TÖLLU RUSIKAS PIONEERI-ERI

TÖLLU RUSIKAS PIONEERI-ERI

Tankitõrjuja erialane väljaõpe lähtub ennekõike üksuse põhirelvast. Põhirelva kasutusest kõrvale jäävad teemad on väljaõppes reeglina kahjuks väiksema tähelepanu all. Selle vea õgvendamiseks oligi 2022. aasta Töllu Rusika alapealkirjaks pioneeri-eri.

Tekst: leitnant RAIGO SÕLG , tankipurustaja

Päriselus kitsast spetsialiseerumisest ei piisa, sest efektiivse lahingu pidamiseks on vaja erinevate erialade ja/või oskuste koostööd.

Seega, kuigi väljaõppes tuleb suuresti keskenduda oma relvaga võitlemise oskustele, olgu selleks siis CG, TTK, Javelin või Spike-SR, peab omama teadmisi ka muudest teemadest, mis võivad lahinguülesande täitmisega seostuda.

Pioneerivaldkond on tankitõrjujale selgelt keskse tähendusega. Veelgi enam, võib ju öelda, et osalt need teemad kattuvad, sest nii tankitõrjuja põhiülesanne kui ka pioneeri üks põhivaldkondi on vastase soomusjõudude tegevusvabaduse märkimisväärne piiramine.

Nii nagu teistel üksustel, ei maksa ka tankitõrjeüksustel hellitada lootust, et igasuguste tõkete rajamiseks on pioneeriüksus alati võtta; tankitõrjes oma eesmärkide saavutamiseks peame ka ise valdama pioneeriasjandust määrani, mis ei eelda veel eritehnika sekkumist.

Jah, tankitõrjekraavi (laius 3 m, sügavus 3 m) kaevamine käib tankitõrjeüksusele kindlasti üle jõu – pealegi nägime Töllu Rusikal, et sellegi ületamine ei pruugi vastasel just ülemäära palju aega võtta, kui tal on vajalik tehnika käepärast. Aga miiniväljade rajamine, muud miinitõkked ning elementaarsed raidtõkked on teine asi.

Ja iga tankitõrjuja teab, et efektiivseim on vastase soomust hävitada siis, kui see on seisma saadud: mitte iga TTrelv ei suuda jälitada liikuvat sihtmärki ning ennakutele ma väga ei panustaks, eriti suurema vahemaa korral.

EHK LÄHEB VAJA

Nii otsustatigi sel aastal teha õppus pioneeriteemaline, ehitades selle üles õpikohtadena, mille vahel õppiv koosseis roteerus. Õpetavaks koosseisuks ning ühtlasi „vastase“ rollis olid liitlaste brittide ja prantslaste pioneerid, tankitõrjujad ja soomustehnika.

Õpikohtade teemad oli järgmised:

1. Jao koosseisus soomusevastane varitsus ilma tankitõrjetõketeta;

2. TT-miinivälja rajamine (Briti demineerijad harjutasid omakorda nende hilisemat demineerimist);

3. Raidtõkke rajamine (oli luba selleks reaalselt metsa langetada). Samas õpikohas tutvustasid Briti tankikütid ka TT-raketiheitjat NLAW ja võitlust sellega;

4. Tankivastane varitsus suundmiinidega M-14 ja Javelini lõppakordiga. Varitsusse sõitsid tankid Challenger 2 ning ülesanne oli nende „eluküünal“ kustutada.

Näidisena rajati ka tankitõrjekaevik (tõsi, Saaremaa pinnas esitas selles osalenud ekskavaatorile väga suuri nõudmisi) ning demonstreeriti selle ületamist.

Üksused osalesid seekord ilma oma põhirelvadeta, milleks enamikul on täna veel 90 mm tankitõrjekahurid. Et tankitõrjelahingut seekord plaanis polnud, ei olnud mõtet ka relvi kaasa vedada ning keskenduda sai pioneeriasjandusele.

Põhja maakaitsepataljoni tankitõrjeraketirühm ehk maakeeli Tankipurustajad võttis siiski kaasa mõned Javelinid, et „ehk läheb vaja“ või „ehk ei jõua enam koju tagasi“.

Nii palju läkski vaja, et 4. ülesandes ei pidanud me kasutama brittide relvi; samuti saime oma relvasüsteemidega vaadelda tankide soojusjälge nii pimedas kui nende kattesuitsus. Olgu siinkohal paljastatud väike saladus –tanki kattesuits ei varja teda Javelini eest!

ÕPPURI VAATENURGAST

Olgem ausad, kuigi teemad polnud paljudele võitlejatele päris uued, on kitsalt relvapõhise erialaõppe kõrval aeg-ajalt oluline teadmisi värskendada. Samuti tasub kõrva taha panna liitlaste jagatavaid väikseid nippe ja trikke.

Õppurina hindan viimasel Töllu Rusikal enim seda, et eri malevatest pärit tankitõrjeüksused said õpet korraga.

Kes oma algset, kes senisest kõrgemat taset, kes meeldetuletust, mida eraldi korraldada oleks keerukas. Sest on ju igasse malevasse või lausa rühma üksuseväliseid spetsialiste raskem tellida kui ühekorraga ühele õppusele, kus saavad harjutada paljud. See oli omal ajal ka üks Töllu Rusika ellukutsumise mõte.

Veel väärib esiletõstmist õppuse sujuvus. Polnud liigset kiirustamist ega ka liigset „molutamist“. Kui vaadata kasvõi planeeritud ajagraafikust kinnipidamist, siis Töllu Rusikal õnnestus see väga hästi.

