JALKA (jaanuar 2012) by Jalka

HIND 1,85 EUROT JAANUAR 2012

Taijo Teniste elu hooaeg

Jalka laureaadid 2011 Riho ja Patrik Saksus U19 finaalturniir ukse ees Jalka külas Arte gümnaasiumil

Postrid: Mario Balotelli / Dani Alves ISSN 1736-7379

Joel Inder mitte hea võitlus vaim

Täringu jalgpalli meister Janar Toomet 2012 JAANUAR JALKA 1

t a ita ts u ku

sisukord

a koju – idumehen õ v n si k ä “L d pikali ed vastase olm kõik kang gi mulle k ja naine te ähe!” p is pandud – ll gujalgpa n ri tä st e korda järj o Kivi reener Jann ondise abit o k ti ngu ri es E tä i Ku rditähe aastal Spo 5. 0 39 20 – 8 ld 3 si , lk rniiri võitis jalgpalli tu

Kaanelugu LK 26 Taijo Teniste nautis oma elu parimat hooaega. Ta mängis Eesti koondises ja murdis Meistriliigast välismaale, kus õnnestus saada algkoosseisu mängijaks.

Persoonid & intervjuud

12 17 23 50

Joel Indermitte Aavo Tomingas Riho ja Patrik Saksus

Kolumn

Indrek Schwede

Rubriigid Siit ja sealt Esikaanel: Taijo Teniste Foto: Lembit Peegel Nr 1 (49) 2012

Eesti Jalgpalli Liidu ajakiri Ilmub 12 korda aastas

Lembit Peegel Jalka tuleb külla Lisaaeg

Liigad

Peatoimetaja: Indrek Schwede indrek@jalgpall.ee

Meistriliiga

Toimetaja: Alver Kivi alver@jalgpall.ee

Esiliiga

Naised II liiga

Fotograaf: Lembit Peegel

III liiga

Ajakirja makett: Jaanus Samma

IV liiga

Kujundaja: Evelin Linholm Keeletoimetaja: Liisi Bakhoff

Saalijalgpall

Muu

Reklaam: Laura Rahe laura@tennis.ee

Jalka laureaadid

Kolleegium: Ülev Aaloe, Lennart Komp, Neeme Korv, Aivar Pohlak, Indrek Schwede, Anu Säärits, Mihkel Uiboleht

Uus lauamäng

Väljaandja: Eesti Jalgpalli Liit Tellimine: www.post.ee / eraklient / perioodika tellimine / Eesti väljaanded / Jalka Tellimishinnad: Aasta 22.24 eurot Poolaasta 11.12 eurot Toimetuse postiaadress: Jalka, Eesti Jalgpalli Liit, Asula 4c, 11312 Tallinn Trükitud printallis

4–9 20 41 66

U19 finaalturniir ukse ees Täringujalgpall Eelmise aasta parimad ütlemised Naiste jalgpall: rahvus, sugu, identiteet Balti riikide klubid eurosarjades

18 24 59 60 61 63 65

12 30 32 38 44 48 53

Postrid Mario Balotelli Dani Alves 2012 JAANUAR JALKA

siit ja sealt

kuu

Aasta kodanikuks valiti jalgpallur! Konstantin Vassiljev sai ühe oma karjääri väärtuslikema auhinna.

kuu

Eesti jalgpalluritega seotud Norra klubide ja fjordidemaa maksuameti vaidlus võimalike maksupettuste asjus. Saaks kiiremini selguse!

Kas tali jääb taeva? Kas jalgpallurid saavad lumevabalt kunstmuruväljakutel uueks hooajaks valmistuda?

17 132 ... pealtvaatajat oli eelmisel aastal keskmiselt Põhja-Ameerika jää hokiliiga NHLi mängudel.

17 323 ... pealtvaatajat oli eelmisel aastal keskmiselt Põhja-Ameerika korvpalliliiga NBA mängudel.

17 872

... pealtvaatajat oli eelmisel aastal keskmiselt Põhja-Ameerika jalgpalliliiga MLS mängudel. Beckham ja Lindpere tegid kossule ja hokile ära!

JALKA JAANUAR 2012

Telefonitorge Pärisime FC Kuressaare fännikoordinaatorilt Elari Roesilt, miks on just nende vastasseisust Paide linnameeskonnaga kujunenud nn kohalik el clasico? Elari Roes: See sai alguse juba Esiliigast, kui seal meeskonnad kokku läksid. Vastasseis süvenes, kui mõlemad mängisid Meistriliigas. Mingi hetk hakkas fänlus paisuma ja foorumites köeti emotsioone üles. Eks meeskonnad ole paljude näitajate puhul sarnased, mis tingib sellise pusklemise ja vastastikuse sõnelemise. Kas aastalõpu fänniturniiril mängisid kahe klubi poolehoidjad omavahel sama tuliselt? Jah. Nagu kolmel viimasel aastalõputurniiril tavaks, kaotasime Paide fännidele 0 : 1. Seekord isegi polnud sellist kõva andmist nagu varem, sest meil oli lihtsalt teine taktika.

Meeldejäävad hetked Lõvidega Tuulas Olev Reim

meeskonna juht

1981. aastal esindasime Eestit üleliidulisel Nahkpalli finaalturniiril Tuulas. Kõik meeskonnad elasid ühes, kohaliku tankidiviisi paiknemise kohas. Iga võistluspäev algas ja lõppes NSV Liidu punalipu heiskamise ja langetamisega, kusjuures iga päev kuulus ühele liiduvabariigile, kes pidi esitama oma maa hümni. Tegime koos poistega ülimalt julge otsuse. Kuna nõukogude Eesti hümni sõnu keegi (kaasa arvatud meie treenerid) ei teadnud, otsustasime julgelt esitada populaarse lastelaulu “Hiir hüppas ja kass kargas, vana karu lõi trummi”. Kui olime selle valjusti ja rõhutatult minu taktikepi all kolm korda järjest ette kandnud, puhkes ootamatult võimas aplaus. Meie “hümn” osutus parimatest parimaks. Isegi kohalikud ohvitserid muutsid oma suhtumist Baltikumi esindajatesse. Näiteks saime võimaluse külastada ohvitseridele mõeldud einelauda.

Aga muidu pole vahet, kas on vastamisi pärismeeskonnad või fännid – käib kõva jalgadesse sõitmine ja kehamäng. Kas enne ja pärast mängu saate normaalselt läbi? Mingit vennastumist muidugi pole, kõnnime lihtsalt üksteisest mööda. Konflikti ja kakluseni pole ka asi läinud. Aga Paide on teistmoodi vastane, see on tähtsam mäng kui mis tahes teise Meistriliiga klubiga, ja kui kohtumine nendega läheneb, siis kõik meie omad küsivad, kus koguneme, millal kohale tulla jms. Viimasel hooajal ka oli kange tahtmine Paidesse sõita, aga sellised sõidud jäävad finantsi taha.

Kuidas ma Ventspilsile tähtsad väravad lõin Jüri Jevdokimov Nõmme Kalju

Minu kaks kõige tähtsamat ja ka ilusamat väravat tulid Balti liiga mängus, kui võitsime Ventspilsi 2 : 1. Oli raske kohtumine, sest jäime 0 : 1 kaotusseisu ja vastane surus meid päris tugevasti. Kannatasime poistega lätlaste pressi ära ja teine poolaeg oli meie jaoks hoopis teistsugune. Saime ise mängu käima ja kuskil 70. minutil tšippisin palli vasaku jalaga, mis on minu nõrgem jalg, pehmelt üle väravavahi. Minu meelest oli see väga ilus värav ja andis mulle ka väga hea emotsiooni, kuna see oli Kalju eest mu esimene mäng Balti liigas. Ja umbes kümme minutit hiljem sain kirja ka teise värava, kui saatsin palli pöörde pealt vasaku jalaga nurka. Siis olid mul emotsioonid ikka täiega laes, kuna võitsime tugevat vastast ja mul endal õnnestus mäng väga hästi. Ka meeskonnakaaslased olid rahul, sest me ei olnud nii kõva vastast enne võitnud.

kuu pilt

Lõi Viljandile ja lõi lippu Meistriliiga viimases voorus skooris Flora poolt muuhulgas Hannes Anier, kes pärast oma tabamust läks ja lõi ka nurgalippu. Kui lipuvarre puhul oleks tegemist seinaga, võiks koguni arvata, et noormängija oskab kõndida vertikaalpindadel.

2012 JAANUAR JALKA Foto: Lembit Peegel

siit ja sealt

nii nad

ütlesid “See on küsimus kategooriast, kumb on pa rem: jalgpall või seks? Mind isiklikult jätab jalgpall üsna külmaks, aga ma saan aru, et mõnel inimesel on tõesti väga raske sellele küsimusele vastata.” Vahur Kersna

“Viimati näiteks kohtus Veskimägi Ansipiga Eesti ja Iirimaa jalgpallimängu ajal, kus sõb ralikus õhkkonnas olukorda Vietnamis ...” Postimees tööandjate ja poliitikute suhetest “Pärnust pärit Kristi Kuudisiimu (26) sõnul on eestlastel ja iirlastel nii mõndagi ühist – näiteks kirg jalgpalli ja õlle, valitsuse kirumi se ning ilusate naiste vastu.” Ajakiri Eurokratt “Kui palju on Eestis neid fänne, kes suu daksid pärast mängu sõbralikult naerata da ja vastasfänne õnnitleda? Oma spor dikangelasi Iirimaal hoitakse. Samal ajal kui eestlased netifoorumites jalgpallureid iga vea eest maatasa teevad, harrastavad iirlased pigem peatreeneri vallandamise nõudmist.” Iirimaal töötav Lille Roomets “Meelelahutuse eest tuleb maksta ja turu kapitalismis maksab tarbija. Kas riik ostab mulle jalgpallivõistluse pileti? Tuleb ikka endal osta ...” Janek Kraavi rahvaraamatukogudest “Meil on Vassiljev – parlamendi liige ja austatud arst-geriaater, kuid ta pole kõige tuntum Vassiljev Eestis. Kõige tuntum Vas siljev on jalgpallur, kes neil päevil on teist korda tunnistatud aasta parimaks jalgpallu riks ja ta mängib nüüd Permi Amkaris. Eestis jumaldavad teda kõik, lastest vanuriteni, venelastest eestlasteni.” Edgar Savisaar Moskva ülikoolis esinedes “Soomlaste endi jaoks on kindlasti kõige kuulsam eesti keelest arusaaja ja seda ka ise veidi purssiv inimene jalgpallur Jari Litma nen, kes treenib Nõmme Kalju juures.” Postimees eesti keelt oskavatest soomlastest “Olen aru saanud, et jalgpalliga on tehtud head tööd. Ehk võiks sealt midagi ka hokiini mesed õppida.” Soome jäähokimeister eestlane Siim Liivik “Jalgpallikeeles rääkides on nii, et karistusi määratakse tegelikult sooritatud vigade eest, kuid samamoodi ka simuleerimise, kannatuste teesklemise eest.” Kaarel Tarand elamislubade skandaalist

JALKA JAANUAR 2012

Eesti koondisel oma fännikoordinaator Nii nagu enamikul UEFA liikmesriikidest on nüüd ka Eestil oma fännikoordinaator, kelleks on tuntud sinivalgete poolehoidja ja Tallinna Munitsipaalpolitsei juht Monica Rand (pildil). “Ettepaneku tegi jalgpalliliit juba augustis, kuid leppisime kokku, et käin Berliinis koolitusel ja siis annan vastuse,” räägib Monica Rand, kes nõustus olema koondise koordinaatoriks ning aitama edaspidi klubide koordinaatoreid. “Proovisin uut ametit Dublinis play-off-mängu ajal ning avastasin ehmatusega, et mängu näen õige vähe.” UEFA nõudel pidid kõik liikmesriigid hiljemalt 2011. aasta jooksul panema ametisse oma fännikoordinaatori, kelle ülesandeks on suhelda koondise fännide ning klubide koordinaatoritega, kes peavad paika saama hiljemalt käesoleva aasta jooksul. Fännikoordinaator peab tegema koostööd ka politsei ja turvafirmadega ning erinevate fänniühendustega ja ideaalis on ta ise üks fännidest – fännid peavad tundma, et koordinaator esindab ka nende huve, mitte ei seisa neile vastu. Eesmärgiks on, et fännikoordinaator suudab ennetada ja eos lämmatada tekkida võivaid konflikte. “Dublinis oligi paar vahejuhtumit ning minu ameti idee on selles, et staadionil olevad turvatöötajad sekkuvad alles siis, kui mul on nende abi vaja – ennekõike eeldatakse, et koondise koordinaator saab ise hakkama,” selgitab Monica Rand, kes teeb oma tööd tasuta. “Paar sekeldust tekkis fännide endi vahel ja rahustama pidi ka Eestist pärit Iirimaale tööle ja elama tulnud venelasi, kes said pileti meie jalgpalliliidu kaudu, kuid elasid täie atribuutika ja rauaga kaasa Iirimaale. Neile tuli seletada, et muidugi võite rõõmustada Iirimaa väravate üle, aga te olete oma lemmikule intensiivselt kaasa elamise tõttu siiski täiesti vales sektoris ja see ärritab meie fänne.” Foto: erakogu Rand rõhutab, et võrreldes teiste riikidega, kus fännikoordinaatorid juba ammu tegutsevad, on meil arenguruumi palju ning kohe ei saagi suureks eeskujuks võtta suuri jalgpalliriike. Võrrelda saab end väiksematega. “Kindlasti on see amet, mis eeldab ka kindlat meelt ja oskust rasketes olukordades rahulikuks jääda,” tõdeb Rand, keda veel pole fännirühmitustele ametlikult tutvustatud. “2012. aasta jaanuaris võtab jalgpalliliit klubid kokku ja siis tutvustame fännikoordinaatori ülesandeid lähemalt. Minu rolliks on seal edasi anda need kogemused, millega Berliinist tagasi tulin.

Indrek Schwede

Tel 654 9900 e-post: tamrex@tamrex.ee www.tamrex.ee

SOE ALUSPESU - asendamatu mugavus külmades tingimustes! OCEAN SOE ALUSSÄRK JA -PÜKSID

VAATA LISAKS TEISI PAKKUMISI

HIND 29.- EUR art BONABL

art 23621

KOMPLEKT (SÄRK + PÜKSID) -20%

art 23326

4.90

39.-

19.-

art 9084/0400

art 770-1804

art 2800/5800

11.-

art 9093/0418

75.-

30.-

art 1119/5804

art 8008/0400

33.-

97.-

58.-

44.- EUR art 44-406

PÜKSID art 7112

HIND 26.- EUR

art 23608

art SD001

2.40

38.-

34.-

art 44-3001

art 771-1804

art 81783

3.90

55.-

47.-

art 44-302

art 3619/0404

art NA005

5.90

78.30

55.-

Hinnad kehtivad kuni 31.12.2011 või kuni kaupa jätkub. Tallinnas lisandub eraklientidele müügimaks 1%.

SÄRK art 7191

Hinnad sisaldavad käibemaksu 20%

Külmades ja tuulistes oludes töötamisel on ülioluline õigesti riietumine. Hea tervis ja mõnus olemine tööülesannete täitmisel algab aluspesust. OCEAN soe aluspesu on valmistatud Poly Dacron kangast, mis on väga pehme, mugav ja veniv materjal. Materjal talletab ideaalselt kehasoojust, juhib niiskuse kehapinnalt eemale ja hoiab seega keha kuivana. Sul on soe, sa jääd kuivaks ja sul on mugav kogu aeg – töötamisel, sportimisel, matkamisel. Ainus, mis nõuab sinu tähelepanu, on sinu TÖÖ.

UUED KAUPLUSED

2012 JAANUAR JALKA

TALLINN Laki 5, Pärnu mnt 130, Katusepapi 35 TARTU Aardla 114, Ringtee 37a PÄRNU Riia mnt 169a, Savi 3 RAKVERE Pikk 2 VILJANDI Riia mnt 42a JÕHVI Tartu mnt 30 VÕRU Piiri 2 VALGA Vabaduse 39

JALKA JAANUAR 2012

siit ja sealt

Saarlased naudivad kodust vastasseisu Kohalike meeskonFoto: Irina Mägi dade vastasseisud on maailma erinevates paikades pakkunud alati suuremaid ja väiksemaid vutilahinguid, mis on suuremad kui mäng ise. Barcelona ja Madridi Reali el classico on kindlasti üks tuntumaid derby’sid, mis köidab vutisõprade tähelepanu mitte ainult kodus, Hispaanias, vaid kogu maailmas. Aga saarlased on uhked, et vähemalt kohalikul tasandil on ka neil oma sarnane vastasseis. Kui Saaremaa JK aameraaS kohtub Eesti meistrivõistluste III liigas Saaremaa JKga või saalijalgpalli II liigas FC Tarituga, on toimunud tulised ja kompromissitud heitlused. Ükski FC Taritu ründaja Kristen Mere (paremal) ja Saaremaa JK aameraaSi ründaja Marko pool pole suutnud seni Saar võitlevad palli pärast. tõestada oma kindlat ülekaalu ja see lisab mängudesse veelgi intriigi. Saaremaa JK ja FC Taritu esindaja Pelle Pohlak leiab, et sellised mängud koduse konkurendiga teevad jalgpalli atraktiivseks ja on ala populariseerimisele kindlasti kasuks, sest inimestele meeldib oma meeste madistamisi vaadata. “Kui saalis on publiku poole pealt olnud suhteliselt rahulik, siis suvised kohtumised on toonud rahva väljaku äärde,” märgib Pohlak, lisades, et mõne aasta eest toimunud Saaremaa JK ja Saaremaa JK aameraaSi esimesele omavahelisele kohtumisele Nasva staadionil elas kindlasti kaasa enam kui 150 inimest. “Mäng oli ka vastav ja tuline. Mehed võitlesid täiega.” Pohlaku sõnul meeldivad mängijatele sellised mängud ja need on motiveerivad mõlemale poolele. “Kindlasti antakse rohkem jalga, alati on läinud nügimiseks ja kaarte on olnud palju. Intriig on täiesti olemas,” selgitab ta. Endise Eesti koondise mängija ja nüüd Saaremaa JK aameeraaSiga nii väljas kui ka saalis mängiva Janek Meeti hinnangul on selline kohalik derby, kus ühe piirkonna mitu võistkonda saavad omavahel mõõtu võtta, väga tore ja positiivne. “Kõik mehed on ju omavahel tuttavad ja sõber tahab sõpra ikka võita,” toob Meet välja põhjuse, miks just sellised mängud muutuvad väljakul tuliseks andmiseks. Nii Janek Meet kui ka Pelle Pohlak tunnistavad, et kodukandi meeskondade mänguks ei ole vaja mehi motiveerida ning asjad tuleb paika panna rohkem taktikaliselt. “Mehed valmistuvad nagu tavaliselt,” märgib Pohlak. Meet lisab: “Läheme mängule nagu ikka, kuigi motivatsioon on küll natukene kõrgem ja kellelegi ei pea midagi ütlema.” Kui Saaremaa JK aameraaS alistas mullu III liiga lääne tsoonis Saaremaa JK kahel korral 4 : 0, siis saalijalgpalli II liigas pidi Saaremaa JK aameraaS tunnistama esimeses kohtumises FC Taritu 8 : 5 paremust.

alver kivi

nii nad

ütlesid “Eesti liiga jalgpallimängud lähevad ju te hismuruväljakutelt päris staadionile juba aprillis ja kestavad kohati novembrini.” Ajakirjanik Priit Simson imestab kultuuriministeeriumi asekantsleri Tõnu Seili öeldu üle, et staadioni kasutatakse meie kliimas maist oktoobrini “Miks ma ei kuule riigikogu jalgpalli toetus grupi protestikisa?” Ajakirjanik Märt Roosna arvates tõmbas kultuuriminister Rein Lang pahinal vee peale Aivar Pohlaku unistusele katta Eesti jalgpalliväljakutega, öeldes, et omavalitsuste spordirajatistele riik kaasfinantseerijaks enam ei tule “Vanuigi lootis juristiks õppiva poja isa lugeda raamatuid allveelaevadest ja käia jalgpalli vaatamas.” Postimees kirjanik Jaan Krossi isast, kes küüditati venelaste poolt, hukkus Mordva vangilaagris ja kelle hauakoht on teadmata “Ma ei tea küll täpseid arve, kuid Flora, Leva dia, Tammeka ja Ida-Eesti regiooni klubid on haaranud 90–95 protsenti Eesti jalgpallitu rust ja seal käib süsteemne tegevus.” Korvpallitreener Indrek Ruut “Põhiliselt räägivadki kirjutised igatsusest isa järele, aga üks laul näiteks on filosoofili ne mõtisklus Päikesest ka.” Eesti superstaar Liis Lemsalu ootas väikese tüdrukuna mängudel ja treeningulaagrites olevat isa Marekit “Eesti ajaloo oodatuimal ja ilmselt ka kõige suurema pettumuse valmistanud jalgpallimatšil Iirimaaga jäädvustasin paar rünnakut J1-ga.” Fotograaf Raigo Pajula tutvustab uut imeaparaati Nikon J1 “See, et Eesti jalgpallikoondis mängib ühel väljakul, ei tähenda, et nad oleksid sõbrad ja arutaks kõiki oma tegemisi.” Minister Juhan Parts näitlikustab, et tema ei teadnud elamislubadega äritsemisest midagi “Isegi üks jalgpallitreener sai eduka töö eest pärjatud, ehkki koondis langes tema ametiajal vist maailma saja parema hulgast välja.” Võrkpallitreener Avo Keel jälgib teraselt meie jalgpallielu, vihjates Arno Pijpersile “Teine variant olnuks talle lihtsalt vastu vahtimist virutada – kas see olnuks parem?” Konstantin Nahk natsižesti õigustuseks 2012 JAANUAR JALKA

1-teist mõtet

Jalgpalli panus Eesti spordiaastasse J

algpall ei pea tänavu olema uhke ainuüksi iseenese kordaläinud hooaja üle. Meil õnnestus oma silmapaistev panus anda ka Eesti sporti tervikuna. Pean silmas aasta sportlase ja aasta võistkonna valimist. Niipalju elevust, kui sel, iseenesest ju medalitevaesel ja hõredal aastal, ei mäleta ammu olevat. Kui eemaldada aga valimistsirkuselt jalgpallifaktor (Konstantin Vassiljev, Tarmo Rüütli ja Eesti koondis), ei jää ju intriigist midagi järele! Sest Eesti spordis ilma jalgpallita enam teab mis intriigi polegi. Tänavuse aastalõpu parimate valimise varjus toimub ju sisuliselt duell jalgpall versus muu sport. Hetkel, kui neid ridu toksin, pole mul aimugi, kes valitakse aasta mees- ja nais sportlaseks, aasta treeneriks ning aasta võistkonnaks. Kui tulemused teada, on Jalka trükisoe. Oma küsitluse on teinud üksnes spordiajakirjanikud. Sealse meelestatuse tõi Postimehes (17.12.2011) välja Oliver Lomp, kes kirjeldab spordiajakirjanike aasta sportlaste valimist ja osa valijate labast käitumisviisi, mis seisnes selles, et oma lemmikute arvatavaid konkurente enda paremusjärjestusse lihtsalt ei pandud. Häältelugemiskomisjoni kuulunud Lomp nägi oma silmaga sedeleid, kus nõnda talitas mitu sellist hääletajat, kes olid maruliselt vastu enne valimisprotseduuri tehtud ettepanekule teha avalikud valimised. Ettepanek sai enamuse poolehoiu, kuid raevukas vähemus jäi lõpuks peale. Et midagi arusaamatuks ei jääks – salajase valimise poolt olid need, kes tahtsid varjata oma jalgpallivaenu. (Võrdluseks: Eesti parima jalgpalluri valimine on alati olnud avalik

JALKA JAANUAR 2012

ja kõigi valikud on publitseeritud kas ajakirjas Sporditäht või Jalka). Tulemust me teame: spordiajakirjanikud valisid aasta võistkonnaks vutikoondise, aasta treeneriks Tarmo Rüütli ning aasta sportlaseks Gerd Kanteri. Kardan, et sedavõrd põnevat aasta sportlaste valimist ei pruugi me enam näha. Jalgpall on sel aastal saanud võimaluse tunnetada oma võimu teiste alade üle ja pikemas perspektiivis puudub tal huvi konkureerida olgu üksikalade tegijate või teiste võistkondadega. Konstantin Vassiljev, kes tänavu valiti teist aastat järjest aasta parimaks jalgpalluriks ja suure ühiskondliku tunnustusena ka aasta kodanikuks, ütles selle huvipuuduse välja lihtsate sõnadega: aasta sportlase valimine on rohkem üksikalade tegijate pärusmaa. Lisan omalt poolt: jalgpalliriikides, aga sellised on ju enamik maailma riike, ongi aasta sportlase valimine rohkem lohutusauhind. Rahva kirgi kütab ikkagi rohkem üles see, kes valitakse parimaks vutimeheks, kuidas läheb lemmikklubil jne. Olümpiaalade tegijatele napib nagunii raha ja publikut ning küllap loksub Eestiski kõik ajapikku paika: jalgpall, mis oma tänavuse ühiskondliku läbimurde ajal on kõigi meelel ja keelel, konkureerib seekord ägedalt erinevates kategooriates teiste alade esindajatega. Tulevikus valib jalgpall rahumeeli oma parimaid ja muu sport heitleb avaliku tähelepanu pärast omavahel. Kas ta teeb seda spordiajakirjanike puhul kinniste või avalike valimiste kaudu, ei tohikski enam väga korda minna.

Konstantin Vassiljevi ja Eesti koondis edu on inspireerinud paljusid spordiaastas.

