VÜT1 EHK VÄIKEÜKSUSE TAKTIKA KURSUS KAITSELIIDUS

VÜT1 EHK VÄIKEÜKSUSE TAKTIKA KURSUS KAITSELIIDUS

„Väga-väga hea kursus ning suur tänu asju väga tõsiselt ette võtmast. Kui VÜT standardid samaks jäävad, siis minu silmis on see selge kvaliteedimärk. Igal kümnel juhul valiksin jama sees olles enda kõrvale kuusepuudega märgi kandja teiste üle.“

„VÜT kursus, mida nüüd proovitakse kõikidele sisse viia, on ainuõige asi tegelikult tasemete ühtlustamiseks. See kursus peabki olema raske; ainult nii õpid hindama, kuidas tegutseda, käituda erinevates oludes, kuidas pakkida seljakotti ja mida üldse kaasa võtta. On asjad, mis muutuvad tähtsusetuks, ja on asjad, millest enne nii ei peetud, kuid nüüd osutusid väga väärtuslikuks.“

„Juba 4. moodulist oli asi selge, et siin peab osalema kogu see jagu, kes muidu ka omas üksuses jagu on. See aitab kuradima hästi kõik paika panna, kes su kõrval tegelikult on ning millised on erinevate võitlejate võimed ja tasemed. Kursust alustades tuleks seda kindlasti rõhutada – tulge terve jaoga koos.“

Tekst: major RENE TOOMSE , PhD, Kaitseliidu kooli pealik

Need olid vaid mõned hinnangud, mida andsid 2022. aasta sügisel esimese Harju malevas läbi viidud VÜT1 kursuse lõpetajad. Loodetavasti on järgmistel aastatel sellist tagasisidet veel palju ja kogu Kaitseliidust.

ÜLEMA TAHE

VÜT1 ehk väikeüksuse taktika kursuse 1. tase – maakaitsejagu on väga intensiivne kaheksa nädalavahetust või paar nädalat järjest kestev õppeprogramm.

Pädevate instruktorite juhendamise all annab see osalejatele suurema osa põhiteadmistest ja oskustest, kuidas tegutseda iseseisva jaona ilma suurema üksuse toetuse ja pideva juhendamiseta.

Need oskused võimaldavad suuremat ja tugevamat vastast järjepidevalt hävitada, jäädes ise seejuures võimalikult terveks.

Kursuse õppekava on Kaitseliidu ülema poolt kinnitatud juba 2020. aastal ja tegelikult kohustuslik läbida kõigil võitlevatel maakaitsejagudel.

Alates 2019. aastast on Kaitseliidu ülema tahe muuta operatsioonilist ja sellest tulenevalt ka väljaõppelist raskuskeset. Varem keskendus väljaõpe lahingugruppide ettevalmistamisele peamiselt konventsionaalse sõjapidamise võtmes. Nüüdsest, tulenevalt maakaitseülesannete täpsustumisest, liigub rõhuasetus väikeüksuste (jagu–rühm–kompanii) ettevalmistamisele hajutatud lahingutegevuses (HLT) ja julgestusülesannetes. Väljaõppe peasuunad on väikeüksuste taktika (VÜT) koos kõrge laskeoskuse ja miinisõja pidamise võimega.

Enne VÜT1 peavad võitlejad läbima vaid sõdurioskuste kursuse (SOK), mis on lahinguvõimelise üksuse loomise vundamendiks. Kuid erinevalt kaitseväest ei liigu võitleja otse SOK kursuselt tulnuna enam jaopealiku ega erialade kursustele, vaid kohe järgmiseks tulebki VÜT1. Põhjused on järgmised:

1. VÜT1 läbimine annab esmase lahinguvõime ehk allüksuse koostöö baastaseme;

2. kursuse jooksul saavad kursuslased ise hinnata, milline eriala neile kõige paremini sobib, sh saavad jaopealikeks soovijad testida ennast ja õppegrupp neid;

3. järgnevad eriala- ja juhikursused ei pea alustama allüksuse baaselementidest, vaid saavad keskenduda kõrgema taseme väljaõppele.

Nagu mainitud, tuleb VÜT1 läbida neil Kaitseliidu liikmetel, kes hakkavad kriisi ja sõja olukorras teenima sõjalisel võitleval ametikohal; lisaks

lahinguüksustele ka lahinguüksusi toetavates ja tagavates allüksustes. Tulevikus võidakse olla kas pioneerirühma, miinipildujapatarei, infooperatsioonide või CIMIC-meeskonna või tagalarühma liige – eelkõige ollakse võitleja ja ohtlikul maastikul sõltub igaühe ellujäämine meeskonnatööst. Just meeskonnatöö õppimine ja harjutamine on selle kursuse põhipingutus.

KURSUSE SISU

VÜT1 õppekava järgib maakaitse kergejalaväekompanii võimekirjelduses seatud nõudeid. Kursuse eesmärk on anda kursuslastele baasteadmised ja -oskused tegutsemiseks maakaitsejaona hajutatud lahingutegevuses.

