HELLEENIDE SõjAMUUSEUM. KREEKAS LOOMULIKULT!

HELLEENIDE SõjAMUUSEUM. KREEKAS LOOMULIKULT!

Kui viibida ajaloomälestisi ja muuseume täis tipitud Ateenas, peab olema tõsine sõjaajaloo sõber, et valida külastuseks välja sõjamuuseum. Kuigi sõjamuuseumil on huvitav kollektsioon ja see on väga hästi eksponeeritud, ei usu me, et see on üks linna tippmuuseume, kirjutati selle kohta ühes turismiportaalis. Tuleb tunnistada, et väga täpselt.

Tekst: kolonelleitnant ANDRES REKKER , sõjaajaloohuviline

Sõjamuuseum asub Ateena ühes keskses osas, Vassilis Sophia avenüül. Juba 1959. aastal valiti see ala Ateena kultuurikeskuseks, tänaseks on sellest aga saanud sõlmpunkt, mis hõlmab raamatukogu, muuseume, galeriisid, teatreid, kontserdihooneid ja palju muid ühiskondlikke hooneid. Ajalooliselt oli see piirkond Kreeka suurtükiväeüksuse baasiks.

MUUSEUMIKS LOODUD

Kreeka kuningas Konstantinos II, soovides austada kõiki riigi vabaduse eest võidelnuid, tegi 1964. aastal põhimõttelise otsuse asutada sõjamuuseum. 1967. aastal võimule tulnud sõjaväeline hunta, keda on kutsutud ka Mustadeks Kolonelideks, astus konkreetse sammu ning andis 1969. aasta kevadel välja dekreedi muuseumi loomiseks. Hoone rajati kaitseministeeriumi vahenditest, arhitektiks sai tuntud arhitekt ja Ateena Riikliku Tehnikaülikooli professor Thucydides Valentis. Ta projekteeris hoone tollastele muuseumidele ette nähtud rahvusvaheliste nõuete alusel, mõjutatuna Saksa Bauhausi koolkonnast. Hoone ehitamist alustati 1972. aastal. Algatajad ei jõudnud muuseumi avamist ära oodata, enne nad kukutati ning muuseumi avas kolmanda Kreeka Vabariigi ajal, 18. juulil 1975. aastal, demokraatlikult valitud president.

Muuseumi eesmärgiks on sõjaajalooga seotud esemete säilitamine ja eksponeerimine ning kreeka rahva vabadusvõitluse uurimine, dokumenteerimine ja populariseerimine antiikajast tänapäevani, et virgutada rahvuslikku mälu ning edendada hellenismi ajaloolist järjepidevust ja ühtsust. Muuseumis on eksponeeritud esemed kõikidest sõdadest, kus kreeklased osalesid. Muuseumi osaks on ka ajaloo-, foto- ja filmiarhiiv.

See on ka aktiivse õppimise koht. Põhikooli õpilastele ja gümnasistidele on loodud arendav kunstiprogramm „Kunstilahingud sõjamuuseumis“, mis tutvustab Kreeka sõjaajalugu loomingulisel moel, ühendades ajalugu kunstiga. Õpilased valmistavad muuseumitöötajate juhendusel kas lihtsa koopia mõnest esemest või maalivad pildi inspireerituna muuseumi eksponaatidest.

Tegemist on suurima sõjaajaloo muuseumiga Kreekas ja ühe suurimaga Kagu-Euroopas. Muuseumil on üle Kreeka veel neli filiaali. Eksponaatide tuumik pärineb 1968. aastal Ateena ajaloolises messikeskuses Zappeionis korraldatud suurest Kreeka sõjaajaloo näitusest. Väljapaneku osaks on suurtükiväe majori Petros Saroglou (1864–1920) hindamatu kollektsioon, millesse kuuluvad tuhanded haruldased tuli- ja külmrelvad eri ajalooperioodidest ja tsivilisatsioonidelt. Pärinedes jõukast kaupmeheperekonnast, oli majoril võimalus maailmas ringi reisides endale see kollektsioon soetada ja oma testamendiga jättis ta selle Ateena Ohvitseride Kogule.