1-teist mõtet Foto: Lembit Peegel

ning tekitanud tänuväärseid intriige medalikahvatus

Tahad tuntust – löö jalaga Olen eluaeg teadnud, et nalja tootmises pole ma suurem asi tegelane, aga nalja tarbimises võin rinna kummi ajada. Muidugi ei räägi ma kogustest, sest hea nali on defitsiit. Jutt käib ikka nalja kvaliteedist ja selle hindamisest. Seoses kõrvaloleva looga, kus oli juttu osa spordiajakirjanike jalgpallivaenamisest, tahaksin meie lugejat tutvustada ka vastava näitega. Sest minu arvates kuluks Jalka lugejale ühest küljest ära tutvumine teistsuguste seisukohtadega, kui on meil tavapäraselt kombeks avaldada, aga paha ei tee ka pisukene huumor. Just seda pakub aga võrkpalliuudiste portaalis volley.ee avaldatud Valeri Maksimovi kolumn kosutaval kombel. Et mitte eksida intellektuaalse vara omastamise reeglite vastu, peab alljärgneva teksti avaldama lühendatult ning risustama seda veidi omapoolsete kommentaaridega. Luban, et nali ei lähe kaduma! Sest külaliskolumnist Valeri Maksimov kirjutab rubriigis “1-teist mõtet” oma lookeses “Tahad tuntust – löö jalaga” nõnda: “Kes Eesti palluritest mängib kõige kõrgemal rahvusvahelisel tasemel? Mängib, mitte ei istu lõputult lootustandvana pingil! Vastuse otsimine ei võta kaua aega. Kas meil on jalgpallureid, korvpallureid, käsipallureid või muid palliga ümberkäijaid, kes kuuluks maailma kõige mainekamas liigas (Euroopa Meistrite liigas) kuue resultatiivsema hulka? Neid pole – peale võrkpallur Oliver Venno.” Kommentaariks ja selgituseks: autori jaoks tä hendab Meistrite Liiga moodustist, millele võib anda suvalise sisu – näiteks, see võib tähendada ka ritsi kate võidujooksu. Piisab miskit nimetada Meistrite Liigaks ja selle liiga väljapaistvad liikmed võivad end vabalt võrrelda Messi, Ronaldo jt tegijatega. Kas keegi teab Eesti pallurit, kes oleks mõne tugeva Euroopa riigi kõige nimekama klubi parim ründaja, tehes pidevalt suurimat skoori? S.t mängiks Barcelona korv- ja jalgpallimeeskonna, Müncheni Bayerni, AC Milani, Moskva AKSK, Trentino Volley jpt maailmakuulsate klubide eliitmeeste tasemel? Sellist pole – peale 21-aastase Venno, kellel 20–30 punkti peaaegu igas mängus ei ole probleem juba kolmandat hooaega järjest. Ükskõik kelle vastu. Kommentaariks ja teadmiseks: on olemas Tren tino Volley nimeline klubi. Konteksti arvestades on tõenäoliselt tegemist võrkpalliklubiga. Jalgpalli jumalustajad oleks selliste võimetega jalgpalluri olemasolul ammu aru kaotanud ja muudele uudistele massimeedias vähe ruumi jätnud. Kommentaariks: tundub, et aru on kaotanud võrkpalli jumalustajad. Volley.ee ei taha Vennost teha imeinimest, ta pole seda, tal on arenemisruumi veel küll ja küll. Tema ülesminekut ei peaks saatma ülevõimendatud tähelepanu. Ei tahaks, et Vennoga läheks nagu jalgpallur Konstantin Vassiljeviga, kelle valimine aasta kodanikuks oli sulaselge liialdus. Ühtlasi vaesuse märk, kuna viis-kuus täpset jala-

lööki ujutasid spordipubliku meeled üle kainuse piiri. Vassiljev, kelle aasta oli vigastuste tõttu suurelt jaolt lörri läinud, edestas ühtäkki kõiki. Aasta jalgpallur – aga loomulikult, kes siis veel, ka ilma viimaste väravateta! Aga aasta kodanik ... Kes küll olid valijad? Kommentaariks pole sõnu. Ei olnud saatejuhti, kes poleks jalgpalli teemaks võtnud, kuigi hoobelda polnud veel millegagi. Meeskond ju sihile jõudnud (Aitame autorit: tõenäoliselt oli lause mõte: meeskond ju sihile EI jõudnud – I. S.). Ka õnn oli meie poolel. Kolm-neli korda mängiti päris kenasti, lootustandvalt, huvi tõstvalt. Küll pigem toorutsevalt kui tehniliselt, sest oskusi suurel kiirusel tegutsemiseks ei jätku. Aga jalgpalli parim omadus on see, et rahvas saab kaasa elada võimalusele olla korraks üle suuremast, võimsamast, kuulsamast, isegi kui oskusi napib. Nägime jalgpalli kui massikultuuri eredamat ilmingut, kunagine vabrikutööliste mäng pakub oma lihtsuses ja suuruses midagi väga paljudele. Võrkpall on selle kõrval liiga viisakas. Nagu tennis. Nagu kergejõustik, kus toimuva mõtestamiseks on vaja eelteadmisi. Jalgpallis on kõva mees juba see, kes palli peaaegu sisse oleks löönud. Kommentaariks: ikka meenub Roman Ubakivi jutt okupatsiooniajast, kui kergejõustikuinimesed talle seletanud, milline lollide ala on jalgpall. Ja Ubakivi enda kommentaar nende öeldule: ja seda rääkisid mulle tegelased, kellest üks keerutas tuima näoga joosta ümber staadioni ja teine ütles kõrvalt, et pane juurde või võta vaiksemalt. Vennot pole Eestis palju kiita võetud. On kõigi aegade andekamaid? On muidugi. Jõuab järgmisel hooajal veel kõvemasse klubisse? Tõenäoliselt. Pidurdamatu (vaadakem skoore!)? Kaugel sellest. Näiteks Eesti koondise värves mängides jäi ootuspärane tase mitmeski tänavuses kohtumises nägemata. Ajuti tekkis mulje, et klubi eest mängimine on meie liidrit rohkem motiveerinud, kuid see pole eriti usutav. Usutavam on, et liider läks natuke alt enda vormi ajamisega. Tuleb ette. Vassiljev, jalgpallikoondise kõige täpsem mees, ei saanud mängus Ukrainaga 11 m karistuslöögist palli väravasse. Tuleb ette ka Ronaldol, Messil, Xavil. Kommentaariks: selline tore lugu. Jalka on ka edaspidi avatud erinevatele seisukohtadele ning erilise heameelega avaldame suurushullustusest kantud stiilseid artikleid!

Indrek Schwede JALKA peatoimetaja

2012 JAANUAR JALKA

meie laureaadid

Jalka parimad 2011 20. korda avaldame Eesti aasta sümboolse koondise (lk 15). Esimesed 17 korda ilmus see ajakirjas Sporditäht, kolmel viimasel aastal on koondise koostanud Jalka. Peale meie koondise avaldame ka teiste laureaatide nimed.

Aasta forvard:

Konstantin Vassiljev – oluliste ja kaunite Eesti koondise väravate eest. 2010 Sander Post 2009 Indrek Zelinski 2008 Ats Purje 2007 Andres Oper 2006 Andres Oper 2005 Tarmo Neemelo 2004 Ingemar Teever 2003 Tor Henning Hamre 2002 Andres Oper 2001 Indrek Zelinski 2000 Andres Oper 1999 Andres Oper 1998 Indrek Zelinski 1997 Argo Arbeiter 1996 Andres Oper 1995 Lembit Rajala

Aasta poolkaitsja:

Aasta naismängija:

Aasta kaitsja:

Konstantin Nahk – karjääri meeldejääva lõpetamise eest Levadias.

Pille Raadik – eduka profikarjääri eest Soome liigas.

Ragnar Klavan – kindluse ja heade rünnakute algatajana klubis ja koondises.

2010 Konstantin Vassiljev 2009 Kaka 2008 Martin Vunk 2007 Juha Hakola 2006 Ragnar Klavan 2005 Ragnar Klavan 2004 Taavi Rähn 2003 Marko Kristal 2002 Martin Reim 2001 Marko Kristal 2000 Martin Reim 1999 Martin Reim 1998 Marko Kristal 1997 Viktor Alonen 1996 Meelis Rooba 1995 Indro Olumets

JALKA JAANUAR 2012

2010 Tiina Trutsi 2009 Katrin Loo 2008 Ave Pajo 2007 Heleri Saar 2006 Ave Pajo 2005 Hannaliis Jaadla 2004 Heleri Saar 2003 Andra Karpin 2002 Ave Pajo 2001 Irja Reedik 2000 Geit Prants 1999 Annika Tammela 1998 Katrin Tuse 1997 Kaire Kaljurand 1996 Maaren Olander 1995 Aire Lepik

2010 Ragnar Klavan 2009 Raio Piiroja 2008 Raio Piiroja 2007 Raio Piiroja 2006 Enar Jääger 2005 Enar Jääger 2004 Andrei Stepanov 2003 Urmas Rooba 2002 Urmas Rooba 2001 Raio Piiroja 2000 Urmas Rooba 1999 Raio Piiroja 1998 Martin Reim 1997 Urmas Kirs 1996 Sergei Hohlov-Simson 1995 Marek Lemsalu

meie laureaadid Aasta väravavaht:

Samir Handanovic – otsustava penaltitõrje eest mängus Serbiaga ja meie aitamise eest play-off’i. 2010 Marko Meerits 2009 Sergei Pareiko 2008 Pavel Londak 2007 Pavel Londak 2006 Martin Kaalma 2005 Mart Poom 2004 Mart Poom 2003 Mart Poom 2002 Martin Kaalma 2001 Martin Kaalma 2000 Mart Poom 1999 Ain Tammus 1998 Toomas Tohver 1997 Mart Poom 1996 Rain Vessenberg 1995 Algimantas Briaunys

Aasta kohtunik:

Kristo Tohver – U17 EM-finaalmängu ja Euroopa liiga teenindamise ning Eesti liigas keerulistest olukordadest aumehena väljumise eest.

Aasta klubi:

Aasta turniir:

Viljandi JK Tulevik – tagasi Viljandisse jõudmise ja parimates mängudes üle 300-pealise publiku eest.

Euroopa kultuuripealinn Tallinn 2011 programmi kuuluv U19 Tallinn Cup – hea turniir nimekate vastastega (West Ham United, PSV Eindhoven, Moskva Dinamo), mis lõppes Eesti U19 koondise võiduga.

2010 JK Liverpool Pub 2009 FC Tabivere 2008 Nõmme Kalju 2007 Nõmme Kalju 2006 FC Levadia 2005 FC Elva 2004 Tartu JK Tammeka 2003 JK Sõrve 2002 FC Flora 2001 FC Kotkas 2000 FC Valga 1999 FC Kuressaare 1998 FC Flora 1997 Viljandi JK Tulevik 1996 Lelle SK 1995 Mustamäe SK Aeg

2010 A-koondiste EM-valikturniir 2009 U19 Eliitringi turniir Tallinnas 2008 U19 EM-valikturniir Tallinnas 2007 Vaprus Summer Cup noortele Pärnus 2006 rahvusvaheline naiste klubiturniir Pärnus AS Savi auhindadele 2005 Coca-Cola pühapäevaliiga 2004 FC Flora maakoolide turniir 2003 Tali Cup 2002 EJLi saalijalgpalli aastalõputurniir 2001 Põlva Lootose rahvusvaheline noorteturniir 2000 Kotkas Cup 1999 Päkapiku turniir Pärnus 1998 IV Peipsi Cup 1997 Kärdla VII noorteturniir 1996 U16 MM-valikturniir Tallinnas 1995 EJLi saalijalgpalli aastalõputurniir

2010 Aivar Pohlak 2009 Hannes Kaasik 2008 Maaren Olander 2007 Kristo Tohver 2006 Kristo Tohver 2005 Hannes Reinvald 2004 Margus Kotter 2003 Maaren Olander 2002 Uno Tutk 2001 Hannes Kaasik 2000 Uno Tutk 1999 Kalev Pajula 1998 Raivo Lattik 1997 Katrin Taurafeldt ja Sirle Blumberg 1996 Sten Kaldma 1995 Margus Kotter

Aasta treener:

Tarmo Rüütli – vahetustevirtuoos, kes tõi koondise kriisist triumfini. 2010 Keith Boanas 2009 Frank Bernhardt 2008 Frank Bernhardt 2007 Viggo Jensen 2006 Tarmo Rüütli 2005 Jelle Goes 2004 Tarmo Rüütli 2003 Jelle Goes 2002 Arno Pijpers 2001 Olev Reim 2000 Aivar Lillevere 1999 Teitur Thordarson 1998 Erki Kesküla 1997 Tarmo Rüütli 1996 Teitur Thordarson 1995 Silvar Luht

2012 JAANUAR JALKA

meie laureaadid Aasta staadion:

Tamme staadion Tartus – uue kuue, U17 ja U19 Balti turniiride ning U21 EM-valikmängu võõrustamise eest. 2010 Rakvere staadion 2009 Pere-Reinu jalgpallistaadion Paduveres 2008 Bilino Polje Zenicas 2007 Wembley 2006 FC Kotkase sisehall 2005 Tallinna Kunstihoone 2004 Põlva Lootospargi staadion 2003 Kotka staadion 2002 üheksa uut kunstmuruväljakut üle Eesti (5 Tallinnas, 1 Tartus, Kuressaares, Valgas ja Maardus) 2001 Lilleküla 2000 Tallinna Jalgpalli Kool 1999 Kadrioru 1998 Stadio Cibali Sitsiilias Catanias 1997 Viljandi 1996 Kadrioru 1995 Kehtna

Aasta ajakirjanik:

Tarmo Tiisler – põhjaliku eeltöö, sõnaosavuse, emotsionaalsuse ja sisseelamisvõime eest ETV ekraanil. 2010 Kristjan Roos 2009 Joosep Susi 2008 Ott Järvela 2007 Aet Süvari 2006 Andres Must 2005 Anton Siht 2004 Aavo Sarap 2003 Mihkel Uiboleht 2002 Helar Osila 2001 Andres Vaher 2000 Indrek Kannik 1999 Tiit Karuks 1998 Jaan Martinson ja Andres Vaher 1997 Veiko Asu 1996 Andrus Allika 1995 Margus Luik

JALKA JAANUAR 2012

Aasta publik:

Eesti–Iirimaa publik Tallinnas – siniseks värvitud tribüünid pakkusid võimsa õhkkonna. 2010 Serbia koondise toetajad 2009 Hispaania–Eesti MM-valikmängul Meridas 2008 Eesti–Kanada A. Le Coq Arenal 2007 Eesti–Montenegro A. Le Coq Arenal 2006 Levadia–Newcastle A. Le Coq Arenal 2005 Tartu publik Eesti meistrivõistlustel

2004 Läti–Eesti Riias 2003 Kohtla-Järve Lootose publik 2002 Eesti–Venemaa A. Le Coq Arenal 2001 Eesti–Holland Lillekülas 2000 Eesti–Kõrgõzstan Kuressaares 1999 Leedu–Eesti Vilniuses 1998 Eesti – Fääri saared Kadriorus 1997 Eesti–Andorra Kuressaares

Aasta pealtvaataja:

Aasta sponsor:

Toomas Hendrik Ilves – esimest korda elus jalgpalli vaatamas kodaniku ja presidendina.

LHV Pank – ainulaadse projekti eest, mis toetab Eesti klubisid eraldi ja jalgpalli tervikuna.

2010 Martin Kivimäe 2009 Sander Puri 2008 Roosa Panter 2007 Ott Pruun 2006 Arnold Rüütel 2005 Jüri Makarov 2004 Kadri Liik 2003 Henrik Hololei 2002 Kojamees ehk Tarmo Kruusimäe 2001 Rootsi Kunn ehk Toomas Kalmet 2000 Mart Laar 1999 Sulev Vahtre 1998 Mart Mardisalu 1997 Illar Hallaste 1996 Triin Edasi 1995 Edmund Karp

2010 ABC Motors 2009 Lavazza 2008 Nike 2007 Triobet 2006 A. Le Coq 2005 Elisa 2004 Radiolinja 2003 Radiolinja 2002 A. Le Coq 2001 A. Le Coq 2000 Nike 1999 Estreftrans Service 1998 Nike 1997 VH Sportmedia AG 1996 Hotell Olümpia 1995 RAS Liviko

meie laureaadid Aasta parim alla 21aastane vutimees:

Albert Prosa – Tartu Tammekas löödud väravate eest. 2010 Sergei Zenjov 2009 Kaimar Saag 2008 Sander Puri 2007 Kaimar Saag 2006 Ats Purje 2005 Jürgen Kuresoo 2004 Ragnar Klavan 2003 Enar Jääger

Kunagi Sporditähest alguse saanud traditsioon on jõudnud 20. korrani. Eesti sümboolsesse koondisse saab valida üksnes meie riigi kodakondseid. Juubeli rivistuses on juba 11. korda platsil Raio Piiroja (viimased kaheksa aastat järjest). Enar Jääger järgneb kaheksa korraga (seitse viimast aastat järjest). Ragnar Klavan ongi koondises olnud kordagi välja kukkumata seitse korda. Pisut üllatuslikult kuulub Dmitri Kruglov suurte sekka alles teist korda, samal ajal kui Martin Vunk ja Taijo Teniste on samuti suures seltskonnas teist korda. Teniste ongi ehk üllatusnimi, kes toob värskust Tarmo Kingi arvelt. Sander Puri jääb eemale juba teist aastat. Ainsa debütandi, Jarmo Ahjupera puhul jääb loota, et teda ei taba Tarmo Neemelo saatus: sümpaatne ründaja ei saanudki koondises jalga valgeks (pea ei loe!) ja langes pikkamisi sinisärkide ridadest välja. Enim on meie sümboolsesse koondisse kuulunud Martin Reim (13), Mart Poom ja Andres Oper (mõlemad 12 korda). Piiroja (11) järel tuleb Marko Kristal (10).

sümboolne

Eesti jalgpallikoondis 2011:

Jarmo Ahjupera 1 kord

Konstantin Vassiljev 4 korda

Dmitri Kruglov 2 korda

Martin Vunk 2 korda

Aleksandr Dmitrijev 5 korda

Ragnar Klavan 7 korda

Raio Piiroja 11 korda

Taavi Rähn 4 korda

Taijo Teniste 2 korda

Enar Jääger 8 korda

Sergei Pareiko 3 korda

2012 JAANUAR JALKA

Roger

Federer

k천igi aegade suurim

Chris Bowers

V채rskelt ilmunud elulooraamat Roger Federerist m체체gil Apollo ja JALKA JAANUAR 2012 Rahva Raamatu kauplustest. Lisainfo: laura@tennis.ee, tel. 626 4780

mängija luubi all

Joel Indermitte Eesti U19 koondise ja FC Viljandi kaitsja oskused võtsid hinnata tema treener Andres Prits Kotkas Juunioris, noortekoondise peatreener Frank Bernhardt ja FC Viljandi peatreener Zaur Tšilingarašvili.

Tahe Frank Bernhardt: See on Joeli suurim oskus, mis tal on ning toob talle alati võimaluse osaleda rahvusvahelistes mängudes. Andres Prits: Võitlus- ja võidutahe oli mängus tal üks paremaid ning ta on suhteliselt kompromissitu. Paraku ei jätkunud tal tihti tahet tehnika treenimiseks. Zaur Tšilingarašvili: Kui ta palju töötab, on tal tulevikku.

Õhuvõitlus Frank Bernhardt: Üks tema tugevamaid elemente. Andres Prits: Kuna ta oli noorena kasvult suhteliselt suur, oli ka peamäng hea ning tehnika õige. Zaur Tšilingarašvili: Kaitses väga tugev, julge ja kompromissitu.

Tugevus Frank Bernhardt: On veel palju ruumi arenemiseks. Ta peaks selles vallas tegema midagi enamat. Andres Prits: Kehaliselt oli tugev. Zaur Tšilingarašvili: Kehaliselt pikk poiss, aga peab rünnakul parem olema.

Liikuvus Frank Bernhardt: Ta läheb julgelt sinna, kus võib haiget saada ja liigub korralikult. Andres Prits: Nagu hingestatud mängijatel ikka, tuli tema liikuvust pigem ohjeldada, et ta ei püüaks “kõigi eest ära mängida”. Zaur Tšilingarašvili: Üldiselt hea, lühike kiirus vajab arendamist.

Väljakunägemine Frank Bernhardt: See on ta hea omadus, mis aitab teda olla positsioonides ilma kõrge kiiruseta. Andres Prits: Kaitsepositsoonil mängides oli väljakunägemine hea, ründes kippusid pall ja hasart nägemist piirama. Zaur Tšilingarašvili: Kui vastane annab pikki palle, näeb hästi, kompaktsema rünnaku puhul on probleemid.

Mootor Frank Bernhardt: Tal on okei vastupidavus ja ta töötab intensiivselt selle oskusega, seega pole tal probleem mängida 90 minutit. Andres Prits: 80% mängudest töötas hasartselt kuni väsimuseni, vahel kippusid segama oludevälised tegurid.

Sisu Andres Prits: Oli mängudes võitlusvalmis ja hasartne, kuigi mõni ebaõnnestumine halvas vahel tahet 5–6 minutiks. Zaur Tšilingarašvili: Väga hea võitlusvaim. Ta on liidri tüüpi ja suudab kaasmängijaid juhtida.

Kiirus Frank Bernhardt: Ei ole tema tugevamaid omadusi ja peab veel palju treenima. Andres Prits: Pigem keskmisel tasemel. Zaur Tšilingarašvili: Stardikiirendus on nõrk.

Tehnika Frank Berhardt: Tal on hea peapallide tehnika, aga ta peaks arendama tehnikat, mängides palli jalgadega. Andres Prits: Peamängu tehnika on jalalöögiga võrreldes hea. Jalalöök oli tugev, aga tehniliselt mitte korrektne. Zaur Tšilingarašvili: Kiiruslik tehnika on nõrk, õhus peaga väga hea.

Foto: Lembit Peegel

cv Joel Indermitte Sündinud: 27. detsember 1992 Klubi: FC Viljandi Eelmised klubid: FC Kotkas, Kotkas Juunior, Tallinna FC Flora II, FC Elva, Valga FC Warrior, Viljandi Tulevik Treenerid: Rainis Maasing, Andres Prits, Marko Kristal, Norbert Hurt, Aivar Lillevere, Urmas Kirs, Zaur Tšilingarašvili, Frank Bernhardt, Marko Lelov

2012 JAANUAR JALKA

meistriliiga Foto: Lembit Peegel

Hea vaade värava tagant: Hiiu staadioni publik jälgib, kuidas Nõmme Kalju ründaja Juri Jevdokimov lööb kolli Levadia väravavaht Roman Smiškole.

Meistriliiga tahab koondise tuulest välja Koondis mängib, lööb väravaid ning publikust tulvil tribüünid hulluvad. Meistriliiga põnevuskohtumisele on aga kaasa elamas käputäis kõige tulihingelisemaid poolehoidjaid. Selline on reaalsus, millele otsitakse lahendusi. Alver Kivi

esti Jalgpalli Liit tegi ühel koondise mängul küsitluse, kust selgus, et kolmandik inimestest käib ka meistriliigat vaatamas, kolmandik oli aga mängul esimest korda ning kolmas kolmandik on varem käinud nii koondise kui ka meistriliiga mängudel, aga teeb seda harva. Eelmisel aastal oli Eestis vähe inimesi, kes polnud kursis meie koondise saavutuste ja tegemistega. Nii püstitati kodumängude publikurekord, sest 2012. 18

JALKA JAANUAR 2012

aasta EM-valiksarja külastas kokku 45 129 pealtvaatajat ehk keskmiselt 7522 inimest. Oli popp demonstreerida kaaslastele ja tuttavatele oma poolehoidu meie sinisärkidele ning see tõi otsustavateks kohtumisteks iirlastega A. Le Coq Arenale ka need inimesed, kes sinna tavapäraselt ei satu. Meistriliiga tegevjuht Dmitri Skiperski tõdeb, et mingi osa publikust käib staadionil koondise mängudel kindlasti

ainult sellepärast, et see on prestiižne, meistriliigat aga käiakse vaatamas ikka jalgpalli pärast. Nüüd tahaks koondise eduloo taustal loota, et tekkinud jalgpallibuumi toel leiavad eestlased enda jaoks üles ka koduse meistriliiga ning ka väiksemad tribüünid täituvad rohelisel murul mõõtu võtvatele vutigladiaatoritele kaasaelavatest poolehoidjatest. 2010. aastaga võrreldes kasvas

meistriliiga meistriliiga publikuarv mullu siiski 29 protsenti ning mängudele elas kaasa 36 929 pealtvaatajat, mis teeb keskmiseks 205 inimest mängu kohta. Numbrid aga näitavad, et koondisele jäädakse rahva huvi poolest kindlalt alla. Dmitri Skiperski sõnul on jalgpall väga kaasahaarav mäng, kui inimesel on, kelle poolt olla ehk kui osatakse end vastava koondise või klubiga seostada ja samastada. Koondise puhul on see lihtne, sest inimene tunneb end Eesti riigi osana ja tuleb tribüünile ning kui kaasneb veel sportlik edu, siis see kõik võimendub. “Aga meistriliiga tasandil ei ole nii paljudel inimestel tekkinud klubiga isiklikku seost, ühtekuuluvustunnet, midagi sellist, mis iseenesest motiveeriks klubi mängule minema,” räägib Skiperski, lisades, et nii mõnelgi klubil on vaikselt selline kuvand tekkimas, kuid koondisi on üks ja meistriliigas klubisid kümme. Kuid ega meil pole ka koondisega kohe asjad korras olnud ning parim näide on siin mängud Itaaliaga. Kui 1990. aastate keskel vaatas Eesti koondise mängu äsja MM-finaalturniiri väga edukalt mänginud ja staaridest kubisenud Itaaliaga vaid 2500 inimest, siis nüüd tuli MM-finaalturniiril põrunud meeskonna vastu täismaja. Skiperski lausub: “See oli väga pikk ja raske protsess, loodame sarnaselt liikuda ka Meistriliigaga, mõistagi saab see toimuda vaid koostöös klubidega ja nõuab palju tööd.”

Teleülekanded ruulivad Meistriliiga populariseerimiseks tegi jalgpalli liit koostöös TV6ga iga vooru mängudest otseülekandeid ning televaatajate arvud tõestavad, et publikul on huvi koduse liiga vastu täiesti olemas. Mõlemad osapooled on möödunud hooaja meistriliiga telemängude reitingutega rahul ja nii jätkatakse koostööd ka tänavu. TV6 kinnitusel oli ülekannete aega arvestades reiting hea ja konkureerivaid kanaleid õnnestus neil hetkedel edestada. Kui play-off-mängu Eesti–Iirimaa vaatas ETVst umbes 15% nendest, kes tol hetkel televiisori ees olid, siis näiteks 23. aprilli mängu Trans–Flora jälgis 11,5% kogu tolle hetke vaatajaskonnast,

mis on arvestatav näitaja. Eespool toodud numbrid tõestavad, et soov kohalikule jalgpallile kaasa elada on olemas, aga paraku ei viitsita tulla staadionile ja eelistatakse istuda kodus televiisori ees. Dmitri Skiperski leiab, et siin on oma põhjused: “Kindlasti staadionil käimise harjumuse ja traditsioonide puudumine, aga ka praegune ajastu, kus diivanilt püsti tõusmata jõuad lihtsalt igasuguse meelelahutuseni ning valik on suur. Pikka aega oli taristu kehv, kuid see on viimaste aastatega paranenud, aastaid on ka klubide tegevus olnud puudulik.” Koondise mängud on populaarsed ja meistriliiga telereitingu numbrid head, aga sellest hoolimata on vähesed inimesed meie jalgpallis kodukamaral toimuvaga kursis. Kui heal juhul teatakse klubidest FC Florat, Levadiat ja Nõmme Kaljut, siis muus osas valitseb tume maa. Nii on meistriliiga parimaks mängijaks valitud Sergei Mošnikovi nimi laiemale üldsusele täiesti tundmatu. Tabeliseisuga kursis olemisest ei maksa üldse rääkida. Dmitri Skiperski hinnangul on siin oma osa meedial, sest klubide võimalused meediakanalitesse saada ei ole väga suured. Samas tuleb ka ajakirjandust vaikselt jalgpalliga harjutada. “Et luua püsivat publikut ja leida oma identiteeti, tuleb palju tööd teha,” märgib ta.

Numbrid paranevad visalt Kindlasti soovivad nii alaliit, klubid, mängijad kui ka fännid, et meie koduliiga mängudel oleks palju pealtvaatajaid. Dmitri Skiperski leiab, et esmalt vajavad järeleaitamist klubide identiteet ja taristu nüüdisajastamine. Mingil määral aitaks populaarsust tõsta ka liiga ühtlustumine. “Kuid siin peame tõele näkku vaatama. Vaevalt et meistriliiga lähema kümnendi jooksul ainult täisprofessionaalsetest meeskondadest koosneb, kellel on paigas nii klubi struktuur kui ka finantsid. Selleni on klubidel pikk maa minna,” leiab ta. Nagu maailma suuremates liigades, on ka Eestis nii, et on suuremad, keskmised ja väiksemad klubid. Oluline on, kui tihti nõrgemad suudavad suurtelt

punkte võtta. Meistriliiga viimased hooajad näitavad, et meiegi tase ühtlustub iga aastaga üha rohkem. Kui varem ei olnud mõeldav, et tabeli alumise otsa meeskonnad võtavad punkte tugevamatelt, siis praegu võib autsaider liidrit heal päeval üllatada. Nii Paide, Tartu, Viljandi kui ka Kuressaare on suutnud medalitele pürgivatelt meeskondadelt punkte võtta. Ja ühtlustumine toimub amatöörmeeskondade arvelt. Nende treeninguprotsess on korralik ja lähedal professionaalsele treeningule.

“

Kui play-off-mängu Eesti–Iirimaa vaatas ETVst umbes 15% nendest, kes tol hetkel televiisori ees olid, siis näiteks 23. aprilli mängu Trans–Flora jälgis 11,5% kogu tolle hetke vaatajaskonnast, mis on arvestatav näitaja.

