NOORTEJUHTIDEST JA NOORTEST JUHTIDEST

NOORTEJUHTIDEST JA NOORTEST JUHTIDEST

Noorteorganisatsioonil on üks oluline erinevus huvikoolist või nende võrgustikust – noored liikmed on eri tasanditel kaasatud ka organisatsiooni juhtimisprotsessidesse. Mitte ainult projekti- ega õhinapõhiselt, vaid süsteemselt ja ametlikult.

Tekst: ANDER ASBERG , Noorte Kotkaste rühmapealik

Kaitse Kodus! nr 2, 2022 ilmus peavanem Silver Tamme lugu „NOT – Noorte omaalgatuste toetuseks!“, kus ta jagas mõtteid noorte kaasamisest otsustamisse organisatsioonis üldisemalt. See sai üheks siinse loo inspireerijaks.

Enam kui 12aastase vabatahtliku noortejuhi töö taustal olen üritanud end kurssi viia ka teiste sama tüüpi noorteorganisatsioonide tegevuse iseärasustega nii tänapäeval kui lähiajaloo jooksul. Muuhulgas olen oma kursuse lõputöö raames uurinud Noorte Kotkaste ajalugu ja töökorraldust 1930–1940. Üritan anda lühiülevaate sõjaeelsest ja selle kõrvale praegusest lahendusest Noorte Kotkaste organisatsioonis ning pakun mõne mõtte.

NOORTE ORGANISATSIOON

Kui Noored Kotkad 1930. aastal asutati, võeti suuresti aluseks skautlik ülesehitus ja kombestik. See oli ka arusaadav, sest organisatsiooni peastaabi ülem ja ülesehitaja Johannes Tedersoo oli varem olnud skaudijuht ja skaudiajakirja toimetaja.

Inglismaal sündinud skautlik süsteem oli rahvusvaheline ja täiesti oma aja kohane. Seda rakendati paralleelselt, oma nimede all, muuhulgas nii Nõukogude Liidus kui Saksamaal. Skautlus tähendab rühmade, aga ka salkade suurt iseseisvust ning noorte ja täiskasvanud juhtide paralleelset juhtimishierarhiat. Paralleelne juhtimisahel on kasutusel näiteks ka Inglismaa sõjalise kallaku ja pika ajalooga noorteorganisatsioonis

Army Cadet Force. Seal toimib sõjaväega sarnane juhtimisstruktuur, kus noortel on läbivalt allohvitseride ja täiskasvanuil ohvitseride rollid.

Pole kindel, kui palju oli okupatsioonieelsetel Noorte Kotkaste salkadel tegelikult iseseisvust, kuid rühmade, malevkondade ja malevate juhtimisse olid noorkotkad kaasatud.

Mil määral jätkati noorte kaasamist juhtimisse veel 1990. aastail (organisatsioon taastati vanadel alustel), vajaks täiendavat uurimist, kuid kehtiva põhikirja järgi pole noortel organisatsiooni juhtimises kuigi olulist rolli.

SALK

Salga juhtimises pole täna 1930. aastatega võrreldes olulisi erinevusi. Salgale oli ja on ette nähtud pealik koos abiga ja neid kohti on täitnud noorkotkad.

Noorkotkas peaks alustama juhikarjääri madalaimalt astmelt (salgapealiku abi). Kõigist juhte ei saa ega peagi saama. Kõigist noortest me ei suudakski juhte arendada ja see pole ka organisatsiooni eesmärk.

Et salgad ei tegutse reeglina iseseisvalt, ei näe mõni pragmaatilisem rühmapealik ehk mõtet kedagi ametikohale määratagi, rääkimata muust. Eks juhtimine alljuhtide abil nõua ka teatud kogemust.

Noorteorganisatsiooni rühma eristab aga huvikooli rühmast just teatav struktureeritus. Lihtne näiks lahendus, et määrame (valime) juhid üritu- sele laekunute seast. See on võimalik, kuid mitte stabiilne ega usaldusväärne. Korralduslikud tegevused ei või üritusel lohisema jääda. Tuleb olla kindel ja varasema kogemusega noor saab kindlamalt hakkama. Siiski on vahel kasulik anda prooviks lihtsamaid juhtimisülesandeid ka teistele perspektiiviga noortele.

Noori on võimalik salkade vahel jagada näiteks kooli, piirkonna, huvide või vanuse alusel. Salgapealikul peaksid olema alluvate kontaktid ja vahel oleks tal võimalus tõestada end mõne olulise vabatahtliku (näiteks auvalve) leidmisel. Salgapealiku abi ja salgapealiku amet mõjub aktiivsele, kohusetundlikule ja suhtlejale noorele ka kiitusena.

