JALKA (september 2012) by Jalka

HIND 1,85 EUROT SEPTEMBER 2012

Igor Morozov:

mulle sobiks LõunaEuroopa stiil Koondis uue valiktsükli lävel Käbi & känd: Ivar ja Kusti Jurtšenko Välismaalased Eesti madalamates liigades Meistriliiga ja klubijalgpall – kuhu oleme teel?

Naisväravavahtide koolitus

Postrid: Karl-Eerik Luigend, Igor Morozov, Robin van Persie ISSN 1736-7379

Viljandi Tulevik 100aastane 2012 SEPTEMBER JALKA 1

SPORT

ALATI

SINUGA!

sisukord

a ita ts u u k

saada – olnud edasi “Eesmärk ei ud isegi inimesi poln id la a m ru nii ngima, Läksime mä s. a lg u h te ja pealtvaata neksid.” et poisid are 4. aasta Uno Piir 199 –16 üklist, lk 14 MM-valikts

Kaanelugu LK 24 Igor Morozov usub, et talle sobib Lõuna-Euroopa stiil rohkem kui brittide maadlemine. Ometi pole andekas noormees tänini leidnud klubi välismaal.

Persoonid & intervjuud Vadim Gurnik Ivar ja Karl Gustav Jurtšenko Keili Rehkli Egon Tintse

Kolumnid Kalle Paas Indrek Schwede

38 20 38 58 60

6 10

Esikaanel: Igor Morozov Foto: Lembit Peegel Nr 9 (57) 2012

Eesti Jalgpalli Liidu ajakiri Ilmub 12 korda aastas Peatoimetaja: Indrek Schwede

Rubriigid Nimed & numbrid Kuu pilt Lood & tsitaadid Lembit Peegli peegeldused

indrek@jalgpall.ee

Klubilood: Viljandi Tulevik

Toimetaja: Alver Kivi alver@jalgpall.ee

Meistriliiga

Fotograaf: Lembit Peegel

Septembrikuu kalender

Ajakirja makett: Jaanus Samma Kujundaja: Marju viliberg Keeletoimetaja: Liisi KÜTNER Reklaam: mail@saleshouse.ee +372 664 4010 Kolleegium: Ülev Aaloe, Lennart Komp, Neeme Korv, Aivar Pohlak, Indrek Schwede, Anu Säärits, Mihkel Uiboleht Väljaandja: Eesti Jalgpalli Liit

Naised Rannajalgpall Lisaaeg

Muu Koondis valiktsükli lävel Küsitlus koondise kohta Välismaalased madalamates liigades Tahiti jalgpalliime

4 5 8 22 42 49 56 62 64 66

14 18 29 46

Tellimine: www.post.ee / eraklient / perioodika tellimine / Eesti väljaanded / Jalka Tellimishinnad: Aasta 22.24 eurot Poolaasta 11.12 eurot Toimetuse postiaadress: Jalka, Eesti Jalgpalli Liit, Asula 4c, 11312 Tallinn Trükitud printallis

Poster Karl-Eerik Luigend Igor Morozov Robin van Persie 2012 SEPTEMBER JALKA

nimed & numbrid

kuu +

Koondise suurepärane mäng ja tulemus Poola vastu ning laulupeotraditsiooni algus tribüünidel. Ja olümpiamedalistid mängijaid kätlemas.

kuu

FIFA ei arvestanud tänavust Balti turniiri ametlike mängude hulka, pugedes formaalselt selle taha, et neljandad kohtunikud ei omanud FIFA litsentsi.

Mis saab Raio Piiroja vigastusest, mis saab meie lemmiku edasisest karjäärist?

... omaväravat on koondised löönud A. Le Coq Arenal: eestlastest Raio Piiroja kaks ja Andrei Sidorenkov ühe.

... väravat on A. Le Coq Arenal Eesti koondise eest löönud Andres Oper. Järgnevad Kristen Viikmäe 8 ja Konstantin Vassiljev 7 tabamusega. Vastastest on kaks kolli Lillekülas löönud Ruud van Nistelrooy (Holland), Michael Constantinou (Küpros), Goce Sedloski (Makedoonia), Aleksandr Keržakov (Venemaa), Christian Lamhauge Holst (Fääri saared) ja Robbie Keane (Iirimaa).

... mängu on A. Le Coq Arenal pidanud Eesti koondis ja bilanss on napilt positiivne: 24 võitu, 17 viiki, 24 kaotust ja väravad 73–72.

JALKA SEPTEMBER 2012

Telefonitorge Küsisime Eesti Jalgpalli Liidu noorteprojektide juhi Teet Allase käest, kas 1220 last igasuvistes laagrites on piirmäär? Teet Allas: Kindlasti ei ole. Me ei aja taga kindlaid arve, kuigi on mõtteid, kuidas veelgi enam lapsi kaasa haarata. Näiteks järgmisel aastal leiame ehk võimaluse kaasata asenduskodu lapsi. Huvi sealt on suur. Väga palju sõltub, kuidas saame abi omavalitsustelt ja toetajatelt. Kui omavalitsuste huvi kasvab veelgi, peame mõtlema sellele, kuidas meie litsentsitud treenerid õpetaksid välja kohalikke treenereid. Kõige tähtsam on siiski laagrite kvaliteet. Alates 2008. aastast on suvelaagrites olnud 180, 550, 1000, 1185 ja tänavu 1220 last. Mis piirab kasvu: treenerite või väljakute arv või perede majanduslik võimekus? Teen kõik selleks, et laagri hinda ei peaks tõstma, sest majanduslik seis ei ole Eestis kõige parem. Praegune hind

(55 eurot nelja- ja poolepäevase laagri eest pluss lühike dress) on juba võibolla mõnele perele takistuseks. Usun, et leiame siiski toetajaid, kelle abiga hoiame hinna samal tasemel. Mis toetajatest on jutt? Kõige suurem kulu on toitlustus, aga õnneks toetab Rimi meid puuviljadega. Eelmisel aastal muretses spordijookide eest Coca-Cola, seekord A. Le Coq. Peale laste peame ju arvestama ka ligi 70 treeneriga, kes töötasid kahes vahetuses juunis ja augustis. Kas kogu Eesti on kaetud? Põhimõtteliselt küll, vaid saared ja Jõgevamaa polnud seekord esindatud. Tagasiside on olnud väga hea. Kuulsin, et mõnes kohas olid laagri lõppemisel lastel pisarad silmis. See tegi tõeliselt head meelt!

Kui alasti mees mängu ajal väljakule jooksis

Kuidas ma säärekaitsmed ära unustasin

Mängisime FC Kuressaare naiskonnaga liigamängu, kui äkki kargas põõsast üks alasti mees välja ja jooksis üle väljaku. Teisel poolajal hakkas veel tugevasti sadama, müristas ja lõi välku. Tüdrukud pöörasid muidugi pilgu ära, kuid tundus, et nii mõnigi punastas veidi ja oli kohmetunud. Mina ei pööranud. Situatsioon oli lihtsalt koomiline, seda enam, et ma tundsin seda meest. Vaatasin, mis edasi saab, kui kauaks ta jääb, kas keegi sekkub ja tuleb talle järele. Mees pani aga ise putku. Pärast riietusruumis tüdrukud naersid selle üle ja hiljem sai sellest Saaremaal päris suur skandaal. Oleme hiljem ka seda olukorda meenutanud. See, et ta selle julge triki tegi, annabki selle teo andeks.

Juhtus see umbes 2005.–2006. aastal. Olin Kert Küti kõrval meeskonna teine väravavaht ja polnud poolteist aastat väljakule saanud. Mängus käimine oli juba ununemas. Siis sai aga Kert punase kaardi ja pidin tema asemel mängu minema. Äkki avastasin, et olin unustanud säärekaitsmed. Õnneks sain need teise varumehe käest ja mäng õnnestus ära mängida. Läksin väljakule seisul 2 : 2, aga kuna meil oli juba kaks mängijat eemaldatud, siis kaotasime 2 : 4. Pärast mängu oli minu jaoks ainus kord, kui nägin, kuidas turvamehed pidid fännide viha eest kohtunikke kaitsma.

Teele Viira Laulja

Indrek Koser Endine Tammeka väravavaht

kuu pilt

Unustamatu Tallinna derby

Foto: Lembit Peegel

Kolm penaltit, üheksa väravat. Mahamängitud kolmeväravaline edu ja kuuendal üleminutil saavutatud võit. Need märksõnad jäävad meenutama 20. augustil mahapeetud Tallinna suurimat vastasseisu, milles Levadia võõrustas Kadriorus Florat. Levadia pääses 4 : 1 ette, mängis edu 87. minutil käest, aga kapten Igor Morozovi kolmas täpne penalti andis siiski 5 : 4 võidu. Meie pildil on Gert Kamsi viigivärav, mis näis mängu rahusadamasse tüürivat. 2012 SEPTEMBER JALKA 5

3 veergu

Mida saan ma ise ära teha ehk Eesti vuti tulevik

Kalle Paas

ToetanTammekat.eu peatoimetaja

asta aja eest otsustasin ma, et nüüd on minulgi aeg midagi Eesti vuti heaks ära teha. See otsus sündis, sest mulle tundus, et ma olin liiga kaua olnud osaline ainult igat sorti jutunurkades – vutiplatsi ääres, õllelaudade taga, internetifoorumites ... Igat sorti seltskondades, kus diagnoositi agaralt Eesti jalgpalli ja kirjutati ohtralt välja retsepte, kuidas meie vutti tervemaks ravida. Hüva, mõtlesin ma viimaks mullu sügisel, rääkida on ju lihtne ... Aga mis oleks, kui ma prooviks ka ise midagi ära teha? Kui ma oleksin teadnud, mida see otsus endaga kaasa toob, oleksin ma ehk natukene järele mõelnud. Eelseisvate tööde maht oleks mind tõsiselt hirmutanud. Ent ma tahan uskuda, et minust oleks ikkagi saanud see, kes ma olen nüüd olnud juba aasta aega. Jalgpallivabatahtlik. Eelmises Jalkas viitas Lennart Komp Martin Šmutovi poolt kirja pandud Eesti jalgpallipriitahtlikkuse nii-öel-

JALKA SEPTEMBER 2012

da alusküsimustele. Need küsimused kujutavad endast lihtsaid näpunäiteid, kuidas arendada mängumelu staadionitel ning kuidas kaasata klubide arendamisse fänne. Nende, algselt soccernet.ee foorumis avaldatud alustõdede kaudu kaardistab Šmutov hulga võimalusi, kuidas kasutada vabatahtlikke Eesti liigavuti edendamisel. Umbes sarnaste küsimuste peale mõtlesin tahtmatult ka mina, kui uurisin aasta eest, mida ma võiksin oma lemmikklubi ehk Tartu Tammeka heaks teha. Mul olid enda võimalikule rollile mõned nõudmised – esiteks pidi see olema seotud minu igapäevase töö ehk meediaga, teisalt pidi see kujutama endast ka vaimset väljakutset ehk pakkuma mulle võimalusi enda arenemiseks. Teisisõnu nõudsin ma enda võimalikult vabatahtlikult töölt enamat kui lihtsalt tänuväärset võimalust asju tassida või flaiereid jagada. Aasta eest tundus selline arutlemine mulle ehk isegi tavatult analüütiline, ent ajapikku olen ma aru saanud, et ma pole mingi erand. Sarnasel moel on endale väljakutseid pakkuvat vabatahtlikkust otsinud ja leidnud paljud Eesti inimesed. See osutab, ma usun, ühele Eesti jalgpalli olulisele arengusuunale praegu ning lähematel kümnenditel. Mida populaarsemaks saab Eestis jalgpall, seda keerulisemaks muutuvad ka suhted selle sees. Mida mitmetasandilisemad on osapoolte omavahelised seosed Eesti vutisüsteemis, seda enam peab selles süsteemis olema inimesi, kes tegelevad nende seoste teadliku reguleerimisega. Teisisõnu öeldes: kui me soovime, et Eesti jalgpalliklubid muutuksid professionaalsemaks, peab professionaalsemaks muutuma ka igasugune klubides tehtav töö. Mitte enam üksi töö seoses sportliku taseme arendamisega, vaid ka näiteks pingutused turunduse ning sise- ja väliskommunikatsiooni vald-

kondades. Samuti töö jalgpalliajakirjanduses ning vuti meelelahutusliku poole edendamisel. Tööd tehakse üldiselt muidugi raha eest. Keerulist tööd suure raha eest. Paraku ei ole Eesti vutis praegu suurt raha ja kahjuks ei saa seda meie jalgpallis (nagu laiemalt terves spordis) palju olema ka lähitulevikus. Sestap eeldan ma üsna kerge südamega, et neid üha teadvustatumaid ja spetsiifilisemaid töid meie üha keerulisemas jalgpalliklubide süsteemis teevad praegu ja edaspidigi paljuski ikkagi vabatahtlikud. Niisiis – areneda soovivad klubid peavad leidma inimesi ning jalgpallihuvilised eestimaalased vutiklubisid, et väheste ressursside tingimustes üheskoos põnevate väljakutsetega hakkama saada. Analüütiliselt ja põhjalikult mõtlevad priitahtlikud inimesed peavadki saama parimate Eesti vutiklubide pärisosaks. Nii nagu see on mõnes kohas juba praegu. Kui ma mõtlen näiteks igapäevasele vabatahtlikule tööle, mida tehakse Tammekas, Tartu Welco Elektris või FC Pubi Trehvi rahva poolt (kui tuua vaid üksikuid näiteid Tartust), näen ma, et vabatahtlik töö võib juba praegu olla kõrge keerulisusastmega. Tartu jalgpalliklubides või nende kõrval tegutsevad priitahtlikud suudavad luua ja hallata uudisvoogusid ning turundada klubisid nii sõnas, helis kui ka pildis. Vabatahtlike tegevus ulatub sealjuures terviklikult sotsiaalmeedia virtuaalsest reaalsusest päriselulise staadionimuruni. Selliseks kujuneb tõenäoliselt terve Eesti jalgpalli tulevik. Vabatahtlikele jagub ajaga üha rohkem eri keerukusega väljakutseid ning vabatahtlik töö on järjest kaalukam võimalus eneseteostuseks ja -täiendamiseks. Eesti vuti huviline peab vaid küsima: mida saan ma ise ära teha? Et siis juba kusagilt pihta hakata.

lood & tsitaadid

nii nad

ütlesid “Nii nagu jalgpall ei pea vastutama huligaanide käitumise eest.” Andres Maimik filmide ja vägivaldse käitumise seosest

“See reaalteaduslik nutikus, mis laotus rahvusvahelise füüsikaolümpiaadi osaliste näol eelmisel nädalal Tartus ja koondus eile Tallinnas ürituse lõpetamisele, ei jää rahvusvaheliselt tipptasemelt grammigi alla sportlikule talendile, mis hiljuti täitis U19 vanuseklassi Euroopa meistrivõistlustel Eesti vutiväljakute muru, või loomingulisusele, mida imasid endasse eelmisel aastal Põhuteatri seinad.” Postimehe juhtkiri rahvusvahelisest füüsikaolümpiaadist “Kunagi ööbis meie hotellis Luis Figo, aastaid tagasi oli ta parim jalgpallur. Ainuke koht, kus tema käest autogrammi küsiti, oli hotell. Kui ta tänaval käis, siis keegi ei rünnanud teda.” Radisson Blu Hotel Olümpia müügi- ja turundusdirektor Vitali Makejev “Öelgu jalgpallihaiged mida tahes. Olümpiamängud on tänini inimkonna suurim positiivse ühistegevuse vorm, kui pidada sõdu negatiivseks ühistegevuseks.” Ajakirjanik Jaan Jürine “Usun, et mõne teise riigiga koostöös võiksime pretendeerida näiteks jalgpalli EMi korraldamisele.” Andrus Ansip “Meestes puudub emotsioon. Mängijad käivad ja teevad oma tööd, kuid sisemist põlemist pole.” Martin Reim Flora palluritest “Ja vähemalt selle põhjal, mida jalgpalluritest kirjutatakse, teevad ooperilauljad rohkem tööd, on vähem memmekad ning neil on märkimisväärselt väiksem ego. Seega peavad jalgpallitreenerid rohkem vaeva nägema.” Eestis lavastanud Daniel Slater võrdlusest vutitreenerite ja ooperilavastajate vahel “Suure slämmi tenniseturniiri võit on olümpiakullast tähtsam, jalgpall on üldse teisest “kaalukategooriast” kui ülejäänud sport.” Mihkel Mutt “Samamoodi nagu Eesti vabariik, meie ühiskond, mina ja sina, on ka meie fännikultuur alles arenemisjärgus. See on nagu teismelise kasvatamisega, et karistamine ei pruugi tuua parimaid tagajärgi.” Aivar Pohlak meie fännikultuuri pahupoolest

JALKA SEPTEMBER 2012

Pilt: ruhnlase blogi

Väravale lööb Ruhnu pallur Ingvar Viin.

Ruhnu alistas maavõistlusel Kihnu Kihnu-Ruhnu mängude raames 150 pealtvaataja ees mängitud miniturniiril lõppes Ruhnu ja Kihnu saare maavõistlus 2 : 2 viigiga, misjärel penaltiseerias võidutses 2 : 1 Ruhnu. Ruhnu vallavanem Aare Sünter räägib, et elu-surma peale ei mängitud ja pigem oli tegu sõpruskohtumisega. “Meie jaoks oli see lihtsalt üks mäng kahepäevaste võistluste käigus,” lausub vallavanem, kes ise jalgpallimatšis ei osalenud. Sünter tõdeb samas, et penaltiseeria oli pingeline, kuna võit oli oluline, sest jalgpalli järel oli kahe saare vaheline üldine punktiseis viigis ja otsustavaks sai võrkpall, mille ruhnlased võitsid. “Pärast vutti oli rahvas loomulikult õnnelik, sportlik hasart haaras kõiki ja tuima näoga keegi ei vaadanud,” lisab ta. Kihnu rahvamaja juhataja Lora Leas märgib, et võistlus kui selline on kahe naabersaare mängudel teisejärguline, aga samas ei taha ka keegi kaotada, seepärast mängitakse ikka täisjõuga. “Ruhnus on poisid vist jalgpalli rohkem harjutanud,” tõdeb Leas. “Meil pole treenerit ja poisid mängivad omapead. Kunagi oli Kihnus ka üks treener, aga ta läks mõne aasta eest mandrile ära. Kuid loomulikult on kurb pähe saada, poisid olid ka nõutud ja said aru, et tuleb rohkem trenni teha.” Kahe väikesaare maavõistlust ei saa siiski pidada klassikaliseks. Ruhnu vallavanema sõnul olid väljakul show-mõõtmed, sest nii palju kui välja andis, nii palju ka maha märgiti. Ka mängijaid oli väljakul tavapärasest vähem. Aare Sünter ei osanud öelda, kas saare võidukas esindus oli väljas oma parimas koosseisus. “Meil on rohkem sellised harrastusmängijad ja kes tahtis, see mängis,” lausub ta. Vallavanema sõnul ei ole edust tiivustatuna mõeldud mõne teise saarega maavõistluse mängimisele. “Meil on kõik tööinimesed, koondist meil pole ja pidev jalgpalliharrastus Ruhnus puudub,” tunnistab ta. Kihnu-Ruhnu mängud said alguse 1965. aastal ja kogusid küll kiirelt populaarsust, ent mõõduvõtud katkesid vaid viis aastat hiljem. Põnev traditsioon taaselustati 2008. aastal ja sellest ajast peetakse võistlusi iga kahe aasta tagant kordamööda Kihnu või Ruhnu saarel. Võistlusprogrammi on alati kuulunud ka jalgpall, kuid kohtumiste üldskoori üle arvestust ei peetud, sest ala annab üldskoori punkti nagu teisedki spordialad. Seekordsete mängude raames mängitud miniturniiril võidutses Eesti Jalgpalli Liidu võistkond. Jalgpalliliit tegi Ruhnu saarel Kihnuga 3 : 3 viigi ja alistas võõrustajad 7 : 2.

Alver Kivi

lood & tsitaadid

Euroopa tippkohtunik kiitis meistriliiga taset Euroopa tippkohtunik, 2006. aastal UEFA Meistrite liiga finaali teenindanud norralane Terje Hauge külastas 20. augustil peetud FC Levadia – FC Flora meistriliiga kohtumist ja kiitis matši taset. “Levadia–Flora mäng avaldas mulle väga muljet,” märkis üle 20 aasta kohtunikuna tegutsenud ning kahel EM- ja ühel MM-finaalturniiril õigust mõistnud mees. “Tase, mida nägin, vastas Norra kõrgliigale. Mõlemas võistkonnas oli mängijaid, kes vääriksid kindlasti kohta Norra paremates klubides. Kõige rohkem avaldas muljet intensiivne ründetegevus ja positiivne mäng. Nägin selles kohtumises väga head jalgpalli ja väga häid väravad. Kahtlemata oli tegemist mänguga, mida mäletatakse veel pikki aastaid. Võime alati arutada, et kui löödi 9 väravat, siis milline oli kaitsemäng, aga publiku jaoks on selline esitus väga atraktiivne. Seda mängu oli põnev vaadata, aeg möödus kiiresti.” Hauge ütles, et Levadia–Flora mäng oli kõrge intensiivsusega ning rohkem pöörati tähelepanu füüsilisele kui tehnilisele jalgpallile. “Kui midagi parandada, siis just tehnilist poolt,” arvas ta. 46aastane norralane külastas Eestit esimest korda 1993. aastal, kui tegutses Kadriorus peetud Eesti–Šotimaa MM-valikmängul 4. kohtunikuna. Hilisema karjääri jooksul on Bergenist pärit mees kokku puutunud kunagise Eesti koondise ja FC Flora peatreeneri Teitur Thordarsoniga, kes töötas pikalt Norras ning oli kahel korral ka Hauge kodulinna klubi SK Branni juhendaja. “Olen Teituriga mitu korda kohtunud, ta rääkis Eestis veedetud ajast, see meeldis talle väga,” rääkis Hauge oma kokkupuutest Eestiga. “Pärast Teituriga suhtlemist olen veidi ka ise Eestis toimuvat jälginud. Lisaks on Norra liigas viimase kümne aasta jooksul päris palju eestlasi mänginud.” Seekord viibis Hauge Tallinnas seoses UEFA talendikate kohtunike ja nende mentorite programmiga. Nimelt kuuluvad Eesti kohtunikud Kristo Tohver ja Sten Klaasen ning Läti õigusemõistjad Vadims Direktorenko ja Haralds Gudermanis selle programmi raames aastaid Euroopa tipptasemel tegutsenud norralase õpilaste hulka. “Olen noorte kohtunike mentor,” selgitas Hauge. “Veetsin kaks päeva Riias ja seejärel kaks päeva Tallinnas. Riias nägime Jelgava–Daugava matši. Lätis olid Vadims ja Haralds platsil ning Kristo ja Sten koos minuga tribüünil, Eestis vastupidi. Tegin palju märkmeid – vaatasin, kuidas kohtunikud omavahel koostööd teevad, millised on positiivsed küljed ja mida tuleb parandada. Pöörasin tähelepanu isiksuslikule arengule, mängu üle kontrolli saavutamisele, vile ja kehakeele kasutamisele.”

nii nad

ütlesid “Seda veendumust toetab kasvõi – lihtsalt kätte sattunud näitena – Toropi intervjuu meie jalgpalliajakirjale, mis on küll ainult kaks lehekülge pikk, kuid kus kultuuriteoreetiku taustalt lähtudes räägitakse väga huvitavalt jalgpalli kultuurilisest ja ühiskondlikust tähendusest ja tähtsusest, jalgpallist kui “ühiskonna ausaimast mängust” ja mõistmise mudelist.” Kultuurilehes Sirp arvustab Aare Pilv Peeter Toropi raamatut “Tõlge ja kultuur” ning kehutab teda kirjutama ka populaarsemas laadis raamatut, tuues näiteks Jalkale antud intervjuu.

“Viimasel ajal on valu olnud justkui minu parim sõber – nagu truu koer, kes vahel käib ära, aga tuleb alati tagasi.” Raio Piiroja “Suurtest aladest ei paku tipptaset ainult jalgpall, aga jalgpall on ka riik riigis. Või nagu on öelnud Vaapo Vaher: suurest maakerast suurem väike maakera.” Tiit Karuks olümpiajalgpallist “Põhiline oli ikkagi jalgpalli EMi finaalturniir, millega võrreldes jääb olümpia veidi tagaplaanile.” Kihlveokontori Unibet Londoni büroos töötav eestlane Kalev Salla prioriteetidest oma töös “Eestis näivad paljud inimesed olevat arvamusel, et maailmas on vaid üks spordiala – jalgpall.” Korvpalliajakirjanik Ville Arike vastamisi kibeda tõega “Ma pole nende koosseisu uurinud, mulle piisab sellest, et nad kohale tulevad.” Tarmo Rüütli Poola koondisest

Mihkel Uiboleht Foto: Olivier Pon/Reuters/Scanpix

“Ilmselt lööb Vassiljev üheksal korral kümnest sellised võimalused ära.” Poola koondise ja Arsenali puurilukk Wojciech Szczesny talle löödud kollist “No ütle, kuidas ma elan 90aastaseks? Kolm aastat läks täna siia kaduma!” Jalgpallifänn dramaatilisest kolme penalti ja Levadia võiduga lõppenud mängust Flora vastu

Terje Hauge on ka ise vilemehena punast kaarti tõstnud.

“Aivar Pohlak on jalgpallielu Eestis nii käima löönud, et jalgpalli mängitakse igas külas ja linnas, meie kandi rahval on nüüd hea oma staadionil mängida.” Kernu spordijuht Kaljo Põldaru

2012 SEPTEMBER JALKA

1-teist mõtet

... ja platsi ääres laulupidu ootamas on mind

esti–Poola mängu eel A. Le Coq Arenal toimunud jalgpallilaulupidu tõi kokku ligi 700 lauljat ja väikese puhkpilliorkestri, kes dirigentide Tomi Rahula, Lauri Breede, Kalev Lindali ja Arvi Miido juhatusel võtsid üles rahvalikke ja isamaalasi laule. Enne laulupidu sattusin vestlema ühe fänniga, kelle suhtumises oli tajutav skepsis uude loodavasse traditsiooni. Taipasin, et asi ei pruugigi olla nii lihtne ja ühene, nagu see algusest peale tundus. Et paljud lõunatribüünil aastaid valitsenud fännid võivad võtta neist kõrgemale tasandile istutatud koorilauljaid kui sissetungijaid ja konkurente, kui asjatundmatuid segajaid, kes võivad noka lahti teha vales kohas, rikkudes harjumuspärast meeleolu valede viisidega. Tõenäoliselt võis osa fänne häirida ka mõte, et neilt kistakse laulumonopol.

“

Paljud lõunatribüünil aastaid valitsenud fännid võivad võtta neist kõrgemale tasandile istutatud koorilauljaid kui sissetungijaid ja konkurente, kui asjatundmatuid segajaid, kes võivad noka lahti teha vales kohas, rikkudes harjumuspärast meeleolu valede viisidega.

