NEED NEETUD SUUSAD...

NEED NEETUD SUUSAD...

Rääkides sõdimisest talvetingimustes, ei tohi mööda vaadata suusatamisest, mis annab meile suure eelise: oleme kiiremad kui jalgsi, suudame läbida pikemaid vahemaid ning, mis põhiline, loome endale võimaluse rünnata vastast seal, kus ta ei oska meid oodata.

Tekst: HANNES AUS , vabatahtlik autor

Sõjalistel eesmärkidel suusatamises pole muidugi midagi uut. Näiteks mängisid suusaüksused võtmerolli Soome sõjategevuse edus Nõukogude Liidu vastu Talvesõja ajal 1939. aastal.

Metsast, ilma teedeta maapiirkonda kasutasid Soome suusaüksused suure eduga edasiliikuvate mehhaniseeritud Nõukogude vägede vastu. Suomussalmi lahingus hävitasid kolm Soome rügementi (11 000 meest) kaks Nõukogude mehhaniseeritud diviisi (45 000 meest). Samuti kasutati suusaüksusi reididel vastase tagalasse ja kaugluures.

KUIDAS VALIDA SUUSKI?

Sõjaväesuusk on mõeldud klassikastiilis sõitmiseks. Erinevad suusad on jalaväe- ja mäestikuüksustele, samuti soomusüksustele, kelle suusad on lühemad ja natuke laiemad ega ole mõeldud pikkade vahemaade läbimiseks. Lühikeste suuskadega on hea manööverdada võsas ja raskel maastikul, kuid need ei sobi masina taga transportimiseks.

Väga tähtsad on suuskadel klambrid. Meil on kasutusel trossi ja rihmadega suusaklambrid, mis on mõeldud kasutamiseks saabaste või kummikutega. Aga mitte overboots’iga, mille võime oma teadmatusest ära rikkuda.

Suusa tüüp valitud või ette määratud, tuleks võimaluse korral valida ka õige pikkusega suusad. See määratakse keha pikkuse ja kaalu alusel. Allolev tabel on mõeldud abivahendina ja seda ei tohiks järgida piinliku saksa täpsusega.

Üldiselt on aga nii, et ebatasasel maastikul suusatamiseks on vaja lühemaid suuski kui avatud maastikul. Samuti on algajatel lühikeste suuskadega sageli lihtsam opereerida. Kui inimene on keskmisest kergem, peaks kasutama lühemaid suuski ja vastupidi. Kui teil on sageli suur koormus (kelk), peaks suusk jällegi olema veidi pikem.

AGA KEPPE JA RIIDEID?

Suusakeppide valik kipub alati olema paras peavalu. Need on kas liiga pikad või liiga lühikesed ja tavaliselt peame leppima sellega, mis parasjagu saada on.

Ent kui on võimalik valida, siis peaksime valima suusakepid vastavalt enda pikkusele. Selleks on lihtne valem: teie pikkus x  0,85 ja saamegi suusakepi pikkuse, mis peaks olema optimaalne.

Kui suusakepid on lühemad, siis õlapiirkonna lihased ei tööta ja vale pikkusega suusakeppide kasutamine toob kaasa ainult ebamugavust. Kogenematu suusataja ei pruugi arugi saada, et midagi on valesti ja ülakeha lihased hakkavad väsima. Tavaliselt kipume selle panema varustuse arvele, mis on raske ja ebamugav, eriti kui sõidame täisvarustuses.

Lisaks pikkusele tuleb keppide juures vaadata, et lumme vajumist takistavad rõngad oleksid terved ja korralikud.

Suusatades peame kandma võimalikult kerget riietust, et ennast mitte väsitada. Ei ole vaja sõita täis talvevormis, nii kulutate asjatult energiat ja riided saavad kiirelt märjaks.

Olulised on soe pesu, maskeerimisülikond, kerge müts, torusall ning kindad. Sellest piisab. Ja kui ei piisa, siis saab järgmine kord kihte lisada.

KUIDAS SUUSKI HOOLDADA?

