško. Keskpoolkaitses hoidis aga korda majas kolmas koondislane Riin Emajõe, kes Goroškoga on kokkumänginud paar rannavõrkpallis. Platsil olid ka U17 koondislased Eva Nõmme ja Carolin Taling. Vaheajal pahandas Flora treener Allan Soomets omadega: “Kõik pallid keskväljakul võidavad vastased! Või saame ise korraks pea vahele ja pall on kohe vastasel.” Flora oli tegelikult selleks ajaks 2 : 0 eduseisus ja võitis mängu 3 : 0. Tallinlannade koosseis oli ühtlasem, Põltsamaa Felixile sai saatuslikuks ebaühtlasem tase. Just see, millest Väino Treiman rääkis: väike valik. “Adaveres läks sel aastal kooli kaks last!” toob endine valla spordijuht Treiman võrdluse. “Varem andsin trenne kolmes valla koolis: Eskus, Lustiveres ja Adaveres. Enam mitte. Meil pole nagunii

Põltsamaa Felixi tüdrukud (vasakult) Merili Tamm, Silri Saar, Grete-Lilijane Küppas ja Riin Emajõe (nr 10) saavad kamba peale ohtliku olukorra likvideeritud.

klassikaline jalkasats, sest meil on naiskonnas kergejõustiklasi ja võrkpallureid.” “Palka saan üksnes kiiruisutamise eest, jalgpallitüdrukuid ei toeta linn ega vald,” jätkab Treiman. “Naiskond kuulub vallale ja linn pole nõus maksma, kuigi pooled tüdrukud on linnast. Vallal pole raha. Vahel on virisetud, et kogu raha läheb kiiruisutamisele ning ma olen siis vahel kiiruisutamisest jalgpallile raha näpistanud.” Samas tunnistab Treiman, et aegajalt saab ta siiski tasuta Põltsamaa kunstmurul treenida ning vald on talle ostnud ka Peugeot’ bussi: “Vahel unustad ära, et see on ka raha.”

Foto: Aldo Luud

Kas Väino Treimani viimane aasta jalgpallis?

Vaimustus naiste jalkast Treiman ise alustas kakskümmend aastat tagasi poistega, kelle seas oli ka mõni üksik tüdruk, kes hakkas silma paistma. Teatud eas arenevad tüdrukud kiiremini. Treimani pundis oligi vahel nii, et tüdrukuid lõid väravaid ja poisid lasid endale lüüa. Turniiril Taanis nägi ta elus esimest korda naiste jalgpalli ja vaimustus. Kodus tagasi, kutsus ta tüdrukud trenni. Tuli 16 piigat. Järgmises trennis polnud enam kedagi. Selgus, et kõige parema tüdruku ema oli kuulutanud: jalgpall teeb jalad kõveraks! Aga tüdrukute vutivanker hakkas ikkagi liikuma. Tartu ülikoolis kehakultuuri teaduskonna lõpetanud Väino Treiman on tegelikult kergejõustiklane, kes 1972. aastal võitis Eesti meistrivõistlustel hõbemedali. Ometi hakkas ta üheksakümnendate alguses Põltsamaa vallas tegelema just jalgpalliga. Valla spordijuhina pidi ta lastele suveks tegevust otsima ja jalgpall oli selleks kõige sobivam.

Foto: Aldo Luud

Silja Goroško mängib ka Eesti U19 koondises. 2011 SEPTEMBER JALKA

jalka tuleb külla Foto: Aldo Luud

Põltsamaa Felix all vasakult: Eva Nõmme, Anni Eerik, Sirli Saar, Merili Tamm, Marita Kose, Egle Kadastik. Taga vasakult: Geithy Ott, Keit Kill, Grete-Lilijane Küppas, Grete Rohtmets, treener Väino Treiman, Silja Goroško, Riin Emajõe, Carolin Taling.

Järgnesid noortele mõeldud Snickers Cupid, mida Treiman meenutab tänini hea sõnaga: “Võitja sai kohe välismaale!” Ja veel: “Võitjale anti kotitäis palle!” See kotitäis palle oli suur asi. Treiman meenutab, kuidas ta oli kehalise kasvatuse õpetaja, oli talv ja suusaveerand, aga lund polnud. Treiman tahtis aga ausalt oma ainet anda ja tegi liuvälja. Uisutama tuli ainult üks laps, sest teistel polnud uiske ... Aga paarkümmend aastat tagasi kallutasid kotitäis palle ja ahvatlevad välissõidud paljusid väikesi koole jalgpalli poole. Snickersi turniirid tõmbasid maakoolid käima, nagu nende turniiride kadumine tähendas ka jalkaelu vaibumist maal. Treimani kinnitusel oli üheksakümnendatel palju tüdrukute võistkondi, kes tasemelt võinuks mängida Eesti meistrivõistlustel, kuid ei julgenud. Nad kohtusid omavahel Snickers Cupil. “Maal on suur ressurss kas või naiste jalgpalli jaoks,” on Treiman veendunud. “Suured klubid linnades ei suuda tegelikult endale naisi kasvatada. Aivar Pohlak alustas üheksakümnendatel õigest otsast, pöörates tähelepanu maakoolidele.”

Pettunud atesteerimises Väino Treiman ei varja oma pettumust treenerite atesteerimise põhimõtetes ja ütleb ausalt, et seegi on mõjutanud tema suhtumist jalgpallis jätkamise suhtes: “Olen 40 aastat spordis olnud, jalkaliit tegi nädalased kursused ja andis mulle kõige madalama treeneriastme. Sain Põlva Lootose tüdrukust pool 42

JALKA SEPTEMBER 2011

Foto: Aldo Luud

Grete-Lilijane Küppas ei jõua enam midagi päästa – pall on väravas.

Foto: Aldo Luud

Seekord fännide pasun ei aidanud.

Foto: Aldo Luud

punkti vähem ja tema sai juba kraadi võrra kõrgema astme. Tema on ainult jalkat mänginud, pole treeneritööd teinudki, mina olen oma tüdrukutega hõbemedalil olnud – see tegi hinge täis! Sain Treener I paberid. Rääkisin sellest juhatuse liikme (Vaapo) Vaheriga, mu dokumendid vaadati üle ja anti Treener II. Jalgpall ei tunnista veneaegset kehakultuuri kõrgharidust! Kergejõustik andis kohe III kategooria ja kiiruisutamine lausa IV kategooria. Ma ütlesin neile, et ma pole seda väärt, aga ikka anti. Mul olid jalgpallis grupid, tulemused ja haridus, aga alaliit ei aktsepteeri seda! Aktsepteeritakse nädalapikkust kursust! Üks asi on väljaku ääres olla, aga treener peab teadma ja tegema veel palju muudki. Tunnustamisega võib palju saavutada, ega siis asjata öelda, et kiida lolli, siis loll teeb!” Treimanil on hinge läinud ka naiste koondise peatreeneri Keith Boanase lause, et klubid teevad kehvasti tööd. Joone asemel punktiir. “Aga meil polegi ju klubi!”

räägib Treiman rahulikult. “Meil on lihtsalt naiskond. Eks tule ja paku abi! Sageli heidetakse ette, et miks te seda trennis ei räägi ega õpeta, aga kuidas seda teha, kui vahel on kohal ainult kaks tüdrukut.” Kriitilist silma jätkub Treimanil ka oma teise ala, kiiruisutamise suhtes. Ta oli 12aastane, kui Ants Antson võitis Innsbruckis olümpiakulla. Nüüd on tosin aastat Adaveres korraldatud Antsoni võidu auks võistlust “Kuldne 1500”. “Aga ta pole ühelgi aastal suvatsenud kohale tulla!” lajatab Treiman. “Meie siin arendame ala, aga tema töötab vastu, öeldes avalikult, et selle alaga pole mõtet tegeleda. Samas on meil üks poiss ja üks tüdruk Saksamaal akadeemias. Me võime OMile jõuda. Meil on noorte MK-l võistelnud kaks poissi ja üks tüdruk, mis on kõva sõna, sest sinna saab ainult normatiive täites.” Külaskäigu lõpus pärib Jalka uuesti üle, kas järgmisest aastast on Treimanil jalgpalliga lõpp? “Oh, ma olen nii palju öelnud, et olen viimast aastat jalgpallis!” reageerib Väino Treiman siiralt. “Aga selge on see, et A-klass lõpetab ja teist gruppi mul praegu pole. Olen kiiruisutamisega palju välismaal, sest siin pole jääd. Kui vald jalgpalli ei toeta, siis ...” ... Teie uut gruppi ka ei võta? “Einoh, see grupp on ka tänu Indrek Käole,” vastab Treiman uuele küsimusele. “Lased end ära rääkida, annad jälle alla, registreerid võistkonna, siis tuled medalile ja järgmisel aastal on raske mitte jätkata. Aga kui naiskonda kokku ei saa ja mängule ei lähe, saad soolase trahvi. Väikese koha häda. Aga lapsi ma petta ei saa.”

2011 SEPTEMBER JALKA

Foto: Suzanne Plunkett/Reuters/Scanpix

David Luiz naudib Chelsea eest m채ngimist t채iel rinnal.

JALKA SEPTEMBER 2011

välistäht

Tummfilmide staar –

David Luiz Tuntuks võib saada ilusate väravatega, tuntuks võib saada heade söötudega. See mees aga teeb nime suurepärase kaitsetöö … ja kohutava inglise keelega. Tema nimi on David Luiz. Jako Arula

avid Luiz saabus Londoni Chelseasse pärast pikka üleminekusaagat Lissaboni Benficast ning alustas oma karjääri Inglise kõrgliigas suurepäraste mängudega. Juba oma teises kohtumises valiti ta mängu parimaks. Kohe sai ta ka fännide poolehoiu osaliseks. Peale hea esituse palliplatsil oli aga oma roll ka mänguvälisel tegevusel. Nimelt võttis mees juba klubisse saabudes esimestest pressikonverentsidest osa, kuigi ei osanud sõnagi inglise keelt. Ühes mängujärgses usutluses koos meeskonnakaaslaste Fernando Torrese ja Frank Lampardiga suutis ta vaatajaid naerutada üliempaatilise noogutamisega, justkui kiites kõike heaks … ise sõnagi aru saamata. Teises sarnases videos matkis Luiz üht telereporterit. Ajakirjanikul polnud sellest aimugi ning terve klipi jooksul saatis reporteri juttu taustal etlev jalgpallur. Video on portaalis Youtube vägagi populaarne – seda on vaadatud üle poole miljoni korra. Kindlasti aitab populaarsusele kaasa ka David Luizi omapärane väljanägemine. Tal on peaaegu õlgadeni ulatuvad kräsus juuksed, millega ta meenutab multifilmist Simpsonid pärit kurjategijat, Sideshow Bobi. Koomiksilaadne välimus ei ole aga takistanud vaesest perest pärit mängijal säravat karjääri teha.

juba 20 aastaselt profikarjäärist loobuma, et oma naist ja lapsi toetada.” Ta ütles noorele Luizile, et tema oma unistused täide viiks, sest ta isal polnud see kunagi võimalik. Nüüdseks on David Luiz oma perekonna peamine toetaja.

“

Teises sarnases videos matkis Luiz üht telereporterit. Ajakirjanikul polnud sellest aimugi ning terve klipi jooksul saatis reporteri juttu taustal etlev jalgpallur.

„

Oma jalgpallurikarjääri alustas ta kohalikus meeskonnas, kuid liitus pärast kaht aastat Vitoriaga. Selleks ajaks oli ta 14aastane ning teda pandi mängima kaitsva poolkaitsja kohta. Sellel positsioonil aga meest edu ei saatnud ning palju ei jäänud puudu, et teda oleks üldse meeskonnast minema saadetud. Varsti liigutati ta siiski keskkaitsesse ja seal lahvatas Luizi täht. 19aastaselt jäi kaitsja oma esitustega silma ka suurematele klubidele. Portugali tugevaimas liigas mängiv Lissaboni Benfica otsis just asendust Richardo Rochale, kes äsja Tottenhami Hotspursi müüdi.