„

Mulle endale meeldis laulupeo idee kohe. Olen aastaid puudust tundnud korralikust “koorilaulust” tribüünidel. Meie fännide panus on olnud igati kiiduväärne, mis puudutab välist atribuutikat: Eesti suurimat sinimustvalget ja seda hiigelsuurt koondise sinist 10

JALKA SEPTEMBER 2012

Foto: Lembit Peegel

Puhkpilliorkester lasi kuulda oma meloodiatel, aga aitas kaasa ka Jalgpallihaigla viisijuppidele.

särki. Pluss vahvad loosungid, millest kahetsusväärselt on kaduma jäänud “Eesti – sind surmani”. Aga laulurepertuaar on aastate lõikes jäänud ühekülgseks ja puiseks. Mäletan, kuidas mõned aastad tagasi kostus fännide sektorist “Kui on meri hülgehall”. See ilus meloodia kõlas suurel staadionil veelgi ilusamalt. Isegi imestasin: kas tõesti teatakse selle laulu sõnu. Saladus avanes tänavu, kui Jalka (vt Jalka 4/2012) tegi lugu JK Piraajaga. Selgus, et tegemist on klubi hümniga. Järelikult olid ka toonased lauljad piraajad ja järelikult on loomulik, et selle laulu esitamiseks peab tribüünil kohal olema kriitiline arv sõnu teadvaid inimesi, kusjuures tõenäoliselt ei saa alahinnata ka asjaolu, et teistele fännidele võib olla vastumeelne laulda staadionil konkureeriva klubi hümni. Meenus ka, kuidas Jalgpallihaigla liider Kojamees kord selgitas, et neil pole mängude ajal ühtset korda, mis laule millal laulda. Otsa võib lahti teha kes tahes ja sõltub teistest, kas võetakse viisijupist kinni. Loomulikult on Jalgpallihaigla asi, kuidas oma tegevust tribüünil korraldada, kuid kõrvaltmõtlejana arvan, et staadioni üldisele atmosfäärile tuleks suurem koordinee-

rimine just kasuks. Kui ühtne algatus puudub rõhutatult, on väga lihtne maha suruda või jätta nimme tähelepanuta oma realiikmete väärt algatusi uute laulude osas. Näilise demokraatia varjus ei pääse head (laulu)ideed lihtsalt maksvusele. Mul pole vähematki aimu, kui suurt hulka fänne esindas persoon, kellele alguses viitasin, ent sellest kõnelusest tingituna nägin toimuvat laulupidu uues valguses. Võimalik, et tajusin lõunatribüünilt minuni kandumas täiesti valesid signaale ja pooltoone, kuid püüdsin eriti tundlikult kinni seal sündinud hääled, tajudes nii rivaliteeti, koostööd kui ka leppimist. Mulle tundus, et Jalgpallihaigla oligi alguses väheke häiritud, et nende pea kohal tegutsesid koorid ja orkester. Fännide laul kõlas kuidagi eriti valjuhäälselt, näis, et konkurents kõrgemalt tekitas nende ridades suurema ühtsustunde. Samas võttis pingeid maha puhkpilliorkester, mis paljusid fännide laule omapoolselt saatma hakkas. Koorid andsid oma panuse ka mängu ajal, kui “ametlik” laulupidu oli läbi. Lausa kolmel korral laulsid nad Ülo Vinteri “Põhjamaad”. See oli kõik see, millest olin aastaid puudust tundnud ja

1-teist mõtet

193 kolli kodus, sama palju võõrsil Pärast mängu Poolaga on Eesti koondis alates 1920. aastast löönud nii koduväljakul kui ka võõral platsil täpselt ühesugune arv väravaid: 193. Kokku oleme siis kõmmutanud 386 kolli. On lootust, et järgmisel aastal jõuame 400-ni.

mis nüüd korraga oli Lillekülas olemas. Küllap ongi fännidelt raske tahta mitmekülgset repertuaari, sest kui viisipidamisega saadakse ikka hakkama, siis laulusõnadega – seda teab igaüks omast käest – on raskem lugu. Kuigi on ka suurepäraseid erandeid. Mullu sügisel, kui Eesti oli nuhelnud EM-valikmängus Põhja-Iirimaad, andsid saareriigi vutifännid unustamatu kontserdi Hellas Hundis. Kuuldavasti oli samasuguseid etendusi olnud ka enne mängu vanalinna eri paikades. Iirimaa fännide mitmehäälset laulu tänavuse EM-finaalturniiri viimase alagrupimängu ajal Itaalia vastu kuulis aga terve maailm – ei mingeid koore abiks! Juhtunu tegi eriti sümpaatseks asjaolu, et koondis platsil oli talumas oma kolmandat kaotust, aga poolehoidjad lõõritasid südantvõitvalt tribüünil. Kujutlesin, kuis Eesti koondis olnuks samas olukorras – suurturniiri viimases mängus siravad tablool kaotusnumbrid ja edasipääsulootus on kadunud. Aga fännid ei lase end sellest heidutada, vaid laulavad heliseva häälega oma koondisele hülgehallist merest ja sellest, et hoolimata ebaedust on kõik pallurid ikka oodatud koju, kus “mere ääres väike maja ootamas on mind”. Arvan, et meie esimene jalgpallilaulupidu õnnestus igati. Hea emotsiooni sai publik ja hea emotsiooni said ka need lauljad, kes olid esimest korda vutistaadionil: koondis tegi tubli mängu ja premeeris meid kauni võiduväravaga. Ka lõunatribüüni üla- ja alatasandi rivaliteet – olgu siis tegelik või minu peas eksisteeriv – on edasiviiv, sest kannustab tahes-tahtmata Jalgpallihaiglat, lisab

Mängulugejaid üle lugedes Foto: Lembit Peegel Eesti koondis on saavutanud paarikümne aasta jooksul mitmeid häid resultaate üksikute vastaste vastu. Pisitasa on esile kerkinud ka omanäolisi loomingulisi pallureid. Maavõistlusel Poola vastu näitas oma andeid jälle kord Konstantin Vassiljev, kelle väljakunägemine ja söödud on ootamatud, loogilised ning samal ajal nii efektsed kui ka efektiivsed. Kostja kohta käib kõige paremini ütlus: ta loeb mängu. See tähendab: ta saab mängust aru ja käitub vastavalt olukorrale ega täida treeneri käske pimesi, mis mõnes konkreetses situatsioonis oleks läbinisti vale. Mängija intelligentsust näitabki just väljaku nägemine: omade ja vastaste paiknemine platsil, nende liiku- Brent Lepistu suudab ühtaegu nii palli kontrollida kui ka missuund ja kiirus, selle kiiruse sööduvõimalusi jälgida. hindamine ja sealt tulenevad otsused – kellele ja kuhu (kas liikumisele või jalga) sööta ning loomulikult kõikvõimalikud pettemanöövrid, et vastast oma plaanides eksitada. Vassiljevile on selles osas kodumaal raske rivaali leida. Aga midagi on ikka tärkamas ka. U19 finaalturniiril said meie poistest kiita eelkõige Karl-Eerik Luigend, Karol Mets, Hannes Anier, Bert Klemmer, Andreas Raudsepp ja Artur Rättel. Kõik kuus saavad korrapäraselt mänguaega meie meistriliigas. Minu arvates tegi silmapaistva turniiri ka esiliigas Flora II palliv Brent Lepistu, kes tõusis turniiri käigus koondise algkoosseisu. Lepistul on Vassiljeviga võrreldavaid omadusi: silmapaistvamaiks hea platsinägemine ja kaaslaste sööduga leidmine. Lepistu oli väheseid, kes suudab ka surve all palliga mängida, tegi kohtumises hispaanlastega meeldejääva 360-kraadise pöörde palliga, möödudes efektselt vastasest ning omab head pallivaldamistehnikat. Just sedasorti mängijaid on meil vaja, kes suudaksid palli käima panna, kavalate passidega lahti muukida vastase kaitseliini ja vajadusel ise palliga edasi liikuda. Vassiljeviga võrreldes jääb Lepistul, kes 7. juunil 2003 saatis tolleagse kombe kohaselt üksiku maskotipoisina Eesti koondise Lillekülas võidukasse EM-lahingusse Andorra vastu, puudu kiirusest ning tugevast ja täpsest löögist. Aga ennekõike jääb tal vajaka meistriliiga mängudest ning tema esimeseks ülesandeks peakski olema sinna murda. Ülalnimetatud kuuik – kõik Lepistu eakaaslased – on seda juba suutnud. Hannes Anier on juba välismaal, Karol Mets sealt klubi otsimas. Rong sõidab kiiresti ja kui sellele õigel ajal peale ei hüppa, tuleb oma annet realiseerida madalamal kiirusel ja mõnel teisel erialal. See ei käi ainult Brent Lepistu kohta.

nende repertuaari ehk mõne uue laulugi ja sunnib senisest enam koordineerima oma rituaale. Järgmist vutilaulupidu ootan kannatamatusega. Võibolla pole neid tulevikus enam vajagi: kui iga jalgpallistaadionile tulnud huviline kehastab samal ajal ka koorilauljat.

Indrek Schwede JALKA peatoimetaja 2012 SEPTEMBER JALKA

koondis

Koondis pürgib olematult tasemelt nõudlejate hulka Sünnipäevalapse Konstantin Vassiljevi võiduvärav Poola vastu kinnitas meie koondise valmisolekut suurteks tegudeks algavas valiktsüklis. Mänguklassi arenemisel ja tulemuste paranemisel on ka meie isu kasvanud. Alver Kivi

57 korda koondises mänginud Martin Reim ei julge valiktsükli tulemust ette ennustada, aga märgib, et meie meeskonna positiivne mäng andis head emotsioonid ja kindlasti kindluse edaspidiseks. “Tulemus on seda enam väärtuslik, sest kõiki mängijaid polnud kohal, aga kaitseliin pidas ja ründajate koostöö esimesel poolajal toimis suurepäraselt,” räägib praegu FC Flora meeskonda tüüriv Reim. “Loodame, et suudame samal tasemel jätkata. Saime veel kord

kinnituse, et võime kõigiga mängida, kuigi sõprusmäng on sõprusmäng.” Üheks edu valemiks on meistermeeskonna treeneri sõnul korralikud sooritused kodumängudes, kus tuleks võidud ära võtta. “Meil on olemas mängijad, kes suudavad need asjad ära otsustada,” märgib Reim. Aga isu kasvab süües. Kakskümmend aastat tagasi hüppas taasiseseisvumisaja esimest valikturniiri alustanud koondis vette tundmatus kohas, praegu joostak-

Foto: Lembit Peegel

Henrik Ojamaa ja Andres Oper (keskel pikali) moodustasid mängus Poola vastu hea ründepaari.

JALKA SEPTEMBER 2012

se murule plaaniga jõuda valitute hulka. Kui taasiseseisvunud Eesti jalgpallikoondis maailmameistrivõistluste valikmängus 16. augustil 1992. aastal Šveitsi vastu murule jooksis, ei osanud meie treenerid ja mängijad eelseisvalt midagi oodata. Puudusid teadmised oma võimetest ja kohast rahvusvahelises jalgpallis. Toonane koondise peatreener Uno Piir räägib, et kakskümmend aastat tagasi korjati Eesti liiga mehed üles ja pandi koondis kokku. “Eesmärk ei olnud edasi saada, nii rumalaid inimesi polnud isegi pealtvaatajate hulgas,” märgib ta. “Läksime mängima, et poisid areneksid.” Kadrioru staadionil Šveitsile 0 : 6 alla jäänud eestlased pandi aga kiirelt paika. Endise peatreeneri sõnul oli siiski üllatuseks, et vastased nii tugevad olid ja seepärast lõigati oma ootustega pisut näppu. Uno Piir tõdeb, et kuigi alagrupis saadi Maltaga tehtud viigi eest vaid 1 punkt, mängis koondis oma võimed välja. “Nii tugevat alagruppi, kui oli siis, pole Eestil hiljem enam olnud,” ei näe treener tulemuse üle nurisemiseks põhjust. “Itaalia, Šotimaa ja Portugali vastu me häbisse ei jäänud ning Šveitsilt saadud suure kaotuse on koondis hiljem mitmel korral ületanud.” Endine koondislane Indro Olumets räägib, et esimese valikturniiri eel puudus ettekujutus, millisel tasemel ollakse ja kui tugevad on meie vastased. “See oli ju Eesti algusajal ning Venemaalt tulnutena ei teadnud me välismaa jalgpallist suurt midagi,” meenutab

koondis Foto: Lembit Peegel luste valiktsükliks asus koondist poolkaitsja. “Lihtsalt võrdlusmojuhendama Roman Ubakivi, menti polnud.” kelle taktikepi all jäädi punktita, Olumets tunnistab, et nii suur seejuures suurimad kaotused tuli kaotus Šveitsile tuli üllatusena, vastu võtta võõrsil Horvaatialt kuna varem oli koondis mängi1 : 7 ja Leedult 0 : 5. Kolm aastat nud Sloveeniaga 1 : 1. võiduta olnud koondis langes “Seepärast läksime ka seda kohtumist võitma, ega ju kunagi 1996. aasta veebruariks FIFA ei lähe kaotama,” jätkab Oluedetabelis 135. kohale. mets. “Aga meid pandi suhteliselt Roman Ubakivi sõnul mingeid kiirelt paika ja saime aru, kus me illusioone ei loodud ja punktid tegelikult oleme. Me ei saanud polnud tähtsad. Eesmärk oli luua väljakul üldse aru, miks me äkki perspektiivsetest meestest uue nii kehvad oleme.” meeskonna aluspõhi ja koondise Endise koondislase sõnul mängutaseme tõus. mängisid šveitslased eestlased “On ära tehtud kõva töö. taktikaliselt üle: “Kui ma õieti Eesmärk oli tõsta mängijad kehaSellise tulemusega lõppes meie 1992. aasta esimene MM-valikmäng kodus mäletan, siis mängisime meeskultuurlase tasemelt sportlaste Šveitsi vastu. Vastased teevad pärast võitu lõdvestusjooksu. mehe-vastu-kaitset, aga see ei tasemele. Selle eesmärgi täitsime, toiminud üldse. Olime muidugi nüüd on vaja teha hüpe tipu pooväga õnnetud, sest lootused olid olulile,” rääkis Ubakivi siis Päevalehele. Uus algus 1992 selt suuremad, kuna tegelikult ei olnud Eesti taasiseseisvus 20. augustil 1991 Välismaalased korrastasid me nii kehvad, kui skoor välja näitas.” ning seejärel uuesti kokku tulnud

Kuigi ei räägita, mõeldakse finaalturniirist Eelmise aasta koondise edu ja play-offmängudele jõudmine on kasvatanud ootusi ja lootusi. Avalikult ei taha keegi siiski välja öelda, et maailmameistrivõistluste finaalturniirile jõudmine pole enam sugugi utoopia, kuigi selleks on hea mängu kõrval vaja ka tohutult õnne. 15. augustil A. Le Coq Arenal toimunud Eesti–Poola sõpruskohtumise järel andis koondise peatreener Tarmo Rüütli meeste heale individuaalsele mänguvormile kõrge hinnangu. “Mäng näitas järjekordselt seda, et sügisel oleme paremad kui enne jaanipäeva,” rääkis Rüütli, kelle sõnul annab hooajaeelne treeninguperiood meestele parema konditsiooni ja see võimaldab tugevate vastastega võrdselt mängida. Ta avaldas lootust, et koondis suudab ka septembris konkurentsis püsida ja võidelda hea tulemuse eest. Eesti koondise väravavaht Sergei Pareiko jääb prognoosides siiski tagasihoidlikuks ja tunnistab, et eelmise aasta edu on raske korrata, aga eks valiktsükli jooksul näeb, mis välja tuleb. Pareiko sõnul võetakse valikturniiri mäng-mängult ning kohe ei saa seada endale eesmärki tulla alagrupis teiseks või kolmandaks, aga igal mängul antakse endast kindlasti kõik ja võideldakse parima tulemuse nimel.

koondis debüteeris sama aasta novembris Leedus korraldatud Balti turniiril, kuid FIFA tunnustuse pälvis alles 3. juuni 1992. aasta mäng Tallinnas, mis lõppes 1 : 1 viigiga Sloveenia vastu. 2012. aasta augustis avaldatud FIFA edetabelis asub Eesti 209 jalgpallikoondise konkurentsis kõrgel 49. kohal.

“Vastased on ikka päris kõvad,” leiab väravavaht. “Hakkame mänghaaval minema, siis näeme, mis lõpptulemuse välja mängime. Favoriidid on ikka Holland ja Türgi. Kuid ka nende vastu on võimalusi, sest iga mäng algab seisuga null-null ja heal päeval on kõik võimalik.”

Olematusest tähtede poole Kahekümne aasta eest alanud teekond ei ole Eesti jalgpallikoondisele kulgenud kergelt. Oleme saanud nautida arengut ja võite, aga pidanud tunnistama ka tagasilööke. Müüri on ladunud nii oma kui ka välistreenerid. 1992. aastal pika vaheaja järel rahvusvahelisele jalgpalliareenile naasnud Eesti lõpetas Uno Piiri juhendamisel 1994. aasta maailmameistrivõistluste valikturniiril alagrupi väravate vahega 1 : 27 viimasena, teenides üheksa kaotuse kõrval ühe viigi Malta vastu. 1996. aasta Euroopa meistrivõist-

kaitse ja õpetasid ründama

Tulemused hakkasid paranema, kui koondise tüüri juurde asus islandlane Teitur Thordarson. Esimene taasiseseisvumisjärgne võit valikturniiril saavutati 5. oktoobril 1996. aastal, kui Kadrioru staadionil alistati Sergei Hohlov-Simsoni väravast Valgevene. Eesti kogus alagrupis lõpuks 4 punkti ja pääses esimest korda viimasest kohast, jäädes kuueliikmelises alagrupis Valgevene ees viiendaks. Thordarson ütles Päevalehele: “Mul on selge arusaam, mida tuleks ette võtta punktide saamiseks. Olen surmkindel, et mäng tuleb rajada kaitsetaktikale. Püüame kasutada vähemalt mõnda vähestest väravavõimalustest, kuid peamine töö tuleb ära teha kaitses.” Peatreener Teitur Thordarson lahkus ametist 1999. aasta lõpus. Järgmise aasta sügisel palgati peatreeneriks hollandlane Arno Pijpers, kes juurutas uue süsteemi ja arendas koondise rünnakut. Kui enne mängis meeskond 4-5-1 või 4-4-2 taktikaga, siis hollandlane kasutas 4-3-3 süsteemi, mis võimaldas rohkem jõudu ette paisata. Ja tulemused paranesid. 2002. aasta maailmameistrivõistluste valikgrupis saadi kaks võitu Andorra üle ja viigistati kahel korral Küprosega. 8 punkti andis lõpptabelis neljanda koha nende samade meeskondade ees. Detsembris avaldatud FIFA edetabelis tõusis Eesti 60. kohale. 2012 SEPTEMBER JALKA

koondis Sama palju punkte kogus Eesti ka 2004. aasta Euroopa meistrivõistluste kvalifikatsioonis: taas kaks võitu Andorra üle ning väravateta viigid kodustaadionil Bulgaaria ja Horvaatia vastu. 2004. aasta oktoobrini ametis olnud Arno Pijpersi nelja aasta jooksul tehtud tööle andis kõrge hinnangu Eesti esiväravavaht Mart Poom. “Arnoga astus koondis suure sammu edasi, ta tõi meile uue taktika,” rääkis Poom Päevalehele. “Ta muutis mängu ründavamaks, tõi sisse hollandi jalgpalli paremaid jooni, sealhulgas tähtsustas tehniliste oskuste parandamist.” Punktirohkeimaks sai Eestile 2006. aasta maailmameistrivõistluste valikturniir, kui alagrupis saadi 17 punktiga Läti, Liechtensteini ja Luksemburgi ees neljas koht. Pijpersi alustatu viis lõpuni peatreeneri ametikoha üle võtnud hollandlane Jelle Goes. Paraku hakkasid tulemused langema. Goesi juhendamisel pidas Eesti koondis kokku 27 mängu ning kaotas neist 16, viigistas 6 ja võitis 5. MM- ja EMvalikmängude saldo oli Goesi käe all

d u

i KLi

iS niL eL

Stit

kaheksa kaotust, kaks viiki ja kolm võitu – väravate vahe 10 : 18.

Rüütliga algab uus tõus 2007. aasta novembris kinnitati kaheaastase lepinguga uueks peatreeneriks Tarmo Rüütli, kes oli juba tüürinud koondist aastail 1999–2000. Eesti alustas 2008. aasta septembris alagrupiturniiri võõrsil 2 : 3 kaotusega Belgiale, kuid pärast 0 : 7 allajäämist Bosniale langes koondis FIFA edetabelis läbi aegade viletsaimale 137. kohale. Tarmo Rüütli sõnul oli koondise peatreeneriks saades tema ülesanne hakata mängu üles ehitama. “Õnneks oli vundament hea. Kui kujundlikult rääkida, siis minu vaimusilmas olid kaitseliin ja väravavaht vundamendiks, kuid seinad ehk mäng oli puudu,” rääkis Rüütli ajakirjale Director antud intervjuus. Rüütli lisas: “Püüdsin neid ehitama hakata: suunates, julgustades ja nõudes, et inimesed julgeks rohkem ette võtta ja edukamad olla. Arvan, et mu mängufilosoofia on olnud õige, sest hea mängupilt ja tulemused on praeguseks käes

Eesti koondise tulemused valiktsüklites 1994. aasta MM-valiktsükkel – 6. koht, 1 punkt 1996. aasta EM-valiktsükkel – 6. koht, 0 punkti 1998. aasta MM-valiktsükkel – 5. koht, 4 punkti 2000. aasta EM-valiktsükkel – 5. koht, 11 punkti 2002. aasta MM-valiktsükkel – 4. koht, 8 punkti 2004. aasta EM-valiktsükkel – 4. koht, 8 punkti 2006. aasta MM-valiktsükkel – 4. koht, 17 punkti 2008. aasta EM-valiktsükkel – 6. koht, 7 punkti 2010. aasta MM-valiktsükkel – 5. koht, 8 punkti 2012. aasta EM-valiktsükkel – 2. koht, 16 punkti

ning meie jalgpallikoondis on hakanud inimestele rohkem pakkuma. Kõige hullem on see, kui minnakse emotsioonitult staadionilt ära – polnud ei mängu ega tulemust.”

VABANE KIIRESTI KÜÜNESEENEST KINDEL ENESETUNNE MYCOSANi, esimese spetsiaalse küünte mükoosi (seentõve) vastase preparaadi abil. AINULAADNE HARJAGA APLIKAATOR. Lihtne kanda küüntele, sealhulgas ka küünenurkadesse, ja neid ravida. Patenteeritud LÕHNATU preparaat. Kaasas küüneviilid + ravigraafik, mis tagavad kiire tulemuse ja võimaldavad jälgida tehtud edusamme. Sobib ka DIABEETIKUTELE.

Saadaval apteekides

2012 SEPTEMBER JALKA

küsitlus

Alagrupist edasi – miks mitte, kuigi raske saab olema Koondise uue valiktsükli eel on ootused suured. Endine koondise peatreener Uno Piir, ekskoondislased Argo Arbeiter ja Sergei Terehhov, olümpiavõitja Erki Nool ja jalgpallifänn Tarmo Linnamägi vaatavad algavatele mängudele optimistlikult, kuid tõdevad, et mullust edu on raske korrata.

Sergei Terehhov: Pea peab külmana hoidma Foto: Lembit Peegel

Endine koondislane Eelmine tsükkel näitas, et võime üllatada ning minul on küll samasugused ootused, et saame taas play-off’i. Eeskätt peame kodus võidule mängima ja võõrsil rahulikult kannatama. Kui tekib ees ruumi, siis tuleb see ka ära kasutada. Pea peab külmana hoidma, sest sügisel andsime play-off’i esimese mänguga kõik oma võimalused väga kergelt käest, nüüd peaks mehed sellise pingega toime tulema. Seekordne alagrupp on eelmisest ühtlasem, kuid edu saavutada saab olema raskem. Hollandit ei ole võimalik võita, sest nad on ikkagi maailma tipp ja meie jaoks veel liiga kõva pähkel. Pealegi tahavad hollandlased ennast pärast ebaõnnestunud EMi turniiri uuesti tõestada. Seepärast saab nende vastu olema raske, kuigi edu pole välistatud, eriti kodus, ja ajalugu näitab, et kõike võib juhtuda. Eesti, Rumeenia, Ungari ja Türgi võitlevad teise koha eest ja nende koondiste vahel tulevad tasavägised kohtumised, kus palju otsustatakse. Andorralt peaks oma kohustuslikud 6 punkti ära võtma. Liider peaks olema ikka Konstantin Vassiljev, aga ootaks ka Sergei Zenjovilt rohkem väravaid, kui vigastused teda ei kimbuta. Samas peavad noored hakkama ka end üha enam põhimängijatena tundma ja rohkem vastust kandma. Henrik Ojamaa peaks kindlasti kuuluma 18 mängija hulka, aga liidrirolli enda peale võtmine võtab temal veel aega. Aga las see, kes on enne mängu parimas vormis, ka mängib. Pisiasjad otsustavad ja usun, et treenerid teevad õiged valikud. 18

JALKA SEPTEMBER 2012

Erki Nool: Üle oma varju ei hüppa Foto: Lembit Peegel

Olümpiavõitja ja riigikogu liige

Ootan koondiselt südikat mängu, aga ega üle oma varju ikka ei hüppa. Kui räägitakse võimalikust eelmise aasta edu kordamisest, siis play-off’ist ju edasi ei saadud ja sinnagi jõuti õnnega pooleks. Samas võib alagrupist edasi saada küll, sest Eesti jalgpall on arenenud. Mehed ei tohi lasta sisse selliseid keskendumisprobleeme nagu eelmisel aastal Fääri saarte vastu, kus saadi ilmetu mänguga valus kaotus. Kergelt mängudele minek maksab kätte ja eriti just jalgpallis. Kuigi Poolal pole vist praegu kõige paremad ajad, siis mäng näitas, et võime keskmikega päris hästi mängida. Turniiritabelis edu saavutamiseks peame kodus võitma ja võõrsil vähemalt viiki mängima, sest seal on meil alati keerulisem olnud. Hollandiga peab suutma vastu pidada ja võimalikult palju tuleb nende mängu lõhkuda. Nad on ikkagi sellise tasemega meeskond, kellele meil oma tahtmist ei õnnestu peale suruda. Ja tundub, et peame panustama oma vanale kaadrile. Poola vastu jättis mulle väga hea mulje Andres Oper. Ta on koondises endiselt kindel tegija ja hea närviga. Noor Henrik Ojamaa oli ka tema kõrval väga hea. Loodan, et kui noormees saab koondises rohkem mänguaega, tõuseb ta üsna pea esile. Kui kunagi oli minu jaoks Tarmo Kink selline perspektiivikas mängija, siis perspektiivikaks on ta ka jäänud. Oma potentsiaali ei ole ta suutnud välja tuua.

küsitlus Argo Arbeiter: Koerasabast tuleb üle astuda Foto: Lembit Peegel

Endine koondislane ja FC Levadia noortetreener

Eelmise aasta valguses ootan ka koerasabast üleastumist, äkki tuleb õnnestumisi ja saame suure asja korda saadetud. Selleks on vaja muidugi sama hästi mängida, kuid tuleb ka juurde panna. Mehed peavad püsima terved ja neile peab jaguma koduklubides mänguaega. Eks vastased on kõik meie jaoks võrdselt rasked. Holland ja Türgi on kindlasti alagrupi soosikud, aga Türgiga oleme varem juba edukalt mänginud ja miks mitte ka nüüd. Holland on selgelt oma klassiga parem ja nemad peaks selle alagrupi ka võitma. Usun, et nad suudavad oma EMil tekkinud mured lahendada, kuid heal päeval on ka nende vastu võimalusi. Loodan, et liidrirolli võtab enda peale ikka veel Raio Piiroja, kes on loodetavasti tervist korda saamas. Kostja Vassiljev on meil see keskvälja professor, kes seal asjad joonel hoiab ning vanameister Andres Oper on ka ennast taas paremate päevade tasemel näidanud. Palju sõltub ka Sergei Pareiko mängust. Neil kõigil on oskused ja kogemused olemas, et meeskond selles tsüklis lahingusse viia. Noortest mängumeestest on end korralikult sisse murdnud Taijo Teniste. Võibolla leiab ennast ka Igor Morozov, aga teisi ma esialgu silmapiiril ei näe.

