JALKA (aprill 2012) by Jalka

HIND 1,85 EUROT APRILL 2012

Siim Luts

tahab võita välisliiga

JK Piraaja jutud ja mälestused Eesti naistreenerid sirguvad Jaanus ja Enrico Veensalu: kaitsjast ründajaks Andres Operi, Mart Poomi ja Martin Reimi jalgpallikoolidest

Trevor Elhi jalga ära ei tõmba

Postrid: Konstantin Vassiljev / Edinson Cavani / Mathieu Valbuena / Diego Forlan ISSN 1736-7379

Igor Netto loo II osa 2012 APRILL JALKA 1

Triobet Live TV Rahvusvaheline jalgpall nüüd sinu arvutis! Triobet annab oma klientidele uue võimaluse elada kaasa oma lemmikspordialale läbi veebipõhise televisiooni ning toob vaatajani otseülekandena sel aastal 8000 erinevat spordivõistlust!

a ita ts u u k

sisukord Kaanelugu LK 44 Siim Luts tunnistab, et aeg on vaadata Florast ja Eestist kaugemale ning minna maailma avastama. Koju naastes võiks kaasas olla mõne riigi meistrikuld. Ja koondisega tahaks tiitlivõistluste finaalturniirile.

Persoonid & intervjuud

10 22 28 50 58 60

Trevor Elhi Jaanus ja Enrico Veensalu Igor Netto lugu. II osa Sandra London Marek Naaris

Kolumn

6 14

Oliver Lomp Indrek Schwede Esikaanel: Siim Luts Foto: Lembit Peegel Nr 4 (52) 2012

Rubriigid Nimed & numbrid Kuu pilt

Eesti Jalgpalli Liidu ajakiri Ilmub 12 korda aastas Peatoimetaja: Indrek Schwede indrek@jalgpall.ee Toimetaja: Alver Kivi alver@jalgpall.ee Fotograaf: Lembit Peegel Ajakirja makett: Jaanus Samma

Lood & tsitaadid Meistriliiga Klubilood Lembit Peegel Naised Aprillikuu kalender Saalijalgpall Lisaaeg

Muu Operi, Poomi ja Reimi jalgpallikoolid

Keeletoimetaja: Liisi KÜTNER

Eesti – El Salvadori mängust

Kolleegium: Ülev Aaloe, Lennart Komp, Neeme Korv, Aivar Pohlak, Indrek Schwede, Anu Säärits, Mihkel Uiboleht Väljaandja: Eesti Jalgpalli Liit Tellimine: www.post.ee / eraklient / perioodika tellimine / Eesti väljaanded / Jalka Tellimishinnad: Aasta 22.24 eurot Poolaasta 11.12 eurot Toimetuse postiaadress: Jalka, Eesti Jalgpalli Liit, Asula 4c, 11312 Tallinn Trükitud printallis

Tiit Karuksi vutivalikutest U19 koondis sihib MMile pääsu

4 5 8–9 18 24 48 56 64 65 66

Kujundaja: Evelin Linholm

Reklaam: mail@saleshouse.ee +372 664 4010

Lermonsime teda u ts u k e “M is peaga väike lokk li o a T . s s meid tovik onnas, ke k s e e m 3 , poiss TJK’8 is. Iga kord üle mäng t is d , n is e s g a n igast es mä u lähedus s v to n ti o ju kui Lerm mata. Hil maha tõm ti s re ii il k ss tuli ta tin Va s (Konstan is o p e e s valiti ks!” kodaniku jev) aasta , lk 24 –27 Marti Laidre

10 39 42 62

Postrid Konstantin Vassiljev Edinson Cavani Mathieu Valbuena DiEGO FORLAN Jalka nüüdsest veebis! Jalgpalliliidu koduleheküljelt on nüüdsest võimalik lugeda vanasid Jalkasid (alates veebruarist 2009). Parajasti müügil olev number lisandub veebikeskkonda siis, kui uus Jalka on ilmunud. Vaadake: http://jalgpall.ee/jalka.php. Head lugemist heas seltskonnas! 2012 APRILL JALKA

nimed & numbrid

Koondis suutis aastat alustada võiduga, kui Los Angeleses alistati El Salvador 2 : 0.

Rassism ilmutas end meistriliiga avavoorus, kui Levadia fännid solvasid Nõmme Kalju neegermängijat Yankuba Ceesayd.

kuu

Kas välismaale siirdunud vennad Anierid ja teised noored saavad mänguaega või jäävad pingile praadima?

… Eestist väiksema rahvaarvuga riik edestab meid FIFA edetabelis: Montenegro (44.–45. koht). Eesti on 47.

... miinuspunktiga alustas hooaega esiliigas Kohtla-Järve Lootus seoses korduvate tõsiste puudustega meeskonna litsentsimisel.

... turniiril 25-st on Frank Bernhardti juhendatud Eesti noortekoondised saavutanud vähemalt viigipunkti.

JALKA APRILL 2012

Telefonitorge Küsisime Eesti koondise arstilt Kaspar Rõivassepalt, millest on tingitud sportlaste (sh jalgpallurite) sagedased äkksurmajuhtumid mängu ja treeningu ajal? Kaspar Rõivassepp: Enamasti on tegemist kaasasündinud südamerikkega. Ja seda saab uuringu abil eelnevalt tuvastada? Ultraheliuuringu abil on südame väärarenguid võimalik avastada. Aga teatud asjad ei pruugi olla ka siis nähtavad. Südamerike pole ainus põhjus? Põhjusi võib olla palju. Näiteks ülekoormus, läbipõetud viirushaigus jms. On ka neid juhtumeid, kui isegi pärast lahangut ei leita põhjust, miks süda seisma jäi. Kõike ei ole võimalik alati seletada. Kas Eesti jalgpallis tehakse piisavalt eeluuringuid? Südamekoormusuuringut (EKG) peavad tegema kõik kord aastas. Igal mängijal, kes

on vanem kui 18, peab vähemalt korra olema tehtud südame ultraheliuuring (EHHO kardiograafia). Arvestades meie rahalisi võimalusi, on selles mõttes kindlasti tehtud maksimum. Näiteks kõigil treenerikursustel osalejatel on teatud tasemest alates kohustus läbi teha esmaabikursus, kus käsitletakse ka südameseiskumist. Oleme tutvustanud ka moodsat elustamisaparaati, mis asub A. Le Coq Arenal. Eesti puhul on suureks abiks ka see, et meie kiirabivõrk on väga hea ning abi jõuab kiiresti hädavajajani. Tahaks rõhutada, et jalgpalliga tegeleb maailmas miljard inimest ning ala massilisuse ja populaarsuse tõttu võib tunduda, et selliseid õnnetusi juhtub just jalgpallis. Usun, et jalgpalli harrastamine aitab pigem säästa inimelusid, sest annab südamele mitmekülgset koormust. Foto: Lembit Peegel

+ kuu kuu

Kuidas ma treeneri raevu ajasin

Kuidas me kolmekesi mängule läksime

FC Levadia

FC Majandusmagister

Olime 2006. aastal Prahas Nike Cupi Euroopa osavõistlusel ja tulnud just mängult soomlaste HJK vastu, mis lõppes 0 : 0. Mängisime suhteliselt hästi, kõigil oli hea tuju ja valmistusime minema meeskonnaga linna peale. Istusime hotelli fuajees, kui järsku tuli Marek Kaljumäe minu juurde ja ütles, et treener Aivar Tiidus otsib mind ja on päris vihane. Mind tabas kerge hirmuhoog, sest ma ju teadsin, millega ma olin enne mänge hakkama saanud. Nimelt ma olin enda ja teiste tubades mõned voodilinad ja rätikud puruks rebinud, algul kogemata, sest linad olid suhteliselt rabedad, aga siis edasi juba meelega. Ma polnudki Tiidust vist kunagi nii vihasena näinud, ja neile, kes veel ei tea, siis see mees on viimane, keda tahaks vihaseks ajada. Õnneks mul oli turniiri vaatamas ka ema, kes maksis need 1100 Tšehhi krooni kinni, mis ma hotellile võlgnesin. Sain veel umbes kuuks ajaks endale hüüdnime “padjapüürimees” ja meeskonnakaaslastel oli muidugi nalja nabani.

2001. aasta tudengite sügispäevadel paluti meie meeskonda FC Majandusmagister jalgpalli sõpruskohtumisele TTÜ rebastega. Kuna mäng pidi toimuma päevasel ajal, tuli kohale vaid kolm meie pallurit. Pilt oli koomiline, kui staadionil seisis ühes rivis sadakond rebast ning teisel pool asus neile vastu kolm magistranti. Kuna me olime ikkagi kohale tulnud, siis ei lubanud uhkus vastust andmata jätta ja läksime kolme mehega ikkagi välja. Et asi näeks uhkem välja, ajasime seal palli pea peal kõksides palli taga. Vastaste poole pealt oli kuulda ütlemist, et need on ju profid ja nendega küll ei mängi. Tegelikult olime meie siis alles täiesti algajad mehed. Mäng siiski toimus. Jaotasime võistkonnad nii ära, et saime võrdsed meeskonnad. Mis seisuga mäng lõppes, enam ei mäleta. Hiljem ei ole meie meeskonnaga sellist asja enam juhtunud, halvimal juhul on mängult kaks meest puudunud.

Markus Holst

Tarmo Koppel

Foto: Lembit Peegel

kuu pilt

K-kohuke möllab taas! Tegelikult on tegemist väikese silmapettega, sest Tallinna Levadia särgisponsoriks on siiski Viimsi Keevitus. Selles särgis ründasid mullune Tallinna Kalevi parim väravakütt Rimo Hunt (keskel ülal) ja Janar Toomet (vasakul) Nõmme Kalju bastione, mida aitas tsementeerida teiste hulgas uhke nimega portugallane Jorge Manuel Ferreira Rodrigues. Skoor jäi avamata. Loodetavasti läheb meistriliigas sel aastal siiski kõvaks mölluks, sest võrdseid paistab palju olevat. 2012 APRILL JALKA 5

3 veergu

Kas ründaja on parem jalgpallur kui kaitsja?

OLIVER LOMP

“K

ui ei juhtu midagi ebatavalist, võidab ta veel järgmised kolm või neli aastat maailma parima jalgpalluri tiitli. Seetõttu annaks ma auhindu erinevatele positsioonidele, kuna muidu pole teistel üldse šanssi.” Just sellised sõnad lausus FC Barcelona paremkaitsja Dani Alves oma ründajast meeskonnakaaslase Lionel Messi kohta. Brasiillase sõbralik frustratsioon on tegelikult mõistetav, kuna Messi pidurdamatu väravatesajuga suudavad konkureerida vähesed. Ja olgem ausad, kui poleks Messit, oleks FIFA Ballon d’Ori valimisel soosikud ründajad, nagu Cristiano Ronaldo, või poolkaitsjad, nagu Andres Iniesta. Kindlasti mitte kaitsjad, rääkimata väravavahtidest. Väidet toetab tugevalt ka ajalugu. Alates 1991. aastast, kui FIFA on aasta mängija auhinda välja andnud

JALKA APRILL 2012

(viimased kaks aastat on auhind ühendatud Ballon d’Origa), on kaitsjad esikolmikusse mahtunud vaid kolmel korral. 1995. aastal oli Paolo Maldini teine, aastal 1997 Roberto Carlos samuti teine ning 2006. aastal võitis esimese kaitsjana esikoha Fabio Cannavaro (kõigile Saksamaa vuti austajatele – Lothar Matthäus tegutses 1991. aastal poolkaitsjana). Väravavahtide saldo on veelgi kehvem. Peale Oliver Kahni teist kohta 2002. aastal pole ükski puurilukk esikolmikusse mahtunud. Kõige eelneva valguses tekitavad aga teatud väited veidi segadust. Kas jutud jalgpallist kui meeskonnamängust on silmakirjalikud, või kui nii ei ole, siis miks kaitsemängijaid (sh väravavahte) nii vähe tunnustatakse? Öeldakse ka, et mäng algab kaitsest, kuid näib, et oluline on vaid see, kes asja ära vormistab. Mingi loogika ütleb justkui, et kaitsjad peaksid end väheke tõrjutuna tundma. Eesti koondise keskkaitsja Taavi Rähn kinnitas kord, et tema nendest kääridest end puudutatuna ei tunne ja tema meelest on loogiline, et mängule tullakse vaatama eelkõige väravaid. Tõsi, on arusaadav, et rahvas nõuab tänapäeval tabamusi ning kaitsemängugurmaanid on suures vähemuses, kuid ära ei tasu unustada, et maailma parimat valivad siiski oma ala professionaalid (FIFA koondiste peatreenerid, kaptenid ja iga riigi meediaesindajad) ehk inimesed, kes peaksid eksperdipilguga väärtustama kõiki positsioone võrdselt. Aga kuidas üldse mõõta seda, kas näiteks Messi on parem ründaja, kui

tema meeskonnakaaslane Victor Valdes on väravavaht? Kui palju vähem on väärt artikli kirjutamise hetkel Valdesi 20 nullimängu võrreldes Messi 50 väravaga? Ka selles küsimuses oli Rähnil olemas oma arvamus, öeldes, et ilmselt on mängu ehitada ja luua natukene raskem kui lõhkuda. Kuigi Rähn oli džentelmenlikult nõus ründajaid tunnustama, võib selles olukorras jääda ka lahkarvamusele. Sest kui palju näeb tänapäeva jalgpallimaailmas resultaate 0 : 0 või 1 : 0, mis peaks kõige ehedamalt tunnustama just lõhkuvate mängijate rolli. Kohtumised, kus mõlemad osapooled löövad üks või vähem väravat, on jäänud harvadeks. Ehk siis perfektselt lõhkuda pole midagi nii lihtne, või mis?

“

Aga kuidas üldse mõõta seda, kas näiteks Messi on parem ründaja, kui tema meeskonnakaaslane Victor Valdes on väravavaht?

„

Lõplikku tõde küsimuses, kas mõni ründaja on kaitsjast parem või halvem mängija, ei saagi olla ja seega ei saa olla ka lõplikku tõde selles, et FIFA Ballon d’Ori võitja on ametlikult maailma parim jalgpallur. Mida enam aastaid vaid ründajaid tunnustatakse, seda rohkem tekib soov, et maailma parimaks peaks tõusma kaitsva orientatsiooniga pallur, kuna vastasel korral tekib varsti noorte seas tõeline kaitsjate põud. Kes see ikka tahab olla Carles Puyol, kui on olemas Messi? Ehk ei olegi väga halb avalõigus sõna võtnud Alvesi mõte anda FIFA parima auhind igal aastal välja neljas kategoorias – parim väravavaht, parim kaitsja, parim poolkaitsja ja parim ründaja? Või kardetakse seda, et vutimaailma glamuurseima individuaalse auhinna jagamine kaotaks oma kuldse sära?

2012 APRILL JALKA

lood & tsitaadid

nii nad

ütlesid “Eriti võimas on lavastuses koht, kus Grigorjeva tantsib platsi keskringis ning jalgpallinaised ja –mehed triblavad ülejäänud väljakul. Moodustub väga ilus liikumispilt: tantsija tahab saada ringist välja, jalgpallurid väravast sisse. Lõpuks on tantsija ise väravas ja püüab tema poole lendavaid palle, kuni ta keeratakse väravavõrku ja lohistatakse minema.” Kairi Prints Svetlana Grigorjeva eestlaste-venelaste suhteid lahkavast tantsulavastusest “sõp-rus-est”

“Ta on olnud siin ainult kuus nädalat ja tal on juba enda fännisärk – sellist asja pole kunagi kellegagi varem juhtunud!” Motherwelli fänn Ed McGuigan Henrik Ojamaast “On see siis mõni ettevõtja või emade liit või jalgpallurite ühing.” Justiitsminister Kristen Michal vaba ühiskonna õigusest omi huve kaitsta “Baruto, Arvo Pärt, Kaia Kanepi, Rein Taaramäe, Ott Tänak, Eesti jalgpallimeeskond, Kerli Kõiv, Carmen Kass ja paljud teised on meie mitteametlikeks saadikuteks laias maailmas, kes tänu oma piire ületavale ja emotsionaalselt tajutavale tegevusele on suutnud Eestit tuntumaks teha ka seal, kuhu tavapärane diplomaatia mitte kunagi ei ulatu.” Marko Mihkelson “Need 90 minutit me saame ilma teineteiseta ka hakkama.” Martin Reim oma sõprusest rivaalklubi juhendava Marko Kristaliga “Tänapäeval on au mängida Eesti Vabariigi eest.” Konstantin Vassiljev “Nende pärast ei jää ükski kohtumine mängimata.” Raio Piiroja mängus vigasaanud hammastest “Muidugi ma olen pettunud.” U19 koondise peatreeneri kohast vabastatud Frank Bernhardt Kirjanikud jalgpallist “Ma arvan, et hea jalgpallur ka, kuigi tohutu staadion on ümber ja publik teeb kõva häält, et ta tegelikult mängib üksi oma mängu. Mitte et ta esineb vaatajatele.” Kirjanik Peeter Sauter “Jah, jalgpall võib olla suurem kui draamalauad.” Tarmo Teder

JALKA APRILL 2012

Karikasari muutub atraktiivsemaks Et populariseerida ala ka läbi karikasarja, käivitab jalgpalliliit uue kontseptsiooni, mis väärtustab kõigi osalevate klubide panust läbi mängude atraktiivsuse tõusu. Eesti Jalgpalli Liidu presidendi Aivar Pohlaku sõnul ei ole vaid turunduslike käikudega võimalik ala populariseerida ja seepärast peab tegelema klubide identiteetidega. Nii mõeldigi rahvusvahelise töögrupiga kiirema käiguna välja karikavõistluste uus kontseptsioon. Just karikasarjal on oma plussid, kuna osaleda saavad kõik liigades mängivad meeskonnad. Jalgpalliliit on võtnud endale koos Eesti klubidega missiooni teha karikavõistlustest üks tõsine üritus. 1/64-finaalidega käivituvas sarjas on edukal meeskonnal võimalik mängida maksimaalset kuus mängu, ja vutiliit kutsub klubisid nendel mängudel osalema täie panusega. Eesmärk on koguda tribüünidele kõik oma fännid mitte ainult kodu- vaid ka välismängudeks. Karikavõistluste kulminatsiooniks on A. Le Coq Arenal toimuv finaal, mille keskmes ei ole ainult mäng, vaid ka kõik selle ümber toimuv. Kõigil karikavõistlustel osalenud klubidel on võimalus üritusel osaleda ja ennast seal näidata. “Me oleme igat klubi palunud, et nad tuleks sellele projektile taha ja tooksid karikafinaalile vähemalt 50 inimest. Niimoodi tahame saavutada finaali atraktiivsuse,” räägib Pohlak. Finaalkohtumist ilmestavad muusikud, suurel ekraanil jooksevad videoklipid ja õhtut juhivad näitlejad. Tähtsal kohal on kõigi osalenud meeskondade lippude sissetoomine. Vaheajal loositakse koos klubide lippudega uue võistluse paarid. Mängu vahendab otse ülekandes TV6. Aivar Pohlaku sõnul tahetakse suurejoonelisest finaalmängust kujundada traditsioon. “Elu ise on näidanud, et karikavõistlustel võib see asi toimida,” selgitab ta. Karikavõistluste uut kontseptsiooni on klubidele selgitatud regionaalsetel koosolekutel, kus ideele on avaldatud toetust ja lubatud ettevõtmisega kaasa tulla. Osalemisvõimalus anti ka rahvaliiga klubiFoto: Lembit Peegel dele. Eesmärk on alustada karikasarja 128 meeskonnaga. Aivar Pohlak usub, et iga karikasarjas osalev klubi saab kokku 50 fänni, sest võrdväärse või nimeka vastasega kodus või võõrsil mängimine peaks olema piisavalt atraktiivne. “Kui meil on igas klubis 20 mängijat, siis on neil olemas igaühel ka kindlasti 2,5 sõpra. See on korraldamise küsimus,” on vutijuht optimistlik.

Alver kivi Karikafinaalid saagu kõigi jalgpalliinimeste ühiseks kokkutulekukohaks ja rõõmuks – suurtest väikesteni.

lood & tsitaadid

Pürotehnikaga peab olema ettevaatlik Eesti meistriliiga avavoor algas värvikirevalt, kui Levadia fännid kasutasid mängus Nõmme Kalju sanktsioneerimata pürotehnikat. Eesti Jalgpalli Liidu (EJL) distsiplinaarkomisjon määras Levadiale 0,5 miinimumpalga suuruse trahvi 145 eurot. Lisaks said kaks reeglirikkujat tingimisi staadionikülastamise keelu hooaja lõpuni kõigil EJL ja UEFA egiidi all toimuvatel võistlustel. “Eesti on liitunud Euroopa Nõukogu vastava konventsiooniga, mille kohaselt on pürotehnika kasutamine spordis laiemalt ja jalgpallis keelatud,” räägib UEFA turvaametnik Margus Kotter. Seega ei sõltu paugutamise, tule- ja suitsutegemise lubamine jalgpalliliidust. “UEFA on aktsepteerinud selle konventsiooni ja Eesti Jalgpalli Liit kui UEFA liige peab omakorda ilmutama nulltolerantsi pürotehnika kasutamisele tribüünidel,” lausub Kotter, lisades, et klubid saavad selle kasutamist taotleda kohalikelt omavalitsustelt. Need omakorda peavad paluma professionaalset analüüsi päästeametist ja politseist, kus hinnatakse pürotehnika kasutamise ohutust konkreetsel mängul ja konkreetses võistluspaigas. Aga kindlasti ei antaks luba, et pauku ja suitsu tehtaks tribüünidel! Kotteri sõnul kehtivad Eestis seadused, mis määratlevad, millise tasemega pürotehnikat tohib kasutada tavainimene ja mida asjatundjad. Uusaastaööl kasutatav pürotehnika vastab tasemele, mida võivad kasutada ka amatöörid. Sealt edasi algab asjatundjate mängumaa. “Maailmast on tuua mitmeid näiteid, mis lõppesid kurvalt,” selgitab Margus Kotter. “Näiteks Venemaal kasutas üks fänn pürotehnikat, kõrvetas käsi ja viskas selle ühe 13aastase tüdruku kapuutsi sisse. Tüdruk suri. Pealtnäha ohutu võib näida suitsutegemine, kuid paljud inimesed võivad olla allergilised ja neil võib tekkida raskusi hingamisega. Sel konkreetsel mängul Levadiaga polnud kümne meetri raadiuses nähtavust. Aga kui tekib paanika, inimesed hakkavad rüselema ja kukuvad, võib mass neist üle trampida. Tagajärjed võivad olla traagilised.” Kotteri sõnul ei suhtu paljud klubid asjasse tõsiselt. Näiteks viis jalgpalliliit hooaja alguses läbi vastava koolituse. “Kõige kurvem oli see, et umbes pooled kohaletulnutest ei puutu ise otseselt mängude korraldamisega kokku,” räägib Kotter. “Kohale saadeti lihtsalt keegi, sest muidu poleks klubile litsentsi antud. Aga õiges kohas peaksid olema õiged inimesed. Klubidel on arenguruumi. Samuti peaksid pürotehnika piirangutega kursis olema klubide fännikoordinaatorid, kes selgitaksid reegleid klubide poolehoidjatele.”

Indrek Schwede Foto: Lembit Peegel

nii nad

ütlesid “Kui suudame karika võita, aga nad tahavad seda tagasi saada, siis võib-olla tuleb nad külla kutsuda.” Tarmo Rüütli vastus küsimusele, kas Eesti oleks nõus El Salvadori vastukülaskäigule kutsuma (Los Angeles toimunud mängu võitjale oli välja pandud karikas) “Nad alguses ei vaadanud, kus mäng toimub, ja seetõttu arvati klubis, et kohtumine on kavas Euroopas. Reede õhtul klubi pea treener helistas mulle ja küsis, mis maailmaturnee mul käimas on.” Ragnar Klavan sõidust USAsse maavõistlusele El Salvadoriga “Revel.” Tallinna kunagise nimetuse (Reval) venepärane kirjapilt Levadia fännide lipul, vihjamaks sellele, et vabale Eestile on alternatiive “Mis te arvasitegi, et Kalju hakkab kohe hooaja alguses paugutama?” Nõmme Kalju peatreener Igor Prins pärast avavooru viiki Levadia vastu “Kes mind nii ohtlikult ründab, saab alati teadma, et olen olemas.“ Sergei Pareiko kolmemängulise euromatšikeeluni viinud olukorrast “Meie võitsime 0 : 0, Kalju kaotas 0 : 0.” Levadia väravavahtide treener Urmas Hepner meistriliiga avavooru viigist “Võiks teha katse, et näitab tänavu jalgpalliülekannete ajal seriaale ja järgmisel korral jalgpalli. Ja siis võrdleb käivet.” Eesti Esitajate Liidu tegevjuhi Urmas Amburi ettepanek Hiiu Pubi omanikule Rafig Adigazalovile, kes kurdab UEFA nõude üle osta EM-finaalturniiri näitamiseks litsents “Kuidas suhtuksite, kui mainiksime jalgpalliliiga nädalavahetust kokku võttes muu jutu sees lakooniliselt: “FC Flora alistas võõrsil 2:0 tütarklubi FC Viljandi, aga vastavalt nendevahelisele kokkuleppele oligi teist sugune tulemus välistatud?”” Andres Vaher tehnikaspordi tavast lasta esinumbril alati võita “Kalju on värskevõitu ja mängudeks nendega ei suuda ma end nii vihaseks kütta.” Flora fänn Rootsi Kunn peab mängu Levadiaga olulisemaks

Levadia – Nõmme Kalju mängul piiras suits nähtavust nõnda, et paanika korral tribüünidel võinuks sel olla väga kurvad tagajärjed.

“Ise veel vutimees.” Postimees Juhan Partsi kohta, kes ei mõistnud maanteeameti peadirektori Tamur Tsäkko tööreisidega ühildatud hobisuusatamist 2012 APRILL JALKA

kolm jalgpallikooli

Endiste koondislaste vutikoolid utsitavad noori

Foto: Lembit Peegel

Andres Oper, Martin Reim ja Mart Poom on Eesti jalgpallile palju andnud, aga ka palju saanud. Nüüd toetavad vutilegendid uute tähtede sündi oma jalgpallikoolides, kus õpib ligi 500 noort. Alver Kivi

n sümboolne, et 2011. aastal võitis Eesti noorte meistrivõistluste E1 klassi III alagrupi Operi JK võistkond, kes edestas Martin Reimi jalgpallikooli kolme punktiga. Kolmandaks tuli Mart Poomi juhitav FC Nõmme United. Endised võistkonnakaaslased on taas tegevuses. Kõik kolm jalgpallikooli on seadnud endale eesmärgi pakkuda mitmekülgset, kvaliteetset ning professionaalset jalgpalliharidust nüüdisaegsetes tingimustes kõigile lastele ja noortele. Samas ei soovita kasvatada vaid tippjalgpallureid. Eelkõige tagatakse lastele head võimalused nii füüsiliseks kui ka vaimseks arenguks. Lisaks peetakse oluliseks populariseerida jalgpalli turniiride, koolituste, treeningulaagrite ja erinevate spordiga seotud meelelahutuslike ürituste abil. Andres Oper põhjendab kooli tegemist sooviga anda lastele läbi spordi väljund. “Oma lapsepõlve meenutades oli kaks varianti: poisid kas tegelesid spordiga või hulkusid,” räägib koondise eest 36 väravat löönud ründaja. Operi sõnul tahab ta ühiskonda tagasi anda, panustada Eesti jalgpalli ning arendada võimalusi noorte jalgpallurite pääsemiseks tugevatesse välisliigadesse. Martin Reimi sõnul tekkis tal oma

JALKA APRILL 2012

Martin Reim oma poistega.

kooli idee juba 2003. aastal Viimsisse elama asudes, sest siis hakati temalt küsima, millal ta trenne andma hakkab. Nii kaua kui Reim veel ise mängis, lükkas ta seda kogu aeg edasi. Pärast seda, kui Viimsi vald ehitas väljaku ja poolkaitsja profikarjääri 2007. aastal lõpetas, sai kool alguse. “Ootasin õiget aega,” selgitab koondises 157 kohtumist pidanud Eesti rekordinternatsionaal. Rahvuskoondise väravavahtide juhendaja ning rahvusvaheliselt tuntuima Eesti jalgpalluri Mart Poomi sõnul on tema eesmärk pakkuda noortele jalgpalli harrastamiseks parimaid tingimusi ja treenereid. Poom lisab: “Minu jaoks on oluline, et noortest tuleksid eelkõige elurõõmsad ja korralikud inimesed. Ja alles siis jalgpallurikarjäär.”