Isa täitmata unistus

šerif igas karistusalas

David Luiz sündis Diademas, Brasiilias. Tema pere ei elanud küll rikkalt, aga seal piirkonnas oli see üsna tavaline. “Muide, ka tema isa oli jalgpallur ning mängis arvestataval tasemel. Siiski ei teeninud noored mängumehed sel ajal Brasiilias piisavalt palju ning David Luizi isa pidi

31. jaanuaril aastal 2007 jätkaski David Luiz oma karjääri Benficas, kõigepealt laenulepingu alusel ning hiljem juba meeskonna ametliku liikmena. Seal sai ta üsna pea fännide lemmikuks. Oma suurepärase mängulugemise ja positsioonivalikuga oli ta raskeks pähkliks

kõigile Portugali liiga ründajatele. Trahvikasti valitsejana sai ta fännide käest ka sobiva hüüdnime – šerif. Kuigi mees on 189 sentimeetri pikkune, ei pidanud ta paljuks peale kaitsetöö ka ründesse liikuda – peavõitluseks vajalik hüppevõime on tal hea. Edukaimaks hooajaks kujunes David Luizil 2009/2010. Ta mängis 49 ametlikku kohtumist, lõi kolm väravat ning aitas Benfica pärast viieaastast pausi taas Portugali meistriks. Lisaks sai ta pea kohale tõsta ka Portugali Liigakarika. Võimsa hooaja kulminatsiooniks tunnistati ta ka liiga parimaks mängijaks. Järgmist hooaega alustas David Luiz veel Benfica särgis, aga seda mitte enam kauaks.

Tehing jääb ära!? Veel aasta viimasel päeval ilmus meediasse teade, et Londoni suurklubi Chelsea tegi oma pakkumise mehe palkamiseks. Selle suuruseks märgiti siis umbes 17 miljonit inglise naela, aga see lükati Benfica poolt stoilise rahuga tagasi. Juba teati, mis mehe tegelik väärtus turul võiks olla, sest oma huvi keskkaitsja vastu näitas ka Manchester City. Paar nädalat hiljem tuli teade uue pakkumise kohta. Seekord 20 miljonit naela. Ka see pakkumine ei rahuldanud Benficat ning kolm päeva enne tehingut ilmusid lehtedesse teated, nagu jääks leping Chelseaga üldse sõlmimata. Õli valas tulle Benfica president Luis Filipe Vieira, kes teatas pressile: “Tehing jääb ära!” Meedia oli hämmingus, kuid kogenud üleminekute asjatundjad teadsid – küllap üritab Benfica juhtkond veel tehingust viimast võtta. Nii see ka läks ja 25 miljoni naela eest sai 31. jaanuaril 2011 SEPTEMBER JALKA

välistäht

Foto: Mike Egerton/Scanpix

Täisnimi: David Luiz Moreira Marinho Sündinud: 22. aprill 1987 Sünnikoht: Diadema, Brasiilia Pikkus: 188 cm Särginumber: 4 Klubi: Londoni Chelsea Positsioon: kaitsja Varasemad klubid: Vitoria, Lissaboni Benfica

Hüüdnimed: Šerif, Sideshow Bob

just tema tugevam külg ning see väljendus ka tema tänukõnes fännidele, mille ta edastas pärast kuu mängijaks saamist. Tema teadaanne toetajatele võiks eesti keeles kõlada umbes nii: “Aitäh, toetus. Mulle meeldib jalgpall. Ma armastan Chelseat.”

Tulevane kapten?

Õhuvõitluses ManU esiründaja Wayne Rooney’ga.

2011 David Luizist viie- ja pooleaastase lepinguga Londoni Chelsea mängija, särginumbriks 4. Samal päeval hankis Chelsea 50 miljoni naela eest ka superstaari staatuses olnud Fernando Torrese. Teadagi, kumb on Londonis senimaani rohkem mehetegusid teinud. Nimelt ei suutnud tähtründaja Torres jalga valgeks saada neljateistkümnes järjestikuses mängus. Rohkem kui kaks korda odavamalt soetatud David Luiz seevastu oli oma parimas hoos esimestest mängudest peale.

“Aitäh, toetus!” Sellega algaski tema tähelend Inglise kõrgliigas. Oma teises mängus sai ta platsile juba algkoosseisus. Fulhami vastu küll viigistati, kuid sellest piisas, et talle omistataks mängu parima tiitel. Chelsea meeskonda sulandus kräsupäine noormees kiirelt ning ta jätkas häid esitusi sinisärklaste eest. Luizi 46

JALKA SEPTEMBER 2011

seniajani meeldejäävaim mäng Inglise kõrgliigas oli kindlasti Manchester Unitedi vastu. Tema oli meeskonna 1 : 1 värava autoriks ning hiljem Chelsea selle kohtumise ka võitis. Olulisemaks teeb värava ka see, et tol hetkel käis veel tihe võitlus meistritiitli peale. Ka oma teise värava Chelsea eest lõi ta Manchesteri meeskonna vastu, seekord 2 : 0 võidumängus Manchester City vastu. Märtsis kuulutati David Luiz Inglise kõrgliiga kuu parimaks mängijaks. Sellega on ta, muide, alles kolmas brasiillane, kes selle tiitli üldse teeninud on: 1997. aasta märtsis Juninho Paulista, 2004. aasta veebruaris Londoni Arsenali mees Edu ning 2011. aasta märtsis David Luiz. Siin on märgata isegi huvitavat seaduspära: tiitel on läinud brasiillastele enam-vähem iga seitsme aasta tagant. Nagu mainitud, ei ole inglise keel

Siiski pole hoolimata heast esitusest tegemist valmis mängumehega ning 24aastasena on tal veel küllaga kogemusi vaja. Seda näitas ka intsident mängus, kus Manchester United skooriga 2 : 1 Chelseat võitis. Esimene värav, mis sündis juba 36. sekundil, oli suuresti David Luizi süü. Pärast väravat tormas Chelsea treener Carlo Ancelotti vihaselt väljaku äärde ning avaldas oma arvamust kaitsja tegutsemise kohta. David Luiz seevastu protestis tuliselt ning näitas treeneri vastu üles äärmist lugupidamatust. 2011/2012. hooaja alguses vahetus Chelseas peatreener ja pukki toodi üks lootustandvamaid noori treenereid, Andre Villas-Boas. Loomulikult on David Luiz positiivselt meelestatud. Noore peatreeneri tulekuga loodab ta peale isiklike tiitlite ka meeskondlikke auhindu võita ning samuti Meistrite liigas särada. Oma esimesel hooajal ta keelu tõttu seal kaasa teha ei saanudki. Positiivset ja professionaalset suhtumist täheldab ka tema keskkaitsepartner John Terry: “Sellise kvaliteediga mängijal on suur tulevik. Ühel päeval võime me teda näha Chelsea kaptenina.” Kindlasti annab see David Luizile motivatsiooni juurde ning kes teab, ehk läheb John Terry ennustus täide.

maailm

Inglise kõrgliiga – ülisuurtes võlgades ja ülitõhus rahamasin

1992. aasta suvel, kui Eesti sai päris oma valuuta, alustati Inglismaal uut laadi kõrgliigaga, Premier League’iga. 19 aastat hiljem on Eesti kroon muuseumieksponaat, inglaste meistrisari maailmale eeskujuks. Ja hoiatuseks. Lennart Komp

ärimudel ei tuleks kõne alla küllap 992. aastal kuulus Manchester harva, kui üldse, alla 71% langenud, üheski teises valdkonnas. United kohaliku lihatöösturi hooajal 2000/2001 oli koguni 101%. Paljud klubid, eeskätt esiliiga omad, pojale, Arsenali juhtis perekond Alatised hiigelvõlad võtavad suuri riske kõrgepalgaliste mänEatoni kooli vilistlasi, Liverpooli gijate näol, mis peaks ära tasuma juhul, Juba kolm aastat tagasi lähenes Inglise kontrollis Mersey majutusärimees. kui tõustakse astme võrra kõrgemale. Selle klubide koguvõlg 3,5 miljardile eurole. Ükski neist suurtest ei olnud valitsev mittejuhtumisel on karistus kerge tulema. Paljusid investoreid see ei morjenda, meister. Selleks oli Leeds United, Ere näide on Leeds United. Hooajal sest klubi omaniku staatus on prestiižne kelle ootamatu triumfi arhitektiks 2000/2001 jõudis Leeds Meistrite Liiga avalikkuse ning ühe unelma täitmine oli prantslane Eric Cantona. Üks 11 poolfinaali, kuid järgnevaks hooajaks inimese enda jaoks. Nii sõltub laias välismaalasest, kes alustas 1992. aasta Euroopa mainekamasse liigasse ei kvaaugustis liiga avavoorus algkoosseisus. laastus terve Inglise jalgpall omanike lifitseerutud. Sealt edasi algas vaikne Lapates kalendrit ligi 20 aastat edasi, ja investorite tahtest suuri võlgu uute mandumine. Võlgade katteks müüdi rahakoormatega klattida. on äsja eurosarjades osalemise keelust mängijaid ostuhinnast oluliselt odavaMis peaks tegema aga iga inglase vabanenud liigast kujunenud teerajaja. malt, sportlik tase langes ja 2004. aasta ärevaks, on fakt, et enamikku suurtest 1992/1993. ja 2006/2007. hooaja vakevadel kukuti esiliigasse. 2007. aastal klubidest juhitakse välismaalt. Peaks hel kasvas klubide käive 900%, 194,6 läks klubi saneerimisele ja 2008. aastat keegi oma äridega põhja minema või miljonist eurost 1751 miljoni euroni. lihtsalt tüdima, jääb klubi oma hiigelvõ- alustati juba tugevuselt kolmandas liigas. Püramiidi tipu rikastumine tõi kaasa Ka paljude suurklubide ärimudel on rala alla üksi ägama. Säärane kummaline ka alumiste korruste jõukuse kasvu. Nii jatud Meistrite Liigasse kvakerkis esiliiga klubide käilifitseerumise ja sellega seove vahemikus 1997–2007 tud mammonaga. Esinelikust 179% ehk 213 miljonilt Foto: Mike Egerton/Scanpix väljajäämine tähendab kõigi eurolt 377 miljonini. jaoks väikest katastroofi. Üüratute käibenumbrite Ameeriklastest omanike varjukülg on alatine kahjum, lisandumisega Inglismaale mida klubid on viimase on kõne alla tulnud mitmed 20 aasta jooksul tootnud. Põhja-Ameerika profiliigades PremierLeague’i ajaloo jookkasutusel olevad ärimudelid, sul ei ole ükski selle klubi isegi kuid Euroopa konteksti ei ole nulli jõudnud, sama kehtib ka need sageli sobinud, kuna tekolme järgmise astme esingemist ei ole n-ö suletud liigaduste puhul. Ellu on jäädud dega, sest sportlike tulemuste vaid tänu investorite rahapõhjal võib tõusta kõrgemale süstidele, 50 klubi on läinud ja langeda madalamale. Nii pankrotti või saneerimisele. ei saa klubisid tasakaalustada Kõige ilmsem põhjus on draft’i valikutega või viia sisse kõrged palgad. 2006/2007. teletulude võrdset jaotust. hooajal moodustas kõrgliiga Ometi ei saa mööda vaaklubide käibest koguni 63% data tõsiasjast, et Inglismaa palgafond. Järgmisel kolmel uus kõrgliiga on muutnud astmel oli see vastavalt 79%, jalgpalli oma sünnimaal, 74% ja 67%. Esiliigas on Noor hispaanlane David de Gea on üks Premier League’i värskemaid oste – Manchester Euroopas ning isegi Aasias see viimase 15 aasta jooksul United loodab temast endale uut puurilukku. 2011 SEPTEMBER JALKA

maailm Fotod: Scanpix

Aus mäng, ka rahaliselt

Sügisel kaks aastat tagasi võttis UEFA täitevkomitee ühehäälselt vastu kontseptsiooni, mis peaks mõjuma tervendavalt kogu Euroopa jalgpallile. Selle peamisteks eesmärkideks on: - klubijalgpalli rahaasjade suurem distsiplineeritus ja ratsionaalsus; - vähendada palgasurvet ja üleminekutasusid; - julgustada klubisid tegutsema oma võimekuse piirides; - julgustada pikaajalisi investeerin-

ja Aafrikas. Sõltuvalt maitsest ei pruugi see olla küll tugevaim, kuid kindlasti mõjuvõimsaim. Nii väljakul, selle väliselt kui ka isegi taevastes kõrgustes, kuhu spetsiaalselt Premier League’i edastamiseks on lennutatud satelliite.