TÖLLU RUSIKA ÕPPETUNNID

Töllu Rusikas on välja arenenud väikese grupi aastatetagusest algatusest, et jagada erinevatest (algul vaid Saaremaa malev, seejärel juba laiem osalus) malevatest pärit tankitõrjujate kogemusi ja ühiselt õppida.

Õppuse formaat ei ole igal aastal sama, vaid vajaduspõhine, korraldustoimkond lepib selle kokku ammu enne õppuse toimumist; see annab igale Töllu Rusikale oma spetsiifilise näo nii sisu kui osalejate poolest.

Töllu Rusikas on hea näide selle kohta, mida annab korda saata motiveeritud ja pädeva korraldusmeeskonnaga. Kui suudad näidata, et teed õiget asja, siis ühel hetkel avastad, et sinu ümber koondub järjest enam osaleda soovijaid ning korralduses kaasalööjaidki. See, milliseks on viimastel aastatel kujunenud koostöö liitlastega, kes samuti janunevad „teistmoodi“ õppuste järele, on muljetavaldav – pakkumisi Töllu Rusikal osalemiseks on rohkem, kui neid vajatakse.

Seega igaüks, kel selleks tahtmist ja pealehakkamist, saab oma väljaõpet ise rikastada ega pea kogu aeg ootama, et keegi kuskilt kõrgelt kandikuga ette kannaks. Meie kõigi väljaõppe kvaliteet on suuresti meie enda kätes.

LIITLASTEGA KOOSTÖÖ KORRALDAMINE

Alljärgnevalt avan köögipoolt selle kohta, kuidas liitlased taas kord Saaremaale said. Ehk on neist näpunäidetest abi teistelegi, kes soovivad oma kodumaleva tegemistesse kaasata rahvusvahelist kogemust.

A. PLANEERIMINE ja ETTEVALMISTUSED

1. Mõtle läbi, miks ja kus soovid liitlasi kaasata. Ajakulu: 2–6 h.

2. Maleva koostööettepaneku kiri 1. jalaväebrigaadi läviohvitseride grupile. Sõnasta selgelt planeeritava ürituse detailid ja millist rolli liitlased kannavad. Ajakulu: 2–4 h.

3. Pane paika oma meeskond, kes liitlaste toetamise ja tegevuste koordineerimisega tegeleb. Kohtu läviohvitseri ja liitlastega. Pidage plaani, ühtlustage arusaamasid. Teostage maastikuluure. Pange paika ja leppige kokku manöövriskeem, ajakava, tagalatoetuse ja administratiivsed küsimused, meediaplaan. Selgitage välja tehnikaühikute ja osaleva isikkoosseisu parameetrid ja arvnäitajad. Ajakulu: 2–6 h.

B. LÄBIVIIMINE: liitlaste vastuvõtmine

1. Koordineeri liitlaskolonni eskort ja konvoeerimine. Ristmikele teejuhatajad. Selleks rakenda maakaitseüksuste liikmeid ja PPA liikluspatrulle. Rakenda vaatlusvõrgustiku liikmed, omamaks olukorrateadlikkust liitlaste liikumisest Sinu vastutusalal. Ajakulu: 6–12 h.

2. Juhi ja vea eest liitlaste tehnikaühikute ja isikkoosseisu saabumine sihtkohta: sh taga ladus parkimiskorraldus; juhised majutuseks, toitlustuseks ja relvastuse hoiuks. Ajakulu: 4–8 h.

C. LÄBIVIIMINE: osalemine harjutusel/õppusel

1. Taga, et liitlastel on 24/7 tugi mis tahes küsimuste lahendamiseks.

D. LÄBIVIIMINE: liitlaste ärasaatmine

1. Sarnane liitlaste vastuvõtmisele.

E. TEAVITUSPLAAN, AVALIKKUSE KAASAMINE

1. Lase tublidel teavitusinimestel koostada teavitusplaan; aruta see läbi kohaliku kogukonna võtmeisikutega, kaasa omavalitsus jt olulised ametkonnad. Ajakulu: 2–4 h.

2. Kindlasti kaasa avalikkust aegsasti ja operatiivselt. Korralda tehnikanäitusi, kohtumisi liitlastega, külastage koole jms. Hoia omakandirahvast kursis, mis ja kus toimub ja kuidas nemad saavad panustada. Ajakulu: 6–12 h.

F. LIITLASTE HEAPEREMEHELIK VÕÕRUSTAMINE ehk VASTUVÕTVA RIIGI TOETUSE (HNS, Host Nation Support) KULDVÕTMED

1. Loo liitlastele väljaõppe- ja treeninguvõimalused, mis rahuldavad ka nende tegelikke vajadusi. Kui tullakse tankidega, siis vaata, et oleks metsa ja maad, kus tankidega manööverdada. Kui tullakse pioneeridega, vaata, et oleks materjali ja võimalusi, mida lõhata ja lõigata.

2. Planeeri 2/3 ajast taktikalisteks tegevusteks ja 1/3 ajast rekreatiivseteks tegevusteks. Anna liitlastele võimalust tutvuda oma kodukandi vaatamisväärsustega, saada osa siinsetest pärlitest ja rõõmudest.

Kasulik kirjandus: „Taktikaõppuste korraldamise juhend“ (Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused).

Andmed: Leitnant Timmo Saarestik, õppuse Töllu Rusikas liitlaste vastuvõtmise peakorraldaja

Video: https://youtu.be/HRKsjS9cgYA