Operi jalgpallikool tegutseb nüüdisaegses kompleksis Andres Oper asutas oma jalgpallikooli 2003. aastal ja 2007. aastal kiitis Tallinna linnavalitsus heaks volikogu otsuse eelnõu seada osaühingu Oper FC OÜ kasuks hoonestusõigus Kristiine linnaossa spordikompleksi rajamiseks. 2009. aasta suvel ostis Eesti Jalgpalli Liit (EJL) ära Andres Operile ja äripartneritele kuuluva osaühingu Oper FC. Kuna veel karjääri jätkav ründaja

on pidevalt ise ära ega saa kaasa lüüa, siis otsustati, et lihtsam on seda EJLil üleval hoida, kui üldse ära lõpetada. Andres Operi sõnul on majanduskriis teiste valdkondade kõrval mõjutanud ka jalgpalli ning ilma toetuste ja sponsoriteta on väga raske vajalikke arenguid soodustavaid muudatusi teha. Praegu treenivad kooli lapsed Tallinnas, Tartus ja Kosel, kokku käib treeningugruppides üle 175 lapse, keda juhendab neli treenerit. Jalgpallikooli tegevjuhi Sigrid Karpova sõnul oleks võimalik osalejate arvu veelgi suurendada, kuid paraku on Eestis laste arv vähenenud. “Meil on selleks valmisolek olemas, aga linnast välja oma tegevust rohkem küll ei planeeri,” märgib ta. Sigrid Karpova hindab treeningutingimused heaks: “Usun, et meil on ühed paremad Tallinnas. Lapsed treenivad talvel kogu aeg sees ning kurtmiseks põhjust ei tohiks olla.” Koolil on koostööleping Inglise klubiga Bolton Wanderers, kellega on vahetatud treenerid ning meie poisid on saanud võimaluse treenida Boltonis. Andres Oper tunnistab, et arvukad võidud, mida kooli poisid pidevalt saavutavad, teevad tuju heaks: “Kuid suurimat rahulolu pakkus siiski Bolton Wanderersi akadeemia treenerite kiitus. See näitab, et oleme teel õiges suunas

Kui ainult veest ei piisa ja mineraalidest tuleb puudu...

Operi jalgpallikool Treenerid: Kalmer Kaasik, Marko Pärnpuu, Ralf Rogov ja Kait Talve. Treeningugrupid (sünniaastate järgi): 1994–1996, 1999–2001, 2005–2006, 2007–2008. Treeningukohad Tallinnas: Kotka 12 spordisaal, Kotka staadion, Kotka hall ja Sparta spordisaal. Treeningukohad Tartus: Tartu Veeriku kool, Visa Halli staadion. Treeningukoht Kosel: tööstuskooli ja kooli võimla. Noori kokku: 175.

Martin Reimi jalgpallikool Treenerid: Ivo Lehtmets, Paul Siht, Martin Kaalma, Mark Piliste ja Signe Pärtel. Treeningugrupid: 1995/1998, 1999/2000 I, 1999/2000 II, 2001/2002 I, 2001/2002 II, 2003/2004 I, 2003/2004 II, 2003/2004 III, 2005/2006 I, 2005/2006 II, 2006/2007. Treeningukohad: Viimsi pargi palliplatsid, Viimsi spordihall, Viimsi keskkool ja Karulaugu algkool. Noori kokku: 200.

Mart Poomi jalgpallikool Treenerid: Priit Tomingas, Erki Kesküla, Mart Poom ja Rainis Maasing. Treeningugrupid: 1993–1996, 1997, 1998–1999, 2001, 2003–2004. Treeningukohad: Männiku kunstmuruväljak (90 x 60 m), millele talvekuudeks paigaldatakse kilehall. Noori kokku: 120.

www.essentuky.ee 2012 APRILL JALKA

kolm jalgpallikooli ning meie poistel on nii talenti kui ka töötahet, et läbi murda.”

Martin Reimi jalgpallikool Viimsi suurim Martin Reimi jalgpallikool on loodud 2007. aastal Tallinna külje alla Viimsisse ja praegu treenib seal juba 200 poissi ja tüdrukut vanuses 4–16 eluaastat. Eesmärk on pakkuda kõigile võimalust tegeleda jalgpalliga, olenemata sellest, kas nad tahavad saada tippmängijaks või lihtsalt aktiivselt sporti teha. Jalgpallihariduse andmisel korraldab jalgpallikool oma litsentseeritud treeneritega erialaseid treeninguid 2–5 korda nädalas 11 treeningugrupis. Martin Reimi jalgpallikool on praegu tegutsevatest klubidest Viimsis ka kõige suurema laste arvuga. Martin Reimi sõnul on praegu treeninguprotsessi kaasatud laste arv maksimaalne, sest laienemisele on seadnud piirid harjutuskohtade vähesus. “Meie kooli kasutuses on vaid üks välisväljak,” kurdab Reim, kes avaldab lootust, et Viimsi keskkoolil valmib peagi oma spordiväljak, mille kasutamine muudaks ka jalgpallikooli võimalused lahedamaks. Reim tunnistab, et on liikunud ka mõtted oma baasi ehitamisest. Ta selgitab: “Seni on Viimsi valla poolt spordile planeeritud maad veel kõik riigi omad ja puudub selgus. Samas pole koolil võimalik võtta laene ning eks erinevate toetuste ja fondidega tuleks see asi lahendada.” Viimsist väljapoole arenemise plaane esialgu pole, sest koolis käib ka palju Foto: Lembit Peegel

Andres Operi jalgpallikooli poisid Kotka kilehallis treenimas.

JALKA APRILL 2012

Merivälja ja Pirita Foto: Lembit Peegel lapsi. Reimi hinnangul on Tallinnas erinevaid klubisid ja treenimise kohti parajalt. Kui vahetult pärast asutamist oli mängijakarjääri lõpetanud Martin Reimil piisavalt palju aega oma kooliga tegelemiseks, siis pärast FC Mart Poomi vutikooli poisid oma kilehallis. Flora esindusmeeskonna tüüri juurde treenib praegu 120 last ning meistriasumist on võimalusi nappinud. Flora kahel korral meistriks tüürinud võistlustel mängib ka üks täiskasvanute meeskond, mis Poomi kooli Operi ja Reim märgib: “Nüüd on meeskonnaga Reimi koolidest eristab. tegemist palju ja igapäevaselt ei jõua Praegu sõltub kool Tallinna linna kahjuks enam kooliga tegeleda. Aga poolt makstavast pearahast ja seepärast õnneks sai asja korralikult jooksma. võetakse trenni kõiki soovijaid. Poomi Samas võiks kooli jaoks alati rohkem hinnangul on see ühest küljest kindlasti aega olla.” 2011. aastal võtsid kooli noored jalg- positiivne, kuna kool sisustab sportlikult noorte vaba aega ja toob nad tänavalt pallurid osa Eesti noorte meistrivõistära. Teisest küljest aga on gruppide tase lustest kuues vanuseklassis, neljas jõuti väga ebaühtlane ja kõrgeid sportlikke kolme parima hulka. Osa võeti veel eesmärke on raske püstitada, kuigi võib ligemale 20 turniirist nii kodu- kui ka juhtuda ka ühtlaselt tugev aastakäik. välismaal. Reimi sõnul on kooli toimiMart Poomi sõnul on laste arvus miseks leitud optimaalne süsteem, kus igas aastakäigus on kaks treeningugrup- saavutatud praegu maksimum ja siin seab võimalustele piirid treeningubaas pi vastavalt laste tasemele. ja heade treenerite vähesus. Mart Poomi jalgpallikool “Meie eesmärk pole suurus, vaid pürgib akadeemiaks kvaliteet,” selgitab ka treenerina tegutsev kooli juhataja. “Pigem on vaja oma MTÜ Jalgpalliklubi FC Nõmme Unitreeninguaegu paremini kasutada. Kuna ted sündis 2001. aastal, kui Enn Loog kooli nimi on ka Nõmme United, siis hakkas Männikul sealset väljakut hooltegeleme ümbruskonna lastega, väljadama. Peagi tuli tutvus Mart Poomiga, poole pole plaani areneda.” kes soovis sinna Mart Poomi sõnul tahab ta arendada omanimelise jalgkooli jalgpalliakadeemiaks, kuhu saab pallikooli rajada. õppima kutsuda vaid tublimaid. Männiku Enn “Eesmärk on parimad treenerid, pavedas FC Nõmme Unitedit, kuni Mart rimad tingimused ja parimad pallurid. Olen palju panustanud ja loodan, et see Poom oma pika õnnestub,” avalikustab ta oma soovi. profikarjääri lõpeTreeningutingimustega on Mart tas. 2010. aasta süPoom rahul: “Meil on väljakud ja tagisest võttiski klubi semel treenerid olemas. Oleme ainuke juhtimise üle Mart klubi, kellel on talvekuudeks oma kilePoom, kes lõi FC hall.” Nõmme Unitedi Arenguks näeb Poom veel mitmeid baasil omanimelise võimalusi. Kindlasti tahetakse ehitada jalgpallikooli. klubihoone, uued riietusruumid ja vaneMart Poomi matele kohvik. Aga esimese sammuna jalgpallikoolis / FC on plaanis kunstmuru ära vahetada. Nõmme Unitedis

ADDITIVA kihisevad tabletid vitamiinidega:

TOIDULISAND

KÄSIMÜÜGIRAVIM

Vitamiinitablett lahustub kihisevalt suures klaasitäies vees. Üks klaasitäis katab täiskasvanute päevase vitamiinivajaduse. Sobivad ka diabeetikutele. 20 tabletti pakis. 2012 APRILL JALKA

1-teist mõtet

Eesti jalgpallipublik vs E A

lanud jalgpallihooaeg on endaga automaatselt kaasa toonud küsimuse, kas Eesti koondise edu EM-valiktsüklis aitab tõsta publikuarvu kodustel meistrivõistlustel. Liigagi sageli kuuleme hetkeolukorrast kõneldes üleolevaid lendlauseid stiilis “Jalgpalli käib ju vaatamas heal juhul sada inimest”. Kuigi korrektne oleks mainida, et meistriliiga keskmine arv on 200 pealtvaatajat. Jalgpallipubliku hindamisel ja võrdlemisel teiste valdkondadega tehakse sageli ka see viga, et jalgpalli puhul räägitakse ainult keskmisest arvust. Aga lisamata jääb, kui palju suudavad inimesi kokku meelitada suurmängud ja kui suur on meie tippklubide keskmine publikuarv meistriliiga mängudel. Mullu oli see Nõmme Kaljul näiteks 377 (kodus koguni 516) ning Floral 332 (võõrsil 390). Selline kogus inimesi täidaks kenasti Eesti mõõtmes spordihallide tribüünid ning paljud meie teatri- ja kontserdisaalid. Mitmeid tuhandeid inimesi mahutavatel staadionitel aga näib ka pool tuhat inimest väikese massina.

“

Kui uskuda Wikipedia andmeid, et Eestis külastab igal aastal kirikut 4% rahvastikust, on jalgpall levinuim usk Eestis, sest kahele kõrgemale liigale lisanduvad madalamad liigad, naised ja noored.

„

Ja muidugi unustatakse täiesti, et olemas on ka esiliiga, mille pealtvaatajaskonna moodustas mullu enam kui kolmandik meistriliiga publikust. Ja loomulikult unustatakse II ja III ja IV liiga, karikamängud ning arvukad noorteliigad, mille mängudele pileteid ei müüda ja mille kohta täpne statistika puudub. Ja kui räägitakse publi14

JALKA APRILL 2012

See pilt Viljandi staadionilt jätab jalgpallipropaganda mõttes paremat soovida. Aga küsimus kõlab: mitu inimest on tribüünil? Õige vastus:

kuarvust, siis unustatakse ära, et palju kirutud meistriliiga pealtvaatajaskonnale võiks ju otsa liita koondise mängu publiku. Kui aga kõik need numbrid kokku lüüa, on patt rääkida üleolevalt

sajast pealtvaatajast. Ainuüksi meistrija esiliiga mänge külastas möödunud hooajal igal nädalavahetusel 1390 inimest. Kui uskuda Wikipedia andmeid, et Eestis külastab igal aastal

Eesti kuulsaimaks Lutsuks Jalka usutluses (lk 44-47) räägib Siim Luts (pildil) muuhulgas oma koondisedebüüdist, mis juhtus olema Liechtensteini vastu ja kus noormehel oli hiilgav võimalus lüüa võiduvärav. Pall raksatas latti. Pärast mängu teritasid keelt naljahambad: “Kui Siim oleks kolli ära löönud, poleks keegi enam rääkinud Oskar Lutsust!” Nali naljaks, aga poolnaljatamisi jätkates võiks ju iga auahne inimene seada endale eesmärgiks saada tuntuimaks oma perekonnanime kandvaks inimeseks Eestis. Muidugi on see keeruline levinud perenimede, nagu Tamm, Sepp jms, puhul. Ja hulga lihtsam võõrapäraste perenimede puhul. Aga sinna vahele jäävad ju ka keskmised variandid! Alles alustavad

Foto: Lembit Peegel

vutimängijad võiks selle pilguga ringi vaadata: kellest on vaja mööda rallida, et saada kuulsaimaks omanimeliseks armsal kodumaal! Auahnus tuleb rakendada jalgpalli ja oma karjääri teenistusse. Värisegu ka rahvakirjanik Luts!

1-teist mõtet

Eesti Draamateater Foto: Lembit Peegel

üle saja. Just niimoodi hajub ka 2000 inimest A. Le Coq Arenal.

kirikut 4% rahvastikust, on jalgpall levinuim usk Eestis, sest kahele kõrgemale liigale lisanduvad madalamad liigad, naised ja noored ning karikamängud. Pluss sõpruskohtumised igal tasandil ja rahvusvahelised noorteturniirid. Linnaleht (20.01.2012) avaldas mõned külastajate arvud mullusest aastast. Siin nad on: Eesti kunstimuuseum 355 000 Tallinna loomaaed 339 016 Tallinna linnamuuseum 189 149 Rahvusooper Estonia 160 000 Eesti Vabaõhumuuseum 128 929 Eesti Draamateater 105 758 Tallinna botaanikaaed 47 808 Lisame omalt poolt juurde Vanemuise, kus mullu külastas etendusi ja kontserte 184 014 inimest. Ja lisame Eesti jalgpalli mulluse publikusaldo: Meistriliiga 36 929 Esiliiga 12 993 Eesti jalgpall kokku 92 783 Olgu selgituseks märgitud, et ko-

guarv sisaldab meistrija esiliigat, klubide euromänge, meeste A-koondise ning mõningaid noortekoondise mänge. Samuti U19 rahvusvahelist noorteturniiri ja nelja klubi rahvusvahelist turniiri Flora, Krakowi Wisla, Genki ja Bukaresti Rapidi osavõtul. 2009. aastal, kui statistika erinevate noortekoondiste mängude kohta oli hõlmavam, kasvatas see Eestis piletiga jalgpalli vaadanute koguarvu numbrini 133 538! (Tänavu siis “kõigest” 92 783.) Kui jalgpall suutnuks sama näitajat korrata ka tänavu, edestanuks ta nii vabaõhumuuseumi Rocca al Mares (mida aitavad täita turistid) kui ka Draamateatrit. Loomaaia ja Kumu vastu veel ei saaks, aga võti on selles, kas meistriliiga suudab magnetiseerida peale kasvavat põlvkonda. Ühte tahaks veel lisada. Alati tekib küsimus, kui usaldusväärsed on arvud? Kas neid ei võeta kusagilt spordihalli laest? Staadionitel õnneks lagesid pole ning olles ise meistrija esiliiga ins-

pektor, kelle ülesandeks on alati üles lugeda ja märkida ka publiku arv, võin rõõmuga raporteerida, et jalgpallipublik pannakse kirja umbes viie inimese täpsusega! Olen saanud enne mõnd mängu jalgpalliliidult valju soovituse lugeda publik eriti tähelepanelikult üle, sest korraldavat klubi on alust kahtlustada liialdustes. Mäletan, et ühel sellisel mängul, kus oli ligi 250 inimest, vaidlesin takkajärele korraldajatega 13 inimese pärast – nende rehkenduse järgi oli neid kuraditosina jagu rohkem! Millega ma tahan öelda, et jalgpalliliidu numbrid on väga usaldusväärsed ja publikunumbreid ausalt peegeldavad.

Indrek Schwede JALKA peatoimetaja 2012 APRILL JALKA

JALKA APRILL 2012

2012 APRILL JALKA

meistriliiga

FC Flora kümnes tiitlivõit viiks rekordini Iseseisvas Eesti Vabariigis selgitatakse meeste jalgpallimeistrit tänavu 41. korda. FC Flora võit oleks klubile kümnes ja rekordilise tähise ületamine. Alver Kivi

ullu teist aastat järjest kuldmedalid võitnud Tallinna FC Florale oli see üheksandaks meistritiitliks, millega klubi tõusis samale pulgale enne sõda valitsenud Tallinna Spordiga. Tallinna Sport tuli läbi aegade esimeseks Eesti meistriks jalgpallis 1921. aastal. Seejärel valitses Sport kodust jalgpalli järgneva kümne aasta jooksul ning seni viimaseks jäänud üheksas meistritiitel võideti 1933. aastal. Tallinna Jalgpalli Klubile (TJK) loovutati tiitel 1926. ja 1928. aastal ning Tallinna Kalevile 1923. ja 1930. aastal. Seejärel valitses Eesti klubijalgpalli aastatel 1934–1939 Tallinna Estonia, kes võitis järjest viis tiitlit. Sellega on klubi kõigi aegade kolmandal-neljandal kohal, sest Spordi ja Flora järel on viis korda meistriks tulnud ka Tallinna Levadia (kaks tiitlit kuuluvad Maardu Levadiale). 1992. aastal tegevust alustanud meistriliigas on peamine duell käinud Tallinna FC Flora ja FC Levadia vahel. FC Flora peatreener Martin Reim tunnistab, et kümnes meistritiitel rekordina ei ole absoluutselt aktuaalne. “Me tahame tulla Eesti meistriks, aga mitte rekordite pärast,” lausub Reim. Hoolimata paari juhtmängija siirdumisest välismaale on peatreener optimistlik. Kahe hooaja vahel Stavangeri Vikingisse lahkunud parimat väravakütti Henri Anieri ja meistriliiga mullust parimat mängijat, nüüd Pogonia Szczecini ridadesse kuuluvat Sergei Mošnikovi peaks asendama Aleksei Belov, Albert Prosa ja Karl Mööl. Reim tõdeb, et meeskond on küll suhteliselt noor, kuid suur osa mehi on juba mitu aastat kokku mänginud. “Meil on ühtlane ja pikk pink,” märgib

JALKA APRILL 2012

Foto: Lembit Peegel

Kas sel aastal saab Eesti endale esimese kümnekordse meistri?

ta. “Konkurents on igale kohale ja koosseis on stabiilne. Kuigi paljudel meestel on see FC Floras esimene aasta, loodan, et nad saavad hakkama.” Reimi sõnul hakkavad meistritiitli nimel võitlema Nõmme Kalju, Tallinna Levadia, Narva Trans ja Sillamäe Kalev, aga ka kõik teised meeskonnad on võimelised tugevamatelt punkte võtma. FC Flora spordidirektori Mart Poo-

mi sõnul tahetakse kindlasti kahe varasema aasta tulemusi korrata. Ta märgib: “2011 oli meie klubile väga edukas aasta ja sama kõrged eesmärgid on ka selleks hooajaks. Soovime teha sammu edasi ka eurosarjades.”

Kalju ihkab tiitlit Kahe viimase aasta meistrina on loomulikult ka tänavuste meistrivõistluste

meistriliiga

1921 Tallinna VS Sport 1922 Tallinna VS Sport 1923 Tallinna ESS Kalev 1924 Tallinna VS Sport 1925 Tallinna VS Sport 1926 TJK 1927 Tallinna VS Sport 1928 TJK 1929 Tallinna VS Sport 1930 Tallinna ESS Kalev 1931 Tallinna VS Sport 1932 Tallinna VS Sport 1933 Tallinna VS Sport 1934 Tallinna JS Estonia 1935 Tallinna JS Estonia 1936 Tallinna JS Estonia 1937/1938 Tallinna JS Estonia 1938/1939 Tallinna JS Estonia 1939/1940 Tartu PK Olümpia 1992 Tallinna FC Norma 1992/1993 Tallinna FC Norma 1993/1994 Tallinna FC Flora 1994/1995 Tallinna FC Flora 1995/1996 Tallinna FC Lantana 1996/1997 Tallinna FC Lantana 1997/1998 Tallinna FC Flora 1998 Tallinna FC Flora 1999 Maardu FC Levadia 2000 Maardu FC Levadia 2001 Tallinna FC Flora 2002 Tallinna FC Flora 2003 Tallinna FC Flora 2004 Tallinna FC Levadia 2005 Tallinna FC TVMK 2006 Tallinna FC Levadia 2007 Tallinna FC Levadia 2008 Tallinna FC Levadia 2009 Tallinna FC Levadia 2010 Tallinna FC Flora 2011 Tallinna FC Flora

8 7

2 Maardu Levadia

Lantala

Kalev

Norma

TVMK

Tartu Olümpia

TJK

Kui üldiste prognooside kohaselt jagavad poodiumi kaht kõrgemat kohta omavahel Flora ja Kalju, siis pjedestaali kolmandale astmele on pretendente kolm: Tallinna Levadia, Narva Trans ja Sillamäe Kalev. Paide Linnameeskonna, Tartu Tammeka, FC Viljandi, FC Kuressaare ja Tallinna Kalevi võimalustesse eriti ei usuta.

Levadia

Pronksile kolm pretendenti

Vaba Eesti meistrid

40 EESTI MEISTRITIITLIT ON JAOTUNUD NII

Estonia

Kalju suutis säilitada ka meeskonna tuumiku. Nii jätkavad Kristen Viikmäe, Alo Bärengrub, Jüri Jevdokimov ja Ken Kallaste. Mullustest põhimeestest lahkus vaid Tai kõrgliigaklubisse Army United FC väravavaht Kert Kütt, keda asendab Soomest tagasi tulnud Vitali Teleš. Hästi komplekteeritud koosseisust hoolimata ei nimeta Nõmme Kalju president Kuno Tehva oma meeskonda peafavoriidiks ja annab selle au esialgu FC Florale. Ja kuigi Tehva näeb võimalusi ka Tallinna Levadial, käib ta välja vihje: “Jääme neli aastat tagasi välja öeldud eesmärgi juurde, et tahame tulla viie aastaga Eesti meistriks.” Kalju peatreeneri Igor Prinsi sõnul on meeskond komplekteeritud ühtlaselt ja tugevalt. Omapoolsete prognooside tegemisel jääb treener siiski napisõnaliseks: “Töö on tehtud ja oleme valmis.”

Flora

“ „

Me tahame tulla Eesti meistriks, aga mitte rekordite pärast. Martin Reim

Mullu esimest korda medalita jäänud seitsmekordne Eesti meister Tallinna Levadia ihkab kaotatud positsioone taastada. Kuna klubi ridadest lahkus eelmise hooaja lõpul suur hulk kogenud mängumehi ning meeskond on teinud läbi tõsise noorenduskuuri, siis tiitlivõidule veel ei mõelda. Meeskonna peatreener Marko Kristal märgib, et võitma minnakse muidugi kõiki mänge ja kindlasti soovitakse medaleid, kuid mis värvi need on, selgub hooaja lõpus. Konkurentidest on Kristalile jätnud tugevaima mulje Kalju: “Nad paistavad aasta algul väga võimsana, aga vaatame, kas nad suudavad seda ka terve hooaja vältel hoida.” Mullu pronksmedalid võitnud Narva Transil oleks aeg vahetada pronks kirkamate värvide vastu. Värske peatreener Sergei Prihhodko meistritiitlist siiski ei räägi: “Püüame parimat ja kõrgeimat tulemust. Aga me ei saa panna endale varasemast madalamat eesmärki ning hoolimata raskustest tahame olla sügisel medalivõitjate hulgas.“ 2009. aastal hõbemedali võitnud Sillamäe Kalev pidi kahel eelmisel aastal leppima viienda kohaga, tänavune siht on taas poodium. Kahe hooaja vahel palgati peatreeneriks Valeri Bondarenko ja põhjalikult on muutunud ka koosseis. Klubi president Aleksandr Starodubtsev peab favoriidiks FC Florat, Bondarenko annaks eelise Nõmme Kaljule. Bondarenko sõnul soovib meeskond varasemate aastate ebaõnnestumised selja taha jätta ja jõuda taas kolme hulka.

Sport

peafavoriit FC Flora, kuid samas soovivad jalgpallitrooni teisedki. Paljude hinnangul on tiitlikaitsja peamiseks rivaaliks eelmisel aastal tiitliheitluses teiseks jäänud Nõmme Kalju, kelle juhtkond ei tee oma tänavustest ambitsioonidest saladust. Kuigi 2008. aastal meistriliigasse jõudnud nõmmekad on oma praegusele pearivaalile kaotanud 9, viigistanud 5 ja võitnud vaid 2 kohtumist, endised tulemused jalgpallis ei kehti. Kui FC Flora panustab kodumaistele palluritele ja oma kasvandikele, siis Kaljusse on registreeritud kaheksa välismaalast, kelle hulgas on kaks jaapanlast ja itaallast, hispaanlane, portugallane, poolakas ja gambialane.

0 2012 APRILL JALKA

meistriliiga

Pilguheit

Tarmo Rüütli: Ida-Virumaale Narva ja Sillamäe derby’t vaatama ei kipu Tänavu otsustasime kuu sümboolse koondise asemel tuua lugejani mõne asjatundja hinnanguid ja muljeid meistriliiga kohta. Esimesena pöördusime Eesti koondise peatreeneri Tarmo Rüütli (pildil) poole. võimalik valida koht, kus saan ka rahulikult mängu vaadata. Ei pea end suhtlemiskeskustesse toppima.

Kui palju kavatsed tänavu meistriliigat vaatamas käia? Noh, iga vooru eel vaatan mängud üle ja teen valiku. Kõike näha ei saa, aga enamasti Tallinnast mõne mängu ikka leian. Ja kuhugi kaugemale sõidu mõttes pole Eesti ka kuigi suur.

