VAHEKOHTUNIK – HINDAJA, MENTOR, KOHTUMÕISTJA VÕI JUMAL?

VAHEKOHTUNIK – HINDAJA, MENTOR, KOHTUMÕISTJA VÕI JUMAL?

Õppustel, kus üksused seovad oma drillitud oskused tervikuks ja saavad end proovile panna vastast kehastavate võitlejate vastu, tuleb tegevusse kaasata vahekohtunik. Nii ongi Kaitseliidu maakaitseringkondade iga-aastaste suurõppuste ajal nii siniste kui punaste jõududega kaasa liikumas kümneid vahekohtunikke.

Tekst: KARMEN VESSELOV , Lääne maakaitseringkonna teavituse ja tsiviil-sõjalise koostöö spetsialist

Vahekohtu roll on ajas muutunud. Kui varem oodati neilt peamiselt hindamist, siis nüüd lähtutakse ingliskeelse lühendi OCT taga peituvatest sõnadest: vaatleja, kontrollija, treener (observer, controller, trainer).

Kapten Kristjan Bachman Tartu malevast on vahekohtunikuna osalenud nii suurõppusel Siil kui ka mitmel Lääne maakaitseringkonna suurõppusel Orkaan. Ka lõppenud aasta detsembris oli Bachman Orkaanil juba tuttavas rollis. Lääne maakaitseringkonna 16. suurõppus Orkaan toimus 2.–4. detsembrini Pärnu-, Lääne-, Saare- ja Hiiumaal. Õppusel osalesid Pärnumaa, Lääne ja Saaremaa malevad, teiste Kaitseliidu struktuuriüksuste liikmed, kaitseväelased, liitlased ja ametkondade esindajad, kokku ligi 2000 inimest. Vahekohtunikud tulid kokku üle Eesti.

SISSE PEAB ELAMA

Nagu Bachman ise selgitab, näeb ta end vahekohtuniku rollis ennekõike mentorina, pigem nõustaja kui õpetajana. Nõustada peab oskama, seejuures õpetada ei tohi. Nii et seal on vahel peenike joon. Punane, kui soovite.

Siinkohal meenutab Bachman üht enda 2009. aasta õppekogunemist, mil tema üksust oli hindamas major Lepik. Major ütles õppivale võitlejale tookord järgmised sõnad: „Tead, Bachman, ma ei saa sind enne hinnata, kui ma ei ole sind õpetanud.“ Selle mõtte on Bachman üle kandnud ka oma vahekohtunikutöösse. Ta kinnitab, et enne tagasiside andmist peab üksuse tegevusse sisse elama, saama aru tema väljaõppe tasemest, olema sealjuures mentor.

Järgmiseks tuleb olla vahekohtunik, et asi oleks õiglane. Edasi tulevad vahemehe ülesanded vastase allüksuste ja õppuse juhtidega suhtlemisel, et õppus saaks eesmärgipäraselt läbi viidud. Muu hulgas tuleb lahendada kohalike elanikega seotud olukordi ja jälgida ohutustehnika reeglitest kinnipidamist.

Foto: Karl-Hindrik Seling

OLUKORD LOEB

Kuigi vahekohtunikul on õppusel jumalik võim määrata, kes on surnud, kes ärkab ellu, ei tohi Bachmani hinnangul ennast kindlasti mitte jumalana tunda. „Kui võtad suhtumise, et oled jumal, siis sa ei sulandu selle allüksusega,“ kinnitab ta lisades, et neist, kes tunnevad end jumalana, ei saa kindlasti head vahekohtunikku.

Aga kellest ja kuidas siis saab hea vahekohtunik? Mida selleks tegema peab? Üksusele hinnangu andmine juhise järgi on iseenesest lihtne. „Põhimõtteliselt võiks ka tavasõdur öelda, kas keegi on saanud lahingus haavata või surma,“ leiab Bachman.

Kuid lisaks juhendile loeb ka kogemus. Olukorrast aru saamine. „Tuleb aru saada, kus ja mis kontekstis asjad toimusid. Hindamine käib detailse juhendi järgi, kuid vahekohtunik peab nägema laiemat pilti,“ sõnas Bachman. Ehk siis tõesti – mõnikord tuleb jumalat mängida ja otsus teisiti teha. Seda siis, kui olukord nõuab.