Tarmo “Oops” Linnamägi: Eesti peaks olema kuue seas Foto: erakogu

Jalgpallifänn

Pärast eelmist ülihästi läinud valiktsüklit on ootused kõrged. Eesti koht turniiritabelis peaks olema esimese kuue seas. Kui seda ei suudeta saavutada, siis isegi kõige tõsihingelisem fänn tunneb ennast petetuna. Tõsisemalt oleks hea kahekohaline punktisumma ja koht esinelikus. Iga vastane tundub mängitav ja ka võidetav! Samas, realistlikult endale aru andes peab tõdema, et selles valiktsüklis

edasipääsu oodata on ikka liiast. Pigem peab lootma, et nooremad mängijad (Ojamaa, Morozov) suudavad ennast koondises tõestada ning tekib hea klapp teiste juba kogenud koondislastega. Mängutaseme ja reputatsiooni poolest on vastastest kindlasti kõige atraktiivsem Holland, kes toob kindlasti maja täis. Ülejäänud mängude puhul peab vist tõdema, et kõik sõltub meie koondise mängudest. Kui tulemused on head ja edasipääs endiselt reaalne, siis on ilmselt huvi suurem, kui senistes tsüklites on olnud. Liidritest peab kindlasti Ragnar Klavan hästi hakkama saama. Tema kindlusest kaitseliinis sõltub vägagi palju, olgu siis partneriks paranev Piiroja, Rähn, Morozov või mõni teine mängumees. Loomulikult ei saa ainult kaitsega hakkama ning oluline on see, et poolkaitseliin saaks oma klubides piisavalt mänguaega ning ei oleks kimpus vigastustega. Ründeliinis peaks praegu kõik korras olema ja Tarmo Rüütlil piisavalt peavalu, keda mingis olukorras platsile saata. Seega ootan suuri tegusid eelkõige Klavanilt ja loomulikult ka Kostjalt. Noortest panustaks Henrik Ojamaale. Sirgjooneline ja vägagi väravale orienteeritud ründaja on meil tükk aega puudu olnud. Oper on ilmselgelt juba vananev ja sellest sõltuvalt mitte enam piisavalt kiire.

Uno Piir: Mäng tuleb rajada vanale kaardiväele Foto: Lembit Peegel

Endine koondise peatreener

Koondise mäng tuleb rajada ikka vanale kaardiväele. Ma ei näe, et noorte hulgas oleks mõni tõsine tulija. Sellised mehi, keda võtad ja kohe mängib, pole. Kuigi tahan Tarmo Rüütli ja tema tiimi head tööd tunnustada, on eelmise tsükli tulemust raske korrata. Tsükli lõpuosa tuli küll väga hästi välja, kuid selle kordamiseks peab olema ka õnne. Umbes sellist nagu juhtus Sloveenia–Serbia kohtumises, kust kaugelt löödi niisugune värav, mida mina oma karjääri jooksul pole näinud. Balkani kivid olid seekord, nagu olid, nad polnud oma parimas jõus. Aga et meeskond eelmisel aastal hästi mängis, pole juhus. Eelmises tsüklis saime ka üllatada, nüüd on suhtumine meie koondisesse teine ja eestlastega arvestavad kõik. Samas on meil kõigi, isegi Hollandi vastu võimalus. Aga eks teised tahavad ka. Olen rahul, kui mullust tulemust õnnestuks korrata. Aga sooviks, et ei oleks äralangemist, mis mõjutab ka publiku huvi ning jalgpallieufooria võib kiirelt kaduda. 2012 SEPTEMBER JALKA

mängija luubi all

Vadim Gurnik

Norbert Hurt: Ta on tugev, hea potentsiaaliga ja töökas väravavaht, kes annab meeskonnale palju enesekindlust.

Eesti U19 koondise ja Tallinna FC Flora väravavahi Vadim Gurniku oskusi hindavad väravavahtide treener Ain Tammus ja FC Flora noortetöö juht Norbert Hurt.

Kaitse juhendamine

Õhupallid

Ain Tammus: Võib ütelda, et ka see element on Vadimi üks tugevamaid külgi, aga selleski on arenguruumi. Eelkõige konkreetsuses ja ajastuses (millal öelda ja kellele öelda). See nõuab samamoodi 100% mängus olemist. Norbert Hurt: On ideid, räägib ja juhendab korralikult kaaslaste tegevust.

Ain Tammus: Element, mida peaks väga palju harjutama. Eriti pallid, mis tulevad 11 meetri ja 5 meetri kasti vahelisele maa-alale. Lihtsamad õhupallid korjab ta ära, aga väravavahi mängus loeb väga palju just 5 meetri kasti väline mäng. Arenguruumi veel on! Norbert Hurt: See on koht, kus ta peab oma sooritusi parandama. Positsiooni valik jätab soovida, teinekord tuleb seista rohkem väravas ja ei tohi lasta lüüa palli endast üle. Ette on lihtsam joosta, kui tagasi minna.

Reaktsioon Ain Tammus: Kui suudab löögi hetkeks olla õiges positsioonis ja lähteasendis, siis tuleb toime ka keerulisemate löökidega. Muidu on heade refleksidega väravavaht. Norbert Hurt: See on tema tugevus, väravajoonel väga hea.

Väljajooksud Ain Tammus: Kui on 100% mängus, siis suudab nendes olukordades hästi mängida. Norbert Hurt: Õhupallide puhul peaks olema kannatlikum ja hindama rahulikumalt olukorda, kuidas palli rünnata. Maast tulevate pallide korral ja üks-ühele-situatsioonides ründajaga on tasemel.

Sisu Ain Tammus: Vadimis on potentsiaali meistriliiga jaoks, kuid tundub, et tal puudub soov siduda ennast tulevikus jalgpalliga (pean silmas meistriliigat ja võimalust mängida profi tasemel). Meeskonnaspordis ei saa keskenduda ainult oma tegemistele! Norbert Hurt: Ta on mängus sees ja võib olla meeskonna liider. Samas on ta vahel ebastabiilne ja just stabiilsuses tuleks juurde panna.

Joonelmäng

Käega mäng (väljavisked)

Ain Tammus: Teinekord tekivad probleemid asendisse jõudmisega ja õige positsioonivalikuga joonemängul, aga võib öelda, et see on üks tema tugevatest külgedest. Norbert Hurt: Hea, see on tema tugevam külg.

Ain Tammus: Võib täiesti rahule jääda nii lühikese kui ka pikema viske puhul. Oluline on see, et ta suudab säilitada tasakaalu pärast viset, millega ei tule toime ka paljud meistriliiga väravavahid. See võib tunduda pisiasjana, aga see on väravavahi töös väga oluline. Norbert Hurt: Tugev ja täpne vise, mida võiks rohkem kasutada.

Tehnika Ain Tammus: Väravavahi püüdmistehnika vajab ka harjutamist. Õnneks on algbaas olemas ja selle pealt saab edasi minna. Pallipüüdmine võiks olla kindlam, aga see on treeningute abil parandatav. Norbert Hurt: Palli püüdmine ja väravavahi asend on hea. Jalgade tööd tuleks parandada just palli omaksvõtul ja kontrolliva söödu andmisel.

Ain Tammus: Eks õiged otsused tulevad läbi mänguminutite ja kogemuse kaudu, aga väga palju loeb just mängulugemine ja olukorra hindamine, mille kallal on vaja tööd teha. Õnneks arenguruumi on. Norbert Hurt: On enesekindel ja julge. Temaga saab mängida tagasi lühikest söötu, sobib meeskonnamängule.

Foto: Lembit Peegel

Sünniaeg: 25. aprill 1993 Positsioon: väravavaht Koduklubi: Tallinna FC Flora Eelmised klubid: FC Elva, Valga FC Warrior, Tallinna FC Flora, Tallinna FC Flora II, Tallinna FC Flora III

Rünnaku algatamine

JALKA SEPTEMBER 2012

Treenerid: Ilmar Kaiv, Olev Reim, Priit Adamson, Marko Lelov, Zaur Tšilingarašvili, Frank Bernhardt, Arno Pijpers, Norbert Hurt, Aivar Lillevere, Ain Tammus, Oleg Andrejev

Väljalöögid Ain Tammus: Hoolimata vigastusest suutis EM-finaalturniiril sooritada väga häid väljalööke, nii käest kui ka maast. Treenimist vajavad kõik jalaga mängu elemendid, eelkõige palli peatamine ja mäng 2-3 puutega. Võib öelda, et algbaas on olemas, nüüd on vaja sellega lihtsalt regulaarselt tööd teha. Norbert Hurt: Heal tasemel, kuigi löögitäpsus võiks parem olla.

2012 SEPTEMBER JALKA

peegli peegeldused

Levadia–Flora 5 : 4. Penaltid &

lembit peegel

Sel kuul peegeldame kodumaise suurima vastasseisu läbi aegade kuumimat heitlust, mis andis huvilistele üheksa väravat, kolm penaltit (kõik Levadia kasuks), sh väga vaieldava üleminuti penalti, punase kaardi ja võiduvärava. Levadia mängis maha 4 : 1 eduseisu, kuid suutis ikkagi 90+6. minutil võita.

Mehised kõrghetked Kadriorus: Karl Palatu (vasakul) kompab rinnaga palli surmavat Ingemar Teeverit.

Niimoodi tekitas floralane Nikita Baranov penalti Albert Taari kukutades. 22

JALKA SEPTEMBER SEPTEMBER 2012 2012

Niimoodi mängis penaltivääriliselt käega Markus Jürgenson. Esiplaanil Karol Mets.

peegli peegeldused

pisarad

Karol Mets sai muuhulgas kõvasti sakutada Rimo Hundilt, kes pani jalga ja hoidis kinni kätega ...

... aga lõpuks saadeti väljakult punase kaardiga – videokorduse kinnitusel ülekohtuselt – väljakult minema hoopis Mets. Noormees lahkus pisar silmis.

Levadia rõõmustamas teise penalti üle. Kolmas ja otsustav on veel tulekul.

Kohtunik Kristo Tohver tõusis kolme määratud penaltiga paratamatult mängu üheks peategelaseks. 2012 SEPTEMBER JALKA 23 23 2012 SEPTEMBER JALKA

Foto: Lembit Peegel

Just nii läks teele 90+6. minuti võidukas penalti Flora väravasse mälestusväärses 5 : 4 lõppenud mängus.

cv Igor Morozov Sünniaeg: 27. mai 1989 Pikkus: 193 cm Positsioon: Keskkaitsja Koduklubi: Tallinna FC Levadia

JALKA SEPTEMBER 2012

usutlus

Igor Morozov

eelistaks mängupaigana Itaaliat Inglismaale Eesti koondise keskkaitsjat Igor Morozovit peavad paljud spetsialistid meie järgmiseks kaitsetalaks. Noormehel jagub külmaverelisust ohtlike olukordade lahendamisel ja ta oskab lüüa väravaid. Ta on tulnud Tallinna FC Levadiaga kahel korral Eesti meistriks ja teda on valitud liiga parimaks mängijaks. Nii tekib paratamatult küsimus – miks selline mees ei mängi juba välismaal? Alver Kivi Oled 23aastane ja Eesti koondist esindanud 12 korral. Nii mitmedki sama vanad mehed mängivad juba välismaal erinevates liigades ja nimekates meeskondades. Sina aga jätkad Eesti meistriliigas ja FC Levadias. Kas sul pole endal olnud soovi välismaale minna või pole olnud selleks võimalust? Kindlasti on soov minna välismaale mängima ja end proovile panna, kui minu oskused seda lubavad. Aga see sõltub paljudest asjadest. Kuna mul on klubiga leping, siis juhtkond otsustab. Üleminekuturul on praegu palju selliseid mängijaid, kelle eest raha ei küsita ja see teeb minu olukorra raskemaks. Eestis on igal perspektiivikal mängijal vähemalt unistustes olemas välisliiga või meeskond, kus ta tahab mängida. Kindlasti oled ka endale sellise eesmärgi seadnud ja eelistused paika pannud? Ma ei ole mõelnud selle peale, millises liigas või meeskonnas võiks mängida. Minu jaoks on oluline klubi ja treeneri nägemus, kuidas nad tahavad mängida. Mulle meeldib tehniline jalgpall jõulisest enam. Huvitav oleks mängida seal, kus meeskond mängib ilusat jalgpalli. Brittide stiil, kus käib maadlus ja võitlus, mulle eriti ei istu. Samas mängitakse Premier League’is muidugi väga korralikku jalgpalli, aga sealne tase on väga kõrge ning mul tuleb jääda oma oskuste ja võimaluste osas realistiks. Aga usun, et LõunaEuroopa stiil sobiks mulle paremini. Kui on valida Inglismaa või Itaalia vahel, siis saan aru, et viimane meeldiks rohkem? Sõltub muidugi paljudest asjadest. Valiksin koha, kus saab regulaarselt mängida. Klubi võib olla küll nimekas ja tugev, kuid kui ma seal eriti palju väljakule ei saa, siis see mulle ei sobi. Kuna ma olen keskkaitsja kohta veel noor, siis pean saama võimalusi arenemiseks ja selleks on vaja palju mängida. Regulaarset mänguaega saaks Norras ka. Olen nõus. Minule on kõige tähtsam parandada oma mänguoskusi ja saada kogemusi. Usun, et Norras oleks see võimalik. Oled end juba proovile pannud erinevates liigades ja klubi-

des, aga testimisperioodi lõpus pole lepingut pakutud? Jah, olen käinud Inglismaal Doncasteris, Belgias Charlerois, Norras Lilleströmis, Šotimaal Edinburgh Heartsis, Venemaal Naltšiki Spartakis ja Vladivostoki Lutš Energias. Kahjuks ei oska ma öelda, miks mul pole õnnestunud sinna saada. Aga eriti pettunud ma sellepärast pole. Räägitakse, et Eesti meistriliiga tase on alla käinud ja andekad noored peavad siit esimesel võimalusel välismaale mängima minema. Kuidas sina leiad, kas sul on võimalik veel areneda? Ikka on. Paljud räägivad küll, et tase on langenud, aga ma pole sellega nõus. Kui enne oli tugev meeskond TVMK-l, siis nüüd tuli asemele Kalju. Esimeste meeskondade vahel on alati pingelised mängud ning kui selliseid mänge oleks rohkem, oleks meie liiga noortele arenguks täiesti piisav.

“

Tahan kogu aeg mänge võita ja meistritiitlit saada. Olen väga pettunud, et me kahel eelmisel aastal meistriliigat ei võitnud.

„

Oma debüüdi koondise eest tegid 19aastaselt 31. mail 2008. aastal Balti turniiril Leedu jalgpallikoondise vastu, viibides platsil kõik 90 minutit. Kas mäletad, kuidas mänguga hakkama said? See on hästi meeles. Mulle tundub, et tegin korraliku mängu ja rängalt ei eksinud. Samas oli raske, sest esimene koondisemäng kogenud partneritega oli eeskätt psühholoogiliselt väga keeruline. Debüütmängust alates oled saanud mängida siis, kui mõni põhimees on mingitel põhjustel eemale jäänud. Kas oled sellise olukorraga rahul või tahaksid juba enamat? Koondises on iga mäng tähtis ja minu jaoks pole vahet, kas ma seal kedagi asendan. Ei ole probleem, kui saan mängu 2012 SEPTEMBER JALKA

usutlus kellegi puudumisel. Tahan alati koondist esindada, sest see on eriline tunne. Tulen alati appi, kui mind kutsutakse. Pärast Poolaga peetud sõpruskohtumist jagus sinu aadressil vaid kiidusõnu. Mis sa ise arvad, kas saite Alo Bärengrubiga hästi hakkama? Üldjoontes jah, kui viimane moment välja arvata, siis ei olnud neil palju võimalusi. Hoidsime kaitset hästi kompaktselt. Aga tegelikult ei ole nii, et ainult mina olin ja tegin. Kõik tegid tublisti tööd, et meil oleks lihtsam kaitses olla. Terve meeskond mängis hästi, keskpoolikud aitasid meid palju ja ründajad tegid ees korralikku survet. Kellega on seni Eesti keskkaitsjatest kokkumäng kõige enam sujunud? Olen mänginud Taavi (Rähn), Andrei (Stepanov) ja Aloga. Nad on kõik kogenud mängijad ja head mängupartnerid. Kõik teevad väljakul oma tööd ja midagi erilist ei ole vaja välja mõelda. Kui üks eksib, peab teine julgestama. Oleme püüdnud nii ka tegutseda. Kohe algab uus valiktsükkel. Mis sa arvad, kas peatreener Tarmo Rüütli annab sulle edaspidi rohkem võimalusi? Tahaks küll konkurentsi pakkuda, sest meid ootavad tähtsad mängud ja head vastased. Seal tulevad kindlasti mingid vigastused ja kaardid ning võib-olla avaneb ka mul võimalus ennast rohkem näidata. Eelmisel aastal jäi koondisel õige vähe puudu, et jõuda EMi finaalturniirile. Kas iirlased olid play-off’is meist tugevamad või polnud koondis nendeks mängudeks valmis? Tegelikult oli võimalik nendega mängida, aga paljudel meie meestel oli juba hooaja lõpp ja võib-olla oli keegi väsinud. Igal juhul kahju, sest olime eesmärgile nii lähedal.

aga mehed suudavad võita, olen ikka väga rõõmus. Kuidas me Türgi, Rumeenia ja Ungari vastu peaksime mängima? Nendega võib mängida küll, kui kaitses olla distsiplineeritud. Meil on mehi, kes võivad mängusaatuse üksi ära otsustada. Näiteks Kostjale (Vassiljev) piisab ühest karistuslöögist või löögivõimalusest. Kui me ei lase neil oma mängu mängida, on eduvõimalused täiesti olemas. Andorralt on ju 6 punkti juba tabelis? Mäng algab seisuga null-null ka nende vastu. Tänapäeval oskavad ka väikesed riigid mängida, kui neil lastakse mängida. Meie jaoks on selleks parim näide kaotus Fääri saartele. Peame olema isegi Andorra vastu maksimaalselt kontsentreeritud ja väga palju pingutama, et neid võita. Tallinna FC Levadiaga oled tulnud 2008. ja 2009. aastal Eesti meistriks, soccernet.ee lugejate poolt on sind hääletatud 2009. aastal meistriliiga parimaks kaitsjaks ja sind on korduvalt valitud liigas kuu parimaks mängijaks. Tundub, et kõik on saavutatud ja pürgida pole enam kusagile? Arenguruumi on alati. Tahan kogu aeg mänge võita ja meistritiitlit saada. Olen väga pettunud, et me kahel eelmisel aastal meistriliigat ei võitnud. Ma olen maksimalist ja loodan, et sel aastal võidame jälle meie. Kerge see muidugi pole, sest meil on esiviisikuga ees veel palju mänge ja neist kaks põhikonkurent Kaljuga. Nende kohtumiste tulemustest sõltuvad ka meistrivõistluste kohad. Õhuvõitluses Poola tähe Robert Lewandowskiga.

Kas meil õnnestub tulevikus seda tulemust korrata või isegi ületada? Tahaks loota. Eesti koondis on praegu saanud paremaks ja meil on palju häid tugevates liigades mängivaid mängijaid. Kui meeskondlikult veel edasi areneda, võib ka senist edu korrata. Mis siis saab, kui meil õnnestub hollandlaste vastu oma värav puhas hoida ja üks keskkaitsja selles mängus on Igor Morozov? Sellest on vara rääkida. Kui see mäng tuleb, siis vaatame. Muidu oleks võidu korral suurepärane tunne eeskätt meeskonna pärast. Kui ma pole ka põhikoosseisus, 26

JALKA SEPTEMBER 2012

25 vooru järel oli Levadia ainus meeskond, kes pole kaotanud ühtegi mängu, ometi olid hooaja algul koosseisus suured muudatused, lisandus palju noori mängumehi. Mille arvel selline edu on saavutatud? Kõik poisid on noored ja tahavad väljakul ennast alati tõestada. Nad võitlevad korralikult algusest lõpuni ja annavad endast parima. Meie kõige tugevam külg on väga hea meeskonnavaim. Kui suur on siin olnud sinu kui kapteni roll? Mina enda rolli ei tähtsusta. Meil on kõik väga head mängijad, kes teavad oma ülesandeid ja neid pole vaja juhendada. Treenerid ütlevad, kes mida peab tegema, meie realiseerime väljakul nende plaanid.

Foto: Lembit Peegel

Sinu ja meeskonna kiituseks tuleb välja tuua veel üks fakt. Augusti lõpuks, enne

legendaarset mängu FC Floraga, mille võitsite 5 : 4, oli FC Levadia lasknud endale meistriliigas lüüa kõige vähem väravaid ehk ainult kuus. Kaitses on kord majas? Enne mängu Floraga oli kõik väga hea. Aga kui ühes mängus laseme endale lüüa neli väravat, siis polnud sel päeval ilmselt midagi paigas. Meeskonna kaitseliinis on hästi tihe konkurents ja meil on viimasel ajal igas mängus mehed vahetunud. Kõik tahavad ennast tõestada ja treener paneb väljakule need, kes on mänguks paremini valmis.

“

Minule on vastikum mängida väikeste ja kiirete ründajatega, sest nende vastu peab võimalikud käigud ette mõtlema. Et ei oleks ohtu.

„

Või on hoopis meie ründajate tase nii madal, et kaitses on lihtne mängida ja probleeme ei teki? Võib-olla on ka selles asi. Aga väravavaht Roman Šmiško on meid vahepeal päris palju päästnud ja tema arvele võib kindlasti mõned nullimängud panna. Kes on Eestis selline kõige ebameeldivam ründaja, kelle vastu on olnud väljakul raske tegutseda? Üks on kindlasti Tarmo Neemelo, kes katab väga hästi palli. Ta on suur ja seepärast on tema vastu raske mängida. Samas ei ole Tarmo kiire ründaja ja ma tean, et ta ei jookse minu eest ära. Minule on vastikum mängida väikeste ja kiirete ründajatega, sest nende vastu peab võimalikud käigud ette mõtlema. Et ei oleks ohtu. Aga kiidaks edasi. Väravalööjate edetabelis olid 25 vooru järel 10 väravaga meeskonna resultatiivseim, üldtabelis koguni teine. Transi vastu sooritasid efektse käärlöögi ja viisid oma meeskonna võidule. Flora vastu tegid penaltitest kübaratriki. Oskad ka väravaid lüüa. Kas ründajaks ei soovinud saada? Tegelikult mulle meeldib keskkaitses mängida ja sellel positsioonil olen olnud juba lapsepõlvest alates. Kui vaadata, siis olen kümnest väravast kuus löönud penaltitest. Järelikult meie ründajad ja poolkaitsjad on need välja teeninud. Kõik minu väravad on meeskonna poolt väljamängitud ja see ei ole ainult minu saavutus. Tundub, et oled ikkagi Eestis kõik saavutanud ja nii jõuame jälle intervjuu alguse juurde. Kui võimalus avaneb välismaale minna, kas siis sellist hirmu ei tule, et äkki ma ei saa hakkama? Usun, et ei tule. Peab uue tempoga harjuma ja kohanema. Ma ei karda, et tekivad suured probleemid. Millal siis saame Igor Morozovi nime taha kirjutada mitte enam FC Levadia, vaid hoopis ... Ei oska öelda. Praegu on suvine üleminekuaken kinni. Kui on ka mingi pakkumine, siis mina ei tea sellest midagi. Olen praegu Tallinna FC Levadia mängija, tahan lepingu lõpuni oma klubi aidata ja on suurepärane, kui hooaeg lõpeb meistritiitliga.

Jalgpall ja maksud STIPENDIUMITE MAKSUSTAMINE Eelmises Jalka numbris käsitlesime palga ja stipendiumi erisusi. Seekord vaatame lähemalt, kuidas toimub stipendiumite maksmise maksustamine. Stipendiumite maksmise juures tuleb teada, et seaduse alusel või riigieelarvest makstavaid stipendiume tulumaksuga ei maksustata. Nii nagu ei maksustata õppeja teadustööks ning loominguliseks ja sporditegevuseks antavaid stipendiume, mis vastavad Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud tingimustele. Lisaks on tulumaksust vabastatud stipendium, mida maksab tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja kantud mittetulundusühing, sihtasutus või usuline ühendus isikule, kes ei ole selle asutaja, liige, ühinguga seotud isik ega temale annetusi teinud isik või sellise isiku asutaja, liige või temaga seotud isik. Maksustamisele kuuluvad alati need stipendiumid, mida makstakse seoses ettevõtlusega, töö- või teenistussuhtega, samuti seoses juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmeks olekuga. Selleks, et stipendiumid oleksid tulumaksust vabastatud, peavad esinema teatud tingimused. • Stipendiumi maksmine peab olema ühingule üheks põhikirjaliseks tegevuseks. • Stipendiumide taotlemine ja määramine toimub avaliku konkursi alusel. Teave avaliku konkursi kohta avaldatakse vähemalt ühes kohalikus ajalehes või üleriigilise levikuga päevalehes või ühingu veebilehel. Kui teave avaliku konkursi kohta avaldati ainult veebilehel, peab stipendiumi saaja esitama maksuhalduri nõudmisel väljatrüki vastava konkursi kohta avaldatud teabest. Seega, kui makstav stipendium vastab kehtestatud nõuetele, saab seda maksta tulumaksuvabalt. Juhul, kui eelnimetatud nõuded täidetud ei ole, kuulub stipendium 21%-lise tulumaksu määraga maksustamisele. Nagu eelnevalt öeldud, maksustatakse tulumaksuga stipendiumid, mis on saadud seoses ettevõtlusega, töö- või teenistussuhtega või juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmeks olekuga. Seega, kui stipendiumi saaja on töö- või teenistussuhtes stipendiumit maksva isikuga, on saadav stipendium maksustamisel üldjuhul võrdsustatud töötasuga. Niisiis, kui jalgpalliklubi on kantud tulumaksusoodustustega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja, siis oma liikmetele maksuvabalt stipendiume maksta ei saa. Millised makstavad stipendiumid õppe- ja teadustööks ning sporditegevuseks on maksuvabad ja mis tingimustel, on sätestatud Vabariigi Valitsuse 20.06.2000. aasta määruses nr 196 „Õppe- ja teadustööks ning loominguliseks ja sporditegevuseks antavate stipendiumide tulumaksust vabastamise tingimused“. Tõnis Elling, mag.iur Grant Thornton Rimess OÜ on regiooni suurim sõltumatu ja iseseisvalt juhitud auditeerimise, raamatupidamise, maksu-, õigus- ja ﬁnantsnõustamise teenuseid pakkuv ettevõte, mis tegutseb Balti riikides alates 1992. aastast. Grant Thornton Rimess OÜ kuulub rahvusvahelisse organisatsiooni Grant Thornton Ltd (www.grantthornton.org), mis on üks juhtivaid sõltumatute auditeerimis- ja ärinõustamisettevõtete ühendusi maailmas. Grant Thornton koondab endasse globaalselt 31 000 eksperti, kes tegutsevad enam kui 100s riigis.