„

Dmitri Skiperski sõnul ei konkureeri Eesti küll suurte liigadega, aga ka meie meistriliigas leidub põnevaid ja huvitavaid mänge. Kuid nagu välisliigades on ridamisi igavaid, aeglaseid ja mängijate individuaalsetest vigadest kubisevaid kohtumisi, on neid ka Eestis. Tegevjuht ei usu, et liiga vastu tõstaks huvi suure arvu välismängijate palkamine, sest möödunud hooajal olid nad meie esiviisiku meeskondades esindatud. “Sel juhul peavad nad olema väga kuulsad ja on vähetõenäoline, et nad tulevad Eestisse mängima,” märgib Dmit ri Skiperski. “Aga kui peaks juhtuma mingi ime ning keegi värvikatest välismängijast tõesti jõuab siia, siis kindlasti aitaks see populaarsust tõsta. Kuid see populaarsuse tõstmine oleks väga-väga lühiajaline.” Tema sõnul soovitakse igal aastal uusi rutiine luua, et meistriliigat väärtustada: “Organisatoorselt on sel aastal kindlasti plaanis litsentsimisprotsessi täiustamine ning turundus- ja meediaseminaride korraldamine.” 2012 JAANUAR JALKA

peegli peegeldused

Jalgpall jälle Eestis kuningaks, jalgpallur aasta kodanikuks Peegeldab meiegi rubriik mõningaid läinud aasta sündmusi. Teatud mõttes oli kõige krooniks jalgpalluri valimine aasta kodanikuks. Sümboolselt peegeldus selles ka jalgpalli jälletunnustamine ühiskonna poolt. lembit peegel

Kaks individuaalset auhinda – parima jalgpalluri ja aasta kodaniku oma – ühes perekonnas ühe mehe käes: Konstantin Vassiljev abikaasa Janaga. Pole ime, et Kostja ise jätaks aasta sportlase nimetuse üksikala tegijale.

Ka naiste jalgpall saab alaliidu poolt aina suuremat tähelepanu ja tuge. Pildil tõrjub meie koondise kollkipper Elis Meetua vastase pealelööki.

Pilt Eesti spordiajaloost: meie koondis viimase EM-valikmängu eel Belfastis Põhja-Iirimaa vastu. 20

JALKA JAANUAR 2012 JALKA

peegli peegeldused

Marko Meerits sai vägeva kogemuse Lõuna-Ameerikas, kus ta kaitses A-koondise puuri Tšiili osavate ründajate vastu.

Diego Forlan (paremal) on kodu väljakul tunduvalt kõrgema lennuga kui Dmitri Kruglov.

Lennukas Sergei Zenjov rebestas kiirusega oskuslikult põhjaiirlaste kaitset ja tema puudumine andis tunda play-off-mängudes.

FIFA abi kohtunik Hannes Reinvald (vasakul) ja Roomer Tarajev palli ja tilkuva ninaga.

Kaks pilti Eesti–Ukraina mängust: vasakpoolsel hoiavad peast kinni meie Alo Bärengrub ja väikevenelaste väravavaht Olek sandr Rõbka. Parempoolsel võrdlevad Katrin Loo (vasakul) ja Inna Zlidnis oma soenguid ukrainlanna juuksepahmakaga. 2012 2012 JAANUAR JAANUAR JALKA JALKA

peegli peegeldused

Nõmme Kalju keskväljamootor Hidetosi Wakui oli silmapaistvamaid välismaalasi meie liigas.

Emotsioonid tribüünil: kes rokib täiega, kes on katnud silmad ja kes on sulgenud silmad.

Harv pilt harva naerata vast Tarmo Rüütlist.

Florakas Geir Andre Herrem näitab Narva Transi mehele, kuidas Norramaal seda ilusat mängu mängitakse.

Raio Piirojast siiramat rõõmustajat pole.

Tule ujumist õppima ja oma ujumisoskuseid täiendama

KALEVI UJUMISKOOLI! Uued ujumiskursused nii algajatele kui ka edasijõudnutele algavad 9. jaanuaril 2012 REGISTREERU MEIE UJUMISKURSUSTELE JUBA TÄNA! www.ujumiskool.ee 22 JALKA JAANUAR 2012 ujumiskool@eestikalev.ee

Sergei Pareiko ähvardab ka Belfastis vastaseid nelja sõrme ehk nelja kolliga.

treener

Suusahüppajast vutitreeneriks Kuna suvel puudusid Paliveres võimalused tegeleda suusahüpetega, võttis Aavo Tomingas vahelduseks ette jalgpalli ning nii on mehest saanud praeguseks treener Haapsalu FC Floras. Alver Kivi

oori Haapsalu poisse jalgpalluriteel utsitav Aavo Tomingas on sündinud Otepääl, kus ta tegeles kahevõistluse ja suusahüpetega. Viimasel alal sai ta koguni meister sportlaseks ja kuulus Dünamo üleliidulisse koondvõistkonda. Paraku sundis Alma-Atas saadud seljatrauma sporditee lõpetama. Jalgpalli juurde sattus Tomingas juhuste kokkusattumisel. Pärast Tartu Ülikooli lõpetamist kolis ta Läänemaale ja hakkas Paliveres väikestele poistele suusahüppeid õpetama. Kuna suvel hüppevõimalused puudusid, otsustas ta hakata grupi kooshoidmiseks tegelema jalgpalliga. “Otsisin võistlusi, et oleks huvitavam,” meenutab treener oma debüüti. “Sõitsime Hiiumaale, kus toimus sel ajal suur noorte jalgpalliturniir HEJ CUP. Kõigile üllatuseks võitis HaapFoto: Arvo Tarmula

Aavo Tomingas jälgib väljakul toimuvat.

salu, kelle finaalivastaseks oli Tallinna FC Flora.” Järgmisel aastal pakkus Aivar Pohlak talle juba koostööd – eesmärgiga mängida noorte esiliigas, kus püsiti hea mänguga A-vanuseklassi lõpuni. “Eks algus oli ikka raske ka, sest ma ei teadnud ju jalgpallist suurt midagi,” räägib Tomingas oma esimestest sammudest jalgpallitreenerina. “Aga spordimehed teavad, kuidas see asi metoodiliselt käib. Samas tuli Flora kiirelt appi ja hakkas koolitama. Nii see asi alguse sai.”

Esimesed mängijad koondises Sellest, et Aavo Tomingase treeneritöö on olnud viljakas, kõneleb noortekoondistesse jõudnud mängijate arv. Sinise särgi on selga tõmmanud Mattis Liiva, Andre Hein, Heiki Tomingas, Kert Krusel, Aleksandr Vassiljev, kes tuli 2010.–2011. aasta Eesti meistriks saalijalgpallis FC Anži võistkonnas. Rimo Hunt oli eelmise hooaja esiliiga parim mängija. Treener leiab, et lootus jõuda noortekoondisse on kindlasti paljudel poistel, kes jalgpalli väga armastavad ja selle nimel ka kõvasti tööd teevad. “Rolli mängib ka vanemate toetav suhtumine. Mõne tagasilöögi puhul ei tasu kergekäeliselt loobuda,” lisab ta. Kuigi Haapsalus tegeletakse veel korvpalli, kergejõustiku, vehklemise, ujumise, laskmise, maadluse ja mõne kahevõitluse alaga, on Läänemaal laste huvi jalgpalli vastu pidevalt kasvanud. Seepärast on eelmisest aastast treeneritena tööl veel Zan Vjazemski ja

Mart Pulst, kelle treenida on kokku viis gruppi. Läänemaal mängitakse jalgpalli ka Lõuna-Läänemaal, Ristil, Paliveres, Taeblas ja Orul. Haapsalu võistkonnal on koostöö Oru, Taebla ja Paliverega. Teised vallad jäävad Haapsalus treeningutel käimiseks kaugeks.

“

Kuna suvel hüppevõimalused puudusid, otsustas ta hakata grupi kooshoidmiseks tegelema jalgpalliga.

„

Ka treeningutingimuste üle Tomingas ei kurda. Kaks aastat tagasi ehitati ümber kogu Haapsalu staadionikompleks, mille tulemusena sai jalgpalliväljak uue murukatte koos kastmissüsteemiga ning ehitati uus valgustusega kunstmuruväljak. “Harjutamisvõimalused on praegu ikka väga head, aga enne seda treenisime peaaegu põllu peal, mullahunnikute vahel,” tõdeb Tomingas. Eelmise aasta Eesti meistrivõistlustel olid Haapsalu FC Flora 1997. aasta poisid pärast kevadringi heal kolmandal kohal. Sügisringis loositi nad klassi võrra tugevamate sekka ning kokkuvõttes saadi viies koht. “Sellega võib rahule jääda,” lausub Tomingas. 1999. aastal sündinute grupis, kus enamus olid aasta nooremad, oli Haapsalu kevadringis heal neljandal kohal. Sügisringis langeti aga seitsmendaks: “Selle tulemusega ei saa väga rahule jääda. Probleemiks oli rünnaku lõpetamine. Kui ei löö ise, lüüakse sulle. Aga kui kogu meeskond töötab ühise eesmärgi nimel, on kõik võimalik.” Praegu treenib Aavo Tomingas 1997/1998., 1999/2000. ja 1995/1996. aastal sündinud poisse. Järgmisel hooajal tahab klubi Eesti noorte meistrivõistlustel osaleda viie noortevõistkonnaga. 2012 JAANUAR JALKA

naised

Naiste meistriliiga tahab tasemel mängijaid Nagu mehedki tahaksid naised oma meistriliigasse kümmet või siis vähemalt kaheksat võistkonda. Paraku tuleb paremad selgitada vaid kuue naiskonnaga, sest tasemel mängijate valik kärbib soovide tiibu. Alver Kivi

ärnu JK Eesti meistritiitlini tüürinud treener Jüri Saar peab teemat kommenteerides tunnistama, et tegelikult ei jagu Eestis meistriliiga tasemel naisi isegi kuue võistkonna jaoks, sest valik on väga ahtake. “Mõni tahaks, et oleks rohkem naiskondi, see teeks aga konkurentsi lahjemaks,” nendib nimekas treener. “Üleöö meile mängijaid juurde ei sünni ja äkki kõik paremaks ka ei saa. Tuleb ikka noortega tööd teha ja selle kaudu jalgpalli arendada.” Tallinna FC Floraga hõbemedalid võitnud treener Allan Soomets tõdeb, et kindlasti pärsib ebaühtlane liiga arengut: “Kahjuks ei ole igal nädalavahetusel tugevaid mänge. 5 : 0 võit ei ole kindlasti edasiviiv.” Samamoosi nagu Saar räägib ka Soomets, et meie naistejalgpalli kandepind on veel ahtake ja lihtsalt napib vajalikul tasemel mängijaid. Tema sõnul oleme alles süsteemse tee alguses ja tulemusteni jõudmine võtab aega. Tartu Tammekaga viienda koha saanud treener Aleksandra Ševoldajeva hinnangul olid mullused meistrivõistlused varasematest siiski võrdsemad, kuigi Pärnu naiskond oli omaette klassist. Kui aga vaadata turniiritabelile, siis meistriks tulnud Pärnu JK kogus 58, FC Flora 44, FC Levadia 31 ja Põlva FC Lootos 30 punkti, Tartu Tammeka suutis saada vaid 9 ja Nõmme Kalju 6 punkti. Tulemused näitavad, et kaks viimast peaks olema selged autsaiderid, kelle mängutase ei vasta esimestele. Aleksandra Ševoldajeva ei ole selle väitega nõus: “Asjatundjad saavad aru, et päris nii see ei ole ning vahe pole

JALKA JAANUAR 2012

nõnda suur, kui paistab. Asi on suuresti kinni selles, et esimestes naiskondades on rohkem koondislasi. Aga see muutub kindlasti.” Tänavuseks hooajaks esiliigasse langenud Nõmme Kalju esindaja Kristiina Allos näeb naiskondade ebaühtluse põhjusena asjaolu, et tugevamates võistkondades on rohkem kogemustega mängijaid, kes on alaga juba aastaid tegelenud: “Kaljul on palju noori, kes pole veel sellisele tasemele jõudnud. Meie

klubi alustas noortetööga alles mõned aastad tagasi. Aga esiliigas mängimiseks on neiud küpsed.” Allos lisab, et Pärnul, Floral ja Levadial on ka stabiilsemad treenerid.

Suurtel klubidel paratamatud eelised Tammeka treener Ševoldajeva möönab, et suurematel klubidel on võistkondade komplekteerimisel eelised, sest nad tegutsevad mitmes kohas ja neil on

Meisternaiskonna Pärnu JK mängija Anete Paulus triblab Levadia naiste vahel.

naised juba kogenud koosseisud. Näitena toob ta FC Flora, kes saab palju mängijaid Tallinnasse õppima asuvate neidude hulgast. Allan Soomets siin probleemi ei näe: “See on loogiline, et mängijad liiguvad tugevamatesse klubidesse, kus neil on paremad võimalused. Kui mängija tuleb Tallinnasse õppima, siis pole see mingi ülemeelitamine. Eestis on distantsid siiski parajalt pikad, et oleks võimalik pealinnast oma kodukohas mängimas käia.” Jüri Saar avaldab oma kolleegile toetust ja märgib, et andekatel on paremates võistkondades arenguks paremad tingimused: “Tugevamad meelitavad nõrgematelt ikka mängijaid ära. Aga eks see käib nii igal pool ja erinevatel aladel. Teisest küljest läheb hea mängija kehvas võistkonnas lihtsalt kaotsi. Suures klubis saab sportlane korralikul tasemel harjutada, seal on head treenerid ja võistkonnakaaslased. Koos toimub ka mänguklassis edasiminek.” Saare sõnul on just väikestes kohtades nii, et kord on võistkond, siis jälle

Foto: Lembit Peegel

pole. Seepärast tuleb üldise arengu huvides andekatel mängijatel minna tugevamatesse võistkondadesse ja selle vastu pole midagi teha. Allan Soomets lisab, et Eestis on naistejalgpalli arendamisel paljudes kohtades töö suuresti projektipõhine, kus tegeletakse vaid ühe grupiga, ja nii ei suudeta ka luua konkurentsivõimelist võistkonda. “Kui see grupp laguneb, pole ka naiskonda,” tõdeb ta. Eesti Jalgpalli Liidu koolitaja Katrin Kaarna leiab, et naisjalgpallurite koondumine suurematesse klubidesse on paratamatu. Aga üheks noorte arengu võimaluseks on tema hinnangul ka Arte gümnaasiumis tegutsev jalgpalliklass, kus neiud saavad nädalas kaks lisatreeningut ja jalgpallialase hariduse. “Kuid kindlasti ei ole neil kohustus vahetada klubi,” lausub Kaarna, lisades, et kõik jalgpalliklassis õppivad neiud saavad jääda oma koduklubisse edasi mängima. “Tõsi, kui ta on tulnud Tallinnasse õppima kaugemalt, siis on ainus miinus see, et ta ei saa oma naiskonnaga koos harjutada. Aga meie saame suunata ja leida siin klubi, kelle juures õhtuti trenni teha.”

Otsitakse lahendusi Niisiis seisab naiste meistriliiga dilemma ees. Kas jätkata nii nagu on, vähendada osalejate arv neljale või otsida võimalusi naiskondade taseme ühtlustamiseks ja selle kaudu ka osalejate arvu suurendamiseks? Klubide treeneritel on siin erinevad nägemused. Jüri Saar märgib, et kindlasti ei saa naiskondade arvu vähendada, kuid samas ei tohi ka tugevamaid naiskondi taseme ühtlustamiseks nõrgemaks teha. Ta pakub välja omapoolse lahenduse: “Meie parematele oleks praegu vaja otsida uusi võimalusi ja väljundeid, et saada tugevaid lisamänge eeskätt meie lähinaabritega.” Pärnakate treener tunnistab, et nõrgemate vastastega kohtumise eel tuleb mängijaid kindlasti pingutama motiveerida. “Nad peavad aru saama, et seal kaotatud punktid ja löömata väravad võivad saada ülimalt tähtsaks medalite jagamisel,” lisab ta. Aleksandra Ševoldajeva sõnul muu-

tus hooaja lõpus pidevalt samade naistega mängimine ikka päris tüütuks ning suurem võistkondade arv teeks kindlasti asja põnevamaks. Tammeka treeneril on välja pakkuda ka lahendus. Nii võiks kaheksa võistkonnaga liigas jagada naiskonnad tulemuste põhjal hooaja keskel kaheks neljaseks grupiks, kus ülemise poole võistkonnad jätkaks omavahel ja nõrgemad satsid selgitaks paremuse omakeskis.

“

Eestis on naistejalgpalli arendamisel paljudes kohtades töö suuresti projektipõhine, kus tegeletakse vaid ühe grupiga, ja nii ei suudeta ka luua konkurentsivõimelist võistkonda.

„

Millal aga selleni jõuda võiks, ei julge Ševoldajeva öelda, sest naiskondade praegune tase on siiski väga ebaühtlane. “Praegu on 3–4 tugevamat naiskonda, kellele järgnevad 2–3 naiskonda oma tasemega ning siis on 5–6 nõrgemat võistkonda. Just esimese ja viimase grupi mängutaseme vahe on väga erinev,” tõdeb ta. Kristiina Allose hinnangul kolleegi poolt pakutud idee probleemi ei lahenda, küll aga oleks see huvitav võimalus, ja miks mitte proovida. Allan Soomets leiab, et kindlasti oleks mängijatel põnevam ja konkurents tihedam suurema arvu võrdsete võistkondade korral, kuid esialgu on veel vara sellist sammu teha. “Kõigepealt on vaja panustada noortele. On tähtis, et võistkonnad oleks komplekteeritud erinevate vanusegruppide mängijatest ning selleks tuleb klubidel luua korralik püramiid. Pidevalt on vaja neidusid otsida, käia koolides ja suhelda. Kui seda ei tehta, siis jäävad augud sisse,” sõnab florakate treener, lisades, et meil on võistkonnad, aga ei ole klubid. “Saan aru, et meil on vähe inimesi ja nad ei ole võimelised kõigiga tegelema. Aga kui igast vanusegrupist kasvab kaks-kolm head mängijat, saab ka korraliku võistkonna. Heal tasemel naiskond tähendab aga konkurentsi tihenemist.” 2012 JAANUAR JALKA

Foto: Lembit Peegel

Taijo Teniste 체ks tipphetki oli play-off-m채ng Dublinis Iirimaa vastu. Taustal Damien Duff.

JALKA JAANUAR 2012

usutlus

Taijo Teniste

nautis karjääri parimat hooaega Eelmist aastat alustas Taijo Teniste Levadias, siis käis paaril testimisel välismaal ja jätkas hooaega Norras. Ka Eesti koondises sai 23aastane noormees tähtsates mängudes väljakule. Mängija jaoks liikus kõik vaid ülesmäge. Agentide hinnangul on just Teniste see Eesti mängumees, kes tänavu korraliku lepingu teenib. Alver Kivi Eelmisel aastal toimunud sündmused olid sinu jaoks kindlasti positiivsed? Kas see oli elu edukaim hooaeg? Kindlasti oli tegemist minu kõige edukama hooajaga. Tänu headele sooritustele Eesti meistriliigas teenisin võimaluse end proovile panna ka piiri taga ning sellest ilmselt tulenes suurem usaldus koondise peatreeneri Tarmo Rüütli poolt. Kas sa aasta algul uskusid sellistesse arengutesse? Usk oli olemas, aga selgeltnägija ma ei ole. Arvestades Levadias mängitud aastaid, oli selge, et oleks aeg karjääriredelil samm kõrgemale astuda. Minu eesmärgiks oli kas lõppenud või eeloleva hooaja alguseks teenida välisleping mõnes uues klubis. Juhtus aga nii, et läksin Norrasse mängima juba kolm kuud enne hooaja lõppu. Olgugi et tegu oli laenulepinguga, võib öelda, et minu eesmärk sai täidetud. Tähtsad mängud koondise rivistuses on mulle väga palju enesekindlust juurde andnud. Koondises alustasid Dublinis lausa põhikoosseisus. Mis emotsioonid sind selles kohtumises valdasid? Kuna kõigile teadaolevalt oli tegu EMi play-off-mänguga, kuhu Eesti jõudis esimest korda, siis oli väga uhke tunne esindada väikest Eesti riiki sellises tähtsas kohtumises. Emotsioon oli võimas! Staadion oli suur, rahvast palju. Jalg ei värisenud? Staadion oli väga suur! Kõige suurem ja publikurohkem, kus mänginud olen. See annabki väljakul olles palju jõudu juurde. Oleks vale öelda, et jalg värises, pigem oli mõnus ärevus sees. Kas treenerid ja võistkonnakaaslased pärast mängu ikka midagi ütlesid? Mis seal ikka. Minu ja ka kõigi teiste mänguga jäi peatreener rahule. Võõrsil viik tugeva Iirimaa koondise vastu on kindlasti hea tulemus. Kuna sinu karjääris toimusid kiired arengud ning tase, kus mängisid, pidevalt tõusis, siis suurenes ka mängude tähtsus. Kas kohtumine Iirimaaga oli sinu karjääri suurim mäng? Ei oskagi kohe nii öelda, kas suurim mäng või mitte. Leian,

et ka eelnevad valiktsükli alagrupi mängud olid väga tähtsad, sest need ju viisidki meeskonna alagrupist edasi. Oled alles noor mees ja loodad kindlasti, et kõik jätkub tõusvas joones. Kindlasti on ees ka veel palju tähtsaid mänge. Kas see parim ja olulisem mäng võiks olla koondise või klubiga? Sellele küsimusele on väga raske vastata ja spekuleerida, kui ma veel isegi ei tea, milline mu tulevane koduklubi saab olema. Usun samuti, et ees on palju tähtsaid mänge, kuid keeruline on välja tuua, kas need saavad olema koondise või klubiga. Rahvuskoondises mängimine tekitab hea tunde, kuid esmalt tuleb selleks klubis kanda kinnitada. Kui Eesti koondises hakkad oma kohta leidma, siis klubitasandil oled veel otsingutel. Oled käinud testimisel Inglismaa esiliiga klubis Doncaster Rovers ja tugevuselt neljanda liiga klubis Swindon Town. Oled tutvunud Taani ja Tšehhi jalgpalliga. Paraku sa seal lepinguni ei jõudnud. Mis sa ise arvad, millest puudu jäi? Tagasiside välisklubidest on enamasti olnud positiivne ning olen ise saanud palju uusi kogemusi. Seejuures olen aru saanud, et taseme poolest ma nendes klubides mängivatele palluritele alla ei jää, kui siis võib-olla natuke füüsiliselt, kuna olen väikest kasvu. Raske öelda, mis minul on puudu jäänud. Testimiste puhul on ka väga oluline, et klubid leiaksid ühise keele. Ometi nägid seal üht-teist. Kuidas sa hindad, kas eeldused ja võimed lubavad sellel tasemel mängida? Kuna ma olen praegu veel nii palju noor, siis minu jaoks oleks oluline saada uues klubis regulaarselt mänguaega. Annan endale aru, et Inglismaa Championship on praegu küll minu jaoks liiga kõva pähkel ning otse Eesti meistriliigast sinna mängima asuda on pisut ebareaalne. Milles tuleb juurde panna? Kõiges on võimalik juurde panna. Arvan, et arenguruumi on küllaga. Kindlasti ei ole ka kogemustepagas eriti suur. Võibolla tuleks kõige rohkem rõhku panna füüsilisele. Kehaga mäng ja palli katmine on jalgpallis väga olulised. Eesti meist2012 JAANUAR JALKA

usutlus riliigas ei ole nii kontaktne mäng kui mõnes kõvemas liigas. Sind on kasutatud nii kaitsja kui ka poolkaitsjana. Kummal positsioonil sulle endale meeldib rohkem mängida? Pigem näen end siiski kaitsjana, kes lülitub ka aktiivselt ründetegevusse. Samas ei saa salata, et mulle meeldib mängida ka poolkaitses. September oli sinu mängijakarjääris oluliseks tähiseks, kui said laenulepinguga Norra kõrgliiga klubisse Sogndal Fotball. Palju sa seal mängida said? Ma ise arvan, et Norras läks mul väga hästi, hoolimata sellest, et esimeses mängus sain õnnetu vigastuse. Pärast vigastust suutsin end kohe põhikoosseisu mängida ning treeneri usalduse võita. Kokku osalesin seitsmes mängus, millest neljal korral mängisin algusest lõpuni 90 minutit. Kas jäid oma sooritustega rahule? Ikka jäin rahule. Pärast mänge tehti alati põgus analüüs nii meeskonnamängust kui ka individuaalselt minu mängu kohta. Oma mängu analüüsides jäid silma mõned olukorrad, mida oleks võinud teistmoodi lahendada, kuid vigadest ju õpitaksegi, et järgmisel korral parem olla. Mida sealsed treenerid rääkisid või mida soovitasid? Tagasiside on olnud väga positiivne nii treenerite kui ka klubi juhtkonna poolt.

Mida pead mängijana enda tugevamaks küljeks? Üheks trumbiks on universaalsus, suudan mängida mitmel erineval positsioonil ning see annab treeneritele suurema taktikalise manööverdamise võimaluse. Veel tooksin välja ka kiiruse. Keegi pole miinusteta. Millised tehnilised elemendid jätavad sinu puhul soovida ja nõuavad treenimist? Juurde on võimalik panna igas elemendis. Arvan, et rohkem rõhku on edaspidi vaja panna vasakule jalale (ehk siis nõrgemale jalale) ja füüsilisele tugevusele. Kas oled saanud treeneritelt riielda, kui oled midagi valesti teinud või hoopis tegemata jätnud? Eks ikka on tulnud ette olukordi, kus treenerid on tõstnud minu peale hääletooni. Ma arvan, et riidlemine ei ole päris õige sõna, aga mõned olukorrad nõuavadki treeneritelt karmimat häält. Aga kas vanemad mängumehed on teinud mängu ajal või riietusruumis sinu mängu kohta märkusi? Ma arvan, et selliseid olukordi on ette tulnud igal mängijal,

Foto: Lembit Peegel

Kas tahad sinna tagasi minna, ootad pakkumisi teistelt Norra klubidelt või on soov siirduda hoopis mõnda teise liigasse? Praegu on vara sel teemal rääkida. Minu jaoks on kõige tähtsam, et leiaksin klubi, kus saaksin palju mänguaega. Norra kõrgliigas on tase tunduvalt tugevam ja ühtlasem kui Eesti meistriliigas. Seega, miks mitte mängida veel üks hooaega Sogndalis. Jalgpalliagentide sõnul on tänu vutikoondise EMi play-off’i jõudmisele huvi Eesti mängijate vastu tõusnud. Marko Välja on avaldanud lootust, et parema klubi leiab endale ka Taijo Teniste. Kui aga ei õnnestu piiri taga lepingut saada, siis ilmselt jätkad koduses meistriliigas ja Levadias? Ausalt öeldes ei ole nii musta stsenaariumi peale mõelnud. Ennekõike loodan ja usun, et leian järgmiseks hooajaks endale sobiva tööandja piiri tagant. Kuidas sa hindad Eesti liiga taset, kas sul oleks võimalik siin veel areneda? Arvan, et olen Eesti liigas juba piisavalt kaua mänginud. Edasise karjääri huvides oleks õige aeg edasi liikuda ning ennast proovile panna mõnes tasemelt tugevamas liigas. 28

JALKA JAANUAR 2012

Taijo Teniste (sinises) ei teinud iirlaste superstaari Robbie Keane’i elu kergeks.

usutlus kus vanemad ja kogenumad mängijad on teinud nn märkuseid ning jaganud õpetussõnu. Kes seda siis ikka tegema peaksid kui mitte meeskonna kogenumad mängijad ja treenerid?

