kaitseliit
KAITSELIIT PEAB OLEMA VALMIS MUUTUSTEKS Kaitseliidu 101. sünnipäev sai väärikalt tähistatud. Soliidse eaga kaasneb ka mahukas kogemustepagas, millest oleks tark tulevikku vaadates õppida.
V
Tekst: kindralmajor (r) NEEME VÄLI, vanematekogu esimees
SILVER HINNO
anusest hoolimata peab organisatsioon olema valmis muutusteks, et kohaneda riigikaitses, ühiskonnas ja üldises julgeolekukeskkonnas toimuvaga. Muutusi tehes tuleb hoolikalt jälgida, et väärtuspõhised aluspõhimõtted, millele tugineb kogu Kaitseliidu identiteet, jääksid kehtima. Kaitseliidu kõige olulisem komponent on vabatahtlikud ning uuenenud organisatsioon peab nende jaoks olema vähemalt sama motiveeriv.
22
1/2020
2019. aasta juulis vahetus Kaitseliidu ülem. Kaitseliidu seadus sätestab, et enne uue ülema ametisse nimetamist küsitakse vanematekogu arvamust. Vanematekogu kasutas võimalust ja defineeris oma kirjas peaministrile konsensuslikult põhimõtted, mis on meie arvates organisatsiooni arendamisel olulised. Kordan need siinkohal üle. Põhiseadusele ja ajaloolisele traditsioonile tuginev õiguslik raamistik liidab organisatsiooni
tugevaks tervikuks. Kaitseliidu seaduse §-s 3 sätestatud avalik-õiguslik seisund annab samas vajaliku autonoomia, et rakendada kogu organisatsiooni ressurss, sh vabatahtlike kaitseliitlaste tsiviilkompetents. Igale vabatahtlikule leitakse tema võimetele ja oskustele vastav tegevus. Selline paindlikkus on ennast praktikas õigustanud, eriti arvestades muutunud julgeolekukeskkonda hübriidsõja kontekstis.
