5 minute read
TALLINNA MALEVA ESIMENE TAASTAMISJÄRGNE PEALIK TÕNU JÄRV
TALLINNA MALEVA ESIMENE TAASTAMISJÄRGNE PEALIK TÕNU JÄRV: ME KÕIK TAHAME, ET EESTI KESTAKS, OLEKS VABA JA ISESEISEV. AGA SEE EI TULE NIISAMA
Kaitseliidu Tallinna malev tähistab 2025. aasta jaanuaris oma 100. aastapäeva. Kuidas Tallinna malev 1990. aastate algul Tallinnas taastati, meenutab esimene pealik major Tõnu Järv.
Tekst: EDUARD NIKKARI , Tallinna maleva ajaloopealik
Tallinnas oli enne Kaitseliidu Tallinna maleva taasasutamist kaks paralleelselt eksisteerivat Kaitseliidu malevkonda –Tallinna I malevkond ja Tallinna II malevkond, lisaks Nõmme linnaosas Nõmme Kaitseliit. Seoses maleva läheneva 100. aastapäevaga meenutage palun, kuidas taastati Kaitseliit Tallinnas ja kuidas jõuti iseseisva Tallinna maleva taasasutamiseni 31. mail 1991?
„Kaitseliit taastati Tallinnas asumipõhiste üksikrühmadena poolteist kuud pärast Kaitseliidu taastamist Järvakandis (17. veebruaril 1990). Nende üksikrühmade põhjal loodi kõigepealt Tallinna I malevkond ja siis Tallinna II malevkond ning ka Nõmmel oli selleks ajaks loodud Kaitseliidu allüksus (29. märtsil 1990).
Tallinna I malevkond sai alguse Tallinna Ehitus- ja Mehaanikatehnikumi (TEMT) saalis peetud Kaitseliidu taastamise koosolekust (4. märtsil 1990), kus osalenute algatusel loodi Tallinnas märtsis–mais 1990 Kaitseliidu jaod- rühmad. Nende baasil loodi hiljem Tallinna I malevkond, mida hakkas pealikuna juhtima Imre Annus. Tallinna II malevkonna koosseisu kuulusid linna asumite järgi Tondi, Mustamäe, Lasnamäe, Lilleküla, Kesklinna ja Pirita üksikrühmad, mille baasil moodustati hiljem malevkond (26. juunil 1990). Nii Tallinna I kui II malevkonna üksikrühmade asutamiskoosolekutel 1990. aasta kevadel osales Kaitseliidu tollane ülem Kalle Eller. Kaitseliidu taastamisel Tallinnas osales ka kodanike komiteede liikumine.
Kaitseliidu ülema 1991. aasta 31. mai päevakäsuga nr 9 ühendati seni Kaitseliidu Harju malevasse kuulunud Tallinna I malevkond ja Tallinna II malevkond kokku Kaitseliidu Tallinna malevaks. Maleva pealikuks määrati endine II malevkonna pealik Tõnu Järv. Maleva esimesse juhatusse valiti II malevkonna juhatus, kuhu kuulusid Arvo Treier, Eduard Nikkari, AllanFritz Suurkask, Tõnu Orav ja Tõnu Järv. Nõmme malevkonda ei liidetud kohe Tallinna malevaga ja nad olid iseseisev Kaitseliidu üksus nagu Hiiumaa malevkond.“
Millised olid esimesed suuremad õppused ja ettevõtmised, kus Tallinna kaitseliitlased aastatel 1990–1991 osalesid?
„Esimene suurem ülekaitseliiduline sündmus, kus osalesime, oli staabiõppus „Riigipiir 90“, mis toimus Komarovka küla juures 2. septembril 1990. Seda juhtis Kaitseliidu ülem Kalle Eller.
Kui saime kuulda, et selline õppus on tulemas, siis andsime Tallinna II malevkonna rühmadele teada aja ja kogunemiskoha ning tellisime suure Ikarusbussi. Kõik tellitud bussi ei mahtunud, nii et kasutati ka isiklikke sõiduautosid. Bussi ja sõiduautodega sõitsime Narva taha Komarovka jõe äärde, kus kunagi oli tähistatud vana Eesti Vabariigi riigipiir. Saabudes püstitasime Tallinna–Leningradi maanteele vana piiri asukohta riigilipu värvides tõkkepuu. Hargnesime põldudele, et tähistada riigipiir kaasavõetud piiripostidega kindlate vahemaade järel. Umbes poole tunni pärast saabusid mustade Volgadega Ivangorodi (Jaanilinn) poolt kohaliku võimu esindajad, kes hakkasid uurima, mis toimub. Nad suunati Kaitseliidu ülema Kalle Elleri juurde ja pärast läbirääkimisi võe-
ti kaitseliitlaste paigaldatud piiripostid maha. Seejärel kogunesid kaitseliitlased põldudelt uuesti kokku ja me sõitsime tagasi Narva poole. Tallinna kaitseliitlasi oli nii II kui ka I malevkonnast, umbes 50–60 inimest. Osalejate arv oli päris suur võrreldes Tallinna Kaitseliidu tolleaegse liikmeskonna arvuga. Siinjuures on oluline märkida, et täitsime Kaitseliidu ülema käsku.