Kas oled kasutanud võimalust minna mängule kohale ja hiljem vaadata üle telemängu salvestus? Jah, salvestamise võimalus on ka olemas, Foto: Lembit Peegel aga siiamaani pole seda kasutanud.

Kas telemänge ka vaatad? Telemäng aitab kõvasti! Isiklikult eelistangi telemängu, sest siis saan rahulikult vaadata, ei ole vaja vestelda. Teiste hulgas istudes tähelepanu hajub, hakkad jutustama ega pane tähele, mis väljakul juhtub. Aga kuigi telemängud aitavad palju, ei saa sealt kätte atmosfääri. Selle aasta esimest mängu Kalju ja Levadia vahel läksin vaatama just õhkkonna pärast.

Kas mänguajata ja välisklubideta mängijate tõttu on koduliigast suurem šanss koondisse saada? Pigem on küsimus noortekoondiste – U19 ja U21 – mängijates, kes on vaateväljas. Aga A-koondise tuumik on välja kujunenud ja sinna pole lihtne pääseda. Sõprusmängude puhuks on hea omada ülevaadet koduliigamängijatest. Kui mängime punktide peale, pole meie seltskond väga suur.

Kas tribüünil olles on probleemiks, et tullakse mängu ajal kätt pihku pistma ja lobisema? Probleemi pole, sest mul on

meistriliiga 1. Tallinna FC Flora 2. JK Tallinna Kalev 3. Tallinna FC Levadia 4. Paide Linnameeskond 5. Tartu JK Tammeka 6. Nõmme JK Kalju 7. JK Sillamäe Kalev 8. Narva JK Trans 9. FC Kuressaare 10. FC Viljandi

Kas meistriliiga mänge valides lähtud eelkõige sellest, kui palju on väljakul potentsiaalseid koondislasi? Ega ma Ida-Virumaale Narva ja Sillamäe mängu vaatama ei kipu, aga kumbki mängib ju ka nende meeskondadega, kel on koondisele kandidaate pakkuda. Mis mulje esimestest voorudest on jäänud? Ilm on võimaldanud hästi alustada: lumesadu ja jäätunud väljakuid pole, kuigi mingi pitseri ilmastik ikkagi paneb: kiirete põrgete tõttu ei püsi pall kaua mängus. Palju toimub võitlust, keegi ei taha võtta riske. Kas koondise koosseisu suhtes on esimesed voorud mingeid mõtteid tekitanud? Ütlen natuke läbi mineviku, aga see on kehtiv ka tuleviku kohta: El Salvadori mängus olid platsil (Siim) Luts, (Gert) Kams, (Alo) Bärengrub. See näide ütleb kõik. Teatud persoonid on pildil ja nad pole kandidaadid, vaid koondise liikmed. Eelmisel aastal käis koondisest läbi 40 mängijat. Pole kunstlikke tõkkeid teel koondisse. Kõik sõltub konkreetsest mängust ja olukorrast. Mul pole vajadust käia ringi ja leiutada mingit positsiooni mingitele mängijatele.

väravakütid 3 3 3 2 1 1 2 2 1 2

2 2 1 1 0 0 0 0 0 0

1 1 2 0 1 1 1 1 0 0

0 0 0 1 0 0 1 1 1 2

5 : 1 3 : 1 5 : 1 2 : 2 0 : 0 0 : 0 0 : 2 0 : 4 1 : 2 1 : 4

7 7 5 3 1 1 1 1 0 0

1. Karl Mööl Tallinna FC Flora 2. Rasmus Tomson JK Tallinna Kalev 3. Igor Morozov Tallinna FC Levadia 4. Siim Luts Tallinna FC Flora 5. Tengiz Eteria Paide Linnameeskond 6. Sander Rõivassepp Paide Linnameeskond 7. Amor Luup FC Kuressaare 8. Kassim Aidara JK Tallinna Kalev 9. Sander Sinilaid FC Viljandi 10. Andero Pebre Tallinna FC Levadia

2 2 2 1 1 1 1 1 1 1

PUBLIKU EDETABEL Nagu eelnevatelgi aastatel anname ülevaate, kui suur on meistriliiga meeskondade publik. Peale üldarvu näitame ära ka pealtvaatajaskonna suuruse kodus ja võõrsil ning rehkendame kokku keskmise publikuarvu. Mõistagi pole tabel ülevaatlik, sest mitmete voorude mängud on edasi lükatud paremale ajale, et ka need meeskonnad, kel pole võimalust võõrustada vastaseid oma kunstmuruväljakul, saaksid seda siiski teha kodus. Allolevas tabeliski on kolmel esimesel peetud kolm ja kolmel viimasel vaid üks mäng. Aga mingi stardiplatvorm on juba loodud! Selle seisu juures on esimest kümmet mängu vaadanud 2157 inimest, mis teeb keskmiselt 215,7 inimest! Seda on rohkem, kui oli mullune keskmine 205.

JALKA APRILL 2012

Meeskond Kodupublik Võõrsilpublik 1. Levadia 462 341 2. Flora – 610 3. Kalev 645 – 4. Sillamäe 257 232 5. Paide 145 241 6. Trans – 334 7. Viljandi 60 239 8. Kalju 341 – 9. Tammeka 232 – 10. Kuressaare – 145

Publik Keskmine kokku publik 803 268 610 203 645 215 489 244 386 193 334 167 299 149 341 341 232 232 145 145

noor! Hei, jalgpallihuviline hikooli Kui oled lõpetamas põ

ja sind huvitab kõik,

iga, mis on seotud jalgpall

Tule õppima lõuna-eesti

JALgPALLI-

AKADEEMIAsse

Signy A a Eesti k rna - ründa ja, oondis j (Eesti Aasta a Põlva FC L naism ängija ootos 2011)

n - kaitsja, Kaarel Kiidro ižkov FK Viktoria Ž brinus Liiga) (Tšehhi - Cam

1. septembril 2012 alustab Põlva Ühisgümnaasiumi, Põlva linna, Eesti Jalgpalli Liidu, Jalgpalliklubi Lootos ja Newcastle United Academy ühisprojektina Põlva Ühisgümnaasiumis tegevust jalgpalliklass. Kolme aasta jooksul on lisaks heale üldkeskhariduse omandamisele võimalik õppida erinevaid jalgpalli ja spordiürituste korraldamisega seotud õppeaineid. Jalgpalliklassis saab omandada alusteadmised treeneri, kohtuniku, jalgpallimanageri tööst. Eestis ainulaadne õppekava on koostatud Põlva Ühisgümnaasiumi, Eesti Jalgpalli Liidu ja Newcastle United Academy ühistööna. 28. märts Tutvumispäev 10. klassidesse astujatele Põlva Ühisgümnaasiumis ja Jalgpalliklubis Lootos 14. aprill Sisseastumiskatsed 2. juuli Esialgsete nimekirjade avaldamine kooli kodulehel

mail.ee : kaasik@s tt Kontaktid , 8 8 2 7 4 il.com , 530 x.k@gma e r d Tiit Kaasik in , 3 1 o, 505 57 Indrek Kä otos.ee 2012 APRILL JALKA 21 www.fclo e ayg.edu.e www.polv

mängija luubi all

Trevor Elhi Eesti U19 koondise ja Tallinna FC Levadia ründaja Trevor Elhi oskused võtsid hinnata Tallinna FC Levadia II treener Mati Pari ja noortekoondise peatreener Frank Bernhardt.

Mati Pari: Võitluses alla ei anna ja jalga eest ära ei võta. Samas on hetki, kus tal tuleks ennast sisemiselt sundida, sest kipub väljakul kõrvaltvaatajaks jääma.

Väljakunägemine

Õhuvõitlus

Mati Pari: Tema ülesanne on küll rohkem võimaluste lõpetamine, aga söötmise olukordades on keskpärane. Frank Bernhardt: Platsi nägemine on tal hea, kui vaadata, et igal mängul on tal päris mitu ohtlikku olukorda.

Mati Pari: Ta on küll lühikest kasvu, aga kehaliselt tugev. Seepärast on võimeline ka peaga ilusaid väravaid lööma. Frank Bernhardt: Tema keha suuruse juures on see hea jõud, aga samas pole tema parim element.

Tugevus Mati Pari: Ta on tugeva kehaga ja oskab võitlusolukordades seda kasutada. Frank Bernhardt: Alates eelmisest aastast (võib-olla tänu Levadia esimesele meeskonnale) sai ta üsna tugevaks.

Mootor Mati Pari: Joosta jaksab ja töövõime on korralik. Frank Bernhardt: Mootor on üsna hea, et mängida terve noortemäng täisjõuga.

Sisu Frank Bernhardt: Mõnikord mängib ta üle ja teeb endale liiga. See toob kaasa situatsioone, kus ta teeb vigu ja saab kaarte. Mati Pari: Peaks suutma end rohkem sundida. Aga kui võitleb, siis täiega.

Liikuvus Mati Pari: Ilma pallita mängus jääb mõnikord passiivseks. Võiks rohkem musta tööd teha ja vastasele survet avaldada. Frank Bernhardt: Ta on päris kiire ilma pallita.

Kiirus Mati Pari: Üsna korralik, kuigi stardi ajastamine pole kõige parem. Kipub mõnikord palli küsimisel ja kaitseliinist läbiminekul hiljaks jääma. Frank Bernhardt: Kiirus on tal hea, mis on ka tema üks tugevatest külgedest.

Tehnika Mati Pari: Asi millega tuleb tööd teha. Esimene puude on nõrk, olgu see siis jala või rinnaga. Frank Bernhardt: Siin on mõned probleemid suurel kiirusel palli kontrollimisel ja selle hoidmisel.

Löök & sööt Mati Pari: Löök on korralik, kui välja tuleb, ja litakas on tugev. Samas jätab stabiilsus soovida ja sellega tuleb tööd teha. Sööduoskus on täiesti korralik. Frank Bernhardt: Löök on tugev ja korralik. Passi andmisel peab rohkem keskenduma. Vahel on väga hea, aga suurel kiirusel on täpse söödu andmisel probleeme.

JALKA JALKA APRILL APRILL2012 2012

Sündinud: 11.04.1993 Klubi: Tallinna FC Levadia Treenerid: Ain Tammus, Aivar Tiidus,

Foto: Lembit Peegel

Enn Läänmäe, Urmas Hepner, Aleksander Puštov, Mati Pari, Sergei Hohlov-Simson, Marko Kristal, Aivar Lillevere, Marko Lelov, Frank Bernhardt Eelmine klubi: Kotkas juunior

2012 APRILL JALKA

klubilood Foto: Lembit Peegel

Piraaja treener Ilmar Põhjala oli üks klubi asutajaid.

Foto: Lembit Peegel

JK Piraaja ründaja Karl-Villiam Vaserik (vasakul) pealelöögil.

JK Piraaja – sõprus ja mälestused kogu eluks 1998. aastal asutasid kolm sõpra Tallinna ühisgümnaasiumist (Rain Saal, Ilmar Põhjala ja Roald Johannson) JK Piraaja. Paljudest toonastest mängijatest said sõbrad kogu eluks. Ja neil on, mida meenutada! Indrek Schwede

uigi paljud toonased aktiivsed mängijad on tasapisi kõrvale tõmbunud, tegutseb Piraaja uute liikmete toel edasi. Alates 2001. aastast FC Floras noortetreeneri ametit pidav Ilmar Põhjala hoiab koos ka Piraajat, mille eri võistkondadest (mehed, noored, naised) on kokku läbi käinud üle 300 mängija. Klubi on mõelnud ka oma noortegrupi peale, kuid ei suuda konkureerida suurte klubidega, kes võistlevad pearaha ning paremate noorte pärast. Niimoodi on raske kokku saada 20 poissi, kellega pidevalt tegeleda. Järgnevalt meenutame klubi kirjut ajalugu läbi tema liikmete. 24

JALKA APRILL 2012

Mõned faktid

Esimene võit

Piraaja treeneriks on olnud omaaegne kuulus mängija Erich Kollo. Kehra Piraaja mängis Eesti naiste meistriliigas (2004–2006). Piraaja koosseisus on mänginud praegune tippmodell Karmen Pedaru, muusik ja jalgpallikohtunik Tomi Rahula, telesaatejuht Roald Johannson, üleilmse aineolümpiaadi kahekordne medalimees loodusteaduses Erik Tamre, Guinnessi rekordi kaasomanik jalgpalli kestvusmängus (2010 Kataris üle 42 tunni) Mihkel Keinast, kes ise mängis 32 tundi ja lõi 23 kolli jpt. Mullu lõpetas esindusmeeskond III liiga põhja piirkonnas 5. ning II meeskond IV liiga ida piirkonnas 8. kohaga.

Marti Laidre: Esimesel hooajal, 1998. aastal, kaotasime kõik mängud ja päris masendavate skooridega. Kusjuures iga mäng tundus tagantjärele “kindlalt võidetav”. Kaotasime ka tolleaegsele legendaarsele meeskonnale FC Flora Fänn, kelle liider Frank Papa Kolde oli pärast suht tige, et JK Piraaja neilt Eesti halvima meeskonna tiitli ära võttis. 1999. aastal saime neilt revanši ja see oli ka ametlikult JK Piraaja ajaloo esimene võit. Pärast mängu jõime duširuumis putsadest šampust.

klubilood Harjutused ja skeemid Roald Johannson: Algusaastatel olime väga motiveeritud peata kanad, kes juhendaja puudumisel ise harjutusi välja mõtlesid. Üks absurdsemaid harjutusi oli “libistamine”. Olime ju kõik näinud, kuidas tippjalgpallurid graatsiliselt murul libistades suudavad vastase jalalt palli ära näpata. Meil polnud õrna aimu, kuidas nad seda teevad. Tuli hakata katsetama. Olime Kopli Kunstigümnaasiumi staadionil, vihma sadas. Panime kaks palli üksteise ette. Ülesanne oli järgmine: mehed pidid joostes suure hoo pealt maha viskuma ja libistades tagumise palli nii ära lööma, et ise esimest ei puudutaks. Tollal tundus see jube arendav tegutsemine. Martin Rettel: See oli mu üks esimesi mälestusi Piraaja trennidest, kui me vihmaga harjutasime “libistamist”, ja puhkepausi ajal sai vaadatud, kuidas mingid Kopli joodikud staadioni taga kettide ja kangidega omavahel kaklesid. Marti Laidre: Ainuke kirjalikult fikseeritud mänguskeem oli “Seitse ja pool”, mille mõtlesime välja 1999. aastal. See oli ülikeeruline trahvilöögi kombinatsioon. Kaks meest jookseb üle palli, kolmas söödab neljandale ja sealt edasi ei mäleta. Mitte kunagi ei toiminud. Praegu saab uut mängijat vanadest kaladest eristada lihtsalt testiga: seitset ja poolt tead? Roald Johannson: See nimi, “Seitse ja pool” tuli Saku Õlletehase toonasest uudisõllest Saku 7,5. Skeem toimis umbes nii, et kaks meest seisid palli juures, kolmas oli paar meetrit eemal ja neljas valmistas ette hoojooksu. Siis mängis esimene palli lahti teisele, teine peatas palli, esimene söötis kolmandale, kolmas peatas palli ja neljas omakorda oli juba hoojooksul ja pidi peale lööma. Vahepeal pidid muidugi viies ja kuues mees paar korda niisama üle palli jooksma. Diversioon missugune! Mängudes proovisime seda paar korda teha, aga mitte kunagi see ei õnnestunud. Reaalsuses oli kombinatsioon isegi veel keerulisem, kui seda sõnades kirjeldada on. Loobusime sellest ruttu. Aga me üritasime kogu aeg paremaks saada. Näiteks mängude järel analüüsisime pidevalt oma tegutsemist videolt.

Foto: Lembit Peegel

Kuulsad vastased ja kõvad konkurendid

Piraaja raudvara ja Saku Sportingu treener Jan Harend (paremal) pallijahil.

Tolm sisse, higi välja Martin Rettel: Ühel suvel sai tihti Pelgulinna haigla taga muruplatsil palli toksitud. Sinna seltskonda sigines ka naabripoiss Ilmar Põhjala, kes ühel hetkel teatas, et tal on plaanis tekitada jalkameeskond. Nõnda saigi koos venna Kaspar Retteli ja teiste huvilistega TTÜ nn staadionile vutti taguma mindud. Tegemist oli tõelise kartulipõlluga ja minu mäletamist mööda said spordikottidest väravad maha märgitud ja nõnda läkski keset tolmukeeriseid palli tagaajamiseks. Pärast mõningast vahetusprotsessi “tolm sisse ja higi välja” sai nimed kirja pandud ning vist ka särginumbrid välja valitud. Mihkel Keinast ja Ragner Leimann: JK Piraaja ei ole esmaselt jalgpalliklubi, vaid üks väike kogukond, üks osa kodanikuühiskonnast.

JK Piraaja kevadkarikas Kaarel Kosk: Algatasime kevadturniirid (esimesel, s.o Wellington Cupil, käis ju auhindu kätte andmas tollane peatreener Arno Pijpers isiklikult), mis sisuliselt olid vundamendiks amatöörturniiride korraldamise tavale Eestis.

Foto: JK Piraaja

Klubi kaubamärk – triibulised kedrad.

Marti Laidre: Me kutsusime teda Lermontoviks. Ta oli väike lokkis peaga poiss TJK’83 meeskonnas, kes meid igast asendist üle mängis. Iga kord, kui Lermontov su läheduses mängis, tuli ta kiiresti maha tõmmata. Hiljuti valiti see poiss (Konstantin Vassiljev) aasta kodanikuks! Samas tiimis mängis muide ka Dmitri Kruglov. Margus Nigul: Üks suuremaid tunnustusi, mille saanud oleme, on minu arust olümpiapronksi Indrek Pertelsoni sõnad: “Me kaotasime sportsmenidele!” See juhtus pärast seda, kui olime Tondi meeskonda esimest korda võitnud. Olime neist kogu mängu vältel üle igas elemendis: alates võhmast, füüsisest ja lõpetades psühholoogiaga. Ainult jõudu oli meil jõujunnidest vähem.

Eesti koondise tulised fännid Kuldar Hansen: Piraajad on suured reisisellid ja käinud aastaid Eesti koondist toetamas. Läbi on käidud vist küll kõik riigid Soomest Portugalini. Meelde on jäänud reis Portugali, aasta siis oli 2004. Laupäeva õhtul oli mäng Lillekülas Luksemburgi koondisega ning kohe pärast mängu startisime mikrobussiga Portugali poole, sest tahtsime jõuda kolmapäeval Leirias toimuvale mängule. Hirmuga sõitsime nii kiiresti, et olime kohal juba teisipäeva varahommikul, kuigi vahepeal ekslesime kuus tundi Serra da Estrela mäekurus, pilvede ja udu vahel, lootes otseteed leida. Huvitaval kombel oli selle reisi parim elamus hoopis Eesti U21 mäng Portugali U21-ga, kus olime ainsad eestlastest fännid. Kogu tribüün tõusis meid nähes püsti ning aplodeeris ja elas kaasa, nagu oleks biitlid oma tippajal staadionile sisenenud. Oli vägev tunne. Mihkel Keinast ja Ragner Leimann: Olime esimene amatöörklubi, mis tegi fännisallid. Samuti on vähe valikmänge Euroopas, kus Piraaja lipp ei ole esindatud. 2012 APRILL JALKA

klubilood Foto: JK Piraaja

Foto: JK Piraaja

Laulukoor esitamas klubi hümni “Kui on meri hülgehall” Luksemburgis 2005. aasta oktoobris.

Portugalis Leirias 2004. aasta septembris: (vasakult): Roald Johannson, Marti Laidre, Rain Saal, Madis Orumaa, Madis Hiiemäe, Kuldar Hansen.

ERICH KOLLO

Brasiilia taktika ehk 4-2-4

Roald Johannson: Meie klubi lühikese ajaloo üks tähtsamaid persoone, kelle sattumine meie klubi treeneriks oli omaette ooper. Meil oli sõber, keda kutsuti Kassiks. Ta oli nalja-, napsi- ja naistemees, kes lihtsalt jõlkus meie seltskonnas kaasas. Ühel päeval ütles Kass pärast Piraaja järjekordset suurt kaotust, et meil oleks ikka treenerit tarvis ja pakkus välja oma isa, kes jagavat vutti jube hästi ja tahaks kangesti noori juhendada. Algul olime väga skeptilised. Natuke tausta uurides selgus, et Kassi isa oli Erich Kollo, kunagine kolmekordne Eesti NSV meister Tallinna Norma ridades. Otsustasime, et kutsume ta trenni. Ja ega me kahetsema pidanud, sest tema trennidega saavutasid kõik poisid oma elu vormi. Kollo treeningud olid seejuures väga hullud. Tagusime palli TTÜ staadionil ja tegime jooksuharjutusi sealses männimetsas. Joosta tuli nii, et jooksed paar minutit rahulikult sörkjooksu, siis 30 sekundit täiest jõust, siis jälle paar minut rahulikult ja siis jälle spurtides. Metsa sees küngastest ülesalla ja nii ikka pool tundi järjest, mitu korda nädalas. See oli juba nagu tippsport ja olin kindlasti oma elu parimas füüsilises vormis. Kollo ei jätnud meile kunagi mainimata oma veelgi kuulsamat jalgpallurist venda Karl Kollot, kes olla kunagi ainukese eestlasena sahistanud legendaarse Lev Jašini võrku. Madis Orumaa: Mina tulin klubisse just siis, kui Kollo oli treener. Mulle jättis kohe sügava mulje see, et esimeses trennis tehti lõdvestuseks võidu peale 400 meetrit.

Marti Laidre: Kollo taktika oli Brasiilia kunagine 4-2-4, mis töötas Eesti madalamates liigades väga hästi. Ääreründajate mängumaa oli maksimaalselt kaks meetrit küljejoonest, kusjuures oma väljakupoolele (ehk kaitsetöösse) sekkuda ei tohtinud. Keskväli pidi suunama kõik pallid pimesi äärde, sealt pidi ääreründaja edasi spurtima lipu peale ja palli keskele tsenderdama, kus pidi alati olema vähemalt kolm meest. Kollole oli kõige tähtsam väravaohtlike olukordade pidev tekitamine, mida ta nimetas momentideks. Iga tegevuse lõppeesmärk oli moment! Piraaja momentidega langesid tolleaegne noor Tartu Tammeka ja Märjamaa Kompanii. Pärnu Vapruse vastu Väikese Liigakarika poolfinaalis (2001) võitsime küll poolaja, aga mäng läks siiski meeskonnale, kes jalgpalli mängida oskas.

JALKA APRILL 2012

Härra Kollo sõnavara Roald Johannson: Oma ala tipptegijana mõistis härra Kollo suurepäraselt jalgpalli strateegilist poolt, aga Nõukogude Liidu spordisüsteemist tulnuna kippusid vanal mehel eestikeelsed terminid segunema vene- ning pudikeelega, mistõttu oli temast kohati raske aru saada. Kujutage ette, kui treener teile ühel hetkel annab käsu: “Poisid, nüüd hakkame rebokke tegema!” või “Kui moment tekib, siis lööd kärmelt pitsiga ära ja ongi koll kohe” või siis “Sina oled majakas ja seisad taga!”. Algul oli segadust väga palju, sest keegi polnud kunagi kuulnud sääraseid termineid. Mida trenn edasi, seda selgemaks asjad said. “Rebok” tuleneb venekeelsest sõnast

“rõvok”, mis tähendab “spurt” või “kiirendus”. Sõna “pits” dekodeerisime alles õigekeelsussõnaraamatu abil (kingapits ehk ninaots). Ühesõnaga, löö pitsiga tähendas löö putsa otsa ehk varbaga. Ja “majakas” tundub peaaegu loogiline. See tähendas viimast kaitsjat. Härra Kollo jalgpallialasest verbaaltehnikast võiks vabalt sõnaraamatu välja anda.

Kollo kõikvõimas odekolonn-eliksiir Roald Johannson: Meie treeneril oli alati põues üks müstiline odekolonneliksiir, millega ta poiste sääri määris. Teismeeas võivad noortel ülekoormusest tekkida pidevad jalavalud (säärelihaste survesündroom) ja Kollo mõistis seda väga hästi. Ta oli kodus pooleliitrisesse Sprite’i pudelisse kokku seganud mingi rõvedalt haisva seerumi, mis säärte sisekülgedele määrides aitas jube hästi. Valu kadus ja mängida oli palju kergem. Mida ta sinna sisse oli pannud, on siiani müsteerium, aga ilmselt oli see mingi segu odekolonnist, piiritusest ja Capsicami kreemist.

Kehra kui järelkasvu kants Mihkel Keinast ja Ragner Leimann: Meie Kehra noortesüsteemist on välja kasvanud tublid täiendused rahvuskoondisele (Anete Paulus, Pille Raadik). Pillest on ühtlasi saanud ka väidetavalt Eesti esimene naisprofessionaal. Samas oli Kehra projekt pigem sotsiaalne kui saavutusspordile orienteeritud, et pakkuda alternatiivi poistele käsipalli kõrval ning tüdrukutele võimalust võistkondlikuks spordiks.

klubilood Legendaarsed mängud ja sportlikud tipphetked Marti Laidre: Sportliku poole pealt oligi vaieldamatu tipphetk 2007. aasta, kui JK Piraaja mängis seni esimest ja viimast korda II liigas. Vastasteks olid Narva Transi, Nõmme Kalju, Lasnamäe Ajaxi ja Tallinna Kalevi duublid, lisaks Jõhvi, Kohtla-Järve, Kiviõli jt. Saavutasime 12 punkti ja viimase koha. Pärast seda hooaega kadus pikaks ajaks jalgpalli isu ja läksin duublisse. IV liiga on kõige parem. Martin Rettel: Kui rääkida talvistest mängudest, siis meenuvad eelkõige Lastestaadioni veega kaetud liuväljad (kui seal libistasid, siis oli tunne kui allveelaeval), kus vesi lendas üle pea ja silmadesse. Ja muidugi talvine karikamäng Viljandi Tuleviku vastu keset kohutavat lumetormi. Vastased olid kindlad, et me ei ilmu kohale ega vaevunud platsi puhastama. Lund oli nabani. Kui meie bussi nähti kohale saabumas, siis ei puhastatud platsi, vaid lükati jooned labidaga sisse. See oli tõeline lumejalgpall. Mingil hetkel sai mu keskkaitsjast vend Kaspar punase kaardi, kui teadmata põhjusel püüdis elegantse hüppega palli õhust kahe käega kinni ja pani enda ette maha – ju ta arvas, et kohtunik oli enne vilistanud. Aga kuna meil mäng ei sujunud ja olime taga, siis lubas kohtunik imelisel kombel punase kaardiga mehe hiljem platsile tagasi. Margus Nigul: Viljandis oli öösel olnud lumetorm ning JKP saabudes olid Viljandi mehed üliehmunud ja hakkasid omi mööda linna taga otsima, et satsi kokku saada. Pärast seda hakati väljakut “puhastama”. Lõppkokkuvõttes mängisime umbes 40 cm sügavuses lumes rohkem sellist müramismängu. Oleksime võinud küll mängust loobuda staadioni ettevalmistamatuse tõttu, kuid kuna olime pika maa maha sõitnud, siis tahtsime mängida. Loomulikult kaotasime. Martin Rettel: Aga esimene suure võidu emotsioon meenub 2001. aasta Väikesest Liigakarikast, kui saime veerandfinaalis jagu Märjamaa Kompaniist ja sellele järgnes metsik pidu Tallinna Mööblimaja esises grillbistroos ning sealt pärineb ka meie kuulsaim fotosessioon – alasti piraajad täisrivistuses mööblimaja ees!

