RIIGIKAITSE KUTSEKESKKOOLI LOOMINE LÄTIS

RIIGIKAITSE KUTSEKESKKOOLI LOOMINE LÄTIS

Kolonel Oskars Kalpaksi Riigikaitse Kutsekeskkool kontseptsiooni väljatöötamisel lähtuti asjaolust, et riigikaitse tugevdamine ning Läti relvajõudude arendamine nõuavad kestliku militaarharidussüsteemi loomist, mille sihiks on Läti noorte ettevalmistamine kaadrikaitseväelasteks.

Tekst: kolonelleitnant INTARS KUŠNERS , Kolonel Oskars Kalpaksi Riigikaitse Kutsekeskkooli direktor

Läti Vabariigi kaitseministeeriumi strateegilise nägemuse kohaselt tuli kaitseministeeriumi alluvusse luua kutsekeskharidust pakkuv õppeasutus, mille õppekavas on üldharidusained ühendatud militaarsete põhioskuste ja väärtustega, arendamaks koolitatavaid liidriomadustega noorkadette ausameelseteks, vastutustundlikeks ja füüsiliselt treenitud intellektuaalseteks isiksusteks.

Relvajõudude uue põlvkonna ohvitseride üleskasvatamiseks ja väljaõppeks loodud õppeasutuse kontseptsioon kinnitati Läti Vabariigi ministrite kabineti 5. juuni 2020. aasta määrusega nr 3061

1. Läti kestliku arengu strateegia „Läti 2030“ kohaselt määrab Läti inimkapitali väärtuse primaarse komponendina kooliharidus. Selle edendamiseks tuleb investeerida üldharidusse, kutse- ja kõrgharidusse, samuti avalikkuse üleüldistesse koolitustesse, tagamaks Läti lastele ja noortele tippkvali- teediga üldhariduse ja kutsehariduse kättesaadavus. Militaarsuunitlusega õppekava omandamist võimaldava kutsekeskhariduse õppeasutuse olemasolu, asjakohased muutused haridusprotsessi organiseerimisel, kutsekeskhariduse õppeasutuste süsteemne koostöö õppesisu loomisel ja õpetajate pädevuse parendamisel tagavad füüsiliselt treenitud, täppisainekeskse õppekava omandanud ning eeskujulikult koolitatud noorte väljaõppe, kes asuvad teenima Läti relvajõududes (kaadrikaitseväelastena), aga ka siseministeeriumi allüksustes (sisejulgeolekuteenistujatena). Kutsekeskkooli loomine Läti maapiirkonnas tagab kohapealse sotsiaalvõrgustiku väljakujunemise, ühtaegu vähendab noorte väljarännet Lätist.

2. Läti Vabariigi Seim kinnitas 22.05.2014 Haridusvaldkonna arengukava 2014–20202, mis sätestas, et töökohapõhine õpe (õpipoisiõpe) kutseõppe vormi- na on praegu Euroopa Liidu, sh Läti haridus- ja tööhõivepoliitika prioriteet. Kutseõpet ja tööhõivet käsitletakse lõimitult, ühtse protsessi lahutamatute koostisosadena, rõhutades juba kutseõppe algetappidel (sealhulgas osas, mis puudutab kutsehariduse sisu ja selle omandamise vorme) tööandjate ja sotsiaalsete partnerite kaasamise vajadust.

3. Militaartehnoloogia areng ja Läti kaitseväe moderniseerimine tähendavad ka uue lahingutehnika soetamist. Sellise tehnika kasutamine ettenähtud tehniliste nõuete kohaselt eeldab täppisaineid tundvate kadettide, sõdurite, instruktorite ja ohvitseride olemasolu, kes suudavad rahu- ja sõjaaja ülesandeid täites kasutada moodsat lahingutehnikat, tagades operatsioonilise valmisoleku.

4. Kaitseväeteenistus esitab füüsilisele ettevalmistusele ja vastupidavusele kõrgemaid nõudeid, seepärast tuleb varakult alustada noorte (tulevaste kaitseväelaste) kehaliste võimete arendamisega ning saavutatud taseme hoidmisega kaadrikaitseväelaste teenistuskohustuste täitmiseks, seejuures tuleb ilma tervist kahjustamata arendada üldfüüsilist ettevalmistust ja kõrgendatud füüsilise koormuse taluvust.

5. Kolonel Oskars Kalpaksi riigikaitse kutsekeskkooli kontseptsiooni väljatöötamisel analüüsiti kutsekeskharidust reguleerivaid Läti normatiivakte ja teiste riikide kogemust ning võrreldi ja hinnati erinevaid kutsekeskhariduse õppekavasid.