Foto: Lembit Peegel

Kuidas sa need hetked üle elad? Lähtun eelkõige motost “Kõik, mis ei tapa, teeb tugevaks”. Kõik märkused pole alati kurjalt või halvaga öeldud, pigem on tehtud asjakohaseid ja õpetlikke märkusi. Teiste poolt välja toodud vead on vahest ka head, sest enda vigu on alati kõige raskem märgata. Meenub sulle siinjuures mõni õuduste mäng, kus midagi ei õnnestunud ja kõik läks viltu? Minu karjääri jooksul on olnud paremaid ja halvemaid esitusi, aga praegu küll ei meenu mängu, kus oleks kõik totaalselt aia taha läinud.

Taijo Teniste (paremal) takistamas ukrainlase Jevgeni Konopljanka tsenderdust.

Kas sa ise kipud teisi väljakul õpetama? Ei oskagi nii öelda, ennekõike kiidan väljakul olles takka, kui keegi midagi hästi teeb. Kui peaks juhtuma, et kellelgi midagi välja ei tule, siis üritan ka ikka innustada, et pea püsti ja läheb edasi.

Nüüd on sinust saanud jalgpallur, aga kelleks sa veel oleksid tahtnud saada? Vaat see küsimus on paras pähkel. Kunagi noorena oli ju paljudel poistel mõttes politseinikuks saada. Nii ka minul, aga see oli rohkem eakohane mõttevälgatus kui tõsine plaan.

Kõik saab alguse ikka sellest esimesest sammust ja esimesest valikust. Milline on sinu esimene mälestus jalgpallist? Oh-oh-oo, eks esimene mälestus jalgpallist kui sellisest pärineb ajast, mil käisin umbes nelja-aastasena venna Timo trenne vaatamas. Seal ma väga kaasa jooksma ei kippunud – kuni ajani, mil treener Aare pani kokku minuvanuste poiste rühma ning esimesed treeningud ka ise kaasa tegin.

Kas oled ka mõne muu spordialaga tegelenud? Kui nüüd mälu ei peta, siis ühegi spordialaga peale jalgpalli pole ma tõsisemalt tegelenud. Siiski olen hobi korras harrastanud muid alasid, nagu kergejõustik, korvpall, karate jmt.

“

Arvan, et arenguruumi on küllaga. Kindlasti ei ole ka kogemustepagas eriti suur. Võib-olla tuleks kõige rohkem rõhku panna füüsilisele.

„

Aastate jooksul on sul olnud palju treenereid: Aare Laas, Hillar Otto, Märt Räli, Urmas Hepner, Tarmo Rüütli, Igor Prins, Aleksander Puštov, mõned kuud ka Sergei Hohlov-Simson, Norras Sogndalis Harald Aabrekk. Kes neist ja kui palju on sinu jalgpallurikarjääri mõjutanud ja suunanud? Või on mõjutaja olnud keegi muu? Eks kõigi treenerite panus on olnud erinev ja kõigilt neilt olen üht-teist õppinud. Kuid arvan, et ehk Märt Räli panus on olnud suurim. Kõige olulisemat rolli on siinkohal mänginud siiski minu perekond, kellega olen alati saanud enne tähtsate otsuste langetamist koos mõelda ja arutada võimalike tagajärgede üle. Perekond on minu valikute puhul toetav olnud. Otseselt suunanud pole keegi, kuid peale pere on olulised olnud ka treenerid.

Miks sa ei jäänud nende alade juurde? Järelikult ei tundunud teised alad jalgpalli kõrval piisavalt huvitavad. Tagantjärele saan öelda, et suures osas oli jalgpallitrennide võlu see, et trennid toimusid minu koolimajas, kus käisid algselt paljud klassi- ja koolikaaslased, kellega ka koolipäevade ajal tihedalt kokku puutusin. Trennid olid lõbusad ja treener Märt Räli väga muhe. Kui hinnata sinu senist karjääri, siis tundub, et tegid ikkagi õige valiku. Mängijana suudad end üha rohkem kehtestada ning see toob kaasa ka kaasmängijate respekti. Aga kas tunnetad, et ka fännide huvi sinu vastu on tõusnud? On selge, et koondise eduka EM-valiktsükli järel on Eestis üleüldse jalgpallist huvituvate inimeste arv suurenenud. Ei saa küll öelda, et isiklikult minu vastu oleks fännide huvi tõusnud, kuid nimepidi teavad mind ehk tõesti nüüd rohkemad inimesed kui enne. Kui vaadata aastasse 2011 ja sinu karjääris toimunud arengutele, siis on see ühe noore mängumehe jaoks olnud täis kordaminekuid. Millise hinde annad enda eelmise aasta tegemistele? Tubli nelja. Leian, et aasta oli korda läinud, aga alati saab paremini. 2012 JAANUAR JALKA

U19 finaalturniir Eestis

Euroopa vutinoored toovad Eestisse aasta suursündmuse Kui enamikule maailma spordirahvast on alanud aasta märksõnaks olümpiamängud ja vanale mandrile Euroopa meistrivõistlused jalgpallis, siis Eesti üldsuse tähelepanu kuulub juulis kontinendi parimate noorte jalgpallurite mõõduvõtmistele. Alver Kivi

uni 19aastaste noormeeste 2012. aasta jalgpalli Euroopa meistrivõistluste finaalturniir mängitakse 3.–15. juulil Tallinnas, Haapsalus ja Rakveres, Euroopa meister selgub 15. juulil A. Le Coq Arenal. Nende võistluste korraldamine on meie jaoks ajalooliseks sündmuseks, sest tegemist on esimese jalgpalli EM-

finaalturniiriga Eestis. Samas mängib ka meie jalgpallikoondis sellisel tasemel esimest korda. Tegu on suurima spordiüritusega, mida Eesti on taasiseseisvumisest alates korraldanud. Eesti Jalgpalli Liidu presidendi Aivar Pohlaku sõnul on tegemist nii meie jalgpallile kui ka riigile väga tähtsa ja olulise ettevõtmisega.

“Kuni 19aastaste Euroopa meistrivõistluste finaalturniiri korraldamine on esimene samm Eesti Jalgpalli Liidu plaanist tuua Eestisse tippvõistlusi,” märgib Pohlak, lisades, et nendel võistlustel on kaks tasandit. “Üks on seotud konkreetselt selle turniiriga. See peab olema hästi korraldatud, Eesti peab seal hästi osaleFoto: Lembit Peegel

Turniiriks ei valmistu üksnes Karl-Eerik Luigend (keskel) ja Eesti U19 koondis, vaid ka terve jalgpalliliit.

JALKA JAANUAR 2012

U19 finaalturniir Eestis ma ning mängudel peab olema palju pealtvaatajaid. Aga sellest, kui hästi meil on õnnestunud see turniir läbi viia, tekib tasand number kaks. Ehk siis asjaolu, millest hakkab sõltuma edaspidi selliste turniiride korraldusõiguse saamine.” Noorte finaalturniiri Eestisse toomise nimel on alaliit teinud tööd umbes kolm aastat ning turniirikorraldaja mainet on loodud juba ligi 15 aastat. Soovijaid selle võistluse korraldamiseks oli 12 ja Eesti suurimad konkurendid olid Portugal ja Kreeka. Nüüd on aeg näidata, et oleme Euroopa jalgpallijuhtidelt saadud usalduse väärilised.

Oluline on tasemel korraldus Turniiri üheks peaeesmärgiks on peale väga hea korralduse, Eesti tutvustamise ja jalgpalli populariseerimise ka tribüünide maksimaalne täitmine pealtvaatajatega. U19 finaalturniiri direktor Anne Rei räägib, et korraldamise õnnestumisel on rahva huvil suur tähtsus: “See on oluline, kui me tahame tulevikus veel selliseid turniire korraldada. Järgmisena on meil soov saada endale 2016. aasta U17 finaalturniir ja pikemas perspektiivis kandideerime 2024. aasta täiskasvanute EMi finaalturniiri kaaskorraldamisele. Et meil see õnnestuks, selleks on vaja Euroopale näidata, et Eesti on jalgpallimaa ja seda mängu siin armastatakse.” Ja pingutada tasub, sest noorte tulevikulootuste mänge kannavad üle Eurosport, Aasia suurim telekanal AL Jazeera, spordikanal Supersport Africa, Brasiilias ESPN, USAs ja Kanadas GoldTV, kõigi osavõtvate riikide telekanalid, sealhulgas ETV. Eelmiste noorte finaalturniiride põhjal on otseülekannete eeldatav vaatajate arv 11 miljonit. Eesti rahva huvi jalgpalli vastu võib aga juulis olla laes, sest juunis mängitakse Poolas ja Ukrainas täiskasvanute jalgpalli EM, mis on kired kuumaks kütnud. Tekkinud jalgpallibuum saab siis jätku meie kodustaadionitel. Jalgpalliliit on seadnud eesmärgi tuua sellele turniirile kaasa elama 30 000 inimest. See tähendab, et igal mängul oleks keskmiselt 2000 pealtvaatajat. Eesti koondise mängudele, mis toimuvad loodetavasti A. Le Coq Arenal, oodatakse aga alati täismaja. Kuna Rakvere ja Haapsalu staadionid ma-

hutavad vähem inimesi, siis seal peaks tribüünid kogu aeg fänne täis olema. Nende staadionite haldajad kavandavad ka lisakohtade loomist. Anne Rei sõnul alustatakse peagi tasuta piletite jagamisega koolides, jalgpalliklubides, omavalitsustes ja suvelaagrites. Kevadel antakse välja turniiripassid, mis võimaldavad tasuta mängudel käia. “Senised kogemused näitavad, et kõik niikuinii ei tule ja seepärast eeldame, et kui igale mängule tuleb iga kümnes passiomanik, siis oleme omadega mäel,” selgitab Rei. Põhjust staadionile tulla on, sest turniir toob Eestisse parimad Euroopa noorjalgpallurid, kellest nii mõnelgi on olemas lepingud tippklubidega. Samas on ka Eesti noortekoondise mängutase tõusnud ning meie palluridki soovivad ennast kohalolevatele suurklubide skautidele ja kodupublikule paremast küljest näidata.

“

Jalgpalliliit on seadnud eesmärgi tuua sellele turniirile kaasa elama 30 000 inimest. See tähendab, et igal mängul oleks keskmiselt 2000 pealtvaatajat.

„

Kui palju inimesi välismaalt tuleb, ei oska korraldajad veel öelda, kuid turniiri tähtsust arvestades võib oodata suurt publikuhuvi. Aga kõik sõltub sellest, kes finaalturniiril osalevad. Paraku on meie naabrid kõik juba välja langenud ja sealt suuri turistide hulki oodata ei ole. Teisalt on konkurentsis veel mitmed riigid, keda fännid aktiivselt toetamas käivad. Finaalturniiri alagruppide loosimine toimub Tallinnas 6. juunil ja alles siis saab teada, kes ja kus mängib. Praegu on kõik veel eelturniiri faasis. Finaalturniirile pääsemise nimel alustasid mängimist 48 riigi koondised. Eestisse pürgimist jätkab 28 võistkonda, kes on mai lõpus toimuvateks eliitringi mängudeks loositud seitsmesse alagruppi. Finaalturniirile kvalifitseerub neist iga alagrupi võitja. Põnev tõotab tulla Prantsusmaa, Tšehhi, Norra ja Hollandi heitlus. Ras-

ked vastased on tiitlikaitsjal Hispaanial, kes kuulub ühte alagruppi Belgia, Itaalia ja Armeeniaga. Anne Rei sõnul on eelnevad turniirid näidanud ja ka UEFA prognoos ütleb, et välismaalt võib siia koos mängijate ja koondiste personaliga tulla 2000–3000 inimest. Aga see sõltub ikkagi sellest, mis riigid lõpuks osalevad. Ettevõetud plaanide realiseerimisel on nii jalgpalliliit kui ka kohalikud omavalitsused koostöös erinevate organisatsioonidega juba alustanud põhjalikku ettevalmistustööd võistluste õnnestumiseks. Seoses finaalturniiriga korraldatakse mitmeid uusi noorte- ja rahvajalgpalli üritusi jne. Enne U19 mänge võistlevad Tallinnas omavahel 16, Rakveres ja Haapsalus 8 kooli võistkonnad. Märtsis-aprillis tahetakse olla pildis ka reklaamiga, Rakveres antakse kampaania avalöök juba jaanuaris.

Turniir kolmes linnas Finaalturniiril mängitakse kokku 15 mängu. Alagrupiturniiri kohtumised toimuvad 3., 6. ja 9. juulil A. Le Coq Arenal, Kadriorus, Haapsalus ja Rakveres, poolfinaalid mängitakse 12. juulil A. Le Coq Arenal, kus 15. juulil toimub ka finaal. Peale Tallinna toimuvad mängud Haapsalus ja Rakveres, sest UEFA kehtestatud reeglitesse on kirja pandud teatud vahemaad, mis tohivad Tallinnas asuvast võistluskeskusest olla ja sellel turniiril on selleks tund aega. “Järgmine kord võib aga peakorter olla hoopis Tartus ja mängupaikadeks teised Lõuna-Eesti linnad, kus taristu on jõudsalt arenenud. Me oleme kindlasti huvitatud mängude Tallinnast väljaviimisest,” toob Anne Rei välja selliste turniiride korraldamise võimalikud arengusuunad. Kõik neli turniiril kasutatavat staadionit ja üheksa treeninguväljakut on UEFA poolt inspekteeritud ja heaks kiidetud. Kõigil staadionitel on välja töötatud kontseptsioon nii turvalisuse, teleülekannete, publiku, meedia kui ka üldise korralduse jaoks. Anne Rei sõnul pole noorteturniiride korraldamisel staadionitele esitatavad nõuded nii karmid kui täiskasvanute võistluste puhul, kuid sellest hoolimata on valmisolekut kontrollitud kolm korda. 2012 JAANUAR JALKA

uus lauamäng

Uus lauamäng “Eesti jalgpall” Jalgpallialaste lauamängude hulka on lisandunud veel üks huvitav täringumäng, millel nimeks “Eesti jalgpall”. Peale õnne nõuab mäng ka mõtlemist ja natuke teadmisi Eesti jalgpallist. Hendrik Eelvee

deest teostuseni kulus Foto: Dada uue mängu puhul täpselt aasta. Just eelmisel aastal lõi Markus Tõnissonile korraga pähe idee, mida ta asus teostama. “Olin ka varem midagi ähmast mõelnud, aga tol korral linnaliinibussis sõites käis peas pauk ja mäng hakkas kiiresti kuju võtma,” seletab reklaamiagentuuris Dada kunstnikuna töötav Markus Tõnisson. “Hakkasin oma mänguideed proovima jalkafännidest sõprade ja tuttavate peal. Igalt poolt lisandus tähelepanekuid ning mängureeglid võtsid aina konkreetsema kuju.” Mäng tekitas elevust Lauamänguhoos on naised! ja huvi ka Markuse kolleegide hulgas, kes samuti lisasid täpsustusi ja mõtteid. valget mängijat ning pall. Korraga tuleb “Mõtlesime üheskoos olukordadeveeretada nelja täringut: kaht tavalist le, mis läbimängimiste ajal tekkisid ja ja kaht sellist, mille ühel küljel kuuest leidsime lahendusi,” räägib Dada proon vastavalt punane ja kollane kaart. jektijuht Kaido Tamm. “Oma soovitusi Punase kaardi puhul võib vastane omal andsid ka lauamänguspetsid ja JK Tam- äranägemisel eemaldada ühe täringuvismeka treenerid.” kaja mängija. Kollase kaardi puhul peab Dada võttis mängu töösse eesmärviskaja vastama ühele küsimusele (neid giga tuua jalgpallihuvilistele hasarti ka on kokku 85) ja kui ta vastab õigesti, lauamängu näol – peale staadioni ja saab õiguse oma käigule. Vale vastuse teleka ees kaasaelamise. Koostööd tehti korral jääb tal käik tegemata. Eesti Jalgpalli Liiduga, kes aitas meelKui viskate täringul näiteks numbsasti kaasa vajaliku pildimaterjaliga. rid 3 ja 6, võite vastavalt 3 või 6 ruudu Autor Markus Tõnisson tegi oma võrra liigutada kaht mängijat. Aga mängule ise kujunduse ja nüüdsest on võite need arvud ka liita ja liigutada mäng saadaval Apollo ja Rahva Raama- üht mängijat 9 ruudu võrra. Palli on tu kauplustes ning lauamängupoodides kasulik lüüa just numbreid liites, sest Ludo ja WePlay!. siis saab kera kaugemale lüüa: mängija, kes klapitab end löögile 9. sammul Mäng pakub palju võimalusi pallini jõudes, saab ka palli edasi lüüa 9 ruudu võrra. Asjaolu, et üks täring andis Põgusalt mängust. Väljak koosneb number 6, annab võimaluse teha ühe väikestest tume- ja helerohelistest ruutäringuga veel ühe viske. tudest, millel paiknevad 11 sinist ja 11 32

JALKA JAANUAR 2012

Mängu teeb põnevaks asjaolu, et erinevaid nippe kasutades on võimalus pealtnäha ohutust olukorrast välja võluda resultatiivne pealelöök. Nii näiteks saab palli vastase kaudu auti lüüa ja palli tema väravale lähemale toimetada. Ka pealelöökide ja söötude puhul saab seda teha vastase mängijate kaudu: pall muudab neid tabades suunda ja nõnda võib täringutelt saadud suuremate numbrite puhul korraldada päris korraliku piljardi vastase värava all. “Mängus saad oma strateegiat arendada,” räägib Kaido Tamm. “Harivad on ka küsimused, millele kollase kaardi saanu peab vastama. Neid küsimusi võib ju ise aja jooksul ka juurde teha.” Mängu kestuse saavad osalejad ise kokku leppida. Võib mängida ka näiteks kümne väravani. Mänguga kaasas on põhjalikult lahti seletatud reeglid ning tüüpolukordade näidised. Lahtist pead, hasarti ja head skoori!

2012 JAANUAR JALKA

Mario Balotelli

Manchester City

Itaalia

JALKA JAANUAR 2012

Foto: Mike Egerton/Scanpix

2012 JAANUAR JALKA

JALKA JAANUAR 2012

Barcelona

Brasiilia

Dani Alves

Foto: Javier Soriano/AFP/Scanpix

RIMESSI VEERG AUDIT I RAAMATUPIDAMINE I MAKSUD I ÕIGUSABI I FINANTSNÕUSTAMINE

Jalgpall ja maksud Jätkuks eelmises numbris kirjutatule, hakkab nüüd meie vastloodud hüpoteetiline mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris registreeritud jalgpalliklubi tegutsema.

Mittetulunduslikus vormis tegutseval jalgpalliklubil on kasulik ennast järgmisena tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasustuste registrisse kanda. Tulumaksuseaduses § 11 on sätestatud võimalus, et MTÜ kantakse tulumaksusoodustusega ühingute nimekirja kui ta tegutseb avalikes huvides ja on heategevuslik. Heategevuslik tähendab, et ühing pakub põhikirjalise tegevuse käigus oma sihtrühmale tasuta teenust. Lisaks on veel oluline nõue, et ühing ei jaga oma vara või tulu ega anna materiaalset abi või rahaliselt hinnatavaid soodustusi oma asutajale, liikmele, juhtimis- või kontrollorgani liikmele. Nimekirja kandmist taotleva ühingu töötajale ja juhtimis- või kontrollorgani liikmele makstav tasu ei tohiks ületada samasuguse töö eest ettevõtluses harilikult makstavat tasu. Taotlusi nimekirja kandmiseks saab esitada Maksu- ja Tolliametile kaks korda aastas (15. jaanuariks ja 15. juuliks) ja otsuse selle kohta teeb Vabariigi Valitsus rahandusministri ettepanekul. Taotlused vaatab eelnevalt läbi asjatundjate komisjon. Loomulikult soovitan enne taotluse esitamist kontrollida tulumaksuseaduse §-st 11 lg 4, kas ei esine mõnda takistust, mille alusel ei saa MTÜ-d tulumaksusoodustusega ühingute nimekirja kanda. Iga MTÜ tegevuse rahastamiseks on vaja vahendeid. MTÜ liikmed maksavad reeglina liikmemaksu ja olulise täiendusena lisavad äriühingud annetusi või teevad kingitusi. Tulumaksusoodustusega nimekirja kandmine annab kingitusi tegevale äriühingutele parema ja soodsama võimaluse seda teha. Kui tavakorras tuleb äriühingul kingituste ja annetuste tegemisel tulumaksu maksta, siis tulumaksusoodustusega nimekirja kantud MTÜ-le saab kingitusi ja annetusi teha soodsamalt. Samuti saab nimekirja kantud MTÜ ise teha teatud tingimustel kingitusi ja annetusi soodsamalt. Näiteks saab äriühing teha MTÜ-le maksuvabalt kingitusi aasta jooksul kuni 3% ulatuses oma sotsiaalmaksuga maksustavatest väljamaksetest või kuni 10% äriühingu eelmise majandusaasta kasumist. Soodustuste kohta täpsema ülevaate saab tulumaksuseaduse §-st 49. Lõpetuseks tuleb lisada, et kingituste või annetuste vastuvõtmisega kaasneb ka vastavate Tõnis Elling, mag.iur deklaratsioonide esitamine. �

Rimess Baltic on auditeerimise, raamatupidamise ning äri-, finantsõigus- ja maksunõustamise teenuste terviklahendusi pakkuv ettevõte. 2012 JAANUAR JALKA TALLINN I TARTU I RIIA I VILNIUS I KAUNAS I KLAIPEDA

WWW.RIMESS.EE

täringujalgpall

Janar Toomet – esimene pärisjalgpallurist täringumeister Esimest korda Eesti täringujalgpalli meistrivõistluste ajaloos tuli võitjaks pärisjalgpallur: Levadia poolkaitsja Janar Toomet. Kolm senist meistrit kaheksa parema hulka ei jõudnud. Indrek Marjamaa Fotod: Lembit Peegel

Eesti meistrivõistlustele eelnenud Sporditähe turniiridel oli vastupidi: esiotsa võtsid suure võidu just pärispallurid või treenerid: Andres Oper (2003), Joel Lindpere (2004), Janno Kivisild (2005), Konstantin Vassiljev (2006). Alles Kristi Leinus suutis 2007. aastal murda nende hegemoonia. Alates 2008. aastast pole aga palluritel võidukarikaga asja olnud, kuigi tiitel on kuulunud teada-tuntud tegijatele: Rootsi Kunn (2008), Aivar Pohlak (2009) ja Jaanus Nuutre (2010). Esimene ja viimane on Flora fännid ning keskmine Flora president. Sel aastal Flora võim murdus, sest samuti Flora-süsteemis üles kasvanud Janar Toomet esinGrande finale: Ballack (vasakul) jäi kiiresti surve alla ja kaotusseisu ning hävis kindlalt Janar Toometile 1 : 4. Taustal (vasakult dab Levadiat. paremale) jälgivad kullaheitlust Jaanus Nuutre, Raily Anter ja Katrin Ehatamm. Finaalis alistas Toomet Marko Ballack Tandre 4 : 1. Elus esimest korda täringujalgpalli mänToomet tunnistas, et värava kaitsmisel ginud Janar Toomet alustas kaotusega kattis ta enamasti kinni numbrid 3 ja 5 ning hilisemale pronksivõitjale Patrik Saksusesee tõi edu: “Ma ei teagi, miks just need le, kuid sai siis hoo üles ja pääses tänu panumbrid valisin, aga lootsin just kolmele ja remale väravate vahele teisena alagrupist viiele.” Kuigi täringujalgpalli kauem edasi. Tiitlikaitsja Jaanus Nuutre sai alagrupist mänginud inimesed kinnitavad, et “Püüdsin alguses jälgida, kuidas asi edasi napilt ja langes seekord 1/8-finaalis. õnne osakaal on ses mängus 70%, käib,” kommenteeris Janar Toomet oma Tunamullune meister Aivar Pohlak marssis kipub just see 70% andma paljudele debüüti. “Alguses ehk natuke pelgasin esialagrupist edasi võitjana, kuid kaotas sadebütantidele häid tulemusi. Janar mest vastast, sest ta oli väga sihikindel ja muti kohe 1/8-finaalis. Esimene Eesti meisToomet pole ainus esmakordne, näha, et varem mänginud. Tema mõikas, ter Rootsi Kunn jäi surnud ringiga alagrupis kes on tulnud ja võitnud. Lõppenud mis platsil toimub.” viimaseks. meistrivõistlustel jutustas ilmeka “Sain esimesed vitsad ning suutsin jäl2005. aasta Sporditähe turniiri loo Eesti koondise abitreener Janno gida, mis täpselt toimub,” jätkas Toomet, võitja Janno Kivisild jäi alagrupis viimaKivisild, kes kuus aastat tagasi võitis kes veerandfinaalis alistas 2008. aasta seks. Pärisjalgpalli Eesti meister Karl Sporditähe turniiri. Eesti meistrivõistluste pronksiomaniku Palatu piirdus alagrupis ühe võidu ja “Läksin võidumehena koju – kõik Katrin Ehatamme pärast ülipõnevat 3. kohaga. kanged vastased pikali pandud – ja matšijärgset penaltiseeriat. “Pärast peKõik tulemused, alagruppide paremusnaine tegi mulle kolm korda järjest naltiseeriat hakkas mängudes väga libejärjestus ning play-off-mängude tulemused täringujalgpallis pähe!” naeris Kividalt minema, mingit närvi sees ei olnud ja on kirjas täringujalgpalli koduleheküljel sild aastatetagust juhtumit. lasin rohkem vastastel muretseda.” www.dicefootball.eu.

Janno Kivisilla juhtum

JALKA JAANUAR 2012 38 JALKA JAANUAR 2012

täringujalgpall

Fännidega igapäevatöös kokku puutuv politseinik Einar Lillo koos tütre Aneega sel aastal alagrupist edasi ei pääsenud.

Ülipingeline 1/8-finaal Ballacki (vasakul) ja Raul Ojassaare vahel ei peegeldu ainult mängijate kehakeeles, vaid ka kaasaelajate nägudel (vasakult): Mati Kesaväli, Žurawski, Tõnu Rumma ja tiitlikaitsja Jaanus Nuutre. Ballack võitis penaltiseeria järel 4 : 3.

Esikolmik: hõbedane Ballack, kuldne Janar Toomet ning 8aastane pronksipoiss Patrik Saksus.

Karl Palatu võib pidada end perekondlikuks tšempioniks, sest sai alagrupis 3. koha – elukaaslane Kadri sai samuti ühe võidu juures 4. koha.

Üks võistleja on pääsenud üks-ühele-olukorda väravavahiga.

Eemalt jälgivad pingelisi matše naerusuiselt jalgpalliliidu infojuht Mihkel Uiboleht (vasakul) ja meistrivõistluste aukohtunik Anti Pukk.

Kadri Kauksi (paremal) on Aivar Pohlaku väljaku nurka surunud ja võidab mängu 2 : 1. Keskel otsib käsipõsakil raskest seisust väljapääsu Valdo Põder. Laudadel on ürituse toetaja A. Le Coqi spordijoogid, mille etiketil 2006. aasta suurturniirivõitja Konstantin Vassiljevi pilt. 2012 JAANUAR JALKA JALKA

Sügav Eesti põhjavesi

Ostes meie tooteid toetad TÜ Kliinikumi Silmakliiinikut 40

JALKA JAANUAR 2012

www.vagavesi.ee www.tridens.ee

jalka tuleb külla

Vutiklass laob liivateri hunnikusse “Olen poistele rääkinud, et kui sa iga trenni algul võtad kaasa liivatera ja paned need hunnikusse, siis näed, kui suureks see aasta lõpus koos lisatrennidega kasvab,” rõhutab Arte gümnaasiumi jalgpalliklassi noormeeste treener Indrek Zelinski treenimise vajalikkust. alver kivi

esti koondise endise ründaja ja nüüdseks Levadia abitreeneri Indrek Zelinski sõnul on jalgpalliklassi tegemine üks hea asi, mis on muus maailmas läbi proovitud ja toimib. Tänu sellele saavad noortekoondise kandidaadid oma klubi treeningutele nädalas veel kaks harjutuskorda lisaks. Igal esmaspäeva ja neljapäeva ennelõunal kuuluvad Kotka staadioni sisehalli trennitunnid Arte gümnaasiumi jalgpalliklassile. Kui Jalka neile veidi külmal talvehommikul külla läheb, on ühel väljakupoolel üksteist noormeest ja teisel kuus neidu. Treenerid kruvivad kohe tempo üles ja noortele armu ei anta. Noormehed moodustavad kaks rivi ja asuvad tehnikat arendama, neiud seevastu harjutavad väljakul üks-ühele-olukordade lahendamist ja vastase ülemängimist.

