AjALUgU
Sisu brigaadi esimesed vabatahtlikud Lapua suusahüppetornis jaanuaris-veebruaris 1940. Vasakult: Karl Saage, Eduard Juur, tundmatu sakslane, lätlane Celmins, leedulane Mikalunas ja Arvo Torm
„EESTLASED, LÄTLASED JA LEEDULASED: SOOME ASTUMINE VÕITLUSSE RIIGILE KALLALE TUNGINUD SALAKAVALA VAENLASE VASTU ON KA TEILE MÄRGUANDEKS ASTUDA VÄLJA VABADUSE, SÕLTUMATUSE JA RAHVUSE TULEVIKU EEST. KA TEIL TULEB VÕIDELDA OMA RIIKIDE VABADUSE EEST KUNI LÕPUNI, ET TULEVIKUS SAAKSITE ELADA ISESEISVATE RIIKIDENA.“ (SOOME YLEISRADIO EESTIKEELNE UUDISTESAADE 02.12.1939)
EESTI vABATAhTLIKUD SOOmE TALvESõjAS Talvesõja puhkemine ehk Nõukogude Liidu kallaletung Soomele 30. novembril 1939 kajastus ka Eesti poliitilises õhkkonnas ja eestlaste tulevikuväljavaadetes. Soome heitluses nähti sarnasust Eesti saatusega ja Soome vastu tunti suurt poolehoidu. Eesti ei asunud ametlikult Soomet toetavale seisukohale, vaid jäi erapooletuks. Eesti poliitikud, nagu peaminister Uluots, avaldasid Soomele mitteametlikult täielikku toetust. Teiselt poolt oli sõjavägede ülemjuhataja Johan Laidoner oma seisukohtades märgatavalt ettevaatlikum. Tekst: JUKKA I. MATTILA, Dr Sc (Econ), Aalto Ülikooli majanduskool
54
2/2020