Mihkel Keinast ja Ragner Leimann: Mängudes Nõmme Kalju vastu on Piraaja olnud eriti motiveeritud. Peatreener käis eelnevalt spioneerimas kolme Nõmme Kalju mängu ning leidis nõrgima koha äärekaitses, kus mängis Kuno Tehva. Väga põhjaliku analüüsi põhjal jagati täpsed ülesanded, kasutades ära Kalju nõrgimat kohta ning tulemuseks oli 5 : 0 Piraajale. Kõik väravad tulid ühest äärest.

JK Piraaja hümn Kuldar Hansen: JK Piraaja hümn sündiski 2003. aastal Bulgaarias Sofias Levski staadionil. Mäng oli läbi saanud ning nagu tavaks, lasti kõigepealt staadionilt välja kodufännid ja meie pidime ootama. Ajaviiteks võtsid piraajad laulu üles ning peagi laulis kogu eestlaste tribüün kaasa. Lauluks oli “Kui on meri hülgehall”. Kõik olid õnnelikud ja isegi turvameeskond plaksutas laulurahvale. Pärast seda hakkasid piraajad seda laulu oma lauluks pidama ning nüüdseks ei möödu ükski Piraaja pidulikum üritus ilma “Hülgehallita”.

JK Piraaja ja Inglise jalgpallihuligaanid Kuldar Hansen: 2003. aasta Bulgaaria tripp oli ka lõbus. Meelde on jäänud inglane John, kellega sõbrunesime ühes Bukaresti odavas öömajas. Kuna meil oli bussis üks vaba koht, siis sõidutasime ta oma kulu ja kirjadega Sofiasse Bulgaaria– Eesti mängu vaatama. Sofias nägime algatuseks legendaarset fänni Vosem Noli, kes hoiatas meid linnas liikuvate kurikuulsate inglise jalgpallihuligaanide eest. Me ütlesime, et meil pole midagi karta, meil üks selline magab bussis ( John ei raisanud raha öömajade peale, vaid magas bussis). Nii olimegi paar päeva Sofias vägagi kahtlases seltskonnas, kelle pealiku Catmani peamine amet (tema enda jutu järgi) oli relvade smugeldamine IRA-le. Kuna lõbus inglane John tundis Ida-Euroopat ja ka Sofiat hästi, siis saime tuttavaks kõige hullemate linnaurgastega, sattusime kohalikul Mustamäel isegi ühe võõra naise sünnipäevapeole. Laulsime sünnipäevalapsele kingituseks “Kui on meri hülgehall” ja olime sellega seltskonda paugupealt vastu võetud.

JK Piraaja JK PIRAAJA JUHATUSE

Roald Johannson (1998–2002)

LIIKMED läbi ajaloo:

Martin Rettel (2002–2008)

Ilmar Põhjala (1998–...)

Mihkel Keinast (2008–...)

Rain Saal (1998–2008)

Margus Nigul (2008–...) Foto: JK Piraaja

Üks esimesi meeskonna pilte aastast 1999 pärast talvekarika mängu Lastestaadionil. All vasakult: Margus Nigul, Marti Laidre, Allan Mäelt, Mart Rasva, Ivari Järvekald. Ülal vasakult: Rain Bõmberg, Tanel Erm, Madis Orumaa, Martin Rettel, Toomas Nõulik, Rain Saal, Ilmar Põhjala.

2012 APRILL JALKA

Enrico ja Jaanus Veensalu â&#x20AC;&#x201C; tulevane ja endine Eesti koondislane.

JALKA APRILL 2012

Foto: erakogu

käbi & känd

Veensalud vahetavad kaitsja ründaja vastu Eesti koondise endise kaitsja Jaanus Veensalu Pärnu Kalevis mängiv 12aastane poeg Enrico on omaealiste liiga üks resultatiivsemaid ründajaid, kes tahab tulevikus lüüa väravaid ka sinimustvalges võistlusdressis. Alver Kivi

011. aastal lõi Enrico Veensalu Eesti meistrivõistlustel 18 väravat ja oli sellega D2 liigas resultatiivsuselt teine ründaja. Aasta varem oli ta aga koguni suurim väravakütt. Seepärast pole imestada, et poiss tahab saada maailmaklassi ründajaks, kes lööb palju väravaid nii klubis kui ka koondises. “Mulle meeldib ründaja olla, sest siis saab väravaid lüüa, kaitses on igavam mängida,” räägib Enrico, kelle eeskujudeks on Ronaldo ja Neymar, sest nad on väljakul väga energilised ja head triblajad, kes mängivad kiiret jalgpalli. Igal võimalusel koos abikaasa Janikaga Enrico kodumänge vaatamas käiv Jaanus Veensalu on poja sooritustega rahul. Samas tõdeb ta, et teda tuleb teinekord väljaku ääres ka manitseda ja tagasi hoida. “Poiss tunneb enda üleolekut ja tunded kipuvad mängus võistkonnakaaslaste aadressil üle keema,” lausub Jaanus, kelle sõnul tahab Enrico teisi liialt õpetada ja seepärast tuleb talle meelde tuletada, et selleks on ikka treener.

Koduõuest profiks ja koondislaseks Isa jälgedes astuv Enrico tahab tulevikus jõuda Eesti koondisesse ja Inglismaa või Hispaania klubisse. Jaanus on valmis poega igati toetama, kuid rõhutab, et algul tuleb teha väga palju tõsist tööd ja jõuda esmalt Eesti tipptasemele. Järgmine samm oleks koondis ja tugev välisklubi. “Kui soovid saada heaks mängijaks, peab seda ise väga tahtma,” kõlab isa soovitus tippjalgpalluri karjäärist unistavale pojale. Oma eesmärkide täitmisel on Enricol

kodus eeskuju olemas, sest Jaanus Veensalu mängis 1992. ja 1993. aastal Eesti koondises kuus mängu. Oma kontosse saab ta kirjutada tulemused Leeduga 1 : 1, šveitsiga 0 : 6, Lätiga 0 : 2, Sloveeniaga 0 : 2 ning šotimaaga 0 : 3 ja 1 : 3. Kadrioru staadionil toimunud taasiseseisvunud Eesti esimesse ametlikku valikmängu šveitsiga, mis kaotati suureskooriliselt 0 : 6, sekkus Jaanus Veensalu vahetusest. Tema sõnul mängis koondis siis praegusega võrreldes hoopis teistsugust jalgpalli, kus kaitsjad tegelesid peamiselt palli karistusalast minemalöömisega. “Ei suutnud me palli hoida ega midagi,” tunnistab kaitsjana tegutsenud Veensalu, lisades, et mängu järel oli päris kurb tunne, sest šveitslastelt saadud pakk oli suur.

“

Kuigi aeg-ajalt tõmban ka ise putsad jalga, pole jalgpall minu elus enam sellisel kohal kui varem. Aga poisile on ta praegu elu üks tähtsamaid asju.

„

Jaanus Veensalu koondisekarjäär jäi siiski lühikeseks. Enne kui koondis läks 1994. aastal Küprosele laagrisse, sai kaitsja vigastada ning nii tuli tal 30aastaselt rongilt maha astuda. Aga nagu kõik kuulsad ja vähem kuulsad jalgpallurid hakkas ka Jaanus Veensalu väikese poisina karjamaal koos sõpradega palli taga ajama. Siis moodustati Pärnu majavalitsuste juurde oma võistkonnad ja kohe tulid esimesed suuremad võistlused. Jaanuse ja ta

sõprade võistkond oli linna tugevamate hulgas. Tasapisi hakkas jalgpall üha rohkem meeldima ja 9aastaselt läks poiss Märt Siiguri juurde Pärnu Kalevisse. 14aastaselt osales ta Raeküla staadionil Roman Ubakivi poolt korraldatud Eesti noortekoondise treeningutel. Seejärel hakkas Veensalu meestega mängima Pärnu KEKis, kust 19aastane noormees kutsuti meistriliigas mängiva Kalakombinaadi meeskonda. Karjäär kulges tõusvas joones ja 1992. aastast kuulus ta FC Flora ridadesse, kus mängis kaks aastat profina.

Isa tarkus kulub ära Oma parimaks sportlikuks saavutuseks loebki Jaanus Veensalu FC Floraga meistrivõistlustel võidetud hõbemedalit. Pärnu Kalakombinaadiga tuli ta küll karikavõitjaks, kuid esimest tulemust hindab ta enam. 1994. aastal proovis Jaanus Veensalu ära ka mängimise välismaal, kui kuulus Soomes Espoo Honka ridadesse. Kuna klubil olid siis segased ajad, jäi mänguaeg seal vaid kuu pikkuseks. Edasi mängis Jaanus kuni karjääri lõpuni Pärnu Tervises. 1997. aastal pälvis ta oma teenete eest kodulinna jalgpalli ees klubi juhilt Helmut Hundilt ka mälestuskarika. Jaanus Veensalu peab karjääri kordaläinuks: “Kuigi koondises oleks võinud rohkem mängida, mul eriliseks põdemiseks põhjust pole. Mängitud sai südamega ning andsin endast kõik. Selle aja kohta sai siiski ka sõidetud ja maailma nähtud.“ Nagu isad ees, nõnda pojad järel. Sama võib väita Jaanus ja Enrico Veensalu kohta. Mõlemad alustasid kodu2012 APRILL JALKA

käbi & känd õuelt koos sõpradega ning jõudsid Märt Siiguri juurde Pärnu Kalevisse. Jaanus leiab, et poistel on jalgpall veres, ja kui see juba meeldib, siis tuleb huvile vaid kaasa aidata. Nii viiski ta 6aastase poja oma endise treeneri juurde trenni. Enrico sõnul mängis ta kodus koos sõpradega peamiselt jalgpalli ja muud suurt ei tehtudki. Ühel päeval võttis isa tal käest kinni, viis trenni ja sellest ajast peale on väga vähe treeninguid vahele jäänud, kuna jalgpall lihtsalt meeldib. Kas noorem Veensalu jõuab ka isa saavutusteni, sõltub juba temast endast, sest tubli ja visa tööga pole miski välistatud. Igatahes on noormehel vääriline eeskuju kodus ja väljaku ääres olemas. Kuigi nüüd on Enrico üks oma meeskonna liidritest, ei olnud algus kerge. Ta ei saanud kohe platsile ja oli rohkem vahetusmehe rollis. Poiss ei heitnud aga meelt ja treenis usinalt edasi. Enrico avaldab isa toetusele tunnustust: “Ta õpetab, et treeningutel ja mängus tuleb endast kõik anda, küll siis tuleb ka edu. Tegin nii, nagu isa rääkis, ja nüüd olen saanud paremaks mängijaks.” Jaanuse sõnul õpetab ta pojale, kuidas momente paremini realiseerida, kus platsil olla ja kuidas liikuda. Foto: Ants Liigus

Enrico Veensalu palliga mööda väljakut tuhisemas.

JALKA APRILL 2012

“On oluline, et ta mõistaks – jalgpall on meeskonnamäng,” räägib ta, lisades, et poeg ei pea tegema midagi sellist, mis temal omal ajal tegemata jäi ning igaüks mängib oma Foto: erakogu mängu, kuiJaanus Veensalu (keskel sinises) Eesti retrokoondises 2009. aastal. das oskab. Nagu paljudes jalgpallist haaratud peredes käivad ka mikud on erinevad, pole kunagi riidu Veensalud staadionil mänge vaatamas mindud. ning televiisorist jälgitakse ühiselt maaVarem aastaid sideehitusfirmas ilma tippude heitlusi. Lemmikmeestöötanud Jaanus Veensalu käib praegu konnad on Hispaaniast. Enrico hindab Soomes tööl. Võimalusel püütakse käia energilise mängu ja hea meeskonnaühistel reisidel. Kalamehed ja matkajad vaimuga Reali, Jaanus toetab Madridi pole kumbki. Nagu kõik teismelised rivaali Barcelonat. poisid armastab ka Enrico vabal ajal Isa tunnistab, et sageli keevad mänarvutis sõpradega suhelda ja mänge gule kaasa elades ka emotsioonid üle mängida. ja pole sugugi harv, kui mõned vandeJaanus Veensalu pole siiski jalgpalli sõnad lendu pääsevad. Aga kuigi lemjätnud ja vahetevahel mängib ta veteranide võistkondades ka rahvusvahelisel tasemel. Mullu kohtuti näiteks Hispaanias FC Barcelona eakaaslastega. Veensalu tunnistab: “Kuigi aeg-ajalt tõmban ka ise putsad jalga, pole jalgpall minu elus enam sellisel kohal kui varem. Aga poisile on ta praegu elu üks tähtsamaid asju. Koormused kogu aeg tõusevad ja muule tegevusele jääb üha vähem aega. Aga kui Enrico õppimine on korras, siis olgu pealegi jalgpall.”

2012 APRILL JALKA

Edinson Cavani Uruguay

Napoli

JALKA APRILL 2012

Foto: Claude Paris/AP/Scanpix

2012 APRILL JALKA

Foto: Igor Katajev/RIA Novosti/Scanpix

JALKA APRILL 2012

Permi Amkar

Eesti

Konstantin Vassiljev

2012 APRILL JALKA

Mathieu Valbuena Prantsusmaa

Marseille Olympique

JALKA APRILL 2012

Foto: Stefano Rellandini/Reuters/Scanpix

2012 APRILL JALKA

Foto: Olivier Morin/AFP/Scanpix

JALKA APRILL 2012

Milano Internazionale

Uruguay

Diego Forlan

eesti – el salvador

Pikad reisid aitavad teha koondises täiendusi Tänavuse aasta Eesti jalgpallikoondise esimese kohtumise eel tõstatati taas mõnelt poolt küsimusi, kas ja miks on vaja pidada sõprusmänge teisel pool Atlandi ookeani. Sellised mängud on treeneritele heaks võimaluseks read üle vaadata. madis kalvet, Postimees

elmisest suvest tekitas selliseid küsimusi Lõuna-Ameerika turnee, kus kohtuti Tšiili ja Uruguayga ning mäletatavasti koosnes peaaegu terve koondis noortest tulevikutegijatest. Sel aastal tehti avalöök Los Angeleses, kus alistati 2 : 0 El Salvador, kuid USAs oli kohal esinduslik rivistus meestest, kes tavapäraselt rahvus esinduse särgi selga tõmbavad. Mitme põhimehe puudumine andis aga siiski võimaluse ka noortele silma paista. “Alati ei pruugi vaid pikem reis sarnast olukorda tekitada, kuid viimasel ajal on niisugused variandid ette tulnud ja oleme seeläbi saanud palju uut infot,” tõdes Eesti koondise abitreener Janno Kivisild, kes märkis, et taolisi võimalusi pakub tõenäoliselt ka järgmine kogunemine. “Kuskilt peavad noored ka oma šansi saama ja selles mõttes on need kohtumised kasuks tulnud. Mai lõpp ja juuni alguses tuleb ka kindlasti selline aeg, kus võetakse kokku suurem mängijate ring.” Viimasel ajal šotimaa kõrgliigas Motherwellis palju furoori tekitanud 20aastasel Henrik Ojamaal jäi küll El Salvadori vastu rahvusesinduses debüüt tegemata, kuid peale tema on noori ja vihaseid ründajaid meil peale kasvamas teisigi. Nii on kaks viimast pikka koondisereisi andnud võimaluse ennast näidata samuti 20aastasele Joonas Tammele. Kui senise kolme kohtumise jooksul pole noor ründaja veel jalga valgeks saanud, siis peatreener Tarmo Rüütli kiidusõnad on pikakasvulise edurivimehe suunas alati kõlanud. “Tamme kohta saab öelda ainult positiivset – ta tegutses ründes meile väga

kasulikult,” tõdes Rüütli pärast võidukalt lõppenud kohtumist meeskonna hotelli tagasi saabudes.

Ojamaa juba El Salvadoris tuntud Samas oli sõnum Eesti jalgpallurite headest esitustest jõudnud teisele poole ookeani juba enne Los Angeleses peetud sõprusmatši. Nii oli El Salvadori ajalehe Elgrafico sulemehe Oscar Guerra esimene küsimus siinkirjutajale, kas šotimaal hästi mängiv Ojamaa ei tulnudki koondisega USAsse. Eitava vastuse järel tundis ta head meelt, et

kohal on New York Red Bullsi ridades hiilgav Joel Lindpere. Nii haaratigi mängu korraldajate poolt Lindpere ja Rüütli kohe pärast pikka lennureisi ja enne lõunasöögilauda istumist pressikonverentsile, kus tunti huvi eelkõige meie viimase aja heade tulemuste vastu. Seal said eestlased esimest korda pilgu heita ka Flex TV nimelisele karikale (pildil ülal), mis jäi pärast El Salvadori alistamist sinisärklaste valdusesse ja tuli seetõttu ka Maarjamaale toimetada. Enne seda õnnestus trofeega staadionil poseerida ka paarikümnepealisel Eesti koondise toetajaskonnal, kes oli jõudnud

Foto: Danny Moloshok/AP/Scanpix

Esimest korda kaptenipaela kandnud Ragnar Klavan (paremal) lõi oma koondisekarjääri teise värava. 2012 APRILL JALKA

eesti – el salvador

Äratundmisrõõm juba lennujaamas Viimases FIFA edetabelis rekordilisele 47. kohale kerkinud vutikoondis püüdis pilke juba lennujaamas. USA piiril passikontrolli järjekorras seistes teatas kõrvalreas olnud mees järsku, et ta teab, miks Eesti jalgpallurid on üldse teekonna nii kaugele ette võtnud. “Te olete siin, et mängida El Salvadori koondisega jalgpalli,” märkis mees ning viitas tõsiasjale, et samal ajal oli passikontrolli saabunud ka meie vastasvõistkond. Tegemist oli El Salvadorist pärit inimesega, kes igapäevaselt elas Los Angeleses. USA suuruselt teises linnas ja selle ümbruses on endale kodu leidnud umbes poole miljoni jagu sellest Kesk-Ameerika riigist (El Salvadoris elab umbes 6,1 miljonit inimest) pärit inimesi. Kui Eesti jalgpallikoondislaste ja meie meistriliiga vastu tunti elavat huvi, siis kõige raskem oligi elsalvadoorlastel mõista, et Eestis elab ainult 1,3 miljonit inimest ja Los Angelese ümbrusesse ei ole meie riigist väga palju elanikke kolinud. Samas väga tihti meie rahvuskaaslased seal sinisärklaste eduloole kaasa elada ei saakski, kuna viimati pallisid eestlased USAs ligi 18 aastat tagasi, kui Los Angelese eeslinnas Fullertonis kaotati 0 : 4 võõrustajate koondisele.

hiiglaslikule Los Angeles Memorial Coliseumile rahvuskaaslaste võidule kaasa elama. Kui USAs olid ründajatest kohal vaid Tamm ja Tarmo Kink, siis koondisekutset soovivad lähiajal välja teenida rohkem edurivimehi, kui on ühel käel sõrmi. Eelmises valiktsüklis kandsid peale Kingi väravaküttidest suurimat koormust mäletatavasti Jarmo Ahjupera, Kaimar Saag ja praegu vigastusest taastuv Sergei Zenjov. Lisades neile Rüütlilt kiidusõnu teeninud Tamme, komeedina šotimaal särama löönud Ojamaa, talvel Norra kõrgliigasse siirdunud Henri Anieri, Taani tippklubiga liitunud 19aastase Hannes Anieri ja Küprosel taas väravasoone leidnud vanameistri Andres Operi, siis tundub, et muret edurivi 40

JALKA APRILL 2012

Foto: Lembit Peegel mehitamisega ei tohiks nihkuma vajadus katsetada lähiaastatel tekkida. erinevaid võimalusi tulevi“Pigem on see rohkem ku tarbeks. selline luksusprobleem, kui “Praeguses olukorras tundub see igati loogiline,” meil on suurem hulk mänselgitas Rüütli. “Klavanil gijaid, keda koondisesse on selleks vajalikud võikutsuda,” arvas Kivisild. med olemas. Viimasel ajal “Viimase aja edulugu on on (Raio) Piirojal olnud kindlasti olnud Ojamaa mitmeid vigastusi ning see ning saab olema huvitav paneb mõtlema, mis saab näha, milliseks kujuneb El Salvadori meeskonna vimpel. edasi. Tulevikku vaadates tema roll koondises.” on Klavani kasutamine Väiksema koondisepakeskkaitsja kohal igati loogiline. Kindgasiga meestest alustas El Salvadori lasti ei tähenda see seda, et Piiroja võiks vastu algkoosseisus ka poolkaitsja Siim maha kanda. Tal on veel nii mõndagi Tenno, kes teenis küll kiidusõnu, kuid anda.” samas sai ka laita. Nii jagas peatreener Tennole enne kodumaale teekonna alustamist lennujaamas mõned õpetusPigem on see sõnad, mida tulevikus silmas pidada. rohkem selline luksus“Keskväljale ootaks edaspidi rohkem konkurentsi,” vaatas Kivisild tulevikku. probleem, kui meil on “Kindlad liidrid on meil olemas, kuid suurem hulk mängijaid, valikut võiks juurde tulla, et oleks ka põkeda koondisesse hitegijate puudumisel erinevaid variante.”

“

Klavan esimest korda kapten

kutsuda.

„

Ka leidis peatreener, et Klavani mänSamas aitavad pikemad reisid ja seeläbi suurem noormängijate arv kindlasti neil gitamine keskkaitses on igati mõistlik, kuna eestlastest tugevaimal tasemel ka paremini võistkonda sulanduda. klubijalgpalli mängiv mees täidab sar“Arvan, et meil on selline A-koondis, nast rolli ka koduklubis AZ Alkmaaris. kus õhkkond on meeldiv ja positiivne Abitreener Kivisilla sõnul on kõigil käining kõik uued mehed võetakse hästi kudel alati mingi mõte ja idee, et saada vastu,” märkis abitreener. “Kui peaks tulevikuks rohkem teadmisi erinevate olema korraga vaid üks või kaks uut võimaluste kohta. meest, siis toetatakse neid igati. Siiski “Klavan on näidanud kahes viimavõib neil olla emotsionaalselt kergem, kui ses koondisemängus (sama kohta täitis meeskonnas on rohkem omavanuseid ta ka Iirimaal peetud play-off’i kohtuja tuttavaid nägusid. Oluline on, et kõik mises – M. K.) ennast sellel positsioohästi läbi saaksid ja keegi ei tunneks end nil väga heast küljest,” sõnas Kivisild, kõrvale jäetuna.” kes märkis, et selliste omadustega Märgilise tähendusega oli kohtumine El Salvadoriga veel teistestki aspektidest keskkaitsjat polegi meil varem olnud. lähtudes. Nii kandis 2 : 0 võidumängus Foto: Madis Kalvet esimest korda kaptenipaela keskkaitses tegutsenud Ragnar Klavan. Varasemalt rahvusesinduses peamiselt vasakul äärel pallinud Klavanit sundis teisele positsioonile Eesti fännid on enamuses kohalikud eestlased.

eesti – el salvador “Ta tõuseb julgelt rünnakule ja annab seeläbi meile rohkem käike juurde.” Klavani positsioonimuutus tähendab eelkõige seda, et sellise stsenaariumi jätkumise korral haarab tema varasema koha Norras Sogndalis klubijalgpalli mängiv Taijo Teniste. Matšis El Salvadoriga tegigi ta vasakkaitses korraliku partii ning septembris algavas MM-valiktsüklis võib teda algkoosseisus näha tõenäoliselt tunduvalt tihedamalt kui viimases EM-valiksarjas.

Varasemast laiem valik Kui keskkaitses tegutseda eelistav Klavan peaks ka sügisel seda kohta täitma, siis kindlasti kerkib esile küsimus, kes võtab väljakul sisse tema kõrval paikneva positsiooni. Matšis El Salvadoriga tegi seda edukalt Alo Bärengrub ning play-off’i korduskohtumises Iirimaaga Taavi Rähn. Kindlasti ei saa unustada Piirojat ning noorematest mängumeestest on viimasel ajal tihtipeale Rüütlilt koondisekutse teeninud igapäevaselt Soomes palliv Mikk Reintam. Maha ei saa kanda ka Tallinna

d u

i KLi

iS niL eL

Stit

Lindpere õpetas meeskonnakaaslastele poseerimist El Salvadoriga peetud sõpruskohtumise eel oli eestlaste treeningule saabunud sündmusi jäädvustama väliseestlasest fotograaf Kuno Villand, kes soovis peale harjumuspäraste treeningupiltide teha koondislastest 93 000 pealtvaatajat mahutaval Los Angeles Memorial Coliseumi nime kandval areenil ka portreefotosid. Kui väljapakutud idee järel ükski harjutuskorrale saabunud jalgpallur poseerimise võimalusest kinni ei haaranud, siis lahendas olukorra kiirelt New York Red Bullsis kolmandat hooaega alustanud Joel Lindpere, kes teatas kaaslastele, et ta on ka varasemalt sellise asjaga kokku puutunud ja see

talle meeldib. Nii võttiski poolkaitsja kiirelt palli ja astus kaamera ette. Ülejäänud eestlased kogunesid samal ajal aga sündmuste käiku jälgima. Siiski sai üsna kiirelt selgeks, mille pärast oldi USAsse sõidetud. “Kas teeme trenni ka?” kostus fotosessiooni vaadanud koondislaste suust ning jätkati kahel korral olümpiamänge (1932 ja 1984) võõrustanud areenil üksmeelselt harjutuskorraga. Loomulikult kutsus Villand hiljem ülejäänud mehed samuti oma kaamerasilma ette ning jäädvustas nemadki fotolindile. Teiste seas ei pääsenud poseerimisest ka peatreener Tarmo Rüütli.

Levadia kaptenit Igor Morozovit, kes on samuti koondises teinud mitmeid korralikke etteasteid. “Valik on laiem kui aasta-kaks tagasi,” märkis Kivisild. “Mängijate arv, kelle

tegemisi pidevalt jälgitakse, on tõusnud. Loodetavasti õnnestub ka sellistel meestel, kes on vahepeal natuke nagu orbiidilt kadunud olnud, taas ringiga tagasi koondise ridadesse tõusta.”

VABANE KIIRESTI KÜÜNESEENEST KINDEL ENESETUNNE MYCOSANi, esimese spetsiaalse küünte mükoosi (seentõve) vastase preparaadi abil. AINULAADNE HARJAGA APLIKAATOR. Lihtne kanda küüntele, sealhulgas ka küünenurkadesse, ja neid ravida. Patenteeritud LÕHNATU preparaat. Kaasas küüneviilid + ravigraafik, mis tagavad kiire tulemuse ja võimaldavad jälgida tehtud edusamme. Sobib ka DIABEETIKUTELE.