Samuti ei saa vahekohtunik öelda, et nii ja ainult nii on olukord õigesti lahendatud. Seega peab Bachman oluliseks pigem eesmärgi täitmist ning kui allüksuse ülem on olnud leidlik ja leidnud eesmärgile jõudmiseks oma tee, siis tuleb temal kui vahekohtunikul seda mõista, mitte jääda enda juurde.

Võib ka öelda, et vahekohtunik on õppuse mängujuhi käepikendus. Ta peab jälgima stsenaariumi ning aitama teha õppuse selliseks, et õppijad saaksid õppida ja vastaspool mängiks asju õigesti ette.

JUHIS – EDU ALUS

Bachmanile, nagu paarile tuhandele teiselegi, olgu nad vahekohtunikud, võitlejad või muud asjamehed, algas Orkaan asjade pakkimisega. Staabiohvitserina tuli tal oma tavapärane varustus üle vaadata ja ümber pakkida, sest talvine metsaõppus seab teised nõudmised. Kaasa on vaja pakkida näiteks varufooliumtallad ja muu külma ilmaga tarvilik.

Millega täpsemalt tuleb tal õppusel Orkaan silmitsi seista, selle kohta sai ta peamise info õppuse sissejuhatavalt koosolekult, kus osalesid kõik vahekohtunikud. Just neil koosolekutel antakse ülevaade õppuse eesmärkidest, stsenaariumist, struktuurist, aga ka piirangualadest ja muust vajalikust.

Vahekohtunikud said seal Orkaanile kaasa põhjaliku juhise, mis sisaldas täpseid hindamisaluseid, piiranguid ja ülesandeid. Nagu Bachman kinnitab, oli Orkaani juhend väga täpne ja mahukas ning see tegi töö kergemaks.

Et tänavuse õppuse üks eesmärke oli hajutatud lahingutegevuse harjutamine, siis olid vahekohtunikud kaasas ka jaosuuruste üksustega. Õppuse juht andis suunised, et vahekohtunik peaks üksusega samastuma, nendega koos liikuma, samamoodi maskeeruma ja varjuma. Vahekohtunikuna tuli Bachmanil seekord toimetada koos vastast mängiva üksusega.

ÕNN JA ÕNNETUS

Vastutegevuse ülesanne on õppivatele üksustele situatsioone ette mängida. Samas ei saa ka vastast kehastada ilma protseduurideta. Õpivad mõlemad pooled. „Ei saa teha nii, et viskame püssid selga ja teeme pauku,“ ütles Bachman. „Iga vaba hetke kasutasime drillimiseks.“

Iga õppuse etapi järel andis Bachman vahetult esmase tagasiside. Tagasiside andmine on muidugi peen töö. Kõigepealt uuris ta üksuselt endalt, kuidas nad oma sooritust hindasid, seejärel andis enda kui vahekohtuniku hinnangu. Õppivatele üksustele antakse õppuse lõpus ka kokkuvõtlik tagasiside.

Orkaan oli hea võimalus staabirutiinist välja saada ning tavapäraselt staabis töötav ohvitser tegi üksusega võimalikult palju kaasa. „Läksin ajas 15 aastat tagasi ja nautisin seda,“ märkis Bachman, kelle sõnul ei saa ega taha ta lasta oma n-ö põllutarkustel rooste minna. Staabiohvitserina jäävad ju sõdurioskused paratamatult tagaplaanile. Nii ongi vahekohtuniku töö nagu ajas tagasiminek. „See, et liikusin õppusel ilma autota ja jao koosseisus üksusega kaasa, tegi sellest minu jaoks parima õppuse,“ kiitis Bachmann, et just nii sai ta uuesti kätte sellise tunde, nagu oma karjääri alguses.

Kogenud vahekohtunikuna teab Bachman sedagi, milline on üksuse suhtumine vahekohtunikuga kohtudes. „Tean omast käest, et vahekohtunik on korraga õnn ja õnnetus,“ sõnas ta. Alguses võetakse teda sageli nuhtlusena, kuid tavaliselt saadakse peagi aru, et tegelikult on tegu abilisega. Nii läks ka seekord.

