OI, PIAT

OI, PIAT

Tank on tänapäeva jalaväelasele umbes sama, mis mammut kiviaja kütile – mingil hetkel pead sa sellele monstrumile vastu hakkama. Aga kuidas? Mammutitõrjevahenditele me selles artiklis ei keskendu, küll aga vaatame tankitõrjerelvi, täpsemalt brittide PIATi.

Tekst: RAIVO TAMMUS , vabatahtlik autor

Varased jalaväe tankitõrjerelvad jagunesid üldiselt kolme kategooriasse. Esiteks miinid, mis asetati vaenlase teele, et kahjustada tanki roomikuid, muuta sõidukid liikumatuks või hävitada täielikult. Teiseks erinevad viskerelvad käsigranaatidest kuni Molotovi kokteilideni – viimased võivad olla lihtsalt bensiiniga täidetud veinipudelid, kus tahina on kasutatud rasvast kaltsu. Kolmandaks suurekaliibrilised vintpüssid, mille laskekiirus ulatus 10 lasuni minutis.

Kõigil neil relvadel olid oma varjuküljed. Miine tuli ennetavalt kuhugi maha panna ja võimalusel maskeerida. See võttis aega ja neid ei saanud kasutada otserünnakul. Viskerelvade laskeulatus oli 30 meetrit või vähem, Andrus Värniku ja Magnus Kirdi mõõtu meeste käes vahest ka üle 50 m. Suurekaliibrilise vintpüssiga oli vaja palju õnne, et soomuse läbistamisel kellelegi pihta saada.

Kui mineerimine kõrvale jätta, siis oli Briti armeel Teise maailmasõja alguses jalaväe jaoks kaks peamist tankitõrjerelva, millega lahinguolukorras operatiivselt reageerida: tankitõrje vintpüss Boys (14 mm kaliibriga) ja tankitõrjegranaat AT nr 68. Kuid kumbki neist ei olnud tankitõrjerelvana eriti tõhus. Tankitõrjegranaat nr 68 oli mõeldud tulistamiseks jalaväelase vintpüssi koonule paigaldatud heiteseadmest. See tähendas, et granaat oli märkimisväärse kahju tekitamiseks liiga kerge, mistõttu kasutati seda lahingutegevuses harva.

Boys oli tankitõrje rollis samuti ebaadekvaatne. Kaliiber 14 mm ütleb igale militaarsõbrale ära, et sellega pea ees tankilahingusse ei tõtta. 1940. aastaks said kõik aru, et Boys oli efektiivne vaid lühikestel laskekaugustel soomusautode ja kergetankide vastu.

Tõsisemalt soomustatud Panzer III (23 t) ja Panzer IV (25 t) meeskonnad pühkisid 14 mm „tankisurma“ paugu järel enamasti tolmu soomuselt maha ja jätkasid oma rünnakut. Näiteks novembris 1941 Põhja-Aafrika kampaaniasse kuulunud operatsiooni Crusader ajal ei suutnud Briti kaheksanda armee staabiohvitserid leida ühtegi juhtumit, kus Boys oleks Saksa tanki rivist välja löönud. Rommel kasutas seal enamasti tanke Panzer III ja Panzer IV. Tankide vastu oli seega vaja midagi paremat!

NAGU NERF

Areenile saabus PIAT (Projector, Infantry, Anti-Tank), mis oli loodud selleks, et jalaväelased saaksid võimaluse ka tanke suure pauguga rivist välja lüüa. Erinevalt oma Ameerika kolleegist, rakettmootoriga Bazookast, kasutas PIAT 90kilost (200naelast) vedru, mis keerati üles relval seistes ja vedru kahe käega tagasi tõmmates.

Vedru tuli lahinguolukorras vinnastada enamasti ühe korra, sest pärast esimest lasku vinnastas löögijõud vedru iseenesest. Tulemuseks oli õlaltlastav 15kilone relv, mis suutis väidetavalt 300 m pealt läbistada 7 cm terassoomust. Võrdluseks võib tuua, et Panzer III kõige õhem soomus oli varasematel mudelitel 1,5 cm ja hilisematel 5 cm ning Panzer IV esisoomus 8 cm (torni ülaosas küll ainult 1 cm).