“

Eestis on ka väga hästi välja arenenud naiste jalgpall ning selle jätkuva arengu toetamiseks mõtlesime kaasata jalgpalliklassi ka tüdrukud.

„

Neidude treener Katrin Kaarna on ise sündmuste tulipunktis ja juhendab tüdrukuid: “Tehke pete ka. Kui näed, et mängija tuleb, tee väike peatus. Pange end mänguolukorda.” Kaarna sõnul on neidusid küll korraliku trenni tegemiseks pisut vähe, kuid selle eest on neist kaks U17 ja üks U19 koondisest ning teised tüdrukud on ka

Foto: Lembit Peegel

Esiplaanil triblab Artur-Andres Heinamäe, taustal Kevin Kauber ja Alex Sander Sepp.

treenerite vaateväljas. “Muidugi võiks klassis olla rohkem kui kuus neidu,” selgitab Kaarna. “Huvilisi oli rohkem, kuid erinevatel asjaoludel pidid nad seekord loobuma. Kuid järgmine klass peaks suurema hulga kokku saama.” Noormeestele tempo peale pannud Indrek Zelinski ei jää kolleegile alla. “Ühe puutega sööt käib – vasak, parem,

vasak, parem,” kõlavad hallis harjutust kaasa tegeva treeneri õpetussõnad. Zelinski märgib, et paraku on poiste mängutase pisut erinev, sest neist neli on teistest tehniliselt paremad. Ta peab sellega arvestama ega saa nõuda selliseid asju, mida kõik ei jaksa teha, sest muidu kaob trennituju ära. “Aga taseme vahe on ka loogiline, sest tugevamad poisid mängivad Esi2012 JAANUAR JALKA

jalka tuleb külla Foto: Lembit Peegel

Ees (vasakult); Henri Randväli, Mattias Raime, Marge Puru, Kärt Mere, Heddi Pruul, Laura Paas, Tiina Trutsi, Gerli Israel, Alex Sander Sepp. Taga (vasakult): Katrin Kaarna, Egert Pukko, Markus Eslon, Renar Kitzel, Martin Karro, Andre Hõrak, Indrek Zelinski, Artur Vladõtšenko, Kevin Kauber, Artur-Andres Heinamäe.

liigas ja on saanud kvaliteetseid treeninguid,” tõdeb ta. “Ülejäänutel on oma vanuse kohta rahuldav tase.”

Algatus tuli koolilt Suurte sporditraditsioonidega Arte gümnaasiumis jalgpalliklassi avamise initsiatiiv tuli kooli juhtidelt. Juhtkond leidis, et oleks vaja rakendada uus õppesuund, mis oleks ka õpilaste jaoks huvitav ning arendav. Sellega tuli kool vastu nendele õpilastele, kes soovivad hea hariduse

kõrvalt arendada ka sportlaskarjääri. Koostöös Eesti Jalgpalli Liiduga jõuti eesmärgile. Õppealajuhataja Lilli Kivisäk märgib, et 10. klassis ei ole otsest jalgpallisuunitlust vaid poistele: “Eestis on ka väga hästi välja arenenud naiste jalgpall ning selle jätkuva arengu toetamiseks mõtlesime kaasata jalgpalliklassi ka tüdrukud. Ning muidugi ka seepärast, et tagada klassisisene mitmekesisus. Poistel üksi oleks ju igav.” Et kooli juhtkond tegi ka tüdrukute Foto: Lembit Peegel

Andre Hõrak (paremal) üritab palliga mööda mängida Henri Randvälist.

JALKA JAANUAR 2012

kaasamisega jalgpalliklassi õige sammu, kinnitab õpilane Markus Eslon: “Meie klassis on väga hea läbisaamine. Oleme ühtne klass, erilisi lahkarvamusi pole ja töötame meeskonnana. Kooli teiste õpilastega läbisaamine on hea ning nagu kuulnud olen, arvatakse meist hästi. Jalgpalliklassi tegemine oli üks õige samm.” Kotka hallis aga treeningud jätkuvad, poisid pingutavad ühel ja neiud teisel pool väljakut. Tempo on kruvitud kõrgele ja nii mõnigi ilmutab väsimuse märke. “Kontrollige palli, katsuge pal-

Arte gümnaasiumi tuntud sportlased Martin Müürsepp – korvpall Mart Poom – jalgpall Martin Reim – jalgpall Indro Olumets – jalgpall Raoul Suurorg – korvpall Kristel Suurorg-Põld – korvpall Katrin Esko – korvpall Jesper Parve – korvpall Katrin Heinsaar – pikamaajooks Margus Niinemägi – võrkpall Meelis Ludvig – Kreeka-Rooma maadlus Gerli Kostla – korvpall Gert Hendrikson – korvpall Margus Tammaru – kuulitõuge, kettaheide Viive-Kai Rebane – korvpall

jalka tuleb külla liga oma tempot muuta. Lase põlvest natuke alla, siis on sul mugavam anda,” kõlavad Katrin Kaarna õpetussõnad. Indrek Zelinski väljendab samas toimuva üle rahulolematust: “Mis asi see on? Kvaliteet – null! Kas seda harjutasime enne või!? Õpime kõigepealt lihtsamad asjad selgeks.”

Vilistlaste seas Mart Poom ja Lõvid Lilli Kivisäk märgib, et Arte kooli juhtkond on sporti alati väga positiivselt suhtunud. Nii on õpilasperes tippsuusatajaid, kergejõustiklasi, jalgpallureid, kulturiste ja teisi erinevate spordialade esindajaid, kes oskavad hinnata klassi tähtsust. “Oleme teadvustanud endale, et suure mõttetöö kõrval on ka väga oluline areneda füüsiliselt,” räägib õppealajuhataja ja lisab jalgpalliklassi loomise tagamaid selgitades: “Sport on hea võimalus, et leida tasakaal vaimse ja kehalise tervise vahel. Meie juhtkond on ka ise näinud, et spordiga on võimalik teha suurepärast karjääri, sest meie vilistlaseks on näiteks jalgpallur Mart Poom ja terve võistkond.” Katrin Kaarna lisab: “Jalgpalliklassi tegemine oli tõesti õige samm. Praegu töötab asi hästi ning see, et klassis on poisid ja tüdrukud, on muutnud grupi mõnusamaks ja ühtsemaks. On tuldud erinevatest linnadest ja kohtadest, kuid kõik saavad hästi hakkama. See on positiivne.”

Eeliseid ei tehta Trenni hoog ei ole aga vähenenud. Kotka jahedas vutihallis on noored end higiseks saanud, roosad põsed reedavad tõusnud pulssi ja treeningu intensiivsust. Pikki pause harjutuskordade vahel ei tehta. Kui, siis ainult joomiseks.

Pealelööke harjutavate noormeeste tegutsemist saadavad Indrek Zelinski kommentaarid: “Praegu oli Thierry Henry sisekülg, löök taha posti. Ja poisid, ärge magage.” Katrin Kaar na ei jää võlgu: “Teeme enda elu kergemaks ja vastasel raskemaks.” Lilli Kivisäk räägib, et jalgpalliklassile teiste õpilaste ees eeliseid ei tehta ja koolis on nõudmised kõigile ühesugused, sest õppeprogramm tuleb läbida: “Klassi õpilastel on eraldi treeningud ning õppesuuna koolitusajad A. Le Coq Arenal. Samuti on tunniplaan seaFoto: Lembit Peegel tud nii, et nad jõuaksid treeningutele. Nad saavad tasuta Tiina Trutsi (vasakul) ja Gerli Israel võitlevad palli pärast. süüa ja seda jalgpalliliidu toel ning suurvõistlustel või Foto: Lembit Peegel treeningulaagrites osalemisel on kool valmis toetama perspektiivikat sportlast individuaalse õppekava koostamisega.” Peale treeningute on noortele jalgpalluritele ka teooriatunnid. Jalgpalliliit pakub neile võimaluse läbida treeneri ja kohtuniku koolitus, vutiliidu president Aivar Pohlak ja infojuht Mihkel Uiboleht räägivad spordi kultuurist ja eetikast ning jalgpalliorganisatsioonide juhtimisest. Ja nii jäävad kõlama Indrek Zelinski poolt oma poistele räägitud õpetussõnad liivaterade kogumisest: “Alguses ei saa nagu arugi, et mis see liivatera on, aga pika peale on hunnikutel erinevad suurused. Nendel, kes treenivad vähem, jääb liivahunnik Katrin Kaarna juhendab Arte gümnaasiumi tüdrukuid, aga väikeseks.” annab ka treenerikoolitust.

Foto: Lembit Peegel

Indrek Zelinski annab edasi õpetust liivaterade kogumisest.

Foto: Lembit Peegel

Henri Randväli on suutnud palli vangistada. 2012 JAANUAR JALKA

made in jalka

Jalgpalliaasta tuumakamad ütlemised Jalka veergudel Avaldame traditsiooniliselt vaimukamaid ja tuumakamaid ütlusi, mis on aasta jooksul Jalka veergudel kõlanud. Valikusse kuuluvad need mõtted, mis on öeldud just Jalkale, mitte mujalt üles korjatud tsitaadid. “Kes on talvel sisetingimusi maitsnud ja kellel on rahaline kate olemas, need enam naljalt lumme ei lähe. Kvaliteedi vahe on nagu Cadillacil ja Zaporožetsil.” Enn Loog Männiku hallist ja talvistest treeningutingimustest

“Treeningu- ja mängujärgne magus valu lihastes on suurem nauding kui peojärgne pohmell. Noorena oli mul ka periood, kui käisin sõpradega igal nädalal klubis, aga tegelikult oli see lihtsalt ajaraiskamine.” Dmitri Grigorjev FC Akhtamarist “Võib juhtuda, et Chelsea peatreener helistab mulle ja leiame võimaluse, et Getter saaks sinna profina mängima minna.” Keith Boanas Getter Laarist

“Ühest küljest näitab see intelli gentsust ja õpisoovi, teisalt seda, et pole endas alati 100 protsenti kindel.” Frank Bernhardt Kaarel Toropist, kes küsib alati juurde

“Peame noortejalgpallis jõudma sinnamaale, et Meistri liiga mängijatel oleks tehnika paigas ja sinna saaks muid nüansse lisada. Praegu peame tegelema problee midega sellisel tasemel, mis peaksid olema varem ära lahendatud: pallikontroll, söödukiirus ja -täpsus.” Janno Kivisild

“Kui õhtul on telekas ülekanne olnud ja järgmine päev trenn, võib ka simuleerimist ja käte laiuta mist kohata, kuid minuga see läbi ei lähe.” Noortetreener Heigo Väljas

“Sadistlik treener võiks siin jalgadele õige magusat joonejooksu teha lasta.” Lennart Komp Särevere spordihalli markantsest pikkusest “Kui viigivärav tuli, sain end päästeameti varju peita ning oma rõõmukarje ja hüpped ära teha!” 2005. aastal politseis töötanud jalkafänn Monica Rand “Kalju kampaania töötas, publik tuli, aga nii kui kampaania katkes, siis ka huvi kadus. Kui turundust tegema hakkad, siis peadki seda tegema jääma.” Siim Juks Nõmme Kaljust “Paljud tambivad tööd teha, aga tulemust pole. Minu sissetulek on tulemus.” Gunnar Kure

“Aga kui on laps ja töö ning veel ka probleemid, siis kus naine veel ennast välja elab kui mitte jalgpallis!” Anastassia Morkovkina “Alguses ronisime üle aia väljaku le, kuid mingi hetk tuli peremees ja pakkus, et teeks asja ametli kuks: hakkaks renti maksma ja liigas mängima. Hakkasimegi!” Raivo Seema meenutus, kuidas Trummi SK valis uueks kodu staadioniks Viimsi

JALKA JAANUAR 2012

“Aga peale selle tähendab jalgpall ka mees-mehevastu-võitlusi, pidevat iseloomude kokkupõrget, mis arendavad julgust. Muu hulgas julgust püss palgesse tõsta, kui peab kodumaad kaitsma. Jalgpalli män ginud mees iga ütlemise peale plehku ei pista. Elus pead olema ju valmis seisma ka oma naise ja naabri eest. Jalgpallil on suurem tähendus kui ainult mäng ise. See on kodanikukasvatus kõige väiksema raha kuluga.” Vjatšeslav Leedo “Paaril mängijal on Koerus pruut ja ainult paar nägu pole Koeruga muudmoodi seotud kui jalgpalli kaudu.” Ivar Nagla Koeru SK mängijate seostest Koeruga

“Sageli tulevad minu juurde hädasid kurtma noored, kes kasutavad samu jalatseid mis superstaarid. Paljud tahavad mängida sama jalanõuga, millega mängib Cristiano Ronaldo. Aga nendega ei sobi mängida kunstmurul. Teiseks on see tehtud kitsale jalale. Kui jalg on loomupäraselt lai, siis see jalats ei sobi. Tulemuseks on jalavalud ja jalgpallist tuleb mõneks ajaks sootuks loobuda.” Arst Kaspar Rõivassepp “Meie vastuvõtt Uruguays oli üllatav – terve linn pea tas oma töö ja tegemised. Selline jalgpallikultuur!” Dmitri Kruglov “Nii nagu valitakse aasta parim turundustegu, võiks EJL premeerida suurimat publikuarvu kasvatajat.” Flora turundusvaldkonna arendusjuht Sanna Lutsoja “Samuti ei sobi meile mängud laupäeva õhtul, sest Saaremaal on kõva saunatraditsioon ja pigem min nakse maale sauna.” FC Kuressaare president Priit Penu “Kui küla peal jalkat taotakse, siis alguses on kõik kanged ise triblama, aga õige pea tuleb arusaamine – vähemalt mingil määral jõuab see kõigi kaasalööjate ni –, et jõud peitub kollektiivis.” Jüri Mõis

made in jalka “Meil pole tõsist sponsorit ega raha enama kui Esiliiga jaoks. Kui peaksime sellise toetaja leidma, siis tahame ka Eesti meistriks tulla.” TJK Legioni eestvedaja Mihhail Artjuhhov

“Meie seis on nagu teistelgi – nimekirjas on palju mehi ja nende kokkusaamisega on ka nagu teistel.” III liiga Eesti koondise peatreener Erko Saviauk “Varem läksid koondisesse justkui lihtsalt trenni, nüüd tajuvad kõik, et see on oma riigi esindamine ja sellega kaasneb vastutus.” Sirje Roops

“TTÜ plats oli huvitav võistlus tanner, kus suuremate vihmadega ehitati poriloikudesse penalti löömiseks porimäed. Igatahes mõningase triblamise oskuse saime tookord just tänu poriloiku dele selgeks.” Heiki Peljo Tallinna Mercuryst

“Ma pole just ettevaatliku mängustiiliga, ma ei karda vastaseid. Tegelikult ju ongi nii, et kui ise kardad, saad rohkem haiget.” Heleri Saar “Neid tekkinud võimalusi arvestades pidanuks kind lasti minema kuhugi edasi, kuid ma ei löönud ära. Lõin posti, latti, mööda, aga mitte sisse.” Kristen Viikmäe põhjusest, miks ta Oslo Valerengast kaugemale ei jõudnud

“Praegu on nii, et saame külast välja, istume varumeeste pingi peal ja kui koondisse on vaja min na, siis laiame.” Urmas Rooba suvisest LõunaAmeerika turneest

“Kõige tähtsam on hakata jaksama ja poiste parim sõber vabal ajal peaks olema metsajooks.” EJLi kehalise ettevalmistuse treener Ilo Rihvk “Ma vaatan praegu Eesti koondise mänge ja kujutan vabalt ette, kuidas Kostja võiks seal poolkaitses väl jakul tegutseda.” Vladimir Kolbassenko oma pojast Konstantin Nahkist

“Naabripoisi Arminiga lüüakse täpsust prügikasti pihta ja tegemist on väga põhimõttelise vastasseisuga, sest Erik on Nõmme Kalju ja Armin Nõmme United.” Jalka kirjeldab 9aastase Erik Hermaküla vutipoisielu

“Need tunded, mis mind mängu ajal valdasid, olid kirjeldamatud – ma ei olnud kunagi midagi sel list tundnud, midagi erakordset, joovastavat valdas mind. See möll tribüünidel, toetuslaulud ... kõik oli lihtsalt nii võimas.” Kuidas Jane Einmast sai Eesti– Portugali mängu järel (2009) jalkafänn

“Uue spordihoone valmimisega on sportimisvõimalused muutunud lihtsamaks, kuid jalgpalli seis raskemaks.” EMÜ vutimeeskonna vedaja Timur Semjonov alade edukusest ja hierarhiast Eesti Maaülikooli sees “Õhtul saabusin, hommikul mängisin. Esimene poolaeg oli tavaline, teisel lõin kolm väravat. Riietusruumis tuli president minu juurde jutuga, et istu lennukisse, läheme lepingut kirjutama. Lendasime Lvivi ja kirjutasimegi alla. Kõik ühe päeva jooksul. Mingeid nõudmisi ma väga ei esitanud, sest TVMKs läksid asjad siis juba allamäge ja minu jaoks oli see võimalus. Ma ei saanud öelda, et andke mulle palju raha, muidu ma ei tule.” Sergei Zenjov lepingu sõlmimisest Karpatõga

“Võib-olla Inglismaal, kus olen ka ise mänginud, tul lakse kisaga välja. Kui meil oleks selline tüüp mees konnas, siis ma ei usu, et see inimene suudaks mind käima tõmmata. Mind see pigem isegi häiriks. Oleme ju oma mentaliteediga varemgi tulemusi teinud – kui das me siis suutsime?” Martin Vunk vastuseks Tarmo Kingile, kelle sõnul eestlased kaotavad mängud juba mängijate tunnelis enne avavilet “Endal on ka natukene piinlik, et Raivo on juba aastakümneid asja vedanud, kuid vald pole staadionit valmis saanud.” Raasiku vallavolikogu liige Ants Kivimäe Raivo Vagast ja tema hüüdnimelisest klubist FC Joker

“Kui me vaatame Eestis ringi, siis näeme, et meil on klubid seotud kindlate persoonidega. Flora – Pohlak, Levadia – Levada, Ajax – Dugan. Kalevist võiks kujuneda just Barcelona näitel rahvaklubi. Mitte välise identiteedi, nagu seda on Paide linnameeskonna särgid, vaid sisemise identiteedi järgi.” Raimo Nõu

“Pidin koondises päris palju pinki nühkima, kuid samal ajal kuulsin, mida treener rääkis, panin selle ja taktikakoosolekud kõrva taha ning tunnen nüüd neist mõtetest kasu.” Treener Aivar Priidel “Jõudsin järeldusele, et penalti on nagu naine – veetlev, salakaval, aegamisi (vist) selgeks saav.” Ott Järvela oma kogemustest

“Kuigi elu nõudis teistes valdkondades raha teeni mist, oli kogu aeg tunne, et tahaks teha asju südame ga, mitte raha pärast. Kui olmeelu korda sain, tulin jalgpalli juurde tagasi.” Treener Atko Väikmeri

“Ema käis lillepoes, ma ei saanud varem!” Miks FC Heliose Kõrveküla grupi Armin trenni hilines

“Tuleb meelde 1995. aasta, kui Itaalia mängis Kadri orus . Minu jaoks oli see täiesti jahmatav, sest sisuliselt sama sats oli mänginud aasta varem MMfinaalis, ja inimesi tuli kohale 2000–3000.” Tiit Lääne

“Mulle on öeldud, et olen spordi prostituut. Sest tegelen nii pal jude aladega.” Põltsamaa Felixi treener Väino Treiman

2012 JAANUAR JALKA

made in jalka “Tänavu mängib Flora nagu kamp kergejõustiklasi: noor meeskond suudab kõik vastased üle joosta ja seega hästi palli hoida, aga jalad liiguvad pidevalt kiiremini kui mõte ning teevad seega päris palju tühja tööd.” Alvar Loog

“Noh, kõige laialivalguvam vastus oleks, et tahaks jõuda nii kõrgele kui võimalik.” Liivo Leetma ambitsioonidest treenerina “Võinuks ju Tomskisse raha eest mängima jääda, aga sel juhul mõtleksin pärast karjääri, et raha sain küll, aga selle eest ei saanud ju mingit tiitlit ega kõrgel tasemel mängida.” Sergei Pareiko “Klassika on see, et harjuta veel paremaks oma tuge vat külge ja aita oma nõrka külge järele. Meil on mil legipärast nii, et sageli taotakse lihtsalt palli tühja väravasse.” Mart Paumäe “Vahel mõni poiss lööb mind salaja, kui olen talt mängus palli ära võtnud.” Rebecca Pärtel (10)

“Kui mõnel vutihail on vaja tantsusaalides säramiseks oma tantsuoskusi lihvida, võib julgelt abi küsida.” Rannajalgpalli klubi FC Üks jalgvärav eestvedaja ja võistlustantsija Marko Kiigajaan “Treenerina saan siin ühendada saksa koolile omase korra, norra kooli inimsõbralikkuse ja inglise kooli kombe mängijatest motivee rimise abil parim välja pigistada.” Lars Hopp

“Ka kipuvad mängijad palli üle hoidma ja löögi ase mel veel söötu otsima. Aga nad ei ole Barcelona, kes palli väravasse söödab.” Pärnu Linnameeskonna peatreener Kalev Pajula “Fännid on igal pool üle maailma pisut segane grupp ning alati on oht, et ilmuvad välja inimesed, kes taha vad masse juhtida.” Kojamees põhjustest, miks Jalgpallihaigla ei taha politiseeruda

“Mo jaoks tähendab kapteniks saamine palju, see ei ole lihtsalt pael ümber käe.” Neidude U19 kapten, saarlane Liis Lepik

“Kas tasub C- ja B-klassis tiitleid võita ja siis pärast käia poisse trenni mangumas? Nägin Kehtna jalg pallikoolis, kuidas tekkis küllastus ja poisid jätsid jalgpalli pooleli.” Rapla Atli noortetreener Taavi Tüvist

“Elame ühist pereelu ja meid ühendavad asjad, mis on kõigile tähtsad. Meile on nendeks eelkõige kirik ja seejärel jalgpall. Jalgpall on üldse teistmoodi spordi ala, mida ei võtakski kui sporti, vaid kui kultuuri.” Isa Andreas ehk kaups “Mida me ei saanudki teada, oli see, kui palju nad meist paremad on, sest nad kasutasid kümme aastat nooremaid mängijaid.” Aivar Kuningas Pärnu veteranide mängust FC Barcelona vastu “Olen mänginud 90 minutit. See on rekord. Sellest võib ka Platinile teatada.” Boriss Dugan käis 51aastaselt Meistriliigas platsil “Pärast nägin veel ühel hommikul multikat, kus lambad ronisid üksteise peale ja moodustasid värava ning mängisid kapsaga jalgpalli – see tekitas ka mi nus suuremat huvi jalgpalli vastu.” Konrad Tarand (9)

“Kui noor mängija ütleb, Eesti Meistriliigas stabiilselt mehete gusid tegemata, et tema eesmärk on välismaale profiks minna ja et ta ei leia motivatsiooni Eestis mängimiseks, siis on ta endast ikka väga heal arvamusel.” Urmas Kirs

“Vaimse intelligentsuse osaks on ka mängijate aru saamine, miks me teeme raskeid treeninguid.” Norbert Hurt “Meie klubid peavad leidma omale rolli ühiskonnas ja selle ühiskonna osa, kelle jaoks nad tegutsevad.” Aivar Pohlak

“Kui sidet jalgpalliga pole, siis kõlab see nõnda, et inimene pole kunagi käinud teatris või vaa danud telerit.” Ardo Ojasalu “Klubi on kasvanud nii ühtseks, et kui kellelgi on vaja puid vedada või seina värvida, oleme terve mansaga kohal.” III liiga Vändra Vapruse eestvedaja Ranet Lepik

JALKA JAANUAR 2012

“Olen praegu Marko taksojuht. Kuni vigastatud olen, on see mu kõige tähtsam ülesanne!” Raio Piiroja kolimisest Vitesse’i ja Marko Meeritsast

“Jalgpalli juures meeldis mulle seal tekkiv ühtsus tunne: et ma pole üksi, et saan toetuda teistele. Selle kaks korda 45 minuti jooksul käis kõva võitlus ja emotsioonide väljalaskmine, aga mu ümber olid mu võistkonnakaaslased, kes olid nii minu inimesed, kui üldse olla saab. Need 90 minutit väljakul eksisteeris hoopis teine maailm.” Superstaar Liis Lemsalu

Raamatupidamisteenused Audiitorteenused Finants- ja 채riplaanide koostamine Maksukonsultatsioonid

2012 JAANUAR JALKA

maailm

Rahvus, sugu, identiteet ja naiste jalgpall

Miks seostab ühiskond rahvuslust ja identiteeti eelkõige meeste jalgpallikoondisega? Miks puudub see seos naiste koondisega? Sellest kirjutas kolm uurijat Iisraeli näite põhjal. Indrek Schwede

estis on viimastel aastatel suurenenud tähelepanu ja toetus naiste jalgpallile, ometi on jalgpalliliidu prioriteediks meeste jalgpall. Ei pruugi vist lisada, et nõnda on see valdavas osas maailmas. Väga olulisi põhjusi, miks on asjad just nii ja mitte naa, tõi käesoleva aasta Soccer & Society 2. numbris välja autoritekollektiiv Shenhav Perets, Moshe Levy ja Yair Galily, kes vaatlesid küsimust Iisraeli näite abil. Järgnevalt vaatleme artikli põhiseisukohti. Iisraelis loodi naiste koondis 1997.

ja naiste jalgpalliliiga 1998. aastal. Kusjuures naiste jalgpalliga hakati Iisraelis tegelema alles FIFA ultimaatumi peale. Meedia tunneb naiste vuti vastu vähest huvi. Riik eraldab naiste jalgpallile 0,5% võrreldes rahaga, mis läheb meeste heaks. Autoritekolmik tõmbab selge paralleeli: riik on mehelik institutsioon ning rahvuslus on üles ehitatud mehelikele sümbolitele, nagu au, patriotism ja julgus. Naistel on riigis täita omaette roll: olla rahvuse ema, selle süda ja kodu. Naiste rolli Iisraelis kinnistab

Ka Eesti naised on pidanud tõdema, et nende esinemine ei tekita ühiskonnas vastukaja, mis saab osaks meestele.

JALKA JAANUAR 2012

olukord, mille järgi militarism on riigis keskne sotsiaalse elu organisatoorne printsiip. Militarism kuulub aga tajumuslikult meheliku identiteedi juurde. “Iisraeli naisjalgpalluri koht ühiskonnas ja tema identiteedi definitsioon on mõjutatud sellest, et jalgpalli tajutakse kui mehelikku tegevusvälja, ja tõsiasjast, et ta väljendab ülimaid rahvuslikke tundeid, mis on liidetud meeste juhtpositsiooni ideoloogiaga,” kirjutavad autorid. Nad tõdevad, et sport toodab metoodiliselt ja peab üleval ideoloogiat, mille kohaselt

maailm mehed on paremad ja naised alaväärtuslikumad. Miskaudu sport aitab meestel konstrueerida oma identiteeti ja annab võimalusi ühiskonnas domineerimiseks. Sportivatele naistele saadab ühiskond aga vastukäiva signaali: neile on antud luba harrastada mehelikeks peetavaid spordialasid, kuid neilt eeldatakse igapäevaelus naiselikku käitumist. Lääne kultuuris loodud naisekeha ideaal ei sobitu atleetliku kehaga. Selleks et (mehelikel) spordialadel läbi lüüa, peab naine omaks võtma maskuliinsed omadused, nagu jõud, enesekindlus, sõltumatus ja konkurentsivõime, kuid ta on sunnitud samal ajal manifesteerima temalt eeldatud juhtpositsiooni naiselikkuses.