IGA TÖÖ JAOKS LEIDUVAD SOBIVAD KINDAD – MEIE AITAME SUL VALIDA Asjatundjad hindavad TAMREXi töökindad absoluutseks tipptoodanguks Baltikumis ja väärikaks vastaseks Skandinaavia parimate kindatootjate kõrval. Kümne aastase tootearenduse tulemuseks on üle 300 erineva artikli kõikvõimalike tööde jaoks, alates ühekordsetest kuni PRO-sarja töökinnasteni välja. Omaala tõelised meistrid Eestis, Soomes, Lätis, Leedus kiidavad meie kinnaste kestvust, hingavust, sobivust käe loomuliku liikumisega ja laia suuruste valikut. 3,5 miljonit müüdud kindapaari aastas on ära hoidnud mitmed vigastused ja säilitanud tuhandete töökäte hea tervise.

1.30

1.90

2.20

17.-

art 44-3128

art 44-3614

art 44-3722

art 44-381

Tekstiilkindad Spandex-kangast

Nailonkindad PU-kattega

Nailonkindad nitriilkattega

TÖÖKINDAD Tamrex Pro 800

3.55

3.70

3.84

art 44-3000

art 44-314

norm. 4.80 art 44-407

Seanahast universaalsed töökindad

Kitsenahast universaalsed töökindad

Seanahast Hi-Vis töökindad

-20%

0.70

0.88

1.00

art 44-001

art 44-3127

art 44-M124

Tekstiilkindad PVC-punktidega

Tekstiilkindad mikrotäppidega

Lateksist majapidamiskindad

2.35

2.70

3.20

art 44-370

art 44-3626

art 44-3616

Töökindad sünteetilisest nahast

RedDiamond latekskattega kindad

PerfectFit õhukesed töökindad

4.20

12.90

16.50

art 44-315

art 44-386

art 44-387

Töökindad kvaliteetsest kitsenahast

Pro-sarja töö- ja vabaajakindad

Pro-sarja Hi-Vis softkindad

KAITSE OMA KÄSI! Käed on meie kõige olulisem töövahend peaaegu kõiges, mida teeme. Igal käel on 27 erinevat luud, 55 lihast ning 30 liigest. Kätes on ühendatud tugevus ja jõud, võimega teha täpsust nõudvat tööd. Kindad on tehtud mitmetest erinevatest materjalidest, nagu näiteks puuvill, nahk, PVC, nitriil, lateks, nailon. Sellisel moel on võimalik ära kasutada erinevate materjalide omadusi ja anda kasutajale parim kaitse võimalike ohtude eest.

Hinnad sisaldavad käibemaksu 20% ja kehtivad kuni 31.10.2012 või kuni kaupa jätkub!

TAMREX OHUTUSE OÜ TALLINN Laki 5, Pärnu mnt 130, Katusepapi 35

Tel 654 9900 Faks 654 9901 e-post: tamrex@tamrex.ee www.tamrex.ee TARTU Aardla 114, Ringtee 37a

PÄRNU Riia mnt 169a, Savi 3

RAKVERE Pikk 2

VILJANDI Riia mnt 42a

JÕHVI Tartu mnt 30

VÕRU Piiri 2

VALGA Vabaduse 39

NARVA Tallinna mnt 19c

värvikad välismaalased

Britt Richard Barnwell kaitseb tänavu Emmaste meeskonna au.

Välismängijad rikastavad madalamaid liigasid Kui Eesti madalamates liigades mängib 106 välispassiga mängijat 21 riigist, kas siis on tegu jalgpalliinvasiooniga? Eestlased on harjunud omakeskis pusima ja võõrastesse on enamasti suhtutud umbusuga. Juba “Kevades” ütles Tõnisson: “Mis nad siis tulevad meie õue peale kaklema! ” Alver Kivi

iimaste aastate ühiskondlikud arengud on avardanud siiski ka piire jalgpallis ja nii on Eestiski mängimas päris palju võõramaalasi. Aasta-aastalt on meie liigades mängivate võistkondade arv suurenenud,

lisandunud on palju uusi mängijaid. Tasapisi on paranenud ka mängutase. Kui leegionäride mängimine Eesti tippmeeskondades on saanud harjumuspäraseks, siis maha ei taha jääda ka madalama tasemega satsid. Nii pole enam haruldus, kui teises,

kolmandas või neljandas liigas jookseb meie oma meeste kõrval väljakule mehi Euroopa tuntud jalgpallimaadest, Aasiast, Aafrikast ja Lõuna-Ameerikast. Lähinaabritest rääkimata. Eesti Jalgpalli Liidu peasekretär Tõnu Sirel ei oska öelda, kas välismaa2012 SEPTEMBER JALKA

värvikad välismaalased lasi on meie liigades praegu palju või vähe, kuid ta märgib, et kui Eestis on täiskasvanute võistlustel registreeritud 5000 mängijat ja neist sadakond on välismaalt, siis mingist jalgpalliinvasioonist rääkida ei saa. “Enamik neist ei ole tulnud Eestisse mängima jalgpalli, vaid on siin muudel põhjustel,” selgitab Tõnu Sirel. “Demokraatliku riigina on meil kohustus võimaldada neil tegeleda oma lemmikalaga ning kätt ette me ei pane. Ühte võistkonda saab üles anda 4 välismängijat siia alla ei kuulu Euroopa Liidu passiga ja Eesti sündinud mängijad. Ühes mängus saab ühes meeskonnas korraga väljakul olla kolm sellist mängijat. Teises, kolmandas ja neljandas liigas mängitakse jalgpalli peamiselt armastusest ala vastu. Võistkonnad on paljuski

moodustatud kas sõpruskondade, ettevõtete, koolide, külade, valdade või piirkondade baasil. Eesti madalamates liigades vaikselt toimetavatele välismaalastele on jalgpall hobi. Leidnud endale siin meeskonna, on nad jõudu mööda meistrivõistlustel kaasa teinud ja siinset jalgpallikultuuri rikastanud. Publikut pole välismaalaste kaasalöömine küll eriti köitnud ja rohkem on see pakkunud vaheldust mängijatele endale. Tõnu Sirel räägib, et Eestis jalgpalli mängivatesse välismaalastesse tuleb kindlasti suhtuda positiivselt, sest nad rikastavad meie jalgpalli. “Usun, et ühele väikesele klubile annab väga palju juurde, kui nende meeskonnas mängib mõni itaallane või brasiillane,” räägib Sirel. “Seni on nad kõik olnud ka

väga positiivsed inimesed.” Üks rahvusvahelisema koosseisuga meeskondi on olnud 1998. aastal loodud FC Concordia. Sel aastal on sinna registreeritud rootslane Kjell Thomas Martin Hellström, eelmisel hooajal mängis meeskonnas siia praktikale sattunud itaallane Luca Frankini. 2003. aastal kuulusid meeskonda ülikoolis õppinud lätlased ja leedulased, kelle hulgas oli mehi, kes on mänginud koduliigades ka professionaalsel tasemel. “Välismängijate osalemine kindlasti rikastab liigat,” nõustub klubi esindaja Margus Pahtma vutiliidu peasekretäriga. “Nad muudavad pisut meie meeskondade mängustiili. Lõunamaa mehed võtavad mängu julgemalt enda peale, püüavad lahendada üks-ühele-olukordi. See teeb mängimise kõigile huvitavamaks. Ka

Taro Kageyama: praegu teavad kõik, et Kristiines mängib jaapanlane Parim näide sellest, kuidas Eestis jalgpalli mängimine aitab õppida keelt ja integreeruda ühiskonda on jaapanlane Taro Kageyama, kes andis intervjuu puhtas eesti keeles. Milline on meie pealtvaatajate suhtumine välismängijatesse? Kuulsin kunagi halvustavat väljendit ka, aga viimasel ajal mitte. Kahjuks on publikut üldse vähe. Aga kuidas sattusite Eestisse ja mida siin teete? Kohtusin Rootsis tulevase eestlasest abikaasaga ja tulin Eestisse. Töötan Jaapani suursaatkonnas.

Jaapanlane Taro Kageyama mängib Kristiine meeskonnas. Eestlased on üldiselt välismaalastesse suhtunud umbusuga ja kedagi omaks kergelt ei võeta. Te olete siin elanud juba kaheksa aastat ja mänginud ka aktiivselt jalgpalli. Kuidas eestlased on teid meeskonda vastu võtnud? Mind võeti hästi vastu ja klubi juhtkond on alati abiks. Milline on mängude ajal teiste meeskondade mängijate suhtumine? Normaalne. Kunagi räägiti minust kui hiinlasest, aga viimastel aastatel teavad paljud, et Kristiines on jaapanlane.

JALKA SEPTEMBER 2012

Olete mänginud kaheksa aastat Eesti liigas Kristiine JK ridades. Kuidas leidsite oma praeguse meeskonna? Leidsin klubi kodulehe ja võtsin ise ühendust. Tol ajal polnud paljudel klubidel oma kodukat, aga Kristiine meeskonnal oli juba siis korralik koduleht olemas. Kas olete mänginud ainult ühes meeskonnas? Olen mänginud peamiselt Kristiines. Trennis olen osalenud FC Faunas ja FC Eurounivi juures. Milline on Eesti jalgpall? Mulle tundub, et Inglise liiga mõju on suur nii võitlevas stiilis kui ka mängujoonises. Milline on Eesti ja Jaapani jalgpalli erinevus? Eestis on igal pool kunstmuruväljakud. Jaa-

panis mängivad amatöörid tihti mullaga väljakutel. Kas Jaapanis ka jalgpalli mängisite? Algkooli ajal käisin korra nädalas trennis. Siis mängisin ülikoolis futsali. Seega mu jalgpalluri karjäär algas Eestis.

Esindatus madalamates liigades

Eesti liiga 106 mängijat 21 riigist jagunevad kodakondsuse järgi niimoodi: Venemaa 58, Ukraina 10, Läti 7, Soome 4, Itaalia 3, Leedu 3, Jaapan 3, Valgevene 3, Suurbritannia 2, Holland 2, Aserbaidžaan 1, Türgi 1, Saksamaa 1, Rumeenia 1, Sloveenia 1, Taani 1, Nigeeria 1, Rootsi 1, Brasiilia 1, Armeenia 1 ja Prantsusmaa 1. Kui need numbrid lahti kirjutada, on pilt selline: II Liiga Venemaa 23, Ukraina 5, Valgevene 3, Leedu 2, Prantsusmaa 1, Itaalia 1, Brasiilia 1, Holland 1, Suurbritannia 1, Jaapan 1, Aserbaidžaan 1, Armeenia 1, Läti 1. III liiga Venemaa 18, Ukraina 5, Läti 4, Soome 3, Holland 1, Nigeeria 1, Rootsi 1, Saksamaa 1, Leedu 1. IV liiga Venemaa 17, Jaapan 2, Läti 2, Itaalia 2, Sloveenia 1, Soome 1, Rumeenia 1, Suurbritannia 1, Taani 1, Türgi 1

värvikad välismaalased treeningud on vahelduvamad juba kasvõi selle poolest, et suhtluskeeli on mitu.”

Liitumisel erinevad teed 106 välispassiga mängijat Eesti madalamates liigades on soliidne number. Mööndusena tuleb siiski märkida, et enamiku välismaalaste passi on kodakondsuseks kantud Venemaa ja Ukraina ning võib eeldada, et tegu on siin juba pikemat aega elavate inimestega. Kuid kindlasti lisavad meeskondadele värvi selliste tõeliste jalgpallimaade nagu Itaalia, Suurbritannia, Hollandi, Saksamaa, Brasiilia, Prantsusmaa ja Hispaania esindajad. Nende teekond Eestisse ja jalgpalli juurde on kulgenud erinevalt ning erinev on olnud ka mängutase. Paljud välismaalased elavad siin töö pärast, õpivad või on loonud siin perekonna. Nad on otsinud endale ise meeskonna või liitunud sõprade vahendusel. Soovijad on vastu võetud ja mõlemad

osapooled on jäänud koostööga rahule. JK Kaitseliit Kalev on enda ridadesse registreerinud itaallase Andrea Castelnovo. Klubi esindaja Peeter Land: “Andrea tuli meile sõprade kaudu. Temast on meeskonnale ikka palju kasu ja ta on en-

“

Enamiku välismaalaste passi on kodakondsuseks kantud Venemaa ja Ukraina ning võib eeldada, et tegu on siin juba pikemat aega elavate inimestega.

„

nast hästi üleval pidanud. Rahulik mees, kellel ainult mängus lööb lõunamaalase kuum veri välja. Kuigi ta on Itaaliast ja mängib Eestis, ta ennast staarina ei tunne ja on täielikult meeskonna liige.” Eestis on ainsa prantslasena registreeritud teises liigas mängivasse Tallin-

na Kalev II väravavaht Eric Ntambue Tshibangu, kes talvisel ettevalmistusel sai vigastada ja pole seepärast tänavu veel palju mänginud. Meeskonna esindaja Daniel Meijeli sõnul tuli ta ennast ise meeskonda pakkuma, sest ta elab Keilas koos eestlasest abikaasa ja lapsega. “Tavaliselt tulevadki välismaamängijad ennast ise pakkuma või jõuavad meeskonda sõprade kaudu,” selgitab ta. FC Concordiasse registreeritud rootslane Kjell Thomas Martin Hellström elab praegu Lätis ja osaleb liigamängudes võimaluste piires, kuid varem juhtis ta siin ühte firmat ja vahelduseks mängis ka jalgpalli. Meeskonna esindaja Margus Pahtma sõnul andis Hellström oma mänguga palju juurde, sest oskustelt on ta Eesti teise liiga ja esiliiga tagumise poole mees: “Ta harrastab sellist euroopalikku mängustiili, armastab panna lühikest söötu ja palli hoida.”

www.abloy.ee

2012 SEPTEMBER JALKA

JALKA SEPTEMBER 2012

Manchester United

ROBIN van PERSIE

Foto: Phil Noble/Reuters/Scanpix

IGOR MOROZOV

Tallinna FC Levadia

2012 SEPTEMBER JALKA

Karl-Eerik Luigend

Tallinna FC Flora

JALKA SEPTEMBER 2012

Foto: Lembit Peegel

2012 SEPTEMBER JALKA

Foto: Lembit Peegel 36

JALKA SEPTEMBER 2012

2012 SEPTEMBER JALKA

Foto: Lembit Peegel

Väravavaht Karl Gustav ja keskväljamees Ivar Jurtšenko.

JALKA SEPTEMBER 2012

käbi & känd

Ivar Jurtšenko eelistas rattasporti. Poeg Kusti hoiab jalgpallikurssi Ivar Jurtšenko mängis noorpõlves jalkat koos hilisemate Eesti koondislastega, kelle mängu ta televisioonis kommenteeris. Poeg Karl Gustav ütleb, et jalgpall elukutsena on täiesti arvestatav variant. Oktoobris kolmeseks saav Villem Jesper teeb kodus juba praegu meisterlikke petteliigutusi. Indrek Schwede

“E

ga ma ei mäleta täpselt, kuidas ma esimest korda jalgpallitrenni läksin, sest nii palju uusi asju tuleb peale ja kõik meelde ka ei jää,” räägib kaheksa-aastane Karl Gustav Jurtšenko. “Aga jalgpallitrenni ma tahtsin, sest sõbrad käisid ja mõtlesin, et tahaks ka minna. Vanematele see ka sobis, sest treeningul käin kodu lähedal.” “Läksime alguses FC Pirita trenni, sest see on päris kodu lähedal, aga sealt öeldi, et neil on kokkuharjutanud rühm ja sinna ikka ei saa,” selgitab Karl Gustavi isa, spordiajakirjanik Ivar Jurtšenko. “Järgmine lähim koht oli Levadia Maarjamäel ja seal võeti poiss vastu.” Nüüdseks on Karl Gustav ehk Kusti jalgpalli mänginud terve aasta ning kuigi grupis on neidki, kes on harjutanud juba mitu aastat, ei kammitse see puudujääk teda kuidagi: “Ma ei ole meie grupis kõige kehvem vend.” Enamasti kaitseb Kusti väravat. Ta on oma ea kohta suurt kasvu ning Ivar meenutab, kuidas võistlustel arvanud üks lapsevanem, et “see poiss on raudselt lubatust vanem”. Seltsiv ja kiiresti kampa sulanduv Karl Gustav tunnistab, et tedagi kisub vahel väravapostide vahelt väljakule: “Alati on niimoodi, et trenni ajal meeldib mulle väravas olla ja kui on mäng, siis tahan platsil olla, sest väravas on igav. Meil on päris tugevad mehed ja minu väravasse lüüakse vähe palle.” Kusti on käinud ka ujumas, korvpalli ja kergejõustikku proovimas. Peale kolme trenni Levadias käibki ta ühel päeval nädalas ka kergejõustikutreeningul.

Mängis koos hilisemate koondislastega Uudisteportaali Delfi sporditoimetuses töötav Ivar Jurtšenko sisenes ajakirjandusmaailma läbi televisiooni. Ema utsitusel vastas ta Eesti Televisiooni (ETV) sporditoimetuse üleskutsele tulla ametit proovima. Möödus tervelt kaks aastat, kui tuli vastus. “Vastajaks polnud mitte ETV sporditoimetus, vaid lastesaadete sporditoimetus ‒ Krista Juhvelt leidis mu sahtlist üles!” meenutab Ivar. Aasta hiljem tegi ta esimese kaastöö juba päris spordisaadete toimetusele ning aastatel 1998–2007 töötas seal palgalise spordiajakirjanikuna. Ivari lemmikaladeks on jalgrattasõit ja korvpall, kuid noor-

põlves mängis ta Pärnus koos hilisemate Eesti koondislaste Marek Lemsalu, Marko Lelovi, Gert Oleski ja Toomas Tohveriga siiski jalgpalli. Eesti tasemel võideti kahel korral Nahkpalli turniiril kolmas koht. Mõlemad Ivari vanemad olid tegelenud edukalt käsipalliga ja mänginud Eesti noortekoondisteski. Ivar läks alguses ujuma, aga kuna isa tundis hästi Pärnu jalgpallitreenereid, oli ka Ivar varsti treeningugrupis, mida juhtisid Peeter Lelov ja Peeter Lapp.

“ „

Alati on niimoodi, et trenni ajal meeldib mulle väravas olla ja kui on mäng, siis tahan platsil olla, sest väravas on igav.

“Mängisin vutti päris kaua, aga siis hakkasin ka rattaspordiga tegelema ning ühel hetkel pidin treenerite survel valima,” räägib Ivar Jurtšenko. “Jalgrattaga sõit tundus sel hetkel lahedam. Tagantjärele mõeldes oleksin jalgpalli paremini sobinud, sest ratta jaoks olin liiga suurt kasvu. Jalgpallis olin aga puhas keskväljamees, sest võhma mul oli. Mäletan, et sageli oli vastaseks Märt Siiguri juures mänginud Sergei Terehhov. Siiguri grupist tuli ka Indrek Zelinski.” Terehhov ja Zelinski osalesid 2001. aastal peetud mälestusväärses võidumängus Venemaa vastu ning Eesti Televisioonis kommenteeris seda kohtumist ... Ivar Jurtšenko! “Selles mängus oli kõvasti emotsiooni: venelaste poolehoidjatel olid väljas igasugu plakatid, mingid vennad võeti kinni ja kui me läksime staadionilt toimetusse uudislugu tegema, oli hääl kadunud,” mäletab Ivar. Tõsine sporditegemine jäi katki 1992. aastast, kui Ivar tuli Tallinna Tehnikaülikooli. Aga ta jõudis palju: juunioride klassis võitis trekil ja maanteel umbes kümmekond Eesti meistritiitlit. Treki paarissõidus võitis ka täiskasvanute kulla. “Juunioride klassis hakkasin aru saama, et päris laineid ma väljaspool Eestit ei löö,” tunnistab ta. Nüüd on Ivar ringiga jalgpalli juures tagasi, mängides juba aastaid IV liigas pallivas FC Toompeas ja ikka keskpoolikus! 2012 SEPTEMBER JALKA

käbi & känd Kui Toompeal oli kaks satsi, millest üks mängis koguni II liigas, sai Ivar ka sealset taset omal nahal proovida.

Foto: Lembit Peegel

Postrite jaoks jääb ruumi puudu Kuigi Kusti läks jalkatrenni sõprade uhal, arvab Ivar, et kaasa aitas ka tõsiasi, et poiss oli sageli kaasas tema Toompea mängudel. Sel aastal käis Kusti esimest korda ka jalgpalliliidu korraldatud suvelaagris ning kui jaksu oli, läks pärast väsitavat päeva ka Levadia trenni. Ivar ütleb, et neil pole peres kordagi üles kerkinud juttu sellest, kas lastest võiksid saada sportlased. Aga kui neil on tahtmist ja potentsiaali, siis kätt ette ei pandaks. “Kui ikka treener ka ütleb, et see miski on olemas, siis võib see olla just sellele konkreetsele inimesele antud võimalus elus,” mõtiskleb Ivar. “Keegi ei garanteeri midagi, aga selle võimaluse järele proovimata jätmine oleks totter.” Jurtšenkod käivad läbi varalahkunud jalgrattur Lauri Ausi perega (vt "Käbi & kännu" rubriiki Jalka 6/2010 – toim.), kus

JALKA SEPTEMBER 2012

Karl Gustav oli tänavu nädal aega ka jalgpalliliidu korraldatud suvelaagris.

samuti jalgpalli mängiv Artur Aus on oma seinad jalgpallipostreid täis löönud. “Sel aastal läksid Jalkas ilmunud plakatid ka meil kodus otse seinale,” räägib Ivar. “Mul on praegu toas 13 plakatit ja ega ruumi väga enam jätkugi,” räägib Kusti ise. “Vend magab alumisel voodil ja tema juures on ruumi küll, aga minul üleval enam väga pole ja päris lakke ei hakka neid ka kleepima.” “Vaat tema on meil vutimees!” hüüatab Ivar oktoobris kolmeseks saavast Villem Jesperist rääkides. “Müstiline on vaadata, mida ta venda treeningul jälgides juba oskab. Tuleb koju ja hakkab samu asju tegema, mida suurte poiste trennis nägi: petteliigutused ja puha!” Aga mõistagi on Villem Jesperil valikuaeg alles ees. Vanem vennas Kusti vastab küsimusele võimaliku profikarjääri kohta elutargalt: “Jalgpalli peale võib täiesti mõelda. Eks näis, kuidas treeningute ja laagritega kujuneb.”

Telli! P

Tekst: Eva Lo Fotod : Jüri vi, Pang a, An

Aigar Leok

aastal

2008

Johannes Ahun – olümpiale murtud jala kiuste

Meie mik teame laul s linnu , a v a d! d

2008

lubi ja Nele Suur na a

aastal

Lang evarjuk

1990. Vi sõitm ieaastased ist 50 cm 3 m Aigar ja Ta ne ootorr ataste l alustavad ga.

Langevarjurid teavad, miks linnud laulavad

i meis

ta ter taliktapil kolmas pil kolmas (2007) (200 rossis, kestvu 7) skross is, supe rmotos

2.90 eurot

Totaalsed motoRulakulgeja mehed Leokid Kallervo Karu kr ro Eest ossi EM-e ssi EM-e

ja jäära jasõid us.

nr 2, juuni 2012

REIS

Tanel Leok

tti Ko pliste/ Eesti

Suur suvine surfieri! 13 lk!!!

