AUSUS, TÖÖKUS, SIHIKINDLUS EHK KUI LIHTNE ON VÄRVATA KAITSELIITU UUSI LIIKMEID?

AUSUS, TÖÖKUS, SIHIKINDLUS EHK KUI LIHTNE ON VÄRVATA KAITSELIITU UUSI LIIKMEID?

Kaitseliidus on palju tublisid inimesi, kel on „erivõimeid“, tänu millele on meie ühine organisatsioon mitmekesine ja arenemisvõimeline ehk kokkuvõttes kerkne. Toompea malevkonna liige Kaido Mägi ongi just selline inimene.

Tekst: INDREK JURTŠENKO , Viru maleva teavitusspetsialist

Kaido Mägi paistab võõrale inimesele pealtnäha tagasihoidlik, natuke endasse tõmbunudki, kuid tegelikult jätkus meil temaga pärast Alu kooli pikki õppepäevi ühiselamutoas juttu kauemaks ka siis, kui teised ammu magasid. Tema jutt oli sorav, samas mõõdetud, väljapeetud ja aus: ei mingit ilustamist, vimkasid viskas mõnuga, kuid kindlaid põhimõtteid järgides.

„EESTIT TULEB KAITSTA IGAL JUHUL“ EHK TEEKOND KAITSELIIDUNI

„Olen ilmselt olnud keskmisest eestlasest natuke suurem patrioot juba varasest kooliajast peale. Algas see sellest, et sain tänu sõbra emale lugeda tollal keelatud raamatuid Eesti Vabadussõjast. Lugesin neid mitu korda ja need jäid mind mõjutama ka edaspidises elus. Süvenes veendumus, et Eestit tuleb kaitsta igal juhul,“ rääkis Kaido, miks tal tekkis hiljem kestvam tõmme riigikaitse poole.

Kaitseliitu astus Kaido juba küpsemas eas ehk aastal 2014, kuigi soov oli seda teha juba pärast Riigikaitse Akadeemia lõpetamist 1996. Eri põhjustel jäi asi toona sinnapaika, kuid pärast pere loomist, kui lapsed olid juba suuremad, maja valmis ehitatud ning vaba aega rohkem, liitus ta Toompea malevkonnaga. „Mind ei värvatud, tulin ise ennast teadlikult pakkuma tollasele malevapealikule Lauri Abelile, kes soovitas liituda Toompea malevkonnaga,“ ütles Kaido.

1. oktoobril 2020 määrati Kaido Tallinna maleva pealiku käskkirjaga loodava Toompea maakaitsekompanii ülemaks, enne seda oli ta Toompea lahingukompanii ülema abi ning ühtlasi tagala- ja juhtimisrühma ülem.

„PARAJALT TÜÜTU PUTUKAS“ EHK KAIDO TEEKOND VÄRBAMISE HUVITAVASSE MAAILMA

Oma kirevat tööpõldu on ta kündnud auga ja väga erinevates valdkondades. Kaido on töötanud politseiameti omaaegses välipolitsei büroos, kureerides Eesti konstaabliteenistust, hiljem on ta mitmes turvafirmas olnud ametis vahetuse korrapidajana, turvajuhina ja tegevdirektorina, mitmes firmas haldusjuhina ja aastaid Tallinna Ülikoolis haldusosakonna juhatajana. Viimased viis aastat töötab ta ehitusplatsi mänedžerina ehitusfirma Rand & Tuulberg Kõrgõzstani filiaalis, kus kerkib Euroopa rahastusega objekt. „Vastutan oma praeguses töökohas rasketehnika hoolduse ja remondi, kõikide haldusküsimuste, sh lao- ja palgaarvestuse eest. Minu kohustus on ka kohalike töötajate värbamine,“ ütles Kaido.

Värbamisega on Kaido tegelenud ka Kaitseliidus juba liitumisest alates. Ta märkas kohe, et allüksused on alamehitatud ega suuda sellises koosseisus oma sõjaaegseid ülesandeid täita. Eriti oli toona puudu autojuhtidest.

„Oleme malevkonnas kasutanud kõiki võimalusi alates kampaaniatest kuni sihtvärbamiseni tänaval. Noore kaitseliitlasena tegingi alguses nii, et läksin poe juures kaupa maha laadiva autojuhi juurde ja küsisin otse, kas autojuht ei tahaks liituda Kaitseliiduga. Üllataval kombel mind kohe „puu taha“ ei saadetudki. Teinekord jälle üritasin värvata seltskonnas, üritustel, sünnipäevadel, juhuslikel kohtumistel, ühesõnaga igal pool. Tean, et olen olnud mõne jaoks väga tüütu, aga teisest küljest on mul jätkunud ka kannatust kõigile selgitada, miks ta peaks liituma Kaitseliiduga ja mis teda seal ees ootaks,“ meenutas Kaido.

Kuigi täpne värvatute arv on hinnanguline, oli Kaido 2015. aastal noore Kaitseliidu liikmena eriti aktiivne, pidas nimekirja ja värbas üksi 43 inimest. Hiljem ta päevikusse nii agaralt kirjeid ei teinud, kuid nende arv, keda Kaido ise leidis või kellega mõne kaaslase vihje peale kontakti võttis ja ta „ära värbas“, on tänaseks veidi alla 200.

