TEST
SÖÖ NAGU SINIKIIVER Kusagil seal, üle kogu maailma, valvab 110 000 sinistes kiivrites meest ja naist selle üle, et rahu oleks tagatud. Ent nagu Napoleon Bonaparte targalt on märkinud, kasutab sõdur marssimiseks kõhtu – ehk kõik need rahuvalvajad peavad saama söönuks. Millest? Näiteks ÜRO toidupakist markeeringuga B, mis jõudis Kaitse Kodu! toimetusse ÜRO Liibanoni missioonilt. Tekst: ASSO PUIDET, KK! tegevtoimetaja
M
is selles pakis siis on? Pakilt või, ütleme otse, kilekotilt sisututvustust lugedes hoiaksid nagu käes … noh, võib-olla mitte just kõige rikkalikuma valikuga, aga siiski restoranimenüüd. Soojad joogid, külmad joogid, eelroad, põhiroad, järelroad, magustoidud – kõik kategooriad on esindatud. Kõike saab. Kui ise teha. Jäädes veel hetkeks selle restorani ... või, hea küll, puhveti võrdluse juurde, siis tegelikult on menüü, võrreldes nendega, mida valgetes kinnastes kelner lauale asetab, ühe ja mitte väheolulise nüansi võrra rikkamgi. Nimelt on sellel ära märgitud kalorsus. Teab ju iga kiivrikandja – pole vahet, kas kiiver on sinine või roheline –, et kalorsus on oluline. Bonaparte ei teadnud kalorsusest ilmselt midagi, teadis lihtsalt, et sõduril peab kõht täis olema. Aga ta ei kandnud ka kiivrit, vaid miskeid imelikke kübaraid, millest üks mõned aastad tagasi oksjonil 1,9 miljoni euro eest maha müü-
52
1/2019
di. Kas 2 miljonit mütsi eest on palju või vähe, see sõltub, millega võrrelda. Näiteks rahuvalvajate sinikiivreid on võimalik internetioksjonitelt soetada umbkaudu 40 euro eest. Samas kulub rahuvalvemissioonidele läinud aasta 1. juulist kuni tänavu 30. juunini 6 miljardit eurot. Ent, nagu ütles teine ja ilmselt kalorsusega rohkem kursis olnud suurmees Lennart Meri: vabadus ongi kallis. Ja ega rahu ja selle üle valvamine ilmselt odavam ole. Ei peagi olema. Igatahes mahub selle 6 miljardi sisse ka üsna palju toidupakke – täpselt nii palju, kui vaja. Neist osa, arvestades rahuvalvajate etnilist kirevust, on ka spetsiaalselt halal menüü järgi kokku pandud. अच्छी भूख Kaitse Kodu! kasutuses olevale pakile polnud märgitud „Halal“. Oli hoopis suur B ja „Hindu“. Seega võis oodata midagi indiapärast. India köögi kui sellise võib jagada kaheks, Põhja- ja Lõuna-India köögiks. Laskumata
liigselt detailidesse, võib öelda, et Lõuna-India köök on põhjaregioonidega võrreldes märkimisväärselt vürtsikam. Aga tagasi menüü juurde, mis samuti lubas aimata India-pärast kõhutäit. Lõunaks pakkus meie portatiivne söögiputka kikerherne-lambalihahautist, millele teise roana järgneb hautis erinevatest ubadest ja muust sinna juurde kuuluvast ning magustoiduks puding. Õhtusöögi esimeseks käiguks oli supp, seejärel kanaviinerid juurviljadega ning magustoiduks puuviljatarretis. Aga päeva kõige olulisem toidukord, mida ei saa ei vaenlasele surada ega sõbraga jagada, ehk hommikusöök? See tuleb oma kõige parema äranägemise järgi kombineerida pakki lahke käega lisatud müslidest, moosist, šokolaadist, küpsistest ning erinevatest magusatest ja vürtsikatest määretest.
KUUMALT PAREM
Nagu märgitud, on kogu einela pakitud tugevasse kilekotti ning kaalub