See lö öv parim hüüdlaus al e väljub viisil seda on Eesti La , ni ngevar umbe ng umbes miks lang s 200 km evarjur juklubi liikm Hüpp ühe minut vabata /h kiiru ete se amise i, rõõm siis saabub sega maa htlikult 40 as legend u saab 00 aa va poole tunda rju avam tuhise m kõrgus rseks saan isk el maist b. ud oktoob õrgus 1000 Vabalang täiesti töök kirjeldam em rin or ak m ra ise i, just s ni niikau ng veel 5- st saab rõ s lennukis 7 t a kest õmu tu ab Ee minutit ku nda stis la pl ngevar i all lendam juhooa ist. eg g..

käidi ka singid välismaal võ -leiv istlust el. Ik ka „Meil ad-konserv oma „Selleg oli üks suur id kaasas. veel ro a pa hk les pära soojendasim da,“ räägib ga raha em trenni Ai e tegem teenid gime sa st võistlust po vett ja pesim var. käia a, a ja se .“ Ju mas pa e se isi puht lle eest et võitudejas süüa aks. Sii l- sid, ol ba enne, ku Ku i Le i ühet i koolis võist lemas et appidel. s .“ ok te id alla pa eis suur el trenn Ne ni selja ta taastasel Ta tunnid alga- ja radadega ed on er in tutiteg d, olid vä lis e pr iimusel ga. nelil jo ev at e sarjad, 16 a platsis e maa la re eg lit ok su- seesama ts kuid sed tu tu le eem -a as ta se po . e lek usale is in „Tõelis ik litega kros olemusseelt Läbi ra ed kros simine. lt ik ka tehase Belg iasse ela a kolis ta skuste pere st Avo. „A in simeh toet us ma, lii Nad ve ul ed,“ ki tip m el t tu tä ee se lo pu des ieg skonna odud Va e on ne el a neid Leok id näitasid m il vere a võidusõi idab ga. ngani KTMi „R t aa s Ai noor te aske ol te kog ae ju tal esim ht ud on! Av ilmale, mis - ne gariga juht ba väikeses gu i. Kolm endale g, us pu tu o t es korda pea .“ s, m ise süüa kaks aa ust võ e eest lis MM päevas nist ja lasena itis 1997. stat ta ale tegem pidu rit is täiega pa -e ha aa pi Belg ia gas õn a. Õhtu ne hiljem tapi. Aigar s Lom s- veel po kkasin pesu l tulin din mak sa tõmba s. Ta misele siisk si Le Eu pese trenku . i v idi ka noor roopa noor ok tuli kaks me- enna lnud, toid ag a ku Asi ei tundun kk us ja vi ve upoodi ma. Lubasid aa te st kelle te MM ga s as i lõ aast al i pjedes meistriks ja stat Aga jär gi auto peale saamiseks ka hust vä pu ks ar st udki alguse st 20 seisis ile s tu lja jek juunior 00 välja no taalil. Tanel li rä m kolm lii äkida.“ indi, võ hull, oleks võitles tulemuste indel edas or te ja ide maa trit ve olnud et ni irü i aa kõ k ja rd ilm ra hk Eelm st a hi juba hi lõpuk . ha te talle an imine am s ha lja. Ai Veel veidi, vi ti te maailm ise kü m ne eistri tiitli. ljem maa enima. Le nd i al okite ni kati sõiduga is ilma tip Seesam ist korda elu gar ise ütleb ja a motok ka mi Leok i us täna , et . a e rossi tip gu ses ki hu ni se päev särab moto- enduro sa kukk umin ta s us korr kujutle me kandva e mõju rja ül ani. Kas se aga gasi ei t ee da task i te hoita, e minema. ku i 20 , mida tund st last . Võ kolm Tane e on saatus daa ku Eg len ib vaid a 03. aa id is Väin li ev ? se võimsa radade alt teki alg st al toimun o Le iseloom i taEnduro b ohtlikke ud rahv võist les Ee oki süda, MMi et apivõ imad saav ut pere lii olukord ust tukmetes uste krossil st i Belg ia s vest uses. Te itu ja viies ko used on kolm tin Leok t sõidab ka i harvem Aast a Aiga (22) t koos ainult ma ht ainuke . hi ne eestlan onupoeg Ai MMi üldar- simees, kes . Ka tema on ri vend Mar la sena ljem sõlmis va meeskon tema taal EM-eta gar Le e, kes tõelin nud. Se ile nii Tanel lepi ng naga. on ok e pi kr lle l tõ on es m Kawa po u osus ot imese l ho oa teha odiu ok ross nu enduro sakiga eesti kui en d pjedes. Kõik setii m ig a, Euroop ja l ke sken mile tõuslii läks ül duro M du a esmäg tudes M- ku „Ega hea tu meistrisarja b Mar tin Siis ju e. nn ht le. i poisi d sõid e ei ole peal Kaks nä us ühega ne avad,“ tunnist t vaadat a, 2005. dalat pärast ist õnnetus. aa ab vend Seit te i se v ning ul stal kukkus ist MMi etap ade Av A ivõ ja apra ajast pe vigast as lü o Leok vaba itu t lisam ale liigu tre Ku emast. i palju b ta ra Isa-e Sellest ei jõua karikaid välja, et ma ja vennad tastoolis. Leokid ebatäienad ka ise panid A ot ta motok ko ritelt ja Av maksim lik ja sis kk ro as jalge aldab u lugeda. Jä ssis kokku mad ku annetajatelt le aidata. Sp umi võ ainult Väin sa on mõndargnev loetel itnud on, se lutati o Leo nud. kõik ra adud toet us sou tähtsa da k (19 vile. Im mat sa on absoluut su Veem ot se avutus 39-20 elt et ei ju m„Tar tu NSVL o Eesti meis t. ht uarst 07) meiste ra ha, rsportl ter (1969) misk i id üt lesid, et ei aita ane ve kõik võ Aiiva . Ag a m ärge raisake em imalu otos (19 r Leo e se damet 70) k, s 19 unnist d ära. Nüüd proovisime Kaheko us midag vähem 59 7-kord rdne Balti i tegem ei kripeld m a, et jär alt süne Ee ata,“ rä Av A o: sti meis eister mot sk u jäi äg ter mot okrossis leks kr „Paljud on öe ib Aivar. Arvo okross os ln Leok is dagi ju si sõitnud ud, et kui m , ht , s 19 Eesti meiste astude unud. Aga sii s poleks a po6 1 ENSV r ka sa võid s meistri motokross Niisugu ka ennast uk sest m ii (19 kandida ra at veem89) sellele sed asjad ju tastooli ku välja A v kk ht o Leo mõeld otos a. Ma ei uvad, aga sa uda. k, s 19 AT Vg V ei Venem ka 71 noor i a ringi sõite hetse mid tohi Kaks aa meister m agi.“ s m motok de rajat otosõitjaid treenib Av Parim otokrossi A o nü ro se koht MM MMi et ssis (1996 kihuta ud krossiraja lsamal kodu üd ) -sarjas apivõitu s. Tõsi, ju l, ku ur s ta ise üheksa (1997, 20 Tane ole. Su palju ne 05) gi ko ur s (200 l Leo id 2) kõrval em osa A Avo aja treenitava rd k, s 19 Noor te ho ja juunio 85 seeggaa m onetesse ra st kulub ko id ei Ko Kollm lm mot dutalu ride m jat ud ka äs sa m otok o aa ru k Pa ulld is r ro lak ilm o el e. Av daasstt s MM ss rim ko ameis Mi e ht MM si M o ka sv asvatuetta ter mot test itu ja maits vat ap p i ivõ -s võ at arjas iitu okross tu ((2 ab (s d! 20 viies (2 it 00 Aiga 08 is (2 8,, 2 ei vann ) angersäg iinkirjutaja ha 20 2000, 00 005) 09 9, 2 r Leo a. Elul 20 u. 2001) 01 10 0) e ta ju poolt k, s 19 Noor te Leok id ba al la ei ole 85 nutaab Motokr Euroopa m allaan b lap Enduro ossi MM-e eister motok nud ra sepõlve, ku djad. Tane tapil ko ro MM ha, et l id m ss as ee -e is (1999 üh lm tapil te välism „A ga ta ) ine ja as (2005) aale võ el aastal po ht min M ko la istlem lmas rtin e oli ni koht (2 a i suurr, Leok r, et ha sõita. 012) Juunior , s 19 kk asin 90 Moto ide motok

SportXtreme! 0 .4 7 1 s u m i l l e t a t s Aa txtreme.ee Tellida saab internetis: www.spor või telefoni teel 664 4010

2012 SEPTEMBER JALKA

klubilood

Viljandi Tulevik –

riigivanema poolt tervitatud sada aastat vana klubi 23. septembril saab Viljandi Tulevik saja-aastaseks. Enne teist maailmasõda õnnitles Tulevikku 20. sünnipäeval ka toonane riigipea Karl Einbund. Alguses spordiseltsina loodud klubist on nüüdseks alles jäänud ainult jalgpalliklubi Tulevik ja maadlusklubi Tulevik. Mulkide päris oma klubi, mis tahab läbi mängulise arengu tõusta II liigast kõrgemale. Suuri lubadusi tuleviku suhtes klubi president Raiko Mutle siiski ei anna. Indrek Schwede

Foto: Lembit Peegel Käib paras andmine: Kaarel Henn (vasakul) üritab seljaga mööda saada Rainer Peipsist (17). Eemal jälgib mängu Kaspar Viira.

JALKA SEPTEMBER 2012

klubilood

lubi saja-aasta juubelitorti söödi juba 8. jaanuaril, kui seks puhuks korraldatud turniiril osalesid mitmed Viljandiga seotud meeskonnad, kelle ridades võis näha muuhulgas ka Eesti koondise peatreenerit Tarmo Rüütlit. Tuleviku õige sünnipäev on aga 23. septembril: just sel päeval sada aastat tagasi see Viljandi spordiselts asutati (põhikiri kinnitati võimude poolt juba 9. juunil). Kuigi läbi Eesti Wabariigi aastate (1918–1940) ei mänginud Tulevik kunagi meistrisarjas, oli tegemist tunnustatud klubiga. Näiteks spordiseltsi 20. aastapäeva puhul 1932. aastal saatis klubile tervitustelegrammi toonane riigipea Karl Einbund (pärast eestistamist Kaarel Eenpalu), siseminister Ado Anderkopp ja legendaarne linnapea August Maramaa. 25. septembril samal aastal juubeli auks peetud kohtumises alistas Tulevik Mõisaküla Ülo 3 : 0. Tänavusel suurjuubelil – täpselt 23. septembril – on Viljandi Tulevikul kodune liigamäng Paide Kumakese vastu. Klubi tahab ka sel päeval publikule midagi erilist ja meeldejäävat pakkuda. Tulevik hakkas jalgpalli mängima aasta pärast asutamist ehk 1913. aastal, kui selts sai endale Viljandi mõisale kuulunud järveäärse kopli, kus praegu asub linnastaadion. Viljandis oli selleks ajaks jalgpalli mängitud juba mitu aastat.

Igapäevatööd juhivad Raiko Mutle ja Rain Tölpus Pärast 2010. aasta hooaega, mil Tulevik saavutas meistriliigas 7. koha, toimusid Viljandi jalgpallis muutused: Tulevik alustas järgmist aastat omade jõududega II liigas ning loovutas oma koha kõrgeimas divisjonis vast loodud FC Viljandile, mis on FC Flora tütarklubi. Ühe lausega: Tuleviku esindusmeeskond on läbinisti mulkide juhtida ja majandada, aga tema noortetööd rahastab ja ta kuulub Flora süsteemi. “Meie jaoks on kogu Tuleviku klubi tervik ning näeme vaeva selle nimel, et Viljandi jalgpall areneks,” seletab klubi president Raiko Mutle, kes klubi igapäevatööd teeb koos noortetöö juhi Rain Tölpusega. Mõlemad mehed on Viljandi Tulevikku esindanud ka meistriliigas. “Nüüd peame linnale ja kohalikele ettevõtjatele selgeks tegema, et oleme tagasi Viljandis ja kaitseme uhkusega

Foto: Lembit Peegel

Tuleviku eestvedajad Raiko Mutle (vasakul) ja Rain Tölpus ajaloolise lipu koopiaga.

Treening kolme meeskonna vahel

Foto: Lembit Peegel

Jalka käis Tulevikul külas 2. augustil, päev enne Viljandi klubi liigamängu FC Tarvastu vastu. Tegemist oli nn mulgi derby’iga. Seetõttu oli treening kergemat sorti. Silma paistis treeningu mänguline ülesehitus: soojendusel mängiti kahe võistkonna vahel mängu, kus palli võis edasi liigutada kätega söötes ning värava võis lüüa üksnes peaga. Kusjuures reeglid varieerusid Raiko Mutle käskluse peale: kord pidi palli söötma üksnes audisisseviset imiteerides ja väravatki oli võimalik saavutada üksnes sel moel; kord tohtis palli edasi toimetada ja väravat rünnata seda käest lüües. Hiljem jagati 18 väljakumängijat (nende seas ka Mutle ja Tölpus) ning väravavaht kolmeks meeskonnaks. Mängiti kahe värava all: kaks meeskonda moodustasid ühise tiimi ja Kaarel Henn (vasakult) ja Kaspar Viira on ümber üritasid palli vallates seda mitte kolmandale piiranud palli viskava Hegert Heili. Taga luurab kaotada; kolmas aga sai iga vaheltlõike eest Tanel Olev. ühe punkti ning värav andis kolm punkti. Väravavahiga võisid kokku mängida mõlemad pooled. Mängiti aja peale ja iga meeskond üritas üksinda kahe ülejäänu vastu tegutsedes võimalikult palju punkte koguda. Seejärel mängisid kaks meeskonda teineteise vastu ning kolmas paiknes väljaku äärtel markeritega märgitud joone taga ning aitas parasjagu palli valdavat osapoolt, liigutades palli oma tiival ning saades ja jagades sealt sööte ja tsenderdusi. Kõige enam punkte kogunud meeskond võis pärast treeningut venitama suunduda, kaks ülejäänud satsi tassisid väljakult ära väravad ja muu atribuutika – nagu see võistkondlikel aladel ikka käib.

linna au,” lisab Raiko Mutle. “Peame end tõestama väljakul ja väljaspool seda – et suudame hakkama saada oma mängijate ning klubi juhtimisega. Õnneks tunneb linn üha rohkem meie vastu huvi ja on meid ka rahaliselt toetanud.” Linn võimaldab Tulevikul kasutada linnastaadioni muru treeninguteks ja mängudeks, kasutada aasta ringi kunst-

muruväljakut, jõusaali linna spordihoones ning talvel saale. Klubi juhtimise eest Mutle palka ei saa. Palgatööd teeb ta klubi peatoetaja Bestra Engineering ASis, mis tegeleb naftapuurtornidele seadmete valmistamisega ja mille juhataja on Hellar Mutle, kes kuulub ka auväärse ajalooga klubi juhatusse. Samas raamatupidajana 2012 SEPTEMBER JALKA

klubilood Foto: Lembit Peegel

Foto: Lembit Peegel

Redeli vahel annavad jalgadele tööd Robert Taar (paremal), Janar Õunap (3) ja Aron Kristjan Kovru (11).

140 inimest. Tundub, et oleme küpsed tõusmaks esiliigasse.”

Paremad lähevad nagunii Viljandi Tuleviku auhinnakapp klubi linnastaadioni ruumis.

töötav Mutle ema korraldab ka Tuleviku raamatupidamist. “Otseselt pole meile keegi eesmärke seadnud ja ka me ise pole neid väga täpselt sõnastanud, sest ei tahaks rutakalt midagi lubada,” ütleb Mutle, kelle sõnul kaugem eesmärk on siiski paigas: tõusta tagasi kõrgseltskonda meistriliigas. “Meil Rainiga on tahtmist ja energiat, oleme noored, aga teeme seda kõike siiski isiklikust ajast. Kui oleks valida, kas pääseda esiliigasse läbi õnne, juhuse ja suurte ohverduste või tänu oma meisterlikkusele, siis eelistaksin kindlalt viimast varianti. Peaksime järgmisele astmele jõudma tõusnud taseme kaudu, sest siis suudaksime seal omal jõul ka püsida. Kui meid aitaks aga kõrgemale tõusta mõni välismaalt ostetud staar ning see toimuks meie kohalike noorte arvelt, siis poleks asi õige. Praegu oleme õigel teel, mängupilt on ilus, seisud on head ja publikut on Eesti kohta meeldivalt palju – liigamängudes keskmiselt 44

JALKA SEPTEMBER 2012

Enamik Tuleviku mängijaid elavad ja treenivad Viljandis. Kuna kodulinnas paiknevad just kaitsemängijad, kajastub parem koostöö kaitseliinis. Osa ründeliinist õpivad-töötavad Tallinnas ning treenivad koos meeskonnaga minimaalselt. Nemad käivad kohal peamiselt ainult mängudel, kuid kõik meeskonnaliikmed on sportlike eluviisidega ja heas füüsilises vormis. Viljandi on kõigi kodukohaks ja võimalusel liitutakse ka meeskonna treeningutega. Mutle ja Tölpus räägivad, et Tulevikul ei ole rõhutatult ainuomast mängustiili. Noortele õpetatav kajastab pigem seda, mida treenerid ja mängijad saavad üleriigilistest talenditreeningutest. “Järgime iga päev sama joont, ei aja noori segadusse,” ütleb Rain Tölpus. “Saame mõjutusi ka A-koondise mängust. Üritame ise palli hoida rohkem kui vastane. Leo Ira nõuab samuti lühikesi sööte ja palli hoidmist. Mängime traditsioonilise asetusega, kolme kaitsjaga pole me kunagi mänginud.” Kuigi Tulevik plaanib oma jõududega jõuda ja jääda esiliigasse, annab klubi endale aru, et paremad noored liiguvad nagunii parematele marjamaadele.

Tulevikul 250 mängijat Kokku pallib Viljandi Tulevikus 250 mängijat (umbes 170 noort ja 60 täiskasvanut), neist paarkümmend on naised. Klubi president Raiko Mutle ja Rain Tölpus treenivad II liigas mängivat esindusmeeskonda ja III liigas mängivat duublit. IV liiga Tulevik on harrastajad, kes saavad kenasti ise hakkama. II liigas pallivat naiskonda treenib Rait Oja. U19 noori juhendab klubi noortetöö juht Rain Tölpus. Leo Ira treenib 1997/1998., 1999/2000. ja 2001/2002. aastal sündinute gruppe. Antti Rosenberg juhendab 2003. ja 2004. aastal sündinud gruppe ning võtab tõenäoliselt sügisel 2005/2006. aastal sündinute uue grupi. Klubi väravavahtide treener (kõigi gruppide peale) on Mati Jürisson.

Toetajad: Peasponsor Bestra AS (eesotsas Hellar Mutlega), Monkey Sport OÜ (Hummeliga varustaja), Käty Tikand (tikkimisteenused), Tõnno Habicht (disain ja kujundus), Print Best (trükiteenused), Viljandi linn. Klubi toetajaliikmed: Joosep Toots, Mari-Ann Joosing, Alvar Loog, Randel Länts, Silver ja Andrus Räpp, Lili Mutle (klubi raamatupidaja) ning Martti Kass (kes ühtlasi ehitas üles kodulehe – www.jktulevik.ee)

“Suuri talente ei suuda me lahkumast keelata, aga peame olema piisavalt kõrgel tasemel, et selliseid piiripealseid saaksime kinni hoida,” räägib Raiko Mutle. Tal on heameel ka selle üle, et paljud Tallinna läinud mängijad on motiveeritud Tulevikus mängima, kuigi nad võiksid ju esindada pealinna meeskondasid ega peaks tingimata pühenduma Tulevikule. “Meie noored peavadki meistriliigasse välja jõudma ning kui me ise seal ei mängi, on nende lahkumine mujale paratamatu ja loogiline,” lisab Rain Tölpus. “Mõtleme pigem sellele, et noortel läheks hästi, kedagi klubis kinni hoidma ei hakka.”

Sügav Eesti põhjavesi

Ostes meie tooteid toetad TÜ Kliinikumi Silmakliiinikut www.vagavesi.ee www.tridens.ee

2012 SEPTEMBER JALKA

maailm

Tahiti Raudsed Sõdalased krooniti Okeaania kuningateks

Foto: Stephane Mahe/Reuters/Scanpix

Ajal, mil maailma jalgpalliüldsus jälgis kontinendi paremate heitlusi Euroopas, toimus väike vutitsunami Okeaanias, kus esimest korda trooniti parimaks väikese Tahiti koondis. Alver Kivi

uunis Saalomoni saartel toimunud Okeaania meistrivõistluste võiduga serveeris Tahiti nende võistluste ajaloo suurima üllatuse, sest on esimene Polüneesia saar, kes turniiri pärast Austraalia ja Uus-Meremaa 39 aasta pikkust domineerimist on võitnud. Kohalikele oli tegu samaväärse võiduga, kui hispaanlastele oli edu Euroopas. Meedia ei olnud hinnangutes kitsi, ristides oma lemmikud Okeaania kuningateks. Piirkonna oluline karikavõit annab selleks teenitult õiguse. Enamgi veel, tulevikus seisavad saareriigi koondisel ees kohtumised juba spordikuninga kõige vägevamatega. Toa Aitod ehk Raudsed Sõdalased saavad maailmale näidata, kes nad on ja kust nad tulevad. Tuleval aastal pannakse pall mängu Konföderatsioonide karikaturniiril ning elus on ka unistus 2014. aasta maailmameistrivõistluste finaalturniirist. Kas suurüllatajate esindus suudab 2013. aasta tippturniiril Brasiilias konkurentsi pakkuda, näitab tulevik. Seni oodatakse saareriigis põnevusega eelseisvaid vastasseise, kuid oma võimalustesse suhtutakse siiski realistlikult. Tahiti Jalgpalliföderatsiooni tehniline direktor Patrice Flaccadori on igatahes mures, sest kõrgemal tasemel mängitakse professionaalset jalgpalli.

JALKA SEPTEMBER 2012

“Konföderatsioonide karikal ei ole teisi meiesuguseid väikeseid meeskondi,” ütles ta AFP-le. “Paradoks seisab selles, et Prantsuse Polüneesias oleme me amatöörid, aga nüüd saame osaleda võistlustel maailma tugevamate osavõtul.”

Kontinendi meistrivõistlustel viiest viis Okeaania rahvuste karika finaalis UusKaledoonia 1 : 0 alistanud tahitilased võitsid turniiril kõik viis kohtumist. Edu eest peavad nad tänama ka oma finaalivastaseid, kes raskes poolfinaali heitluses lõid 2 : 0 võiduga konkurentsist välja suurfavoriit Uus-Meremaa.

“

Kindlasti ei taha me teha ennast lolliks. Praegu oleme oma väikesel saarel ja oma maailmas edasi ning ei mõtle, mida aeg meile tulevikus pakub.

„

Maooride kodumaa mehed on võitnud karika 1973., 1998., 2002. ja 2008. aastal. 1996., 2000. ja 2004. aastal karika koju viinud Austraalia turniiril enam ei osale, kuna liitus 2006. aastal

Tahiti tuntuim mängija Marama Vahirua on endale nime teinud Prantsusmaal Nantes’is.

Aasia konföderatsiooniga. Tahiti alistas alagrupis Samoa 10 : 1, Uus-Kaledoonia 4 : 3 ja Vanuatu 4 : 1. Poolfinaalis võideti Saalomoni saared 1 : 0 ja finaalis oldi sama tulemusega üle Uus-Kaledooniast. Võitjate peatreeneri Eddy Ateta sõnul tõi edu hea meeskonnavaim, mängijate kõrge mentaliteet ja pühendumus võidule. “See võit kuulub kogu Tahiti rahvale ja eriti treeneritele, kes on teinud tõsist tööd oma kodumaa jalgpalli uuele tasemele viimisel,” selgitas ta väljaandele FIFA World. Ateta lisas: “Me mängisime kümne päevaga viis mängu, mis on raske nii füüsiliselt kui ka vaimselt. Kuid valisime õige taktika, sest tähtis oli tulemus, mitte soorituse ilu.” Uus-Kaledoonia peatreener Alain Mozain tõdes, et võitmiseks tuleb lüüa väravaid. “Tahitil oli kaks võimalust, millest

maailm Kõik neli poolfinaali jõudnud koondist mängivad omavahel kaheringilise valikturniiri, mille võitja peab MM-pileti nimel kaks play-off’i mängu Kesk-Ameerika ja Kariibi mere tsoonis neljandaks jäänud meeskonnaga.

Astutakse vastu maailma tippudele

nad ühe realiseerisid,” rääkis ta. “Meil oli rohkem teravaid olukordi, kuid kahjuks ei suutnud mängijad ära lüüa ja see on peamine erinevus. Kuid me õnnitleme oponente, sest nad võitsid kõik kohtumised ja väärisid karikat.” Turniirile võidumõtetega tulnud Uus-Meremaa sai siiski väikese lohutuse, kui alistas kolmanda koha mängus Saalomoni saared 4 : 3. “Me oleme meeskond, kes on võimeline astuma vastu kõrge tasemega tiimidele, kuid teisalt ei saa me olla kindlad, et suudame alati alistatada endast eeldatavalt nõrgemaid vastaseid,” selgitas Austraalia puudumisel turniiri favoriidiks tõusnud Uus-Meremaa koondise peatreener Ricki Herbert. Okeaania meistrivõistluste neli paremat – Tahiti, Uus-Kaledoonia, UusMeremaa ja Saalomoni saared – kvalifitseerusid ühtlasi 2014. aastal Brasiilias toimuvate maailmameistrivõistluste kvalifikatsiooni kolmandasse ringi, mis mängitakse selle aasta septembrist 2013. aasta märtsini.

Brasiilias toimuval konföderatsioonide karikal tuleb Okeaaniat esindaval Tahitil astuda vastu Euroopa ja maailmameistrile Hispaaniale, Copa Ameerikal triumfeerinud Uruguayle, Aasia tšempionile Jaapanile ja võõrustajatele. Karikavõiduga FIFA edetabelis 41 kohta tõusnud ja 138. kohale kerkinud Tahiti jalgpallikoondise ühele maailma tippturniirile viinud Eddy Etaeta avaldas lootust, et tunnustatud jalgpallimaade vastu mängimine aitab ala Tahitil veelgi populariseerida. Kui Eddy Etaetalt küsiti meeskonna võimaluste kohta maailmameistrivõistluste “soojendusturniiril” Brasiilias, väljendas treener ülimat rahulolu: “Ma ei oska teile oma hetketundeid iseloomustada, kuid me ilmselt ei saa enne aru, millega hakkama saime, kui oleme jõudnud Brasiiliasse. Emotsioonid on kõrged ja on raske panna sõnadesse, mida sellisel tasemel mängimine meile tähendab. Kindlasti me naudime maailma parematega mängimist.” Tänavusel turniiril penaltitest kaks väravat löönud Tahiti koondise kapten Nicolas Vallar palub meeskonna võimaluste osas jääda realistlikuks: “Me peame arvestama oma tasemega, kuid loodan, et mängime ka edaspidi oma stiilis. Kindlasti ei taha me teha ennast lolliks. Praegu oleme oma väikesel saarel ja oma maailmas edasi ning ei mõtle, mida aeg meile tulevikus pakub.” Prantsusmaal mänginud Vallar leiab, et kohtumised maailma tippudega on Tahiti noortele jalgpalluritele hea võimalus enda võimete näitamiseks ning kui võimalus avaneb, on ta ka ise valmis Euroopas mängima.

Noorte esiletõus tõi edu Saareriik, kus on registreeritud 146 klubi ja 11 200 mängijat, jäi 2004. aasta Okeaania rahvuste karikal alagrupis viimaseks ja kaotas Austraaliale koguni 0 : 9. 2008. aastal Tahiti ei osalenud, kuna ei kvalifitseerunud.

Okeaania Jalgpallikonföderatsioon Okeaania Jalgpallikonföderatsioon või OFC (Oceania Football Confederation) on üks kuuest FIFA maailmajagude jalgpalliliitudest, mis esindab jalgpalli Okeaanias ja annab õiguse regiooni riikidele osaleda jalgpalli maailmameistrivõistlustel. Liit moodustati 1966. aastal. Asutajad olid Austraalia jalgpalliliit ning Uus-Meremaa ja Fidži vastavad organisatsioonid. 1966. aastal võeti OFC FIFA liikmeks ja anti kõik sellega kaasnevad õigused. 1998. aastal võttis OFC kasutusele uue logo ja ametliku esinduslehe The Wave. 24. mail 2004. aastal liitus 12. liikmena jalgpalliliiduga Uus-Kaledoonia. Austraalia lahkus OFCst 1. jaanuaril 2006 ja liitus Aasia Jalgpalli Konföderatsiooniga (AFC). Organisatsiooni kuuluvad: Ameerika Samoa, Cooki saared, Fidži, Kiribati, Mikroneesia, Niue, Paapua Uus-Guinea, Palau, Põhja-Mariaanid, Samoa, Saalomoni saared, Tahiti, Tonga, Tuvalu, Uus-Kaledoonia, Uus-Meremaa ja Vanuatu.