ALGUS ON AEGADE HÄMARUSES

Sõjamuuseumis on mitu korrust, kus võib tutvuda riigi sündmusterohke sõjaajalooga kiviajast tänapäevani. Selleks tuleb aga alustada ülemiselt korruselt ja laskuda allapoole, sest aegade hämarus asub kõige kõrgemal. Kiviaja saalis näeme vulkaanilist klaasi obsidiaani, mille purustamisel tekkinud teravaservalistest kildudest valmistati relvi. Pronksiaja väljapaneku juurest leiame Egeuse mere piirkonnas asunud Minose ja Mükeene tsivilisatsioonide sõjavarustust, nagu Mükeene soomusrüü koopia 15. sajandist eKr, samuti raidkive, millel on kujutatud sõjamehi koos täpselt jäädvustatud relvastusega. Järgmises saalis on raskuskese Pärsia sõdade perioodil, peamised eksponaadid on Antiik-Kreeka relvastus ja sõjaväevormid. Muuseumis on näha palju sõjalaevade, piiramistornide, katapultide vähendatud täppismudeleid, mis annavad hea ülevaate tolleaegse sõjatehnoloogia arengust. Loomulikult on kajastatud Kreeka kuldaeg, milleks on Aleksander Suure sõjakäigu peamised lahingud ja pärast tema surma tekkinud helleenide kuning- riigid. Tutvustatud on ka Aleksander Suure kasutusele võetud lahinguformatsiooni faalanksit. Faalanksis reastusid sõdurid üksteise kõrvale nii, et nende kilbid moodustasid tiheda seina, sõdurite read suunasid oma pikad odad ettepoole. Paljud esemed on kahjuks koopiad, sest originaalid asuvad teistes muuseumites.

Järgmine saal on pühendatud Bütsantsi impeeriumile alates Konstan- tinoopoli asutamisest aastal 330 pKr kuni aastani 1453 pKr. Eksponaadid näitavad ajalooetapi arengut kogu Vahemere piirkonnas ja Kagu-Euroopas, selle õitsengut ja lõppu. Peamisteks eksponaatideks on Bütsantsi relvade koopiad, Bütsantsi sõjalaeva ja piiramistornide mudelid. Arusaadavalt on Bütsantsi impeeriumi laienemine ja vähenemine erinevatel perioodidel esitatud kaartidel. Järgneb Kreeka ajaloo kurvem periood, mil Bütsantsi

impeeriumi alad vallutasid järk-järgult frangid ja türklased ning kogu Kreeka elanikkond sattus võõrvõimu alla. Selles ruumis on eksponeeritud omaaegseid kaarte, litograafiaid, graveeringuid ja relvi, mis jäädvustavad kreeklaste elu ja valmistumist vastupanuks. Sümbolina on välja pandud ka kreeka revolutsionääri Rigas Velestinlise (1757–1798) Viinis trükitud Charta of Rigas ehk Kreeka kaardi originaal aastast 1796. See kaheteistkümneleheline kaart on Kreeka rahvusliku taassünni sümbol, sisaldades Kreeka ajaloolisi, ideoloogilisi, poliitilisi, revolutsioonilisi ja kirjanduslikke sümbolsõnumeid.

TÄNAPÄEVASE KREEKA TEKKELUGU

Kreeklaste vabadussõda türklaste vastu, mida tuntakse rohkem Suurbritannia, Prantsusmaa ja Venemaa toetatud 1821. aasta revolutsioonina, võib pidada tänapäevase Kreeka tekkeks. Muuseumis on vaatamiseks välja pandud maalid, relvad, vormielemendid ja dokumendid, mis kujutavad Kreeka revolutsiooni olulisi hetki kaheksa ja pool aastat kestnud sõjategevuses iseseisvuse saavutamise nimel. Näha on ka suur valik Türgi ühekäesaableid, mis kannavad nimetust kilij või pusat Kreeka revolutsiooni aegsete relvade kollektsiooni major Saroglou kogust eksponeeritakse eraldi muuseumi esimesel korrusel. Oma mitmekesisuse, ainulaadsuse ja harulduse poolest hindamatu kollektsioon viib külastaja aegadesse, mil relvad olid meeste ehted ning andsid tunnistust nende omanike majanduslikust seisusest ja sotsiaalsest staatusest. Kuna Kreeka Makedoonia osa jäi Türgi võimu alla, toimus 1904–1908 geriljakorpuse võitlus türklaste vastu. Näha saab relvi, esemeid ja fotosid olulisematest Makedoonia võitlejatest. Muuseumi aatriumi kaunistab Makedoonia võitluse käilakuju, gerilja kapten Pavlos Melase suur skulptuur.