Rühma üritusel ei pea tegutsema määratud salkadena. Salgapealikele ja nende abidele tuleks aga jätta vastutusrikkamaid ja organiseerimist nõudvaid ülesandeid. Näiteks saab neid määrata laagri algul mõne tegevuse juhendajaks, laagris telgi- ja tegevusgrupi vanemaks jne. Uneajal saab salgapealikke määrata aga näiteks rühma laagri korrapidajaks (täiskasvanu järelevalve all), vabastades nad lihtsamatest valveülesannetest.

Noorele pealikule on vajalikud selged juhised ja muidugi kontroll. Oluline on, et noor pealik ei satuks võimust joovastusse ega kasutaks seda üle. Probleeme peab õppima lahendama sõbralikult. Kehaliste harjutuste määramine pole aktsepteeritav. Kehtestada on end aga vahel vaja ja reeglid, meetodid ning koostöö tuleb läbi arutada.

Kogu see lisakorraldamine pole rühmapealikule algul lihtne, aga mõne aja pärast, kui olulisemad rutiinid saavad paika, tasub vaev end ära nii füüsiliselt kui moraalselt.

Vaikselt ise liikuma hakkav masinavärk loob sünergiat. Hakkajamale noorele on väikesed juhiampsud aga väga oluline motiveeriv kogemus nii organisatsioonis kui ka üldse elus edasi püüdmiseks.

RÜHM

1930. aastail oli rühmas staap, kuhu valiti neli noort – kotkas, kotka abi, lippur, signalist – ja üks täiskasvanu: vanakotkas. Vaatamata iseäralikele nimedele olid igaühel ka igapäevasemad ülesanded. On siiski andmeid, et kõigis rühmades polnud kõik staabiliikmete ametikohad täidetud.

Tänapäeval pole noorkotkastele rühma tasemel ametikohta ette nähtud. Nii rühmapealikuna kui tema abina on mõeldud täiskasvanud noortejuhte. Kehtiva põhikirja järgi on rühmas siiski ette nähtud korraldada vähemalt kord aastas üldkoosolek, kus peaks muuhulgas valitama salgapealikke ja kavandatama rühma tegevust. Noored saavad koosolekul osaleda hääletustel, loeb häälteenamus.

Et rühma juhtimine pole lihtne, peaks jätkuvalt saama ametlikult kaasata vähemalt kaks täiskasvanud noortejuhti – rühmapealiku ja -abi. Samas oleks normaalne kaasata rühma tasemel ametlikult ka mõni noorkotkas. Kunagise nelja asemel piisaks täna ehk ühest-kahestki. See noorkotkas (nn rühmavanem) võiks olla endine tublim või staažikam salgapealik, keda saab kaasata juba ürituste plaanimisse, ettevalmistamisse ja läbiviimisse. Asjalikum noor võiks proovida kirjutada rühmatoetuse või noorte omaalgatuslike ideede toetuse taotluse mustandi või ka mõne esildise mustandi. Kui rühmas on juba üle 30 aktiivse noorkotka, võiks kaaluda ka tema abi koha loomist, kes oleks hierarhias võrdväärne salgapealikuga.

Agaram rühmapealik saab tegelikult ka ise mitteametlikult kaasata salgapealikke rühma juhtimisse. Näiteks on võimalik pidada salgapealikega regulaarselt veebikoosolekuid, kus saab lasta neil avaldada oma arvamust korralduslikes küsimustes. Kuidas teeme? Keda ergutame? Arvamusi on loomulikult võimalik avaldada kõigil rühma liikmeil üldkoondusel, kuid salgapealiku arvamusel on siiski suurem väärtus.

MALEV

1930. aastail oli maleva staabis noorkotkastele ette nähtud kaks ametikohta (lippur, signalist) ja täiskasvanuile kolm (maleva vanem, maleva pealik, maleva pealiku abi). Valis maleva pealikekogu. Sama oli malevkonnas. Täna on malevas vaid täiskasvanud noortejuhtidest valitav viieliikmeline juhatus.

Maleva tasemel on noorkotka ametikoht samuti väga oluline. Ehk oleks mõistlik tulevikus anda juhatuses neli kohta noortejuhtidele ja üks noorkotkale? Noorkotkas, keda nimetaksin tinglikult maleva vanemaks, tuleks valida nn rühmavanematest üheks või kaheks aastaks ja tema vanus võiks olla 16+.

See tagab, et maleva tasemele jõuab asjalikum noor. Igapäevaselt jääks ta jätkuvalt oma rühma nagu täiskasvanud noortejuhtki. See noorkotkas oleks lisaks muule noorliikmete keskseks hääleks. Praktiliselt peaks ta olema selleks sageli otsekontaktis n-ö rühmavanematega. Lisaks häälele juhatuses oleks see noorkotkas potentsiaalne hea kõneisik meedias.

Kindlasti annaks nn maleva vanema amet noorkotkale tulevikuks suurepäraseid kogemusi organisatsiooni juhtimisest ja korraldamisest.