Liigat näeb 212 territooriumil

Valik välismaised Premier League’i omanikke: Arsenal – Stan Kroenke (USA), Aston Villa – Randy Lerner (USA), Chelsea – Roman Abramovitš (Venemaa), Manchester City – Mansour bin Zayed Al Nahyan (AÜE), Liverpool – Tom Werner (USA).

JALKA SEPTEMBER 2011

Ja hoolimata võlgadest on seda saatnud peadpööritav kommertsedu. Hispaania hiiud Barcelona ja Real Madrid võivad olla rikkaimad maailmas, kuid Inglismaal on rahajaotus võrdsem. Isegi tilluke Blackpool teenis mullu 44,6 miljonit eurot teleraha, kuna meistriks tulnud Manchester Unitedi kontole kõlises juurde 68,6 miljonit eurot. Liiga on muutunud rahamasinaks, ka mängijate jaoks. Cantona kümnest kolleegist 1992. aastal on jõutud olukorda, kus vaid kolmandik igal nädalavahetusel väljakule jookvaist meestest võiks esindada Inglise koondist. Albionile meelitab välismaalasi aga just raha, sest kõigi pallurite palkade summa ületab uhkelt teiste suurliigade omad. 20 aasta jooksul on neid kõrgliiga klubidest läbi käinud enam kui 1300. Inglismaal ei ole kunagi olnud nii palju rahvusvahelist talenti kui praegu ja lähimas minevikus. Gianfranco Zola, Thierry Henry, Dennis Bergkamp, Cristiano Ronaldo, Didier Drogba, Cesc Fabregas, Peter Schmeichel jne on nimed, mida oskavad nimetada jalgpallikauged inimesed Eestis. Inglise enda ässad ei trügi välisliigadesse ja nii saavad nad mängida Meistrite Liiga tiitlite eest kodumaa klubides. Pärast Heyseli tragöödiale järgnenud eurosarja keelu lõppemist olid Inglise klubid igas mõttes autsaiderid. Novembriks olid kõik välja pudenenud ja said rahulikult koduliiga tegemistele

guid noortetöösse ja infrastruktuuri; - kaitsta Euroopa klubijalgpalli elujõulisust; Rahalise ausa mängu põhimõtteid hakati rakendama sel suvel ja lõpule plaanib UEFA nendega jõuda kolme aasta jooksul. Tänavu suvest hakkas spetsiaalne kontrollpaneel jälgima klubide palga- ja üleminekusummasid. Kahe aasta jooksul jälgitakse klubide rahavooge sihiga aidata klubidel nulli jõuda.

pühenduda. Vahemikus 1992–2001 jõudis Meistrite Liiga finaali vaid üks klubi, ManU 1999. aastal võitjaks tulles. Viimase kümne aasta jooksul on sinna jõutud koguni seitsmel korral. Kui juba nii suur edu kedagi saadab, tahab sellest osa saada üha enam inimesi. Viimati ostis ülekandeõigused Lõuna-Sudaan, saades 212. territooriumiks, kus Inglismaa parimat vutti näha saab. Nii on välismaalt saadav teleraha kümne aastaga kasvanud 68,6 miljonilt 526 miljoni euroni, mis on tasakaalustanud kodumaise lepingusumma tõusu peatumist. Viimati oli see “vaid” 679 miljonit eurot. Liiga viib turu-uuringuid läbi 30 riigis, klubid pidasid tänavu suvel 40 sõpruskohtumist 12 välisriigis, nende kodulehekülgi saab lugeda mitmes keeles, et maksimaalselt kasutada ära Aasias asuvat tohutut fännibaasi. Ameerika profiliigade eeskujul hauti isegi plaani üks voor pidada võõrsil, kuid fännide surve tõttu sellest loobuti. Ajal, mil Inglise klubid naudivad ajaloo suurimaid publikunumbreid, kannatavad nende populaarsuse all mitmed riigid, kelle koduliiga on oluliselt lahjema tasemega. Nagu Eesti. Või ka Tai, Nigeeria, Ghana, Uganda ja Zambia, kus inglise keel on kõigile suupärane. Asi on läinud isegi nii kaugele, et koduliiga kalendrit kohandatakse nõnda, et see ei kattuks Inglise telemängudega. Küllap pole ka Eestis liiga arvukalt neid, kes teaksid Londoni Arsenali või Manchester Unitedi algkoosseisust paremini Paide Linnameeskonna või Lasnamäe Ajaxi oma. Näiteks Singapuris maksis kaabellevi operaator SingTel 229 miljonit eurot, et nad saaksid Premier League’i näidata. Tuletagem siinkohal meelde, et ses riigis elab napilt üle 5 miljoni inimese.

maailm Suur raha on klubid viinud suurte meeste kätte. Liverpool, ManU ja Arsenal on viie seas, keda juhitakse Ameerika Ühendriikidest. Teiste klubide omanikud asuvad Indias, Abu Dhabis, Venemaal, Bahama saartel ja Egiptuses. N-ö kohalikud lihatöösturid on välja söödud.

esimesel Premier League’i hooajal maksis ManU kodumängul küljetribüüni (otsatribüünidel olid veel seisukohad) pilet 13,7–16 eurot, mis tänases vääringus oleks umbes 22 eurot. Nüüd pääseb samasse istuma vaid juhul, kui käid välja vähemalt 50–63 eurot. Karm hinnatõus on koju jätnud suure osa Inglise klubide ajalooliselt fännibaasist – noored töölisklassi mehed. Kuna tribüünide täituvus on stabiilselt 90% ligi, ei paista ka kuskilt, et piletihindu kärpima hakataks. Neli aastat tagasi teenisid Inglise klubid iga kodumängu pealtvaataja pealt keskmiselt 61 eurot kasumit (La Liga sama näitaja on 34 eurot), mis tõestab liiga meeletut kommertsjõudu. Viimase 20 aasta jooksul on lõhkenud kõikvõimalikud mullid, üle elatud suurim majanduskriis pärast 1930ndaid, ent Inglise klubide peadpööritaval kulutamisel ei näi lõppu tulevat.

Foto: Martin Rickett/Scanpix

Pealtvaatajad muutuvad Inglismaalt alanud ostulaine on vaikselt kandumas ka mujale Euroopasse, erandiks jääb küllap Saksamaa, kus vähemalt 51% klubist peab kuuluma selle liikmetele. Võõramaistel omanikel on aga sageli ükskõik, kas algkoosseisus on enam inglasi või välismaalasi. Peaasi et edukad ollakse, tiitleid võidetakse. Suure kommertsedu suurimaks kannatajaks on iroonilisel kombel Inglismaa koondis. Hoopis rõõmsamad on klubide fännid. Seadusandlus (Hillsborough’ tragöödia tulemusena) ja kasvanud sissetulekud on sundinud ja võimaldanud klubi juhtidel

ManU omaniku ameeriklase Malcolm Glazeri vastu korraldavad fännid pidevalt proteste.

oma staadionid muuta Euroopa moodsaimaks ja mugavaimaks. 20 aastaga on vaadatavus kasvanud 21 622-lt 35 400ni, millest parem näitaja on vaid Bundesligal. Huligaansus ja rassism, mille all Inglismaa kannatas Euroopas ehk esimesena, on tribüünidelt välja juuritud. Mängudel on üha enam naisi ja värvilisi, kuid keskmine pealtvaataja on võrreldes paarikümne aasta taguse ajaga ka oluliselt paksema rahakotiga. Ajaloo

Euroopa viie tippliiga meistrid hooaegadel 1992/1993 kuni 2010/2011 Number riigi taga näitab, mitu erinevat klubi on viimase 19 aasta jooksul tiitli võitnud

Saksamaa 6

Prantsusmaa 9 (Meister ei selgunud hooajal 1992/1993)

Wolfsburg 1 Barcelona 9 Stuttgart 1 Kaiserslauten 1

Lille 1 Marseille 1

Lyon 7

Lens 1 Auxerre 1

Bordeaux 2 Monaco 2

Nantes 2

(Meister ei selgunud hooajal 2004/2005) Roma 1 Lazio 1 Juventus 5

Deportivo La Coruna 1 Atletico Madrid 1 Milan 6

Blackburn Rovers 1 Chelsea 3

Valencia 2

Werder Bremen 2

Paris SG 1

Inglismaa 4

Itaalia 5

Hispaania 5

Arsenal 3

Borussia Dortmund 4

Real Madrid 6

Bayern Munich 10

Internazionale 5

Manchester Utd 12

Euroopa karika/Meistrite Liiga finaalmängudes osalemine Publik ja piletitulu 1992-2001

2002-2011

Piletitulu

Publik

Publiku arv ja palju nad maksma peavad

6 5 Publik

4 3 2 1 0

Itaalia

Hispaania

Saksamaa

Hollland

Inglismaa Prantsusmaa

Portugal

70 000

700

60 000

600

50 000

500

40 000

400

30 000

300

20 000

200

10 000

100

Premier League

Bundesliga

La Liga

Serie A

Ligue 1

2011 SEPTEMBER JALKA

Miljonit eurot

Foto: erakogu

Kaks Rene Buschi ja kaks spordiala: jalgpall ja tennis.

JALKA SEPTEMBER 2011

käbi & känd

Kaks Rene Buschi – kaks armastust. Tennis ja jalgpall Kunagi legendaarses poistemeeskonnas Lõvid mänginud Rene Busch mäletab kuni pisiasjadeni, millal ja kuidas ta otsustas end pühendada ainult tennisele. Ka tema poeg, Rene juunior, käib tennise- ja jalgpallitrennis. Isa lubab, et oma valiku teeb poeg ise. Indrek Schwede

uvi möödub omanimelist tennisekooli vedaval Rene Buschil peamiselt Muhu saarel, kuhu ta koos isaga on rajanud kuue väljakuga tennisekompleksi. Vanale armastusele viitab samas asuv jalgpalliväljak – jalgpalliringkondades tuletatakse siiani meelde, et tennises Nõukogude Liidu noortekoondiseni küündinud Busch kuulus legendaarsesse poistemeeskonda Lõvid. Kuni 12. eluaastani käis Busch mõlema ala trennis. Tal on siiani meeles, kuidas langes otsus tennise kasuks. “Sõitsin Mustamäelt number 3 trolliga linna, et seal ümber istuda bussi peale ja sõita tollasele Komsomoli-nimelisele staadionile (Kalevi staadionile – toim.) jalgpallitrenni,” räägib Rene Busch. “Aga mõtted olid rohkem tennise peal. Tundsin kuidagi, et pean valiku tegema. Et kui teen trenni siin ja seal, siis jään lihtsalt heaks, aga ma peaksin pühenduma ühele alale, et saavutada rohkemat. Ja mul on energiat pühenduda ainult ühele alale. Tulin kesklinnas trollist maha ja läksin teisele poole teed. Sõitsin tagasi koju otsusega, et hakkan nüüd ainult tennist mängima. Vanemate auks ütlen, et nemad respekteerisid mu otsust. Hiljem ema ütles, et (Roman) Ubakivi oli käinud küsimas, kuhu ma jäin, aga ema oli selle kõik kenasti ära silunud. Ega ma kahetse. Ainult üks kord käis seest kõhklushoog läbi, kui Lõvid käisid Ameerikas – kas tegin ikka õige valiku? Aga samal aastal käisin juba Nõukogude Liidu koondisega Itaalias. Hiljem pole oma otsust kordagi ka-

hetsenud. Poom tegi küll hiilgava karjääri, aga Poom on Poom. Kõigis meist Poomi pole. Võin öelda, et ise realiseerisin end tennises 101%.”