Balkani sõdadele (1912–1913) pühendatud saalides, mis peaaegu kahekordistasid Kreeka territooriumi ja elanikkonda, on eksponeeritud Kreeka relvajõududele soetatud tollane moodne relvastus, fotod rindelt, aga ka nendes sõdades osalenud laevade ja lennukite mudelid. Lisaks sõjasaagiks saadud Türgi lahinguli- pud. Väljas on allveelaeva Delphin mudel, mis teostas 9. septembril 1912 maailma esimese ja eduka allveelaeva torpeedorünnaku Türgi laeva Medjitie vastu. Saali seinu kaunistavad Kreeka vägede võidukatest operatsioonidest inspireeritud kunstiteosed. Muuseumis on suur kollektsioon Kreeka impressionistist kunstniku Flora-Karavia akvarelljoonistusi ja pastelle sellest perioodist. Ta jäädvustas vägede, põgenike ja hukkunute elu, sealhulgas lahingukampaaniat Emin Agha juures 1913. aasta veebruaris, lihtsaid sõdureid ja arste Philippiada improviseeritud hospidalis, Kreeka kuningat Constantinus I ja tema kaaskonda.

Balkani sõjad lähevad üle sujuvalt I maailmasõja kujutamisele, näha on maalid, fotod, lipud, laeva- ja lennukimudelid, mis tutvustavad Kreeka osalust ilmasõjas. Kreeka ei suutnud pikka aega poolt valida ja jäi neutraalseks, liitudes Antandiga alles 1917. aastal. Antandi toetatuna alustas Kreeka Väike-Aasia kampaaniat Türgi vastu, rünnates 1919. aastal Izmiri. Esialgne võidukas kampaania pöördus aga 1922. aastaks täielikuks kaotuseks. Sellest katastroofist on muuseumis paraku delikaatselt mööda mindud, eksponeerides ka sõjasaaki, mis pärineb Kreeka vägede operatsioonidest Väike-Aasias.

KREEKA TEISES MAAILMASÕJAS

Esimesel korrusel on väljapanek selle kohta, kuidas Kreeka väed II maailmasõja ajal teljeriikide vastu võitlesid. Kuuekuuline Kreeka-Itaalia sõda lõppes küll Itaalia võiduga, kuid see juhtus alles pärast seda, kui Saksamaa asus liitlasena sõtta Itaalia poolel.

Saalides on eksponeeritud operatsioonidel kasutatud relvad, fotod rindelt, osalenud ohvitseride mundrid ja esemed, samuti lahinguhetki kujutavad dioraamid ja rindekunstnike pildid. Eraldi on välja toodud Saksamaa rünnak Kreeka vastu, raskuskese dessandil Kreeta saarele 1941. aastal, mille Kreeka koos liitlastega kaotas. Tegemist oli esmakordse massilise õhudessandi abil teostatud operatsiooniga.

Pärast Kreeka kapitulatsiooni õnnestus osal Kreeka armee üksustel eva- kueeruda koos liitlastega Lähis-Itta ning luua seal Suurbritannia alluvuses esialgu jalaväebrigaad, mis osales liitlasvägede alluvuses sakslaste vastastes operatsioonides Põhja-Aafrikas, Egeuse merel ja Itaalias. Kõige kuulsamaks ja raskemaks lahinguks oli Rimini lahing Itaalias 1944. aastal, kus osales 3. Kreeka mägibrigaad, mille formeeris 1944. aastal eksiilvalitsus Liibanonis. Muuseumis näeb Rimini lahingu fotosid, arhiivimaterjale ja Kreeka vägede kasutada olnud tollast uut Briti relvastust.

Eraldi on välja toodud Kreeka erivägede eelkäija Sacred Squadroni tegevus. Üksus moodustati 1942. aastal Lähis-Idas ning see koosnes täielikult Kreeka ohvitseridest ja kadettidest kolonel Christodoulos Tsigantese juhtimisel. Üksus võitles koos SASiga kõrbes ja Egeuse merel, samuti kindral Leclerci Prantsuse vägede koosseisus Tuneesias. Pärast sõja lõppu saadeti üksus laiali, kuid tseremoonial Ateenas 7. augustil 1945 autasustati seda ja üksuse lipule, mida saab muuseumis näha, kinnitati Kreeka kõrgeimad sõjalised autasud: Vapruse Rist ja Sõjaristi I klassi komandöririst.