Mingil juhul ei saa võtta seda kursust nii, et selle läbinu on valmis võitleja, sest aega on vähe ja käsitletavaid teemasid palju. Kursus on siiski mõeldud selleks, et võtta läbi teooria ja harjutada peamisi tehnikaid. Edasine lihv ning kõrgem tase tuleb saavutada jagudel enda harjutustega aastate jooksul nii iseseisvalt treenides kui ka rühma kursusel ja õppustel. Ei tohi unustada, et iga oskus läheb rooste, kui seda regulaarselt ei harjutata.

KURSUSEL OSALEMISE EELDUSED JA TINGIMUSED

Et kursusel ei raisataks teiste aega ja pingutust, siis on väga oluline, et täidetud oleksid teatud eelnõuded:

1. osalejad peavad olema läbinud Sõdurioskuste kursuse Kaitseliidus (SOKkl) pärast 2018. aastat (uuendatud õppekava) või

2. sellest varem SOKkl, SBK või ajateenistuse läbinud osalejatele peab struktuuriüksus korraldama värskenduskursuse õpitulemuste saavutamiseks vastavalt uuendatud SOKkl õppekavale;

3. osalejatel peab olema läbitud lõhkaja A-kategooria kursus;

4. osalejatel peab vähemalt aasta jooksul enne lahinglaskmisi olema sooritatud laskeoskuse test nr 3 vastavalt kehtiva laskeväljaõppe-eeskirja nõuetele.

Ilma nende eeldusteta ei ole VÜT1 õppekava ettenähtud ajamahus võimalik ohutult ja tulemuslikult läbida. Kui on juba ette teada, et neis eeldustes on puudusi, siis tuleb need enne kursust korda teha, leppides teemad ja ajad maleva instruktoritega kokku.

KURSUSE MAHT

Kursus on natuke lühem kui SOK, kuid siiski piisavalt ajamahukas. Klassitundide aega aitab kokku hoida kodune teooriaõpe. Kõik materjalid (v.a osa pioneeriõppe teemasid) on vabalt saadavad nii valmis kursusena Iliase õppesüsteemis kui ka kirjas „Maakaitse käsiraamatus“ ja „Patrullija taskuraamatus“ (eelmise pisut vähendatud taskuversioon). Nende leidmisega tuleb Google’i otsingumootor ilusti toime.

Kursuse õppekava maht on 8 nädalavahetust; soovituslik nädalavahetuse keskmine lähiõppetundide maht on 22 akadeemilist tundi (v.a laskmised ja kontrollharjutus). Kursust võib läbi viia ka järjestikustel päevadel, kui see õppegrupile sobib (nt õppekogunemisel).

Kursuse lõpetamiseks on tingimusteta kohustuslik läbida järgmised ained ehk minimaalselt kuus nädalavahetust: 1. alusoskused – 2 nädalavahetust, 2. reke – 1 nv, 3. varitsused – 2 nv, 4. laskmised ja kontrollharjutused –1 nv.

Kursuslasel on õigus läbida aine teise allüksuse või maleva juures, kui pole võimalik osaleda oma väljaõppegrupi õppenädalavahetusel.

Õppejao mõistlik suurus on 8–12 võitlejat, mida peab juhendama vähemalt üks instruktor. Kogu väljaõppe jooksul on tungivalt soovitatav kasutada maakaitsejao struktuuri ja vastutusi vastavalt „Maakaitse käsiraamatu“ / „Patrullija taskuraamatu“ peatükile 3.1.

Kogu väljaõppe jooksul tuleks vahetada jaoliikmeid erinevatel jao ametikohtadel. See annab esiteks olulise risttreeningu, kuid ka nii osalejale endale kui läbiviijale ülevaate, milline eriala kursuslasele tegelikult enim sobib.

KURSUSE LÕPUEKSAM

Selleks, et nii ise oma tasemest aru saada kui ka ametlikult kursuslaste tase fikseerida, on viimaseks nädalavahetuseks ette nähtud lahinglaskmised ja iseseisvad harjutused kogu jaoga. Laskmised ja kontrollharjutused viiakse läbi katkematu väliharjutusena maastikul, mille raames harjutatakse ja testitakse allüksuse kui terviku laskeoskust ja seejärel oskust täita erinevaid ülesandeid. Võimalusel tuleks kasutada laserveste.

Kokku on hinnatavaid teemasid neli. Kontrollharjutusega luuakse taktikaline olukord, kus tuleb täita üks objektirekke ülesanne ja kaks varitsuse ülesannet (lähi- ja miinivaritsus). Samuti on hinnatav patrulllaager. Harjutuse kontrollija järgib detailseid kontroll-lehti, kus teeb iga hinnatava etapi kohta märke – jagu sooritas või mitte. Kõige lõpuks positiivsed „linnukesed“ summeeritakse ja saadud summa otsustab, kas jagu läbis harjutuse rahuldavalt (50–74%) või hästi (75+%).