Piirkonna tugevamaid satse Tahiti on traditsiooniliselt üks Vaikses ookeanis asuvate Polüneesia saarte tugevamaid jalgpallimaid. Esimese ametliku maavõistluse mängis Tahiti meeste koondis 21. septembril 1952, kui kodus tehti 2 : 2 viik Uus-Meremaaga. Seitse päeva hiljem kohtusid meeskonnad uuesti, siis olid külalised paremad 5 : 3. 30. septembril kohtuti kolmandat korda ja Tahiti vormistas oma ajaloo esimese võidu 2 : 0. 1953. aasta septembris mängis Tahiti kolm kohtumist Uus-Kaledooniaga, kellele kaotati 0 : 5 ja võideti kaks korda 4 : 1. Seejärel reisiti Vanuatule, kus alistati sealne koondis kaks korda 4 : 2. Esimest korda mängiti maailmameistrivõistluste kvalifikatsiooniturniiril eesmärgiga jõuda 1994. aastal turniiri korraldanud Ameerika Ühendriikidesse. Tahiti kuulus ühte alagruppi Austraalia ja Saalomoni saartega. Viimastega kohtutigi esimest korda võõrsil 1992. aasta 11. juulil. Mäng lõppes 1 : 1 viigiga. Korduskohtumise võitsid tahitilased 4 : 2. Austraaliale kaotati kodus 0 : 3 ja võõrsil 0 : 2.

2012 SEPTEMBER JALKA

maailm Tahiti meeskonna senised parimad tulemused Okeaania rahvuste karikal pärinevad 1973., 1980. ja 1996. aastast, kui saadi teine koht, 2002. aastal võideti kolmas koht. Viimaste aastatega on aga Tahiti jalgpall kiirelt arenenud. Kaugel ookeanis toimivad samad reeglid mis Euroopas, Ameerikas või Aasias. Võlusõnad on kõigile teada – noortetöö, treenerite koolitus ja nüüdisaegsed treeningutingimused. Tahiti jalgpalli tõus algas kolm aastat tagasi, kui grupi noorte andekate mängijate toel jõuti kuni 20aastaste maailmameistrivõistlustele Egiptuses. Tõsi, punktita jäädi seal alagrupis viimaseks. Hispaaniale kaotati koguni 0 : 8, Venetsueelale ja Nigeeriale 0 : 5. Eddy Etaeta hinnangul võib Okeaania edu võtmeks pidada viimaste aastate head tööd noorte kasvatamisel. Oluliseks peab ta ka noortekoondise osalemist 2009. aastal U20 maailmameistrivõistluste finaalturniiril. Egiptuses ei õnnestunud Tahitil küll võitu

JALKA SEPTEMBER 2012

saada, kuid seal omandatud kogemused vormisid mängijad nüüd tulemuseks täiskasvanute konkurentsis. Patrice Flaccadori sõnul tahab ta aidata käivitada Tahitil noorte jalgpalliakadeemia, et tänavu saavutatud tulemus ei jääks ühekordseks sähvatuseks. Enamik U20 noortemeeskonna mängijaid on ka A-koondise tänavuse edu taga. Samas on Tahiti võit seda üllatavam, et ei mängitud üldsegi parimas koosseisus. Riigi tuntuim mängija Marama Vahirua, kes tegi endale hea nime Prantsusmaa klubis Nantes, seekord meeskonda aidata ei saanud. Lisaks jäid mitmed põhitegijad kõrvale tööülesannete täitmise tõttu. Rahvusmeeskonna mängijatest mängivad välismaal vaid kaitsja Tamatoa Wagemann ja meeskonna staarründaja Chong Hue vastavalt Prantsusmaal ja Belgias. Suure panuse meeskonna edumüüri ladusid aga vennad Jonathan, Lorenzo ja Alvin Tehau, kes lõid kokku 15 väravat. Eddy Ateta loodab, et vendadel

Tahiti – saar Polüneesias Tahiti on majanduslikult, kultuuriliselt ja poliitiliselt Prantsuse Polüneesia juhtiv saar, üks nn tuulepealsetest saartest. Pindala on 1042 km². Saar on mägine, kõrgus kuni 2241 meetrit. Saarel elab 178 133 elanikku (2007). See on enim asustatud Prantsuse Polüneesia saar, mis kuulub 1880. aastast Prantsusmaa koosseisu, kuid omab märkimisväärset autonoomiat. Saare avastas 1767. aastal Samuel Wallis. Kuulub Prantsusmaale (Prantsuse Polüneesia).

avaneb välismaal võimalus: “Ma usun, et Alvin, Jonathan ja Lorenzo leiavad endale mängimiseks professionaalsed klubid Austraalias, Uus-Meremaal või USAs, aga miks mitte isegi Euroopas. Nad tegid ikka väga korralikud etteasted.”

meistriliiga

Meistriliigast, klubijalgpallist ja muustki. Üldiselt ja konkreetselt Avaldame soccernet.ee mõttekoja jaoks kirjutatud Eesti Jalgpalli Liidu presidendi Aivar Pohlaku artikli, milles on mõtestatud meie klubijalgpalli hetkeseis ja tulevikujooned. Foto: Lembit Peegel

Olgu ilm milline tahes, olgu meie tase milline tahes – oma jalgpalliklubi peaks olema igal eestlasel ja tema toetamine enesestmõistetav.

Kus me oleme?

lubijalgpall on praeguse Eesti jalgpalli kitsaim koht, aga arvestades klubide ja ühiskonna suhte eelduseid käesoleval ajalooperioodil, on see vähemalt mingis osas paratamatugi. Tõsi, mõeldes jalgpalli seisule iseseisvuse saabumisel – kõneväärseid juuri ei ole ka nõukogude ajal tegutsenud võistkondadel à la Sillamäe Kalev – ja selle mängu üldisele arengule, on õige, et nimetatud osa jalgpallist pidi ootama oma järge, sest eelnevalt oli vajalik jalgpalli harrastatavuse tõus ja huvi kasv jalgpalli kui sellise vastu

tervikuna, mängu arvestatavale tasemele jõudmine ja tema maine paranemine nii läbi koondise tulemuste kui ka treeneritekaadri arenemise kaudu, mis iseseisvumisjärgse esimese jalgpallurite põlvkonna siirdumisel treeneritööle ja koolitussüsteemi arenedes on praeguseks toimunud. Sarnane on kirjeldatav olukord klubide kulgemise tasandil – tee persoonikesksetele ambitsioonidele üles ehitatud tegevustelt ülesandele orienteeritud organisatsioonideni vajas käimist. Kümmekond aastat tagasi klubidele pealesurutuna tundunud noortetöö on praegu neist igaühe loomulik osa, nagu ka oma koha ja rolli otsimine, millest mõni

aasta tagasi oli kõnealuses kontekstis keeruline rääkida. Samm-sammult edasiliikumine on lihtsalt kirjeldatav ka klubimaastiku tipus – FC Flora oli pioneer, luues esimese arusaama klubi olemusest; FC Levadia võttis teadmiseks Flora poolt kogetu ja keskendus edule; Nõmme Kalju jaoks olid olemas Flora klubikogemus (nõmmelaste koosseisus oli mullu väljakul kohati kuni üheksa Flora taustaga jalgpallurit: Neemelo, Viikmäe, Konsa, Kallaste, Bärengrub, Kütt, Koogas, Terehhov ja Jevdokimov) ja Levadia edukogemus (treener Prins) ning nende panus klubimaastikku ja liigakultuuri on püüe olla atraktiivne, 2012 SEPTEMBER JALKA

meistriliiga püüe tuua publikut tribüünidele, millest saavad osa omakorda Flora ja Levadia – ehk siis just nii kujunebki tervik. Võin kinnitada, et Flora on mõelnud Levadia mõjul eduloogikale ja Kalju mõjul publikule. Märgin ära ka tänavuse meistriliiga hooaja kodumängude keskmise publikuhulga edetabeli – 20. juuli seisuga, enam-vähem poole hooaja peal oli tipus FC Flora 292 pealtvaatajaga, edestades Kaljut 20 inimesega (tõsi, pärast Kalju–Flora mängu 21. juulil on olukord Kalju kasuks 305–292); tõin selle näite, et kirjeldada protsesside seotust, edasiliikumise sammsammulisust ehk siis järsu hüppe võimatust ning tõestamaks, et jalgpalliklubi ei saa viia edasi või müüa pelga turunduse kaudu, sest igasugune turundus on eeskätt mulje loomine, mis jalgpalliklubi puhul tähendab vaid üht – klubi tegelik olemus ja mulje peavad langema ühte ehk muljet klubist on pea võimatu luua muul moel kui tegeliku käitumise kaudu. Oleme jõudnud asja tähtsaima osani – jalgpallikultuuri kui kõige jalgpallilise püsimise ja edasiliikumise aluseni ning selle erinevate osade järkjärgulise kasvamise/kasvatamise olulisuseni. Iga klubi vajab enda olemusele vastava huvilise leidmiseks puuteid ning väidan, et spordis on olulisemaks puuteallikaks edu ja sportlik atraktiivsus, ja nii tuleb euromängudeks tribüünidele pea suurusjärk rohkem rahvast, kuid tavamängudeks saabuvad tagasi vaid need, kes tunnevad selleks piisavalt tugevat sisemist vajadust ehk siis kelle isiksuslik olemus klapib klubi omaga, see sõltub eeskätt klubi käitumisega tekitatavast meeleolust ja selle kaudu saadetava sõnumi selgusest ja tugevusest. Eeltoodust selgub turunduse roll klubi arengus ja selle erinevus tavaturundusest – kodueestlasele suunatud jalgpalliklubi ei saa müüa oma vaatemängu, jalgpallilises tähenduses võib eestlasele pigem olla klubispordis selliseks Meistrite liiga finaal, Premier League või La Liga tippmäng ja pelk sisuga mittekattuva mulje loomine ei vii loodetud eesmärgini – erinevalt Snickersist liiguvad klubijalgpallurid ühiskonnas ringi ja suhtlevad ehk siis pilt sellest, milliseid väärtuseid klubi tegelikult kannab, jõuab nii või teisiti inimeste, s.o potentsiaalsete huvilisteni, kõnelemata noortetööst – väidan, et praeguse Eesti klubi olemus 50

JALKA SEPTEMBER 2012

tuleb kõige paremini välja just lapsevanemate kaudu ehk siis klubi sotsiaalset staatust kirjeldab kõige täpsemalt see, millised lapsevanemad klubisse oma lapse toovad. Kusjuures tuleb arvestada teadaolevat – läänemaailma sotsiaalse kihistuse spekter on segamini paisatud ja eriti segamini on see meil, kes me oleme käinud läbi erinevate ühiskondlike

“

Jalgpalliklubi ei saa viia edasi või müüa pelga turunduse kaudu, sest igasugune turundus on eeskätt mulje loomine, mis jalgpalliklubi puhul tähendab vaid üht – klubi tegelik olemus ja mulje peavad langema ühte.

„

vapustuste, ning inimesi saab lahterdada praegu pigem skaalal emotsioonitu ja igapäevaelus kindlustatud ametnik, raha tähtsustav ärimees ja lihtne positiivne eestlane – mine tea, ehk viib see ajaga jõulisema sotsiaalse kihistumisenigi. Väidan taas, et sügavam huvi jalgpalli, eriti klubijalgpalli vastu on pigem armastus, kusjuures, see peaks olema nii ka suhtes mängija-klubi ja seegi on Foto: Lembit Peegel valdkond, kus peame saavutama arengu. Keerulisemas olukorras on Tallinna klubid, sest pealinna puhul on sotsiaalse samastumise lihtsaimat aspekti keeruline realiseerida – kõnelen kodukohast –, sest Tallinna kodutähendus on kadunud või vähenenud erinevatel põhjustel, muuhulgas läbi selle, et tõenäoliselt on Tallinnas viimase kahekümne aasta jooksul elupaika vahetanuid rohkem kui neid, kes seda teinud ei ole.

Mida teha? Väidan – jõudmine jalgpalliga siiamaani, kus praegu oleme, on olnud suhteliselt lihtne võrreldes eesmärgiga, mida soovime saavutada klubijalgpallis, samas on praeguseks loodud eeldused, mis teevad kõnealuse võimalikuks. Loodud on karikavõistluste kontseptsioon, mis eriti finaalmängu kaudu peaks rõhutama klubiga samastumise eredaimaid hetki. Samale rajale peaks pikas perspektiivis juhtima ka maakondade mängude traditsiooni tekitamine. Esimesed sammud on tippklubide litsentseerimisel nõutava identiteediplaani abil tehtud ja kahe hooaja vahel astume neid veel. Järgmisena liidame litsentseerimisprotsessiga klubide kvaliteediraamatute loomise – kõnealune on klubi toimimise aluste loogika ja põhimõtete fikseerimine, mis peaks tagama klubi omanäolise jätkusuutlikkuse. Neil päevil alustame programmi “Minu klubi” väljatöötamist – programm juhib tähelepanu sellele, milline peaks olema inimese suhe klubiga – arenenud jalgpallikultuur eeldab, et inimene peaks mingit klubi enda omaks ja ütleks automaatselt välja, et minu klubi on see ja see. Selline suhtumine ei ole meil kuigi levinud. Samastamise tasandit hakkame rõhutama ka eespool mainitud suhtes

Kas seda publikut ühendab armastus oma klubi vastu või jalgpalli vastu üldiselt?

meistriliiga klubi-mängija, ka see on pikk tee ja käib läbi klubi oma kasvandike osatähtsuse kasvu esindusmeeskonnas, milleni plaanime jõuda Euroopas tavaks saanud kodus kasvanud mängijate kasutamise reegli sisseseadmise kaudu – mõistagi selliselt, et see ei mõjutaks hetkeolukorda ja mis rakendub tuntavalt aastate jooksul – ning ka teiste motivatsioonimehhanismide sarnase loogika alusel töölerakendamise; kõnealune on tähtis ka suures plaanis, peame oluliseks, et klubidest hakkaks jõudma tippjalgpalli klubi filosoofia järele kasvanud omanäolisi mängijaid, kes saaksid Eesti koondist aidata erinevates rollides. Praegune Eesti koondise FC Flora taustaga kaitseliin ja FC Levadia taustaga ülesehitav jõud, mida saab kirjeldada ka rahvusliku nurga alt, kinnitab kõnealuse tähtsust.

Liigaloogikast Kümne meeskonnaga meistriliiga võib jääda meie võimaluste laeks, vähemalt praegu meistriliiga ees seisvaid ja lahendamist vajavaid ülesandeid vaadates – oleme lähedal esimese eesmärgi täitmisele: amatöörid treenivad ja suhtuvad mängu nagu profid; järgmise sammuna on vajalik kogu meistriliiga muutumine poolprofessionaalseks ja seejärel täisprofessionaalseks – millal see plaan realiseerub, on keeruline ennustada, julgeksin mõelda umbes kümneaastasest

perioodist, peale seda peab hakkama professionaalsuse tähendus kasvama, ja eeldan, et Eesti-suuruses riigis jääb kümne meeskonna ja kolmekümne kuue mänguvooru loogika optimaalseks. Kusjuures sarnase tõdemuseni on jõudnud pärast erinevaid katsetusi ka Šveitsi kodune jalgpall, mis oma suuruselt ja jalgpallifilosoofialt sobib meile eeskujuks hästi – pean silmas tugevat oma mängijate kasvatamisel põhinevat klubiloogikat, riigi suurust ja suure jalgpalli jaoks mängijate kasvatajaks olemist, mis ei välista klubide tulemuslikkust. Esiliiga kõrgem tase peaks olema tugevate amatöörklubide pärusmaa, kus ajapikku hakkavad tekkima poolprofiklubid, kes on võimelised meistriliigasse tõustes seal konkurentsi pakkuma. Esiliiga madalam tase – täpsed liigade nimetused pannakse paika lähikuudel – on koht, kus saavad oma kogemuse tippjalgpalli pürgivad klubid ja tuleristsed tippklubide järelkasv. Teine liiga on üleminekutsooniks puhta amatöörspordi ja tippliigade vahel ning kolmandast liigast allapoole on amatöörsport, mille tase peab samuti pidevalt tõusma. Arusaadavalt on eelnev kirjutatud jalgpalliliidu vaatenurgast lähtuvalt ja klubide endi panus klubikultuuri arengusse peab andma arengu olulisema osa ja vastutus selle eest peab jääma klubide tasandile, katusorganisatsiooni roll saab olla vaid eestvedav. Kuna FC Flora tegevuse mõju liigajalgpallile on märgatav, siis mainin selgituseks, et nn tütarklubide loomise peamiseks põhjuseks oli liigageograafia laiendamine ja hoidmine eestikeelsetes piirkondades (vaadake, mis jääb meistrija esiliiga geograafiast järele ning kuidas muutub kultuuriline rõhk, kui võtta ära Viljandi, Paide, Kuressaare ja Rakvere), tütarde iseseisvumine on olnud ema jaoks oluline teema, millega on praegu jõutud olukorda, kus nad rohkem või vähem selliselt toimivadki, vaid raha liigub veel emalt tütarde suunas. Oluline on märkida, et nii meistriliigas kui ka esiliigas on kõnealused klubid täitnud edukalt ka sobiliku mööbli rolli, et vältida probleemse kontingendi jaoks liigse ruumi tekkimist – nüüd kõnelen kihlveopetturitest; tänavu on meistriliigas tegelenud sellega kolm klubi, aga tavapärasest märkimisväär-

selt vähemas mahus, mis on mõistagi positiivne; esiliigas on olukord halvem, põhiprobleem on praeguseks koondunud sinna ning tõsisemalt nakatunud on kolm võistkonda ja vähemal määral on asjaga seotud veel kaks, kusjuures tegevusel on selgelt nii geograafiline kui ka kultuuriline mõõde. Mõistagi tegeleme kõnealusega pidevalt ja praeguseks on vastus olemas isegi küsimustele, millest veel mõni aeg tagasi ei osatud unistadagi, näiteks, kuidas lahendada pikas perspektiivis Narva Transiga seotud mure nii, et klubist saaks Eesti jalgpalli terve osa.

“

Vaadake, mis jääb meistrija esiliiga geograafiast järele ja kuidas muutub kultuuriline rõhk, kui võtta ära Viljandi, Paide, Kuressaare ja Rakvere.

„

Ilmselt mõistate, et kirjutan asjast printsiibil öelda nii vähe, kui hädapärast vajalik. Käsitlen põgusalt ka liigamängudest teavitamist kahe näite abil. Mullu suvel FC Kuressaare ja Nõmme Kalju liigamängule Saaremaal eelnenud punkarite ja politsei pallimängust teavitas Saaremaa klubi täpselt samu kanaleid pidi kui tavamängust, 1400 pealtvaatajat sisulist tähendust mitteomanud üritusel kinnitab, et mängudest teavitamise viis saarel peaks olema piisav, aga puudu jääb enese samastamisest klubiga – meistriliiga kohtumisele jäi neist vaid iga kolmas. FC Levadia, Nõmme Kalju ja FC Flora on oma euromängudest üldjuhul teavitanud enam-vähem samas mahus mis liigamängude puhul, ometi leiab nendele mängudele tee oluliselt rohkem inimesi kui liigamängudele – armastus klubi vastu ei ole piisavalt suur, et ületada tänapäeva inimese ajapuudust. Eelnev ei tähenda, et teavitamise mahtu ei tule tõsta, otse loomulikult on seda vaja teha, samas peame hoidma oma hapraid traditsioone ja leidma nende püsimiseks ja kasvamiseks õigeid tingimusi, teisalt on selge, et ükski väline asjaolu ega selle muutmine ei too kaasa hüpet huviliste hulgas. 2012 SEPTEMBER JALKA

meistriliiga Kui aastaid tagasi läksime üle laupäevasele mängupäevale meistriliigas, eelnes sellele küsitlus, kus umbes kolmesajast huvilisest eelistas umbes 70–75% mängupäevana laupäeva; mängupäeva vahetusest olulisem on praegu stabiilsuse hoidmine ja harjumuse kujundamine, samas vajab vastuseid laupäevase suvise mängupäeva küsimus, eriti Tallinnas – võimalik, et tuleme järgmiseks aastaks välja kalendriga, kus suvine laupäevane voor sisaldab traditsioonilisel päeval toimuvat telemängu, millele lisandub osa mänge reede ja/ või esmaspäeva õhtul. Esmaspäevase mängupäeva sissetoomine on paratamatu neljapäevaste Euroopa liiga mängude tõttu. Rõhutan, et kõnealune ei ole imerohi.

Ajakirjandus kui huvigrupp Eespool toodud näidetest on lihtne minna järgmise olulise huvigrupi juurde ning kõnelda ajakirjandusest ja ajakirjanikest, kes punkarite ja politseinike mängust tegid jõulise uudise, umbes sarnase nagu korvpalliajakirjanikud Valka saabunud mustanahalisest korvpallurist, aga kellele sisulised tegevused erinevatel põhjustel põnevust ei paku; tühja trummi mõistagi pikalt ei tao ja ehk muutub üht-teist selles vallas siis, kui jalgpalliga üles kasvanud põlvkonnad võtavad ühiskonnas sisse olulisemaid positsioone – tuletan meelde, et massiline noorte tulemine jalgpalli juurde algas 1984. sünniaastaga, mis tähendab, et suurem hulk jalgpalliga üles kasvanuid on praegu alles 28aasta-

sed või nooremad – ja kui ühiskondlik pendel liigub tagasi sisuliste tegevuste jaoks soodsamasse positsiooni. Praegusel arenguetapil on ajakirjanike ja publiku jaoks võimalik tõmmata ka üks jalgpalliline paralleel – koondise mängude mugav regulaarsus ja atraktiivsus on üheks põhjuseks, miks liigajalgpalliga ei tegeleta piisavalt, korvpalliajakirjanikel sellist võimalust lihtsalt ei ole ja nad peavad keskenduma klubikorvpallile, et oma lemmikalaga sidet hoida.

“

FC Levadia, Nõmme Kalju ja FC Flora on oma euromängudest üldjuhul teavitanud enam-vähem samas mahus mis liigamängude puhul, ometi leiab nendele mängudele tee oluliselt rohkem inimesi kui liigamängudele.

„

Kõnelen siinkohal ka ühelt jalgpalliajakirjanikult kuuldud loo: Flora–Levadia liigamängu eel olevat toimetusesisesel hääletusel mängu eelloo avaldamine lihtsalt maha hääletatud, järeldaksin sellest, et jalgpalliajakirjanikele ollakse kadedad võimaluse eest kajastada sisulist sporti – kõnelen koondisemängudest –, jalgpalliajakirjanikud on aga piisavalt naiivsed ja lasevad ennast veenda, et Eesti liiga mängudest ei ole midagi kirjutada. Ma ei hakka Foto: Lembit Peegel siinkohal vaidlema liigataseme üle, tõrjun väite vaid näitega Malta saarelt, mille liiga on Eesti liigast pigem nõrgem, kuid mille iga vooru mängudele pühendatakse erinevates ajalehtedes mitmeid lehekülgi. Tõsi, selles Muhu saare suuruses väikeriigis on ka ajalehti oluliselt rohkem kui Eestis ja nad Noor põlvkond kasvab peale ja loodetavasti on enamusel ka Eestis oma lemmikklubi. 52

JALKA SEPTEMBER 2012

kannavad endaga kaasas maailmavaatelisi ideid ja nende eesmärk ei ole pelk rahateenimine. Märgin süvitsi minemata ka ära, et ajakirjanduslikke valikuid on Eestis juba vähemgi kui maades, mida me oleme harjunud pidama ebademokraatlikeks ja see ei ole mistahes sisulise arengu tee valinud tegevuste jaoks hea.

Raha Missioonikeskse ajakirjanduse puudumine ja vaid tulukeskse ajakirjanduse olemasolu on õnnetus, mille esmaseks põhjuseks on meie saabumine lääneühiskonda kapitalismi sellises faasis, kus meile elu ülesehitamiseks aega ei antud. Ajalehed asutati ajalooteljel ülesandega inimeste valgustamiseks ning ajakirjanduse normaalne areng on hoidnud neid samm-sammult kulgenud ühiskondades endiselt suuremal või vähemal määral samal teel – rahateenimise kõrval kantakse kindlaid põhimõtteid, kaitstakse ja propageeritakse veendumusi ja nii edasi, see on võimalik tänu kultuurikihi olemasolule ehk siis raha hakati teenima alles pärast muude asjaolude toimima hakkamist ning ka siin võib märkida, et sellegi kultuurikihi vahetamine rahaks on võimalik ja mõistlik ainult teatavates piirides ja tingimustes. Täpselt samamoodi on firmadega, mis loodi ajaloos eelkõige hobitegevuseks ja enese realiseerimiseks, rahateenimine oli teisejärguline eesmärk või vähemalt ei paistnud ta nii selgelt esimese eesmärgina välja. Eesti saabumisel kapitalismi sai suure osa ärimeeste jaoks sihiks raha teenimine ja selle läbi rantjee-eluni jõudmine, firmat missioonina ehitasid üles vähesed. Siin on ka põhjus, miks oluline hulk ettevõtteid on müüdud globaalsetele kontsernidele või lihtsalt välismaalastele. Kuidas on see kõik seotud jalgpalliga? Aga nii, et kui vaatame kaubamärke, mis reklaamivad ennast rahvusvahelises jalgpallis, siis on väga raske leida nende käes oleva raha jaoks teed Eesti jalgpalli – globaalsete ettevõtete käitumine väikestel turgudel on tavajuhul vaid tulu võtmine ja seda läbi globaalse reklaami ehk siis selline kaubamärk tutvustab ennast jalgpalli kaudu MM-finaalturniiril või Meistrite liigas ja tal ei ole huvi ega

meistriliiga Foto: Lembit Peegel

Foto: Lembit Peegel

Pole kahtlustki, et need inimesed pooldavad Roosat Pantrit ...

... ja need Florat.

mõtetki teha sama Eesti või mõne teise väikeriigi turul. Siin jõuame mõtteni kapitali rahvusest, mis on just väikeriigi jaoks tähtis asjaolu, sest muul moel ilmselt ei ole võimalik temalt nõuda vastutust ühiskonna ees, kus ta oma tegusid teeb. Norra kogemusest tean, kuidas ettevõtted sporti toetavad ja kui missioonikeskne see on. Firmaomanikud on üldjuhul kohalikud ja valdavalt teise või kolmanda põlve omanikud ehk siis need ettevõtted on saadud päranduseks isadelt-vanaisadelt, nad toimivad hästi, neil on oma kultuurikiht ja mõistagi ka raha ning elus aktiivne kaasalöömine ja vastutuste võtmine on kõnealuste jaoks igapäevategevusena tähtsad.

oma teele tagasijõudmine aega. Sama on juhtunud Arsene Wengeri Arsenaliga – mehel on positiivne ja jalgpallikeskne nägemus ja ta ei upita iseend jalgpalli arvelt – paraku pole see Arsenali klubi identiteediga haakuv ja selliselt võeti klubilt ära üks sammas, millele edukus saanuks toetuda. Arsenali, Chelsea, Interi ja Real Madridi sugused klubid saavad endale üht-teist siiski lubada, nende identiteet on tugev ja seda on võimalik rahaks vahetada ilma, et klubi märkimisväärselt kahjustatud saaks, kuigi kuskil on ka nende jaoks piir; samas väidan, et ühegi Eesti klubi jaoks ei teki sellist võimalust iialgi – pean silmas kultuurikihi vahetamist rahaks –, mis tähendab, et lojaalsus teatud ühiskonna osa vastu ja sotsiaalne samastumine saavad olema argumendid, millele ühe Eesti klubi areng saab toetuda.