Meeste räpane profijalgpall Uurijatetrio tõdeb, et sport ja jalgpall eriti, on alati olnud moodsa rahvusluse osa. Rahvamasse liitva faktorina on sport rahvusriigi üks tõhusamaid tööriistu. Sportlaste dressidel on rahvuslikud sümbolid, nende auks mängitakse riigihümni ja lehvib rahvuslipp. Spordi kaudu saab riik tugevdada rahvustundeid, lojaalsust, vendlust ja ühtsust. Sport laenab atribuutikat ja sõnavara sõjandusest, luues sedaviisi paratamatult otsetee maskuliinsuse ja mehelikkuse juurde. Eriti kehtib see maailma kõige populaarsema mängu, jalgpalli kohta. Kahe riigi omavaheline mäng koondab mõlema rahva oma lipu alla. Kolm uurijat kirjutavad: “Diskursus, mis identifitseerib jalgpalli mehe sõjaka identiteedi ja rahvusidentiteediga, kahjustab naisi ning suunab riiki ja tema institutsioone õhutama mängu mehelikke väljendusviise ja sümboleid.” Seega kinnistab riik jalgpalli institutsieerides valitsevat sotsiaalset korda. Uurijad tegid ka intervjuu kümne naismängijaga ja said huviFoto: Lembit Peegel tavaid tulemusi. Selgus, et naispallurid vältisid

jalgpalliga seoses sõjalisi sümboleid ega aktsepteerinud peale sportliku konkurentsi mingeid muid rivaliteete. Nad ei näinud oma võitudes “rahvuslikke võite” ega “vaenlase” alistamist, vaid lihtsalt armastust jalgpalli vastu. Kuigi nad pidasid oluliseks, et saaksid jalgpallimängimise eest väärilist tasu, olgu raha, avaliku tunnustuse, jalgpalliliidu poolse tunnustuse, meedia huvi jms näol, kordasid nad siiski, et peamine on nende jaoks armastus mängu vastu. Nad kasutasid sõnu, nagu “ehe” ja “tõeline”, kui kirjeldasid mängimisest saadud tundeid ja vastandasid end meestele, kelle mäng olevat “räpane” ning profijalgpallis ajavat mehed taga prestiiži, staatust ja rikkust.

“

Naised ei saa eirata tõsiasja, et tugevus ja väledus on selle mängu põhialused ning seetõttu on nad sunnitud omaks võtma, et ühiskonna poolt jalgpallile antud tähendus meeste spordialana on õigustatud.

„

Autorid tõdevad, et rahvusluse ja jalgpalli vahel on seos, sest jalgpall aitab kaasa konsolideerumisele ja rahvusliku identiteedi säilitamisele. Rahvusmeeskond esindab tervet rahvast ning talle kaasaelajad kujutlevad end esindavat tervet ühiskonda. Jalgpalliväljak on nagu lahinguväli ning mängijad ja fännisektorid nagu armee, mille ülesanne on alistada vaenlase sõjavägi. Avaliku huvi puudumine naistekoondise vastu tähendab seda, et Iisraeli koondise toetajad puuduvad sisuliselt nii kodus kui ka võõrsil. Seetõttu kujundavad autoritekolmiku sõnul Iisraeli naistekoondise liikmete identiteeti kõige enam vastasvõistkonna toetajad, sest nemad on kohal ja toetavad omasid. Naismängijate seas tehtud küsitlusest selgus, et nad mõistsid rahvuskoondise võidu olulisust rahva jaoks ja nad peaksid olema patriootlikud, sest rahvuslus tõstab võidu väärtust. Aga nad tunnistasid, et raske on eneses “virgutada patriotismi”, kui ühiskond ei toeta neid. Uurijad toovad teravapilguliselt välja Iisraeli naistejalgpalli ühe vastuolu:

ühest küljest on neidude kõrgeimaks eesmärgiks jõuda rahvusnaiskonda ning saadakse ka aru jalgpallivõitude olulisusest rahvale, kuid teisalt käsitlevad nad olukorda küüniliselt ja realistlikult, öeldes, et mängivad üksnes iseenese jaoks ja armastusest mängu vastu.

Naistele akadeemiline karjäär olulisem Naised olid veendunud, et kui jätta kõrvale füüsiline tugevus, siis n-ö puhta jalgpalli seisukohalt võivad nad olla meestest paremad mängijad. Uurijad lisavad siinkohal, et samas on selge, et naised ei saa eirata tõsiasja, et tugevus ja väledus on selle mängu põhialused ning seetõttu on nad sunnitud omaks võtma, et ühiskonna poolt jalgpallile antud tähendus meeste spordialana on õigustatud. Muuhulgas uurisid autorid ka naiste suhtumist jalgpalli kui võimalikku profikarjääri. Selgus, et Iisraeli naiste jaoks oli akadeemiline karjäär väärtuslikum kui karjäär spordis. Kuigi nad armastasid jalgpalli tingimusteta, polnud nad valmis tingimusteta pühenduma jalgpallurikarjäärile. Naised mõistsid, et meeste sotsiaalvõrgustik võimaldab neil ka pärast profikarjääri tööd leida ning kõrgharidus pole meestele sedavõrd oluline. Samuti tunnistasid nad, et profikarjäär ja pereelu välistavad teineteise ning võib-olla on nad sunnitud profikarjääri katkestama abielu ja laste tõttu. Artikli autorid tõdevad, et naiste jalgpall pole Iisraelis rahvuslik sport ning riigi kodanikud (nii mehed kui ka naised) ei tunne rahvuslikku sidet naiste jalgpalliga. Seda seisukohta jagasid ka küsitletud naisjalgpallurid. Samamoodi Iisraelis elavate araablastest jalgpallurite ja jalgpallifännidega, kes peavad hakkama saama oma Palestiina identiteedi ja Iisraeli jalgpalliga, jagasid naised seisukohta, et jalgpall on apoliitiline nii rahvuslikus kui ka sugudevahelises kontekstis. Samas jagavad küsitletud naised kõiki ühiskonnas käibivaid arusaamu maskuliinsuse, jalgpalli ja rahvusluse seoste kohta ega ohusta ses suhtes kehtivat sotsiaalset korda. Eesti pole Iisrael ja Eesti pole ka Skandinaavia, kus naiste jalgpall ja sugude võrdõiguslikkus on teisel tasemel. Aga kindlasti väärib Iisraeli näite põhjal kirjutatud artikkel kaasamõtlemist. 2012 JAANUAR JALKA

Riho ja50 Patrik SaksusJAANUAR Kalevi kunstmurustaadionil. JALKA 2012

Foto: Lembit Peegel

käbi & känd

Riho Saksuse töö- ja pereelu on täis jalgpalli Läinud sajandi lõpukümnendil EVTVs spordi- ja jalgpalliuudiseid vahendanud Riho Saksus on ettevõtja, kelle tööasjades on jalgpall väga tähtsal kohal. Vanem poeg Patrik (8) treenib Tallinna Kalevis ja noorem poeg Stefan (2) läheb tõenäoliselt sama teed. Indrek Schwede

993. aastal sattus Riho Saksus tollase TV3 eelkäija EVTV uudistetoimetusse, kus tal lobitöö tulemusena õnnestus sisse seada spordiuudiste rubriik. Sealt sammuke edasi ja korra kahe nädala tagant oli eetris saade “Jalgpalliveerandik”. “Ka spordiuudistes oli läbivaks teemaks jalgpall,” meenutab Riho Saksus. 1994. aastal sõitis Saksus EVTV reporterina Kiievisse, kus lõikavate miinuskraadidega peeti EM-valikmängu Ukraina–Eesti. “Sel ajal oli suureks probleemiks, kust saada pilti, mida uudistele peale mängida,” räägib Saksus.“Kasutasime, mis kätte juhtus. Kiievis, kus külmast lõgisevate hammastega mängukokkuvõtet tegin, oli sama mure. Küsisin pildijuppi kohalikult kaameramehelt, aga ta tahtis selle eest kümme dollarit. Mul üldse vist viis dollarit oligi.” Kiiev, tema elanikud ja eluolu lõikus tollal 18aastasele Saksusele teravalt mällu. Aga mälestusväärset oli muudki. Nii näiteks mängis meie keskpoolkaitsja Indro Olumets ukrainlaste vastu Saksuse kinnastes. “Päev enne mängu tuli hotellis jutuks, et Olumetsal pole kindaid ning ma andsin enda omad talle,” selgitab ta. Ootamatult alanud tutvus on kestnud tänini – sel suvel tegi Olumets Saksuse pojale Patrikule individuaaltrenni. Hiljem käis Saksus Floraga Moskvas Kubok Sodružestva turniiril ja Lilleströmis fännireisil. Paar aastat hiljem läks ta õppima ning kadus ajakirjandusest. Pärast mitmeid õpinguid erinevates kõrgkoolides lõpetas Saksus 2008. aastal Estonian Business Schooli. Selleks

ajaks oli tal oma firma VarmaPartner OÜ, mis esindab Eestis Saksa jäätmekäitlusseadmete tootjat HSM GmbH, müües siinsele turule nende tooteid.

Nelja-aastaselt Kalevisse trenni Nooruses viis aastat hoopis KreekaRooma maadlusega tegelenud ning Tallinna ja Harjumaa meistritiitleid võitnud Riho Saksus ütleb, et jalgpall kujunes tema jaoks alaks number üks kuidagi iseenesest, sest üleilmselt oligi jalgpall kindlalt esikohal. Ta elas kaasa suure Taani-vaimustuse 1992. aastal, kui viikingid tulid Euroopa meistriks, ning suure Inglismaa-vaimustuse neli aastat hiljem, kui EM toimus jalgpalli kodumaal. Paralleelselt sellega oli veel Indro Olumetsa, Alan Sheareri ja Paul Gascoigne’i vaimustus. Ja veel teiste mängijate vaimustusi.

“„

Ükskõik kuhu lähed, 20% jutust on ärist ja ülejäänud 80% jalg pallist. Ainus kurb asi oli, et polnud kusagile trenni minna, sest eestikeelseid treeningugruppe peaaegu polnud. Küll aga käis hoogne hoovijalgpall. “Elasin Lasnamäel ning muruplatsid, kus me mängisime, olid murust lagedad,” naerab Saksus. “Mingil väljakul kasvas puu, aga see ka ei takistanud meid. Tegime ümberkaudsete poistega trenni, ostsime kollased särgid, et olla Brasiilia moodi. Teisest riidest lõikasime välja numbrid, mis särgile õmblesime. Meie majas olid eestlased ja vene-

lased pooleks ning kui venelased meie jalgpallitrenne nägid, tuututasid nad meile mõnitavalt seda kuulsat nõukogudeaegset jalgpallimarssi peale. Muidugi ei olnud meie tase kõrge, aga nii palju oli sellest kasu, et kooli koondisse pääsemisega polnud probleemi.” Erinevalt Rihost saab poeg Patrik end jalgpallis korralikult välja elada. Ta on jalgpalli mänginud tervelt poole oma kaheksa-aastasest elust. “Ma tahtsin ise jalgpallitrenni minna,” räägib Patrik. “Lasteaias hakkas Sten rääkima, et tema läheb Kalevisse ja ma tulin ka Kalevisse. Aga Sten läks hoopis Nõmme Unitedisse. Me oleme mõne korra võistlustel kohtunud ja meie oleme võitnud.” Kui Patrik esimest korda Kalevisse tuli, oli ta teistest kaks aastat noorem, kuid treener Paul Kask ütles, et kui ta teistega kaasa jaksab joosta, võib jääda. Patrik jaksas. Pool aastat hiljem tuli temavanuseid juurde. Riho tunnistab, et on poja jalgpallihuvile kaasa aidanud. Koondise mängudele võttis ta Patriku kaasa veel enne, kui poeg trenni läks. Koos käidi vaatamas ka Eesti–Inglismaa mängu, kui platsil tegi tegusid David Beckham. Patriku lemmikmängijaks on Lionel Messi: “Ta mängib samal positsioonil mis minagi.”

Ehitasid koos jalgpallivärava Peale koondisemängude käib Patrik koos isaga vaatamas kodukohameeskonna Nõmme Kalju mänge ja muidugi koduklubi Tallinna Kalevi mänge. Koos vaadatakse vutti ka telerist. Üheskoos ehitati kodumaja juurde ka jalgpallivä2012 JAANUAR JALKA

käbi & känd rav, mille juures on käinud paras madin. Igas mõttes. “Meil on seal väike laste mänguväljak, kus kasvab kaks puud,” alustab Riho oma lugu. “Keskkonnasõbralike vahenditega, naelu kasutamata, paigaldasime puude vahele põiklati. Lõime teineteisele penalteid, imiteerisime MMi ja sellega käis kaasas muidugi ka häälekas rõõmustamine. Kõrvalmajast tulid tädikesed õiendama, et mis meil seal toimub – hommikust õhtuni käib kogu aeg kisa ja lärm! Kui püüdsin nendega kontakteeruda, kõlas vastus: teiega me üldse räägi – röögite siin nagu metsaline. Ühel päeval tulime koju ja avastasime, et naabrid on latipuu minema viinud. Aga me tegime uue ja panime väravale veel võrgu kah külge. Nüüd käivad õnneks teised isad ka oma poistega seal mängimas.” Patrik tahab saada tulevikus jalgpalluriks, aga ütleb ausalt välja, et sinna, kuhu ta jõuda tahaks, ta tõenäoliselt ei jõua (tema lemmikklubiks on Barcelona). Poega on valmis toetama ka Riho: “Annan endale aru, milline on konkurents jalgpallis, aga ikka tahan, et ta asjaga tegeleks ja kui vähegi võimalik, siis tõsiselt. Kui välja ei tule, on ta kogemuse võrra rikkam. Aga enne ei saa kuhugi ära joosta, kui kool on lõpetatud.” Tänu oma igapäevatööle on Riho sidemed jalgpallimaa Saksaga tihedad ning mitte ainult ärialased. Koos oma Saksamaa partneritega on käidud uhkel Allianz Arenal Müncheni Bayerni mänge vaatamas ning eestlased ise on viis aastat käinud Saksamaal mängimas ühel külaturniiril ja omavahel lubanud, et enne ei jäta, kui ükskord võidavad! “On süvenev sündroom, et sakslastega võtavad jalgpallijutud päris palju aega,” muigab Riho. “Mõnes kohas teeb see lausa põhitööle liiga. Ükskõik kuhu lähed, 20% jutust on ärist ja ülejäänud 80% jalgpallist. Hiljuti kohtusin Saksamaal ärireisil olles ühe hollandlasega. Saime kümne minutiga tööjutud räägitud ja ülejäänud aja rääkisime jalgpallist. Meie Saksa koostööpartnerid jälgivad Eesti jalgpalli huviga ja EMil playoff’i jõudmine on seda aina süvendanud. Kõik ütlevad, et see ei saa olla juhuslik. Varem oli sakslaste jutus kuulda irooniat, isegi sealsete tööpartnerite suust pidi lõõpi taluma. Nüüd saadavad nad 52

JALKA JAANUAR 2012

kohe meie löödud värava järel tekstisõnumeid, mille sisuks on “Palju õnne!” ja “Uskumatu!””

Aitas Ingemar Teeveri Saksamaale

jagatud kaheks väljakuks, ja suuremad samamoodi kunstmurul. Tänu Saksa-sidemetele õnnestus sinna mängima aidata ka Ingemar Teever. Siingi mängis oma osa skeem 20% äri- ja 80% jalgpallijuttu. Kui Saksus lõõpis Saksamaa partneritega teemal “Millal te endale eestlase mängima võtate?”, oli vastus kärme tulema: “Aga te ei oska ju mängida!” Kui eestlased saatsid Ingemar Teeveri CV, millel olid kirjas ka mängud ja väravad koondises, oli jutt lühike – saatke mees siia! Esimene testimäng Saksamaa IV liiga klubi SC Pfullendorfi särgis (HSM on klubi peasponsor) jättis otsad lahti, kuid Kaiserslauterni duubli vastu läks Teever mängu 60. minutil ning lõi kaks väravat. Leping pandi lauale. “See on klassikaline näide, kuidas jalgpall mõjutab äri,” räägib Riho Saksus. “Sakslased ise on meile öelnud, et me ei ole enam lihtsalt äripartnerid, vaid ühise pere liikmed.”

Kaks aastat on Riho Saksus koos oma hea sõbra ja äripartner Viktor Kuruševiga korraldanud noorteturniiri Tallinna Kalev HSM Cup. Turniiri sünnilugu sai alguse Patrikust, kes ühel Kohilas peetud turniiril jäi oma meeskonnaga teisele kohale ning erinevalt võitjatest, kellele anti medalid ja karikad, pidi rahulduma diplomi ja õunaga. Riho räägib: “Poiss ampsas õuna, viskas selle minema ja puhkes nutma: “Mina ju ka pingutasin, miks ma halvem olen?” Lubasin siis talle, et teeme turniiri, kus kõik saavad midagi. Meie turniir ei ole ehk sportliku poole pealt kõige tugevam, aga meil on alati palju tegevust ja auhindu.” Kahe aasta jooksul on osalejad saanud mängida ka lauajalgpalli, näinud Harley Davidsoni mootorrattaid, päästeameti pommirühma demonstratsiooni, maanteeameti liiklusohutuskampaaniat. Tasuta on olnud spordijoogid, puuviljad, soe lõunasöök. Kõik on saanud endale turniiri särgi. Turniiril pole osalemismaksu. Mängitakse kahes vanuseklassis, mis vastavad Riho ja tema Eesti äripartneri poegade sünniaastatele (1999 ja 2003). Esimesel aastal oli 24 ja viimati 16 meeskonda, et võimaldada pikemat mänguaega. Mängiti Kalevi staadionil: väiksemad peastaadioni 8aastane Patrik Saksus on poole oma elust mänginud jalgpalli. murul, mis oli

Foto: erakogu

klubid eurosarjas

Eesti, Läti ja Leedu klubid eurosarjades Kiretud arvud näitavad, et taasiseseisvumise järel on lõunanaabrite klubid eurosarjades olnud meist märkimisväärselt edukamad. Vaatame statistikat ja küsime asjatundjatelt põhjusi. Oleg Harlamov

leme ennast juba 20 aastat proovinud võrrelda teiste omasugustega, eelkõige Balti riikidega. Enamasti on see võrdlus olnud meile positiivne, ehk teisisõnu oleme olnud oma Balti naabritest paremad. Olgu see siis majandus- või sotsiaalnäitajate poolest. Võrdleme ennast ka spordis, nii olümpialt ja muudelt suurvõistlustelt korjatud medalite poolest kui ka loomulikult saavutustega jalgpallis. Kui Läti jõudis aastal 2004 Euroopa jalka finaalturniirile, siis olime siiralt rõõmsad. Võib-olla isegi mitte niivõrd naabrite edu pärast kui tõdemuse üle, et ükskord võime ka meie seal olla. Loe: ega me siis lätlastest kehvemad ole, ja kui, siis õige natuke. Pääsemine järgmise aasta finaalturniiri play-off’i näitas, et olime seekord selle tee finišijoone lähedal. Head eneseusku võrdluses naabritega aitas kindlasti tõsta ka fakt, et lätlased ja leedukad jäid play-off’ist kaugele. Jalgpalli EM toimub iga nelja aasta tagant ning julgen pakkuda, et EMi tase ei ole MMi omast nõrgem, ehk isegi tugevam. Kuid kas pole veelgi tugevam, ühtlasem tase turniiril, kus mängivad mitte ainult Euroopa parimad, vaid kogu maailma jalgpalli eliit ja koorekiht ning mis toimub igal aastal? Loomulikult on jutt UEFA Champions League’ist. Jalgpallis on kaks arvestatavat riikide reitingut: üks näitab rahvuskoondiste esinemisi ning teine näitab selle riigi klubide edu või ebaedu UEFA klubide turniiridel. Teisisõnu, mida kõrgemal asub riik viimati nimetatud reitingus, seda

Foto: Lembit Peegel

Kostja Vassiljevi kehakeel ja miimika kohtumises Twente vastu. 2012 JAANUAR JALKA

klubid eurosarjas ühtlasem ja tugevam Foto: Lembit Peegel on tema rahvusliku meistrivõistluse tase. Ning selles reitingus on meil rõõmustavat vähe. Usun, et 19 aastat, see aeg, mil oleme osalenud erinevates klubisarjades, on piisavalt pikk aeg, et teha kokkuvõtteid ja üldistusi. Loomulikult, iga aastaga võib pilt muutuda rõõmustavamaks või kurvemaks, kuid praegune seis on selline, ja kellega ennast ikka võrrelda, kui mitte sõpradekamraadidega Lätist ja Leedust. Flora esimene eurokogemus aastast 1995: Marek Lemsalu taanlaste Odense vastu. Tagaplaanil Risto Kallaste. Olgem ausad, meie tulemus eurosarjades on kehv, kuid ainuke edasipääs sai alguse Uniao Leimenteerida. Ka Intertoto sarjas on Narva isegi selle kehvuse juures suudab üllatada, ria (Portugal) võistkonnale määratud tulemus sädelevalt halb. paraku ebameeldivalt, Narva Trans. Kümtehnilisest kaotusest nende kodupinnal. Halvem stardipositsioon, nest mängust üks võit, ja seegi saadud Lihtsalt õnn, et Levadia ei kaotanud kehvem reiting tehnilise võiduna (esialgne tulemus Elfskodus 1 : 2-st enamalt. Üldse on meil kuidagi õnne olnud Loomulikult võib väita, mis kindborgi vastu oli 1 : 3, mis muudeti pärast lasti vastab ka tõele, et 1990. aastate 3 : 0-iks) on resultaat, mida on raske kom- tehniliste võitudega. Ka Intertoto sarja alguses oli Leedu ja Läti jalgpall tunduvalt paremas seisukorras, Foto: Lembit Peegel samal ajal kui meie alustasime sisuliselt nullist. Näidete otsimiseks ei pea kaugele minema, vaid värskendama veidi mälu. Leedu esiklubi Vilniuse Žalgiris osales NSV Liidu kõrgliigas ja tegi seda üllatavalt kõval tasemel. Nende kohad alates 1985. aastast kuni 1989. aastani, kui lõpetati mängimine liidu sarjades, olid vastavad: 7., 8., 3., 5. ja 4. koht. Läti esiklubi Riia Daugava aga koputas üsna tugevalt NSV Liidu kõrgliiga uksele ning minu veendumuse kohaselt oleks nad sinna ka jõudnud, kui seda riiki oleks veel paariks aastaks jätkunud. Meie KSMK (hiljem Tallinna Sport) pallis aga liidu teises liigas ja sedagi pigem tagapool. Samuti võib väita, et meie klubide nõrga esinemise taga on kehv loosiõnn. Nii pole me kordagi vastaseks saanud näiKen Kallaste Nõmme Kalju eest Ventspilsi vastu võitlemas. teks eeldatavalt nõrgemaid Fääri 54

JALKA JAANUAR 2012

klubid eurosarjas klubisid ning ka Walesi esindajatega oleme kohtunud ainult korra, samal ajal kui tuntav osa lõunanaabrite võitudest on tulnud just nende kahega kohtudes. Kuid ka sellel on oma objektiivne põhjus ja põhjendus. Kuna oleme nii taga ja meie klubid on enamjaolt, erandiks ainult Levadia, mitteasetatud, siis pole ka teoreetilist võimalust kohtuda endast vähemalt paberi peal nõrgemate vastastega ja loota edasipääsu. Eurosarjade seesmine loogika on tihtilugu väga lihtne, edu sünnitab edu, nagu ka ebaedu sünnitab ebaedu. Loomulikult on aga tihtipeale piir asetatud ja mitteasetatud klubide vahel õhkõrn. Teame seda ju ka oma kurvast kogemusest. Levadia kaotus sel aastal vähemasti minu meelest nõrgemale ja mitteasetatud vastasele – Luxembourgi Differdange 03-le. Enamik praeguseid koondislasi ehk meie paremaid pallureid mängib võõrsil. Kindlasti on see õige ja vist ka ainumõeldav suund. Prioriteet peab olema koondisel, kuid on selge, et mitte ainult koondise huvisid silmas pidades ei püüdle meie parimad välisklubidesse. Seal on tase kõrgem, eneseavamise võimalused laiemad

Aivar Pohlak: alustasime nullist Eestis tuli klubijalgpall taasiseseisvumise järel üles ehitada pea nullist – üleminekuaja Eesti esiklubi Tallinna “Sport” käis Balti liigas mängimas nii, et väljakule jooksid mitte ainult treenerid, vaid ka tee pealt kaasa võetud vabatahtlikud –, meil lihtsalt polnud mitte midagi; Leedus oli küll nõukogude okupatsiooni lõpuperioodi edu, aga need mehed, kes selleni jõudsid, põrutasid iseseisvuse saabudes kes kuhu sai; lätlastel seevastu õnnestus taasiseseisvumisele eelnenud Riia Daugava tõus enam-vähem sujuvalt tuua üle iseseisva Läti klubijalgpalli. Kusjuures märgiksin ka Aleksandr štarkovi treenerigeniaalsust, kes alustas Riia Skonto juhendajana just siis kui tee Euroopasse oli avanenud – aastal 1993. Soodne loos ja head esimesed mängud viisid lätlased mõne

ja ka palk kopsakam. Kuid tõsi on ka see, et kodune liiga ja meie oma klubide läbilöögivõime Euroopas on sellest kindlasti muutunud ahtamaks. Nii suur jalgpalliriik me ka ei ole, et suuta pidevalt meie mõistes “staare” toota.

Foto: Lembit Peegel

aastaga UEFA sarjade esimeses ringis asetatud meeskondade hulka, mis tähendas seal nõrgemaid vastaseid, paremaid tulemusi ja punkte reitingutabelis, ning enne kui teised uued toibusid, olid meie lõunanaabrid seal kanda kinnitanud. Asetus aga toetab ka positsioonil püsimist, sest alati saad alguses vastu vähemalt teoreetiliselt lihtsamini võidetavaid meeskondi. Tõsi, praeguseks on kõigi kolme Balti riigi klubid sarnasel tasemel, kuigi Balti liiga toimimise aastatel olid Läti klubid Eesti ja Leedu omadest edukamad – eks tuleb tõdeda, et klubide jalgpallilise kultuuri poolest on lätlased siiski nii meist kui ka oma lõunanaabritest pisut ees ning enesekindlus ja usk maksavad ju jalgpalliväljakulgi.

Indrek Zelinski: klubijalgpallis määrab raha Statistika põhjal võib öelda, et oleme Läti ja Leeduga klubijalgpalli mõttes samasuguses seisus nagu koondisega aastaid tagasi. Nemad võitsid ja meie vaid üritasime. Sama seis tundub praegu olevat klubijalgpallis, aga siin on üks kindel põhjus: raha. Kuna Lätis ja Leedus suudetakse/suudeti leida raha, et maksta head palka 26–31aastastele mängijatele, siis olid ka nende klubid võimelised selliseid tulemusi välja mängima. Meil seevastu ei ole ei Mažeikai naftatehast, Skonto korporatsiooni ega muud taolist. Erandiks kujunes aeg, kui Viktor Levadal olid majanduslikult väga head ajad: hooajad 2006–2008. Siis olid ka tulemused. Paratamatus on aga fakt, et meil ei ole seda traditsiooni, mis on meie naabritel nõukogude ajast olemas. Midagi ei ole teha: klubijalgpallis saab määravaks raha. Samas aga annab koondisele eelise see, kui mängijad varakult välisklubidesse lähevad ja oma taset tõstavad. Lätlased on oma usinuse ja tulemustega esirinnas ka võrdluses endiste liiduvabariikidega. Peame neid vaatama oma tublide naabritena ja neist eeskuju võtma. Ei tohi nina norgu lasta! Tuleb oma noortega püüda esimesest ringist edasi saada.