Saadaval apteekides

2012 APRILL JALKA

raamat

Tiit Karuksi üheksa jalgpallilugu Spordiajakirjanik Tiit Karuks pani kaante vahele “101 Eesti spordilugu”. Jalgpall ei pea valiku üle nurisema, aga ilma urinateta ei saa läbi ükski raamatu retsensioon. Indrek Schwede

algpall ei saa kurta – Tiit Karuksi vastses raamatus “101 Eesti spordilugu” on tervelt üheksa lugu pühendatud jalgpallile. Seda on peaaegu kümme protsenti. Oodatult on enim esindatud raskejõustik (maadlus + tõstmine) 14 korraga ja kergejõustik 11 korraga. Võrdselt jalgpalliga on üheksa looga esindatud suusatamine, aga seda tänu ühele laskesuusa ja ühele kahevõistluse loole (vastavalt Kaija Parve ja Allar Levandi). Vahepealne kultusala, murdmaasuusatamine, peab leppima seitsme looga. Sama palju on lugusid korvpallist. Muidugi annavad osa lugusid mõttelisi lisapunkte paljudele aladele. Näiteks jalgpall saaks neid Kadrioru ja Kalevi staadioni lugude ning esimese telereportaaži eest, sest esimene rahvusvaheline telepilt toodeti Tallinn – Helsingi linnavõistlustelt jalgpallis. Samamoodi saaks rohkelt lisapunkte ka raske- ja kergejõustik. Huvitav, et üks mees – Harald Tammer – annaks lisapunkte nii raske- kui ka kergejõustikule ning jalgpallile. Tõstmises on mees maailmameister ja olümpiapronks, kuulitõukes olümpia kuues ning jalgpallis oli ta nii instruktoriks kui ka meie jalgpallileksika (värav, suluseis, nurgalöök jmt) isaks. Aegade muutumist näitab ka Karuksi subjektiivne valik: näiteks pärast Eesti taasiseseisvumist on alade edetabel tema raamatus selline: jalgpall ja murdmaasuusatamine on esindatud kumbki viie, kergejõustik kolme, korvpall kahe ning raskejõustik mitte ühegi looga. Kas Karuks on mööda vaadanud mõnest eriti olulisest jalgpalliloost? Ei ole. Muidugi võiks õrnalt uriseda, et miks pole eraldi lugu Evald Tipnerist või Lõvide poistemeeskonnast või kõigi aegade esimesest MM-valikmängust Eesti ja Rootsi vahel, kus eestlased tegid kolm võimsat avakäiku: lõid valikmatšide kõigi aegade esimese omavärava (Tipner), esimese värava 42

JALKA APRILL 2012

otse nurgalöögist (Leonhard Kass) ning esimese värava käega, mida kohtunik ei märganud (Richard Kuremaa). Aga see oleks pelgalt norimine. Karuksi valik on jalkasõbra tarvis väga hea. Kui astuda vutimätta otsast maha, saab Karuksi valiku puhul ka enamasti kaasa noogutada. Väga terane on telesaate “TV 10 olümpiastarti” valik. Tubli, et 1980. aasta Tallinna olümpiaregati puhul oli välja toodud selle regati kohalike korraldajate jaoks ahastamapanev tõsiasi, et esimest korda olümpiamängude ajaloos võisteldi okupeeritud territooriumil. Ise oleksin kaalunud eraldi lugu Heino Veskilast, kes 1937. aasta korvpalli EMil valiti sümboolsesse viisikusse ning kaks aastat hiljem oli EMi suurim korvikütt. Mõlemal korral sai Eesti 5. koha, mis on tunduvalt parem tulemus kui sellel kossukoondisel, kellest kirjutab Karuks: eelmise sajandi üheksakümnendatel oldi korra kuues ja korra ei pääsetud alagrupist edasi. Varasema koondise kasuks räägib ka asjaolu, et mõlemal korral kuu-

luti oma tasemelt Euroopa absoluutsesse tippu, 1937. aastal võeti protestiderohkel EMil rumalalt enda ametlik protest tagasi, mis tähendas, et pühiti vabatahtlikult suu puhtaks 1.–4. koha mängudest, kus taseme järgi kuulunuks Eestile kindel medal. Hilisem koondis ei suutnud end isegi sajaprotsendiliselt realiseerides sama tulemuseni küündida. Eraldi lugu väärinuks ka düünipoisid – Rahumäe liivadelt üles kasvanud võimas põlvkond, kes tegi kartmatult läbi Vabadussõja ning hiljem võitis Eestile olümpiamedaleid (Aleksander Klumberg-Kolmpere, Jüri Lossmann). Pluss tipptasemel panus erinevatele spordining elualadele. Kõik ülaltoodud urinad on n-ö maitseasi (mida on otse loomulikult kogu Karuksi valik). Aga arvestades autori valikuprintsiipe, on üks lugu siiski puudu. Ühinen spordiajaloolase Rein Järvaga, kes raamatu esitlemisel ütles, et maadleja Jaan Jaago pidanuks raamatus olema. Naljaga pooleks: Jaago on raamatus esindatud

Selline vastasseis ja lausa Tallinnas! Eesti jalgpallikoondis võõrustas 2009. aastal Brasiiliat. Kindel koht 101 Eesti spordiloo seas.

raamat pealkirjaga – “Seitsmekordne maailmameister” –, aga selle varjus on kirjutatud laskesuusataja Kaija Parvest, kelle seitsmest tiitlist viis on naiskondlikud. Jaago nimel on ka kolm Euroopa meistritiitlit. Jaagole ruumitegemine olnuks lihtsamast lihtsam: Karuksil on kolm järjestikust peatükki nimetustega “Eesti ise Barcelonasse!”, “EOK jätkab tööd”, “Eesti naasmine olümpiaperre”. Neist kaks viimast võinuks rahus ühes tükis avaldada.

“

Naljaga pooleks: Jaago on raamatus esindatud pealkirjaga – “Seitsmekordne maailmameister” –, aga selle varjus on kirjutatud laskesuusataja Kaija Parvest, kelle seitsmest tiitlist viis on naiskondlikud.

„

Eraldi lugu on Karuksil aastatel 1920–1940 ilmunud Eesti Spordilehest. Seal kirjutab autor, kuidas tal õnnestus aastaid tagasi soetada väljaande aastakäigud 1934–1940 ning ta on sealt “alati põnevat lugemist leidnud”. Karuks on enesele märkamatult üles tunnistanud, et varasemate Eesti Spordilehe aastakäikudega pole ta kas üldse tuttav või siis õige pinnapealselt. Võin kinnitada, et need ei jää põnevuselt alla aastatele 1934–1940.

Autor kirjutab, et Eesti Spordileht ilmus avanumbrist kuni viimaseni ajakirjaformaadis 21 x 28 cm. Et mitu korda “oli jutuks ajakirjast ajalehe tegemine, ent ajad, olud ja iseseisvusest ilmajäämine seda ei võimaldanud”. Tegelikult ilmus Eesti Spordileht ka ajaleheformaadis: alates 1924. aasta 13. numbrist kuni 1932. aasta lõpuni. Formaadid vahetusid: oli 26 x 36 cm ning ka 27 x 41 cm. Ning ka ilmumissagedus oli nädalalehelik: näiteks 1927. aastal ilmus 48, 1931. aastal vedas tänu topeltnumbritele välja 45 lehenumbrit. Autori lünklikest teadmistest meie spordiajaloo kohta annab tunnistust ka asjaolu, et talle on teadmata legendaarse ajakirjaniku Oskar Lõvi pseudonüüm Toomas Kivi. Paaril puhul tsiteerib Karuks ajakirjanik Kivi, lisamata, et tegemist on Lõviga (see piinlik viga on parandatud raamatu kaante vahele pistetud paranduste lehel). Ja kas ei johtu ka Jaan Jaago väljajäämine Karuksi valikust just seetõttu, et tal on tutvumata kahekümnendate aastate Eesti Spordilehega (loe: kahekümnendate aastate Eesti spordiajalooga)? Tegemist oli Jaago kuldajaga. Selsamal parandustelehel on juttu ka Eestis elavast kahekordsest vehklemise olümpiavõitjast Svetlana TširkovaLozovajast. Karuks rõhutab, et jättis ta teadlikult mainimata peatükis, kus on märgitud, et Eestis on kaks kahekordset olümpiavõitjat: Erika Salumäe ja Kristina Šmigun. Paraku jätab sõnastus Foto: Lembit Peegel

Karuksi vutivalik

Tiit Karuks on jalgpallist kirjutanud üheksa lugu: esimene jalgpallimatš (1909), esimene maavõistlus, esimene eestlasest vutiproff Arnold Pihlak, 1940. aasta 18. juuli mälestusväärne mäng okupantide surve all Läti vastu, Mart Poom Premier League’is, Lilleküla staadion, võit Venemaa üle, Eesti–Brasiilia Tallinnas ja võit Belgradis Serbia üle, millele järgnes imeline valiktsükli finiš.

lahtiseks, kas Karuks ei pea Tširkovat KAHEkordseks olümpiavõitjaks, sest seda on ta protokolliliselt (Müncheni OMil medalit talle kui varuvõistlejale ei antud) või ei pea Karuks teda EESTI sportlaseks. Viimane käsitlus oleks õige, sest Tširkova puhul polnud tegemist okupeeritud Eesti Vabariigi kodanikuga ning pealegi oli tema klubiline kuuluvus Eestis kahe olümpiakulla võitmise aegu väga ühemõtteline: Nõukogude armee. Minu arvates on täiesti ebaõnnestunud ka esikaas, millel on trobikond (vist sümboolne viide numbrile 101) anonüümseid suusatajaid – tegemist oleks kui mingi rahvaspordikalendriga või paremal juhul raamatuga, kus saab tutvuda uute meistersportlase järkudega, väljaandjaks Eesti NSV Kehakultuurija Spordikomitee. Aga see selleks. Raamatu vahel on CD-plaat, millel on katkend 1938. aasta Eesti–Läti maavõistlusest. Paraku ei selgu, kas tegemist on 20. juulil või 5. septembril peetud mänguga, mis mõlemad peeti Tallinnas. Reportaažikild mainib kuut Eesti ja üht Läti mängijat, kes kõik osalesid mõlemas mängus. Muuseas, lootsin CD-lt leida katke 5. septembri mängust, mis selgitas Balti turniiri võitja saatuse. Mul on kodus okupatsiooniajal raadiomajast väljasmugeldatud kohutava kvaliteediga kassetilint, millelt on meelde sööbinud Heino Mikkini hingeminevad sõnad, kui ta kommenteerib selle mängu lõpuminuteid ning hiljem kirjeldab, kuidas 12 000 Kadrioru staadionile kogunenud pealtvaatajat laulavad peaminister Kaarel Eenpalu dirigeerimisel spontaanselt Eesti hümni. Aga veel kord – jalgpallirahvas võib Karuksi valikuga rahule jääda! 2012 APRILL JALKA

Foto: Lembit Peegel

Siim Luts on oma sirkli lahti t천mmanud meistriliiga m채ngus N천mme Kalju vastu.

JALKA APRILL 2012

usutlus

Siim Luts

tahab võita välisliiga ja mängida tiitlivõistluste finaalturniiril FC Flora 23aastane poolkaitsja Siim Luts on Eesti meeste koondises mänginud viis mängu, kuid enamikule jalgpallisõpradele on noormees jäänud meelde kohtumisest Liechtensteiniga, kui ta löögist lendas pall vastaste väravalatti. Tabamuse korral oleks ta 1 : 1 viigiga lõppenud kohtumises olnud võidu sepistaja. Alver Kivi Kui hakata sinuga rääkima koondise mängudest, siis millest tuleks alustada? Ikka debüüdist Liechtensteiniga. Minu jaoks on oluline see, et ma treenerite valikusse kuulusin, sest tegu polnud ju suvalise C-koondisega. Olin siis ka meistriliigas hästi mänginud ja seepärast oli mul väga hea tunne, et ma kutse sain. Mängus Liechtensteini vastu vahetasid 76. minutil välja Tarmo Kingi. Juba paari minuti pärast said teha hea pealelöögi vastaste väravale, mis kahjuks tabas värava põiklatti. Kui hästi sul see olukord veel meeles on? Väga hästi. Pall kukkus Taavi Rähni jala ette, ta pani selle mulle täpselt löögi peale. Värava ees oli suur sebimine ka, aga pall oleks võinud ikka sisse minna. Tabamuse korral oleks võinud Eesti selle 1 : 1 viigiga lõppenud mängu võita ja sinust oleks saanud sellel hetkel vaata et rahvuskangelane? Tegelikult käis kõik selles olukorras nii kiiresti, seal polnud aega midagi mõelda. Muidugi oleks olnud hea lüüa kohe oma debüütmängus värav, aga midagi pole teha, nii ta läks. Kas lattilöök oli sinu jaoks ebaõnnestumine või lihtsalt ebaõnn? Eks ta selline kahevahel olukord oli. Minu süüd on seal ka muidugi natuke, sest oleks pidanud seda olukorda rahulikumalt võtma ja jalapealsega tugevalt lööma. Kogemuste vähesus andis ilmselt tunda. Kas koondisekaaslastega oli hiljem riietusruumis sellest lati väristamisest juttu ka? Pahasti küll keegi ei öelnud, rohkem õnnitleti debüüdi puhul. Mängujärgsel koondise õhtusöögil märgiti see olukord ilusti ära. Kokkuvõttes oli emotsioon siiski rohkem positiivne, kuigi me mängu ei võitnud. Kuidas sa õnnestumisi ja altminekuid üle elad? Eks ikka pärast kodus analüüsin oma mängu, aga sellist asja, et une ära võtab, küll pole. Kui on kehvasti läinud, siis muidugi mõtlen sellele, aga kui hästi läks, siis püüan järgmine

kord samamoodi või veelgi paremini teha. Mängida rahvuskoondises on igale jalgpallurile suur au ja kõik sellisele tasemele ei jõuagi. Kindlasti oli ka sul väikese jalgpallurina selline unistus. Kuidas reageerisid oma esimesele kutsele Eesti meestekoondisesse? Kutse oli mulle väga positiivseks üllatuseks. Vaatasin internetis selleks mänguks valmistuva koondise koosseisu ja avastasin sealt suureks rõõmuks ka enda nime. Võistkonnakaaslased FC Floras muidugi õnnitlesid, sest paar florakat said veel koos minuga Liechtensteini vastu mängimiseks kutse. Jalg värises, kui A. Le Coqil fännide ette jooksid? Ei olnud aega jalga väristada. Vahetusmängijate pingil istudes vaatasin, et rahvast on palju ja olemine on hea, aga hirmu väljakule minna ei olnud. Eriline tunne oli küll, aga üritasin enda mängu mängida. Noortekoondisega olin ju Prantsusmaa vastu mänginud ja ka seal oli palju pealtvaatajaid. Olukord oli õnneks mõnevõrra tuttav. Nüüd oled koondises mänginud juba viis kohtumist. Kuidas oled oma sooritustega rahule jäänud? (Mõtleb.) Ei oska öelda. Kindlasti pole ma rahul mänguga Hiinas, kus sain vigastada. Aga midagi päris hullu ka ei ole olnud. Olen aru saanud, et tempo on ikka midagi muud ja väljakul peab kiiremini tegutsema. Seni oled koondisekutse saanud siis, kui põhimängijad on mingil põhjusel eemale jäänud. Mis sul enda arvates puudu jääb, et koondisse lõplikult kinnistuda? Stabiilsusest. Võin teha hea mängu ja siis ära kaduda. Ma ei oska öelda, miks see nii on. Muidugi oleks aeg hakata lööma väravaid ja tehnilised oskused võiks ka paremad olla. Ja muidugi, värav on veel löömata? Kahjuks. Peab ära lööma. Mida treenerid on sulle rääkinud ja õpetanud? Peamine, mis nad räägivad, on see, et ei tohi endast välja minna, kui mäng ei õnnestu. Mäng kestab ju 90 minutit ja 2012 APRILL JALKA

usutlus

Foto: Lembit Peegel

Siim Luts Sünniaeg: 12.03.1989 Treenerid: Viktor Mets, Kristjan Vestung, Margus Luts, Karel Voolaid, Ivo Lehtmets, Zaur Tšilingarašvili, Tarmo Rüütli, Marko Lelov, Martin Reim

Klubid: Pärnu Tervis, Viljandi Tulevik, FC Flora Koondis: A-koondis 5 mängu, U23 2 mängu, U21 14 mängu

selle aja jooksul on võimalik uuesti üritada, vigu ja mängu parandada. Kas sa oled mängija, kes arvestab treenerite nõuannetega, või võtad nende märkusi tähenärimisena ja püüad tegutseda rohkem oma tarkuse järgi? Õige oleks kindlasti kuulda võtta ja õppida. Vahepeal muidugi on ka nii, kui mängijad arvavad, et nemad on need kõige paremad ja targemad. Tuleb ikka nõudmistega arvestada. Kes vanematest mängijatest on sellised autoriteedid, et kui nad midagi ütlevad, siis see sinu jaoks nii ka on. Vastuvaidlemist ei ole? Floras on nendeks kindlasti Karl Palatu ja Gert Kams, koondises Raio Piiroja ja Ragnar Klavan. Nemad on meeskonna autoriteedid, keda kuulatakse. Jalg on koondise ukse vahel. Tahad saada põhikoosseisu, lüüa väravaid ja jõuda finaalturniirile? Koondises on praegu palju häid mängijaid ees ja koosseisu saada on raske. Seni on mind ikka rohkem siis kutsutud, kui keegi ei saa tulla või on vigastatud. Tahaks lähiajal ikka nii heaks saada, et kuulungi koondisesse. Noortekoondistes oled sa kogemusi saanud ning mänginud ka näiteks inglaste ja prantslaste vastu. Oled näinud, kuhu pürgida. Aga kas nad mängivad tõesti sellist jalgpalli, milleni meie ei küündi? Foto: Lembit Peegel

Siim Luts Montevideo Centenario staadionil, kus 1930. aastal selgus esimene maailmameister.

Kindlasti võib nendega mängida. Eestis tuleb noori pidevalt peale ja meie tase ka kogu aeg paraneb. Ma küll ei näe ületamatu probleemina seda, et me neile kunagi vastu ei saaks. Mis sa arvad, kas peatreener Tarmo Rüütlil on põhjust sind pärast El Salvadori vastu näidatud mängu taas koondisesse kutsuda? See on treeneri otsustada ja kui ta näeb, et ma saan kasulik olla, siis miks mitte. Sain Salvadori vastu 20 minutiks peale ja kaks teravat olukorda suutsin luua. Ma ei tea, kas see on piisav. Oled kaks aastat järjest tulnud FC Floraga Eesti meistriks ja karikavõitjaks. Oled meie esiklubi põhikoosseisu mängija. Tänavuse hooaja avakohtumises Sillamäe Kaleviga lõid värava. Kõik on suurepärane ja kodukamaral enamat tahta pole vist võimalik? Praegu küll. Olen heas vormis ja minu taha ei tohiks küll midagi jääda. Kahjuks läks eelmine hooaeg vigastuse nahka, sest vasaku jala külgsideme rebend ei lasknud mängida. Kui Flora ka sel aastal kodus kõik ära võidab, siis pole vist Eestis enam kuskile pürgida? Hooaeg on pikk ja kõike võib juhtuda. Võtame mängu korraga. Konkurendid on tugevad ja tahavad ka võita. Keda konkurentideks pead? Ikka Nõmme Kaljut, aga Levadia, Trans ja Sillamäe Kalev võivad ka sekkuda, kui neil kõik õnnestub. Tahtmist neil igatahes on. Mis saab meistritiitli võitmisel määravaks? Stabiilsus. Sõltub, kuidas nõrgematega mängitakse ja omavahelistes derby’des konkurendid üle mängitakse. Välismaale tahad mängima minna? Muidugi. Vanus on ka selline, et mingid variandid võiks juba olla. Alustaks Skandinaavia või Hollandi liigaga, mulle need meeldivad. Inglismaa ja Hispaania oleks muidugi super, aga tuleb arvestada ka enda mängutaset ja olla võimete osas realist.

2011. aasta jaanilaupäeval Montevideos madistamas tulevase Lõuna-Ameerika meistri Maximiliano Pereira vastu.

JALKA APRILL 2012

2011. aasta jaanuaris käisid Hollandi klubi Vitesse’i juures testimisel, kuid siis veel kaubaks ei läinud. Mis puudu jäi? Ei oska öelda. Ma olin Türgis treeningulaagris ja harjutasin koos omavanustega, esindusmeeskonna juurde ma ei saanud.

Aga nägin endaealiste hollandlaste taseme ära ja midagi kohutavat seal küll ei olnud. Mida hollandlastelt õppisid? Trenni peab tegema, et paremaks saada. Ma ei tahaks öelda, et Vitesse’i laagris tehti rohkem trenni kui Eestis ja Floras. Meil on treeningud täiesti tasemel. Kuigi nende laagris olid rohkem taktikaharjutused, siis füüsiliselt ma neile küll alla ei jäänud.

“

Vaatasin internetis selleks mänguks valmistuva koondise koosseisu ja avastasin sealt suureks rõõmuks ka enda nime.

„

Kas sel talvel oli ka võimalusi? Ei olnud midagi kuulda. Aga põhjust ju polnud, sest ma ravisin enda vigastust ja kogusin vormi. Polnud mõtet üritada. Mõni mängija saab välisklubisse päris noorelt, teisel õnnestub see samm alles karjääri lõpus või jääb üldse tegemata. Millal on sinu jaoks see õige aeg? Selle hooaja järel tahaks minna taas proovima. Loomulikult peab selleks hästi mängima ja küll need variandid ka tulevad. Praegust vormi vaadates on kõik võimalik. Iga asi saab kord kusagilt alguse. Eestis on see tavaliselt nii, et eeskujuks on isa või vanem vend, või siis alustatakse koos sõpradega koduõues jalgpalli tagaajamisest. Kuidas ja kus sinu jalgpalluri tee alguse sai? Olen Paidest. Isa ja kaks onu mängisid juba jalgpalli ning seepärast ala valikus mul kahtlust polnud. Valikuvõimalusi Järvamaal siis eriti palju ei olnud ja nii ma Viktor Metsa juures Kehtnas alustasin. Seal olin kuni põhikooli lõpuni ja gümnaasiumisse tulin Tallinnasse jalgpallikooli. Siis hakkasin mängima Flora duublis Pärnu Tervises ja seejärel FC Floras. Kuigi pool aastat olin ka Viljandi Tulevikus, on koduklubiks olnud ikka Flora. Kes treeneritest on sinu arengut kõige enam mõjutanud? Martin Reim on mulle kõige rohkem andnud. Ta on mind arendanud füüsiliselt ja tehniliselt paremaks mängijaks. Tunnen, et just tema on mind palju aidanud ja mänguklassi tõstnud. Kes mängijatest on sulle eeskujuks? Eestlastest kindlasti Tarmo Kink ja Ragnar Klavan. Nad näitavad, kuhu on võimalik jalgpallurina jõuda. Maailmas loomulikult Lionel Messi, sest ta on lihtsalt väga hea mängija. Mis on see saavutus, kui sa aastate pärast karjääri lõppedes võid lastele ja lastelastele rahuloluga öelda, et vaat näete, mina tegin sellise asja ära? See hetk alles tuleb. Klubiga tahaks võita mõne tunnustatud välisliiga ja koondisega mängida tiitlivõistluste finaalturniiril.

Jalgpall ja maksud Jalka eelmises numbris käsitlesime jalgpalliklubi reklaami müümisega seonduvat. Juhul kui reklaam paigutatakse jalgpallimeeskonna bussile või vormile, siis tuleb jälgida, et 16 000 euro piirmäära ületamisel, tuleb jalgpalliklubil ennast käibemaksukohustuslaseks registreerida.

KMS § 3 lg 1 kohaselt on käibemaksukohustuslane ettevõtlusega tegelev isik. Juriidilise isiku õigusliku vormi osas seaduses piiranguid sätestatud ei ole. Seega ei ole vahet, kas isik on mittetulundusühing, sihtasutus, osaühing või aktsiaselts. KMS § 2 lg 2 täpsustab, et ettevõtlus on isiku iseseisev majandustegevus, mille käigus võõrandatakse kaupa või osutatakse teenust. Kui nüüd juhtub, et spordiklubi müüb reklaami rohkem kui 16 000 euro eest kalendriaastas, siis tuleb 3 tööpäeva jooksul esitada käibemaksukohustuslaseks registreerimise avaldus Maksu- ja Tolliameti kohalikule asutusele. Registreerimise avalduse saab esitada nii elektrooniliselt digitaalallkirjaga, kui ka paberkandjal piirkondliku maksu- ja tollikeskuse teenindusletti. Maksu- ja tollikeskus peab isiku käibemaksukohustuslaseks registreerimise otsuse tegema 3 tööpäeva jooksul. Juhul, kui isikut on vaja täiendavalt küsitleda või asjaolusid täpsustada, siis see tähtaeg nihkub. Registri number ja täpsem info registreerimise kuupäeva kohta riputatakse üles Maksu- ja Tolliameti kodulehele e-päringud rubriigi alla hiljemalt järgmisel päeval otsuse tegemisest. Teate registreerimise kohta leiab täpsemalt Eesti käibemaksukohustuslase numbri otsingu viite järgi. Otsida saab juriidilise isiku registrikoodi alusel, kas on juba kanne tehtud või mitte. Kui nüüd selgub, et Maksu- ja Tolliamet on jalgpalliklubi käibemaksukohustuslaseks registreerinud, siis loomulikult kaasneb sellega edaspidi ka käibedeklaratsioonide igakuise esitamise kohustus. Käibedeklaratsioon tuleb esitada maksustamisperioodile (kalendrikuu) järgneva kuu 20. kuupäevaks. Selleks kuupäevaks tuleb maksusumma ka maksuhalduri kontole kanda. Vajalikud kontonumbrid ja viitenumbrid leiab Maksu- ja Tolliameti kodulehelt. Siinkohal tuleb deklaratsiooni esitamise juures ära märkida, et käibedeklaratsioon tuleb esitada ka selle maksustamisperioodi kohta, kus reklaami müüki ei toimu. Ehk, siis kui käivet sellel perioodil üldse ei teki, siis see asjaolu deklaratsiooni esitamise kohustusest ei vabasta. Nullidega deklaratsiooni esitamine on vajalik, et maksuhaldur omaks infot maksumaksja tegevuse kohta. Ka see on vajalik info, kui müüki pole ja isik ei ole oma mitterahalisi kohustusi unustanud. � Tõnis Elling, mag.iur Grant Thornton Rimess Baltic on auditeerimise, raamatupidamise, maksu-, õigus- ja ﬁnantsnõustamise teenuseid pakkuv ettevõte, mis tegutseb Balti riikides alates 1992. aastast. Meie APRILL JALKA 47 esindused asuvad Tallinnas, Tartus, Riias, Vilniuses, 2012 Kaunases ja Klaipedas, kus klientide teenindamisele on pühendunud ligemale 130 professionaali.

peegli peegeldused

Improvisatsioon teemal “Head teed 2011”

lembit peegel

Enne kui Lembit Peegli fotokahur hakkab täistuuridel paugutama kodustel vutiväljadel, teeme lõpparve mulluste paremate piltidega. Vaatame, mida leidis Hannes Anier Elari Valmase pükstest, kes valmistusid vastu võtma meteoriidihoopi, mida otsis Martin Jõgi kunstmuruväljakult, hindame Gert Kamsi kaugushüppestiili jms.

Flora kaitses mullu edukalt tiitlit. Sellesse andsid teiste seas panuse Valeri Minkenen, Erik Midtgarden, Henri ja Hannes Anier, Sergei Mošnikov (Hannese rusika taga) ning Nikolai Mašitšev.

