maailmapilk
2018 – VALGED VALED JA MUSTAD TÕED
See on nüüd läbi. Aasta 2018. Kõlama jäi sellest küüniline pragmaatilisus, saatjaiks näpuvibutused ja nõutud peavangutused. Tekst: TOOMAS ALATALU, politoloog
M
öödunud aasta tulevärgist tõuseb positiivsena esile USA presidendi Trumpi ja Põhja-Korea diktaatori Kim Chŏng-un’i üllatuskohtumine Singapuris (10.–12. juuni), mis lõi selgelt uue õhkkonna Korea poolsaarel ja selle ümbruses. Enamik toona kõlanud lubadustest on küll veel täitmata, aga ainuüksi tekkinud suhtlus kahe tuumarelva omava riigi vahel on saavutus.
Suurriikide mõõduvõtmise peaareenil Süürias tuvastati mullu uus keemia relva kasutamine (7. aprillil), mille kardetud järg jäi õnneks tulemata. Samas jäi ka Süüria valitsusvägedel Venemaa sõjalisest toetusest hoolimata lõplik võit kodusõjas saavutamata ehk siis sõja lõpp lükkus edasi. Kui midagi üldse lahendati, siis oli see Brexit, sest Inglismaa Euroopa Liidust lahkumise tingimustes suudeti lahendus leida. Selgus tuli ka Trumpi positsioonide kohta USA-s – ta võitis Kongressi nn vahevalimistel enamuse senatis (53:47) ja kaotas selle esindajatekojas (tavaliselt kaotatakse mõlemad). Veelgi olulisem oli see, et hämast eristus peamine – tegelikult on Trump Kremlile märksa tõsisem peavalu, kui seda olnuks demokraat Hillary Clinton. Trump on Venemaa suhtes rakendanud säärased sanktsioonid, mille kõrval demokraatide
26
1/2019
tegemised 2014–2016 lihtsalt kahvatuvad. Tagatipuks on Trump elavdanud kogu maailma poliitikat kaubandussõdade vallandamisega, paremustamaks USA majanduspositsioone kodus ja võõrsil. Sama ka USA üleoleku tagamiseks tuumarelvastuses, milleks öeldi lahti kahepoolsetest lepingutest Kremliga. Lähiaja segaseima seisu tekitas USA teade lahkuda kuuepoolsest Iraani tuumaprogrammi lepingust.
MIND KAH
2018. aasta eripäraks tuleb aga pidada seda, et üle hulga aja osutusid peakangelasteks küllalt tavalised, kuid tuntud inimesed, ja seda inimõiguste võtmes. Meedia vahutamist arvestades peab esimesena mainima #metoo ohvreid ja süüdlasi. Tegelikult sai neiski kõlanu kohati tagasikäigu, sest kunagi varem pole nii palju uudiseid osutunud valedeks (fake news), kui seda juhtus mullu, ja kunagi varem pole riigijuhid niimoodi meediaga konfliktitsenud kui mullu. Sõnakasutuse täpsus sai taas probleemiks ning see vajutas oma pitseri aasta kõige nimekamaile hättasat-