Tennisist sünnist saadik Rene Buschi jälgedes käib tema poeg Rene, kes samuti mängib tennist ja jalgpalli. “Tennises on mu treeneriks suur Rene,” viitab poiss isale. “Jalgpalli mängin Tabasalus Risto Sarapiku juures.” Väikese Rene tennisekarjäär algas sünnihetkest. Isa oli 2002. aastal toonud Wimbledonist kindlal eesmärgil väikese tennisepalli. Järgmisel aastal sündis Rene. “Tundsin, et sünnib poeg ning tahtsin talle esimese asjana näidata palli – spordi sümbolit,” räägib vanem Rene. “Olin sünnituse juures, ja kohe, kui ta oma silmakese lahti tegi, näitasin talle kollast tennisepalli. Mul oli kavatsus poega kasvatada sportlikus vaimus, ükskõik kas ta peaks valima tennise, jalgpalli või juudo.” Juba kolmeaastasena mängis väike Rene isaga elutoas üle diivani tennist. Isa tunnistab, et kuigi pidi vahel tahtlikult kaotama, tehti sellised reeglid, et huvitav oli mõlemal. Kas mängis isa vasaku käega või oli temapoolne mänguplats märgatavalt suurem. Korraldati omavahelisi turniire ja mängiti punktide peale. Kord Muhus üllatus isa poja visadusest. Ta näitas pojale ette, kuidas palli vastu seina lüüa ja läks siis laagris olnud lastega treenima. Kui ta tagasi tuli, harjutas poeg ikka ettenäidatud liigutust.

Rene Buschi arvates pannakse lapsed liiga varakult suurt tennist mängima. Noor õpib küll ära õige liigutuse, aga kaotab mitmekülgsuses, mida pakub järkjärguline üleminek suuremate mõõtmetega platsile. Jalgpallitrenni sattus väike Rene teisel katsel. Mänguga oli tal kokkupuude juba isa kõrvalt, kes on oma tennisetreeningutel teise alana alati kasutanud jalgpalli.

“

Olin sünnituse juures, ja kohe, kui ta oma silmakese lahti tegi, näitasin talle kollast tennisepalli.

„

“Meie Muhu-laagrites on jalgpall ala number kaks,” räägib Rene Busch. “Kas soojendusena või järeltrennina või jalkapäevana. Jalgpall on aluseks kõigele. Näiteks tennises teed maksimaalselt paari-kolmemeetriseid järske sööste, aga jalgpall võimaldab teha pikemaid lõike.” Esimene kord läksid kaks Rened Kotka tänava staadionile, kus väiksem pidi hakkama trennis käima. Juunior vaatas esiti eemalt, kuidas teised treenisid ning teatas siis, et tema jalkatrenni ei taha: “Ma ei lähe, ma lasteaias juba tegin kukerpalle! Ma tahan mängida.” Natuke mängis Rene jalgpalli spordiklubis Arrigato, kus ta samuti ei tahtnud kohe teiste treenijatega liituda. “Ma lähen siis, kui nad hakkavad 2011 SEPTEMBER JALKA

käbi & känd punktide peale mängima,” teatas väike Rene, kes käis mitu aastat Musamari kooris laulmas. Kui hakatigi punktide peale mängima, julgustas väike Rene suuremat: “Mine räägi treeneriga, et ma lähen nüüd.” Eelmise aasta sügisest läks väike Rene Tabasalu Palliklubisse, kus treeneriks on isa kunagine meeskonnakaaslane Risto Sarapik. Vanema Rene jaoks on tähenduslik, et poeg sai särgi numbriga 4 – just selle numbri all mängis ka tema ise. Esimeses trennis ootas väike Rene, kuni teised oma harjutused tehtud said ja mänguks läks. Siis tuiskas ta platsile ja lõi mõne minuti pärast värava. Kokkuvõttes lõi ta pooled oma meeskonna väravatest. “Risto (Sarapik) ütles mulle, et too oma poiss siia, aga luba, et ta jääb jalgpalli kauemaks kui mina,” meenutab Rene Busch, kelle poeg treenib nüüd koos Sarapiku pojaga. “Vastasin, et seda ma ei saa lubada, sest seda otsustab tema. Ma austan tema otsust samamoodi, nagu minu vanemad austasid minu oma.”

Isade tegemata töö

Sport õpetas uuesti püsti tõusma Rene Buschi on sport õpetanud pärast kaotust uuesti püsti tõusma. 27aastaselt jäi tema jalg muruniiduki alla. Ta oli just saanud endale Tiina Mõisa näol sponsori. Doktor Kaidu Meitern oli konkreetne: kui sa ei taha invaliidipabereid saada, siis lõpeta tippspordiga. Busch hakkas treeneriks. Luges ühe teeneka Nõukogude Liidu tennisetreeneri raamatut, kust teda hakkas painama mõte: õige treener on see, kes on oma kätega ehitanud tenniseväljaku. Seejärel ehitas ta koos isaga vanast suvemajast Muhu saarel üles korraliku tennisebaasi koos kolme savi-liiva-, kahe kunst- ja ühe asfaltväljakuga. Suviti käib Muhust läbi seitse vahetust lapsi: kokku kuni 130 noort tennisisti.

dab. Liidu koondises hakkasin 13aastasena ise lisatrenni tegema. Liidu koondises olid viie-kuuetunnised treeningupäevad ning kui tagasi Tallinna tulin, ei osanud poolteisetunniste trennidega harjuda. See oli nagu soojenduseks. Tegin siis teadlikult individuaalset tööd iseendaga. Teadsin, et teised vennad lähevad koju, aga mina palusin treenerit, et teeme veel. Näen oma poisis samu jooni. Kui tahad saada eriliseks, pead ise

Rene Busch tõreleb lapsevanematega, kes pole oma lastega piisavalt tegelenud ega andnud neile elementaarset algõpetust: et laps oskaks palli visata ja püüda, et oskaks joostagi. Buschi sõnul on see ennekõike isade tegemata töö. Tal on näiteid, kuidas mitme Eesti noortetippu kuuluvate tüdrukute spordimeestest isad pole õpetanud oma tütreid suusatama või jalgFoto: erakogu rattaga sõitma. Esimesed oskused peaksid siiski tulema kodust, treeningul antakse neid õppinud treeneri käe all juurde ning kui on soov jõuda maailma tippu, peab meeletult tööd rabama. Busch meenutab jälle Mart Poomi: kuidas 11-12aastane Poom jäänud pärast treeningut väravasse ja palunud, et lööge mulle veel peale. “Läksin koju – Kadrioru tiigi juurest mööda – ja mõtlesin selle üle,” räägib Busch. “Aga alles hiljem sain aru, mida see tähenVäike Rene Busch teeb oma valiku ise. Pildil poseerib ta jalgpalliga. 52

JALKA SEPTEMBER 2011

ka tegema midagi erilist või teistmoodi – kas või individuaalselt treenima.” Aga mis saab siis, kui väike Rene otsustab jalgpalli kasuks? See küsimus paneb suure Rene mõtlema, kuid mitte kauaks. Tal on vastus ammu valmis: “Olen algusest peale öelnud, et see on tema valik ja ma toetan teda igati. Muidugi olen selle peale mõelnud, et oma teadmistega saaksin teda eelkõige aidata tennises. Aga ennekõike olen talle isa, siis mänedžer ja alles seejärel treener ning sedagi üksnes siis, kui ta seda soovib. Rene oli nädal aega jalgpallipoistega Tallinn Cupil ning nautisin täie rinnaga just isaks olemist – usaldasin tema treeneri professionaalsust. Tennises on see raskem, seal lööb minus välja treener, emotsioone on nii palju, et raske on seda rahulikult kõrvalt jälgida. Jalgpalli on isana lihtsam vaadata. Aga mis tahes valiku poeg teeb – sport annab talle palju ka siis, kui temast saab hoopis ärimees. Või kas või treener.” Sügisest hakkab väike Rene käima viiel päeval nädalas tennisetrennis ja kolmel päeval jalgpallitrennis. Sinna vahele ka paar korda nädalas ujumist. Suur Rene rõhutab, et korras peab hoidma ka õppimise: esimesel aastal oli poeg läbilõhki viieline: “Mõned imestavad, et kuidas poeg jaksab, aga meil on süsteem taga. Selle nimeks on mitmekülgsus, sest me ka suusatame, uisutame ja sõidame jalgrattaga. Siis psüühika puhkab. Puhkus seisneb tegevuse muudatuses, mitte mittemidagitegemises. Muid asju tehes puhkadki ja tekib nälg põhitegevuse järele. Kuni 12. eluaastani peab tegelema eri aladega.” “Mis on maailma tippudel ühist?” küsib Rene Busch ja vastab siis: “Need pole mitte kiired jalad, vaid asjaolu, et neile meeldib see, mida nad teevad. See meeldivus tuleb säilitada noortespordis ja mitte seda suurte koormustega hävitada. Minul isiklikult pole seda kõike enam tarvis, sest mul on mu medalid olemas. Need on saavutatud tugeva töö ja tahtejõuga. Nüüd on poja asi, kas tema soovib kõike seda läbi teha.”

Kui jalakrambid teevad muret... Magnesium Diasporal® 300,

suukaudse lahuse graanulid Magneesiumtsitraat

 organismi poolt hästi omastatav  toetab lihasrakkude talitlust ning hoiab ära lihaskrambid  sobib hästi ka rasedatele  mugav kasutada – 1 kord päevas Näidustus: magneesiumivaeguse vältimine ja ravi.

