SÕDURIVARUSTUSE HANKIMINE MAAKAITSEVÕIME SUURENDAMISE VÕTMES

SÕDURIVARUSTUSE HANKIMINE MAAKAITSEVÕIME SUURENDAMISE VÕTMES

Viimase aasta julgeolekuarengud meie regioonis on olnud kõike muud kui rahulikud. Varasem Euroopa lääneriikide retoorika vankumatust julgeolekukeskkonnast on kõikuma löödud ja see on ajendanud riike oma kaitsevõimet tõstma ning kaasajastama.

Tekst: ROBERT KÄSPER , Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse sõdurivarustuse ja elutoetuse kategooriajuht

Heaks näiteks on Saksamaa, kes on võtnud vastu otsuse tugevdada lähiaastatel Bundeswehri 100 miljardi euroga. Võib küll küsida, kui palju sellest summast realiseeritakse, aga eks seda näitab aeg. Kehvem ei ole ka Eesti Vabariigi valitsus, kes on eraldanud kaitsevõime tugevdamiseks ligi miljard eurot. Lõviosa lisarahastusest läheb uute võimete loomisele ja olemasolevate täiendamisele. Ilma ei jää ka individuaalvarustuse uuendamine – järgmisteks aastateks on selle tarbeks eraldatud suurusjärgus 50 miljonit eurot.

MIDA ON MEIL UKRAINA KONFLIKTIST ÕPPIDA?

Üks oluline õpikoht Ukraina konfliktist on see, et vastase rünnakusügavus on piiramatu. Kasutatavate kaudtulesüsteemide laskeulatus üle kogu lahinguvälja on sügav ja mastaapne. Kui kontaktmürsud ei kanna eesmärki, asendatakse need õhus lõhkevaga – ikka selleks, et põhjustada võimalikult palju kaotusi. See tõstatab küsimuse, kuidas ennast võimalikult hästi kaitsta.

Esimese vahendina kasutab Ukraina armee hajutatud tegevust. Nende jalaväekompaniid tegutsevad rindel ligikaudu 3kilomeetrisel lõigul. Kui üksuste kontsentratsioon on tihedam, vähendab see oluliselt nende elulembust. Liikumiseks kasutatakse pigem pimedat aega, seda muidugi juhul, kui selleks jagub vahendeid. Pikemaks perioodiks paiknema jäädes esmajärjekorras kaevutakse ning varjestatakse positsioonid õhu- ja võimalusel ka termovaatluse eest.

Olulised on ka individuaalvarustus ja ballistilise kaitse süsteemid. Suure kaudtuleohu tõttu on väga tähtis killukaitse. Suur osa võitlejatest langeb just killuvigastuste tõttu. Põhjusi on mitmeid, aga üks läbiv on kaitsepaneelide puudumine külgedel. On selge, et mida rohkem kaitset, seda suurem võimalus rünnaku korral ellu jääda. Kombineeritakse killu- ja kuulikaitset. Kuulikaitseplaadid kaitsevad ka kildude eest, kuid nende pindala on väike ning eesmärk on kaitsta elutähtsaid organeid keha esi- ja tagapoolel ning külgedel. Killuvest katab suurema osa ülakehast ja annab rohkem kaitset. Varem pigem erioperatsioonide varustusnimekirja kuulnud ballistilise kaitsega lahinguvöö on leidnud oma koha ka konventsionaalsete üksuste ridades. Lahinguvöö annab lisakaitse alakõhu- ja vaagnapiirkonnale. Nimistust ei saa kuidagi välja jätta kiivrit. Teraskiivrid on asendatud tänapäevastega, kiivreid on mitme lõikega, sh high-cut. High-cut kiiver pakub aga vähem kaitset ning konventsionaalsete üksuste konteksti pigem ei sobitu. Probleemiks on kujunenud ka nägemiskaitse kasutamine. See on lahingutegevuses ebamugav, kipub uduseks minema ja piirab seega olukorrateadlikkust. Lahendus puudub, tihti ei kasutata ka kaitseprille.

Üldiselt rääkides kehtib individuaalvarustuse kohta travel-light põhimõte. Ellujäämisvõimaluse suurendamiseks kasutatakse pigem kiireid manöövreid kui enese maskeerimist ja kestvat varjumist. Kaasaskantav varustus peab olema läbi mõeldud ning kaaluma võimalikult vähe. Ukrainas toimub suur osa lahingutegevusest linnastunud aladel, seega ei tohi kandesüsteem ega muu varustus olla manöövritel piiravaks elemendiks. Kogu varustust hoiavad võitlejad kogu aeg pakituna, et vajadusel kiiresti eemalduda. Operatsioonidele võetakse kaasa ainult hädavajalik, ülejäänud jäetakse baasi maha. Konflikti alguses tekkis palju blue-on-blue olukordi. Seda põhjustas omade kehvapoolne identifitseerimine. Selle vähendami- seks kantakse käistel kollaseid või siniseid markeeringuid. Sõdurid peavad seda isegi olulisemaks kui kamuflaažiga vormirõivaid.

INDIVIDUAALVARUSTUSE HANKIMISEST

Eesti on väike riik ja meie hankemahud on maailma mastaabis pigem tagasihoidlikud. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse (RKIK) hankestrateegia üheks talaks on pidev raamlepingute sõlmimine ning seeläbi tarnekindluse tagamine. Sõda Ukrainas on hanketegevust mõneti mõjutanud, aga täna võib öelda, et turg on stabiliseerumas. Käimas on kaks suurt hanget, leidmaks lepingupartnereid ballistiliste kaitsepaneelide ja kiivrite tarnimiseks. Ballistiliste kaitsepaneelide hankemenetlus on veninud esialgu plaanitust pikemaks. Selle põhjusi võib leida protseduurilisest poolest, aga ka sellest, et soovitakse leida kindla tarneahelaga ja kvaliteetset toodangut pakkuvaid ettevõtteid. Kiivrite hankemenetlus algatati 2022. aasta detsembris ning raamlepingupartnereid otsitakse järgnevaks neljaks aastaks.

Mis puudutab muu varustuse hankimist, siis selle tarbeks on sõlmitud pikaajalised lepingud. Näiteks kandesüsteemide tekstiilosa soetamiseks on partnerid olemas ja tarned toimuvad vastavalt tellimusele. Sama saab öelda ka muu individuaalvarustuse kohta. RKIK-il on pikaajalised lepingud nii vormikomplektide kui ka saabaste ja muu hankimiseks. Tarneaega mõjutab täna peaasjalikult see, et Eesti Kaitsevägi kasutab endale omast digilaiku. Toorkangaid imporditakse üldiselt Kaug-Idast ning töödeldakse Euroopa tehastes. Meie mahtude juures on kanga tarneaeg mõõdetav kuudega. See aga ei tähenda, et midagi jääks tegemata, kõik taandub lõpuks planeerimisele.

Kogu hankimist mõjutab nõudluse suurenemine. Kui suureneb nõudlus, pikenevad tarneajad ja tõuseb ka hind. Töötame iga päev selles suunas, et kindlustada soodsate tingimustega pikaajalisi lepinguid ning tagada pidev tarne.

KANDESÜSTEEMID

Uut kandesüsteemi on Kaitseväes arendatud juba mõnda aega ning käesoleval aastal jõuavad esimesed uued elemendid ka teenistusse. Maakaitse suurendamise raames hangitakse sama varustust ka Kaitseliidule. Kaitseliidus on seni kasutuses jalaväerakmed ning killuvest M14. Uued kandesüsteemid muudavad sõduri elu mugavaks, sest neisse on koondatud rohkem kaitset, ergonoomikat ja kasutusmugavust.

Kandesüsteem koosneb kolmest osast: killuvest, plaadikandja ja vöö. Killuvesti ülesanne on peatada erineva lahingumoona lõhkemisel tekkivaid kiiresti liikuvaid osiseid. Killuvesti kaitsetase on võrreldav kiivrite omaga. Lisaks kildudele peatavad need ka mõne kaliibriga käsitulirelvade moona ja leevendavad rikošeteerunud kuulide mõju. Uue killuvesti parameetrid võimaldavad kanda seda ka riiete all. Tihti võrreldakse omavahel killu- ja kuulivesti kaitsevõimet. Mõlemad on äärmiselt olulised ja kumbagi ei saa alahinnata. Killuvest annab sõdurile pindalalt suurema kaitse kui kuuliplaadid, kuid kaitsetase on erinev.

Kuulikaitse tagamiseks on kandesüsteemis plaadikandja, millesse saab paigutada erineva kaitseastmega kuuliplaate. Ka kuulikaitse on väga oluline, seega peavad kasutatavad kuuliplaadid peatama lahingumoona, mida meie tõenäoline vastane peamiselt kasutab. Kuuliplaadid on mõõtmetelt väiksemad, katavad rindkere esi- ning tagaosa ja ka külgi. Kehapind, mida kuuliplaat ei kaitse, on kaetud killuvestiga ning kombinatsioonis saavutatakse väga hea kaitsevõime erinevate ohtude vastu.