Kalju kollkipper Kert Kütt on järjekordset saaki püünisesse haaramas. Igor Morozovi (ja Levadia) jahiõnn jättis nad medalitest ilma. 48

JALKA JALKA APRILL APRILL2012 2012

Ta tuleb, ta tuleb, ta läheneb – Gert Kams, Karl Palatu ja Tarmo Neemelo jälgivad tundmatu meteoriidi maandumist emakesele Maale ning on valmis esimese löögi enda peale võtma.

peegli peegeldused

Florakas Hannes Anier (vasakul) tunneb huvi saarlase Elari Valmase pükste vastu, Valmase toimetamised jäävad meie eest varju.

Gert Kamsi kaugushüppestiili võiks lausa õpikusse panna. Levadia puurivaht Roman Smiško tabab otse kümnesse!

Tammeka mängija Martin Jõgi vaatab, kuidas Nõmme Kalju jalad üritavad palliga tema meeskonnakaaslaste eest pakku pääseda. 2012 APRILL APRILL JALKA JALKA 2012

ajalugu

Igor Netto – eestlasest Euroopa meister ja olümpiavõitja. II osa

Jätkame eelmises Jalkas alustatud lugu eestlasest Euroopa meistrist ja olümpiavõitjast Igor Nettost. Tutvume lähemalt tema venna Levi saatusega ning püüame selgust saada, kuidas vennad suhtusid kommunismi, mis võlus nende vanemaid. Indrek Schwede

gor Netto debüteeris NSV Liidu koondises 1952. aastal selle riigi esimeses sõjajärgses rahvusvahelises mängus Helsingi olümpial. Kaks aastat hiljem oli ta juba kapten ning neli aastat hiljem Melbourne’i olümpiamängude ajaks oli tema autoriteet vastuvaidlematu. Muidugi võtsid olümpiat tõsiselt üksnes sotsmaad ja nendestki mitte kõik. Näiteks Jugoslaavia saatis Austraaliasse juunioride koondise. Nõukogude ametlikus retoorikas ja enamiku fännide jaoks oli aga olümpiavõit toona kõlavaim tiitel. Tagasitee koju kestis 19 ööpäeva: kõigepealt laevaga Vladivostokki ja sealt rongiga Moskvasse. Pikal teekonnal tekkis palju tutvusi. Hiljem abiellusid olümpiavõitjad võimleja Lidia Kalinina ja Valentin Ivanov, kelle ühiselust sündis praeguselegi vutisõbrale ehk tuttav rahvusvaheline jalgpallikohtunik Valentin Ivanov noorem. Vladivostokist Moskvani tervitas vaimustunud rahvas oma sangareid. Enne Moskvat märkas Igor juhuslikult ajalehes oma isa surmateadet. Ta jättis selle enda teada ega hakanud kaaslaste peomeeleolu rikkuma. Kaks aastat hiljem tegi Netto debüüdi MM-finaalturniiril. Vigastus hoidis teda eemal kahest esimesest mängust ning viimases alagrupimängus Brasiilia vastu pandi ta siiski platsile, et leida vasturohtu tulevaste maailmameistrite keskväljatäht Didile. Traumast veel päriselt taastumata Netto jäi 50

JALKA APRILL 2012

Foto: Valeri šustov/RIA Novosti/Scanpix

Igor Netto Spartaki kaptenina 1962. aastal Helsinkis.

kahevõitlustes Didile alla, venelased kaotasid 0 : 2. “Didi on kahtlemata hea, aga kui poleks olnud mu vigastust, oleksin tal pasa keema pannud,” kommenteeris alati erakordse aususega silma paistnud

Netto. Nõukogude Liidu koondis pääses pärast võidukat lisamängu Inglismaa vastu veerandfinaali, kus ta kaotas Rootsile. Venelaste esinemist mõjutas kindlasti ka tõsiasi, et kaks nädalat enne MMi vahistati vägistamissüüdistusega

ajalugu edurivitäht Eduard Streltsov ja tema kaasosalised Mihhail Ogonkov ja Boriss Tatušin.

Olümpiavõit ja EM-tiitel 1960. aastal korraldati esimesed Euroopa karikavõistlused rahvusmeeskondadele ja alles tagantjärele tunnistati kaks esimest (1960, 1964) suurturniiri Euroopa meistrivõistlusteks. Algus oli nagu MMigi puhul osavõtuvaene. Osales üksnes 17 riiki. Kuid oli ka tugevaid meeskondi, nagu Tšehhoslovakkia, mis kaks aastat hiljem jõudis MM-finaali, aga mis poolfinaalis kaotas Netto juhitud venelastele 0 : 3. Oli alati tugev Jugoslaavia, mis võitis teises poolfinaalis prantslasi ja muidugi Nõukogude meeskond ise – tegemist oli selle hiigelriigi jalgpalli kuld ajastuga. Finaalis jäid sovjeedid kaotusseisu 0 : 1 ja neil oli õnne, et asi niigi oli. Riietusruumis märkis Lev Jašin: “Njah, jugod on tugevamad kui tšehhid.” “Jugod võivad olla tšehhidest tugevamad, aga nad pole tugevamad meist,” vastas talle Netto. “Vaja on lõpuni võidelda, poisid.” Grusiin Slava Metreveli viigistas ja edaspidi olid lõunaslaavlased pideva surve all, mille korraldas keskväljapaar Netto–Voinov. Lisaajal lõi võiduvärava Viktor Ponedelnik. Netto valiti turniiri sümboolsesse koondisse. 1962. aasta MM-finaalturniiril osales Netto koondise kõigis neljas mängus: alistati Jugoslaavia 2 : 0, viigistati 4 : 1 eduseisust Kolumbiaga 4 : 4 ning juba kirjeldatud Netto fair play mängus Uruguay 2 : 1. Veerandfinaalis kaotas Nõukogude Liit korraldajamaa Tšiilile 0 : 2. Selles mängus juhiti vägesid otse Moskvast: treenerid ei tahtnud väravasse panna vigastatud Jašinit, kuid spordikomiteest tuli karm käsk – väravas peab seisma Jašin. Seisiski – kui vastaste kaks suurepärast kauglööki võrku vuhisesid. See MM sai Netto luigelauluks koondises. Korraga oli temast saanud veteran. Järgmisel aastal kutsus uus peatreener Konstantin Beskov teda veel korra CCCPi au kaitsma ja tegemist on Eesti jalgpalliajaloo märkimisväärse mänguga, sest selles 22. mail Moskvas toimunud kohtumises oli Netto kõrval algrivistuses Georgi Rjabov. 1938. aastal Tallinnas Eesti Vabariigi kodanikuna sündinud ning praeguseni eestlannast abikaasaga Moskvas elav ja eesti keelt

kõnelev Rjabovile oli see 75 000 pealtvaataja ees toimunud mäng Rootsi vastu debüüdiks koondises. Nõnda esindasid Nõukogude Liidu vutikoondist ühes mängus eestlane, kes ei osanud eesti keelt ja pidas end venelaseks ning venelane, kes oskas eesti keelt ja oli meie riigi sünnijärgne kodanik! Paraku mäng kaotati 0 : 1. Rjabov mängis veel koondise eest 1964. aasta 1 : 0 võidumängus Uruguay vastu, 1965. aastal MM-valikmängudes Walesi (2 : 1) ja Taani (6 : 0) vastu, kuid kukkus MMile sõitvast koondisest välja pärast usaldusekaotust mängus Brasiilia (0 : 3) vastu, kui ta ei tulnud toime jalgpallikuningas Pelega. Nettole korraldati sümboolne hüvastijätt koondisega 16. mail 1965, kui ta oli Moskvas 40 000 pealtvaataja ees Austria koondise vastu väljakul esimesed viis minutit. Aasta hiljem pidas Netto viimase mängu Moskva Spartaki eest.

“Õhtul, kui Igor jõudis pärast lahkumismatši koju, lebas ta vaikides diivanil, pea pööratud seina poole,” on meenutanud abikaasa Olga Jakovleva. “Püüdsin teda üles raputada, rääkisin, et elu pole veel lõppenud, aga ta ei reageerinud. Peaaegu terve kuu aja jooksul, kui koju jõudsin, tabasin ta diivanilt lamamas vaikse, osavõtmatu ja unisena. Alles paljude aastate järel rääkisid Igori sõbrad, et ta ei tahtnud toona lahkuda, lootis veel mängida. Aga teda sunniti.”

Keerulised suhted vennaga Igori ja Levi suhteid varjutas teatud aja sõjas juhtunu: nõukogude sõjafilmidest tiivustunud Lev kuulus põlvkonda, kes läks sõtta rõõmu ja lauluga. Kuna tal oli passis rahvusena märgitud eestlane, visati ta pärast põgusat ettevalmistust, ilma ühegi treeninghüppeta (!) ja sajagrammise viinasuraka toel 1944. aastal langevarjuga alla sakslaste poolt okupeeritud Eestis. Grupis oli ka eestlasi, kelle seltsis Levi roosteläinud emakeel kiiresti taastus. Meeste üllatuseks selgus,

Igorile meeldis lõhkuda

Jalgpalliväljaku keskel meeldejäävalt ja tõhusalt kombinatsioone punuv Igor Netto polnud lapsepõlves tingimata ülesehitav natuur. Vend Lev on meenutanud, kuidas väikesele Igorile meeldis mänguasju lõhkuda. Kuidas vend istus nääride ajal kuuse all ja lausa nõudis: “Levuška, anna mulle midagi, ma lõhun ära!” “Võtab haamri ja lõhub ära, mõistate?!” kommenteeris Lev. “Minul oli vastupidi: tahtsin alati midagi teha, meisterdada, aga temaga oli selline lugu, et tuli anda talle midagi lõhkumiseks.”

Igor Netto vandus eesti keeles

Igor Nettoga puutusid meie jalgpallurid tipptasemel kokku 1961. aastal, kui Tallinna Kalev mängis Nõukogude Liidu meistrisarjas (aasta varem oldi Moskva Spartakist erinevas alagrupis). 5. augustil võõrustas Kalev kuulsat Spartakit Komsomolinimelisel (praegusel Kalevi) staadionil, kus kuulsa Netto vastu tegutses kalevlaste paremkaitsja Vladimir Dubrovski. “Kuulsin temalt väljakul mõningaid eestikeelseid lauseid,” rääkis Dubrovski Jalkale tänavu veebruaris. “Näiteks määrati karistuslöök ja ta ütles “Kurat!”. Olin imestunud, et ta on ju ikkagi Moskva Spartaki mängija ja korraga räägib eesti keeles! Siis ma ei teadnud, et ta on eestlane. Netto nime järgi sain aru, et ta on välismaalane, aga et ta räägib eesti keeles ... Kui läksime duširuumi ja sellest tuli omavahel juttu, siis selgus, et ta on eesti päritolu.” Vladimir Dubrovski sõnul oli Netto puhul tegemist maailmaklassi mängijaga, kes säraks oma mänguga ka nüüdisaegses jalgpallis. “Ta mängis suurepäraselt!” pole Dubrovski kiitusega kitsi. “Sain seda omal nahal tunda, kuidas ta võis sinust kiiresti mööda mängida. Ta mängis hästi ka peaga ning palli äravõtmises oli samuti väga hea.”

2012 APRILL JALKA

ajalugu

Käis mitu korda Eestis

Igor Netto käis jalgpallurina ka Eestis. Näiteks 1961. aastal, kui Tallinna Kalev mängis Nõukogude Liidu meistrisarjas ja kohtus Tallinnas Komsomoli-nimelisel staadionil Moskva Spartakiga. Väljakuperemehed asusid kohtumist üllatuslikult 2:0 juhtima, kuid moskvalased suutsid lõpuks siiski viigistada 2:2. Nõukogude Liidu (Moskva) veteranide koondis käis mängimas erinevates provintsilinnades, kus endiste kuulsuste nägemine oli suur asi. Mitmel aastal käidi ka Eestis. Näiteks 1976. aastal mängisid Moskva veteranid (kapteniks Igor Netto) Kohtla-Järvel, kus 10. juulil mängiti Balti turniiriks valmistuva läbinisti venestunud Eesti NSV koondisega Narvas väravateta viiki. Järgmisel päeval alistati Eduard Streltsovi väravast 1:0 Eesti NSV meistriliigas palliv Kohtla-Järve Keemik, mida tugevdasid kolm Sillamäe Kalevi mängijat. “Sellise elanike arvuga linna kohta on teil üsnagi hea meeskond,” lausus kaptenipaela kandnud Igor Netto Kohtla-Järve ajalehele Leninlik Lipp. “Nad mängisid hästi ja oskuslikult. Meeskonnas on häid mängijaid. Puuduseks võib lugeda, et rünnaku edukaks lõpetamiseks ei jätku meestel meisterlikkust ega tarmukust. Teil on hea staadion. Linn on suurepärane, väga palju on rohelust.” Abikaasa Olga Jakovleva sõnul oli Netto sellistest väikelinnades korraldatud kommertsmängudest väga huvitatud, sest selle eest maksti 50 rubla ja Nettol oli heameel selle üle, et sai jälle oma jalgadega raha teenida. Samuti kohtuda vanade kamraadidega, tunda end omas elemendis ja olla valitud kapteniks. Kui Netto sellistes mängudes välja vahetati, ta solvus. Abikaasa oli selliste mängude vastu, sest sageli lõppesid need traagiliselt: 1981. aastal suri ühel sellisel veteranide mängul 54aastaselt otse väljakul Melbourne’i olümpiavõitja Nikolai Tištšenko ja kolm aastat hiljem suri 58aastaselt pärast mängu olümpiavõitja Sergei Salnikov. Kui Olga Jakovleva kuulis Tištšenko surmast ja sellest, et sageli mängisid veteranid raha pärast ka kaks mängu päevas, kusjuures asja juurde käis muidugi napsutamine, pani ta sellistele mängudele veto. Pärast väikest vahepidamist hakkas Netto uuesti neist osa võtma.

et Eestis polegi nõukogudemeelset partisanivõitlust, mida neil oli ülesandeks tugevdada. Järgnes vangikukkumine vägagi huvitavale seltskonnale: mehed jooksid sulaselge vene keele peale sülle natside vormis tegutsevale Pihkvast pärit karistussalgale. Levi rühma komandör suri tema silme all, kui oli enesetapuks lõhanud granaadi ja jõudnud hüüda: “Za rodinu, za ...!” (Kodumaa eest, ... eest!). Lev on kindel, vaenlase kuulidest sõelapõhjaks tulistatud komandöril jäi ütlemata: “Stalini eest!” Kohe tema kõrval sai surmava kuuli veel üks kaaslane. Komandöri kombel tahtis tegutseda ka Lev, kuid järsku kangastus tal silme ees pilt emast. Kuidas rindele sõitva Levi väeosa oli peatunud korraks Moskvas ja kuidas Lev korraks omavoliliselt jaama lähedal asuvasse koju põikas ja kuidas ta nägi toas õmblevat ja nutvat ema. See äkkmõte emast päästis ta elu. Ta oli juba tõmmanud splindi peosolevalt granaadilt, aga viivitas, viskas granaadi eemale ja juba kostus: “Käed üles!” Lev pääses surmast mõne sekundi jooksul kolmel korral: jättis enese granaadiga õhku laskmata, siis lõi üks vaenlane Levi sihtival kaaslasel püssi palgest ja siis takistas kohalejõudnud Saksa ohvitser kirvega vehkivat verejanulist eestlast, kes tahtis “piimahabemest vabastajale” otsa peale teha. Esimesel ülekuulamisel nägi Lev

sakslaste käes nimekirja neljast lennukitäiest langevarjuritest, keda Nõukogude pool kavatses ja osaliselt oli jõudnudki Eestis alla visata. Talle oli asi selge: see oli reetmine. Keegi täitis Moskvas plaane ja lasi ükskõikselt Eestis kindlasse surma visata noori kodumaa teenimisest vaimustunud noori sõdureid. Järgnes vangilaager Daugavpilsis, kus kohalikud elanikud Levi ja teisi vange kividega viskasid ja karjusid: “Stalini bandiidid!” Lev tunnistab, et sel hetkel tundis ta isegi uhkust: ta on kõik teinud õigesti. Järgnesid vangilaagrid Saksamaal ning igal sammul koges Lev, kui vähe tema kommunistlik kodumaa hoolib oma inimestest. Ta kirjeldas, kuidas teistest rahvustest vange toetas ja toitis nende maade Punane Rist, aga venelased nälgisid ja kui nad teistest vangidest ärapõlatud toidu kallale tormasid, hüüti neile parastavalt: “Vene sead!” Sõja lõpul sattus Lev maatööle ühe Saksa pere juurde, kus sõjas abikaasa kaotanud perenaine palus Levil alatiseks nende juurde jääda. Naine, kel oli 16aastane tütar, ütles Levile, et Venemaale naasmisel ootab teda Siberi vangilaager. Täpselt nii läkski. Kolm aastat tagasi kodumaale jõudnud ja armees teenimist jätkanud Levilt peksti ja piinati 1948. aastal välja kõige absurdsemaid süüdistusi. Lev nõustus lõpuks omaks võtma komandöri tapmiFoto: RIA Novosti/Scanpix

Igor Netto (vasakul) ja Lev Jašin Tšiilis Arica linnas kohaliku kangelase Bernardi O’Hegginsi monumendile lilli asetamas.

JALKA APRILL 2012

ajalugu Nettot nuhiks, mida näitavat ka asjaolu, et meeskonna kapten ei joonud koos teistega viina. Samas kirjutab California ülikooli ajalooprofessor Robert Edelman oma raamatus Moskva Spartaki ajaloost (“Moskva Spartak. Tööliste riigi rahvameeskonna ajalugu”), et pärast treeningut armastanud spartaklased käia ühes heas restoranis söömas ning kamba peale joodud ära ka mõned pudelid veini. Netto eelistanud valget veini. Seesama Edelman, kelle raamatu teemaks on pigem Venemaa 20. sajandi ajalugu läbi Spartaki prisma ja kelle 23-leheküljeline kasutatud kirjanduse nimekiri on aukartust äratav nii pikkuselt kui ka kvaliteedilt (ära on märgitud koguni üks Peeter Tulviste artikkel), näib Riordani usaldavat. Samas on Michigani ülikoolis töötav Lewis Siegelbaum välja uurinud, et Riordani mälu on teda alt vedanud või mees lihtsalt valetab. Ajakirjas Soccer & Society (3/2010) kirjutab ta, et mängud, milles Riordan mäletas end britina Spartaki eest Nõukogude Liidu kõrgliigas mängivat, toimusid hoopis teistel aegadel. Ja Riordani poolt värvikalt kirjeldatud mäng Spartaki ja Toshkendi Pahtakori vahel toimus Moskva asemel hoopis Toshkendis! Siegelbaumil on õigus. Veelgi enam: pilk ajalehte Sovetski Sport näitab, et neis mängudes Eeordahnov (Riordani mängijanime inglispärane kirjapilt – I. S.) ei osalenud. Riordan rõhutab, et Netto oli meeskonnas oma meeleolult, ülalpidamiselt ja jutu poolest kui kõrgema parteikooli lektor, kes ajas suust kommunistlikku pläma. Aga Londoni ülikooli Birkbecki kolledži ajalooprofessor Orlando Figesi, kes on uurinud teisitimõtleja Lev Netto saatust, andmetel astus Igor Netto komparteisse alles 1966. aastal – aasta enne karjääri lõppu. Tundub, et muidu kompetentne Robert Edelman on Riordani puhul ilmutanud vähest allikakriitilisust. Nõukogude tegelikkus ja nõukogude inimeste mentaliteet on paras müstika. Nii näiteks astus GULAGi õudused läbi teinud Lev Netto samuti komparteisse ja pole sugugi kindel, et Igor Netto oli vaiEestlane Igor Netto (paremal) kätleb 1958. aastal MM-il Brasiilia koondise kapteni Belliniga. mustuses kehtivast korrast. Lev

se ja kaaslaste reetmise pärast seda, kui Foto: internet kaasmaalastest piinajad olid ähvardanud kohale kutsuda tema veendunud kommunistidest ema ja isa, kelle silme all poeg nagunii kõik üles tunnistab. Talle, 23aastasele noorele mehele määrati 25 aastat sunnitöölaagrit pluss 5 aastaks kodanikuõiguste äravõtmist. Temasuguseid oli kümneid tuhandeid. Krasnojarskis astus oma kodumaas pettunud Lev 1949. aastal põrandaalusesse Venemaa Demokraatlikku Parteisse ja 1953. aastal Norilskis osales ta GULAGide ajaloo kõige suuremas vangide vastuhakus, milles ligi 20 000 sunnitöölist kuulutas välja streigi. Lev Netto sõnul Igor Netto (vasakul) võidukas OM-finaalis Jugoslaavia vastu. viis mässule pärast Stalini surma alanud vangivalvurite terror: tõenäoliselt oma vajalikkuse tõestamiseks provotseeriti gigem ausalt ja olgem eeskujuks noorele põlvkonnale.”” vange ja korraldati siis pesuehtsaid taSamas nimetab Riordan Netto mänpatalguid, mille käigus tulistati surnuks kõik ettejäävad relvitud vangid. gustiili kultuurseks ja tunnustab teda aususe eest – kui palju aastaid hiljem Lev vabastati ennetähtaegselt 1956. Moskvas kohtuti, küsinud britt, kuidas aastal ja ta jõudis ära näha samal aastal Netto mäletab tema mängu. Ja vastus surnud isa, kes polnud kunagi kaotanud oli enam kui otsekohene: “Sa polnud usku oma pojasse ja kelle käsi oli mänpiisavas füüsilises vormis, olid rahuldav gus poja varases vabanemises. Samas oli õhus ja aeglane murul.” isa ausameelse kommunistina lahkunud Netto polnud rahul perestroikaga. ministeeriumitöölt tehasesse, sest ei Ta arvas, et venelased vajavad kõva pidanud kohaseks töötada riigiasutuses, kätt ja Gorbatšov riskib kaotada sotkui tema lihast poega süüdistatakse sellesama riigi reetmises. Isa ümberasumist sialismi saavutused. Riordan kirjutas, et spartaklane Gennadi Logofet pidas teisele tööle ja hingepiinu näinud Igor suhtus seetõttu venda mõnda aega umbusklikult. Perekond Foto: internet oli valmis selleks, et riigireeturi vennana ei pääse Igor välismaale mängima. Seda siiski ei juhtunud.

Suhtumine kommunismi Briti kommunist Jim Riordan kirjeldab oma raamatus “Seltsimees Jim. Spioon, kes mängis Spartakis” (vt Jalka 2/2010), milline veendunud kommunist oli Netto. Enne mängu pidanud Netto kõne, mida Riordan meenutab: “Ta rääkis silmanähtavalt mitte kui kapten, vaid kui meeskonna komsomolisekretär. Kõne kõlas ligilähedaselt nii: “Seltsimehed, me peame alati ülal hoidma Nõukogude jalgpalli au. Spartaklased peavad astuma sotsialistliku töö kangelaste ning vapra Kreeka orja ja revolutsionääri Spartacuse jälgedes. Män-

2012 APRILL JALKA

ajalugu Fotod: Juri Somov/RIA Novosti/Scanpix

on meenutanud, kuidas pärast enne sõda 1940. aastal vastu isa surma kohtuti sageli ema tema tahtmist suurtükikooli juures ja kord olnud Igor kriitija lausus seal ühele ohvitserile: line, kuidas N Liidus suhtuvad “Meie, kommunistid, peame ametiisikud sportlastesse. Ema ka oma lapsed suunama sellele meenutanud seepeale oma teele, mida ise käisime.” suurt iidolit Lev Trotskit, kes “Olen patune, et minust ei kord ilmselgelt Stalinit silmas saanud tema eksiarvamuste ja pidades lausunud: “Jah, Venepimeduse järglast,” rääkis Lev. maa surutakse jõuga põlvili.” “Minust sai nägev inimene. Millele Igor vastas küsimuJust selline, nagu inimene sega: “Aga kas sina arvad, et peabki olema. Ma ei loonud ... et kui Stalini asemel olnuks endale iidolit.” Trotski, olnuks parem?” Viimased eluaastad Ema ei vastanud midagi. Alzheimeri tõvega Igori kohta arvas aga Lev, et kui vend nii juba küsis, siis 36aastaselt pensionile siirdunud ilmselt ei sõltunud tema arIgor Nettole anti tõend, mis vates midagi inimesest, vaid lubas tal tasuta külastada kõiki väärast riigikorrast. riigis toimuvaid mänge. KorraJim Riordan annab mõista, ga, üheksakümnendate alguses, et Netto võimutoetav käitutõkestas nooruke piletikontrolör mine võis olla tingitud tema Netto tee: “Meie staadionil kehrängast saladusest: vend Lev tivad uued pääsmed. Teie oma oli vangilaagris kinniistunud enam ei kehti. Astuge kõrvale.” dissident. Või nagu Robert Netto, keda pealekasvanud Edelman tabavalt tähendab: põlvkond enam ei tundnud, 22. jaanuaril 1990 Moskvas jalgpallimänguga oma 60. sünnipäeva tähistamas... “Netto puhul ei tea me kunagi, solvus ega läinud kusagilt uut kas mõni tema teguviis polnud tõendit küsima. Alles hiljem, põhjustatud tema venna juühel veteranide turniiril tuli riidilisest olukorrast või tema see jutuks Nikita Simonjaniga, üldiselt ogalisest iseloomust.” kes hankis uue pääsme. Ta tegutses mitmel pool Nettode isa jäi aga hoolimata välismaal treenerina, aga erilise silmakargavatest faktidest elu eduta. Spartakis sai ta tööd lõpuni truuks kommunismile. üksnes abitreenerina põhiLapsed märkasid, et erilise hoomeeskonna juures või noorlega hoidis ta oma parteipiletit, tega tegeledes. Tõenäoliselt mille ta vannimineku ajaks sai saatuslikuks tema okkaline madratsi alla peitis! Kuigi ta silkarakter ja otseütlemine. mad pidid avanema pärast pariDemokraatiatuulte puhudes mate sõprade ja võitluskaaslaste otsustas Spartaki juhtkond, öist ja salajast kadumist, kuigi ... ja sealsamas – äravahetamiseni sarnane Hollandi kuulsuse Johan Cruyffiga – et 1989. aasta hooajaks valigu ta pidi üle elama, et tema pojast autogramme jagamas. mängijad endile ise treener. tehti kodumaa reetur, kuigi elas Igor Netto miinuseks oli tema ise kolmekümnendate lõpul keeruline isiksus. Mängijad valisid Oleg pidevas vahistamishirmus, nägi ta üksnes oma 2004. aastal antud intervjuus, et Romantsevi ... seda, mida tahtis näha. Pärast Levi naasmõtles ometi: “Püha jumal, kas sa oled “Tead, Leva,” rääkis Igor vennale. mist ei pärinud isa ega ema poja kannatõesti nii rumal, et arvad, et ... välismaal “Meie jalgpallis on välja kujunenud tuste kohta. Kui Lev isaga tema viimastel või seal, kus on kapitalistid, et seal sõitreeneritest ja alaliidu ametnikest terelukuudel mööda Moskva tänavaid jaludavad ja kõnnivad kõik munakividel. ve klann. Seal peseb käsi kätt ja mind tas, lausus isa korraga Leningradi hotelli Sa ei tea üldse, kuidas seal elatakse, aga sinna ringi ei lasta. Olen ju otsekohene lähistel: “Vaata, Leva, milline hea ja ilus hindad seda, et nüüd tuli Nõukogude inimene, räägin tõtt näkku. Ja kokkuasfalt siia on pandud. Aga tsaariajal oli võim ja kõik muutus heaks, et elu kulgeb leppemänge, mis on praegu käimas, siin munakivisillutis ja kui siin voorimeuutmoodi. Vot. Tähendab, et ta uskus nii mängida ei taha. Nad mõistavad, et hega sõitsid, siis raputas see sisemuse läbi. pimesi sellesse, mida tegi Nõukogude minuga saab neil raske olema.” Vaat mida Nõukogude võim tegi!” võim. Seda, et ta (Nõukogude võim) visNetto kõige kuulsam õpilane on SparLev säästis sellistel kordadel isa ega kas Venemaa ... kuristikku. Seda, et ta ...” taki süsteemis üles kasvanud Igor šalihakanud temaga vaidlema, aga seletas Lev meenutas, kuidas isa viis ta 54

JALKA APRILL 2012

ajalugu mov, kes oskas olla oma õpetajale tänulik. Olga Jakovleva sõnul lahutati abielu 1987. aastal hetketuju ajel, omast rumalusest. Levi arvates oli lahutuse üheks põhjuseks hoopis Igorit tabanud Alzheimeri tõbi. Elu viimastel aastatel ei saanud teda enam üksi jätta, sest ta võis näiteks gaasi lahti unustada. 1996. aastal helistas Olga ja ütles, et peab sõitma gastrollile, aga Igor ei saa üksi kodus hakkama. Lev, kes elas kolmetoalises korteris koos naise, tütre, tütremehe ja nende kahe lapsega, otsustas seepeale venna enda juurde elama võtta. Kuuldes Netto olukorrast, aitasid vanad võistluskaaslased Nikita Simonjan ja Aleksei Paramonov Nettol saada uue korteri, kuhu kolisid Igor, Lev ja tema naine. Paar-kolm aastat enne surma tegi Igor vennale ettepaneku minna külla emale, kes oli surnud 1977. aastal. Alles siis, kui Lev näitas vennale fotot, kus viimane jätab emaga matustel hüvasti, jäi Igor venda uskuma.