Apteekides saadaval ka Magnesium-Diasporal® 300 Direkt suus lahustuvad graanulid ja MagnesiumDiasporal® 100 imemistabletid. Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugeda pakendis olevat infolehte. Kaebuste püsimise korral või ravimi kõrvaltoimete tekkimisel pidada nõu arsti või apteekriga. Müügiloa hoidja/Tootja: Protina Pharmazeutische GmbH, Saksamaa. Müügiloa hoidja esindaja Eestis: Miecys-Pharm OÜ, Vitamiini 4, 51014 Tartu. 2011 SEPTEMBER JALKA

Sügav Eesti põhjavesi

Ostes meie tooteid toetad TÜ Kliinikumi Silmakliiinikut 54

JALKA SEPTEMBER 2011

www.vagavesi.ee www.tridens.ee

esiliiga

Keemiaharidusega poliitikust ründeäss JK Tallinna Kalevi keemiaharidusega ründaja Rimo Hunt (25) tegeleb peale väravate löömise ka poliitikaga. priit raamat

siliiga tipus paiknev Kalev järgmisel aastal ma ausalt öeldes väga pallivõistlused võitnud Hunt. Parimate võib suure tõenäosusega tõusta ei mõelnud enam selle peale,” selgitas päevade vormi saavutamiseks kulus tal Meistriliigasse. See tähendaks Hunt. “Tartus oleksin pidanud kohe aasta. Sõjaväest tulles läks Hunt Tartus liiga parimale väravakütile Rimo Huntrenni minema. Kes teab, praeguseks Tammeka duubli trenni: “Sain sealt dile millestki loobumist. oleks lood hoopis teised olnud ja ma väga palju juurde, Tartu meeskonda“Kahtlemata läheb raskeks, sest peale oleksin ammu juba kuskil Meistriliigas desse ma aga minna ei tahtnud, sest töö tegemise õpin Tartu Ülikoolis ka mängimas.” mul oli kindel koht FC M.C. Tallinjuurat,” rääkis Hunt. “Selge see, et leivaKorralikul tasemel vutiga hakkas ta nas.” raha on vaja ning tööst loobuda ei saa. Tartus tegelema alles ülikooli viimasel Praegu ei taha ma sellele mõelda.” aastal, pärast sõjaväge. Armeesse astus Olen neid löönud Õpitud erialaga, keemiaga, Hunt Hunt vabatahtlikult pärast alma mater’i peaga, kiirusega vastaspraegu ei tegele. teist aastat, et sõpradega koos minna. tele ära teinud ning olen “Läksin ülikooli vale mentaliteedi“Enne sõjaväge oli mu füüsis suhtega, et midagi peab õppima,” tunnistas liselt nõrk. Seal hakkasin jooksma ning olnud lihtsalt õigel ajal Hunt, kes praegu on ametis Isamaa palli puudutama,” sõnas ajateenijana õiges kohas. ja Res Publica Liidu (IRL) Hiiu-, kaitseväe kaadritevahelised sisejalg Saare- ja Läänemaa piirkonna juhina. Esiliigas ja Ülikooliajast on Hundil Foto: Lembit Peegel karikamängudel sel hooajal ette näidata mitmed medalid resultatiivseimana 26 väravat SELLi (Soome, Eesti, Läti ja kõmmutanud Hunt peab Leedu tudengite) mängudelt, enda parimaks omaduseks ülikoolide ja teaduskondakiirust, kuigi väravaid lööb devahelistelt võistlustelt nii ka teisiti. saalis kui ka murul. “Olen neid löönud peaga, “Kõigil võistlustel, kus me kiirusega vastastele ära teiTartu Ülikooli võistkonnaga nud ning olen olnud lihtsalt osalesime, läks meil väga õigel ajal õiges kohas,” loetles hästi,” meenutas Hunt. KaHunt. Ta lisas tagasihoidlevisse siirdus ta 2011. aasta likult, et väravad on sündihooajaks ning on seal ennast nud ennekõike meeskonna tõestanud tõsiseltvõetava koostöö tulemusena ning ründajana. enda rolli ta üle ei tähtsusta. “Kalev juba pikalt kutsus Jalgpalliga 3. klassis algust meeskonda. Ma kaks aastat teinud Haapsalu noormehe ei tahtnud minna, kuna jalgsõnul mängiks ta praegu palliga tegelesin ikkagi hobi kordades paremini, kui oleks korras,” sõnas Hunt. “Aga sel 2004. aastal Tartusse ülikooli aastal mõtlesin, et mis seal suundudes kohe jalgpalliga ikka, proovin ära.” tegelema hakanud. Tallinna Kalev valis “Ülikooliellu oli vaja sisse Hundi selle aasta aprillikuu elada ning kui ma esimesel parimaks mängijaks. Sama semestril trenni ei läinud, siis tiitli omistas talle ka Eesti teisel oli see keerulisem ja Jalgpalli Liit. Esiliiga parim väravakütt on tegevpoliitik Rimo Hunt (paremal)– uskumatu, aga tõsi.

“

„

2011 SEPTEMBER JALKA

JALKA SEPTEMBER 2011

II liiga

Paide Kumake kiikab esiliiga poole Foto: Paide Kumake

Paide Kumake suudab anda mängijaid Meistriliigas pallivale Paide Linnameeskonnale, aga tahab ka ise kõrgemale tõusta. Enamus mängijaid on üles kasvatanud Viktor Mets. Indrek Schwede

liiga lõuna-lääne piirkonnas on üheks Esiliigasse tõusmise kandidaadiks kerkinud Paide Kumake, mis on duubliks Meistriliiga Paide Linnameeskonnale. Meeskonda treenib Viktor Mets, kelle käe alt on lähetuse tippjalgpalli saanud palju järvalasi. Kumakese mängud koguvad kenakese hulga pealtvaatajaid, mida Viktor Mets peab paljuski peasponsori teeneks. “Kuna peasponsoriks on Kuma raadio, siis on eetris enne mängu palju reklaami,” rääkis Mets. “Reklaami on ka kohalikus ajalehes, aga muidugi tuleb rahvas kohale ikka sellepärast, et pakume atraktiivset jalgpalli. II liiga tasemel läheb rahvale korda huvitav mäng ja võit ning seda oleme suutnud pakkuda.” Kumake on suutnud kiiduväärsel moel aidata ka Paide Linnameeskonda, kus tänavu on kanna maha saanud Rauno Kald. Mullusest Kumakesest on Linnameeskonda pääsenud ka Andres Luga ja hooaja teisest poolest Rene Puhke. Meistriliigas on postide vahel seisnud väravavaht Raiko Mets. Samal ajal on Kumake abi saanud neist linnameeskonna

Paide Kumake. Ees vasakult: Kristo Külljastinen, Markus Mats Lellsaar, Raido Vespere, Romet Köhler, Rene Puhke, Chris Lee, Marko Tammik. Keskel vasakult: Giorgi Feštšin, Viljo Tibu, Alar Arula, Allar Toom, Martin Ellram, Herkki Orro, Maidu Jamnes. Taga vasakult: Rauno Rikberg, Keio Oja, Martin Muiste, Maikel Jätsa, Mirko Jefanov, Karel Seire, treener Viktor Mets ja Raido Nurk.

mängijaist, kes pole eri põhjustel saanud mänguaega Meistriliigas. “Meie eesmärgiks on kasvatada mängijaid Meistriliiga jaoks ja selleks peab poistel tehnika paigas olema,” räägib Viktor Mets. “Meelis Rooba ei hakka enam kellegi tehnikat paika panema, tal pole selleks aega.” Talviti treenib Kumake kolm-neli korda nädalas, suvel, kui mitmed mängivad ka Aklassi Eesti meistrivõistlustel, tehakse kaks trenni nädalas. Treenitakse kunstmuruväljakul ja Ülejõe loodusliku muruga staadionil.

Kuma Raadio sünnipäev jalgpalliga 3. septembril peab Kuma Raadio oma 18. sünnipäeva, mille üheks keskmeks on jalgpall: Kumake kohtub liigamängus Tartu Tammeka II meeskonnaga. Samal ajal toimub ka muid sportlikke üritusi, näiteks Eesti–Soome maavõistlus 1500 meetri jooksus. AS Kuma on alati osanud oma ideerikka juhataja Ervin Runneli õhutusel pakkuda publikule midagi erakordset ja teha asju teistmoodi, mistõttu on vahel meeskond kogunud rohkem publikut kui linnameeskond. Nii oli see näiteks mullu, kui Kumake kohtus karikasarjas FC Floraga. Siis kasutati muuhulgas oskuslikult ära Mart Poomi kohal-

olek ja paluti tal teha avalöök. Pärast mängu jagas meie kuulsaim pallur autogramme Kuma poolt valmistatud Poomi fotodele. Raadiojaam on 23aastase AS Kuma üks tegevusi. Firmal on ka oma trükikoda, kirjastus ja fotopood. Kuma alustas tegevust ristsõnade tegemisega ning praeguseks on 18 000-tiraažiline Kumake Skandinaavia ja Baltimaade suurim ristsõnaajakiri. Tegutsetakse ka Lätis, kus ristsõnaajakirja turul on liidriks eestlaste tehtav Kuminš. Jaemüügis on see teine näitaja tervel lõunanaabrite ajakirjaturul, kus esikohal troonib Cosmopolitan.

Talvel käiakse Imaveres, kus saab kasutada saali mõõtudega 40 x 20 meetrit. Imaverest mängib Kumakeses ka kolm poissi. Esiliigasse pääsu kohta ütleb Viktor Mets häält kõrgendades: “Kunagi ei tohi öelda, et ei tahaks. Osa mängijaid ütles enne hooaega, et tahavad II liigas esikohta. Seadsime eesmärgiks siiski 5.-6. koha ja kindlasti Türi edestamise. Türi on sel aastal siiski oodatust lahjem. Nendega on meil ees põhimõtteline vastasseis karikavõistlustel.” Mets usub, et Esiliigasse jõudmise korral leitakse vahendid ning meeskond saab litsentsi. Kuigi raskemaks läheb mängijatega, kes lõpetavad kooli ja lähevad Tallinna. Tõenäoliselt peab siis hakkama eraldi trenni tegema ka Tallinnas. Kumake saab järelkasvu Järvamaa Jalgpallikoolist, kus treenerina tegutseb Viktor Mets ise. Tema käe all on praegu 1994.–1995. aastal sündinud poisid. Järvalaste järelkasvu eest hoolitseb ka Veiko Kurim, kes FC Paides toimetab 1996. aastal ja hiljem sündinutega. “Veikol on plaan välja panna kolmas liigameeskond Paidest ning sel juhul aitan teda kindlasti oma mängijatega,” lubab Viktor Mets. Andke teada oma tegemistest, põnevatest juhtumistest ja huvitavatest mängijatest: indrek@jalgpall.ee või lennart@jalgpall.ee 2011 SEPTEMBER JALKA

JALKA SEPTEMBER 2011

III liiga

Päästjad ja prominendid vutiplatsil Mis Eesti klubi sai esimesena katsetada Lilleküla staadioni murukatet? Vastus on lihtsamast lihtsam. Selleks meeskonnaks oli linnaametnikke ühendav LiVal Sport, kes kohtus sealsamas kahe raudtee vahel ajakirjanike meeskonna FC Cosmosega vaid neli ööpäeva enne mäletamisväärset staadioni avamängu Eesti ja Hollandi vahel. Priit Raamat

000. aasta kevadel Tallinna Linnavalitsuse spordiklubi LiVal Sport juurde loodud jalgpallimeeskond on nagu iga teine amatööridest koosnev klubi, kes mängib enda lõbuks. Kuid meeskonnal on ka teine väljund – mitmed sõpruskohtumised nii Eesti kui ka välisriikide ametnikega. Kümne aasta jooksul on mitmeid kordi kohtutud teiste kohalike omavalitsuste meeskondadega, riigikoguga ning ka Soome parlamendiga. 2010. aasta mõõduvõtu Eduskuntaga võitsid Tallinna ametnikud pärast 0 : 0 lõppenud normaal- ja lisaaega alles penaltitega 2 : 0. Peale põhjanaabrite seadusandliku võimu esindajate on mängitud ka Lahti ja Hyvinkää linnavalitsustega.

“

Kui lisada prominentide nimekiri, kes sõpruskohtumistes on kaasa löönud, näiteks Deniss Boroditš, Hanno Pevkur, Toomas Vitsut, Kaia Jäppinen, Jüri Ratas jpt, siis saame vutisatsi, kel on mängijaid saja ringis.

„

Meeskonna värve nii liigas kui ka teistel mängudel esindav pikaaegne eestvedaja Veiko Meremäe tunnistab, et sõprusmängud on vaata et huvitavamadki. “Kuna oleme 2003. aastast mänginud III liigas, siis teame kõiki vastaseid juba läbi ja lõhki, aga sõpruskohtumiste puhul sa ei tea kunagi, mis tasemel vastased mängivad,” sõnas kaitsja Meremäe.