Suusad on meie liikumisvahend, mistõttu peame nende eest hoolitsema nagu oma isikliku ja jao varustuse eest. Tuleb jälgida, ega suusk ei ole kuskilt murdunud, ning kontrollida, ega suusapõhi ole rikutud. Eriti tasub tähelepanu pöörata suusa tagumise osa plastikule – kas see on terve või oleme suutnud kohapeal ümberpööramiste või suuskade püsti panekuga seda kahjustada.

Ent ka kõige paremas seisukorras suusk on kasutu, kui see ei libise või libiseb valesti. Sestap tuleb suuski määrida. Kõige tulemuslikum on seda teha siseruumides, kus temperatuur on eeldatavalt soojem kui väljas. Metsas peame kasutama suusapõhja soojendamiseks kas priimust või lõket. Kui tegemist on täispuusuusaga, nn Rootsi suusaga, peame suusad eelnevalt tõrvama, et puidu sisse ei pääseks niiskust.

AGA MÄÄRIDA?

Esimene operatsioon on lihtne – et pidamismääre püsiks paremini all, karestame eelnevalt ära pidamisala (tavaliselt ala, kus on suusaklamber ja millele toetume kogu raskusega). Mina kasutan selleks 100 mm liivapaberit. Teisisõnu – karestamise käigus põhimõtteliselt rikutakse suusapõhi ära, samas jääb määre paremini püsima.

Seejärel paneme suusale alla krundi. Krunt pannakse alati alla soojalt. Kui võitleja tahab seda ise teha, läheb tal vaja triikrauda. Kui oled ühe triikrauaga juba pannud pidamismääret, siis libisemismäärde jaoks ei ole tark seda enam kasutada. Seejärel hõõrutakse pidamismääre sünteetilise korgiga laiali.

Kui aega on, siis oleks hea panna krundile nn vahekiht. Mida see annab? Pidamismääre kestab kauem. Samas – eks see määrimine võtab jällegi aega. Seda kihti võiks panna kaks korda.

MILLINE ON ILM?

Eelkirjeldatu oli suusa määrimise eeltöö, misjärel tuleb panna pidamismääre konkreetse ilma jaoks. Krunt ja vahekiht temperatuurist väga ei sõltu, kuigi, jah, pluss- ja külmakraadidega tuleb ka nendes kihtides kasutada erinevaid määrdeid. Vahekihiks võetakse tavaliselt natuke soojema ilma määre, näiteks mina kasutan -1 kuni -7 ilma määret.

Kui sa ei tea, millisel päeval (millise ilmaga) sa sõitma lähed, võid panna krundi ja vahekihi suusale alla ning pidamismäärde lisada siis, kui juba tead, millist ilma on oodata. Ette määrimine on suure riskiga.

Pidamismääre on ilma suhtes kapriisne. Näiteks kui ma määrin oma suusad -5 kraadi jaoks ja homme on -2 kraadi, siis tänane määre homme enam ei tööta. Seega tuleb kogu töö uuesti teha – suusk puhtaks ja määre uuesti peale.

Libisemismääretega on lihtsam, seal on temperatuurivahemikud suuremad.

JA SUVEL?

Tihti unustatakse, mida tuleks teha suuskadega siis, kui hooaeg läbi. Nimelt tuleks hooaja lõpus suuski kindlasti määrida – määre jäetakse suusale suveks alla. See on väike liigutus, aga ülioluline selleks, et suusk suve üle elaks. Täpsemalt on see vajalik selleks, et suusk ei koguks tolmu. Määre hoiab põhja ja pikendab suusa eluiga.

Pealegi, kui hoida suusapõhi suvel kuivana, võtab talvel esimene määrimine 3–4 korda rohkem tööd, et saada suusk korralikult libisema.

See öeldud, lisan, et pidamisala võib jätta määrimata – nagu mainitud, mida karedam see on, seda paremini hoiab pidamismääret kinni.

Aga lõppkokkuvõttes – „Jõud taga,“ ütles karu, kui suvel suusatas.