RANGERI KURSUS 3 - CAMP DARBY

RANGERI KURSUS 3 - CAMP DARBY

Märtsi teises pooles siirdus Ameerika Ühendriikidesse Rangeri kursusele Harju maleva instruktor veebel Renee Aluste. Nüüd on ta sealt edukalt tagasi ja jagab Kaitse Kodu! lugejatega oma kogemust.

Tekst: veebel RENEE ALUSTE , Harju malev

Toimumiskoht Camp Darby, 13 päeva. Suuremas osas tegeleme jao taseme patrullimistega. Enamasti olen Alfa kompanii (A-Coy) teise rühma teise jao Aalfa meeskonna (Ateam) pointman’i ametikohal. Võtsin ameti enda kanda, sest väga paljud sõdurid ei osanud orienteeruda. Minu jaoks oli see aga lihtne, mistõttu olin jaole väärtuslik ega pidanud kartma välja hääletamist.

Ühe patrulli jooksul hinnati kuut inimest ehk kogu üksuse juhtkonda kahes vahetuses. Üksuse juhtkonnas olid squad leader (SL), Bravo Team leader (BTL) ja Alpha team leader (ATL). Rotatsioon toimus päeva keskel.

Esimese vahetusse kuulusid SL 1, ATL 1 ja BTL 1. Nende põhiline hinne kujunes planeerimise ja ettevalmistuse käigus, samuti liikumisel patrulli alguses, kus alati oli kontakt, millele järgnes kaudtuli.

Teise vahetuse moodustasid SL 2, ATL 2 ja BTL 2. Nende puhul hinnati patrulli läbiviimise praktilisi oskusi. Näiteks peatumised, viimane kogunemispunkt, tegevused objektil, reageerimine vastase kaudtulele, kannatanu evakueerimine, lineaarse ohuala ületamine, link-up protseduurid jne.

FDX-1

Oma esimeses patrullis olin BTL 2. Jao ülesandeks oli teostada varitsus. Vastutasin tagumise julgestuse, navigeerimise, viimase kogunemispunkti turvalisuse ja kindlustamise, luuregrupi ettevalmistuse, kannatanu evakuatsiooni, transpordi ja abi eest. Kuna olin hinnataval ametikohal taga otsas, siis navigeerimist ma enam kontrollida ei saanud, kuigi pidin kogu aeg teadma, kus ma asun. See oli ka hindeline ülesanne. Eksida tohtis 200 m.

Patrulli alguses leppisime marsruudi kokku ja hakkasime minema. ATL 2 ei olnud väga osav kaardilugeja, mistõttu teekond muutus pidevalt kahtlasemaks ning me maandusime objektile liiga lähedal. SL’il oli üleüldiselt kehv päev. Ta oli omadega läbi, ilmselt palavusest. Ta oli negatiivselt meelestatud ja ilmselt andis mingil hetkel alla, sest arvas, et see patrull on läbi kukkunud. Jagu nägi seda ning ta hääletati selletõttu välja. Ta jäi Darby etappi kordama, kuigi sai oma teise patrulli sooritatud.

Kuna minu kohustusi see ei seganud, siis tegin oma osa ikka nii, nagu peab – tõstsin mehi ümber, määrasin laskesektoreid ja käskisin kirja panna vajalikku infot. Pärast varitsuspaiga luure väljaliikumist jäin viimasesse kogunemispunkti vastutavaks. Valmistasin mehi ette varitsuseks ehk tegin Prep MWE (men, weapons and equipment). See oli hinnatav protsess.

Kui saabus jaoülem, liikusime varitsuspaika, kus minu kanda jäid jagunemispunkti turvalisus ja seljakotiplaan. Varitsuse ajal hinnati minu ründegrupi juhtimist läbi tapmisala, tegevusi objektil ning eemaldumisel.

Varitsused toimusid tavaliselt öövaatlusseadmetega pimedas, sest „me olime alati liiga aeglased ega suutnud enne valguse kustumist varitsust püsti panna“. Pärast varitsust oli paus, kus kontrolliti, kas kõik oluline varustus on alles. Seejärel liiguti tagasi baasi. Tavaliselt mööda teed. Umbes 300 meetrit enne baasi sai jagu kaudtuld, mille järel käivitusid kannatanu transport ja evakueerimine.