“

Netto polnud rahul perestroikaga. Ta arvas, et venelased vajavad kõva kätt ja Gorbatšov riskib kaotada sotsialismi saavutused.

„

Andrei Starostini matustel pidas Igor Netto hingemineva kõne, aga kui ta õhtul telerist matuseid nägi, hõikas ta venda ja vennanaist: “Leva! Ljuda! Kas kuulsite: Starostin on surnud! Aga mina ei teadnudki ...” Olga Jakovleva, kes elab ja näitleb tänini Moskvas, auks peab ütlema, et 1997. aastalõpuõhtu soovis ta veeta koos endise abikaasaga. Paraku tabas Nettot insult. Järgnes pikk periood haiglas, mil Netto juures valvasid tema vend ja venna abikaasa Larissa. Kui nende jõud rauges, palusid nad jälle abi Simonjanilt. Venemaa jalgpalliliit andis raha põetaja palkamiseks. 1999. aasta märtsis Igori olukord halvenes järsult. Vend helistas Aleksei Paramonovile, kelle abiga saadi koht korralikku sõjaväehaiglasse – kolitagu sisse homne päev! Seda ei läinudki enam vaja. Igori olukord halvenes veelgi ja nelja päeva pärast see eesti rahvusest suur Vene jalgpallur suri.

Kahestunud Lev Netto Kuigi Lev Netto pettus täielikult kommunismis, näitab tema elulugu kujukalt 20. sajandi nõukogude inimese kahestumist. Pärast GULAGi õudusi astus Lev Netto kolmandat korda komsomoli ja seejärel kommunistlikku parteisse, kuhu vastuvõtt kujunes inimlikult liigutavaks, kui keegi päris, kas me võtame oma ridadesse vastu ikka õige inimese ja seepeale tõusis saalis pahameeletorm. Hiljem on Lev Netto väljendanud end kommunismi suhtes hävitavalt, märkides, et mingit nõukogude võimu polegi olnud, sest võim on olnud kommunistide käes. Et Nõukogude Liit rajati jõu ja tääkide abil ning nende najal teda ka koos hoiti. Et nõukogude võim oli esimene inimvihkajalik süsteem inimkonna ajaloos. Et Euroopa ei võtnud seda omaks, vaid viskas selle kasvaja heasüdamlikule Venemaale. 18. aprillil 2005 vastas kahe tütre isa Netto segaselt ja põiklevalt intervjueerija Aljona Kozlova poolt esitatud küsimusele, kas tal sõja ajal Eestis olles ei karanud kordagi pähe mõtet asuda võitlema Eesti iseseisvuse eest, kuna Eesti meelitati Nõukogude Liidu koosseisu vägivaldselt: “Ei, ei. Ma arvasin, et see asi on tehtud ja kõik ning kuidas meid ikkagi nimetati – stalinistlikud bandiidid.” Eesti poliitilisest saatusest rääkimist on Netto üritanud vältida ja neil

Foto: Anton Denissov/RIA Novosti/Scanpix

Lev Netto 21. aprillil 2011 Moskvas.

vähestel kordadel, kui ta seda teemat on puudutanud, on ta ikka väitnud, et eestlased jagunesid kaheks: ühed tahtsid ja teised ei tahtnud nõukogude võimu. Aasta pärast vabanemist (1956) abiellunud ja 1958. aastal rehabiliteeritud Lev Netto on öelnud, et ta väldib sõna “nõukogude”. Torkab silma, et Venemaad nimetab ta isamaaks. Samas on ta nimetanud oma esimeseks kodumaaks Moskvat. Ja teiseks kodumaaks ... Norilski, mis kujunes tema ülikooliks ja uuestisünni paigaks. Venemaa suhtes on Netto aga pessimistlik, väites, et Venemaal on sajandeid valitsenud klassisüsteem, mis eksisteerib praeguseni ega lase riigil muutuda ausaks ja inimväärseks ning kommunismi pärandi tõttu sureb vene rahvas välja.

Noorpõlvearmastus matustel

iroonia oli selles, 1957. aastal tutvus Foto: internet et Tšernõšova Igor 18aastase üliõpilase Olga Tšerabiellus ikkagi nõšovaga, kellest jalgpalluriga – Igor Tšislenkoga. sai tema esimene Muuseas, sama armastus. Pulmamehe värava papäevaks määrati 9. luski Netto MMil jaanuar – Igori 28. sünnipäev (pulmad Uruguay vastu tühistada! Olga Olga Jakovlevaga lahutas Tšislentoimusid Igori 30. kost kaheksa aassünnipäeval kaks aastat hiljem). Parata pärast ja käis sageli vaatamas ku ei tahtnud pruudi aknaid, mille taga sõjaväelasest isa elas Igor Netto. abiellumisest midagi Ta tuli ka matuskuulda: “Sinu mees on jalgpallur? Kas sa tele, et ära saata oma elu armastead, et sportlastel Igor Netto haud Moskvas Vagankovo kalmistul. tus. Lev Netto on kogu mõistus on meenutanud, jalgades? Otsi endale teine mees.” et Igori abikaasa Olga oli murest murtud, kui suri (1987) Olga ei tahtnud Igorit kaotada, aga tema lemmiklavastaja Anatoli Efros. asja otsustas üks tema sõbranna, kes Aga Igori matustel (1999) ei poetanud teadmata põhjustel mustas Olgat Igori ees. Igor katkestas sidemed. Saatuse ta pisaratki.

2012 APRILL JALKA

naised

Naistreenerid tegid Eesti jalgpalliajalugu Et naistejalgpallis on väljakul ikka naised, on loomulik. Nüüd peaks Eestis saama tavapäraseks ka platsi ääres sookaaslasi juhendav naistreener. Alver Kivi

enikoorma sammuFoto: Lembit Peegel dega edasi liikuv naistejalgpall jõudis järjekordse tähiseni, kui veebruaris ja märtsis lõpetas esimest korda treenerite kursused vaid õrnema soo esindajatest koosnev grupp ning C-litsentsi omandas 21 naist. Erinevates Eesti liigades on kokku registreeritud 700 naismängijat. Tegelikult võiks see arv olla isegi suurem, kuid üheks arengut takistavaks asjaoluks on olnud just spetsialistide puudus. Juba tegutsevad treenerid on küll tublid, kuid paraku on neil palju gruppe. Värskelt kursused lõpetanud naiste lisandumine peaks seda probleemi leevendama. Kõik uued naistreenerid on endised mängijad või mängivad jalgpalli praegugi. Seega on neil olemas oma klubid, kus tegutsema asuda. Esialgu saavad nad olla Tütarlaste treening Nõmme Kaljus otse nais-Messi seljataga! abiks ja hankida kogemusi. Osa naistest saab loodetavasti kohe ka treeneriametisse. Eesti esile veel asjaolu, et paljud värskelt Jalgpalli Liidu naistejalgpalli koorditreenerilitsentsi saanud naised on tenaatori Keith Boanase sõnul on naiste gevmängijad ning kursustel õpitu aitab haridustaseme tõstmine väga oluline: neil mõista mängu ajal paremini ka oma “Eestis jääb naistejalgpall amatöör- või treenerit. poolprofessionaalsuse tasemele veel “Omandatu teeb nad paremaks mänväga kauaks ja täisprofessionaalsus on gijaks ja aitab taseme tõstmise vajadusevalgusaastate kaugusel. Aga nii mänle kaasa,” märgib ta. gijate kui ka treenerite oskuste ja teadMeistriliiga klubi Tartu JK Tammeka miste parandamisega oleme sinnapoole peatreener Aleksandra Ševoldajeva suhteel.” tub uute naistreenerite tulekusse posiBoanas tõstab positiivse poole pealt tiivselt. Tema sõnul peaks nüüd klubid

JALKA APRILL 2012

ja jalgpalliliit tegema rohkem koostööd, et üha rohkem naisi jääks ja tuleks jalgpalli juurde. “Hea, et oli palju treeneriks tahtjaid ja seda mitte ainult koondislaste hulgas, sest ka teised naised tundsid kursuste vastu huvi,” ütleb ta. Kindlasti ei leia kõik värsked treenerid kohe rakendust ja klubidel pole neile treeningugruppe pakkuda. Samas on kõigil naistreeneritel võimalus pärast kogemuste omandamist ja enda täien-

naised

Treeneri koolitusel osales 21 naist Värsked treenerid on: Margarita Žernosekova, Eneli Vals, Kristiina Bannikova, Liis Emajõe, Kätlin Hein, Kaidi Jekimova, Helen-Triin Lõhmus, Signy Aarna, Annika Pajupuu, Getter Laar, Inna Zlidnis, Miina Kallas, Pirjo Peterson, Kateriin Pani, Maria Sootak, Ilona Toots, Kethy Õunpuu, Dagmar Hekki, Imbi Hoop, Reelika Turi ja Anneli Tamla. Koolitajad: Katrin Kaarna ja Keith Boanas.

damist minna ka piiri taha. Näiteks saab USAs olla C-litsentsiga treeneriks kahe-kolmekuulistes suvelaagrites.

Naistel omavahel parem klapp Kui üksikud erandid välja jätta, on treeneripink olnud ikka meeste pärusmaa, ka naistejalgpallis. Paljude hinnangul peaks naisi või siis vähemalt laste ja neidude gruppe juhendama nende sookaaslased, sest parem klapp ja teineteise mõistmine hoiaks tüdrukuid rohkem jalgpalli juures. Oluline on ka vahetu eeskuju. Keith Boanase sõnul tuleb poiste ja tüdrukute treenimisele läheneda suhtlemise ning kasvuprobleemide tõttu kindlasti erinevalt. Kuigi 1996. aastast naistetreenerina tegutseva inglase hinnangul mõistavad naised tüdrukuid meestest paremini, ei leia ta, et treenerid peaks olemagi ainult naised. Boanas tõdeb, et meestreenerid on tublid, kui neil on omal lapsi, aga kui pole, siis võib olla ühise keele leidmine keerulisem. Võrreldes erinevaid lähenemisi treeningutele, märgib Boanas, et noored tüdrukud võtavad treeninguid teinekord naljaga pooleks, poistele on vaja aga rohkem distsipliini. Inglane nimetab naistreenerite eeliseid: “Naised saavad aru tüdrukute empaatiast, teavad nende probleeme ja seda, mis neidudele ei meeldi. Nooremate tüdrukutega tegutsemiseks peab olema valmis.” Aleksandra Ševoldajeva ei julge väita, et naistreenerid on tüdrukutele ja neidudele meestest paremad, sest vastavad

Foto: Lembit Peegel

Treener Aleksandra Ševoldajeva emotsioonid.

kogemused tal puuduvad. Küll on ta veendunud, et naistel on üksteisest lihtsam aru saada. Ševoldajeva toob välja sarnased omadused: “Iseloomud, probleemid ja mured on suuresti ühesugused, seepärast on ühist keelt lihtsam leida. Meestreeneritega suhtlemine käib üldiselt vaid trennis, naistreeneritega ka muul ajal. Usun, et neiud on meiega avatumad, nad usaldavad meid rohkem ja kokkuvõttes mõjutab see ka treeninguid.”

“

Meestreeneritega suhtlemine käib üldiselt vaid trennis, nais treeneritega ka muul ajal. Usun, et neiud on meiega avatumad, nad usaldavad meid rohkem ja kokkuvõttes mõjutab see ka treeninguid.

„

Tammeka treener lisab, et kui vaja, oskavad ka naised olla karmid, kuigi üldiselt ei ole mängijate distsipliiniga probleeme. Peamine, et treener oskab vajalikul momendil õigesti käituda. Kursused lõpetanud Miina Kallase hinnangul ei ole lõppkokkuvõttes oluline, kas treener on nais- või meessoost. Hea treener on see, kes suudab kõigis parima välja tuua. Ta möönab siiski, et sookaaslastega võib olla kergem: “Lihtsalt teatud eas (puberteet) tüdrukutega on võib-olla naistreeneril lihtsam, kuna tema on selle

eluetapi läbi käinud ja teab, mis tüdrukute peas toimub. Meestreener peab arvestama trenne andes, kellega tegu on ning vahel tuleb mõnda asja teisiti teha, kui seda teeks treener poiste grupiga.”

Naiste jalgpallikoolitus paraneb Koos uute treenerite koolitamisega jätkab jalgpalliliit tihedat koostööd klubidega, et tõsta juba tegutsevate treenerite ja mängijate taset. Käivitamisel on erinevad programmid, plaanitakse korraldada rohkem seminare, kuhu kaasatakse ka välismaa spetsialiste. Keith Boanas on valmis arengust huvitatud võistkondadele kohapeal trenne andma. Samal ajal on võetud suund Eesti erinevate piirkondade gümnaasiumites jalgpalliklasside loomisele. Klassides ei pea õppima parimad neiud, kuid see on koht mängijate mängutaseme tõstmiseks. Oluline on, et õppurid armastavad jalgpalli ja soovivad omandada korraliku hariduse. Tänavu õpib Tallinnas Arte gümnaasiumis vaid kuus tüdrukut, kuid seda arvu soovitakse kindlasti tõsta. Keith Boanase sõnul saavad neiud õppida jalgpalliklassis alles esimest aastat ning inimestel võtab pisut aega, et mõista millega on tegu ja kuidas see töötab. “Sellised koolid on tähtsad, sest aitavad tõsta jalgpallialast haridust,” kiidab naistevuti juht jalgpalliklasside vajadust. Boanas usub, et koolis omandatud jalgpalliharidus annab neidudele paremad võimalused minna Inglismaa või Ameerika kolledžitesse õppima, sest paljudes sealsetes ülikoolides on olemas oma treeningugrupid. 2012 APRILL JALKA

SINU DIGIPOOD

Võimsuse tippklass! HP Envy 17-3020en

-30%

1399.-

neljatuumaline protsessor 8GB mälu, 2TB kõvaketas eriti võimas graafikakaart

kuumakse alates 48 kuud

44.00€

1999€ Radiant FullHD erkraan 17-tolline kõrglahutusega LED-ekraani pilt on üliteravav, erksate värvidega ja 50% heledam kui standardsetel HD ekraanidel.

Elegantne ja läbimõeldud disain Klassikaline must ja hõbedane alumiinium korpus on vastupidav ja kaunis.

Uus puuteplaat Kõrglahutusega sensor võimaldab eriti täpset Multi-Touch kontrolli

Beats helisüsteem 6.1 Beats Audio™ süsteem koosneb 6-st kõlarist ja bassikõlarist.

www.klick.ee osta kodust lahkumata.

Omadused • Intel Quad Core i7 protsessor 2670QM • ProtectSmart kõvaketta kaitsesüsteem • Blu-ray-lugeja / DVD-kirjutaja • 1GB GDDR5/5093MB Radeon HD 7690M XT +Intel HD graafika • taustvalgustusega klaviatuur • WiFi • Bluetooth • 3xUSB3.0 • 1xUSB2.0 • HDMI • 2xDP • aku kestvus kuni 7 tundi • kaal 3,34 kg • garantii 3 aastat • Windows 7 Home Premium SP1 • Norton Internet Security 2 aastase uuendusõigusega, Adobe Photoshop Elements, Adobe Premiere Elements

Mahatõmmatud hindade näol on tegemist toodete tavahindadega. Kampaania kestab 01.03.2012 - 30.04.2012. Kaupa on piiratud koguses. Kõik pildid on illustratiivsed

Kaup kätte 2-5 tööpäevaga, kiire ja mugav järelmaks. TALLINN: Viru Keskus 6668160 | viru@klick.ee; Kristiine Kaubanduskeskus 6668116 | kristiine@klick.ee; Rocca Al Mare kaubanduskeskus 6668155 | rocca@klick.ee; Ülemiste Kaubanduskeskus 6668159 | ulemiste@klick.ee; Järve Kaubanduskeskus 6668154 | jarve@klick.ee; Lasnamäe Centrum 6668128 | mustakivi@klick.ee; Mustika Kaubanduskeskus 6668151 | kadaka@klick.ee; Sikupilli Kaubanduskeskus 6668156 | sikupilli@klick.ee; APRILL TARTU: TaskuJALKA keskus 666 8163 |2012 tasku@klick.ee; Lõunakeskus 6668153 | lounakeskus@klick.ee; Kaubanduskeskus Eeden 6668164 | eeden@klick.ee; PÄRNU: Kaubamajakas 6668152 | parnu.papiniidu@klick.ee; VILJANDI: Viljandi Centrum 6668166 | viljandi@klick.ee; JÕHVI: Kaubanduskeskus Tsentraal 6668168 | johvi@klick.ee; RAKVERE: Põhjakeskus 6668177 | rakvere.pohjakeskus@klick.ee; VALGA: Valga Maxima 6668121 | valga@klick.ee; PAIDE: Ringtee 2, 6668124 | paide@klick.ee; KURESSAARE: Auriga Keskus 6668117 | kuressaare@klick.ee; VÕRU: Kagukeskus 6668173 | voru@klick.ee.

naismängija

Sandra Londonil koondise ees kompleks Eesti naiste jalgpallimeistrivõistluste II liiga suurimaks väravakütiks tõusnud ja noortekoondise treeneritele silma jäänud Sandra London tunneb koondise ees kompleksi. alver kivi

algpalliga hakkas Põlva JK Lootose ründaja Sandra London tegelema kuus aastat tagasi Rõuge põhikoolis, kui oma võistkonnaga osaleti maakoolide turniiril. Eduka mänguga jõuti Tallinnasse finaalturniirile, kus London jäi silma FC Flora treenerile Allan Soometsale. Viimane tegi talle ettepaneku hakata jalgpalliga tõsisemalt tegelema ja nii käis neiu mõnda aega Võrust pealinnas mängimas. Põlva Lootoses on Sandra London mänginud kolm viimast hooaega. “Mulle meeldib lihtsalt jalgpalli mängida, see on väga huvitav, see on mõnus seltskond ja see on lihtsalt mäng,” põhjendab London oma armastust lemmikala vastu. Hoolimata sellest, et noor ründaja on saanud ka kutseid U19 koondise treeningukogunemistele, pole ta seal käinud, kuna arvab, et tema mängutase pole selleks piisav. “Kunagi tahtsin koondisesse rohkem saada, aga nüüd on see tahtmine vähenenud,” räägib Põlva JK Lootose duubli II liiga võiduni aidanud Sandra London, kellele meeldib lihtsalt jalgpalli mängida. “Mul on koondise ees väike kompleks.” Neiu tunnistab, et kunagi unistas ta ka mõnes välismaa naiskonnas mängimisest ning tore oleks saada Eesti parimaks ründajaks, aga kahjuks ei pinguta ta ise selle nimel piisavalt palju: “Liigun sammhaaval ja võtan jalgpalli rohkem kui lõbu. Ma ei oska öelda, aga midagi vist juhtus, et mul jalgpalli vastu enam sellist tõsist huvi pole.” Londoni sõnul võib olla siin probleem ka treenimisvõimalustes, sest kodukohas Rõuges korralikult harjutada ei saa. Põlvas tuleb aga trennis käia 40 km

Foto: Garri Vahtra

Sandra London on end taas vastase kaitsjatest läbi mänginud.

kauguselt ja edasi-tagasi sõitmiseks on seda tema jaoks palju. 19aastase Sandra Londoni ülekaal teise liiga väravalööjate edetabelis oli konkurentide ees suur. Kui Londoni arvele kogunes eelmisel hooajal 14 mänguga 32 tabamust, siis paremuselt järgmine naine sai kirja 20 väravat vähem. Põlva FC Lootose duubli 11 : 0 võidetud mängus Sillamäe JK Kalevi vastu lõi London koguni viis väravat. Naiste meistriliigas Pärnu JK, Tallinna Flora ja Tallinna Levadia järel neljanda koha saanud Põlva Lootose esindusnaiskonnas lõi London 11 mängus ühe värava – kokku seega 33 kolli. Vaid meistriliiga naiskonna Pärnu JK ründaja Anastassia Morkovkina suutis 36 tabamusega enam.

“Mulle meeldib skoori teha,” tunnistab London, kes eelmise hooaja alguses niipalju väravaid küll lüüa ei lootnud. “Aga ilmselt on minu tase teisest liigast ikka kõrgemal ja minu jaoks jäid vastased võib-olla nõrgaks,” märgib ta. Ükski tabamus ei ole neiule eriliselt meelde jäänud. Ka löömata olukordi oli väga palju, kuid und pole altminekud ära võtnud. Vahel tuleb enne magamaminekut siiski asjad enda jaoks selgeks mõelda. Ebaõnnestumisi elab ründaja siiski üle. “Esimene mängujärgne päev on minu jaoks suhteliselt masendav, kui ma ise tean, et olen suuteline enamaks,” räägib London. “Aga siis mõtled, et teinekord teed paremini.” 2012 APRILL JALKA

Marek Naaris ja jalgpall on lahutamatud.

JALKA APRILL 2012

Foto: Rando Kall

treener

Marek Naaris treenib Elvat, mängib Tarvastus Jalgpall võib pakkuda huvitavaid vastasseise. Aga harva minnakse treenerina meeskonna vastu, kus ise mängid. Nii ootab Marek Naaris põnevusega, millal saab viia enda juhendatava FC Elva kodumeeskonna Tarvastu JK vastu. alver kivi

elmisel aastal FC Elva treenerina II liigasse tüürinud Marek Naaris on 2006. aastast mänginud kodukoha Tarvastu JK meeskonnas ning nii seisis ta valiku ees, kumma meeskonnaga jätkata. Naarise sõnul on asi lihtne, Tarvastuga ta Elva vastu ei mängi, küll aga on kõigi sõprade ja tuttavate silme ees viimase treeneripingil. “Minu jaoks on see väga intrigeeriv tunne minna koju ja olla vastasmeeskonna treeneriks,” räägib Tarvastus Soe küla palliplatsil Zurab Kvaratshelija juhendamisel jalgpalli treeningutega alustanud nüüdne elvakas. Marek Naaris peab FC Elva tõusu teise liigasse koos Pühajärve põhikooli võistkonnaga saadud maakoolide turniiri võitu oma treeneritöö parimaks saavutuseks. Kuna FC Elva langes 2008. aastal IV liigasse ja meeskonna distsipliin oli madal, alustas Naaris selle uut ülesehitamist. Hakati arendama oma mängustiili ja kohalikule rahvale tehti meeskond atraktiivsemaks. Visa tööga tõusti mullu II liigasse ja nüüd on järgmine eesmärk esiliiga. “Meeste füüsiline ettevalmistus on hea ja nii suutsime paljudes mängudes just lõpus asja enda kasuks pöörata. Vastase väsimuse pealt lõid välja meie tehnilised oskused,” selgitas treener edu tagamaid.

Alustas Tarvastus Jalgpalliga alustas Marek Naaris 1994. aastal Viljandimaal Tarvastus. Noor-

teklassides mängis ta Viljandi Tulevikus, seejärel 2000.–2002. aastal Tartu ülikoolis õppides Merkuuris ja Narva Transis, mille duubel Merkuur oli ning aasta hiljem taas Tulevikus. Väravavahina, vahel ka keskkaitsja ja ründajana mänginud, kuid peamiselt vasakäärena tegutsenud Naarise profikarjäärist asja ei saanud. Mehe enda hinnangul olid selleks erinevad põhjused. 2004. aastal tehti Naarisele ettepanek alustada treeneritööd Elvas ja ta võttis pakkumise kohe vastu. Uue ameti kõrval sai ta endale klubis ka noortetöö koordinaatori kohustused.

“

See on nauding, kui näed mängul, et vastased on sinu võistkonna vastu abitud ning kui suudame vastase vaimsuse ära nullida.