Uue kandesüsteemi kolmas osa on ballistilise kaitsega vöö. Vöö sees on paneel, mille kaitsevõime on võrreldav killuvesti ja kiivri omaga. Vöö pakub kaitset ka vaagna- ja alakõhupiirkonnale – seda varasemad varustuselemendid teinud ei ole.

Kandesüsteem peab moodustama terviku ning võimaldama ka muud kui kaitset. Plaadikandjale ja ballistilisele vööle on võimalik kinnitada erinevaid taskuid. Plaadikandja esiosa on arendatud selliselt, et salvetaskuid on vajadusel võimalik kiiresti vahetada. Lisaks teistele tavapäraselt kasutatavatele taskutele on plaadikandja seljaosal 24

tunni varustuse tasku. Sinna saab paigutada näiteks veekoti, vajaliku toidu- ja laskemoona ning muu, mida võib ööpäeva jooksul tarvis minna. Vajadusel saab selle tasku plaadikandja küljest eemaldada ja kasutada seljakotina.

MUU VARUSTUS

Sõduri individuaalvarustuse tabelisse ei kuulu ainult kandesüsteem ja kaitsevahendid, vaid ka kõik muu elutegevuseks vajalik. Maakaitsestruktuurile hangitakse praegu kasutuses olevad välivormi elemendid. Nendes seni suuri muudatusi ei ole, kuid uue vormi arendamine on käimas ja lähitulevikus saame seda kaitseväelaste seljas näha. Teiste hangitavate vormielementide hulka kuuluvad fliisjakid, soe aluspesu, vihmaülikond ja taktikalised kindad. Saapaid hangime Eesti saapatootjalt Samelin, kelle saapad on pikkade aastate jooksul tõestanud oma kasutusmugavust ja kvaliteeti.

Sõdur peab hakkama saama igas keskkonnas ja eri tingimustes ning selleks hangitakse ka väliteenistusvarustust. Selle hulka kuuluvad söögiriistad, vahendid toidu valmistamiseks, magamisvarustus jms. Nimekirjast ei puudu ka gaasimask ja meditsiinikomplekt.

UUED ARENGUD

2022. aastal hakkas RKIK koostöös Kaitseväe ja Tallinna Tehnikakõrgkooliga välja arendama uut tavavälivormi. Arendamise käigus pööratakse tähelepanu praeguse välivormi kitsaskohtadele, mis on seotud materjali, lõike ja funktsionaalsusega.

Praeguse vormi kangas on puuvillase ja polüestri segu. Uue kanga arendamisel minnakse paljude teiste riikidega sama teed – kasutusele võetakse polüamiidist ripstopkangas. Sellise kanga hõõrdekindlus on senisest neli korda parem. Samuti vähendatakse kanga grammkaalu, mis muudab vormi kergemaks ja kiiremini kuivavaks. Lõike parendamisel peetakse silmas ergonoomikat ja kasutusmugavust. Näiteks kui praegused vormipüksid takistuste ületamisel tihtipeale rebenevad, siis uue vormi juures on see probleem lahendatud. Vormil on ka taskud küünarnuki- ja põlvekaitsmete paigaldamiseks.

EESTI SÕDUR ON HÄSTI VARUSTATUD

Eesti sõdurile hangitav varustus on tänapäevane, tagab väga hea lahingulise kaitse ning võimaldab hakkama saada rasketes oludes.

Ukraina konflikt on meie tänast maailmapilti oluliselt muutnud. Vaba Eesti ei ole kunagi elanud illusioonis, et meie naaber on rahulik ega tegutse kõige rängemal viisil. Sõda on lükanud tegutsema Euroopa lääneriigid ning tegevusetult ei istu ka meie. Lisarahastuste abiga tugevdame oma riigi kaitsevõimet. Meil on sõjast Ukrainas palju õppida, et vältida olukordi, kus meil puudub piisav varustus ning kaitsevõime. Seisame selle eest, et kaitseväelastel oleks olemas kõik vajalik ning et oleksime alati valmis oma riiki kaitsma. Kokkuvõtvalt võib öelda, et Eesti sõdur on hästi varustatud ja varustuse parendamiseks käib iga päev vilgas töö.