Foto: erakogu

29. mai 2001. Esimene mäng Lilleküla staadionil. LiVal Spordi koosseisus on kõige nimekam mees tagareas vasakult seitsmes –linnapea Jüri Mõis.

LiVal Spordi vutimeeskonnale andis tuule tiibadesse nüüdseks traditsiooniliseks saanud vutimatš ajakirjanike ja Tallinna Linnavalitsuse töötajate vahel 2000. aastal praeguse A. Le Coq Arena maa-alal. “Pärast esimest kohtumist ajakirjanikega tulid mehed kokku, enamik neist Tallinna Tuletõrje- ja Päästeametist, sest toona oli see veel linna üksus ning otsustasime meeskonna ära registreerida,” meenutas meeskonna loomist Meremäe. Meeskond on olnud koduks kokku rohkem kui viiekümnele erinevale ametnikule. Kui lisada prominentide nimekiri, kes sõpruskohtumistes on kaasa löönud, näiteks Deniss Boroditš, Hanno Pevkur, Toomas Vitsut, Kaia Jäppinen, Jüri Ratas jpt, siis saame vutisatsi, kel on mängijaid saja ringis. “Meeskond on aja jooksul küll muutunud, kuid põhituumik on ikkagi samaks jäänud. Kuigi mõned aastad tagasi läks tuletõrje- ja päästeamet riigi alluvusse, siis päästetöötajad mängivad meie ridades edasi,” kommenteeris Meremäe, kelle sõnul on päästetöötajate kuulumi-

ne meeskonda ainult suureks plussiks. “Meil on olnud mitmeid olukordi, kus meeste kokkupõrke tulemusena on kellelgi jalg, kulm või käsi katki,” meenutas Meremäe. “Kui midagi juhtub, siis nad (päästetöötajad) teavad kohe täpselt, mida teha ning kuidas kannatanut aidata, halvimal juhul kuni kiirabi saabumiseni.” Viimased üheksa aastat III liigas mänginud LiVali eesmärgiks ei ole tõusmine kõrgemale, vaid mehed naudivad lihtsalt koos mängimist. “Meie meeskonna keskmine vanus on päris soliidne – 32,4 ning me ei tiku sinna noortega võidu jooksma,” kommenteeris Meremäe. Eredamad saavutused on LiValil ette näidata saalijalgpallis, kus saavutati 2007. aastal Meistriliigas kaheksa meeskonna konkurentsis viies koht ning ka rannajalgpallis, kus 2009. aastal saavutati Esiliigas kolmas koht. Andke teada oma tegemistest, põnevatest juhtumistest ja huvitavatest mängijatest: indrek@jalgpall.ee või lennart@jalgpall.ee 2011 SEPTEMBER JALKA

IV liiga

Jalgpallihaigla kümme aastat: ei taha kakelda ega politiseeruda Tänavu ümmargust tähtpäeva pidanud MTÜ Jalgpallihaigla on suutnud ära hoida Eesti jalgpallifännide radikaliseerumise ning hoidub politiseerumise eest. Ka politseiga on suhted korrektsed ja teineteist respekteerivad. indrek schwede

Foto: Lembit Peegel ümneaastaseks saanud MTÜ Jalgpallihaigla tähistas oma sünnipäeva 27. juulil A. Le Coq Arenal, kus pakuti külalistele süüajuua ning mängiti karikamäng FC Flora vastu. Kõiki kutsutuid ootas Jalgpallihaiglasse kuuluva professionaalse koka Papa küpsetatud maitsev liha. Omal valikul võis pealerüüpamiseks haarata karastusjooke, mille hulgas ei puudunud loomulikult ka õlu. Kuni mänguni ja vaheajal esines ansambel Mai Skizo. Väravavaht Kuldar Pajula ja Rainer Madissoon nägid floralaste rünnakute tõrjumisega kurja vaeva. Nikolai Mašitšev lõi siiski mängu viimase kolli. Enne mängu tänas Jalgpallihaigla kõiki, kellega on kümne aasta jooksul sõbralikult “Meil on erinevaid arusaamu, aga kokku puututud ja asju aetud, aukirja ja need on selgeks räägitud,” ütleb Kojamälestusesemega. Nende seas oli jõumees. “Räägime politseiga lahtiste kaar struktuuride esindajaid, sh siseminister tidega ja meil on härrasmehelik suhe. Ken-Marti Vaher isiklikult, kes omalt Kui politsei palub mõne loosungi maha Jalgpallihaigla sünnipäeva lõpetas poolt Jalgpallihaiglat õnnitles. võtta, siis ta ei survesta, vaid seletab Eesti karikavõistluste 1/64-finaal “Meil on hea meel, et politsei esindaja tausta ära – et see mängu vaatleja arvab A. Le Coq Arena I muruväljakul JK (Einar Lillo) ja siseminister Ken-Martin nii või naa. Saame ka infot kõrgema Jalgpallihaigla ja FC Flora vahel. Vaher kohale tulid,” lausus Jalgpallihaigriskiohuga mängude kohta.” Parimas koosseisus esinenud Eesti la juhatuse liige Kojamees ehk Tarmo meistermeeskonna auks peab ütEi taha kakelda Kruusimäe. “Meile on oluline fännide lema, et vastaste suhtes ei näidatud välja vähimatki üleolekut ja Üheks Jalgpallihaigla oluliseks teeneks turvaline teekond staadionile ja koju.” terve 90 minuti jooksul üritati lüüa peab Kojamees asjaolu, et on suudetud Kojamehe sõnul ei mõistetaks Euväravaid, mis tervelt 17 korral ka ära hoida fännide radikaliseerumine. roopas meil toimivat mudelit, mille õnnestus. IV liigas palliv JK Jalgpal“Enam see ei olegi probleem, aga kui puhul on fännid ise alt üles loonud oma lihaigla oli 130pealise publiku ees koondis mängis veel Kadriorus, siis igal MTÜ. väravale lähedal päris mängu lõpus, kevadel ja sügisel ilmusid välja venni“Mujal maailmas tehakse Kongot – kuid kaks head võimalust jäid realiseerimata. kesed, kes tahtsid kakelda,” meenutab seal on riik teinud jalgpallifännide tarOmeti olid rahul ka kaotajad, vis MTÜ,” seletas Kojamees, kelle sõnul Kojamees. “Meie konflikte ei otsi ega sest Florat oli endale karikavõistorganiseeri. Meie seas on suur hulk on meie jalgpallifännidel ühisosa polustel paariliseks oodatud juba pikki naisi ja lapsi, meie seas on juba perelitseiga kordades rohkem kui seda, mis aastaid. sid, kus on esindatud kaks põlvkonda. lahutab. Võtmesõnaks on turvalisus.

Karikamäng kaotati 0 : 17

JALKA SEPTEMBER 2011

IV liiga Foto: Lembit Peegel

Foto: Lembit Peegel

JK Jalgpallihaigla enne karikalahingut. Ees vasakult: Siim Emajõe, Dejan Selišek, Kuldar Pajula, Rainer Madissoon, Rait Männa. Taga vasakult: Raido Krimm, Erki Hendrikson, Kenter Peljo, Madis Kaaret, Neeme Rõõs, Aleksei Smirnov.

Kojamees juhtis Jalgpallihaigla sünnipäeva kindlakäeliselt.

Hümni laulmine suure lipu all on väärtus, mille eest tasub rabelda ning kui koondis toob magusaid võite, on eriline pidupäev.” Kojamees meenutab kibedusega, et “meedia hakkas meid alguses nimetama jalgpallihuligaanideks” ning tunneb heameelt, et praeguseks tehakse vahet fänni ja huligaani vahel. Tema sõnul on fännikultuuri arendatud tagasihoidlikult ja vaoshoitult ning on hoidutud tilulilu pealesurumisest ja üleorganiseerimisest. Seepärast pole ka sätestatud, millal laulda ja mida laulda, vaid kõik on jäetud fännitribüüni enda otsustada. Kojamehele meeldib, et aina enam arvestatakse fännide arvamusega. Jalgpallihaigla poole on pöördutud nõu saamiseks erinevate jalgpalliga seotud toodete valmistamisel. Kadunud on suhtumine, kus mõni firma tahtis teha reklaamiklippi ja arvas, et saab kiiresti ja tasuta kokku sada inimest, kui kutsub kohale jalkafännid. Jalgpallihaigla aasta liikmemaks on 8 eurot ja koolilastele 3 eurot. Samas pole selle tasumist kontrollitud. See on iga liikme südameasi. Kõik vajalikud tööd – ka kodulehekülje administreerimine Foto: Lembit Peegel

Siseminister Ken-Marti Vaher õnnitleb sünnipäevalast.

olla jääb meie suutlikkus väikeseks selles osas, et me ei jõua mobiliseerida end noortekoondiste mängudeks ja Ei taha politiseeruda kohale minna. Aga infot suudame edastada. Meie meililisOmamoodi väike ime on tis on poole rohkem inimesi ka see, et Jalgpallihaiglale kui liikmeid, keda on 641.” pole tekkinud konkurenti. Jalgpallihaigla pole taga Isegi Flora ja Nõmme Kalajanud suurt liikmete arvu, ju fännid on ajaloo jooksul sest Kojamehe sõnutsi ei näita pooldunud ning Eesti number midagi. ajalugu kubiseb näidetest, “Kui meil oleks näiteks kus ei mahuta kuidagi ühe 1000 liiget, siis võib keegi katuse alla ära ja iga mees vabalt mõtelda, et teeme tahab teha oma organisatpoliitilise erakonna,” seletab siooni. Kojamees kostab Ansambli Mai Skizo solist Mai. Kojamees. “Aga meie ei taha, selle jutu peale, et “oleme et Jalgpallihaigla politiseepiigid ära murdnud”. Jalgruks. Meie organisatsioon pole küps ja pallihaigla on väga konkreetselt Eesti loodan, et ei saagi selleks, sest siis võib rahvuskoondist toetav ühendus, mis meid ähvardada üleorganiseerimine. koosneb eri klubide poolehoidjatest. Enamasti on kõigil oma lemmikud ka Fännid on igal pool üle maailma pisut mujal suuremates liigades. segane grupp ning alati on oht, et ilmu“Koguneme ainult selleks, et Eesti vad välja inimesed, kes tahavad masse koondisele kaasa elada,” selgitab Kojuhtida.” jamees. “Kuigi oleme alguse saanud Florast, teeme teistega koostööd. Kui Andke teada oma tegemistest, põnevatest Nõmme Kaljul on euromängud ja ta juhtumistest ja huvitavatest mängijatest: kutsub meid, siis läheme vaatama. Võib- indrek@jalgpall.ee või lennart@jalgpall.ee – on tehtud ilma tasuta. Kojamehe sõnul näitab see õiget MTÜ vaimu.

Foto: Lembit Peegel

Jalgpalliliidu esindaja Mihkel Uiboleht kinkis Jalgpallihaiglale valge kitli.