2007. aastal alistas Tallinna Levadia kahe mängu kokkuvõttes Enschede Twente. Esiplaanil Tarmo Kink. 2012 JAANUAR JALKA

klubid eurosarjas Igor Prins: sõltub prioriteetidest Numbrid räägivad enda eest. Kõrvutamine lätlaste ja leedulastega on huvitav: meie oleme ainult kaheksa korda suutnud eurosarjades järgmisse ringi pääseda. Läti aga 33 ja leedulased 24 korda. Alustasime 1992. aastal kõik koos ja lätlased said juba järgmisel aastal läbi, kuid meil suutis seda esimesena alles Lantana hooajal 1996/1997. Kuidas nüüd ilusasti öelda, aga paljud riigid ... Sõltub, kuidas prioriteedid paika pannakse. Kulutused ja eelarved on teistel suuremad. Mängijate komplekteerimine on teistsugune. Meie tendents on oma noorte ja mängijatega läbi lüüa, aga nendega me pole siiani Euroopas läbi vedanud. Isegi Skontot läbi aastate vaadates – kindlasti on neil korralik noortetöö, aga esindusmeeskonnas on välismaalased sees. Võõrmängija tahab aga seda va ... teist numbrit (palgalehel) näha. Meil pole klubidel võimalusi selliseid kulutusi teha. Vale oleks öelda, et püüame hakkama saada minimaalsete kuludega, aga meil pole raha laristada. Võõrmängijate puhul pead hea valiku tegema. Ühest vennast on vähe. Igasse liini oleks vaja üks-kaks mängijat, siis saad tugeva meeskonna. See eeldabki korralikku eelarvet. Siis võid eelringist edasi pääseda. Statistikat vaadates võib öelda, et meil kulus 1992. aastast kuni 2005. aastani aega, kuni suutsime ise uue põlvkonna mängijaid kasvatada ja hakkasime eurosarjades paremini mängima. Küsimus ongi, kui palju suudame uusi mängijaid peale kasvatada, kui andekad eest ära lähevad.

Nikolai Burdakov: on, kuhu pürgida Ega Narva Trans pole ainuke, kes pole edasi pääsenud! Levadia ju ainsana ongi. Mis - ah, et Flora on ka ? Seda ma ei mäletagi. Läti klubide tase on kõrgem kui meie oma. Nad on reitingus kõrgemal ja saavad nõrgemaid vastaseid. Läti jalgpalli tase on nõukogude ajast parem olnud. Eestis oli nõukogude ajal üks meeskond II liigas ja seal mängisid ka Venemaalt toodud mängijad. Viimased aastad on ka meil tase tõusnud ning võrdluses Läti ja Leeduga tuleb tõdeda, et meil on kuhu pürgida. Kui ei oleks eesmärki, siis peaks üldse lõpetama. Kuidas kõik õnnestub, on teine asi.

JALKA JAANUAR 2012

Eesti Eurosarjades (arvestamata InterToto karikasarja) on võistelnud 12 klubi. Meeskonna järel näitab esimene tulp, mitu korda (nt 1 x) on eurosarjas osaletud, teine näitab, milline on edasipääsu suhe kahe mängu kokkuvõttes (nt 7 : 13), kolmas-neljas-viies on üksikmängude võidud-viigid-kaotused ning kuues tulp on väravate vahe. Riikide lühendid näitavad, milliste riikide klubidest on kahe mängu kokkuvõttes jagu saadud. 1. Flora Tallinn 2. Levadia Tallinn 3. TVMK Tallinn 4. Lantana Tallinn 5. Levadia Maardu 6. Trans Narva 7. Norma Tallinn 8. Sadam Tallinn 9. Tulevik Viljandi 10. Nõmme Kalju 11. Kalev Sillamäe 12. Nikol Tallinn

19 x 15 x 6 x 6 x 5 x 5 x 3 x 3 x 2 x 2 x 1 x 1 x

1 : 18 5 : 10 0 : 6 1 : 5 1 : 4 0 : 5 0 : 3 0 : 3 0 : 2 0 : 2 0 : 1 0 : 1

4 8 0 2 1 1 0 1 0 0 0 0

10 7 3 2 2 0 1 1 1 2 0 0

24 15 9 8 7 9 5 4 3 2 2 2

22 : 72 22 : 34 9 : 29 6 : 26 12 : 27 5 : 34 2 : 21 5 : 12 2 : 11 1:4 1 : 10 1:8

68 x

8 : 60

88 : 288

NOR IRL, FIN, HOL, MAC, POL ICL WAL

Kokku on edasi saadud selliste riikide klubide vastu (kõigi vastu üks kord): Norra, Island, Wales, Iirimaa, Soome, Holland, Makedoonia, Poola. Lühendid: CL - Champions League, CW - karikavõitjate karikavõistlused, UC - UEFA karikavõistlused, Q (eelring - näiteks Q1 - 1. eelring), R1 (1. ring), G - alagrupiturniir. Suurim võit ja kaotus: 2001 CL Q1 Llansantffraid Wal Levadia Maardu Est 2-2 0-4 1995 CW Q Norma Tallinn Est NK Maribor Slo 1-4 0-10 Kõvemad vastased: 2007 UC R1 Levadia Tallinn Est Newcastle United Eng 0-1 1-2 2001 CL Q2 Shakhtar Donetsk Ukr Levadia Maardu Est 4-1 5-1

Kõige esimene... Esimene mäng oli 19.8.1992 CL Olimpija Ljubljana - Norma 3 : 0 Esimene värav oli 18.8.1993 CL HJK - Norma Borissov Esimene võit oli UC 22.8.1995 Flora - Lillestrom 1 : 0 Esimene edasipääs oli 1996-1997 UC Q1 Lantana - IBV Vestmannaeyjar 2 : 1, 0 : 0

Üldse oleme mänginud nii mitu korda järgmiste klubide vastu: 7 korda Soome, 6 Taani, 5 Norra, 4 Iirimaa, Gruusia ja Sloveenia, 3 Rootsi, Islandi ja Serbia, 2 Horvaatia, Belgia, Rumeenia, Iisraeli, Läti, Valgevene, Ukraina, Ungari, Poola, Makedoonia ning ühe korra šotimaa, šveitsi, Walesi, Luksemburgi, Türgi, Inglismaa, Hollandi, Moldova ja Küprose klubide vastu. Tallinna Flora mängud: 2012 CL Q2 Shamrock Rovers Irl Flora Tallinn Est 2011 UC Q1 Dinamo Tbilisi Geo Flora Tallinn Est 2010 UC Q2 Brøndby IF Den Flora Tallinn Est 2009 UC Q1 Djurgårdens IF Swe Flora Tallinn Est 2008 UC Q1 Flora Tallinn Est Vålerengen IF Nor 2007 UC Q2 Flora Tallinn Est Brøndby IF Den 2007 UC Q1 Lyn Oslo Nor Flora Tallinn Est 2006 UC Q1 Esbjerg fB Den Flora Tallinn Est 2005 CL Q1 Flora Tallinn Est Nova Gorica Slo 2004 CL Q1 Sheriff Tiraspol Mol Flora Tallinn Est

1-0 2-1 0-1 0-0 0-1 0-0 1-1 1-2 2-4 1-0

0-0 0-0 4-1 2-2 0-1 0-4 0-0 6-0 1-3 1-1

2003 CL Q1 2002 UC Q1 2001 UC Q1 2000 CL Q1 1999 CL Q1 1998 UC Q1 1997 UC Q1 1996 UC Q 1995 UC Q

0-0 1-0 4-1 6-0 4-1 1-0 2-2 4-0 3-0

0-1 1-0 2-0 4-1 1-3 2-1 1-0 0-1 3-0

Flora Tallinn Est APOEL Nicosia Cyp Dinamo Zagreb Cro Flora Tallinn Est Club Brugge Bel Flora Tallinn Est Partizan Belgrade Srb Flora Tallinn Est Steaua Bucuresti Rom Flora Tallinn Est Hapoel Petah-Tikva Isr Flora Tallinn Est Haka Valkeakoski Fin Flora Tallinn Est Lillestrøm SK Nor Flora Tallinn Est OB Odense Den Flora Tallinn Est

Sillamäe Kalevi mängud: 2011 UC Q2 Dinamo Minsk Bls Kalev Sillamäe Est

5-1 5-0

Nõmme Kalju mängud: 2012 UC Q1 Honka Espoo Fin Nõmme Kalju Est 0-0 2-0 2010 UC Q1 Dinaburg Daugavpils Lat Nõmme Kalju Est 2-1 0-0 Tallinna Lantana mängud: 2000 UC Q Lantana Tallinn Est Torpedo Kutaisi Geo 0-5 2-4 1999 CW Q Lantana Tallinn Est Hearts FC Sco 0-1 0-5 1998 CL Q1 Lantana Tallinn Est Jazz Pori Fin 0-2 0-1 1997 UC Q2 FC Aarau Sui Lantana Tallinn Est 4-0 0-2 1997 UC Q1 Lantana Tallinn Est IBV Vestmannaeyjar Isl 2-1 0-0 1996 CW Q DAG Liepaja Lat Lantana Tallinn Est 3-0 0-0 Maardu Levadia mängud: 2004 UC Q1 Levadia Maardu Est Varteks Varazdin Cro 1-3 2002 CL Q1 Bohemians Dublin Irl Levadia Maardu Est 3-0 2001 CL Q2 Shakhtar Donetsk Ukr Levadia Maardu Est 4-1 2001 CL Q1 Llansantffraid Wal Levadia Maardu Est 2-2 2000 UC Q Steaua Bucuresti Rom Levadia Maardu Est 3-0 Tallinna Levadia mängud: 2012 UC Q2 Differdange 03 Lux Levadia Tallinn Est

2-3 0-0 5-1 0-4 4-1

0-0 1-0

2011 CL Q2 Levadia Tallinn Est DVSC Debrecen Hun 1-1 2-3 2010 UC play-off Galatasaray Tur Levadia Tallinn Est 5-0 1-1 2010 CL Q3 Levadia Tallinn Est DVSC Debrecen Hun 0-1 0-1 2010 CL Q2 Wisla Kraków Pol Levadia Tallinn Est 1-1 0-1 2009 CL Q1 Drogheda United Irl Levadia Tallinn Est 2-1 1-0 2008 CL Q2 Red Star Belgrade Srb Levadia Tallinn Est 1-0 1-2 2008 CL Q1 Pobeda Prilep Mac Levadia Tallinn Est 0-1 0-0 2007 UC R1 Levadia Tallinn Est Newcastle United Eng 0-1 1-2 2007 UC Q2 FC Twente Enschede Ned Levadia Tallinn Est 1-1 0-1 2007 UC Q1 Levadia Tallinn Est Haka Valkeakoski Fin 2-0 0-1 2006 CL Q1 Levadia Tallinn Est Dinamo Tbilisi Geo 1-0 0-2 2005 UC Q2 Bodø/Glimt Nor Levadia Tallinn Est 2-1 1-2 8-7 2005 UC Q1 Levadia Tallinn Est Bohemians Dublin Irl 0-0 3-1 2003 UC Q1 Levadia Tallinn Est Maccabi Tel-Aviv Isr 0-2 0-2 Tallinna Nikoli mängud: 1994 CW Q Nikol Tallinn Est Lillestrøm SK Nor

0-4 1-4

Tallinna Norma mängud: 1995 CW Q Norma Tallinn Est NK Maribor Slo 1-4 0-10 1994 CL Q HJK Helsinki Fin Norma Tallinn Est 1-1 1-0 1993 CL Q Olimpija Ljubljana Slo Norma Tallinn Est 3-0 2-0 Tallinna Sadama mängud: 1999 UC Q1 Sadam Tallinn Est Polonia Warsaw Pol 0-2 1-3 1998 CW Q Sadam Tallinn Est Belshina Bobruisk Bls 1-1 1-4 1997 CW Q Sadam Tallinn Est Niva Vynnitsa Ukr 2-1 0-1 TVMK mängud: 2009 UC Q1 TVMK Tallinn Est FC Nordsjælland Den 2007 CL Q1 TVMK Tallinn Est FH Hafnarfjardar Isl 2006 UC Q1 TVMK Tallinn Est MyPa-47 Fin 2005 UC Q1 IA Akranes Isl TVMK Tallinn Est 2004 UC Q1 OB Odense Den TVMK Tallinn Est 2003 UC Q1 Dinamo Tbilisi Geo TVMK Tallinn Est

0-3 2-3 1-1 4-2 1-1 4-1

0-5 1-1 0-1 2-1 3-0 1-0

Narva Transi mängud: 2012 UC Q1 Trans Narva Est Rabotnicki Skopje Mac 2011 UC Q1 Trans Narva Est MyPa-47 Fin 2010 UC Q1 Trans Narva Est Rudar Velenje Slo 2008 UC Q1 Helsingborg IF Swe Trans Narva Est 2002 UC Q1 Trans Narva Est IF Elfsborg Swe

1-4 0-2 0-3 6-0 3-0

0-3 0-5 1-3 3-0 0-5

Viljandi Tuleviku mängud: 2001 UC Q1 Napredak Krusevac Srb Tulevik Viljandi Est 5-1 1-1 2000 UC Q Tulevik Viljandi Est Club Brugge Bel 0-3 0-2

klubid eurosarjas LÄTI Eurosarjades (arvestamata InterToto karikasarja) on võistelnud 12 klubi. Meeskonna järel näitab esimene tulp, mitu korda (nt 1 x) on eurosarjas osaletud, teine näitab, milline on edasipääsu suhe kahe mängu kokkuvõttes (nt 7 : 13), kolmas-neljas-viies on üksikmängude võidud-viigid-kaotused ning kuues tulp on väravate vahe. Riikide lühendid näitavad, milliste riikide klubidest on kahe mängu kokkuvõttes jagu saadud. 1. Olimpija Riga 1 x 2. Daugava Daugavpils 1 x 3. FK Jelgava 1 x 4. FK Riga 1 x 5. JFK Olimps Riga 1 x 6. DAG Liepaja 2 x 7. Daugava Riga 2 x 8. Universitate Riga 4 x 9. Dinaburg Daugavpils 6 x 10. Metalurgs Liepaja 20 x 11. FK Ventspils 25 x 12. Skonto Riga 34 x

0 : 1 0 : 1 0 : 1 0 : 1 0 : 1 1 : 1 0 : 2 1 : 3 2 : 4 7 : 13 10 : 15 12 : 22

0 0 1 0 0 1 0 2 4 11 15 23

1 0 0 1 0 1 0 3 2 9 10 14

1 2 1 1 2 2 4 3 6 20 25 31

0:6 1:7 2:2 0:5 0:3 3 : 13 4 : 13 6 : 9 9 : 19 54 : 80 60 : 82 82 : 91

33 : 65

221 : 330

98 x

1. Narva Trans 2. Levadia Maardu 3. TVMK Tallinn 4. Tulevik Viljandi

5 x 2 x 1 x 1 x

0 : 5 1 : 1 0 : 1 0 : 1

1 1 0 0

0 1 0 0

9 2 2 2

10 : 33 4 : 3 POR 0:5 3:9

9 x

1 : 8

15 17 : 50

Läti

WAL AZE, EST ICL, FAR, SWE, FAR, KAZ, BLR, NIR SUI, POL, FAR, DEN, FAR, WAL, WAL, LUX, BLR, BLR FAR, SLO, SCO, WAL, MLT, BLR, LUX, ROM, LUX, WAL,WAL, LUX

1. Dinaburg Daugavpils 2. Liepajas Metalurgs 3. FK Ventspils

10 x 2 x 2 x

4 : 6 1 : 1 1 : 1

8 3 1

4 0 1

8 1 2

14 x

6 : 8 12

11 30 : 35

4 : 3 2 : 2 1 : 2 1 : 1 0 : 2

5 3 2 1 0

2 2 0 0 2

7 3 4 3 2

8 : 10 11

19 33 : 54

20 : 22 WAL, WAL, POL, SLK 7 : 9 IRL 3 : 4 NOR

Leedu

0-3 0-8 0-7 0-6

Kõvemad vastased: 1998 CL Q2 FC Barcelona Esp Skonto Riga Lat 3-2 1999 CL Q2 Internazionale Ita Skonto Riga Lat 4-0 1999 CW R1 Metalurgs Liepaja Lat Sporting Braga Por 0-0 2000 CL Q3 Chelsea Eng Skonto Riga Lat 3-0 2003 UC R1 VfB Stuttgart Ger FK Ventspils Lat 4-1 2005 UC R1 Schalke 04 Ger Metalurgs Liepaja Lat 5-1 2007 UC Q2 FK Ventspils Lat Newcastle United Eng 0-1 2010 UC G FK Ventspils Lat Sporting CP Lisbon Por 1-2 1995 UC R1 Napoli Ita Skonto Riga Lat 2-0

Eesti

EST

Kokku on edasi saadud selliste riikide klubide vastu: 6 korda Walesi, 5 Fääri saarte, 4 Luksemburgi ja Valgevene, 2 Eesti ning ühe korra Aserbaidžaani, Šveitsi, Poola, Islandi, Taani, Rootsi, Kasahstani, Põhja-Iirimaa, Sloveenia, Šotimaa, Malta ja Rumeenia vastu. Suurim võit ja kaotus: 2005 UC Q1 B68 Toftir Far FK Ventspils Lat 1996 CW R1 DAG Liepaja Lat Feyenoord Ned

Balti riikide klubid Intertoto sarjas

1. Žalgiris Vilnius 2. Vetra Vilnius 3. Atlantas Klaipeda 4. Inkaras Kaunas 5. FK Ekranas

1-0 3-1 0-4 0-0 4-1 4-0 0-0 1-1 1-0

Kõige esimene … Esimene mäng oli CL 19.8.1992 KI Klaksvik - Skonto 1 : 3

7 x 4 x 3 x 2 x 2 x 18 x

15 : 21 10 : 13 4 : 10 2 : 6 2:4

HUN, NIR, LAT, GRE EST, SCO TUR AZE

Eesti 9 korda 2005 Narva Trans - KSC Lokeren 2004 Narva Trans - Vetra Rudiskes 2003 Narva Trans - OFK Beograd (SRB) 2002 Levadia Maardu - Uniao Leiria (POR) 2002 Levadia Maardu - FC Zurich (SUI) 2001 FC TVMK - Hapoel Haifa (ISR) 2000 Narva Trans - Ceahlaul Piatra Neamt ROM) 1999 Narva Trans - Jokerit Helsinki (FIN) 1998 Tulevik Viljandi - St Gallen (SUI)

0 : 2, 1 : 0 0 : 3, 0 : 1 1 : 6, 3 : 5 3 : 0, 1 : 2 0 : 0, 0 : 1 0 : 2, 0 : 3 2 : 5, 2 : 4 0 : 3, 1 : 4 1 : 6, 2 : 3

Läti 14 korda 2005 Dinaburg Daugavpils - Bangor City (WAL) 2005 Dinaburg Daugavpils - FC Žalgiris Vilnius 2004 Dinaburg Daugavpils - Aberystwyth Town (WAL) 2004 Dinaburg Daugavpils - OFK Beograd (SRB) 2003 Dinaburg Daugavpils - FC Wil 1900 (SUI) 2002 Dinaburg Daugavpils - Zaglebie Lubin (POL) 2002 Dinaburg Daugavpils - Krõlja Sovetov Samara 2001 Liepajas Metalurgs - Cork City FC (IRL) 2001 Liepajas Metalurgs - SC Heerenveen (HOL) 2000 Dinaburg Daugavpils - OD Dukla Trencin (SLK) 2000 Dinaburg Daugavpils - Aab Aalborg (DEN) 1999 FK Ventspils - Valerenga (NOR) 1999 FK Ventspils - Kocaelispor (TUR) 1998 Dinaburg Daugavpils - OD Dukla Trencin (SLK)

2 : 0, 2 : 1 2 : 1, 0 : 2 4 : 0, 0 : 0 0 : 2, 1 : 3 1 : 0, 0 : 2 1 : 0, 1 : 1 0 : 3, 0 : 1 1 : 0, 2 : 1 3 : 2, 1 : 6 3 : 0, 1 : 0 0 : 0, 0 : 1 2 : 0, 0 : 1 1 : 1, 0 : 2 1 : 1, 1 : 4

Leedu 18 korda 2005 FK Vetra Vilnius - CFR Cluj (ROM) 2005 Žalgiris Vilnius - Lisburn Distillery (NIR) 2005 Žalgiris Vilnius - Dinaburg Daugavpils (LAT) 2005 Žalgiris Vilnius - Egaleo FC Athens (GRE) 2005 Žalgiris Vilnius - CFR Cluj (ROM) 2004 Vetra Rudiskes - Trans Narva (EST) 2004 Atlantas Klaipeda - Spartak Moskva (RUS) 2004 Vetra Rudiskes - Hibernian (SCO) 2004 Vetra Rudiskes - Esbjerg fB (DEN) 2003 Žalgiris Vilnius - Orgryte IS (SWE) 2002 Žalgiris Vilnius - Kispest-Honved (HUN) 2002 Žalgiris Vilnius - Sochaux (FRA) 2001 FK Ekranas - Artmedia Bratislava (SLK) 2000 Atlantas Klaipeda - Kocaelispor (TUR) 2000 Atlantas Klaipeda - Bradford City (ENG) 1999 FK Ekranas - Ceahlaul Piatra Neamt ROM) 1998 Inkaras Kaunas - Baki Fekhlesi 1998 Inkaras Kaunas - Werder Bremen

2 : 3, 1 : 4 1 : 0, 1 : 0 2 : 0, 1 : 2 3 : 1, 2 : 3 1 : 2, 1 : 5 3 : 0, 1 : 0 1 : 0, 0 : 2 1 : 0, 1 : 1 1 : 1, 0 : 4 1 : 1, 0 : 3 1 : 0, 0 : 0 0 : 2, 1 : 2 1 : 1, 1 : 1 1 : 0, 0 : 1 1 : 3, 1 : 4 0 : 1, 0 : 1 1 : 0, 0 : 1 0 : 1, 1 : 4

Esimene võit oli CL 92-93 KI Klaksvik - Skonto 1 : 3, 0 : 3

leedu Eurosarjades (arvestamata InterToto karikasarja) on võistelnud 12 klubi. Meeskonna järel näitab esimene tulp, mitu korda (nt 1 x) on eurosarjas osaletud, teine näitab, milline on edasipääsu suhe kahe mängu kokkuvõttes (nt 7 : 13), kolmas-neljas-viies on üksikmängude võidud-viigid-kaotused ning kuues tulp on väravate vahe. Riikide lühendid näitavad, milliste riikide klubidest on kahe mängu kokkuvõttes jagu saadud. 1. FBK Kaunas 19 x 2. Žalgiris Vilnius 17 x 3. Ekranas Panevežys 16 x 4. Suduva Marijampole 11 x 5. Atlantas Klaipeda 4 x 6. Vetra Vilnius 4 x 7. Kareda Šiauliai 4 x 8. FK Tauras 3 x 9. Inkaras Kaunas 3 x 0. FK Siauliai 1 x 1. ROMAR Mažeikiai 1 x 2. Banga Gargzdai 1 x

84 x

7 : 12 6 : 11 4 : 12 4 : 7 0 : 4 2 : 2 0 : 4 1 : 2 0 : 3 0 : 1 0 : 1 0 : 1

15 10 11 7 1 4 0 1 1 0 0 0

8 6 5 3 0 0 4 1 1 0 0 0

15 18 16 12 7 4 4 4 4 2 2 2

52 : 55 37 : 54 37 : 61 27 : 45 6 : 30 10 : 10 6 : 15 8 : 15 8 : 18 0:7 0:4 0:7

BOS, FAR, MLT, FAR, NIR, AND, SCO WAL, SLO, NIR, ICL, ARM, NIR LUX, ALB, FAR, MLT NOR, WAL, NIR, WAL

24 : 60

191 : 321

LUX, FIN WAL

Kokku on edasi saadud selliste riikide klubide vastu: 4 korda Walesi ja Põhja-Iirimaa, 3 Fääri saarte, 2 Luksemburgi ja Malta, üks kord Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, Armeenia, Islandi, Sloveenia, Andorra, otimaa, Soome ja Norra vastu. Suurim võit ja kaotus: Kõvemad vastased: 2006 CL Q1 HB Torshavn Far FBK Kaunas Lit 2-4 0-4 2009 CL Q2 Glasgow Rangers Sco FBK Kaunas Lit 2010 UC Q1 CS Grevenmacher Lux Vetra Vilnius Lit 0-3 0-3 2006 CL Q2 FBK Kaunas Lit Liverpool Eng 2002 UC Q1 Atlantas Klaipeda Lit Rapid Bucuresti Rom 0-4 0-8 2004 CL Q2 FBK Kaunas Lit Celtic Sco 1993 CL R1 PSV Eindhoven Ned Žalgiris Vilnius Lit

0-0 1-3 0-4 6-0

1-2 0-2 0-1 2-0

Kõige esimene ... Esimene võit 11.8 1994 CW Barry Town - Žalgiris Vilnius 0 : 1 Esimene edasipääs CW 94-95 Barry Town - Žalgiris Vilnius 0 : 1, 0 : 6

2012 JAANUAR JALKA

ei saanud sai edasi

sai edasi

JALKA JAANUAR 2012

esiliiga

Lasnamäe Ajax oma kohta ei müü ega kingi Lasnamäe Ajaxi eestvedaja ja peatreener Boriss Dugan kinnitab, et meeskond pole hoolimata haledast Meistriliiga hooajast murdunud. Vastupidi kuulujuttudele pole neil kavatsust oma kohta Esiliigas müüa ega niisama ära anda. Indrek Schwede

“M

ulle on helistatud ja küsitud, kas annan Ajaxi koha Esiliigas ära,” räägib solvunud Boriss Dugan. “Olen kuulnud jutte, et Dugan on Esiliiga koha juba ära müünud. Kes ja miks saab minust nii halvasti mõelda!? See on solvav. Olen õpetaja, tahan igale inimesele ausalt silma vaadata.” Uuele hooajale läheb Dugan vastu talle omase optimismiga. Avaldus Esiliigas osalemiseks on sisse antud ja mees ise loodab, et viie-kuue aasta pärast võib klubi jõuda tagasi Meistriliigasse. “Kõik oleneb mängijatest, meeskonnast ja sponsoritest,” räägib Dugan. “Selge on see, et Meistriliigas peab mängima täisprofessionaalne meeskond. Amatöörid seal hakkama ei saa. Kui käid tööl, siis Meistriliigas ei saa täie rauaga mängida.”

“

Olen kuulnud jutte, et Dugan on Esiliiga koha juba ära müünud. Kes ja miks saab minust nii halvasti mõelda!?

„

Paari kuu pärast algaval hooajal ei pea Dugan reaalseks tagasitõusu Meistriliigasse, ja isegi kui sportlikult välja veaks, loobuks ta juhul, kui sponsoreid ei leiaks. Esindusmeeskonnast loobumist ei kavatse Dugan aga kaaludagi: “Klubil peab olema terviklik püramiid, sest mis motivatsioon on muidu treeneritel töötada! Peavad olema esindusmeeskond, noored ja naised, oma baas ja transport. Teine asi on sõlmida mõne klubiga leping, et meie noored saaksid kusagil edasi mängida või ühineda mõne suurema klubiga. Aga minu poole pole

Foto: Lembit Peegel

Ajaxi kaitse üritab takistada grusiini Zakaria Beglarišvilit skoorimast Flora kasuks.

pöördunud ei Flora, Levadia, Kalju ega isegi Kalev. Õnneks on linnavalitsus hakanud näoga meie poole pöörduma. Praegu läheb kogu UEFA-lt saadav raha võistkondade registreerimise peale.”