LÄTI KAITSEVÄGI VAJAB JÄRELKASVU

Kooli kontseptsiooni väljatöötamisel lähtuti asjaolust, et paljudes riikides tegutsevad militaarkallakuga keskkoolid, kus militaarne kutseõpe on ühendatud keskhariduse õppekava omandamisega.

Sellistele haridusasutustele on iseloomulik, et neis:

a) omandatakse keskhariduse riiklik õppekava, et lõpetajad võiksid õpinguid jätkata ükskõik millises kõrgkoolis (kõrgete õpinäitajate saavutamiseks võimaldatakse lisatunde ja individuaalset nõustamist);

b) ollakse allutatud kindlale ajakavale, mis sisaldab füüsilist ettevalmistust;

c) järgitakse militaardistsipliini, õppurid kannavad vormirõivaid;

d) toimub sõjaline algõpe;

e) õppekavas on olulisel kohal juhiomaduste arendamine.

Kooli kontseptsiooni väljatöötamise aegu ei olnud üheski Läti keskharidusasutuses võimalik omandada allastme militaarjuhi (instruktori) õppekava, kuigi üks katse Läti kaitseväele vajaliku personali väljaõppeks on tehtud Kazdanga tehnikumi baasil.

Riigikaitse kutsekeskkool oligi Lätile vajalik seepärast, et praegu on Läti kaitseväel probleeme üksuste mehitamisel eriettevalmistusega militaarspetsialistidega (vt joonist 1), iseäranis on puudu täppisainetundjaid, kes suudaksid kasutada Läti kaitseväe lahingutehnikat (CVRT, RBS-70, haubitsad M109, Spike tankitõrjesüsteemid, õhutõrje- ja radarisüsteemid).

Läti kaitsevägi vajab militaarspetsialiste, kelle ülesandeks on: 1) sõidukite/lahingutehnika juhtimine ja remont; 2) toetus ja varustamine; 3) kaudtulel põhinev tuletoetus (suurtükivägi).

Kaadrikaitseväelaste arv pole juba väga pikka aega saavutanud plaanitud näitajaid. Kolonel Oskars Kalpaksi riigikaitse kutsekeskkooli asutamisega soovitakse noori motiveerida edasi õppima Läti Kaitseväeakadeemias, astuma tegevteenistusse kaitseväkke või Läti maakaitsesse (Zemessardze, Kaitseliidu analoog) sõjaväelise auastmega ametikohale.

Muret tekitas ka tõik, et osa Läti Kaitseväeakadeemiasse sisseastujaid ei ole vastanud seatud nõuetele eelkõige oma füüsiliselt ettevalmistuselt. Läti kaitseväe värbamis- ja valikukeskuse andmete põhjal võib tõdeda tegevteenistust alustavate läti noorte füüsilise ettevalmistuse taseme langust.

Ajavahemikul 2013–2018 märgati, et iga aastaga vähenes väljapaistvate, suurepäraste ja väga heade soorituste osakaal, suurenes aga puudulike soorituste osakaal, mis aastail 2018–2020 iseloomustas peaaegu pooli kandidaatidest. Heade ja piisavate soorituste arv jäi seejuures suhteliselt muutumatuks.

Läti Kaitseväeakadeemia kadetikandidaadid on olnud füüsiliselt paremini ette valmistatud, nendel oli väljapaistvaid, suurepäraseid või väga häid sooritusi tavaliselt rohkem kui kehvi. Siiski võis ka akadeemiasse sisseastujate seas aastail 2013–2018 täheldada suurepäraste soorituste arvu vähenemist ja kehvade suurenemist.

Heaks näiteks noorte kõrgkoolieelsest ettevalmistusest on Riia Tehnikaülikool, mille tulevaste sisseastujate ettevalmistuse parandamiseks asutati 2015. aastal Riia Tehnikaülikooli Inseneriteaduste keskkool. Kolonel Oskars Kalpaksi riigikaitse kutsekeskkooli loomine edendaks samamoodi regiooni arengut ja detsentraliseeritust.

MILITAARSUUNAGA KONKURENTSIVÕIMELINE KESKHARIDUS

Kutsekeskkooli õppekava rõhutab liidriomaduste, kriitilise mõtlemise ja argumenteerimisoskuse arendamist. Läti Kaitseväeakadeemiasse õppima asuvatest Kolonel Oskars Kalpaksi Riigikaitse Kutsekeskkooli lõpetanutest moodustub Läti relvajõudude tulevane ohvitserkond ja see on juba iseenesest argument, mis põhjendab vajadust investeerida nende ettevalmistusse, et ülal loetletud iseloomuomadused Läti kaitseväes edasi areneksid ja juurduksid.