Juhul, kui jagu kukub mõnes või kõigis hinnatavates harjutustes läbi (hinne mitterahuldav ehk alla 50%), siis tuleb allüksusel vastavad väljaõppeteemad uuesti läbida ja sooritada mitterahuldava hinde saanud harjutus tervikuna uuesti. Seda aga ei saa teha varem kui 3 kuud ega hiljem kui 1 aasta pärast ebaõnnestunud sooritust. Kui uus sooritus võetakse ette pärast 1 aasta möödumist, tuleb jaol sooritada terve kontrollharjutus uuesti.

MIDA KURSUS ANNAB?

Eelkõige annab kursus maakaitsejao liikme tunnetuse ja tunnustuse. Seda kinnitab ka vastav märk, mida saab vormil kanda. See annab ka eelduse minna edasi juba kõrgemal tasemel erialaõppesse ja valitud jaopealike kandidaatidel nooremallohvitseri kursusele. Ja pärast seda saab juba kogu jaoga edasi liikuda rühma taseme kursusele VÜT2.

Väikeüksuse taktika 2. tase ehk maakaitserühm annab tubli erialase täienduse saanud jaovõitlejatele võimaluse veel paremini kokku harjutada. VÜT2 keskendub ajutistele koondülesannetele rühmana hajutatud lahingutegevuses ja pakub põhjalikumat õpet julgestusülesannetes. Kokkuvõttes annavad nii see kui ka järgnevad kursused vajalikud oskused ja enesekindluse, et teeme sõja korral vastasele suurt kahju ja samas säästame omade elusid.

VASTUTUSE TEST

Kui õppegrupis on võitleja, kes tunneb soovi võtta tulevikus jaopealiku vastutus, siis see on tema test – nii talle endale kui ka kaaslaste ees. Õppekava näeb ette, et jaopealiku kandidaat juhib kontrollharjutuste ajal oma kaaslasi, kes lõpus peavad andma tema juhiks sobivusele ausa hinnangu. See hinnang koos kogu harjutuse hindaja soovituse või mittesoovitusega läheb arvesse Kaitseliidu kooli NAKi kandideerimisel.

See ongi eelnev ja parim test, kas kandidaat on valmis juhiks saama. Kui veel ei ole, siis tuleb ka jaopealiku kursusega seni oodata, kuni ollakse piisavalt küps. Jaopealik on pealikest kõige raskem ja vastutustundlikum amet. Iga otsus, mis sa sõjas teed, määrab su võitlejate saatuse vahetult ja sinu enda silme all. Paraku ei ole kõik selleks valmis ja mõned ei tule sellega kunagi toime.

VÜT1 on selleks piisavalt pikk test nii iseendale, kaaslastele kui lõpuks ka hindajale. Vaid nii saame kindlustada endale parimad juhid, kes suudavad sõjas teha parimaid võimalikke otsuseid.

Kaitseliidu koolis on plaanis rakendada VÜT1 läbimise nõuet eeldusena NAK-le kandideerimisel juba alates 2024. aastast. Kandideerimisdokumentide lahutamatuks osaks on kõik eelmainitud hinnangud kandidaadi kohta.

VASTASELE VALU

Kui keegi arvab, et tema peamine ülesanne sõjas on pidada kaevikusõda ning et varitsuse või rekke õppimine pole oluline, siis see pole just kõige kavalam vaade. Iga kaevik muutub kord kasutamiskõlbmatuks ja siis on hilja õppida, mida edasi teha.

Teiseks annab VÜT1 hea taktikalise tunnetuse ja enesekindluse väikese meeskonnaga tegutsemiseks, mis muudab kaitselahingu palju lihtsamaks ja tõhusamaks. Ei ole olemas staatilist kaitset ja igas olukorras tuleb jagude kaupa liikuda ning vastast mõjutada. Just selleks annabki VÜT1 tublid eeldused.

„Vanad allüksused“ ehk juba aastaid koos treeninud jaod ei pea kogu kursust otsast lõpuni tegema, kuigi nad muidugi võivad. Aastaid on enamasti neidsamu teemasid tehtud peaaegu igas malevas. Märgi saamiseks on vaja vaid läbi analüüsida, mis on kavast puudu jäänud, teha need õppepäevad, korrata ka teisi ja liikuda lõpuharjutusele. Oluline on see, et lõpuharjutus kehtiks, hindaja ei tohi olla sama kursuse läbiviija, vaid tuleb erapooletuse säilitamiseks tellida väljastpoolt.

Õppekava on olemas, õppematerjalid leiab „Maakaitse käsiraamatust“ ja „Patrullija taskuraamatust“ – võtke vaid kätte ja tehke. Kui mõne maleva staabis kõheldakse, siis küsige ise. Selline on Kaitseliidu ülema tahe, mis on ka meile seaduseks. Kõige olulisem on, et see aitab meil vastasele rohkem valu teha ja säästa oma võitlejate elusid.

Instruktorid, kes ei tunne ennast igas õppekava teemas väga kindlalt, võtke julgesti ühendust Kaitseliidu kooliga! Me aitame teid täiendõppe ja nõustamisega.

Foto: Kristjan Prii