Maleva tasemel on tänapäeval mitmel pool praktiseeritud noortekogusid.

Kuigi algatus on suurepärane ja sageli ka toimib, peaksin tublimate noorliikmete süsteemset järkjärgulist edutamist ja korraldamisse rakendamist pikas plaanis jätkusuutlikumaks ja olulisemaks.

KESKORGANID

Keskorganite osas ei tahaks siin süvitsi minna, jätaksin selle lugejale mõelda. Enne okupatsiooni polnud noortele kesktasandil rolli ette nähtud. Noortemagistrite (vanimad ja edasijõudnud noored ja täiskasvanud, kes olid kaitsnud noortemagistri töö) liidu nooremad liikmed olid väikeseks erandiks.

Siin tuleb arvestada ka toona vähem arenenud side- ja transpordiühendustega, mistõttu noorte pidev keskne kaasamine polnukski ilmselt efektiivne. Täna aga on võimalik näiteks koosolekul osaleda isegi kodust väljumata.

Teine küsimus on, kas näiteks maleva vanem noorkotkas peaks olema esindajaks ka pealike keskkogul või peaks see jääma vaid täiskasvanuile? Või oleks mõistlik hoopis üleriigiline noorte pealike kogu? Ja kes siis mida arutaks või otsustaks? Või peaks keskne juhtimine jääma esialgu siiski täiskasvanuile?

SALGAPEALIKUST KINDRALIKS

Noorteorganisatsioon tähendab nii keeleliselt kui põhimõtteliselt, et organisatsioon koos vahenditega pole praktiliselt mitte täiskasvanute, vaid „noorte oma“. Juba täna püsib tegelikult suur osa organisatsiooni toredamatest tegemistest joonel tänu vanematele hakkajamatele noorkotkastele. Noorte hääle kuulamine pole eesmärk omaette, vaid kaasata tuleb noori endid.

Samas tuleks arvestada, et noor pealik vajab heaks soorituseks ja arenguks siiski tuge ja eeskuju. Selleks on mõistlik, kui noored ja täiskasvanud ei korralda üritusi omaette, vaid põhiliste ürituste organiseerimine toimub tihedas koostöös. Lubamatu oleks ka näiteks riputada noorele kohe lõviosa vastutusest ja hurjutada ebaõnnestumisel.

Kuigi nutikamal ja kogenumal rühmapealikul on võimalik noorte juhtimisse kaasamisel teha omajagu ära ka täna, vajaks noorteorganisatsioon kindlasti üldist süsteemset lähenemist.

Noorte juhtide piisav väljaarendamine võib võtta rühmas, kus see varem pole toiminud salga tasemelgi, aega vähemalt paar aastat. Maleva tasemeni ilmselt kauemgi ... Maja ei saa aga enne katust, kui puuduvad kandvad seinad ja esmalt ka korralik vundament.

Ergutaksin noortejuhte panustama noorte süsteemsele ja sisulisele kaasamisele allüksuste tegevuste korraldamisel. Samuti ergutaksin teema üle arutlema ning toetama neid, kel alljuhtide rakendamisega vähem kogemusi. Noortele pealikele soovin aga järjekindlust ja aktiivsust. Tänane tubli salgapealik võib olla ülehomne ülemveebel või kindral!

KOMMENTAAR

ROHKEM USALDUST jA TOETUST

SILVER TAMM , Noorte Kotkaste peavanem

Lähiaastate üks tegevussuundi on organisatsiooni noorliikmete senisest suurem kaasatus. Leian, et noorte suutlikkus olla rühmapealikule suurepäraseks toeks on seni kasutamata võimalus ning seda annab kindlasti tõhustada.

Eduka kaasamise aluseks on kummagi poole teadmiste ja oskuste pakett, mida liikmetele õpetades saame luua eeldused sünergia tekkeks.

Hindan olulisemaks tänaste rühmapealike ja nende abide suunamist, kus ja millistes rollides saab noori parimal viisil rakendada. Tihti võib võimust võtta pealiku kiusatus kiirustada ise tegema, selle asemel et delegeerida ülesande täitmine noorele ja teda usaldada.

Selged juhised, suunavad küsimused, usaldus ja toetavad sõnad loovad noortes soovi kaasuda. Noorte initsiatiivi rakendamisest peab tulevikus saama toimimise üks põhisuundi, seda nii juhtimises kui ka planeerimis- ja korraldustöös.

Noortejuhtide õppe kõrval on oluline ka noorte väljaõpe. Selle aasta eesmärk on koostada ühtne salgapealike koolituskava, mille alusel noori juhte treenida ning ette valmistada. Noorliikmetest juhtidest soovime luua rühmapealikele tugisüsteemi, mille kaudu tõhustada väljaõpet ja allüksuste juhtimist.

Foto: Markus Sein