Kõrvalpõige maailma Tulles tagasi klubide oma näo kujunemise juurde, arvan, et küllap läbiti põhiasjaoludes sarnane tee jalgpalli arenemise mingis faasis mujalgi maailmas, nüüdseks on raha aga olukorda muutnud, kuigi väidan, et kaks Euroopa ja ehk ka maailma tuntuimat klubi – ManU ja Barca – kannavad oma nägu edasi ja see on nende edu peamiseks pandiks. Kuna läks analüüsimiseks, siis märgin, et sama asjaolu on ka Jose Mourinho treenitud klubide jätkuvate hädade allikas – mees tahab olla suurem kui klubi, suurem kui jalgpall ja nii kaotavad klubid läbi klubitähenduste teisele plaanile langemise toetajaid/huvilisi, mängijaid motiveeritakse primitiivsete asjaolude kaudu ja kuna sõlmitavad lepingud on pikaajalised – kallitest lepingutest ju raske vabaneda – võtab

Lõpetuseks Ei tohi unustada, et kõik meil toimivad protsessid on kujunemise järgus, kusjuures mitte ainult jalgpallis, ning sellistena tuleb neid ka võtta, keskendudes teadmisele, et nii, kuidas me praegu olukorda kujundame ja kujundamisse panustame, selline meie ühiskonna ja jalgpalli, sealhulgas ka meistriliiga nägu saab tulevikus olema, sest pikk perspektiiv on ainus, mida vaadates saame oma loogikaid üles ehitada – lühiajalise edu eeldusi meie väikesel maal lihtsalt ei ole. Mõte ja tõde on meie ühiskonna ja jalgpalli jaoks üks ja seesama – kui tahame, et meie klubijalgpallist saaks midagi tõelist, kui tahame, et meie klubijalgpall

võtaks sisse rolli, millest unistame, kui tahame, et meie ühiskond oleks selline, nagu me kaheksakümnendate lõpus ja üheksakümnendate alguses teda kätte võites unistasime, siis peame ta ühiselt ja targalt tegutsedes kild killu haaval sellisena üles ehitama. Puht jalgpalliliselt, just klubijalgpalliliselt, aga soovin neile, kes on enese jaoks oma klubi leidnud, mõelda hästi läbi, kuidas on võimalik kaasa aidata kõnealusele arengule, isegi kui see on vaid lihtne kõigil kodumängudel käimine ja igale mängule ühe uue inimese kaasatoomine; kellel oma klubi veel ei ole, vaadake ringi – kui teie kodupaigas on väikeklubi, siis mõistagi toetage teda, aga leidke ka tippklubi, keda jälgida. Kujutan, ette, et iga eestlane võiks mingi arvu aastate pärast olla vähemalt passiivne ühe jalgpalliklubi toetaja, ja valik tuleb teha tunnete ja mõistuse koostöös ning kindlasti on normaalne, et selles valikus on oma osa juhuselgi. Igasugune toetus on klubile oluline, tähtis on vaid, et see oleks oma olemuselt positiivne – kui te igal nädalal staadionile tulla ei jaksa, tulge igal teisel nädalal; kui te igal teisel nädalal staadionile tulla ei saa, tulge kord kuus; kui te ei taha tulla ka kord kuus, siis käige vähemalt tippmängudel; kui te üldse staadionile tulla ei taha, siis hoidke oma klubile pöialt ja jälgige tema tulemusi ja andke oma valikust võimalusel teada. Ärme otsi üksteises vigu, toetagem elu edasi viivaid tegusid, sest muidu pole meid ühel päeval lihtsalt olemas ja ma ei teagi, kas see käib nüüd rohkem jalgpalli või kogu Eesti riigi ja rahva kohta. 2012 SEPTEMBER JALKA

meistriliiga

Pilguheit

Norbert Hurt: pärast kooli loobutakse jalgpallist liiga kiirelt Tallinna Flora II peatreener Norbert Hurt ütleb, et noorte loobumisotsus pärast kooli lõpetamist tuleb liiga kiiresti ning klubid peaksid leidma vahendeid, et mängijaid palgata.

Kas meistriliigas (ML) on sel aastal midagi teisiti?

Otseselt ei saa nii öelda. Võibolla tabeli ülaosas on võitlus huvitav: on kolm meeskonda – jah, ma räägin just nimelt kolmest meeskonnast –, aga lõhe tipu ja

tagumise osa vahel on eelmisest aastast suurem. Ülemisi ei ole enam nii kerge murda. Räägime palju oma paranevast noortetööst. Kas noored, kes MLi tulevad, on parema ettevalmistusega kui varasematel aastatel?

Kindlasti on. Altpoolt tuleb väga tugev potentsiaal peale, töö on läbimõeldud ja koolitused on head. Samas on MLi mängijate keskmine iga väga madal, sest vähegi andekamad noored liiguvad kiiresti välismaale edasi ning liigas on vähe käitumiselt ja suhtumiselt eeskujulikke vanemaid mängijaid, kellelt noored Foto: Lembit Peegel saaksid õppida. Liiga vajab tuntud nimesid ka seepärast, et nende pärast tuleb

meistriliiga 1 Nõmme JK Kalju 2 Tallinna FC Levadia 3 Tallinna FC Flora 4 JK Sillamäe Kalev 5 Narva JK Trans 6 Paide Linnameeskond 7 JK Tallinna Kalev 8 FC Viljandi 9 FC Kuressaare 10 Tartu JK Tammeka

23 24 23 24 22 23 24 24 21 24

20 18 16 9 8 7 4 4 3 1

2 6 2 8 5 4 6 6 7 6

1 0 5 7 9 12 14 14 11 17

23. augusti seisuga oli meistriliiga mänge külastanud 23 692 pealtvaatajat: keskmine arv on 202 ja see on võrreldes kuu aja tagusega (178) märgatavalt tõusnud! Mullu oli vastav arv 205. Seega teeb publikukõver äraarvamatuid jõnkse ja loodetavasti magnetiseeris Levadia–Flora põnevusmäng potentsiaalseid staadionile tulijaidki. Flora on teistel eest ära liikunud eelkõige võimsa arvuga välismängudel – tegemist on meeskonnaga, keda kõige rohkem tahetakse näha külalisena. Levadia on aga tõusnud esikohale koduse publiku arvuga. Narva Trans ja Kuressaare on kuu ajaga kohad vahetanud.

JALKA SEPTEMBER 2012

Kas kiire otsuse tegemine on uus nähtus?

Ei ole. Aastaid on olnud nii, et kool saab läbi ja noor arvab, et ML pole perspektiivikas. Kodus öeldakse ka, et noor peab nüüd ise hakkama saama. See on ühiskonna ja kultuuri küsimus. ML ei tundu au sees olevat. See on ka klubide teha, et oleks vastupidi – et tahetaks MLis mängida. Teine pool sellest probleemist on klubi juhtimise tasand: elatakse võlgu ja üle oma võimete. MLi klubid peaksid enam mõtlema, kuidas siiski mängijatele palka maksta, see on tähtis koht. Finantssuutlikkus on sama tõsine kui sportlik pool. Jalgpallis on see puudulik.

väravakütid

PUBLIKU EDETABEL

kohale publik. See omakorda mõjutab kogu ala populaarsust. Suureks probleemiks on see, et juba 18–19aastaselt otsustatakse, et aitab jalgpallist. Liiga ruttu valitakse teine tee. Mitmed, kes võiksid MLi taset ülal hoida, loobuvad ja keskenduvad muule. Enne 23., isegi enne 25. eluaastat ei tasu teha lõplikku otsust. Peaks olema au olla MLi mängija!

58 : 7 62 : 10 51 : 16 28 : 27 24 : 25 19 : 34 19 : 52 20 : 48 17 : 45 14 : 48

62 60 50 35 29 25 18 18 16 9

1 Zakaria Beglarishvili 2 Igor Morozov 3 Vladislav Ivanov 4 Tarmo Neemelo 5 Rimo Hunt 6 Hidetoshi Wakui 7 Artur Rättel 8 Janar Toomet 9 Valeri Minkenen 10 Karl Mööl

Tallinna FC Flora Tallinna FC Levadia Narva JK Trans Nõmme JK Kalju Tallinna FC Levadia Nõmme JK Kalju Tallinna FC Levadia Tallinna FC Levadia Tallinna FC Flora Tallinna FC Flora

12 10 10 9 9 9 8 7 7 6

Keskmine Keskmine- Keskmine Kodu- kodu- Võõrsil- võõrsil- Publik publik Meeskond publik publik publik publik kokku kokku 1. Flora 2. Kalju 3. Levadia 4. Kalev 5. Tammeka 6. Sillamäe 7. Paide 8. Trans 9. Viljandi 10. Kuressaare

2916 3651 3959 2589 2694 1995 1966 1452 1202 1268

265 304 330 216 224 166 164 132 100 127

5373 3000 2046 2459 1446 2113 1769 1753 1982 1751

448 273 170 205 120 176 161 159 165 159

8289 6651 6005 5048 4140 4108 3735 3205 3184 3019

360 289 250 210 172 171 162 146 133 144

i l o o k Tagasi

SINU DIGIPOOD

ASUS´e tippmudel! Sülearvutid ASUS N56VZ (15,6") / ASUS N76VZ (17,3") Maksimaalse võimsuse tagab Inteli uus ülimõimas neljatuumaline Intel Core i7-3610QM protsessor (3,3GHz). Eliiti kuuluv graafikaprotsessor NVIDIA GeForce GT 650M rahuldab ka kõige nõudlikuma mänguri vajadused. Videomälu on koguni kuni 6373MB, millest 2GB on eraldiseisev. ASUS´e uus FullHD ekraan tagab 2x detailsema pildi kui tavalistes sülearvutites. Mittepeegelduva pinnaga ekraan on selgem, eredam, rohkemate detailidega, palju värviküllasem ja pakub koguni 150˚ vaatenurka. ASUS SHE II tehnoloogia tagab arvuti valmisoleku kõigest 2 sekundiga. Bang & Olufsen helisüsteem koos välise SonicMaster basskõlariga tagab sülearvutitest parima heli mida siiani kuuldud.

ASUS N56VZ-S4035V

ASUS N76VZ-V2G-T1093V

• ekraan 15,6” • kiire 750GB 7200rpm kõvaketas • 8GB mälu • aku kestvus kuni 6 tundi • DVD-kirjutaja • kaal 2,7 kg

• ekraan 17,3” • kiire 1500GB 7200rpm kõvaketas • 8GB mälu • aku kestvus kuni 5 tundi ja 30 minutit • Blu-ray lugeja/DVD-kirjutaja • kaal 3,4 kg

949.-

-27%

kuumakse alates 48 kuud

29.85€

1099.-

1299€

kuumakse alates 48 kuud

34.57€

1499€

-27%

Taustvalgustusega klaviatuur. Auhinnatud luksuslik disain, mis on pälvinud kõrgeima disainiauhinna Red Dot 2012. Kõrge kvaliteedi kinnituseks annab ASUS 3 aastase garantii. Kaasaegsed liidesed: 4xUSB 3.0, Bluetooth 4.0, HDMI 1.4 Windows 7 Home Premium SP1, millele saate Windows 8 Pro uuenduse soetada ainult 14,99 eest.

Võimekas sülearvuti igapäevaseks kasutamiseks!

Tunnustatud ASUSe kvaliteet kõige uuema tehnoloogiaga!

SÜLEARVUTI

ASUS X55A -SX040V

• ekraan 15,6” LED • Intel Celeron B820 protsessor • 4GB mälu • 320GB kõvaketas • graafika kuni 1696MB Intel HD 3000 graafika • DVD-kirjutaja • aku kestvus kuni 6 tundi ja 30 minutit -20% • WiFi • USB3.0 • USB2.0 • HDMI • VGA • kaal 2,6 kg • Windows 7 Home Premium SP1 • garantii 3 aastat

ASUS K55VM -SX121V

399.kuumakse alates 48 kuud

12.55€

499€

• ekraan 15,6” HD LED • Intel Core i5-3210M protsessor • 8GB mälu • kiire 750GB 7200rpm kõvaketas • DVD-kirjutaja -26% • 6373MB/2GB eraldiseisev NVIDIA GeForce GT 630M graafika • Bluetooth 4.0 • WiFi • 2xUSB 3.0 • 1xUSB 2.0 • HDMI • VGA • Windows 7 Home Premium SP1 • aku tööaeg kuni 6 tundi ja 15 minutit • kaal 2,52 kg • garantii 3 aastat

699.kuumakse alates 48 kuud

21.98€

949€

Kui ostate Windows 7 opsüsteemiga arvuti, saate Windows 8 Pro ainult € 14.99. Pakkumine kehtib vahemikus 2. juuni 2012 kuni 31. jaanuar 2013. Täpsemat teavet küsige müüjalt või külastage veebisaiti www.windowsupgradeoffer.com Mahatõmmatud hindade näol on tegemist toodete tavahindadega. Kampaania kestab 04.09.2012 - 30.09.2012. Kaupa on piiratud koguses. Kõik pildid on illustratiivsed.

www.klick.ee osta kodust lahkumata. Kaup kätte 2-5 tööpäevaga, kiire ja mugav järelmaks. TALLINN: Viru Keskus 6668160 | viru@klick.ee; Kristiine Kaubanduskeskus 6668116 | kristiine@klick.ee; Rocca Al Mare kaubanduskeskus 6668155 | rocca@klick.ee; Ülemiste Kaubanduskeskus 6668159 | ulemiste@klick.ee; Järve Kaubanduskeskus 6668154 | jarve@klick.ee; Lasnamäe Centrum 6668128 | mustakivi@klick.ee; Mustika Kaubanduskeskus 6668151 | kadaka@klick.ee; Sikupilli Kaubanduskeskus 6668156 | sikupilli@klick.ee; 2012 Eeden SEPTEMBER Pirita Selver 6668158 | pirita@klick.ee; TARTU: Tasku keskus 666 8163 | tasku@klick.ee; Lõunakeskus 6668153 | lounakeskus@klick.ee; Kaubanduskeskus 6668164 JALKA | eeden@klick.ee; PÄRNU: Kaubamajakas 6668152 | parnu.papiniidu@klick.ee; VILJANDI: Viljandi Centrum 6668166 | viljandi@klick.ee; JÕHVI: Kaubanduskeskus Tsentraal 6668168 | johvi@klick.ee; RAKVERE: Põhjakeskus 6668177 | rakvere.pohjakeskus@klick.ee; VALGA: Valga Maxima 6668121 | valga@klick.ee; PAIDE: Ringtee 2, 6668124 | paide@klick.ee; KURESSAARE: Auriga Keskus 6668117 | kuressaare@klick.ee; VÕRU: Kagukeskus 6668173 | voru@klick.ee.

naised

Naisväravavahtidel võiks pikkust rohkem olla Endine Inglise naistekoondise väravavaht Pauline Boanas leiab, et tema noortel Eesti kolleegidel on korralikud mänguoskused, kuid kahjuks kipub neil kasvu väheks jääma.

Foto: Lembit Peegel

Alver Kivi

uulis meie 16–18aastastele neidudele väravavahi tarkusi jaganud 60 korral oma kodumaad esindanud ja ka Inglismaa National Football Museum Hall of Fame’i (kuulsuste hall) kantud Pauline Boanas tõdeb siiski, et väravavahtide kasv on probleemiks ka mujal, sest naised ei ole lihtsalt nii pikad kui mehed. “See puudujääk tuleb aga muu tegevusega kompenseerida,” leiab Eesti naiste jalgpalli koordinaatori Keith Boanase abikaasa. Kogenud väravavaht teab, mida räägib, sest teinekord otsustavad värava mõned sentimeetrid. Pall, mille pikem väravavaht oleks tõrjunud, jääb lühemale mängijale kättesaamatuks. Inglanna sõnu kinnitab Eesti koondise väravavaht Getter Laar, kes tunnistab, et mõned korrad on lennanud tema väravasse sellised pallid, mille tõrjumiseks oleks tahtnud olla võib-olla 10 sentimeetrit pikem. Kuid ta lisab, et ka neid väravaid oleks olnud võimalik õige tegutsemisega vältida. Laar räägib, et kasv aitab kindlasti palli kaugemalt ja kõrgemalt tõrjumist, kuid loomulikult on väravas tõhusaks tegutsemiseks oluline ka kohavalik, reaktsioonikiirus, jalgade töö ja liikuvus.

Väravavahi amet tuleb ise valida “Lühike kasv ei sega küll kuidagi väravas edukas olla,” tõdeb 179 sentimeetri pikkune neiu. “Pole kindlat reeglit. Asja võti on väravavahile oluliste oskuste arendamine. Hüppevõimega on kõike võimalik kompenseerida.” Maailma jalgpalliajalugu teab edukaid väravavahte, kes hoolimata oma lühikesest kasvust on suutnud suures jalgpallis läbi lüüa. Üks tuntumaid on kindlasti vaid 1.73 meetri pikkune mehhiklane Jorge Campos. Kui näiteks Inglismaal mängib jalgpalli 1,8 miljonit naist ja valik on suur, siis Eestis on harrastajaid vähe ja valik väike. Seepärast tuleb treeneritel olla mängijaid positsioonidele pannes täpne. Tallinna Kalevi naiskonna treener Atko Väikmeri sõnul on Eestis kindlasti markantseid näiteid, kus väravas seisab naisterahvas, kes just oma kasvu tõttu arenenud jalgpallimaades väravavahiks ei saaks. Aga ta lisab, et asi läheb ka meil kogu aeg paremaks ning tema naiskonda Pauline Boanase treeningutel esindanud 56

JALKA SEPTEMBER 2012

Pauline Boanas jagas noortele nii sööte kui ka õpetusi. Tagaplaanil abikaasa Keith.

Brit Maria Taelal ja Karina Korgil on kõrgemal tasemel läbilöömiseks piisavalt kasvu. Aga ikkagi, võib-olla peaks treenerid hakkama pikemaid tüdrukuid väravasse panema. Tihti ei saa ju noored veel ise aru, kus nad on tõhusamad mängijad ja võistkonnale kasulikumad. Atko Väikmeri sunnimeetodeid ei kasuta ja laseb asjadel areneda pigem omasoodu. “Inimeste motivatsioon on kõrgem ja kestab kauem, kui ta saab tegutseda oma soovide järgi,” selgitab treener oma põhimõtteid. Näitena toob ta Karina Korgi, kellega treeningute esimese 5–6 kuu jooksul polnud väravavahiks asumisest juttugi. Siis leidis aga neiu just selle positsiooni enda jaoks sobivana ja nii on ta väravapostide vahele jäänud. Ka Getter Laar räägib, et pikkuse pärast teda väravasse ei pandud: “Mängisin kunagi nooremana väravas mõned mängud, kuid siis tahtsin väljakule tagasi. Kui olin 16, siis arutasime treener Jüri Saarega, et prooviks uuesti ja vaataks, kuidas välja tuleb. Pikkust nagu oli ja palli ka ei kartnud. Pool aastat hiljem sain juba kutse U19 koondisesse ning samal sügisel ka naiste A-koondisesse. Ning raamide vahele olen ma ka jäänud.”

Neiud tahavad õppida Puhkuse ajal Tallinnas käinud ja armastusest jalgpalli vastu neidudele õpetust jaganud Pauline Boanase hinnangul võib Eesti tüdrukute mänguoskusega enam-vähem rahule jääda. “Positiivne on see, et kõik tüdrukud on õpihimulised ja tahavad treenida,” avaldab inglane meie noortele väravavahtidele tunnustust. “Kahe päevaga nägin nende selget arengut. Märkasin siin mitmeid talendikaid mängijaid, kes on võimelised tulevikus mängima nii USAs kui ka Inglismaal.”

naised Väravavahtide treeningule olid kutsutud Gertrud Alatare, Nõmme Kalju Teele Toomsalu, FC Viljandi Karina Kork, JK Tallinna Kalev Maarja Virula, Pärnu JK Kertu Abras, Tammeka JK Brit Maria Tael, JK Tallinna Kalev Kerda Kukk, Põlva Lootos Mari Teppan, Nõmme Kalju Veronika Lenkutsa, Lasnamäe Ajax Kristin Kasak, FC Flora Jalgpallikool

piires rohkem olla, sest iga väliskogemus on rikastav. “Aga kindlasti ei pea see tsükkel olema pikk. Usun, et meie klubides tehakse piisavalt head tööd,” märgib treener. Pauline Boanas tahabki veel Eestisse tagasi tulla ning oma oskusi ja kogemusi meie noortele vahendada. Seniks jagas ta kõigile neidudele välja nende individuaalse treeningukava, mille järgi nad saavad koduklubides harjutada.

Foto: Lembit Peegel

Treeningutel osalenud Nõmme Kalju väravavahi Gertrud Alatare sõnul said tüdrukud Pauline Boanaselt juurde palju kasulikku. “Ta pakkus meile hästi palju huvitavaid mänge ja harjutusi, mida saame ise ka oma trennis kasutada ning näitas, mida saab üksi või koos sõbraga teha,” räägib ta. Erinevatel hinnangutel võib mitmelgi noorel väravavahil olla ees suur tulevik, sest neil on eeldused saada Eesti tasemel heaks mängijaks, aga miks mitte püüda jõuda ka mõnda välisliigasse. Atko Väikmeri toonitab vajadust tööd teha: “Mängust arusaamist tuleb õppida ning tehnilist pagasit täiendada. Kalevis on meil väravavahtide jaoks treener olemas ja tööd on tehtud. Tüdrukud on viimasel ajal tugevasti arenenud, koordinatsioon ja püüdetehnika on paranenud. Töö väravavahtidega on vaid üks treeninguprotsessi osa. Mängu mõistmiseks tuleb treenida väravavahi koostööd kogu võistkonnaga ja eriti just kaitseliiniga.” Kalevi treeneri hinnangul on tüdrukutel siiski palju õppida, sest neil pole veel üldse kogemusi ja igasugune lisaharjutuskord tunnustatud inimese juhendamisel tõstab nende motivatsiooni. Gertrud Alatare sõnul võiks Pauline Boanas kindlasti tagasi tulla ja rääkida oma kogemustest. “Seekord näitas ta meile erinevaid harjutusi, kuid sooviks näha teda ka väravas mängimas ja vaadata tema mängu,” räägib noor väravavaht. Ka Atko Väikmeri sõnul võiks selliseid koolitusi võimaluste

Kõrget palli püüab Mari Teppan Nõmme Kaljust.

2012 SEPTEMBER JALKA

naismängija

Geili Rehkli tahab naiskonnaga meistriliigasse Tartu SK 10 Premium ründaja Geili Rehkli tahab naiskonnaga meistriliigasse ja unistab rahvuskoondisest, sest soovib esindada Eestit rahvusvahelisel tasandil. Alver Kiv

“M

e püstitasime eelmisel aastal omale eesmärgi jõuda viie aastaga meistriliigasse ning leppisime kokku, et teeme selle nimel hullult trenni,” räägib esiliiga liidernaiskonna ründaja Geili Rehkli. Eesmärgi täitmiseks tuleb Tartu SK 10 Premiumil naiste meistriliiga üleminekuturniiril jõuda võistluses Põlva FC Lootose, JK Tallinna Kalevi, Nõmme JK Kalju, Pärnu JK II ja Tallinna FC Flora II-ga kolme parema iseseisva naiskonna hulka. Geili sõnul annavad tema naiskonnakaaslased endale aru, et oma võimetelt ei olda veel meistriliigaks küpsed ja mängudes hakatakse saama suuri kaotusi, aga sellist kogemust on edasiminekuks kindlasti vaja. Kuna SK 10 Premium on Põlva Lootose duubel, siis on noorel ründajal endal meistriliigas mängimise kogemus olemas. Neiu tunnistab, et seni pole ta ennast kõrgemal tasemel eriti hästi tundnud.

“

Meil oli palju tüdrukuid ja kõigil tuli äkki jalgpallituhin peale. Läksime kümne tüdrukuga trenni ja harjutasime koos poistega.

„

“Lootoses on palju selliseid mängijaid, keda ma ei tunne ja seeläbi kannatab ka koostöö väljakul,” selgitab Geili. “Halb on mängida, kui ei tea, kuidas võistkonnakaaslane tegutseb.” Samas on ründaja saanud ka aru, et tema mängutase ei vasta veel päris meistriliigale ning seepärast tunneb ta 58

JALKA SEPTEMBER 2012

Foto: erakogu ennast esiliigas ja SK 10 Premiumis kodusemalt. Oma naiskonnas julgeb ta teha selliseid asju, mis Lootoses jäävad tegemata. “Premiumis on enesekindlust kuidagi rohkem,” leiab Geili, kes oma sõnul ei loe mängu veel piisavalt hästi ja kel puudub ka löögitäpsus. “Aga ega ma ei võta Geili Rehkli (vasakul) esiliigas Nõmme Kalju vastu Kambja staadionil. ebaõnnestumisi suurt südamesse, poisid vaatasid ka kuidagi viltu.” proovin järgmisel korral paremini teha Nii tuligi tal jalgpallitreeningutesse ja oma vigu parandada.” väike paus, kuni kuulis, et Kalev Kajakul Jalgpall tuli, et jääda on tüdrukute treeningugrupp. “Läksin Eks igal inimesel on olnud elus hetki, kohale ja sinna ma ka jäin,” märgib mil ta on oma valikutes kahelnud. Nii ründaja. oli ka Geili Rehklil aeg, kus ta tahtis Algul mängis ta poolkaitses, aga jalgpalli mängimisest loobuda. Neiu treeneri soovitusel on ta viimasel ajal sõnul tuli tal varem lihtsalt aeg-ajalt tegutsenud ründajana. Neiu toonitab, ette perioode, kus ta küsis enda käest, et tema jaoks positsioonidel vahet miks ma seda teen. Aga viimased kaks pole, peamine, et saab jalgpalli mänaastat ei ole selliseid mõtteid enam gida. Märtsis käis Geili Rehkli U19 pähe tulnud. koondisega turniiril Venemaal. Män“Praegu tahan kindlasti jalgpalli guaega sai Geili vähe, aga kogemus oli juurde edasi jääda,” tunnistab kuuenväärtuslik. das klassis jalgpalli mängima hakanud Tulevikus tahab Geili jõuda ka neiu. “Meil oli palju tüdrukuid ja kõigil A-koondisesse. Välismaale mängima tuli äkki jalgpallituhin peale. Läksime siirdumisest ta ei mõtle, kuna annab kümne tüdrukuga trenni ja harjutasime endale aru, et oskused seda ei võimalkoos poistega. Tasapisi hakkas meid da. Seepärast keskendub ta elukutse aga üha vähemaks jääma, kuni olingi valikule. Kuna unistus lennukipilooüksi poiste keskel. Nendega mul mändiks saada ei täitunud, otsib ta uusi gida eriti ei meeldinud, oli ebamugav, ja võimalusi.