„

Praegu treenib C-kategooria treenerilitsentsi omav 30aastane Naaris FC Elva esindusmeeskonda ja Pühajärve lasteaias 2000.–2003. ja 1995.–1998. aastal sündinud poisse. Lisaks on grupid Hellenurme lasteaias ja Palupera põhikoolis. Aastatega on tal kujunenud ka oma treeneripõhimõtted – iga tiimiliige on oluline, keegi pole tähtsam ja parem, kõigil on väljakul oma roll ja ülesanded. “See on nauding, kui näed mängul, et vastased on sinu võistkonna vastu

abitud ning kui suudame vastase vaimsuse ära nullida,” räägib Naaris, kes oma ametis on kogenud siiski ka tagasilööke. Eelmise hooaja alguses suudeti mängus Valga Warrioriga võita esimene poolaeg 3 : 0. Teisel poolajal jäi vastane väljakule kaheksa mehega, kuid sellest hoolimata viigistas seisu 3 : 3-le. Kuigi Elva lõi lõpus ikkagi võiduvärava, jäi Naarisele väga halb tunne. “See oli kõige hullem mäng, mis ma kogenud olen,” meenutab ta. Kuna FC Elva tegevjuht läks 2005. aastal ära, siis tehti Marek Naarisele ettepanek see ametikoht üle võtta. “See oli mulle tõeline väljakutse,” avalikustab ta, lisades, et algus oli raske, sest majanduslikult polnud asi kõige parem ja paljude asjadega tuli ilma rahata hakkama saada. Tänavune aasta on Marek Naarisele alanud töiselt. 26. veebruaril toimusid klubi korraldusel Elva gümnaasiumi võimlas jalgpalliüritused “Jalgpallivõlurid 2012” ja “Saame sõpradeks”. Turniiril mängisid klubi erinevate piirkondade 2000–2003. aastal sündinud noored, kellele pakkusid konkurentsi FC Elva tüdrukud. Kokku osales üle saja lapse. Lisaks on noortega osaletud paljudel teistel talvistel turniiridel. Selle aasta algusest tegeleb Naaris ka tervisemahlade turustamisega. Aegajalt meeldib talle kalal käia ja pokkerit mängida. 2006. aastast käib Naaris sõpradega kohapeal vaatamas Meistrite liiga finaale. Sellele traditsioonile aitas palju kaasa Are Altraja, kes teda Pariisi finaalile vedas. 2012 APRILL JALKA

U19 finaalturniir

Edu kodusel turniiril aitab noortekoondise maailmameistrivõistlustele Eestis on juba pikalt unistatud oma võistkonna osalemisest finaalturniiril. Kui U19 koondis on saanud sellise võimaluse tänu korraldajamaa õigusele, siis eduka mänguga kodusel EMil võivad meie noored lunastada pääsu ka maailmameistrivõistlustele. Alver Kivi

Foto: Lembit Peegel –15. juulini Tallinnas, Haapsalus ja Rakveres toimuv kuni 19aastaste noormeeste Euroopa meistrivõistluste finaalturniir selgitab peale kontinendi parema veel välja kuus meeskonda, kes saavad 2013. aastal Türgis korraldatavatele U20 maailmameistrivõistlustele. Juhul kui Türgi koondis pääseb Eestis toimuvale EMile ja jõuab kuue parema hulka, vabaneb Arno Pijpers on kogenud treener, kes peab meie U19 koondise jälle rööbastele juhtima. üks koht, kuna MMi korraldajana on neil turniiril osalemine tagatud. Nii võib MM-pääsme lunastada korraldada. Selleks peab kõik sujuma toimuvat Eesti Jalgpalli Liidu (EJL) ka seitsmenda koha saanud meeskond ladusalt ja suuremate tõrgeteta. Tribüüpresident Aivar Pohlak. ja vajadusel mängitakse Rakveres veel nidele oodatakse rohkelt pealtvaatajaid, Suur vastutus play-off-mäng 7.–8. kohale. näitamaks maailmale, et eestlased on Eesti koondise esmaeesmärk võiks EM-finaalturniir on suurim spordiürijalgpallirahvas. olla viimasest kohast hoidumine, sest tus, mida Eesti on taasiseseisvumisest Turniir toob Eestisse parimad Euneljases alagrupis kolmandaks tulealates korraldanud ning tegu on kogu roopa noorjalgpallurid, kellest nii mõmine annab pääsu järgmise aasta U20 riigile tähtsa ja olulise ettevõtmisega, nelgi on olemas lepingud tippklubidega. MMile. Seega on Eestil hea šanss võt- kuna oleme juulis kaks nädalat jalgpalViimane tähendab, et mängud saavad ta kaks kärbest ühe hoobiga – mänlimaailma tugeva tähelepanu all. olema kõrge tasemega. gida kodusel EMil ja aasta pärast ka Kuni 19aastaste Euroopa meistriOn oluline, et meie meeskond ei ole Türgis MMil. võistluste finaalturniiri korraldamine on nimekate vastaste hulgas peksupoiss esimene samm EJLi plaanis tuua Eesja suudab püsida konkurentsis. Ei pea “U19 koondisel on sel suvel kogu tisse tippvõistlusi. Eesmärgi täitmisel küll võitma kõiki mänge, kuid kindlasti Eesti jalgpalli mõistes täita tähtis roll, seisab ees mitu tähtsat ülesannet, kuna ei tohi kaotused olla suureskoorilised. sest tegu on esimese korraga, kui meie Seepärast on koondise treener mängijaõnnestumine loob eeldused, et kunagi riik mängib EM-finaalturniiril ja seete ettevalmistamisel ja mängu läbiviimisaame siia veel finaalturniire. tõttu jälgime koondise arengut erilise sel oluline lüli. Aga esmalt tuleb võistlused hästi tähelepanu ja murega,” kommenteerib

JALKA APRILL 2012

Turniiri patroon on Mart Poom EM-finaalturniiri patrooniks on Eesti koondise legendaarne väravavaht Mart Poom. Hiljuti 40aastaseks saanud Mart Poom esindas oma karjääri jooksul 120 korda Eesti koondist. Klubikarjäärist veetis väravavaht säravamad aastad Inglismaal, kus ta kuulus selliste tuntud klubide nagu Londoni Arsenali, Derby County, Sunderlandi, Portsmouthi ja Watfordi ridadesse.

Finaalturniiril oma tänavuseks peamiseks etteasteks valmistuv Eesti U19 koondis kohtus veebruaris kahel korral Belgia eakaaslastega ning kaotas mõlemad mängud suureskooriliselt 0 : 6 ja 1 : 5. Belgias saadud mitterahuldavad tulemused sundisid EJLi juhatust võtma ette otsustavaid samme olukorra parandamiseks ning selleks nimetati senise treeneri Frank Bernhardti asemel koondise etteotsa Arno Pijpers. Bernhardt jätkab esialgu U21 koondise treenerina. Sakslase leping EJLiga kehtib aasta lõpuni ja seda enam ei pikendata. Aivar Pohlak tunnistab, et treenerivahetusel said määravaks erinevad põhjused, mitte ainult koondise viimase aja kehvad tulemused ning seepärast kaalus juhatus oma otsust pikalt, kuna taheti olla selles täiesti kindlad. Jalgpallijuht selgitab tagamaid: “Frank on teinud viis aastat head tööd ja ehitanud üles meie noortesüsteemi, aga viimane pool aastat näitas, et tema kontakt koondisega on selgelt halvenenud.” Pohlaku sõnul ei tohtinud sellises olukorras mingeid riske võtta ja nii oli ainuvõimalik anda koondis üle kogenud juhendajale. Lisaks on varem Eesti ja Kasahstani meeste koondiseid treeninud hollandlasel olemas ka noorte EM-finaalturniiri kogemus. Aastatel 2000–2005 Eesti A-koondise peatreenerina töötanud Arno Pijpers juhendas 2000. aastal Hollandi U16 koondist, kus mängisid teiste hulgas sellised praegused tähed nagu

Robin van Persie, Rafael van der Vaart, Johnny Heitinga ja Klaas Jan Huntelaar. Holland võitis pronksmedali. Vastutusrikkale positsioonile asunud Pijpers palgati eelmise aasta lõpus EJLi tehniliseks direktoriks, kes vastutab noortekoondiste juures sportliku poole eest. Hollandlane võtab U19 koondise treeneriameti üle vaid finaalturniiriks, seejärel hakatakse otsima uut juhendajat.

Piisav energia igaks päevaks!

Pijpers usub edu võimalusse Kuigi EM-finaalturniiril mängimine on auasi, annavad nii koondise mängijad kui ka treenerid endale aru, et vastas on väga nimekad meeskonnad, kelle vastu positiivset tulemust saada ei ole kerge. Oma ootused ja lootused on kindlasti ka Eesti jalgpallifännidel ning kogu avalikkusel. Inimesed saavad aru, et mingil juhul ei tohi koondis oma sooritustega häbisse jääda. Tagasilöögid kohtumistel Belgiaga pakkusid aga ohtralt mõtteainet. Arno Pijpers oli Eesti U19 koondise viimastel mängudel belglastega kohal ja need ei olnud tema hinnangul head sooritused. Nüüd üritab hollandlane teha mõned väikesed muudatused ja olukorda parandada. Pijpersi sõnul oli treenerivahetuse üheks põhjuseks mängijatele millegi uue ja sütitava pakkumine ning ta usub, et suudab oma oskused ja kogemused maksma panna. Kindlasti on eesmärk mängida hästi, siis saavutab ka tulemuse. Treener märgib: “Turniir saab olema loomulikult raske, sest mängida tuleb Euroopa parimate võistkondadega, kes on ühtlasi ka tugevaimad maailmas. Samas on see kindlasti võistlus, mida on ühele noorele mängijale vaja.” Hollandlane ei hüppa vette tundmatus kohas, sest tunneb seda vanusegruppi ning on kursis oma uute hoolealuste ootuste ja nende arenguga. Seepärast ta teab, et eelseisev turniir on neile suur väljakutse ja poisid peavad edu nimel palju pingutama. Pijpers usub, et meeskonna vajalikul tasemel tundmaõppimisega ei tule probleemi, sest Frank Bernhardt on lubanud teda võimalikult palju aidata ning olukorrast on ühiselt palju räägitud.

Doppelherz Aktiv Magneesium 400+ B1 + B6 + B12+ foolhappe kompleks ühes tabletis – see on mugav. Dopplherz Magneesium 400 tabletid sisaldavad hoolikalt valitud kombinatsiooni vitamiinidest ja mineraalidest, mis varustavad südant, lihaseid ja südameveresoonkonda vajalike toitainetega, andes piisavalt energiat igapäevasteks tegevusteks. Magneesium mängib olulist rolli energia tootmisel rakus, aitab lõõgastada lihaseid ning rahustada närve. Magneesiumi vajadus on oluliselt suurenenud raseduse ajal. Foolhappel koos B6- ja B12-vitamiiniga on tähtis osa punaste ja valgete vereliblede tekkes ning nende valkude ainevahetuses. B1-vitamiinil on oluline osa närvirakkude ainevahetuses. Saadaval apteegis!

2012 APRILL JALKA

kalender

Aprillikuu mängud Eestis Tutvustame Eestis toimuvate aprillikuu meistrija esiliiga mängude ajakava. Lisaks karikavõistluste veerandfinaalide ajad ning üks noortekoondise kohtumine. Lühend: TV6 – mäng on TV6 eetris. Kalendrimuudatusi jälgi: www.jalgpall.ee

Meistriliiga Laupäev, 7. aprill (VI voor) 14.00 TV6 Nõmme JK Kalju – Narva JK Trans Sportland Arena 17.00 FC Viljandi – Tallinna FC Levadia Viljandi kunstmurustaadion 17.00 FC Kuressaare – Tartu JK Tammeka Kuressaare linnastaadion 17.00 JK Tallinna Kalev – Tallinna FC Flora Kalevi kunstmurustaadion 17.00 Paide linnameeskond – JK Sillamäe Kalev Paide kunstmurustaadion Teisipäev, 10. aprill (VII voor) 18.00 Narva JK Trans – FC Viljandi Narva Kreenholmi staadion

17.00 FC Kuressaare – JK Tallinna Kalev Kuressaare linnastaadion

18.45 Tartu SK 10 – Tallinna FC Infonet Annelinna kunstmurustaadion

Laupäev, 28. aprill (X voor)

18.45 Tallinna FC Flora II – Kiviõli Tamme Auto Sportland Arena

14.00 TV6 Narva JK Trans – Tallinna FC Flora Narva Kreenholmi staadion 17.00 FC Viljandi – JK Sillamäe Kalev Viljandi Linnastaadion

14.00 Kohtla-Järve FC Lootus – Tallinna FC Infonet Ahtme kunstmurustaadion

17.00 Nõmme JK Kalju – Tartu JK Tammeka Kadrioru staadion

14.00 Tallinna FC Levadia II – Tartu SK 10 Maarjamäe kunstmurustaadion

17.00 Paide linnameeskond – Tallinna FC Levadia Paide Linnastaaadion

14.00 Kiviõli Tamme Auto – Rakvere JK Tarvas Kiviõli linnastaadion

Esmaspäev, 30. aprill (X voor)

17.00 Tartu JK Tammeka II – Tallinna FC Flora II Annelinna kunstmurustaadion

18.45 JK Tallinna Kalev – FC Kuressaare Kalevi Keskstaadion

Esiliiga

18.00 JK Sillamäe Kalev – Nõmme JK Kalju Sillamäe Kalevi kunstmurustaadion

Pühapäev, 1. aprill (V voor)

18.45 Tartu JK Tammeka – JK Tallinna Kalev Annelinna kunstmurustaadion

14.00 Lasnamäe FC Ajax- Kiviõli Tamme Auto Ajaxi kunstmurustaadion

18.45 Tallinna FC Levadia – FC Kuressaare Maarjamäe kunstmurustaadion

14.00 Tallinna FC Puuma – Tallinna FC Levadia II Lasnamäe Spordikeskuse kunstmurustaadion

18.45 Tallinna FC Flora – Paide linnameeskond Sportland Arena

14.00 Rakvere JK Tarvas – Tartu SK 10 Rakvere kunstmurustaadion

Laupäev, 14. aprill (VIII voor)

17.00 Tallinna FC Flora II – Tallinna FC Infonet Sportland Arena

14.00 TV6 Nõmme JK Kalju – Tallinna FC Flora Sportland Arena 17.00 FC Viljandi – FC Kuressaare Viljandi kunstmurustaadion

14.00 Tallinna FC Puuma – Kohtla-Järve FC Lootus Lasnamäe Spordikeskuse kunstmurustaadion 14.00 Tallinna FC Flora II – Lasnamäe FC Ajax Sportland Arena 14.00 Rakvere JK Tarvas – Tartu JK Tammeka II Rakvere kunstmurustaadion 14.00 Tartu SK 10 – Kiviõli Tamme Auto Annelinna kunstmurustaadion 17.00 Tallinna FC Infonet – Tallinna FC Levadia II Lasnamäe Kergejõustikuhalli kunstmurustaadion

Pühapäev, 8. aprill (VI voor)

14.00 Kohtla-Järve FC Lootus – Tallinna FC Puuma Ahtme kunstmurustaadion

17.00 Paide linnameeskond – Tartu JK Tammeka Paide kunstmurustaadion

14.00 Tallinna FC Infonet – Rakvere JK Tarvas Lasnamäe Kergejõustikuhalli kunstmurustaadion

17.00 Narva JK Trans – JK Sillamäe Kalev Narva Kreenholmi staadion

17.00 Tartu JK Tammeka II – Lasnamäe FC Ajax Annelinna kunstmurustaadion

Laupäev, 21. aprill (IX voor)

17:00 Tallinna FC Levadia II – Tallinna FC Flora II Maarjamäe kunstmurustaadion Kolmapäev, 11. aprill (VII voor)

17.00 JK Sillamäe Kalev – FC Viljandi Sillamäe Kalevi kunstmurustaadion

18.45 Lasnamäe FC Ajax – Kohtla-Järve FC Lootus Ajaxi kunstmurustaadion

17.00 Tartu JK Tammeka – Nõmme JK Kalju Annelinna kunstmurustaadion

18.45 Tallinna FC Puuma – Tartu JK Tammeka II Lasnamäe Spordikeskuse kunstmurustaadion

17.00 Tallinna FC Levadia – Paide linnameeskond Maarjamäe kunstmurustaadion

18.45 Rakvere JK Tarvas – Tallinna FC Levadia II Rakvere kunstmurustaadion

JALKA APRILL 2012

Pühapäev, 22. aprill (IX voor)

Pühapäev, 29. aprill (X voor)

14.00 Kohtla-Järve FC Lootus – Tartu SK 10 Ahtme kunstmurustaadion

17.00 Lasnamäe FC Ajax – Tallinna FC Puuma Ajaxi kunstmurustaadion

17.00 Tartu JK Tammeka II – Kohtla-Järve FC Lootus Annelinna kunstmurustaadion

17.00 JK Tallinna Kalev – Tallinna FC Levadia Kalevi kunstmurustaadion

14.00 TV6 Tallinna FC Flora – Narva JK Trans A. Le Coq Arena (SM)

Pühapäev, 15. aprill (VIII voor)

14.00 Lasnamäe FC Ajax – Tallinna FC Flora II Ajaxi kunstmurustaadion 14.00 Tartu JK Tammeka – Rakvere JK Tarvas Annelinna kunstmurustaadion 14.00 Kiviõli Tamme Auto – Tartu SK10 Kiviõli linnastaadion 17.00 Tallinna FC Levadia II – Tallinna FC Infonet Maarjamäe kunstmurustaadion

Karikavõistlused Teisipäev, 24. aprill 18.45 (18.00) Karikavõistluste ¼-finaalid Kolmapäev, 25. aprill 18.45 (18.00) Karikavõistluste ¼-finaalid

saalijalgpall

Saalivuti troon kuulub taas FC Anžile Saalijalgpallis muutusteta. Kolmandat aastat järjest tuli Eesti meistriks Tallinna FC Anži. alver kivi

arem 2006., 2009., 2010. ja 2011. aastal meistritiitli võitnud Tallinna Anži edestas Augur/Enemati 8 ja FC Narva-Jõesuud 14 punktiga. Kuldmedalid kindlustas Anži 11. voorus, kui võõral väljakul võideti 8 : 3 FC Ararat-TTÜ SK-d. “Kuigi enamiku mängudest võidame, on mängida siiski huvitav,” tunnistab FC Anži mängiv treener Anton Smetanin, kelle hinnangul on hoolimata tema meeskonna kolmandast järjestikusest meistritiitlist liigas tihe konkurents. “Ma saaks aru, kui me ainult võidaks. Aga kõik mängud on üldiselt rasked ja eriti just kohtumise alguses suudavad kõik meile vastu seista. Kuna tuleb ka kaotusi sisse, siis on, kuhu pürgida.”

“

Me vaatame ringi, mis maailmas toimub ning siin on meid palju aidanud Euro Cupi mängud.

„

Neljast tiitlist tuli treeneri hinnangul kõige raskemalt esimene, kui 2006. aastal Ararati vastu mängitud finaalis kaotati poolaeg 0 : 2, kuid mäng võideti 9 sekundit enne lõppu löödud väravast 3 : 2. Anton Smetanini sõnul viidi Eestis kaks aastat tagasi sisse reeglimuudatus, mille järgi ei tohi meistrija esiliiga mängijad saalijalgpallis osaleda ning seepärast tase esialgu mõnevõrra langes. Kui algul tekitas reegel võistkondadele probleeme, siis nüüd on komplekteerimisel kõik edasi arenenud. Smetanin peabki FC Anži plussiks konkurentide ees just tugevat koosseisu, kuhu kuuluvad väga hea klassiga mängijad, kellel on palju kogemusi.

Samas on FC Anži ka taktikaliselt oma vastastest parem. Mille poolest täpselt, seda ei soovinud treener avalikustada. “Me vaatame ringi, mis maailmas toimub ning siin on meid palju aidanud Euro Cupi mängud,” lausub ta.

Ainus kaotus Maccabilt Meistriliiga ainsa kaotuse sai FC Anži linnarivaal Maccabilt, kellele jäädi alla 4 : 5. “Püüdsime mängida aktiivselt ja seepärast läksime taktikaga alt,” toob Anton Smetanin välja kaotuse peamise põhjuse. “Vahetasime selles mängus mehi nelja kaupa ja see oli viga. Maailmapraktikas vahetatakse ikka mees korraga. Samas olid ka mitmed muud asjaolud selles mängus meie vastu. Ei olnud lihtsalt meie päev.” Suvel on Eesti karikavõistlustel juba avaringis välja langenud FC Anži eesmärk edukas võistlemine UEFA Futsal Foto: Lembit Peegel

Saalijalgpalli meistrivõistluste parim väravakütt oli pärisjalgpalli meistriliiga tegevjuht Dmitri Skiperski.

Eesti meister FC Anži Tallinn Mark Boskin, Aleksei Budõlin, Oleg Gorjatšov, Bogdan Jasevitš, Mark Kolosov, Sergei Kostin, Dmitri Kulikov, Jevgeni Kurjanov, Rafael Kušnir, Oleg Maksimov, Jevgeni Merkurjev, Dmitri Renin, Dmitri Skiperski, Anton Smetanin, Andrei Šadrin, Erik Šteinberg, Miroslav Rõškevitš ja Vladislav Tšurilkin.

Cupil. Kus ja kellega mängitakse, pole veel teada. Pärast meistrivõistluste lõppu tehakse paarikuuline paus ja siis alustatakse juunis turniiriks ettevalmistusega. Eesmärkidest rääkidest jääb Smetanin tagasihoidlikuks, sest mängida tuleb professionaalsete meeskondadega, kes treenivad kaks korda päevas. Seepärast on suurt edu loota raske. “Samas sõltub ka sellest, millise koosseisuga võistlustele sõidame,” märgib FC Anži treener. “Kindlasti tahame võimetekohaselt esineda.” Hõbe- ja pronksmedali saatus selgus viimases voorus, kui kohtusid SK Augur Enemat ja FC Narva-Jõesuu. Narvalased vajasid teisele kohale tulekuks võitu. Pealinlaste 7 : 2 võit andis kirkamad medalid neile. Hooaja lõpuks kogus Anži 14 mängust 37, Augur 29, Narva-Jõesuu 23, Maccabi 21, Mainor 17, Ararat-TTÜ 16, Raketa 14 ja Aseri 4 punkti. Viimaseks jäänud Aseri asemel lunastas koha meistriliigas esiliiga võitnud Raitwood Tartust. JK Telinek Kliimaseade pidas üleminekumänge Raketaga. Meistriliiga parimaks väravakütiks sai FC Anži ründaja Dmitri Skiperski 25 tabamusega. 2012 APRILL JALKA

lisaaeg Aprillikuu sünnipäevad: 03.04 Jaan Saal 05.04 Sergei Lepmets 06.04 Urmas Kaal 06.04 Anastassia Morkovkina (1. pildil) 06.04 Andrei Veis 08.04 Ats Sillaste (2.pildil) 09.04 Jaak Luhakooder 09.04 Marko Lepik 09.04 Valeri Minkenen 10.04 Indro Olumets 10.04 Rauno Tutk 11.04 Avo Jakovits 11.04 Trevor Elhi 13.04 Jarmo Ahjupera 14.04 Raimo Paulberg 14.04 Martin Kaalma 14.04 Mihkel Uiboleht 15.04 Marko Arge 16.04 Norbert Hurt 17.04 Alar Peek 18.04 Ott Mõtsnik

(58) (25) (39) (31) (22) (24) (53) (35) (23) (41) (24) (56) (19) (28) (53) (35) (25) (25) (28) (44) (49)

18.04 Sergei Terehhov 18.04 Andre Frolov 20.04 Aivar Tiidus 20.04 Meelis Rooba 20.04 Indrek Joost 20.04 Ott Reinumäe 20.04 Sergei Zenjov 21.04 Aavo Sarap 21.04 Maksim Gruznov 22.04 Valeri Bondarenko 22.04 Keith Boanas 22.04 Sergei Hohlov-Simson 22.04 Aleksander Saharov 23.04 Artur Telling 24.04 Toomas Tohver 24.04 Ralf Rogov 26.04 Marko Meerits (3. pildil) 29.04 Kalev Kajak 29.04 Dmitri Skiperski 29.04 Märten Pajunurm 30.04 Allan Soomets 30.04 Kaarel Kiidron

(37) (24) (49) (35) (33) (28) (23) (50) (38) (59) (53) (40) (30) (36) (39) (27) (20) (52) (39) (19) (31) (22)

LHV Panga edetabel: tipus muutusteta Eelmisel kuul avaldatud LHV Panga edetabelis on toimunud väikesed muutused. Endiselt juhib Eesti Jalgpalli Liit, klubidest on parim Tallinna Kalev. Näiteks on Nõmme Kalju tõusnud ettepoole Tartu Tammekast. Suurima hüppe on teinud Saku Sporting, mis tõusis mitte üksnes esimese 20 hulka, vaid hõivas koha lausa esikümnes. Teise kümne järjestus tegi läbi kosmeetilisi muudatusi, Saku Sportingu survel langes allapoole FC Hell Hunt. LHV Panga edetabel kajastab panga poolt väljastatavate nn jalgpallikaartidega tehtud makseid. Iga kaardi omanik saab valida, millisele klubile läheb tema sooritatud ostudelt 0,25-protsendiline toetus. 1. Eesti Jalgpalli Liit 2. JK Tallinna Kalev 3 Nõmme JK Kalju 4. Tartu JK Tammeka 5. Tallinna FC Flora 6. Rahvuskoondise fänniklubi Jalgpallihaigla 7. JK Welco Elekter 8. Põlva FC Lootos 9. FC Kuressaare 10. Saku Sporting 11. FC Nõmme United 12. Martin Reimi JK 13. Rakvere JK Tarvas 14. Tallinna FC Levadia 15. JK Jalgpallihaigla 16. Pärnu Linnameeskond 17. FC Eston Villa 18. FC Otepää 19. Tabasalu Palliklubi 20. Rapla JK Atli

JALKA APRILL 2012

Tartu Santos kasvatab koondise treenereid Lühikese ajaga said Foto: Lembit Peegel kahe riigi noortekoondised endile peatreeneri Tartu tuntud noorteklubilt Santos: Eestis asus Karel Voolaid (pildil) sügisel uut U19 vanuseklassi EM-tsüklit alustava koondise peatreeneriks. Lisaks on ta U15 koondise abitreener ja jalgpalliliidu treenerite koolitaja. Santoses ametis olnud hollandlane Anton Joore, kes oli varemgi lätlastega koostööd teinud, asus aga Läti U21 koondise peatreeneriks ning kogu noortesüsteemi koordineerijaks. “Nagu ütles üks meie toetaja – oleme teinud õigeid valikuid neid mehi omal ajal Santosesse kutsudes,” kommenteeris klubi president Meelis Eelmäe. “Teistpidi vaadates oli neil ka õnne. Antonit tahtsid lätlased kogu aja tagasi ja eks eri klubid tahtsid endale ka Karelit. Selliseid mehi on väikesel klubil raske kinni hoida. Antoniga suhtleme edasi, meie koostöö jätkub.”

Eesti juubelivastase hägune identiteet Eesti jalgpalli 100. sünnipäeval tundis juubilar end kodusel A. Le Coq Arenal küllasõitnud Ekvatoriaal-Guinea arvel hästi: 3 : 0 võit oli juubeli vääriline. Tänavu oli toonane külaline üheks Aafrika meistrivõistluste kaaskorraldajatest. Koduse edu nimel oldi kõvasti musklit kasvatatud: Ekvatoriaal-Guinea meeskonnas oli viis FIFA seaduste järgi mittekõlbulikku mängijat. Peale selle oli 40% mängijaist sündinud Hispaanias, ja riigis, mida esindati, oli sündinud vaid viis pallurit. Kokku oli 23 Ekvatoriaal-Guinea mängijal seitse erinevat sünnimaad! Kirju koondis pääses alagrupist edasi ja langes konkurentsist veerandfinaalis.

Suri Edgar Blossfeldt Saksamaal suri kahekordne Eesti meister Edgar Blossfeldt (27.11.1919–02.03.2012). Blossfeldt kaitses meistriks tuleku aastatel (1937/1938 ja 1938/1939) Tallinna JS Estonia väravat. 1940. aastal kaitses ta okupeeritud Eestis formeeritud Tallinna Dünamo puuri Nõukogude Liidu meistrivõistluste 5. koha meeskonna Leningradi Dinamo rünnakute vastu: tasuks 0 : 0 viik. Seejärel siirdus ta Saksamaale, naases sealt Saksa okupatsiooni ajal ja võitis JS Estonia koosseisus mitteametlikud meistrivõistlused. Ta oli ka silmapaistev jäähoki ja jääpalli mängija ning eriti hea võrkpallur. Sõja ajal lõplikult Saksamaale siirdunud Blossfeldt oli hiljem sealse võrkpalliliidu palgaline treener ning tunnustatud võrkpallikohtunik.

2012 APRILL JALKA

JALKA APRILL 2012