Kõik eelkirjeldatud etapid on patrulli ajal eraldiseisvad, mistõttu neid ka hinnatakse eraldi. See tähendab, et kui sul mõni vaheülesanne ebaõnnestub, siis tuleb järgmised sooritada korrektselt. Minule anti 5 ülesannet, edasipääsuks pidid 4 neist olema tehtud positiivsele tulemusele. Hinde saab teada aga alles faasi viimasel päeval.

01.05.22 kell 19.40. Esimesed kolm päeva on läbi. Ees on lühike reorganiseerumine, homme alustame uuesti. Äsja teatati järgmise päeva hinnatavad ametikohad.

RI: „One zero two, A-team leader.“

Milline kergendus, seda oli mulle vaja. Võrreldes eelmise patrulliga, mis kukkus kenasti läbi, tundus see üsna lihtne hinne.

Käisin pesemas. Aluspesu on suureks jäänud, sest kaal on korralikult langenud.

Käisin church services’el. Sellel üritusel soovitan osaleda, sest see mõjub hästi omavahelistele suhetele. Lisaks saab saata kirju, kui sul on ümbrik ja margid, uudiseid kuulda, laulda ja mis kõige tähtsam – lõpus jagatakse saia pähklivõiga. Lisakalorid!

Oli ka selline sündmus nagu Moc peer, see on vahehindamine. Nagu Peers evaluation, aga jaosisene ning RI seda tagasisidet ei kuule. Õnneks olime üksteisega suhteliselt ausad ning mina sain samuti märkuse. Olin liiga abivalmis. Pidin ennast tagasi hoidma ja laskma teistel ise teha. Ka vigu, sest paljudele inimestele ei meeldi, kui keegi kogenum kõrval õpetab. Tegin oma käitumisse korrektuuri ja sellest oli palju abi.

FTX 2

02.05.22. Minu teine sooritus – ATL 1. Hinnati teekonna planeerimist ning maastikumudeli ehitust, viie punkti käsust 1. osa ehk olukorra (ettevalmistamine, maastik, ilmastik, vastase ja omade üksuste analüüs) kirjeldust, väljaliikumisel kontakti vastasega, vastase osutamist ja oma pooljao tulejuhtimist, kaudtule ajal sammupaaride lugemist ning navigeerimist.

Planeerimisprotsess on väga lühike ja selleks, et jagu saaks selle õigeaegselt sooritatud, jagatakse esimestel päevadel igale mehele ülesanne ning iga päev teeb ta sama asja. Näiteks minu ülesanne oli kirjutada iga päev ülema kavatsus ning taktikalised ülesanded allüksustele.

Käsk antud, liikusime välja. Alale sisenesime Blackhawki helikopteriga. Oli keskpäev, umbes 36 kraadi sooja. Otsaeest lahmas higi nii, et ma ei näinud midagi. Maskeerimiskreemi ja higi segu läks silma, silmad kipitasid, olukord oli väga kehv.

Meid pandi väljakul maha. Hakkasime topeltnoolepeas liikuma missiooni asimuudi suunas. Jõudsime umbes 20 meetrit metsa sisse. KONTAKT paremalt. Vastane oli 15 m kaugusel, tulistasin, TÕRGE, eemaldasin, TÕRGE. Jooksin kaasvõitleja juurde ja karjusin tulekäsklusi. Hakkasin granaati ette valmistama, ise samal ajal pühkisin higi silmist välja ja proovisin professionaalne välja paista. Mõtlesin, et eriti kohutav olukord. Jaoülem ei kuulnud, et varitsus lähedalt, ning läks tiibmanöövrit sooritama. Minu meeskond pidi aga seetõttu oma tegevuse katkestama. See tehtud, ründasime läbi ja saime kaudtulelöögi kaela.

Minu hinnang sellele konkreetsele olukorrale oli kehv, kuid patrulli lõpus sain instruktorilt positiivse tagasiside. Ta kiitis minu soorituse kõiki samme. Nii minu maastikumudel, teekonnaplaneerimine kui olukorra kirjeldus olid suurepärased. Tuletan siinkohal meelde, et mina ei teinud neist ise ühtegi. Reageerimine vastase tulele oli suurepärane. Asukoha määramine ja navigeerimine ka suurepärased. Viimane oli ainus asi, mille ma päriselt ise tegin. Sealt pärineb ka ütlemine, et Rangeri koolis on meeskond see, kes sinu sellest läbi viib. Üksinda sa ei tee midagi.