Muuseum annab ülevaate ka vastupanuvõitlusest Saksa, Itaalia ja Bulgaaria okupatsioonivägede vastu, tutvustades Kreeka rahva raskusi ja vabadusvõitluse ränka hinda. Saalis on Kreeka erinevate vastupanuliikumiste esemed, arhiivid, manifestatsioonid ja relvastus. Üheks huvitavaks vastaspoole eksponaadiks on Saksa täiskomplektne leegiheitja. Selle perioodi lõpetavad fotod riigi vabastamisest 1944. aasta sügisel. Kreeklastele ebamugav periood, 1946–1949 toimunud Kreeka kodusõda läänemeelsete ja kommunistide vahel, on jäetud delikaatselt puudutamata.

UUS AJASTU

Üheks suuremaks tähiseks II maailmasõja järel on Kreeka panus ÜRO missioonil Koreas, kus osaleti tugevdatud pataljoni ja transpordilennukite üksusega. See oli Kreeka relvajõududele esimene ÜRO missioon. Üksuse eesmärk oli kaitsta Koread Hiina sissetungi vastu. Missioon kestis 8 aastat. Kreeka osalemist Korea

sõjas tutvustatakse selle perioodi fotode, relvastuse ja sõjaväevormide kaudu, rajatud on ka dioraam. Ekspositsiooni kroonib mootorratas, mille esiratta külge on kinnitatud relvakott püstolkuulipildujaga – sellest on tõenäoliselt saanud inspiratsiooni märulifilmi „Mad Max“ tegijad.

Teine oluline teema samast perioodist on Küprose vabadusvõitlus. Eraldi saalis on saare ajalugu antiikajast tänapäevani, kinnitamaks Küprose kuulumist hellenistlikku kultuuri. Välja pandud esemete kaudu on näha Küprose kreeklaste osalemine kõigis Kreeka võitlustes läbi aegade, kuid raskuskese on Küprose kreeka vabadusvõitlusel aastatel 1955–1959 ning Türgi sissetungil Küprosele 1974. aastal.

Muuseumil on ka väliala, kus eksponeeritakse raskerelvastust ja tehni- kat, mida on Kreeka armee kasutanud või saanud sõjasaagiks. Õues on näha mitmeid lennukeid, muuseumi terrassi kohal on koopia 1912. aasta Prantsuse lennukist Farnan, mis oli Kreeka esimene sõjalennuk. Väljas on USA päritolu II maailmasõja aegne õppelennuk T6G, hävitaja Fiat ja ka Kreeka mereväe helikopter CH-135. Eksponeeritud on USA 110galloniline lennukipomm M116A1, milles süüteseguna kasutati napalmi.

Esindatud on väärikas suurtükiväe ekspositsioon läbi sajandite. Vanimaks eksponaadiks on XIX sajandi alguse sileraudsed eestlaetavad laevakahurid. Näha on Suurbritannia päritolu kiirlaskekahur, 25naelane Mark I, mida kasutas Kreeka armee II maailmasõjas ja sealt edasi kuni 1949. aastani. Prantslaste tankitõrjekahur aastast 1937 ja Tšehhoslovakkia Zbrojovka Brno 1938 raske õhutõrjekuulipilduja, mida kasutasid sakslased sõjasaagina kreeklaste vastu. Väljas on ka mitmeid I ja II maailmasõja mäestikuoludes kasutatud kahureid, mida oli võimalik kergesti transportida hobustel. Ekspositsioonis on ka iseliikuva suurtüki esivanem. Tegemist on soomustatud suurtükitorniga aastast 1894, mida sai kiiresti hobujõul ümber paigutada. Tootjaks tuntud tegija – KruppSchumanni kontsern Saksamaalt. I maailmasõjas kasutusel olnud 57 mm relva laskeulatus oli 6000 meetrit.

Mereväge esindavad ainult üks Kreeka miniallveelaev, mõned miinid, sealhulgas Suurbritannia ja Saksa omad, ning allveelaeva Papanikolis Y-2 535 cm M1937 Briti torpeedo.

Loo lõpetuseks tuleks lisada, et sõda on olnud helleenide tsivilisatsioonis mõjukas tegur. Sõjapidamise kui kultuurilise teguri ülimat tähtsust tasakaalustas aga varane ja püsiv teadlikkus selle katastroofilisest mõjust üksikisikutele ja kogukondadele. Antiik-Kreeka filosoof Herakleitos on ütelnud, et sõda on kõigi isa ja kõigi kuningas. Samas on Antiik-Kreeka tuntumaid poeete Pindaros lausunud, et sõda on armas neile, kel pole sellega kokku puutunud, kuid kogenud inimese süda väriseb selle lähenemisel tohutult.

Sajandite tagune Kreeka sõduri vormiriietus, mis on auvahtkonnas kasutusel tänapäevani

Foto: Andres Rekker