3 minute read
ÜHTEKUULUVUSTUNNE ON RIIGIKAITSE ALUSTALA
ÜHTEKUULUVUSTUNNE ON RIIGIKAITSE ALUSTALA
2023. aasta sügisel korraldasid Kaitsevägi ja Kaitseliit suurõppuse Ussisõnad, mille käigus anti täiendväljaõpe ligi kümnele tuhandele maakaitsestruktuuri määratud reservväelasele. Aga kas sellega asi ka piirdus? Lühike vastus on: ei!
Tekst: SIRLI PEDASSAAR-ANNAST
Õppuse raames korraldasid kõik Kaitseliidu maakaitseringkonnad väljaõppe oma üksustele. Tegemist oli Eesti ajaloo suurima reservväelaste väljaõpetamisele keskenduva õppekogunemisega. Kuid õppuse eesmärk oli anda reservväelastele täiendavat õppust ka edaspidi. Pärnumaa ja Saaremaa ussisõdalased kogunesidki taas selle aasta hilissügisesel nädalavahetusel. Õppuste põhieesmärgid olid samad, kuid teostus mõnevõrra teistsugune.
ÕPPUS PÄRNUMAAL
Oktoobri viimasel nädalavahetusel Pärnumaal Kikeperas toimunud õppuse viis läbi Lääne maakaitseringkonna veebel Ramil Sadikov. Osales 20 rühmajuhi ametis olnud reservväelast. Kokku kutsuti nad eesmärgiga tuletada meelde kaitseväelase baasteadmisi. Tublid mehed ei pidanud paljuks loovutada oma nädalavahetusest tükki riigikaitse hüvanguks.
Ussisõdalaste taust oli üpris erinev. Suurem osa osalenuid oli läbinud ajateenistuse üheksakümnendate keskpaigast sajandivahetuseni, kuid oli ka erandeid. Õppuse vanim ussisõdalane mainis, et tema ajateenistus algas 1992. aastal Lenini sünniaastapäeval (22. aprillil) ja lõppes 1993. aasta võidupühal (9. mail). Õppustele kutsumist peeti vajalikuks, sest nii mõnigi tundis pärast reservi arvamist end sõjaväele kadununa.
Pärnumaa ussisõdalaste päev oli jagatud kolmeks: relvaõpe, sõdurimeditsiin ja orienteerumise baasteadmised (kaart + kompass). Kõrvaltvaatajana võib nentida, et ajateenistuses omandatud relvaoskused ei olnud kaduma läinud. Relvadest olid harjutamiseks valmis pandud automaat R-20 Rahe, Rootsi püstolkuulipilduja Carl Gustaf M/45 ja kergekuulipilduja Negev NG7.
Relvaõppele lisaks räägiti väga eluliselt sõjameditsiinist. Kõigile tehti puust ja punaseks, kui oluline on lahingutegevuses žgutt, kui seda õigesti kasutada. Hellade kätega žgutti ei paigalda ja verejooksu ei peata ning kui verejooksu ei peata, siis ellu ei jää.
Päeva lõpetasid M-14 ja M-21 laengute demolõhkamised. Lõhkamistega tutvustati kohalolnutele plahvatuse mõju suurust ja asukohavaliku olulisust.
ÕPPUS SAAREMAAL
Saaremaal toimus ussisõdalastele korraldatud üritus novembri alguses.
Kaitseliidu Saaremaa maleva staabiülema kapten Kristjan Kauba sõnul oli tegemist pigem relvastuse, vahendite ja laengute demonstratsiooniga. Üritusele kutsuti maakaitse reservüksuste võtmeisikuid: jaoülemad, rühmaülemad ja rühmavanemad. Lisaks neile osales väike delegatsioon Prantsuse kergejalaväekompaniist ja kohalike Kaitseliidu üksuste esindus. Nädalavahetus sisustati demolõhkamiste, laskeharjutuste ja loenguga maakaitse olemusest. Prantslased tutvustasid oma relvajõude ja struktuuri, kompanii päritolu ja tugevusi.
Demolõhkamistel näidati osalejatele, mida suudavad suundlaengud jalaväe, tehnika ja soomuse vastu. Lõhati M-13, M-14 ja M-21 laengud. Sihtmärkideks olid jalaväesihtmärgid ja vanarauaplatsilt kohale toodud mikrobuss. Lõhkeharjutusel said nii kaitseliitlased, reservväelased kui ka prantslased kogemuse, milline on vahendite efekt, mis tunne on lõhkeaine plahvatuse ajal, kui oled lõhkaja positsioonil jne.
Demolaskmistel käsitleti kõikvõimalikke relvi, mida maleval pakkuda oli. Automaadid, vintpüssid, püstolid ja kuulipildujad. Prantsuse delegatsioon tutvustas oma varustust ja relvastust ning reservistid said nende relvi proovida. Menukaks osutus Prantsuse kerge miinipilduja, mille harjutusmoona said reservistid lasta. Selle relvasüsteemi lihtsus, kuid samas efektiivsus oli muljetavaldav.
Pime aeg sisustati loengutega Kaitseliidu ja maakaitsereservi omavahelistest seostest ja sellest, milliseid ülesandeid koos lahendatakse. Prantslased esitlesid slaididel oma armee ja rügemendi eripära, relvastust ja rasketehnikat ning andsid tugeva sõnumi, et eestlased ei ole kriitilisel hetkel üksi. NATO on siin kohal, et ühtsena vaenlase vastu seista.
