SÕJARAUD
KUI SILLAD ON PÕLENUD Teise maailmasõja võimsate avaakordide järelkajas, 1940. aasta alul, eemaldas Saksa sõjatööstus kahekümnel Panzer IV tankil tornid, asendades need sillalaotussüsteemiga. Veel sama aasta lõpus aga leiti, et tavatanke on ikka rohkem vaja kui sillatanke. Kõik kakskümmend said sildade asemel taas kahuri. Tekst: ASSO PUIDET, KK! tegevtoimetaja
N
JANNO SIMM, TARTU MALEVA AKADEEMILINE MALEVKOND
üüd, kaheksakümmend aastat hiljem, on NATO sama küsimuse ees: kui palju on meil lahingumasinate kõrval vaja toetusmasinaid? Kas, pole küsimus. See, kui kiiresti on NATO võimeline oma löögirusika konfliktipiirkonda suunama, sõltub suuresti veekogude ületamise võimest. Selles vajaduses võib veenduda, vaadates Euroopa kaarti, millest jookseb ristipidi läbi rida massiivseid jõgesid. Alustades meile lähemast, Lätit poolitavast Daugavast, sealt edasi Leedu pikim, Nemunase jõgi, Poola kaheks lõikav Visla jõgi, selle kõrvalt, Saksa piirilt jooksev Oder, Saksamaad risti läbivad Elbe ja Rein. Ja muidugi
Mullu paigaldasid Saksa pioneerid suurõppuse Siil raames sillasüsteemi IRB üle Väike-Emajõe 44
1/2019
Doonau – kümmet riiki läbiv superjõgi. Loetelu võiks jätkata. Kõik need jõed võivad saada takistuseks vägede liigutamisel, muutes sillad logistika võtmekohtadeks. Aga see pole probleem, kui sul on taskus terve võtmekimp ehk sillamasinad.
UJUV VÕI TOETUV
Iseasi, kas piisavalt või mitte, aga NATO-l leidub varustust, millega üle veekogude pääseda. Alates amfiibsete omadustega kergsoomukitest, nagu näiteks prantslaste jalaväe lahingumasin VBL, mille kohta saab lugeda näiteks Kaitse Kodu! eelmise aasta teisest numbrist. Muidugi erinevad sillalaoturid. Viimaste hulka võib lu-
geda ka näiteks meie Scoutspataljoni pioneeride kasutuses olevad, Hollandist soetatud ja Leopard 1 baasil valmistatud sillatankid, mis tehniliselt lahenduselt sarnanevad Panzer IV baasil ehitatud sillatankidele, mida Saksa armee kasutas 1940. aastal Prantsusmaal ja Belgias. Leopard 1 peal on kahuritorni asemel kaks üksteise kohal asuvat alumiiniumsulamist sillakomponenti. Takistuse ületamiseks liigub silla alumine osa tankist ettepoole, kuni joondub silla ülemise osaga, nõnda et silla kaks osa saab omavahel ühendada. Seejärel tõstetakse sild üle takistuse ja toetatakse pinnasele.