VAHEKOHTU ÜLESANDED

a) Omade ja vastaste käskude ja vaatlusandmete kogumine. Vahekohtunikul peab olema hea olukorrateadlikkus, et ta saaks lahingutegevust vajadusel paremini suunata.

b) Lahinguolukordade lahendamine.

c)Taktikalise tegevuse õigsuse jälgimine: relvade efektiivne laskekaugus, maastiku reaalne mõju lahingutegevusele, üksuste jõuvahekordade mõju jne.

d) Lahinguolukorra ja tegevuse kirjeldamine. Ta peab mõjutama üksuste ülemaid tegutsema vastavalt lahingusituatsioonile. Poolte lähikontakti ning üksuste segunemise ärahoidmine, kuna see muudab tegevuse kontrollimatuks.

e) Kehtestatud keskkonna- ja eraomandipiirangute jälgimine, samuti ajalooliste ja kultuuriliste objektide puutumatuse tagamine.

f) Üksuse tekitatud kahjust, konfliktidest elanikkonnaga ja muudest vahejuhtumitest teatamine.

g) Ohutuseeskirjade täitmise jälgimine.

h) Õppusel osalejate tähistamise jälgimine.

ORKAAN: OMA KODU KAITSEKS

Detsembri alguses toimunud Kaitseliidu Lääne maakaitseringkonna suurõppusel Orkaan XVI harjutasid Kaitseliidu Pärnumaa, Lääne ja Saaremaa malevate üksused oma vastutusalal koostegevust liitlaste ja partneritega.

Tekst: KAITSE KODU!

Seekord oli Orkaani fookuses hajutatud lahingutegevus, mis on territoriaalkaitse peamine võitlusviis. Kaitseliidu Pärnumaa maleva ja Lääne maakaitseringkonna pealiku kolonelleitnant Tõnu Miili sõnul oli õppuse eesmärk kiire lahinguvalmiduse saavutamine koos ladusa ja turvalise formeerimisega ning seejärel üksuste koostegevuse ja juhtimise harjutamine hajutatult.

Pärnu maakonnas toimus õppus kahel suuremal alal. Pärnumaa maleva rohelised üksused koondusid Saarde ja osalt ka Häädemeeste valdade territooriumile. Lääneranna vallas aga harjutasid Lääne maleva üksused. Lisaks sellele avasid naiskodukaitsjad Pärnu linnas evakuatsioonipunkti.

Lisaks Lääne maakaitseringkonnale osalesid õppusel ka teiste maakaitseringkondade ja küberkaitseüksuse kaitseliitlased, kaitseväelased, Läti vabatahtlikud riigikaitsjad Zemessardzest, liitlased ning teised partnerid. Koostöös ametkondade ja kohalike omavalitsustega viisid Naiskodukaitse ringkonnad kõigis piirkondades läbi evakuatsiooniõppuse.

„Kõigile meestele ja naistele, kes osalesid, suured-suured tänud,“ ei olnud Miil pärast õnnestunud õppust kiitusega kitsi. „Aitäh teile, et tulite välja, trotsisite külma ilma, kahjuks või õnneks selline meie kodu on ja sellistes tingimustes me peamegi seda kaitsma.“

Õppus oli tema hinnangul kõike muud kui lihtne. „Kasutasime ainult olemasolevat taristut – jätsime telgid koju, vaatasime, kus ja kuidas saame süüa teha ilma välikateldeta,“ andis Miil ülevaate õppuse oludest.

Eraldi tänusõnad adresseeris Miil aga Naiskodukaitsele, kes organiseeris evakuatsioonipunktid seal, kus vajalik ja võimalik.

Miili kinnitusel oli kõigil õppusega seotud inimestel väga palju õpikohti. Mitte ainult Kaitseliidul, vaid ka näiteks päästeametil ning politsei- ja piirivalveametil. Aga ka kohalikel omavalitsustel, kes said pildi ette, kuidas kriisisituatsioonis paremini toimida.

Ja muidugi oli õppuse õnnestumises oluline osa eraisikutel ja ettevõtetel, kes lubasid võitlejaid oma taristutele ega seadnud neile ülemäära piiranguid, vaid vastupidi – said vajadusest aru ja toetasid, kus võimalik.

Sest eks ole ju nii, et Kaitseliit saab kodukandi kaitsmist õppida just oma kodus ning on väga tänulik kohalikele elanikele ja omavalitsustele toetuse eest.

Video 1: https://youtu.be/9iH36VKzE6k

Video 2: https://youtu.be/92HujCcmAsA

Foto: Kadri Paomees