Kavakohane õpe on nende protsesside edendamise ning ohvitseride uue põlvkonna kvaliteedi tagamise põhiinstrument. Seejuures on väga oluline, et vajalikke iseloomuomadusi arendatakse ja juurutatakse just teismeeas, mil noorte iseloom ja väärtussüsteem välja kujunevad ja kinnistuvad.

Läti militaarstruktuurid ja regioon saavad tänu Kalpaksi riigikaitse kutsekeskkoolile:

- täppisainekeskse ettevalmistusega kadette Läti Kaitseväeakadeemiale ja kaadrikaitseväelasi, kes valdavad Läti relvajõududes kasutatavat lahingutehnikat;

- võimaluse anda kiiremini õpet spetsiifilistel militaarerialadel, säästes aega baasoskuste õppelt;

- väga hea füüsilise ettevalmistusega kaadrikaitseväelasi, mis vähendab kaitseväes traumasid ja kutsehaigusi (tallaliigeste vigastused, põlve- ja seljavigastused);

- intellektuaalselt arenenud ja isamaaliselt häälestatud allastme militaarjuhte;

- motiveeritud ja isamaaliselt häälestatud Läti Vabariigi kodanikke;

- töökohti piirkonna elanikele; tuge kohalike traditsioonide hoidmisel ja kultuurikeskkonna arendamisel.

Vastavalt Läti kaitseministeeriumile ja Läti valitsusele esitatud ettepanekule võetakse Kalpaksi riigikaitse kutsekeskkooli vastu 9. klassi lõpetanuid. Militaarstruktuuri organiseerimiseks on ühel aastal optimaalne vastu võtta 50 koolitatavat, klassis on maksimaalselt 25 õppurit.

Sisseastujaile viiakse keskkoolis läbi:

- psühholoogilised testid liidriomaduste ja stressitaluvuse väljaselgitamiseks;

- kehalised katsed (vanusegrupiti);

- arstlik läbivaatus veendumaks, et tervis võimaldab suurema füüsilise koormusega tegevusi.

Kooli direktor võib olla tsiviilisik ainult sel juhul, kui õppekava militaarosa koordineeriv asedirektor on kaadrikaitseväelane (militaarteenistuja). Igal kursusel (50 noorkadetti) on üks kursuse juhataja (OR-6), kokku 4 kursuse juhatajat. Kõikide koolitatavate (noorkadettide) peale kokku on ette nähtud vähemalt 8 jaokomandöri (igale 25 noorkadetiga klassile 1 komandör OR-4/OR-5). Administreeriv, tehniline ja meditsiiniline personal on tsiviilisikud. Lisaks on loodud korrapidaja, valvuri, teismeliste psühholoogi ja sotsiaalpsühholoogi ülesannetega ametikohad.

Õppuritel on võimalik omandada keskhariduse õppekava: insener-tehniliste ainete süvaõpe, inglise keel, juhiomadused, sport, militaarõpe. Neljandal õppeaastal on kavas praktiline lahinguõpe (960 tundi). Kooli lõpetanud saavad allastme militaarjuhi kutse. Riigikaitse kutsekeskkool on Läti kaitseministeeriumi alluvuses ja seda rahastatakse kaitseministeeriumi eelarvest.

Läti kutseharidusseaduse järgi saavutab kutsekeskhariduse õppekava omandaja neljanda kutsetaseme ehk laiaulatuslikud fakti- ja teooriateadmised oma tööalal või õppesuunal, kognitiivsed ja praktilised oskused oma töö- või õppesuunaga seotud konkreetsetele probleemidele lahenduse leidmiseks ning vastutusvõime, et talle antud juhtnööride alusel ise korraldada oma tööd ja õpet situatsioonides, mida saab tavaliselt ette näha, kuid mis võivad muutuda.

Kooli lõpetamist kinnitavad diplom ja kutsetunnistus. Omandatav kutse on allastme militaarjuht. Lõpetajatele on kasvas omistada kaprali auaste.

Riigikaitse kutsekeskkooli lõpetamine ei kohusta saama kaadrikaitseväelaseks.

Kalpaksi riigikaitse kutsekeskkooli lõpetanutele võidakse teha soodustusi Läti Kaitseväeakadeemiasse sisseastumisel (vabastada kadetikandidaatidele ette nähtud eelkursuse läbimisest).