PIATi päritolu võib ulatuda 1888. aastasse, mil Ameerika insener Charles Edward Munroe avastas, et lõhkeaine tekitaks palju rohkem kahju, kui selles oleks sihtmärgi poole suunatud süvend. Seda nähtust tuntakse Munroe efektina. Saksa teadlane Egon Neumann leidis, et süvendi vooderdamine metalliga suurendas kahjustusi veelgi.

PIAT tappiski tanke, kasutades nn vormitud õõneslaenguga lõhkepead. Need on lõhkepead, mida tänapäeval tuntakse suurte plahvatusohtlike tankivastaste (HEAT) laengutena. Laeng suunab plahvatusest saadava energia väikesele alale, mis on suunatud tanki soomuse poole. Erinevalt noolemängulaadsetest soomust läbistavatest padrunitest töötavad õõneslaenguga lõhkepead hästi mürsu kiirusest sõltumata.

See oli PIATi juures väga hea, sest selle lõhkepea lendas aeglasemalt kui värvikuulid, mida kasutatakse paintball’i lahingutes. Nooremale generatsioonile võib PIATi tööpõhimõtte lahti seletada nii, et tegu oli hiiglasliku NERFi relvaga, mis vahtplastist kuulide asemel lennutas päris ehtsat lõhkepead.

Kui efektiivne PIAT tegelikult oli? Väidetav 300 m kauguselt tanki mahavõtmine oli ikkagi pigem väga suur juhus ja ajaloost sellist seika ei leia või pole seda kirja pandud. Sellise maa pealt lasti pigem mõnda kindlustatud positsiooni, nt laskepesa mõnes hoones.

On ju internetis videoid, kus ka RPGd kasutatakse parema puudumisel kaartule andmiseks. PIAT suutis otsesihtimisega lasta vähem kui 100 m, reeglina tuli hiilida isegi 40–50 m peale, et sellega tankile tabav pauk kirja panna. See tähendas väga oskuslikku ja julget tegutsemist või siis kaevikus sihtmärgi lähenemise ootamist seni, kuni tanki tekitatud värinast hakkas silma ja suhu mulda pudenema.

KOGENUD FILMINÄITLEJA

PIATil oli teiste oma aja jalaväe tankitõrjerelvade ees siiski mitmeid eeliseid, muidu poleks seda toodetud lausa 115 000 tükki. Sel oli varasemate jalaväe tankitõrjerelvadega võrreldes oluliselt suurendatud soomusest läbitungimisjõudu. See oli vaikne ning plahvatusgaasideta, mis võinuks paljastada kasutaja asukoha või kogemata vigastada ümbritsevaid sõbralikke sõdureid. See oli ehituselt lihtne. Kuid seadmel oli ka mõningaid miinuseid. See andis võimsa tagasilöögi vastu õlga. Selle esialgne vinnastamine nõudis palju jõudu ja alguses esines probleeme laskemoona töökindlusega.

Esmakordselt kasutati PIATi Tuneesia kampaania ajal 1943. aastal ning relv jäi Briti ja teiste Rahvaste Ühenduse jõudude kasutusse kuni 1950. aastate alguseni.

PIATe tarnisid või hankisid mitmed riigid ja organisatsioonid, sealhulgas Nõukogude Liit (lendliisi kaudu), Prantsuse vastupanuliikumine, Poola vastupanuliikumine ja Iisraeli Hagana. Viimane kasutas PIATe 1948. aasta Araabia-Iisraeli sõja ajal. Kuus Briti ja teiste Rahvaste Ühenduse relvajõudude liiget said PIATi lahingus kasutamise eest Victoria risti.

Kui on isu näha selle huvitava relva võimeid, siis lisaks entusiastide videotele Youtube’is on see käinud näitlemas ka kinolinal. Kuulsamatest filmidest võib välja tuua „The Longest Day“, „Paper Tiger“, „A Bridge Too Far“, „Never Say Never Again“ ja tõelise pärlina „Pianist“. IMDBs on „Pianisti“ skoor koguni 8,5, see on võitnud kolm Oscarit ning ka PIATil oli selles mängida oma väike roll.

ALLIKAD:

• https://www.popularmechanics.com/military/ weapons/a13943160/piat-spring-tank-killerworld-war-ii/?fbclid=IwAR01s5rQ5kvjv8c8vG tl_poJDG69agTnjwoMZ9-pAJ5D01SK_oHj63AG6UE

• https://en.wikipedia.org/wiki/PIAT

• https://www.youtube.com/watch?v=VyZ9rBtfrJA&ab_ channel=JohnnyJohnson