Foto: Lembit Peegel

Paljud fännid pidid valima, kumba meeskonda toetada, sest kaasa elatakse mõlemale. 2011 SEPTEMBER JALKA

JALKA JUULI 2011

kalender

Septembrikuu mängud kodukamaral Toome lugeja silma ette kuu tähtsamad mängud Eestis: Meistriliiga meestele ja naistele, meeste esiliiga ning koondiste mängud. Lühendid: TV – mäng on TV 6 eetris; TNTK staadion – Tallinna Noorte Treeningkeskus. Kalendrimuudatusi jälgi: ww.jalgpall.ee

Meistriliiga

Laupäev, 10. september (XXVII voor) 14.00 TV Tartu JK Tammeka – Paide linnameeskond Tartu Tamme staadion 17.00 Nõmme JK Kalju – Tallinna FC Flora Hiiu staadion 17.00 Tallinna FC Levadia – Lasnamäe FC Ajax Maarjamäe muruväljak 17.00 JK Sillamäe Kalev – FC Kuressaare Sillamäe Kalevi staadion 17.00 FC Viljandi – Narva JK Trans Viljandi linnastaadion Teisipäev, 13. september (XXVIII voor) 17.45 Narva JK Trans – FC Viljandi Narva Kreenholmi staadion 18.00 Paide linnameeskond – Tartu JK Tammeka Paide Gümnaasiumi staadion 18.00 Lasnamäe FC Ajax – Tallinna FC Levadia FC Ajaxi staadion 18.00 FC Kuressaare – JK Sillamäe Kalev Kuressaare linnastaadion 18.45 Tallinna FC Flora – Nõmme JK Kalju A. Le Coq Arena Laupäev, 17. september (XXIX voor) 14.00 TV Tartu JK Tammeka – Tallinna FC Flora Tartu Tamme staadion 17.00 Nõmme JK Kalju – FC Viljandi Hiiu staadion 17.00 JK Sillamäe Kalev – Lasnamäe FC Ajax Sillamäe Kalevi staadion 17.00 Tallinna FC Levadia – Paide linnameeskond Maarjamäe muruväljak 17.00 FC Kuressaare – Narva JK Trans Kuressaare linnastaadion Laupäev, 24. september (XXX voor) 14.00 TV Tallinna FC Flora – Tallinna FC Levadia A. Le Coq Arena 17.00 Narva JK Trans – Nõmme JK Kalju Kreenholmi staadion 17.00 FC Viljandi – Tartu JK Tammeka Viljandi linnastaadion 17.00 Paide linnameeskond – JK Sillamäe Kalev Paide Gümnaasiumi staadion 17.00 Lasnamäe FC Ajax – FC Kuressaare FC Ajaxi staadion Teisipäev, 27. september (XXXI voor) 17.00 Lasnamäe FC Ajax – Narva JK Trans FC Ajaxi staadion 17.00 FC Kuressaare – Paide linnameeskond Kuressaare linnastaadion 17.00 JK Sillamäe Kalev – Tallinna FC Flora Sillamäe Kalevi staadion 18.45 Tartu JK Tammeka – Nõmme JK Kalju Tartu Tamme staadion 18.45 Tallinna FC Levadia – FC Viljandi Maarjamäe muruväljak

Esiliiga

Pühapäev, 11. september (XXVII voor) 14.00 Tallinna FC Infonet – Tallinna JK Legion Lasnamäe KJH kunstmuru

14.:00 Kiviõli Tamme Auto – Pärnu linnameeskond Kiviõli linnastaadion 14.00 JK Tallinna Kalev – Kohtla-Järve FC Lootus Kalevi Keskstaadion 14.00 Valga FC Warrior – Tallinna FC Puuma Sportland Arena 17.00 Tallinna FC Flora II – Tallinna FC Levadia II A. Le Coq Arena I muruväljak Kolmapäev, 14. september (XXVIII voor) 17.00 Tallinna JK Legion – Tallinna FC Infonet Wismari kunstmuruväljak 17.00 Pärnu linnameeskond – Kiviõli Tamme Auto Pärnu Kalevi staadion 17.00 Kohtla-Järve FC Lootus – JK Tallinna Kalev Kohtla-Järve Spordikompleksi staadion 17.00 Tallinna FC Puuma – Valga FC Warrior Lasnamäe SPK kunstmuru 18.45 Tallinna FC Levadia II – Tallinna FC Flora II Maarjamäe kunstmuruväljak Pühapäev, 18. september (XXIX voor) 14.00 Tallinna FC Puuma – Tallinna JK Legion Lasnamäe SPK kunstmuru 14.00 Valga FC Warrior – Kohtla-Järve FC Lootus Sportland Arena 14.00 JK Tallinna Kalev – Tallinna FC Levadia II Kalevi Keskstaadion 14.00 Kiviõli Tamme Auto – Tallinna FC Infonet Kiviõli linnastaadion 17.00 Tallinna FC Flora II – Pärnu linnameeskond A. Le Coq Arena I muruväljak Pühapäev, 25.september (XXX voor) 14.00 Tallinna JK Legion – Kiviõli Tamme Auto Wismari kunstmuruväljak 14.00 Pärnu linnameeskond – JK Tallinna Kalev Pärnu Kalevi staadion 14.00 Tallinna FC Levadia II – Valga FC Warrior Maarjamäe kunstmuruväljak 14.00 Kohtla-Järve FC Lootus – Tallinna FC Puuma Kohtla-Järve Spordikompleksi staadion 17.00 Tallinna FC Infonet – Tallinna FC Flora II Lasnamäe KJH kunstmuru Kolmapäev, 28.september (XXXI voor) 17.00 Kohtla-Järve FC Lootus – Tallinna JK Legion Kohtla-Järve Spordikompleksi staadion 17.00 Tallinna FC Puuma – Tallinna FC Levadia II Lasnamäe SPK kunstmuru 17.00 JK Tallinna Kalev – Tallinna FC Infonet Kalevi Keskstaadion 17.00 Tallinna FC Flora II – Kiviõli Tamme Auto A. Le Coq Arena I muruväljak 18.45 Valga FC Warrior – Pärnu linnameeskond Sportland Arena

Naised

Meistriliiga Laupäev, 3. september (XVIII voor) 14.00 Pärnu JK – Tartu JK Tammeka Raeküla Gümnaasiumi staadion 14.00 Tallinna FC Flora – Nõmme JK Kalju A. Le Coq Arena I muruväljak 14.00 Põlva FC Lootos – Tallinna FC Levadia Lootospark

Laupäev, 10. september (XIX voor) 11.00 Tartu JK Tammeka – Põlva FC Lootos Tartu Tamme staadion 11.00 Nõmme JK Kalju – Tallinna FC Levadia Hiiu staadion 19.30 Tallinna FC Flora – Pärnu JK A. Le Coq Arena I muruväljak Teisipäev, 13. september (XX voor) 18.45 Tallinna FC Levadia – Tartu JK Tammeka Maarjamäe jalgpallikompleks 18.45 Põlva FC Lootos – Tallinna FC Flora Lootospark 18.45 Pärnu JK – Nõmme JK Kalju Raeküla Gümnaasiumi staadion Laupäev, 24. september Meistriliiga varupäev

Koondised

A-koondis Teisipäev, 6. september 21.30 Eesti – Põhja-Iirimaa EM A. Le Coq Arena U21 Neljapäev, 1. september 19.00 Eesti–šveits EM A. Le Coq Arena U19 Laupäev, 3, september 14.00 Eesti–Island TNTK staadion Esmaspäev, 5. september 18.00 Eesti–Island Haapsalu U18 Neljapäev, 1. september 10.45 Eesti–šveits TNTK staadion U17 Kolmapäev, 7. september 18.00 Eesti–Luksemburg TNTK staadion U16 Esmaspäev, 26. september 16.00 Eesti–Läti Võru linnastaadion Neljapäev, 29. september 11.00 Eesti–Iirimaa Otepää Tehvandi staadion Naiste A-koondis Pühapäev, 18. september 19.00 Eesti–Ukraina EM A.Le Coq Arena Naiste U19 Laupäev, 17. september 17.00 Eesti–Poola EM-valikturniir Haapsalu Esmaspäev, 18. september 17.00 Eesti–Tšehhi EM-valikturniir Rakvere Neljapäev, 22. september 17.00 Eesti–Küpros EM-valikturniir Haapsalu

2011 SEPTEMBER JALKA

rannajalgpall

Indrek Siska värvikas hooaeg Iisraelis Sulandumine moslemikogukonda, põgenemine vihaste fännide eest, mängijate tugev seos kodukohaga, jõuline stiil ja paindumatu taktika – selline oli esimese Eesti rannajalgpallurina välisklubisse pääsenud Indrek Siska esimene kirev hooaeg. Erik Eenlo

israeli meeskonnas Kfar Qasem pallinud eestlase arvele jäi neli põhihooaja mängu. Kuna juudiriigis dikteerib televisioon hooaja kestuse, mängitakse sealses rannajalgpalliliigas koos play-off’idega üksnes kaheksa matši. “Kuna meeskond kohamängudele ei kvalifitseerunud, sai minu hooaeg küllaltki kiiresti läbi,” tunnistab Indrek Siska (pildil paremal). Meeskondlikult ei saa suvega rahule jääda, kuid isiklikus plaanis on rahuloluks põhjust: “Professionaalne rannajalgpallur soovib teenida uusi lepingupakkumisi ning see läks mul korda.” Iisraeli spordi politiseerituse tõttu on rannajalgpalliski suur vastasseis juutide ja araablaste vahel. Kohalikus liigas mängib kümme juutide ja üks araablaste klubi, viimasesse kuulus ka Siska. “Mängude ajal olid kõik meie vastu. Vilekoor muutus kohati nii suureks, et võimatu oli võistkonnakaaslaste häält kuulda,” meenutab Siska. Eestlast üllatas meeskonna juhtkonna tegevus vastasseisu õhutamisel. “Mängijatele üritati selgeks teha, et juudid peavad araablaste

Foto: erakogu

JALKA SEPTEMBER 2011

moodi mängima õppima ning vastupidine ei tule kõne alla.” Sealsete vastasseisude näitlikustamiseks võtab Siska appi mängu eelmise aasta meistermeeskonnaga. “Kohtumise küll kaotasime, aga lõpuvile kõlades jooksid inimesed tribüünidelt alla, et meile koht kätte näidata. Meeskonnakaaslased aitasid mul peitu pugeda ning palusid enne ohu möödumist mitte välja tulla. Pärast viidi meid politseieskordiga minema,” kirjeldab eestlane värvikat vahejuhtumit.

Tekitas treeningul konflikte Varem Eesti koondise eest Euroopa ja Brasiilia rannajalgpalliga kokku puutunud Siska arvates rajaneb Iisraelis mäng vaid sellel, kumb võistkond on jõulisem ja suudab rohkem joosta. Osaliselt on sealne rõhuasetus tingitud sellest, et nn suurt jalgpalli mängivatel meestel on lubatud rannajalgpallis kaasa teha. Senisest erinevaks peab eestlane ka Iisraeli liigale omast jäika ja paindumatut taktikalist lähenemist. Eesti rannajalgpalluril oli oma meeskonnas etendada kandev roll. Koos varem oma maa meistriks tulnud brasiillase Juninho Codeira ning ühe Iisraeli koondisse kuuluva mängumehega moodustas eestlane meeskonna tuumiku. “Saavutasime Codeiraga hea klapi ning ana-

lüüsisime pidevalt Iisraeli mängu iseärasusi,” tunnistab eestlane. “Jõudsime järeldusele, et siinne mängustiil meile ei sobi. Meiega oldi küll hädas, kuid Codeira kiirus ja tehnika ei pääsenud maksvusele.” Liidrikoormat tunnetades tekitas Siska trennis konflikte, sest treener võttis vastu küsitavaid otsuseid. “Kui nägin, et midagi on valesti, jätsin mängu seisma,” möönab Siska. “Rääkisin korduvalt treeneriga, et mängu natuke muuta. Suurt tulu sellest ei tõusnud.” Treeningutingimused olid professionaalsed ning mängijate eest hoolitsesid kõrge tasemega taustajõud. 35–40kraadise kuumuse tõttu toimusid treeningud kas hommikul vara või õhtul hilja – päevasel ajal oli liiv selleks liiga kuum. Eestlase kodukohaks oli üsnagi väike enamjaolt araablaste asustatud eeslinn Kfar Qasem Tel Avivi lähedal. “Kohalikud tegid minu jaoks elamise nii heaks kui võimalik, aidates muuhulgas lahendada ka turvalisusprobleeme. Moslemite kogukonnas koheldakse kõiki kui pereliikmeid. Elamistingimused olid ideaalsed,” kirjeldab rannajalgpallur. Jalgpalli näol on Iisraelis tegemist spordialaga number üks, mistõttu tippmängijaid hinnatakse väga kõrgelt. “Kontrast Eestiga on suur. Peetakse iseenesestmõistetavaks, et jalgpallur mängib enda ja meeskonna kõrval ka toetajate ja kodukoha eest. See annab palju lisamotivatsiooni. Kaasaelamist oli tunda igal sammul,” kirjeldab Siska sealset jalgpallikultuuri. Praeguse seisuga plaanib Siska Iisraeli naasta. Teiste hulgas on temast huvitatud Jeruusalemma ja Haifa klubid.

