TÄPSELT LASKMISEKS ON VAJA ROHKEM TREENIDA!

TÄPSELT LASKMISEKS ON VAJA ROHKEM TREENIDA!

Artiklis kirjeldatakse Kaitseliidu peastaabi planeeritud muutusi täpsete laskurite väljaõppes erialaste oskuste arendamiseks. Seda on kasulik teada nii täna täpsete laskurite ametikohtadel olijatel kui ka oma laskeoskusi arendada soovivatel võitlejatel.

Tekst: HEIKKI KIROTAR , vabatahtlik autor

Oktoobri kolmandal laupäeval peeti järjekorras kümnes Muhu Karika laskevõistlus Muhumaal Koguva karjääris. Võistlust korraldavad Kaitseliidu peastaap ja Saaremaa malev koostöös laskespordiklubiga LRSCE (Long Range Shooting Club Estonia). Sisuliselt on Muhu Karikas aastaid olnud Kaitseliidu täpsete laskurite mõõduvõtmise koht ja meistrivõistlus, kus lastakse eri relvaklassides kahesajast meetrist kilomeetrini. Tänavu olid võistlusel nelja maleva laskurid, mis tähendab,et esindatud oli vaid veerand malevatest. Aga kus olid ülejäänud?

Kaitseliidus on täpseid laskureid regulaarselt õpetatud paarkümmend aastat. LRSCE inimesed on üle kümne aasta tegelenud pikamaalaskmise treenimisega, enda arendamisega ning teiste õpetamisega. Kogemust on küllaldaselt, kuid täpseid laskureid on ikkagi liiga vähe.

LÜHIKENE LASKEKAUGUS PIKK AITAB KAITSELIITLASTE ELUSID SÄÄSTA

Lühikesed, keskmised, pikad ja ülipikad laskekaugused ei ole täpselt välja mõõdetud, vaid sõltuvad kasutatavate relvasüsteemide omadustest ja laskurite oskustest. Põhimõtteliselt on täpsuslaskuri ülesanne tabada vastaseid ja sihtmärke, kes on teistele võitlejatele halvasti nähtavad, väikesed või liiga kaugel. 2013. aastal eesti keelde tõlgitud erukaptenleitnant Pauli Salo „Snaipri käsiraamat“ määratleb laskekaugused kuni 300 meetrit lühikestena, 300 kuni 800 m keskmistena, 800 kuni 1000 m pikkadena ja alates 1 kilomeetrist ülipikkadena. Kauguse suurenedes väheneb ka esimese lasuga tabamise tõenäosus inimesesuurusesse sihtmärki, lähedale lastes on see 80–90%, keskmistel kaugustel 60–70% ja pikkadel 40–50%. Keskmine jalaväelane suudab otselasuga tabada lühikestel laskekaugustel olevaid sihtmärke ja ka siis lastakse rohkem mööda kui pihta, mis on täiesti loomulik, sest päris elus on isegi paarisaja meetri kauguselt väga raske sihtmärki taustast eristada. Kaugemalt lastes on suurem võimalus jääda vastasele märkamatuks ja tabamatuks ehk ellu!

HARJUTADA ON VAJA!