Kui lõpetanu ei soovi edasi õppida Läti Kaitseväeakadeemias, võib ta oma riigikaitseoskuste kasutamiseks kaaluda teisi alternatiive, näiteks teha läbi kõrgkoolitudengitele ette nähtud riigikaitseõpetus (hiljem on võimalik teenida Läti maakaitses leitnandina); astuda tegevteenistusse kaadrikaitseväelasena õigusega olla

nooreminstruktori ametikohal; astuda Zemessardze teenistusse nooreminstruktorina; lasta end arvata Läti Kaitseväe nooreminstruktorite reservkoosseisu kapralina.

Läti Vabariigi kutsekesk- ja ametihariduse standard sätestab õppekava kestuseks neli aastat ja õppekava mahuks 5760 tundi.

Kalpaksi riigikaitse kutsekeskkooli õppekava raames omandatavad õppeained on järgmised:

1) sõjandus – militaarõppe 1. ja 2. astme põhikursused, nooreminstruktori kursus. Lahingurelvade õpe ja lahinglaskmised on ette nähtud 4. õppeaastal, kui kadetid on saanud täisealisteks. Militaarõppe maht on vähemalt 706 tundi ja võimaldab lõpetanutel astuda Läti Kaitseväeakadeemiasse ilma eelkursust läbimata;

2) insener-tehnilised ained – matemaatika ja füüsika;

3) sporditunnid – lisatud on üks sporditund nädalas ehk 28 lisatundi ühe õppeaasta jooksul;

4) inglise keel sõjalise oskuskeelena – lisatud on üks inglise keele tund nädalas ehk 35 lisatundi ühe õppeaasta jooksul;

5) liidriõpe – üks tund kolme nädala jooksul ehk 11 tundi õppeaasta jooksul;

6) praktika – neljandal õppeaastal Läti kaitseväe üksustes 960 tundi.

Koolitatavad on kindlustatud kohaga õpilaskodus ja vormiga, toitlustatakse neli korda päevas.

Distsipliini ja sõjaväerežiimiga harjumiseks elavad koolitatavad õpilaskodus (praegu Kandava tehnikumi õpilaskodu ruumes, mis on antud Kalpaksi riigikaitse kutsekeskkooli käsutusse). Päev algab kell 6.30 hommikuvõimlemisega, järgnevad tunnid, valikainete omandamine, nõustamine. Öörahu on kell 22.30.

Relvaehitusõpet ja laskeharjutusi viiakse riigikaitse kutsekeskkoolis läbi seadustes sätestatu kohaselt. Kaitseministeerium koos spordiasjatundjatega on välja arvutanud kadettide eakohase füüsilise koormuse.

INFRASTRUKTUUR

Läti kaitseministeerium on leidnud kutsekeskkoolile sobiva asukoha Rudbārži mõisas Skrunda kihelkonnas, kus varem paiknes Oskars Kalpaksi põhikool. Mõisahoone kohandatakse õppetööks.

Rudbāržis asus 1919. aasta jaanuari lõpus ja veebruaris kolonel Oskars Kalpaksi pataljon, just siit algas Läti tegelik vabastamine enamlastest. Oskars Kalpaks veenis siin maa- ja linnainimesi, et iseseisev Läti on võimalik, kuid selle eest tuleb võidelda.

Tänu sellisele pärandile on õppeasutuse loomine samasse paika väga tähenduslik ning aitab ajaloosündmustest innustatuna arendada kolonel Kalpaksi üllaid isiksuseomadusi ka Lätimaa noortes.

12 km kaugusel Rudbāržist asub Mežaine lasketiir, mida saab kasutada riigikaitse kutsekeskkooli militaarõppe tagamiseks, tiiru ümberkujundamisse investeerib Läti kaitseministeerium.

Kaitseministeerium lähtus riigikaitse kutsekeskkooli kuluplaani koostamisel Läti Kaitseväe jalaväekooli ja kaitseväe instruktorite kooli õppeprotsessi maksumusest. Noorkadettide maksimaalne arv ehk 200 noorkadetti saavutatakse neljandal õppeaastal, kui on komplekteeritud kõik neli kursust.

VIITED

1 https://likumi.lv/ta/id/315251-par-konceptualozinojumu-par-profesionalas-videjas-izglitibasiestades-izveidi

Läti keelest tõlkinud Hannes Korjus, Valgamaa malev

Kolonel Kalpaksi riigikaitse kutsekeskkooli noorkadetid lahinguväljal tegutsemise õppel

FOTO: KOLONEL OSKARS KALPAKSI RIIGIKAITSE KUTSEKESKKOOL / LÄTI KAITSEMINISTEERIUM