sina oled kohtunik

Kuidas lahendaksid need 3 olukorda? Kunstnik Mart Vainre joonistab pildid, Eesti Jalgpalli Liidu peakohtunik ning UEFA kohtunike vaatleja Uno Tutk annab vastuseid, aga küsimusi saadavad endiselt meie lugejad. Nii jätkame mängus ettetulevate olukordade lahendamist rubriigis “Sina oled kohtunik!”. Saada meile mõni huvitav mänguolukord. Soovitatavalt selline, mis võiks olla kohtunikule pähkliks, mõni selline, mida oled ise näinud või kogenud, mõni selline, millele sa

ise täpset lahendust ei oska pakkuda või mille lahendust sa tahaksid kontrollida. Jalka valib neist koostöös Uno Tutkiga välja kolm ning järgmises numbris trükime need ära koos vastuste ning Mart Vainre illustratsioonidega. Saada oma kirjeldus või küsimus aadressile lennart@jalgpall.ee märksõnaga “KOHTUNIK”. Just sinust sõltub, kui huvitavat materjali teised lugeda saavad!

3 olukorda

Mööda äärt tõusev ründaja lööb palli endale ette nii, et ületab korraks küljejoone. Sealsamas, soojendusalal venitav vastasmeeskonna mängija on olukorrale seljaga ja sirutab jala venitamiseks välja. Ründaja ei pane seda tähele, jookseb sellele otsa, vigastab end ega saa enam mängu jätkata. Ründaval meeskonnal on vahetused tehtud, kuid nad nõuavad ühte lisavahetust. Küsimuse esitas Birgit Kullamaa

Uno Tutk: Selge on see, et vahetuste arv on reeglite järgi kindlaks määratud ning seda muuta ei ole võimalik. Kui ründaja ei märka sooja tegevat vastasmängijat ja komistab tema otsa, ei tee kohtunik midagi (see oli tema enda valik valida selline jooksutrajektoor). Juhul kui soo jendust tegeva mängija tegevust saab tõlgendada ebasportliku käitu misena, on võimalik talle kollast kaarti näidata. Aga kui sooja tegeva mängija tegevus on tõlgendatav kui agressiivne käitumine, ei ole ka punase kaardi näitamine võimatu.

Uno Tutk: Vastavalt reeglitele ei ole väravavahi ja väljakumängija vahetuse korrad piiratud. Tähtis on, et mäng oleks peatatud ning kohtunikku infor meeritud vahetusest. Muidugi, kui see muutub ajavenitamiseks ja mäng kannatab selliste vahetuste all, võib kohtunik seda tegevust mitte lubada.

Meistriliiga mängus tuleb ette olukord, kus kaitsja lööb külalismeeskonna pingi juures palli kaugele klaariks, kuid et mitte rünnakutuhinat pidurdada, viskab abitreener oma mehele lahtiolevast varustusekotist uue palli. Kaitsja viskab selle mängu ja järgmisest rünnakust sünnib värav. Märkad erinevat palli alles siis, kui see keskpunkti tagasi tuuakse. Kas värav loeb ja kas kedagi tuleb karistada? Küsimuse esitas Ivar Naeris

Uno Tutk: Enne mängu algust kontrollib kohtunik üldiselt mängus kasutatavad pallid üle – kas nad vastavad reegli nr 2 nõuetele. Juhul kui mängu jooksul tuleb palli vahetada, peab kohtunik enne selle ka sutuselevõttu üle kontrollima ja veenduma palli vastavuses reeglitele. Samuti on Meistriliiga mängus alati kasutusel pallipoisid, kes viska vad mängijatele õigeid mängupalle. Kui on juhtunud selline situat sioon, nagu eelpool kirjeldatud, võib kohtunik ka värava tühistada, aga seda vaid juhul, kui pall ei vastanud reegli nr 2 nõuetele ning mille tõttu võis sündida see õnnetu värav.

Vastane on saanud mänguks kõik tugevamad kokku, meie meeskond päris mitte ning oleme eeldatavalt pisut nõrgemad. Põhimureks on see, et meil puudub väravavaht ja oleme sunnitud väljakumängija väravasse panema. Kuna väravavahi ja mängija vahetus mängus vahetusena kirja ei lähe, siis kas tohime kasutada kavalust ja hakata kordamööda omavahel väravavahti vahetama? Kas või niikaua, kuni kõik on kümmekond minutit väravas seisnud, pisut vahepeal puhanud, võites sellega aega ja lüües rütmi segi? Või näeb kohtunik sellise “taktika” läbi, ütleb, et vahetuseks peab põhjus olema, keelab selle ära ja võib jagada karistusi? (Muuseas, oleme vist kolm korda kunagi mängu sees niimoodi väravavahti vahetanud). Küsimuse esitas Raivo Seema

2011 SEPTEMBER JALKA

lisaaeg Foto: Oliver Oli

Septembrikuu sünnipäevad: 02.09 Alan Ventsel (1. pildil) 03.09 Elysee Kouadio 04.09 Mati Pari 05.09 Andres Koogas (2. pildil) 06.09 Vladimir Kazatšonok 07.09 Jüri Saar 09.09 Markus Jürgenson 09.09 Lars Hopp 10.09 Aleksandrs Cekulajevs (3 pildil) 10.09 Sander Post 12.09 Kaupo Õismaa 12.09 Jüri Ivanov 13.09 Rauno Reiman 13.09 Raul Kaivoja

Kas jalgpallis võib seisneda Viljandi TULEVIK? Jalka tänab kolleege Sirbi toimetusest, kes said oma 12. augusti esiküljel hakkama toreda sõnademänguga, pealkirjastades nädalalehe peateema: “VILJANDI TULEVIK ei ole jalgpall!” Mõistagi polnud tegu artikliga Viljandi Tuleviku vutimeeskonnast. Arutleti hoopis Viljandi pärimusmuusikafestivali üle. Sõna “jalgpall” puudus arutlusest sootuks. Pigem võttis vaimukas pealkiri kokku üldise arusaama, et Viljandist teeb Viljandi ikkagi kultuur – linnas paiknev kultuurikolledž, pärimusmuusikaait ja traditsiooniline muusikafestival Viljandi Folk. Jalgpall peaks sõbralikult visatud kinda õhust kinni püüdma ja ausas konkurentsis tõestama, et ka jalgpall võib olla Viljandi tulevik. Selleks eelkõige jaksu Viljandi vutiklubidele ja noorsoole!

jalgpallimuuseum 65 aastat ootust ja jälle võit Läti üle 3. septembril 2005 saavutas Eesti Foto: Oliver Oli koondis pärast 65aastast vaheaega jälle võidu lätlaste üle ja seda koduses MM-valikmängus. Eestil oli algkoosseisus neli koduliiga meest ja lõunanaabritel kaks. Neli mängijat tulid Moskva Torpedost: Enar Jääger, Andrei Stepanov, Andres Oper ja Juris Laizans. Moskva suurklubidest olid esindatud Lokomotiiv (Dmitri Kruglov) ja Spartak (Andrejs Rubiks) ning kunagistest Nõukogude Liidu suurklubidest Kiievi Dinamo (Maris Verpakovskis). Vene liigast olid ka Sergei Terehhov (Jaroslavli šinnik) ning Aleksandrs Kolinko ja Vitalijs Astafjevs (mõlemad Kaasani Rubin). Mõlemal poolel oli samanimelise perekonnanimega mängija: meilt Andrei ja vastastelt Igors – mõlemad Stepanovid. Skoori avas Oper 11. minutil, millele Maksim Smirnov 70. minutil teise lisas, lükates palli tühja puuri. Viimasel minutil lõi Laizans lõppseisuks 2 : 1. Eesti koondisele aitab seda magusat võitu meelde tuletada Läti alaliidult saadud kena kingitus.

JALKA SEPTEMBER 2011

(23) (21) (37) (24) (59) (57) (24) (35) (26) (27) (47) (64) (19) (39)

14.09 Valeri Smelkov 16.09 Deniss Kovtun 18.09 Antti Rosenberg 20.09 Kaarel Torop (4. pildil) 22.09 Toomas Krõm 22.09 Fredo Getulio Aurelio 23.09 Dmitri Kulikov 24.09 Vahur Vahtramäe 25.09 Ilmar Põhjala 26.09 Sander Laht 26.09 Anatoli Belov 27.09 Anete Paulus 29.09 Aleksandr Tarassenkov 29.09 Rein Jauk 30.09 Mikk Laas

(22) (22) (40) (19) (40) (57) (34) (35) (32) (20) (67) (20) (31) (69) (21)

Vastse-Roosas mängiti mägijalgpalli Vastse-Roosas, mõni kilomeeter Läti piirist, laiub täismõõdus vaimukas jalgpalliplats, mille kahe värava kõrguste vahe on 13 meetrit. Väljaku mõõtmed on 100 x 60 meetrit. Vastse-Roosa ise on tuntud kuulsa turismiobjekti, Metsavenna talu järgi. Väljak ehitati käesoleva aasta jaanipäevaks, kui toimus turniir kümne meeskonna osavõtul. “Alguses oli Contral mõte, et võiks olla selline jalgpalliplats, mille keskel on mägi, aga kuna sellist maastikku polnud, siis ehitasime ta mäele,” selgitab Max Mõttus Metsavennatalust. Jaanipäeva mägijalgpalliturniiril osalesid kohalike kõrval ka meeskonnad Järvamaalt, Ida-Virumaalt, Pärnust, Tartu-Viljandi ühismeeskond jt. Finaalis alistasid kohalikud Pärnu ning iga meeskonna liige sai autasuks 50 eurot peo peale! “Mäng on aus, sest toimub ju pooltevahetus ning otsustasime, et üles mäkke löödud väravate eest saab kaks punkti,” selgitab Max Mõttus mängureegleid. “Üles oli täiesti võimalik lüüa, näiteks meie meeskond lõi sinna neli väravat.” Tänavu toimus ka esimene Eesti–Läti vaheline mõõduvõtt rändkarikale. Üks mäng peeti Apes kohaliku meeskonna vastu tavalisel väljakul ja teine Vastse-Roosas sealse rivistuse vastu. Lätlased, kes mängivad Aluksne meistrivõistlustel, olid kõvemad. See pole ka ime, sest Vastse-Roosas on ainult 20 elanikku. Tõsi, nende meeskonnas mängis ka Võru JK koolitusega mängijaid. “Me hoiame seda väljakut ikka korras ja niidame pidevalt,” selgitab Max Mõttus. “Aeg-ajalt möödasõitjad vaatavad, naeravad ja küsivad, millega tegu. Otseti mängida pole keegi tahtnud, aga kui see soov tekib, tuleb meiega ühendust võtta aadressil www.metsavennatalu.ee.” Foto: Oliver Oli

! ! e f i l , o l l He Energy drink Starter

J채lgi meid Facebookis! 2011 SEPTEMBER JALKA

JALKA SEPTEMBER 2011