Täpse laskmise baaskursused on tavaliselt jagatud kolme võrdse tundide arvuga teema vahel – teooria, praktilised harjutused ja lasketreening nii tiirus kui ka maastikul. Tihti keskendutakse jalaväetaktikale ja täisvarustusega maastikul liikumisele, mis on kindlasti jalaväelasele olulised. Samas jääb nii unarusse keskmistele ja pikkadele laskekaugustele tabamiseks kriitiliste tehniliste oskuste omandamine ja erivarustuse tundmaõppimine. Täpne laskur peab väga hästi tundma kasutatavat relvasüsteemi, laskemoona sise- ja välisballistikat, oskama erinevate vahenditega hinnata sihtmärgi kaugust ning tegema sihikuparandused vastavalt olukorrale. Suuri probleeme on ka laskeoskuste põhialustega, isegi lasketiiru suhteliselt steriilsetes ja rahulikes tingimustes on tihti näha, kuidas laskeasend muutub iga lasuga, relv võetakse iga kord õlga erinevalt, sihikuid vaadatakse erinevalt ja laskude hajuvus sihtmärgis ületab mitmekordselt kasutatava relvasüsteemi ning laskemoona tehnilise hajuvuse. Laser- või õhkrelvade tiirus, kus saab mugavalt ja odavalt ning kogenud koolitaja juhendamisel treenida, trügimist ei ole. Mitte kunagi. Jalaväes peab olema igas jaos vähemalt 1 täpne laskur, rühmas seega 3–4, kompaniis kümmekond ja pataljonis mitukümmend. Harjutama peaksid nad regulaarselt, minimaalselt iga kuu ning aasta ringi. Kogenud laskur peaks saama aru, kas on mõistlik lasku sooritada, sest iga lask tähendab avastamise võimalust ja positsiooni vahetust. Kui läheb mööda ja mind ei avastata, kas siis saan uue lasu sooritada? Ei pruugi saada. Seda harjutatakse edukalt näiteks laskeväljadel vahelduva tuulega lastes, oodates tuuleiili lõppemist või muutes tuule-ennakut vastavalt olukorrale. Kui läheb mööda, siis mida teha? Uus lask sihtimispunkti muutes?

MIS EDASI?

Kaitseliidu ülemal on täpse laskmise arendamiseks plaan. 2023. aastal tuleb alustada 3–4 võistlusega sarja, mis lõpeb aasta lõpus näiteks Muhus meistrivõistlustel. Võistlused, nagu ka treeningud, peavad toimuma aasta ringi, et laskurid saaksid kogemuse tegutsemisest eri aastaaegadel – kevadel, suvel, sügisel ja talvel. Võimalikud toimumiskohad on Kikeperä, Väluste, Rutja, Klooga ja Muhu. Võistlusklassid on poolauto kuni 700 m, poltlukk kuni 1100 m, magnum kuni 1100+ m. Kõik kasutatavad relvasüsteemid ja laskemoon peavad olema militaarmaailmast ehk siis sõjapüssid või nende arendused. Varem ühes klassis olnud poolautomaatsed poltlukuga sõjapüssid on eraldi klassides, sest nende relvasüsteemide võimekus on erinev. Võistlus peab olema kahepäevane, sest pimedamatel aastaaegadel pole võimalik kõiki klasse ühe päeva jooksul lasta, kui päevas jagub valget aega viis või kuus tundi. Osalemine on malevatele kohustuslik, laskurid peavad olema koolitatud, sest on nii Muhus kui mujalgi nähtud „täpsuskütte“, kelle sihtmärgid jäävad kuulidest puutumata.

MIDA ON TREENIMISEKS VAJA?

Eelkõige soovi ja aega. Inimene on laisk ja vaatab ikka, kuidas lihtsamalt saaks, see on arusaadav. Sõpradega õlut libistada ning malevast antud diplomit, hinnalist kingitust ja värvilist kulinat silitada on muidugi mõnus. Samas võiks teadvustada endale, mis tagab laskuri lasketäpsuse. Regulaarne väljaõpe, arusaam ballistikast ja mehaanikast, maastikust ja ilmastikust, tippklassi varustus või mõni muu tegur?

Teadmiste hankimiseks on võimalik tutvuda erialakirjandusega ning läbida koolitusi, kuid laskeoskust on vaja treenida pidevalt ja regulaarselt. Reeglina ongi kõige olulisem väljaõpe ja treenitus. Väljaõppinud võitleja oskab ka keskpäraste vahenditega hakkama saada, keskpärane võitleja heade vahenditega pigem mitte. Võistluspinge treenib hästi mõttetegevust olukorras, kus oled üksi oma teadmiste ja varustusega ning ülesanne on sihtmärki tabada piiratud aja ja padrunitega. Kõrvaline abi ning käsuliinid puuduvad, pead ise otsustama ja tegutsema.

Kaitse Kodus! kirjutatakse laskeväljaõppest regulaarselt ja teema jätkub kindlasti tulevikus.

Foto: Jaanus Vaabla