„Tihti öeldakse mulle, et näe, minu tuttav, olen teda mitu aastat kutsunud, aga ei tule, kas prooviksid temaga rääkida. Peaaegu alati olen sellised inimesed suutnud „ära rääkida“. Tihti on vaja potentsiaalsele liitujale asjad lihtsalt põhjalikumalt lahti seletada ja julgustada,“ selgitab Kaido.

VÄIKSED TRIKID, VÄIKSED NIPID EHK VÄRVATUT TULEB OSATA KA HOIDA JA VÄÄRTUSTADA

„Mul ei ole mingeid imenippe, millega inimesi värvata, lihtsalt olen sellele kulutanud väga palju oma vaba aega ja muid ressursse, sh rahalisi. Olen veendunud, et värvatavaga on vaja kohe kokku leppida ka tema tulevane ametikoht, sest kui määrata võitleja ametikohale, mis talle ei meeldi, kaob ta üsna kiiresti silmapiirilt,“ leiab Kaido.

Tema sõnade kohaselt on vaja teada saada isiku militaar- ja tsiviiltaust, siis saab pakkuda talle sobivaid variante. Samas otsivad mõned ka argielule vaheldust, sh erialaselt. Kõigile peab meeldima nende tegevus kompaniis, muidu kaob isu kiirelt. Tihti on ta kuulnud sellist juttu, et ei saa Kaitseliitu tulla, sest sõjaolukorras soovitakse kõigepealt oma pere Eestist ära saata. Ja alles pärast seda ollakse valmis relv kätte võtma.

„Sellisel juhul tulebki selgitada, et võib-olla on meil hetk, kus ükski lennuk ei lenda ja on ka mereblokaad. Mis siis? See paneb paljud teistmoodi mõtlema. Igal inimesel on seejuures „erivõimed“, kellele sobib paremini füüsiline väljakutse, kes saab panustada muul moel,“ on Kaido veendunud.

Kaido sõnul on põhiline luua värvatavaga kohe usalduslik kontakt, tuleb olla aus ja mitte anda katteta lubadusi. Samuti peab olema aega, kannatust ja huvi mõttega kuulata igaüht, kellel on liitumise suhtes kõhklusi. Kohe peab väärtustama ka inimese vaba aega, sest seda napib alati, samuti peab igaüks läbi kalkuleerima oma turvalisusega seotud küsimused. „Tean enamikku oma kompaniist nime- ja nägupidi tänu sellele, et paljud on minu enda värvatud, seetõttu on neil ka lihtne otse minu poole pöörduda, kui on mingi mure või midagi ei laabu. Püüan olla selline ülem, kes suhtleb oma reakoosseisuga palju.“

Kokkuvõtlikult – kui tahad olla edukas värbaja, pead sa olema hea suhtleja, veenev, aus ja laia silmaringiga ning pead olema valmis panustama palju oma vaba aega.

ÕPIKUNÄIDE ELUST ENESEST EHK MEETOD „LEARNING BY DOING“ PANEB SILMAD SÄRAMA

Kaido töötas kunagi turvafirma Falck turvajuhina, vastutades 10 mehitatud valve objekti eest, kus töötas ligi 100 turvatöötajat. Kuna töötajaid oli pidevalt puudu, pidi ta neid olukorra sunnil ka ise juurde värbama. Samuti tegeles ta põhitöö kõrvalt mehitatud ja tehnilise valve müügiga, aidates lisaks juurde tuua uusi kliente. Huvitav kogemus oli tal ka turvajuhi ametis A. Le Coq Arenal hallata esimesi mänge enda koostatud turvaplaani järgi ja oma teiste turvatavate objektide meeskonnaliikmetega. „Aga nendest ametitest ja tegevustest saingi kokkuvõttes hindamatut suhtlemispraktikat, kontakte ja kogemusi, mida kool ei õpeta ja raha eest ei saa. Igale inimesele tuli läheneda erinevalt, hoida oma meeskonna töötajate motivatsiooni ja suunata nad eesmärgipärastatud koostööle.“

Tuues seda väärt suhtluskogemust ärivaldkonnast Kaitseliitu, tasus varem õpitu end kuhjaga ära. „Toompea malevkonnas alustasin maakaitsekompanii ülemana koos kolleegidega nullist, sest polnud isikkoosseisu, transpordivahendeid, rühmavarustust ega sidevahendeid. 2021 jaanuaris tegin isikkoosseisu värbamiseks ligi 400 telefonikõnet, rääkisin tundide kaupa. Oli väga karm kogemus ja korralik telefoniarve. Siiski, kõigele vaatamata, oleme jõudnud eesmärgini ja seda loomulikult kõikide Toompea malevkonna maakaitsekompanii ohvitseride ja allohvitseride suurepärase koostöö tulemusena, mille eest tänan kõiki siiralt. Kõige lahedam selle juures ongi ehk see, et kui saavutad inimesega hea kontakti ja leiad talle kompaniis sobiva tegevuse, siis silmad säravad mõlemal.“