Patrulli lõpus küll ei öeldud, kas on GO või NO GO, aga sellise tagasiside peale on kindel, et kõik läks hästi.

GO

05.05.22 kell 09.49. Lõpuharjutus oli läbi, taastumine. Eelmisel õhtul

sain oma hinde teada. RI tegi lühidalt: „You are recommended forward to moutain phase. Strenghts: overlays, planning pharagraph one, react to contact and pinpoint. Weaknesses: interrupting SQD leader, presence and IDF.“ See hinnang on kõik väga subjektiivne, nad peavad välja tooma 3 tugevust ja 3 nõrkust. Muidugi olin üllatunud, sest ma olin ainuke, kes selle patrulli seltskonnast GO sai.

Õnnel on meeletu roll, väga paljud ei saanud edasi. Minu jaost kukkus 4 läbi. Nad got peered, mis tähendab, et nad kõik hinnati välja omade poolt. Mõnel oli lausa topeltnegatiivne hinnang. See tähendab, et kui kukud patrullist läbi ja got peered, siis viiakse sind komisjoni ette, kus otsustatakse, kas sa jätkad koolis või mitte. Kolmas moodus läbi kukkuda on Spots – saad kolm märkust ja jääd etappi kordama. Meie kompaniist langes välja umbes 35%, neist umbes 20 jäid etappi kordama ja 15 visati koolist välja.

Õppetund Darby’st. RI: „Ranger School is a leadership school, but we don’t teach leadership! We validate you, as leaders.“

See tähendab, et siia tulles võiksid sul juhiomadused juba olemas olla. Saad ka ilma hakkama, aga eduvõimalus on väike. Seal olid ka mõned reamehed ja spetsialistid, aga neil oli raskusi. Paljud olid ohvitserid ja NCO-d, enlisted, National Guard. Mina olin kohaliku auastme järgi sergeant first class (SFC) ehk E-7. Paljud ranger instructor’id on samas auastmes või isegi E-6.

Järgmine asi oli DOGEX. See on söögiorgia, kus saad 10 dollari eest 3 hotdogi, ühe joogi ning ühe maiustuse. Ja 20 dollari eest topeltkoguse. Selle kõik pead ära sööma poole tunni jooksul. Juurde võib ka osta. Kõik, mis jääb alles, tuleb aga minema visata. Põhimõtteliselt pole seal vaja midagi ise osta, sest alles jääb meeletu kogus toitu, kommi ja hotdoge. Ma ise sõin nii palju, et pärast oli halb olla.

Pärast seda liikusime oma kraamiga tagasi Camp Rogerisse, kus saime 8tunnise linnaloa. Väravate taga ootas meid Ranger Support Group ehk kogukonna loodud õpilaste toetusgrupp. See koosneb õpilaste vanematest ja vabatahtlikest. Nad olid üles pannud väikse buffee, kus sai Ranger goo’d, pitsat, õuna, jääteed ja muud nänni.

Kõik muidugi tasuta. Meenetekott anti kätte ja seal sees oli kaart kirjaga: „We believe in you Ranger!“ Sõin jälle liiga palju, magu on väike. Tegi selleks päevaks enesetunde kehvaks.

Kell 21.00 saime kasarmusse tagasi. Äratus oli 04.00. Siis bussidesse ja mägedesse. Seal tuleb võtta päev korraga, raskematel hetkedel isegi samm korraga. Äratus, pakid asjad ja püüad olla kasulik. Mida raskem on, seda väiksemaks lähevad eesmärgid. Esiteks proovid seljakoti selga saada, siis teha paar sammu õiges suunas. Kontrollid, kas sul on vett, kas asjad on kinni seotud ja kas sa tead oma jao ülesannet, liikumissuunda ja kaugust. Hoiad ennast korras. See on juba pool võitu, sest juhtkond saab hea hinde. Välimus on tähtis. Sgt Mendoza: „Perception is reality.“