PÕHJAMAA PIIGADE

JALGPALLILAHING!

Valiktsükli viimane kohtumine!

Laupäev, 15. september kell 16.00 A. Le Coq Arena

Naiste EM-valikmäng

EESTI - SOOME Pääsmed hinnaga 2 EUR saadaval Piletilevis ja enne kohtumise algust kohapeal. LHV Jalgpallikaardi esitamisel sissepääs tasuta!

PEATOETAJA

SUURTOETAJAD

TOETAJAD

MEEDIAPARTNERID

Treener Egon Tintse v채ikeste Flora poistega, kellest peavad kasvama elus h채sti hakkama saavad inimesed.

Foto: erakogu JALKA SEPTEMBER 2012

treener

Egon Tintse vormib noorte oskustele alusmüüri Treener Egon Tintse marssalikepist ei unista ning Chelsea ja Barcelona juhendamisele ei mõtle. Tema kirg on jalgpalli ABC ja noortele algtõdede õpetamine. Alver Kivi

raegu FC Floras 2001. ja 2006. aastal sündinud poisse juhendavale Egon Tintsele meeldib olla treener selle kõige madalamal tasemel ehk töötada väikeste poistega, kes teevad jalgpallis oma esimesed sammud. “Üksteist üheteistkümne vastu mängud ja taktika kavandamine ei ole minu jaoks,” tunnistab ta. “Mulle meeldib võtta lapsed, kes veel midagi ei oska. Teeb rõõmu, kui näed nende arengut. Algul ei tule poistel asjad kuidagi välja, aga siis tasapisi hakkab pall juba minema sinna, kuhu vaja. On hea meel, kui nad seda ise tunnetavad ja samuti rõõmustavad.” Tintse ei kurvasta, kui peab mõne aasta pärast oma poisid teisele treenerile üle andma, sest kui oma kasvandikud jätkavad õigetes kätes, on süda rahul. Tema sõnul on see noormängijate arengu huvides loogiline samm, sest uued mõtted ja nägemused aitavad neil oma oskustega jõuda järgmisele tasemele. “Mina võtan uued poisid ja alustan jälle mittemillestki millegi vormimist,” selgitab treener, hoides siiski ka oma endistel õpilastel silma peal. Tintse kasvandikest on meistriliigasse jõudnud Gustav Kotkas ja Tauno Laja. Eks jalgpallitreeninguid alustatakse ikka plaaniga saada heaks mängijaks. Egon Tintse tahab oma poistest kasvatada lisaks eeskätt head ja positiivsed inimesed, kes elus hästi hakkama saavad. Seepärast püüab treener olla kursis ka nende tegemistega, kes ei ole ala juurde jäänud. “Kõigist ei pea ju head jalgpallurid tulemagi,” selgitab Egon Tintse oma

peamist põhimõtet. “On oluline, et neist kasvavad korralikud inimesed, kes ise elus toime tulevad.” Eelnevast lähtudes ei ole ta oma võistkondadele ka sportlikke eesmärke seadnud, kuna arengu forsseerimine ei vii pikemas perspektiivis sihile.

“

Mulle meeldib võtta lapsed, kes veel midagi ei oska. Teeb rõõmu, kui näed nende arengut.

„

“Iga treener muidugi tahaks, et just tema poisid oleksid paremad, aga noortele ei saa seda kohustuseks panna,” räägib Tintse. “Olen neile ja lapsevanematele ikka rääkinud, et õige arenguga kaasnevad ka igas vanuseklassis uued oskused. Poistele räägin, et tähtis ei ole võit, vaid hea mäng. Korraliku treeninguga tulevad ka võidud.”

Hiiumaalt ja kergejõustikust jalgpalli ja Tallinnasse Kergejõustiku treenerina suutis Egon Tintse mitmed Hiiumaa noored Eesti meistrivõistluste medaliteni viia. Tema edukamad õpilased on Rainer Piirimets, Mari Vahtra, Andrus ja Priidu Niit. 1995. aastal sai temast aga jalgpallitreener. “Kui kõik ausalt ära rääkida, siis sai asi alguse sellest, kui Aivar Pohlak tuli Hiiumaale ja tegi mulle ettepaneku poistele jalgpallitrenne andma hakata,” meenutab Tintse, kes pikalt ei mõelnud, sest ettepanek oli ahvatlev. Treeneri sõnul oli algus huvitav, sest väikeses maakohas on rõhk rohkem

noortele tegevuse pakkumisel, ja kui õnnestub ka mõni jalgpallur kasvatada, on see vaid boonuseks. Mängijate osas suurt valikut polnud ja vanusegrupid tuli mitme aastakäigu pealt kokku panna. Siiski suudeti 1991.–1992. aastal sündinud poiste grupiga ka Eesti tasemel korralikult mängida. 2008. aastal pakkus Aivar Pohlak talle võimalust alustada tööd Tallinnas ja FC Floras, mille hiidlane ka vastu võttis, sest nägi oma treenerikarjääris väikest arengut.

Vaba aeg kuulub hobidele Suurema osa jalgpallurikarjäärist IV liigas Emmastes mänginud, kuid sel aastal Trummi JK-ga liitunud Egon Tintse peab ka aktiivselt fotograafi ametit. “Sai koondise mängude ajal mõned pildid tehtud ja see jäi külge,” räägib ta. “Nüüd pildistan juba ka FC Flora kohtumisi ning korvpallis käin BC Kalev/ Cramo mänge pildistamas.” Üheks Tintse hobiks on pildistamine koos suurte staaridega, ja neid on talle kogunenud juba saja ringis. Jalgpalluritest on kuulsamad hispaanlane Iker Casillas ja brasiillane Kaka. “Kui mõni kogub märke või autogramme, siis mina lasen ennast koos tuntud inimestega pildistada,” ei tee ta oma hobist erilist numbrit. Ka teised Tintse hobid on seotud spordiga. Kui jalgpalli kõrvalt aega üle jääb, siis käib ta mängimas korvpalli, tennist ja sulgpalli. “Elu on lühike ja kõik peab ära proovima. Vaba aega suurt ei olegi,” tõdeb 42aastane Egon Tintse. 2012 SEPTEMBER JALKA

kalender

Septembrikuu mängud Eesti staadionitel Tavakohane ülevaade puudutab meeste meistrija esiliigat, naiste meistriliigat ning koondiste kohtumisi. Lühend: TV6 – mäng on TV6 eetris.

Meistriliiga Laupäev, 1. september (XXVII voor)

14.00 TV6 Nõmme JK Kalju – Tallinna FC Levadia Kadrioru staadion (SM) 17.00 JK Tallinna Kalev – FC Viljandi Kalevi keskstaadion 17.00 Paide linnameeskond – FC Kuressaare Paide linnastaadion 17.00 Narva JK Trans – Tartu JK Tammeka Narva Kreenholmi staadion 17.00 JK Sillamäe Kalev – Tallinna FC Flora Sillamäe Kalevi staadion Teisipäev, 4. september

18.00 Narva JK Trans – FC Kuressaare (III voor) Narva Kreenholmi staadion 18.00 Nõmme JK Kalju – JK Tallinna Kalev (XXV voor) Kadrioru staadion Laupäev, 8. september (XVIII voor)

17.00 FC Kuressaare – Paide linnameeskond Kuressaare linnastaadion

Laupäev, 15. september (XXVIII voor)

14.00 TV6 Tallinna FC Levadia – Nõmme JK Kalju Kadrioru staadion 17.00 FC Kuressaare – Paide linnameeskond Kuressaare linnastaadion 17.00 FC Viljandi – JK Tallinna Kalev Viljandi linnastaadion 17.00 Tartu JK Tammeka – Narva JK Trans Tartu Tamme staadion 19.30 Tallinna FC Flora – JK Sillamäe Kalev A. Le Coq Arena

Teisipäev, 18. september (XXIX voor)

17.30 JK Sillamäe Kalev – Tartu JK Tammeka Sillamäe Kalevi staadion 17.30 Narva JK Trans – Tallinna FC Levadia Narva Kreenholmi staadion 17.30 Nõmme JK Kalju – FC Kuressaare Kadrioru staadion 17.30 Paide linnameeskond – JK Tallinna Kalev Paide linnastaadion 18.45 Tallinna FC Flora – FC Viljandi A. Le Coq Arena

Laupäev, 22. september (XXX voor)

14.00 TV6 Tallinna FC Levadia – JK Sillamäe Kalev Maarjamäe staadion 17.00 Tartu JK Tammeka – Tallinna FC Flora Tartu Tamme staadion 17.00 FC Viljandi – Paide linnameeskond Viljandi linnastaadion 17.00 JK Tallinna Kalev – Nõmme JK Kalju Kalevi keskstaadion 17.00 FC Kuressaare – Narva JK Trans Kuressaare linnastaadion

Laupäev, 29. september (XXXI voor)

14.00 TV6 Tallinna FC Flora – Tallinna FC Levadia A. Le Coq Arena (SM) 17.00 Tartu JK Tammeka – FC Viljandi Tartu Tamme staadion 17.00 JK Sillamäe Kalev – FC Kuressaare Sillamäe Kalevi staadion 17.00 Narva JK Trans – JK Tallinna Kalev Narva Kreenholmi staadion

JALKA SEPTEMBER 2012

17.00 Nõmme JK Kalju – Paide linnameeskond Kadrioru staadion

Esiliiga Pühapäev, 2. september (XXVII voor)

14.00 Kiviõli Tamme Auto – Tallinna FC Infonet Kiviõli linnastaadion 14.00 Tartu JK Tammeka II – Tartu SK 10 Tartu Tamme staadion 14.00 Pärnu Linnameeskond – Rakvere JK Tarvas Pärnu Kalevi staadion 14.00 Tallinna FC Levadia II – Kohtla-Järve FC Lootus Maarjamäe kunstmurustaadion 17.00 Tallinna FC Puuma – Tallinna FC Flora II Lasnamäe Spordikeskuse kunstmurustaadion Kolmapäev, 5. september

18.00 Pärnu linnameeskond – Kiviõli Tamme Auto Pärnu Kalevi staadion Laupäev, 8. september (VI voor)

17.00 Kiviõli Tamme Auto – Tallinna FC Puuma Kiviõli linnastaadion

Pühapäev, 16. september (XXVIII voor)

14.00 Kohtla-Järve FC Lootus – Tallinna FC Levadia II Kohtla-Järve Spordikeskuse staadion 14.00 Tallinna FC Infonet – Kiviõli Tamme Auto Lasnamäe Kergejõustikuhalli kunstmurustaadion 14.00 Tartu SK 10 – Tartu JK Tammeka II Tartu Tamme staadion 14.00 Rakvere JK Tarvas – Pärnu Linnameeskond Rakvere linnastaadion 17.00 Tallinna FC Flora II – Tallinna FC Puuma A. Le Coq Arena I muruväljak

Kolmapäev, 19. september (XXIX voor)

17.30 Tallinna FC Flora II – Kohtla-Järve FC Lootus A. Le Coq Arena I muruväljak 17.30 Pärnu Linnameeskond – Tartu SK 10 Pärnu Kalevi staadion 17.30 Kiviõli Tamme Auto – Tallinna FC Levadia II Kiviõli linnastaadion 18.45 Tartu JK Tammeka II – Tallinna FC Infonet Tartu Tamme staadion 18.45 Tallinna FC Puuma – Rakvere JK Tarvas Lasnamäe Spordikeskuse kunstmurustaadion Pühapäev, 23.september (XXX voor)

14.00 Kohtla-Järve FC Lootus – Kiviõli Tamme Auto Kohtla-Järve Spordikeskuse staadion 14.00 Tallinna FC Levadia II – Tartu JK Tammeka II Maarjamäe kunstmurustaadion 14.00 Tartu SK 10 – Tallinna FC Puuma Tartu Tamme staadion 14.00 Rakvere JK Tarvas – Tallinna FC Flora II Rakvere linnastaadion 17.00 Tallinna FC Infonet – Pärnu Linnameeskond Lasnamäe Kergejõustikuhalli kunstmurustaadion

Pühapäev, 30. september (XXXI voor)

14.00 Rakvere JK Tarvas – Kohtla-Järve FC Lootus Rakvere linnastaadion 14.00 Tallinna FC Flora II – Tartu SK 10 A. Le Coq Arena I muruväljak 14.00 Pärnu Linnameeskond – Tallinna FC Levadia II Pärnu Kalevi staadion 14.00 Tartu JK Tammeka II – Kiviõli Tamme Auto Tartu Tamme staadion

17.00 Tallinna FC Puuma – Tallinna FC Infonet Lasnamäe Spordikeskuse kunstmurustaadion

NAISte Meistriliiga Teisipäev, 11. september (XVI voor)

18.00 Tallinna FC Flora – Tallinna FC Levadia A. Le Coq Arena I muruväljak 18.00 Tartu JK Tammeka – Pärnu JK Tartu Tamme kunstmuruväljak

Laupäev, 22. september (XVII voor)

12.00 Pärnu JK – Tallinna FC Flora Pärnu Raeküla staadion 12.00 Tallinna FC Levadia – Tartu JK Tammeka Maarjamäe kunstmuruväljak

Laupäev, 29. september (XVIII voor)

14.00 Pärnu JK – Tallinna FC Levadia Pärnu Raeküla staadion 19.30 Tartu JK Tammeka – Tallinna FC Flora Tartu Tamme kunstmuruväljak

Meistriliiga üleminekumängud Laupäev, 1. september

11.00 Põlva FC Lootos – Tartu SK 10 Premium Põlva Lootospark 11.00 Tallinna FC Flora II – JK Tallinna Kalev Sportland Arena Pühapäev, 2. september

14.00 Pärnu JK II – Nõmme JK Kalju Pärnu Raeküla staadion Laupäev, 22. september

12.00 Tartu SK 10 Premium – JK Tallinna Kalev Kambja staadion Pühapäev, 23. september

13.00 Nõmme JK Kalju – Tallinna FC Flora II Laagri kunstmuruväljak 14.00 Põlva FC Lootos – Pärnu JK II Põlva Lootospark Laupäev, 29. september

11.00 JK Tallinna Kalev – Nõmme JK Kalju Tallinna Kalevi keskstaadion 11.00 Pärnu JK II – Tartu SK 10 Premium Pärnu Raeküla staadion 19.30 Tallinna FC Flora II – Põlva FC Lootos Sportland Arena

Koondised A-koondis Reede, 7. september

21.00 Eesti–Rumeenia MM-valikmäng A. Le Coq Arena

U-19 Kolmapäev, 26. september

19.00 Eesti–Inglismaa EM-valikmäng A. Le Coq Arena Reede, 28. september

19.00 Eesti–Ukraina EM-valikmäng A. Le Coq Arena Naised Laupäev, 15. september

16.00 Eest –Soome EM-valikmäng A. Le Coq Arena

rannajalgpall

Marko Kiigajaan ja Henry Hoolma footvolley’s Euroopa viiendad Rannajalgpallurid Marko Kiigajaan ja Henry Hoolma jõudsid Inglismaal peetud footvolley (jalavõrkpalli) Euroopa meistrivõistlustel veerandfinaali, kus tuli tunnistada hilisemate võitjate, portugallaste paremust.

Foto: erakogu

Alver Kivi

“V

äikest viisi ajalugu on tehtud ja viies koht euroopakatelt on hea platvorm, kust edasi minna,” räägib koos paarimehega maailmameistrivõistlusteks valmistuma hakkav Marko Kiigajaan. Olümpialinna Londoni lähedal toimunud turniiril mängisid rannajalgpalli meistriliiga meeskonna FC Üksjalgvärav/Vitamin Well mängijad Marko Kiigajaan ja Henry Hoolma Inglismaa III-ga 15 : 18, Hollandiga 7 : 18, Hispaaniaga 9 : 18, Inglismaa II-ga 11 : 18 ja Norraga 19 : 17. Ühe võiduga oli alagrupis kolm tiimi ning tänu paremale punktide vahele said eestlased alagrupis 4. koha ja lunastasid pääsu veerandfinaali. Kiigajaani sõnul võib tulemusega üldjoontes rahul olla, kuigi mõned mängud jäid veidi hinge kripeldama. Ta toob ära kohtumised inglastega, kellele kaotati viigiseisult 15 : 15 lõpuks 15 : 18 ning turniiril kokkuvõttes kolmanda koha saanud mängu hispaanlastega, kellele kaotati seisult 9 : 9 lõpuks 9 : 18.

“

Tänu oma pikkusele (195 cm) on mul ka võimalus palli võrgu pealt, ülevalt alla suruda, sest võrk on kõigest 2.15–2.20 meetrit kõrge.

„

“Mõlemad kohtumised olid tegelikult mängitavad ja ühe võidu nendest mängudest oleks võinud ikka saada,” märgib Kiigajaan. “Samas olen rahul, et võitlesime kümne küünega iga punkti 64

JALKA SEPTEMBER 2012

eest. Toonitasin seda ka oma paarilisele, et iga punkt võib lõpuks saatuslik olla ja nii ka tegelikult oli.” Veerandfinaalis tulid vastasteks teise alagrupi võitjad portugallased. Portugali mehed olid Kiigajaanist ja Hoolmast tulemusega 15 : 12 ja 15 : 4 paremad, kuigi esimest setti kontrollisid eestlased seisuni 11 : 9. Hoolimata kaotusest kuulub Eesti paarile 12 meeskonna hulgas ja tihedas konkurentsis kõrge viienda koha jagamine.

Tulevikus kõrged sihid Marko Kiigajaan ja Henry Hoolma on tänavused Eesti meistrid footvolley’s, mis andis neile ka võimaluse Eestit tipptasemel esindama sõita. Inglismaal kogetu ja nähtu põhjal on mehed täis otsustavust sama alaga jätkata. Kiigajaani sõnul on võimalik oma taset parandada ja see on lausa kohustuslik, sest kõik eeldused on selleks olemas. “Kuna rinna ja peaga mängimise oskused on selles mängus põhilised, siis näen ma footvolley’s enda jaoks palju suuremat potentsiaali kui rannajalgpallis,” räägib ta. “Tänu oma pikkusele (195 cm) on mul ka võimalus palli võrgu pealt, ülevalt alla suruda, sest võrk on kõigest 2.15–2.20 meetrit kõrge. Teiseks olen mänginud heal tasemel rannavõrkpalli, mis annab eelise platsi nägemisel.” Marko Kiigajaan tõdeb, et Eesti footvolley tase jääb veel Euroopa keskmisele alla: “Tehniliselt suudetakse küll palli üleval hoida, kuid tihtipeale kingitakse kolmanda puutega pall lihtsalt vastasele tagasi. Tegelikult on ju mängu mõte selles, et teha vastase elu võimalikult

Marko Kiigajaan (vasakul) ja Henry Hoolma on Euroopa viies jalavõrkpalli paar!

keeruliseks ja väsitada vastast nii palju kui võimalik.” Taseme tõstmiseks ja arenguks oleks vaja eeskätt häid treeningupartnereid. Enne EMi harjutas Eesti esipaar päeva Pärnus, kus sparringupartneriteks olid Tever Liiv ja Vasily Tsubera. Kindlasti on vaja arenemiseks ka võimalikult palju rahvusvahelisi turniire, kus tulevikus tahetakse rohkem võistelda. “Eestis on tugeva tasemega turniire tõesti vähe ning eriti hea oleks, kui saaks kord või paar aastas korraldada ka mõningaid footvolley seminare, kus oleksid kohal välistreenerid,” räägib Marko Kiigajaan.

lisaaeg

Nõmme Kalju Soome klubi Väärikas kuukiri World Soccer annab augustinumbri uudisnupus teada, et Aserbaidžaani klubi Hazar võitis Euroopa Liiga korduskohtumises Soome klubi Kalju 2 : 0 ja pääses järgmisesse ringi. Tõsi, sama lehekülje tulemusterubriigis on Kalju taha korrektselt märgitud lühend “Est”.

Kuulsused kaotasid Kehras Eesti Jalgpalli Liit pani 7. augusti Foto: Kerstin Kotkas mängus FC Kehra vastu välja esindusliku rivistuse: sinise särgi tõmbasid jälle selga kunagised koondislased Mart Poom, Martin Reim ja Marko Lelov ning treenerid Tarmo Rüütli, Janno Kivisild ja Lars Hopp. Neile sekundeerisid jalgpallijuhid ja kohtunikud Raimo Nõu, Tomi Rahula, Toomas Vara, Juss Tamming, Kaupo Õismaa, Miko Pupart, Sten Tomson, Ott Ilves ja Mihkel Kannelmäe. Ligi 200 pealtvaataja ees kulgenud mängu võitis kodumeeskond FC Kehra 5 : 2. Kaotajate mõlemad väravad lõi Reim, Poom Ups, Martin Reim on näoga, nagu oleks mängis sedapuhku samuti tal esimest korda elus jalgade vahelt ära väljakul. tehtud.

LHV Panga rahaedetabelis tegid olulise tõusu FC Kuressaare ja JK Tartu Löök, mis tõusid kahe koha võrra. Saarlased jõudsid koguni esikümnesse. Raasiku FC Joker 1993 naasis tagasi 20 hulka ja välja kukkus sedakorda Tallinna FC Reaal. Tabel kajastab LHV Panga jalgpallikaardiga sooritatud oste – igal pangakaardi omanikul on võimalus oma ostude pealt kanda 0,25% summast enda valitud klubi (või Eesti Jalgpalli Liidu) kontole. Aasta lõpus kantakse raha üle klubile, kusjuures pank lisab kogunenud summale omalt poolt sama palju juurde. 1. (1.) Eesti Jalgpalli Liit 2. (2.) JK Tallinna Kalev 3. (3.) Tartu JK Tammeka 4. (4.) Nõmme JK Kalju 5. (6.) Rahvuskoondise fänniklubi Jalgpallihaigla 6. (5.) Tallinna FC Flora 7. (8.) Põlva FC Lootos 8. (7.) Saku Sporting 9. (11.) FC Kuressaare 10. (9.) JK Welco Elekter

JALKA SEPTEMBER 2012

11. (12.) FC Nõmme United 12. (10.) JK Jalgpallihaigla 13. (13.) FC Infonet 14. (14.) Tallinna FC Levadia 15. (15.) Rakvere JK Tarvas 16. (18.) JK Tartu Löök 17. (17.) Rapla JK Atli 18. (16.) Martin Reimi JK 19. (-) Raasiku FC Joker 1993 20. (20.) Tallinna JK Piraaja

02.09 Alan Ventsel (24) 02.09 Martin Kase (1. pildil) (19) 04.09 Mati Pari (38) 04.09 Miko Pupart (21) 04.09 Nikita Martõnov (19) 05.09 Andres Koogas (25) 07.09 Jüri Saar (58) 09.09 Markus Jürgenson (25) 09.09 Lars Hopp (36) 10.09 Sander Post (28) 12.09 Kaupo Õismaa (48) 13.09 Raul Kaivoja (40)

18.09 Antti Rosenberg (41) 20.09 Kaarel Torop (20) 22.09 Toomas Krõm (41) 22.09 Fredo Getulio Aurelio (58) 23.09 Dmitri Kulikov (35) 24.09 Vahur Vahtramäe (36) 25.09 Ilmar Põhjala (33) 26.09 Sander Laht (21) 27.09 Anete Paulus (2.pildil) (21) 29.09 Aleksandr Tarassenkov (32) 29.09 Rein Jauk (70) 30.09 Mikk Laas (22)

New York Cosmos tuleb tagasi Legendaarne New York Cosmos, mis läinud sajandi seitsme- ja kaheksakümnendatel aastatel mängitas oma särgis paljusid maailma tähtmängijaid, sh jalgpallikuningas Pelet ennast, hakkab alates järgmisest aastat mängima North America Soccer League’is, mis on tase allpool MLSist. New York Cosmos kadus areenilt 1985. aastal – aasta pärast toonase Põhja-Ameerika profiliiga hingusele minemist. Just selle klubi järgi on endale nime saanud ka Eesti spordiajakirjanike jalgpallimeeskond Cosmos.

Olümpiavõitjad napsati Lillekülla 15. augustil oli Eesti spordi suurpäev: korvpallurid mängisid EM-valikmängu Slovakkiaga ja jalgpallurid maavõistlusmängu Poolaga. Kossumehed alustasid Saku Suurhallis varem ja kibedamad spordisõbrad jõudsid pärast seda enam-vähem algusajaks ka Lillekülla. Mõlemat mängu vaatas näiteks rahandusminister Jürgen Ligi. Peaminister Andrus Ansip tuli vutimängule juba pool tundi enne lahtilööki, mis tähendab, et tema valis jalgpalli. Hea oli see, et võitsid mõlemad eestlaste satsid. Korvimeeste võitu valikmängus jälgis 3500 pealtvaatajat ja jalgpalli maavõistlust 5312 huvilist. Neile lisaks osalesid mängueelses kätlemistseremoonial ka värskelt Londonist saabunud olümpiahõbe Heiki Nabi ja olümpiapronks Gerd Heiki Nabi ja Gerd Kanter kätlevad Kanter. See näitab, et Eestist on saapoolakaid. nud jalgpalliriik. Ja muidugi näitab see, et alaliidu sõnum – jalgpall on Eesti kultuuri osa – hakkab aina enam kohale jõudma. Foto: Lembit Peegel

Kuressaare tõusis esikümnesse

Septembrikuu sünnipäevad:

Kuidas näeks välja viieukseline auto, mis peegeldaks veidi rohkem Sind? Vähem ootuspärasust ja pisut rohkem isikupära? Väiksem ja ökonoomsem, kuid sama rikkaliku varustusega? Lihtne ja elegantne, kuid varustatud tehnoloogiaga, mis ei muuda üksnes elu mugavamaks vaid mõnikord koguni päästab selle? Pakub sõidurõõm nii Sulle kui ka Sinu kaasreisijatele? Auto, mis on disainitud sobima Sinu mitmekülgse elustiiliga? Aga sõida siis sellega! Sest just sellise auto me olemegi Sulle ehitanud.

uus volvo v40. sina ise

kõik Info-Auto www.infoauto.ee

igaüks TALLINN Pärnu mnt. 232 tel. 671 0020 infoauto@infoauto.ee TARTU Turu 27 tel. 737 1890 tartu@infoauto.ee PÄRNU Tallinna mnt. 89a tel. 447 2777 parnu@infoauto.ee

sina Volvo V40 hind alates €23 900.2012 SEPTEMBER JALKA 67 volvocars.com/ee