Teine suurem sündmus, kus Tallinna kaitseliitlased osalesid, olid 1991. aasta augustiputš (18.–21. augustini). Seal osalesime juba Tallinna malevana, kuigi I ja II malevkonnal olid erinevad ülesanded erinevatel objektidel. Mäletan, et 19. augustil, kui augustiputš algas, kutsus Kaitseliidu ülem Manivald Kasepõld meid õhtupoolikuks kokku, kohtuma Kodukaitse tolleaegse ülema Andrus Ööveliga. Kohtumine toimus nende staabis Toompeal Komandandimajas, kus otsustati, et Kaitseliidu tegevus- ja kaitstavaks piirkonnaks Tallinnas jääb raadiomaja väline perimeeter. Kodukaitse paiknes hoones sees.
See Kaitseliidu ülema püstitatud ülesanne anti malevlastele rühmade kaudu edasi ja juba samal õhtul kogunesid malevlased raadiomaja kaitsele. Sellel ajal paiknes Tallinna maleva staap veel vanalinnas aadressil Vana-Viru 13. Staabis oli ööpäevaringne valve, iga päev olid nõupidamised rühmapealikega ja ülesannete koordineerimine.
Meie staabi vastas olid Tallinna linnavolikogu ruumid ja nende kaudu saime järgmisel päeval maleva staapi telefoni. Tuleb märkida, et augustiputši ajal olid linnavolikogu juhid ja liikmed maleva staabis tihedad külalised. Koostöö oli kahepoolne, sest ka malevapealik osales linna korrakaitsekomisjoni töös. Nõmme kaitseliitlased olid telemaja juures ja neid juhtis Kalev Ots.“
Kuidas sai alguse Tallinna maleva rahvusvaheline koostöö ja miks olid just soomlased malevale esimesed koostööpartnerid?
„Esimene kontakt oli Soome Helsingi piirkonna reservväelastega, keda juhtis Jukka Mattila. Tema koordineeriski Tallinna maleva ja Soome poole koostööd. Soomlased toetasid meid materiaalselt, andsid meile esimese printeri ning hakkasid läbi viima õppusi, nagu näiteks sissiväljaõppelaager Sookaeral Harjumaal märtsis 1992. Sellele järgnes samas paigas teine sissiväljaõpe märtsis 1993, kui malevapealik oli juba Hillar Tint.
Sissilaager korraldati Tallinnast väljas metsas, kus mehed tegutsesid neljas jaos. Õpetati sissitegevusi erinevates kohtades – teedel vastase liikluse jälgimist, varjumisoskusi, „rebasehaagi“ tegemist ehk vastase maha raputamist ja nende jälgimist, kui nad meie jälgi pidi tulevad. Lisaülesandena komplekteeriti luurerühm, mida juhtis staabiülem Leo Kunnas.
Luurerühm läks välja öösel, et kaardil märgitud vastane avastada ja haarata nende käes olev objekt (karjalaut) oma valdusesse. Seda tuli teha kevadistes väga rasketes tingimustes läbi soo ja raba. Liikumiseks kasutati selleaegseid Vene sõjaväekaarte. Vanemad kaitseliitlased, kes sissiõpetel osalesid, meenutavad neid õppusi tänaseni hea meele ja sooja südamega. See oli ka malevale esimene hea õppetund väljaõppe korraldamisest. Nägime, kuidas Soome instruktorid õpetavad ja oma teadmisi edasi annavad.
Tänase seisuga on Tallinna maleva koostöö Soome Helsingi piirkonna reservväelastega toiminud juba üle kolmekümne aasta.“
Mida soovid kodumalevale lähenevaks 100. aastapäevaks?
„Me kõik tahame, et Eesti kestaks, oleks vaba ja iseseisev. Aga see ei tule niisama. Selleks on vaja järelkasvu, aga ka liidreid, kes järelkasvu innustaksid ja kaasa tõmbaksid. Soovin mitte ainult Kaitseliidule, vaid kogu Eestile, et kolmekümne-neljakümne aasta pärast ja hiljemgi annaksid omi intervjuusid tänased ja homsed noored kaitseliitlased. Kokkuvõttes soovin kõigile vabatahtlikele julgust, optimismi ja tarka visadust.“