Eesmärk Esiliigasse püsima jääda Ajaxi koosseis jääb ligi 90% ulatuses samaks võrreldes koosseisuga, millega mullune Meistriliiga hooaeg lõpetati. Soome lähevad elama mõlemad Kirpud, mõned poisid siirduvad sõjaväkke, mõned lõpetasid trauma tõttu vutimängu. Aga kümmekond noort oma kasvandikku on peale tulemas. “Meie mängime alati oma poistega, ei jookse kellegi järel ega nuru mängijaid mujalt,” rõhutab Dugan. “Teised kasutavad hoopis meie mängijaid. Ja kui mõni minu poiss tahaks ja saaks mängida Meistriliigas, siis ma poleks selle vastu.” Dugan ei karda, et tema Ajax võiks pärast frustreerivat Meistriliiga hooaega

laguneda ja läbi Esiliiga II liigasse vajuda. Kuigi ta ei salga, et võimalikud on igasugused stsenaariumid – ka äsja mainitu. “Just nüüd selgubki, milline on meeskonna hing,” räägib Dugan. “Kui läksime Meistriliigasse, siis oli kõigi huulil “Hurraa!”. Nüüd vaatame, mis puust mehed oleme!” Ajaxi eesmärgiks on jääda Esiliigasse püsima – lootusega kohe tagasi kõrgsarja tõusta ei taha Dugan end petta. Ettevalmistus tehakse Eestis, praegu treenitakse viis korda nädalas. Veebruaris minnakse Riiga, kus toimub turniir Läti kõrg- ja esiliigameeskondade ning leedulaste osavõtul. Ja veel on Boriss Duganil südamel oma klubi tulevased kasvandikud, keda ta kutsub jalgpallitreeningutega alustama juba nelja-aastaselt: “Me ootame igal laupäeval ja pühapäeval kell 12 nelja-aastaseid algajaid Lasnamäe sportmängude kooli aadressil Gorki 25!” 2012 JAANUAR JALKA

II liiga

Iseseisvunud Tulevikus üks kõigi, kõik ühe eest Kui mulkide otsus jätkata 2011. aastal Viljandi Tulevikuga FC Florast sõltumatult ja iseseisvana võis nii mõneski tekitada algul hämmingut, siis asjaomased ise leiavad, et samm oli õige. Alver Kivi

evadel oma sajandat juubelihooaega alustava Viljandi JK Tuleviku president Raiko Mutle toonitab, et siiani on noortega tehtud suurepärast tööd ning muudatust vajas pigem üleminek meeste jalgpalli. “Oluline oli taasluua süsteem, kus kehtiks nii klubi- kui ka meeskonnasisene konkurents ning motivatsioon oma positsiooni eest võidelda oleks selgesti tuntav. Tähtis on leida kõigile mängijatele selles klubis õige roll. Esindusmeeskonna eest mängimine on ikkagi auasi ning seda enam, kui on olemas selgelt seatud reaalsed eesmärgid,” märgib Mutle. Klubijuhi sõnul võibki lugeda aasta kordaläinuks tänu mängijate õigele suhtumisele. Just põhimeeskonnas suudeti sportliku poole pealt selgeks teha, et tegutsetakse üks kõigi, kõik ühe eest. “Oli tunda, et meeskond siiralt võitles ja võitis ühiselt ning individuaalsed eksimused olid meeskondlikud eksimused,” kiidab ta meeste suhtumist. Samas märgib Raiko Mutle, et esindusmeeskonnas peab asjade toimimiseks kaasa haarama kogu süsteemi ehk terve Viljandimaa jalgpalli. Tuleviku eesmärgiks on olla klubi, kuhu soovi-

Palli lööb Viljandi Tuleviku mängija Tanel Olev.

JALKA JAANUAR 2012

takse kuuluda, mitte kus paratamatult eksisteeritakse. Ta avaldab oma lugupidamist nendele vanematele mängumeestele, kes pole küll kunagi kõrgemas liigas mänginud või üldse enne jalgpallitrennis käinud, kuid on eeskujuks oma hingestatud võitluse ja siira armastusega jalgpalli vastu. Kuigi varasemaga võrreldes mängivad nüüd Viljandi Tulevikus ainult omakandimehed, seisab klubil toetajate tribüünidele toomisel ees veel palju tööd.

“ „

Kodumängude külastatavuselt olime sel hooajal Eestis esikümnes. Raiko Mutle tunnistab: “Ühelt poolt justkui publikut on, teiselt poolt on aga suur segadus, kes me siis lõpuks ikkagi oleme. Nimelt aetakse meid segamini meistriliigas mängiva FC Viljandiga, millega meil aga puudub igasugune seos. See on aga klubi identiteedi ja teadvustamise küsimus, millega kavatseme vaeva näha. Meeskonnad seevastu mängivad ikkagi Eesti mõistes rohkearvulise publiku ees, sest kodumängude külastatavuselt olime sel hooajal Eestis esikümnes.” Eesti meistrivõistlustel sai Tulevik teise liiga lääne/lõuna tsoonis neljanda koha, esiliiga jäi 8 punkti Foto: Timo Hartikainen kaugusele. Mutle hinnangul oldi

väärt kõrgemat kohta ja seda mitte esikolmiku, vaid enda potensiaali arvelt. “Raske on poistele tagantjärele öelda, et nad ei andnud endast maksimumi. Ikka andsid. Ju me siis ei suutnud veel seda kõike realiseerida – oleme suhteliselt noore koosseisuga,” tõdeb ta, lisades, et esiliigasse jõudmine nõuaks juba veelgi rohkem ohvreid nii klubilt kui ka mängijatelt. Raiko Mutle sõnul minnakse uuel hooajal püüdma paremat tabelikohta, kui oli mullu. Kindlasti kuulub klubi ambitsioonikatesse plaanidesse kunagi taas meistriliigasse jõuda. Klubijuht selgitab tulevikuplaane: “Me ei lähe püüdma üheöö liblikat, et värbame kokku palju häid mängijaid ja tõuseme kohalike arengu arvelt. Me alustame natukene teiselt tasandilt. Ülesandeks on luua keskkond, mille üheks loomulikuks tulemuseks on parim võimalik positsioon jalgpallimaastikul. Ühesõnaga, oleme sinnapoole teel!” Ta rõhutab, et kõige aluseks on see keskkond, milles viibitakse. “Mängijatel on selge, mille eest ja mille nimel tegutsetakse ning kõike seda saadab sportlik konkurents. Üldiselt püüan läheneda igale mängijale individuaalselt ning olla neile avatud ka sõbrana. Just sellise olukorra loomisel tuleb suur tänu öelda ka minu abilisele Rain Tölpusele, kellega jagame sarnast arusaama meeskonnasisese õhkkonna loomisel.” Raiko Mutle sõnul püüab klubi oma meeskonna, abiliste ja toetajatega, eesotsas peasponsor Bestra Engineeringuga tulevikus kõike veelgi paremini teha. Andke teada oma tegemistest, põnevatest juhtumistest ja huvitavatest mängijatest: indrek@jalgpall.ee või alver@jalgpall.ee

III liiga

Tabasalu tahab liigasse püsima jääda Eesti meistrivõistluste neljanda liiga lääne piirkonna võiduga aste kõrgemale tõusnud Tabasalu JK II tahab uues seltskonnas püsima jääda. Alver Kivi

ui tavaliselt ei ole kõrgemasse liigasse tõusnud meeskonnal end uuel tasemel kerge kehtestada, siis Tabasalu treener Kent Männik loodab, et edust tiivustatud mehed suudavad end seekord koguni tabeli keskele mängida. Tema hinnangul on mängijate tase tugevamaks liigaks küps ja meeskonnal oli üldse viimane aeg samm kõrgemale astuda, sest nii mänguliselt kui ka taktikaliselt on palju edasi arenetud. Kolmandas liigas ees ootavad uued meeskonnad, tundmatud mängijad ja kõrgem mängutase Tabasalu mehi ei kohuta. Männiku sõnul ollakse oma tulevaste vastaste mänguga enam-vähem kursis ja midagi ületamatut ei tohiks tulla. Ka oskusi peaks meestel olema piisavalt, sest 1998. aastast tegutseval klubil on varasemast juba kolmandas liigas mängimise kogemus olemas.

“

Kõigist ei saa professionaalseid jalgpallureid ning tänu sellele tuleb amatöörvõistkondadele häid täiendusi nende näol, kes ei ole suutnud kõrgemal tasemel läbi lüüa.

„

Samas sõltuvad Tabasalu võimalused sellest, millise koosseisuga meeskond mängimist jätkab. “Mõnel mängumehel pole ambitsioone kolmandas liigas mängimiseks, mõni lahkub muudel põhjustel, aga kindlasti on meile mehi juurde tulemas,” selgitab Männik. Treeneri sõnul on vaja teha muudatusi, sest eelmisel aastal olid meestel pead liiga tihti laiali otsas ja õhku täis. “Aga õnneks tuli äratus õigel ajal,” lisab ta.

Positiivne on Foto: erakogu see, et meeskonnaga on liitunud ka mõned teises liigas mänginud, kuid hooaja pooleli jätnud esindusmeeskonnas pallinud mehed. “Materjali peaks olema,” leiab treener. “Jalgpall on viimasel ajal väga palju arenenud ning Võidukas Tabasalu meeskond. All vasakult: Erki Tuik, Oliver Nääs, Märt Mere, Tiit Kriiska ja Eero Pruus. Taga vasakult: mängiv treener Kent Männik, Rainar Sutt, Villy Kägo, Hendrik igal aastal kasvab Nurklik, Argo Kuppart, Toomas Läätsim, Jüri Talu. peale uusi ning tublisid mängijaid. Paraku ei saa kõigist ju professionaaEelmisel aastal tõi meeskonnale lseid jalgpallureid ja tänu sellele tuleb edu õnnestunud ja hästi kokkusulanud amatöörvõistkondadele häid täiendusi koosseis, kus nii kooliõpilased kui ka nende näol, kes ei ole suutnud kõrgemal pereisad mängisid kui üks mees sama tasemel läbi lüüa,” räägib Kent Männik. eesmärgi nimel. Viimastel hooaegadel on Tabasalu JK Üks Tabasalu edu aluseid oli ka reII mänginud neljanda liiga erinevates sultatiivne mäng rünnakul, sest 79 vätsoonides. See andis mängijatele hea ravaga oldi oma tsoonis konkurentsitult kogemuse vahelduvate mängustiilide parim. Treeneri sõnul sõideti vastastest tundmaõppimiseks. Just ida tsoonis teerulliga üle. mängides kohaneti närviliste ja füüsilis“Aga oli ka tasavägiseid mänge. Lihtte mängudega. salt mõne kohtumise võitsime 10 : 0. Männiku sõnul pole kahe hooaja ko- Olime vastastest paremad ka kogemuste gemuse põhjal tsoonide tugevust siiski poolest, aga just füüsiliselt ei olnud kuigi mõistlik hinnata, kuna Tabasalu konkurentidel meie vastu erilisi võimameeskonna koosseis on mingil määral lusi,” tõdeb Kent Männik. kogu aeg muutunud ja mängumehed on Hooajal peetud 20 kohtumisest tuli olnud erinevad. vastase 4 : 0 paremust tunnistada sügisLääne piirkonnas oli Tabasalu JK ringi avavoorus FC Haiba vastu. II edu teisena lõpetanud Märjamaa “Vastase kiituseks tuleb kindlasti Kompanii ees soliidne, sest meeskonnad ära mainida nende hea häälestatus just kogusid vastavalt 51 ja 42 punkti. Mõselleks mänguks. Meil kõigil tuli aga lemad tõusid 2012. aastaks III liigasse. pärast seda kohtumist peeglisse vaadata. “Absoluutselt probleemideta,” komSamas on meeldiv tõdeda, et me hooaja menteerib Kent Männik meeskonna tule- kõik kodumängud võitsime,” lausub must. Ta lisab, et kuna esindusmeeskond Kent Männik. jättis hooaja pooleli, siis saigi eesmärgiks oma tsooni võit. Varasematel aastatel Andke teada oma tegemistest, põnevatest juhtumistest ja huvitavatest mängijatest: duubelvõistkonnana kahe erineva tsooni indrek@jalgpall.ee või alver@jalgpall.ee vahel pendeldades selline siht puudus. 2012 JAANUAR JALKA

JALKA JUULI 2011

IV liiga

Tšehhist kaitsja tugevdab Lootose kaitseliini “Vau, milline tehnika! Tšehhis oli meil rohkem jooksmine ja palli löömine,” kirjeldab neljandas liigas Põlva FC Lootos II-s mängiv tšehh Jiri Blažek oma esmamuljet Eesti jalgpallist. Alver Kivi

šehhi 7.–8. liigas koos sõpradega oma lõbuks 800 inimesega küla Vyskydna meeskonda esindanud Jiri Blažeki sõnul mängitakse Eestis teise süsteemiga kui tema koduliigades. “Siin mängitakse palju tagasi. Meie olime orienteeritud rohkem rünnakule, kus ka kaitsemängijad läksid ette oma ründajaid toetama. Siin istuvad kaitsjad oma koha peal ja ootavad pool päeva. Keegi ei taha edasi minna,” kirjeldab Lootoses kaitses tegutsev tšehh siinset mängutaktikat. Üle-eelmisel aastal Euroopa Liidu programmiga Eestisse lastekodusse vabaajajuhina tööle tulnud 27aastase Blažeki tõi Lootose juurde jalgpalliarmastus ja soov oma lemmikalaga ka siin edasi tegeleda: “Kahjuks pole Kanepis meeskonda, kellega mängida. Siis kuulsin inimeste käest, et Põlvas on päris korralik sats olemas ja võiksin seal katsetada. Saatsin klubile meili, saime kokku, rääkisime ja mind kutsuti trenni.”

“

Siin istuvad kaitsjad oma koha peal ja ootavad pool päeva. Keegi ei taha edasi minna.

„

Treener Avo Jakovits andis Blažekile kohe ka võimaluse oma oskusi väljakul näidata. Mängunäljas tšehhil olid put sad ja dressid kaasas ning pärast trenni sai ta kohe pakkumise Põlvamaa meeskonnaga liitumiseks. Klubi ajas ka tema litsentsiga seonduva Tšehhis korda ning sellega tekkis võimalus siinsetel meistrivõistlustel kaasa mängida. “Meil on satsis peamiselt noored mehed ja on hea, kui mõni kogemuste-

ga täiskasvanu ka sees on,” Foto: Tiit Kaasik ütleb treener Avo Jakovits. “Jiri on hästi võitluslik mängija, kes ei jäta võitlust kunagi pooleli ja läheb alati lõpuni. Ta mängib küll vea piiril, aga jalgpallikool on tal olemas ja pallile ikka pihta saab.” Neljanda liiga lõunatsoonis sai Põlva FC Lootos II kaks võitu, ühe viigi ja 13 kaotust. Peamiselt noortest mängijatest koosnevas meeskonnas on Jiri Blažek üks kogenumaid. Kuigi nüüd tunneb tšehh end meeskonnas hästi, tunJiri Blažek on palli oma värava eest minema löönud. nistab ta, et algus oli siiski raske ja esimesed kaks kuud tuli sisseelamiseks tõsiselt pingutada. Ka Blažek ise tunnistab, et ega tal Tema hinnangul on eestlased võõrastega erilist tehnikat pole ja seepärast tuleb suhtlemisel kinnised ning mehega, keda väljakul ikka rohkem võidelda. “Eks ma ei tunta, eriti rääkima ei kiputa. kodus külaliigas mängisin,” tõdeb ta. Ka sportlikult oli algul raske, sest Pea laitmatus eesti keeles suhtleval Eestisse kolimise ja tööga seoses oli Jiri Blažekil on nüüdseks ka naine ja treeningutes olnud pikem paus. Mänväike poeg. Oma tulevasega kohtus guvormi taastamine võttis mehel kaks ta Võrus Maarjakülas, kus ta oli ühe kuud. sünnipäeva külaline. “Tema töötas seal, “Aga tasapisi asi arenes, ma hakkasin rääkisime, helistasin ja kohtusime veel. aru saama, mida nad räägivad, ja peaNüüd elame koos Karilatsil,” meenutab gi leidsime ühise keele,” kiidab tšehh ta isiklikus elus toimunud arenguid. Lootoses valitsevat õhkkonda. “Nüüd ei Eesti keele õppis Blažek selgeks Kaole üldse enam probleemi, oleme head nepis: “Väga raske keel, aga grammatika sõbrad.” on peaaegu sama, mis tšehhi keelel ja Treener Avo Jakovitsi sõnul võtsid see tegi asja pisut lihtsamaks. Püüan poisid Jiri Blažeki hästi vastu: “Ta on siin väga palju eesti keeles rääkida ja taktikaliselt veidi nõrk, sest Tšehhis on kõik saavad aru, kui mul vahel mõni ta teistmoodi mänginud. Jiril on teineviga sisse tuleb.” kord raskusi ka palli peatamisega, aga ta kompenseerib kõik oma puudujäägid Andke teada oma tegemistest, põnevatest juhtumistest ja huvitavatest mängijatest: tahtmisega ning selles mõttes on ta indrek@jalgpall.ee või alver@jalgpall.ee meie poistele ikka tõeliseks eeskujuks.” 2012 JAANUAR JALKA

Estonia 2012

U-19 Euroopa meistriv천istluste finaalturniir 3. - 15. JUULI 2012 TALLINNAS, HAAPSALUS JA RAKVERES EUROOPA MEISTER SELGUB EESTIS! 64

JALKA JAANUAR 2012

saalijalgpall

SK Augur Enemat panustab kahele meeskonnale Kuna väga palju mängumehi avaldas soovi osaleda SK Augur Enematiga tänavustel meistrivõistlustel, siis otsustas klubi panna välja esimest korda kaks meeskonda. alver kivi

“A

lgselt oli meil plaanis osaleda vaid ühe satsiga, aga kuna kõik soovijad sellesse võistkonda ei mahtunud, otsustasime anda kõigile võimaluse,” põhjendab klubi esindaja Mihkel Siim kahe meeskonnaga mängimist. Ta lisab, et õnneks tuli jalgpalliliit nende soovile vastu ja lubas viimasel minutil duubelmeeskonna ka ära registreerida. Kui SK Augur Enemati esindusmeeskond mängib meistriliigas, siis duubel teeb debüüdi teises liigas. Samas saab seal kasutada ka põhimeeskonna mehi, kes pole meistriliigas koosseisu mahtunud. Klubil jagub nimekaid mängumehi mõlemasse liigasse. Esindusmeeskonda kuuluvad Märt Kosemets, Tõnis Kauk vere, Kristjan Marmor, Indrek Siska, Marko Arge, Martin Taska, Roman Minlibajev, Mait Anton ja Antti Arst. Neist kuus viimast on koondise liikmed.

“„

Iseenesest oleme Euroopa tippsatsidest ikka valgusaasta kaugusel. Duublis mängivad Urmas Kaal, Jonas Ljaš, Rasmus Luhakooder, Armand Naris, Raivo Nõmmik, Risto Sarapik ja Erko Saviauk. Meistriliigas on varem ühe kuld-, kaks hõbe- ja ühe pronksmedali võitnud SK Augur Enematil vaid kõige kõrgemad sihid. Eelmisel aastal mängitud kuue vooru järel on meeskond 10 punktiga kolmandal kohal. Kaks edukamat, Tallinna FC Anži ja FC Narva-Jõesuu, on kogunud 15 punkti. Hoolimata sellest, et Augur Enemat lõpetas aasta kolmandal positsioonil,

tahab kaks aastat järjest Foto: Augur Anžile ühe punktiga alla jäänud meeskond Mihkel Siimu sõnul teha sel aastal vigade paranduse. Siim tõdeb, et praegune kolmas koht pole päris see, mis võiks olla, sest mänguliselt on olnud kõik hästi. Paraku pole suudetud seda realiseerida. Palju oma võimalusi on Palli katab kehaga Ott Purje, taamal Tõnis Kaukvere ja Taavi Tammo. jäetud löömata ja vastased on eksimused kohe ära karistanud. ne,” lausub Mihkel Siim. “Kui me edaspidi ise väga palju ei Algselt Betooni nime all tegutsenud väärata, siis võib kõike oodata,” on ta SK Augur Enemat on saalijalgpalli tuleviku suhtes optimistlik. meistrivõistlustel püsinud pidevalt me“Samas on tänavu läbi aegade kõige dalikonkurentsis ja on proovinud 2007. tasavägisem liiga, kus ainsana ei ole aasta suvel oma võimeid ka Euroopa saanud silmi pähe uustulnuk Aseri. paremikuga. Eurokarikasarjas saadi Kõik ülejäänud on võimelised üksteisele hollandlastelt kaotus 0 : 13 ja sakslastekaotama ja võitma,” märgib ta. le jäädi alla 1 : 3. Võidupunktid teeniti Nagu suur jalgpall on aastatega Bosnia meistri üle, kuna nad ei tulnud sammu edasi teinud, on ka saalijalgüldse turniirile. pallis mängutase palju edasi arenenud. “Iseenesest oleme Euroopa tippsatMihkel Siimu hinnangul mängitakse sidest ikka valgusaasta kaugusel. Propraegu algusaegadega võrreldes hoopis fessionaalseks ei saa Eesti liiga ilmselt teisel tasemel: “Eks siis, kui algul kokku kunagi ja teisiti paremikuga vahet vätuldi, mängisid mehed kõik nii, nagu hendada pole võimalik,” räägib Siim. olid väljas harjunud. Nüüd on see asi nii Kuigi Augur on üks Eesti juhtitehniliselt kui ka mängu joonise poolest vamaid klubisid saalihokis, siis sama ikka täiesti muutunud. Mängitakse ikka positsioon loodetakse saavutada ka saafutsali, mitte lihtsalt jalgpalli.” li- ja rannajalgpallis. Tähelepanu väärib Duublile on seatud eesmärgiks tõus siinkohal just jätkusuutlikkus ja stabiilesiliigasse. Põhja/lääne tsoonis on SK sus – Augur on olnud parimate hulgas Augur Enemat II 12 punktiga liider, juba alates 2005. aastast. kusjuures meeskond on võitnud väravaSeatud eesmärkide täitmiseks tahab te vahega 25 : 14 kõik mängud. JärgneSK Augur tulevikus jätkata veelgi jõulisevad Kiili JK 9, FC Sparta brs.ee ja FC malt arendustegevust just noorte hulgas. Taritu 6 punktiga. Klubi hea töö annab neile tugeva pers“Kui me samas vaimus jätkame, pektiivi saada Eesti parimaks saalihoki, peaks esiliigasse jõudmine olema reaalsaalijalgpalli ja rannajalgpalli klubiks. 2012 JAANUAR JALKA

lisaaeg Foto: Kristina Burdakova

Jaanuarikuu sünnipäevad: 01.01 Aivar Israel (44) 02.01 Karina Kesvatera (1. pildil) (23) 02.01 Katrin Loo (21) 03.01 Janek Kiismann (40) 07.01 Mati Gilden (70) 07.01 Sergei Mošnikov (24) 09.01 Tõnu Eapost (65) 09.01 Reelika Turi (23) 15.01 Maikel Mikson (27) 16.01 Rene Kaas (30) 17.01 Egon Tintse (42) 18.01 Kert Haavistu (32) 20.01 Liivo Leetma (2. pildil) (34)

Jalka võidukas kolmik: Mihkel Uiboleht (vasakult), Indrek Schwede ja Lennart Komp.

Jalka tegi jälle ajalugu Ajakirja Jalka toimetus ei teinud ajalugu mitte ainuüksi sellega, et tuli kolmandat aastat järjest Eesti meistriks jalgpallimälumängus, vaid sellega, et unustas taas kord ära sellega õigel ajal uhkustamast: ka kaks aastat tagasi teatasime oma võidust kuuajalise hilinemisega. Seekordne võidukoosseis (Lennart Komp, Indrek Schwede, Mihkel Uiboleht) oli karvapealt samasugune kui aasta tagasi. Sel korral teisena lõpetanud Levadia esindaja Indrek Petersoo teatas võidutriole: “Kaks aastat tagasi olime neljandad, mullu kolmandad ja tänavu teised. Järgmisel aastal siis võidame!” Tõsi, Jalkal on sellele loogikale vastu panna enda oma: meie olime kaks aastat tagasi esimesed, mullu esimesed ja tänavu esimesed. Järgmisel aastal oleme siis loomulikult ka esimesed!”

Maailma väikseim liiga ... ... asub Edela-Inglismaa 56 saarest koosnevas Scilly saarestikus, kus igal pühapäeval kohtuvad omavahel sinisesärgiline Garrison Gunners ja punasärgiline Woolpack Wanderers. Igal hooajal valivad kaptenid kordamööda samast mängijateringist uue koosseisu. Liigas on 16 vooru, lisaks sellele mängitakse omavahel välja neljamänguline Superkarikas liigavõitja ja karikavõitja vahel ning mängitakse veel kahele karikale. Kaheksast viimasest hooajast viiel selgus meister viimase vooru järel. Liiga vanim mängija on 70aastane poolkaitsja. Kohtunik on alati üks ja sama. Hooaja pikkuse dikteerib suvine turismihooaeg, mil mängijad on rakkes nende teenindamisega ja jalgpallihooaeg algab oktoobri keskel. Aga ka siis ei saa kõik alati osaleda: üks mängijaist on ametis paadimehena, kes sõidutab pühapäeviti ilusate ilmadega turiste naabersaartele. Tema pidi palvetama vihmase ilma poolt!

JALKA JAANUAR 2012

22.01 Are Habicht 22.01 Sergei Zamorski 23.01 Aivar Lillevere 25.01 Tiit Kivisild 25.01 Kent Männik 25.01 Märt Kosemets 27.01 Vaapo Vaher 27.01 Toomas Kallaste 30.01 Oleg Andrejev 31.01 Valeri Vinogradov 31.01 Sergei Pareiko (3. pildil) 31.01 Roomer Tarajev 31.01 Taijo Teniste

(53) (41) (49) (58) (37) (30) (67) (41) (50) (58) (35) (32) (24)

Vassiljev aasta kodanik, Rüütlile EOK hõbedane teeneteplaat Jalgpall on saanud aasta lõpus palju tähelepanu ja tunnustust ning lisa on aina tulemas. Meie koondise peatreener Tarmo Rüütli sai Eesti Olümpiakomiteelt hõbedase teeneteplaadi ning meie koondise keskväljaarhitekt ja iluväravate autor Konstantin Vassiljev valiti koguni aasta kodanikuks. Seekordne aasta kodaniku moto oli “Kodanikuks kasvanud” – Vassiljev pole sünnijärgne Eesti kodanik ning pidi kodakondsuse saamiseks ära õppima eesti keele. Vassiljev kuulub nüüd samasse ritta nende tuntud inimestega, kes on aasta kodanikuks valitud enne teda: 2003 – “Eesti kodanik on Euroopa kodanik” – Lennart Meri 2004 – “Tugev pere, rõõmus rahvas” – Jüri Jaanson 2005 – “Lapsest sirgub kodanik” – perekond Adamson 2006 – “Heast pereisast algab riik” – Andrus Veerpalu 2007 – “Eesti riik on minu üle uhke” – Lagle Parek 2008 – “Eesti Vabariik läbi üheksakümne aasta” – Rainer Nõlvak 2009 – “Loovad inimesed, edukas riik” – Erki-Sven Tüür 2010 – “Tegus kodanik on riigi rikkus” – Pieter Boerefijn 2011 – “Kodanikuks kasvanud” – Konstantin Vassiljev

Jõulukarikatuur

Kalendri leiab m端端gilt Apollo ja Rahva Raamatu kauplustest. 2012 JAANUAR JALKA Tellimine ja lisainfo: laura@tennis.ee, tel. 626 4780

JALKA JAANUAR 2012