5 minute read

HRT - VÄLJAKUTSE, MIS VÄÄRIB KORDAMIST

HRT - VÄLJAKUTSE, MIS VÄÄRIB KORDAMIST

Alustame sellest, mis on HRT. Kui kasutada netiotsingut, võib saada koleda ehmatuse osaliseks – justkui oleks tegemist holistilise regressioonteraapiaga! No ei. Tegelikult on HRT Naiskodukaitse Harju, Rapla ja Tallinna ringkondade ühine iga-aastane side ja staabi erialagrupi õppus. Vahel on seal keskmes side-, vahel staabiteemad. Korraldamine roteerub kolme ringkonna vahel.

Tekst: KATRIN VÄLJATAGA , Naiskodukaitse Tallinna ringkonna esinaine

Kuigi – seekord lausa kahe ööbimisega ettevõtmise kestel võisid mõnele osalejale mingil hetkel tõesti kangastuda karmid esivanemad või armas lapsepõlv ja nii mõnelegi algajale staabi- või sidehuvilisele võis õppus kujuneda ka elumuutvaks kogemuseks. Naiskodukaitse Tallinna ringkonna side ja staabi erialagrupp Maike Heido ja Triin Ahveldti juhatuse all korraldas meile paraja mürgli. Just nimelt paraja – ei liiga suure ega liiga väikse.

Alustame algusest. Kogunesime reede õhtul Plangu 4 konteinerklassi Tallinnas. Umbes 16 osalejat, kellest osad kehastusid vahepeal ka instruktoriteks, ja umbes viis „täisinstruktorit“. Tegime tutvustusringi, kus rääkisime ka sellest, miks me üldse Naiskodukaitses oleme ja mida algavalt õppuselt ootame.

Selgus, et naised tahavad anda panuse riigi ja oma pere kaitsmisse ning tunnevad Naiskodukaitses rõõmu eneseületamisest, uue õppimisest ja pingevabast suhtlusest. Maike jooksis aga õue vahet ja tõi meile aina uusi grillvorste. Minus tekitab selline lahkus Kaitseliidu-Naiskodukaitse puhul alati umbusku – varasemad kogemused näitavad, et tavaliselt järgneb siis suurem madin. Meelde tuli Hansu-Grete muinasjutt. Mul oli õigus.

ÜLESANDEID JAGUB

Ööbisime esimese öö õppeklassis magamiskottides. Hommikul saime harjutada katelokiga söögitegemist ja nosida kuivtoidupakkidest head-paremat. Seejärel algas esimene õppepäev. Saime püstitada raadioside jaoks masti (see oli päris kõrge!) ja selle ka alla võtta. Õppetund: kõik läheb hästi, kui sul on joonistega kasutusjuhend.

Õppisime käivitama generaatoreid. Saime teada, kui oluline on enne kriitilist momenti kindlaks teha, kuidas su generaator töötab, ja seda vahepeal testida. Meile räägiti ka sellest, kuhu ja kuidas generaatorid staabi suhtes paigaldada, et nad võimalikult vähe reedaksid. Satelliitantenni ja selle kasutamist saime samuti proovida. Kasulik täiendav sidepidamisvahend!

Kõige praktilisem tegevus teisel päeval oli aga muidugi traadi tõmbamine. Vastavalt käsule ja objektide paiknemisele sai side loodud nii traadiga kui ka optilise kaabliga. Vahetasime seejuures rolle, et saada maitse suhu nii rulli kandjana kui liini paigaldajana. Ühes rollis on vaja jõudu ja vastupidavust, teises head silma.

Vahepeal olime tutvunud ka sideautode ja nende sisustusega ning tänu Naiskodukaitse Tallinna ringkonna suurepärastele toitlustajatele ka natuke söönud. Jutud, mida söögi kõrvale rääkisime, käisid ikka side ja staabi teemade ümber.

Selleks ajaks oli meist juba moodustatud kaks jagu. Püstitasime ööbimiseks jaotelgid. Saime kätte käsu ja raadiojaamad ning juba käiski omavaheline raadiosuhtlus. Eesmärk oli lahinguolukorras saada tööle juhtimispunktid ja luua nende vahele side erinevate sidevahenditega, harjutades samal ajal oma üksuse tegevuse korraldamist ja sideprotseduure.

POLE NII LIHTNE, KUI KÕLAB

Kusagil südaöö kandis said meil kõik JUPUd tööle ja mõlemad jaod said paika ka oma graafikud. Nüüd võib tagasi tulla lühendi HRT juurde – järgnev öö ja varahommik võisid tõesti tekitada vajaduse väikese teraapia järele!

Esiteks oli meil vaja mehitada ühe jaoga kaks punkti (järgmisel päeval muutus see korraks lausa kolmeks punktiks). Teiseks, juhtimispunktis tuli side sisse ja läks välja erinevaid kanaleid pidi, sageli korraga. Samal ajal oli vaja pidada korrektselt ka sidepäevikut, kuhu kanti kogu edasitagasi liigutatud info. See ei ole nii lihtne, kui kõlab. Eriti kui vahepeal tulevad sisse kodeeritud sõnumid ja liinile ilmub mõni uus üksus, keda tuleb autentida.

See kõik oli põnev, aga ka pingeline. Ei taha ju ennast ega teisi alt vedada. Kõik JUPUs andsid oma parima –kodeerisid-dekodeerisid, võtsid vastu ja edastasid. Siis ajas järgmine vahetus ennast lõdisedes magamiskottidest välja, et eelmised magama lasta. Nii öö otsa.

SA EI OLE ÜKSI!

Meie võisime hommiku saabudes tunda rõõmu teadmisest, et täna saab see läbi (teadmata kellaajal, aga ikkagi!). Tõelises olukorras seda luksust ei ole. Pead olema valmis töötama niimoodi päevi, nädalaid, kuid … Aga sa ei ole üksi! Sul on kaaslased, kellega te üksteisele puhkust ja nõu annate.

Side- ja staabitööd õppides on pidevast praktilisest harjutamisest suur abi. Iga oskus võiks olla käe sees. Just selle pärast on HRT nii hea õppus. See ei ole nii pingeline kui n-ö pärisõppus, vaid jätab rohkem ruumi eksimisele ja proovimisele.

Näiteks kui on antud selge käsk, et üksinda ei liiguta, siis on väga hea saada karistus üksinda ringijõlkumise eest just HRT-l. Meie jagu sai nii endale vangi. Kõigil oli lõbus. Veel lõbusamaks läks, kui vangile saadeti järele jaokaaslane, kes tuli kohale samuti üksi. Paari minutiga oli meil kaks vangi. Tõsine õppetund – käskusid tuleb kuulata, need tuleb läbi mõelda ja ellu rakendada. Muidu jääb mõni oluline roll tühjaks ja info ei liigu. Mis on side ja staabi peamine eesmärk? OLUKORRATEADLIKKUS.

Kolmanda päeva keskpäeval avastas meid vastane, pidime kibekiiresti asjad kokku pakkima. Meie tiguaeglus näitas, et me päris tõsiselt ikkagi ei suutnud õppuse olukorda sisse elada. Mida see tähendab, kui ME OLEME AVASTATUD? Seda, et hetke pärast lendab siia miin. Õppus ongi selleks, et me hakkaksime neid harjumatuid asju mõistma. Hea, kui need olukorrad on proovitud läbi õppusel. Meie eesmärk on näidata vastasele, et me teame, me oskame, me tahame. Kaitsta kodu!

This article is from: