Kaitse Kodu! nr 3 2016. a by Kaitse Kodu!

TOIDUPOOLIST KEVADISEST METSAST KAITSELIIDU AJAKIRI 3/2016

Kuidas teha nii, et ei juhtuks TESTIS VALGUSPULGAD, ÜLEVAATES MEHITAMATA MAISMAASÕIDUKID

3 | 2016

PERSOON Parim ka väljaspool sporti

PERSOON Anette Traks – eeskuju nii kodutütrena kui ka sportlasena

HARITUD SÕDUR Hea sõna on tegu

HARITUD SÕDUR Meresõja eripära rannikupiirkonnas

MEDITSIIN Ohutushoid kogenud meediku vaatepunktist

SÕJARAUD Garage48 talgutel sündis innovaatiline moonalugeja

SÕJARAUD Tallinna maleva pioneerid puurisid mootoriga

SÕJARAUD Mehitamata maismaasõidukite kiire võidukäik

VARUSTUS 10 kuud halba suusailma

HARITUD SÕDUR Varakevadist näksimist looduses

TUNNUSTAMINE Kaitse Kodu! parimad 2015

NAISKODUKAITSE Naiskodukaitse kasvab

NAISKODUKAITSE Järva naised andsid kultuurile hoogu

NOORED Tehke ka oma koolis riigikaitsepäev

MATK Hurraaga peale, isegi kui lõpuni ei jõua

TEST Valguspulgad

AJALUGU Kaitseliidu naisorganisatsioon ja selle ülesanded

AJALUGU „Aus ja väärikas“ alustab ringreisi

ARVUSTUS „Sõda“ – detailides parem kui tervikuna

KAANEFOTO: LIINA LAURIKAINEN

Kommenteeri artikleid, vaata pilte, hoia silm peal ajakirja ilmumisgraafikul

www.facebook.com/kaitsekodu

Erinevad laagrid, palju spordivõistlusi – see kõik on vesi minu veskile

Alustajalt ei eelda maadlemine midagi, kõik vajalik tekib harjutades, sest harjutamine teeb ju meistriks

14 18 Tagasiside andmine nõuab juhilt teatud julgust, suhtlusbarjääride ületamist ja intensiivset mõttetööd

Tahame liikuda lahenduse poole, kus kasutuses olevale relvasüsteemile on võimalik lisada targemaid mooduleid 4

3 | 2016

Iga loodusand on ühtlasi ravim ja nagu teistegi ravimitega, nii ei tohi ka looduslikega liialdada

3 | 2016

Anna naiskodukaitsjale milline ülesanne iganes, ta täidab selle pühendunult ja põhjalikult

Ärge enam kauem viivitage, Eesti naised, vaid hakake käsikäes ja õlg-õla vastu meestega rühkima, kindlustades: Eesti riiklist iseolemist ja ta kaunimat tulevikku

Nüüd tuleb ka teisi kaasa tõmmata ja jõuda üleriigilise riigikaitsepäeva korraldamiseni

67 3 | 2016

TKE

Sündmused Vabariigi aastapäeva paraad Tallinnas 24. veebruaril toimunud Eesti Vabariigi 98. aastapäeva paraadil Tallinnas osalesid ka Harju, Rapla ja Tallinna maleva üksused. Harju malev oli paraadil väljas jalaväekompaniiga, Rapla malev tankitõrjekahuri rühmaga ja Tallinna malev miinipilduja rühma ning akadeemilise malevkonna rühmaga. Kaitseliidu liputoimkond oli paraadil mehitatud Kaitseliidu peastaabis teenivate tegevväelastega.

Kaitseliidu ülem osales kõrgetasemelisel doktriinide seminaril Kaitseliidu ülem brigaadikindral Meelis Kiili osales veebruari keskel Austria pealinnas Viinis toimunud kõrgetasemelisel OSCE sõjaliste doktriinide seminaril. „Seminar andis ülevaate Euroopa julgeolekuolukorrast ja osalevate riikide doktrinaalsest lähenemisest, sealhulgas ka nende riikide, kellega meie arusaamad ja väärtused ei ühti,“ ütles kindral Meelis Kiili. „Selle baasil on võimalik teha järeldusi ja indikeerida võimalikke tulevikutrende, mis otseselt või kaudselt mõjutavad ka Eesti sise- ja välisjulgeolekut,“ rõhutas Kaitseliidu ülem. Seminari fookuses olid muutused OSCE liikmesja partnerriikide sõjalistes doktriinides ja nende mõju julgeolekule. 6

3 | 2016

MARGO NAPP

OSCE

KL RAPLA MALEV

Rapla maleva laskesportlased said uued relvad Kaitseliit soetas kahele tublile Rapla maleva laskesportlasele Triin Tähtlale ja Kristel Kaasikule Austria õhkvõistluspüstoli 4,5 mm Steyr Sport LP10 komplektid. Nii Kristel kui ka Triin on ennast korduvalt tõestanud heade võistlustulemustega ja pälvinud meedia tähelepanu. Kaitseliidu Rapla maleval on äärmiselt hea meel anda need relvad oma tublide laskurite kasutusse, et nad saaksid arendada maleva laskesporti ja olla teistele eeskujuks. LP10 on kõrgtehnoloogiline tippklassi relv, millega laskesportlased on võitnud rohkelt medaleid, ka olümpiamängudel ja maailmameistrivõistlustel.

Tallinna kaitseliitlased käisid lõunanaabritel külas Veebruari keskel külastasid üheksa Tallinna maleva võitlejat Lätis Zemessardze tudengipataljoni, et saada ülevaadet nende meditsiiniväljaõppest. Lähetuse põhieesmärk oli vaadelda Zemessardze meditsiiniväljaõppe ülesehitust ja korraldust, et tulevikus korraldada veelgi süvendatud koostööd. Lisaks leiti, et koostöö ei tohiks piirduda ainult meditsiinialaga, sest meil on, mida teineteisega jagada. Zemessardze tudengipataljoni võitlejaid võib ehk peagi näha ka Eestis: aprillis õppusel „Hunt“ ja juunis akadeemilise malevkonna militaarpäevadel.

MEHIS BORN

Rootslased tutvusid Kaitseliidu üleelamisõppega Rootsi relvajõudude delegatsioon külastas 12.–14. veebruarini Kaitseliitu, et tutvuda Kaitseliidu üleelamisõppe ehk SERE õppe hetkeseisuga ja planeerida edasist koostööd. Kohtumise tulemusena pandi alus senisest laiemale koostööle valdkonna arendamisel Kaitseliidu ja Rootsi relvajõudude vahel, teineteise instruktorkoosseisu kompetentsi tõstmisele ning koostööle ka isikute tasandil, kinnistamaks organisatsioonidevahelist koostööd. Kaitseliidu kool tähistas 15 tegutsemisaastat 5. märtsil tähistas Kaitseliidu kool oma 15. tegutsemisaasta täitumist koos vabatahtlike instruktoritega esmalt töisel seminaril, mille peateemaks oli muutuste juhtimine, ning seejärel piduliku koosviibimisega. „Rääkisime oma sünnipäeval muutuste juhtimisest, sest ajaga kaasas käimine ja õpivõime on üks juhi edukuse üliolulisi tegureid,“ ütles kooli pealik Erik Reinhold. „Tänaseks on koolist saanud Kaitseliidu juhtimis- ja õpetamisvaldkonna eestvedaja, kus igal aastal täiendab end üle poole tuhande Kaitseliidu liikme,“ lisas pealik. Kaitseliidu kool on mitteformaalset haridust andev sisekoolituskeskus, mis tegeleb juhtide ja instruktorite väljaõpetamise ja arendamisega. Sünnipäevaseminarile ja -peole olid kutsutud kooli vabatahtlikud instruktorid ja endised töötajad, kes on 15 aasta jooksul kooli arengusse panustanud.

3 | 2016

Kaitseliit jagas ukrainlastele kogemusi Kaitseliidu ülem brigaadikindral Meelis Kiili osales veebruari lõpus Ukraina pealinnas Kiievis konverentsil, kus tutvustati ukrainlastele vabatahtlike kaasamist riigikaitsesse Eesti näite varal ehk anti lähem ülevaade Kaitseliidust. Kindral Kiilil olid samuti kohtumised Ukraina ülemraadas, Ukraina Rahvuskaardi juhtidega ning Maidani sündmuses osalenutega. Eesti delegatsiooni kuulusid veel Riigikogu liige Johannes Kert ning kaitseuuringute keskuse, riigikantselei ja kaitseministeeriumi esindajad.

EHA JAKOBSON

SILVA KIILI

KRISTJAN PRII

Tartu kaitseliitlaste arv jätkuvalt tõusuteel Kaitseliidu Tartu malevas oli eelmise aasta lõpu seisuga 1557 tegevliiget, mis on viimase viie aasta rekord. Tartu maleva liikmete arv on viimastel aastatel olnud tõusuteel. 2011. aasta lõpus oli malevas 1344 ja 2012. aasta lõpus 1390 tegevliiget. 2013. aastal liikmete arv vähenes pisut (1363), siis aga kasvas järsult ning 2014. aasta lõpus oli malevas 1484 liiget.

3 | 2016

Kalender

1 1927. aastal loodi iseseisva üksusena merejõudude baas; 2004. aastal heisati kaitseväes NATO lipud

3 1919. aastal loodi Kõrgem Sõjakool

7 1870. aastal asutati Vabadussõjas osalenud EÜS

9 1919. aastal loodi kaitseväe logistikakeskuse logistikapataljon; 1919. aastal formeeriti soomusautode kolonn

12 1917. aastal formeeriti Tallinnas 1. Eesti polk; 1990. aastal asutati Kaitseliidu Rapla malev

13 1994. aastal taasloodi õhuväe staap; 1994. aastal taasloodi maaväe staap

17 1875. aastal sündis kindral Aleksander Tõnisson; 1944. aastal toimus Krivasoo lahing;

19 2004. aastal jõudsid Soomest Eestisse esimesed soomukid Sisu XA-180

20 1990. aastal taasloodi Kaitseliidu Saaremaa malev

21 1909. aastal asutati Vabadussõjas osalenud ÜS Liivika

22 1997. aastal nimetati riiklik lennusalk ümber piirivalve lennusalgaks

25 1. jalaväebrigaadi 98. aastapäev

26 Kaitseliidu küberkaitsepäev; 1919. aastal peatati lõplikult Punaarmee pealetung Võrule

29 1997. aastal formeeriti rahuvalve üksik-kompanii rahuoperatsioonide keskuseks; 1997. aastal taasloodi mereväebaas

Aprill

Mai

1 2004. aastal liitus Eesti Euroopa Liiduga

4 1993. aastal 5 6 kinnitas Riigikogu kaitseväe juhatajaks Aleksander Einselni; 2005. aastal asus „Admiral Pitka“ teenistusse NATO reageerimisjõudude koosseisus

9 1907. aastal asutati Vabadussõjas osalenud korp! Fraternitas Estica

12 1919. aastal algas eestlaste maipealetung; 1995. aastal toimus esmalend õhuväe esimese kopteriga Mi-2

23 1917. aastal loodi Soomes Lappeenrantas Eesti Sõjaväelaste Liit

24 1919. aastal algas Eesti vägede pealetung Põhja-Läti vabastamiseks

25 1919. aastal vallutasid Eesti väed Pihkva

3 | 2016

8 1945. aastal kapituleerus Saksamaa, Euroopas lõppes II maailmasõda

13 2003. aastal algas esimene õppus „Kevadtorm“

14 2008. aastal Brüsselis kirjutati alla NATO kooperatiivse küberkaitsekeskuse loomisele

15 1997. aastal taasloodi lennubaas

20 1920. aastal loodi Kaitseväe Võru Lahingukool

21 2006. aastal suundus esimene jalaväeüksus ESTCOY-2 operatsioonile Afganistanis

22 1992. aastal taasloodi Viru pataljon ja õhutõrjepataljon; 2004. aastal taasloodi kaitseväe logistikakeskus

27 Noorte Kotkaste aastapäev (organisatsioon loodi 1930. aastal)

kaitsekodu

KAITSELIIDU AJAKIRI 3 | 2016

Kaitseliidu ajakiri Kaitse Kodu! Asutatud 11. septembril 1925 Väljaandja Kaitseliit Ilmub kaheksa korda aastas Peatoimetaja: Liivi Reinhold Tegevtoimetaja: Karri Kaas Foto- ja videotoimetaja: Kristjan Prii Keeletoimetaja: Anu Jõesaar

Kaitseliit

Makett: Allan Kukk/Directormeedia Küljendus: Matis Karu Reklaam ja levi: kaitsekodu@kaitseliit.ee Toimetus: Tallinna mnt 49a, 80036 Pärnu Telefon 717 9106

Naiskodukaitse

Toimetuse e-mail: kaitsekodu@kaitseliit.ee Kaitse Kodu! internetis http://www.kaitseliit.ee/et/kaitsekodu www.facebook.com/kaitsekodu Kaitse Kodu! postkastis Tellimuse saab vormistada Eesti Posti kataloogi alusel postkontoris või Eesti Posti kodulehel (www.omniva.ee) Eesti Posti kaudu maksab Kaitse Kodu! aastatellimus 2.85 eurot; tellimisindeks 78226

Noored Kotkad

Trükitud ASi Printall trükikojas Toimetusel on õigus kaastöid redigeerida ja lühendada. Toimetus käsikirju ei retsenseeri ega tagasta.

Kodutütred Kaastööde saatmise tähtajad: 11. aprill

Kaitseliit Kaitseliit on kaitseministeeriumi valitsemisalas tegutsev vabatahtlik, sõjaväeliselt korraldatud, relvi valdav ja sõjaväeliste harjutustega tegelev riigikaitseorganisatsioon, mis täidab temale Kaitseliidu seadusega ja selle alusel pandud ülesandeid. Kaitseliit on 1918. aasta 11. novembril riigikaitseorganisatsioonina loodud Kaitseliidu õigusjärglane. Kaitseliidu ülesanne on, toetudes vabale tahtele ja omaalgatusele, suurendada rahva valmisolekut kaitsta Eesti iseseisvust ja põhiseaduslikku korda. Kaitseliitu kuulub üle 15 000 liikme. Koos Kaitseliidu struktuuriüksuste Naiskodukaitse, Noorte Kotkaste ja Kodutütardega on Kaitseliidu peres tegev üle 25 000 vabatahtliku. Kaitse Kodu! Kaitseliidu ajakirja esimene number ilmus 1925. aasta 14. oktoobril 40-leheküljelisena trükiarvuga 18 000 eksemplari. Seega kuulub Kaitse Kodu! vanimate seni ilmuvate Eesti ajakirjade hulka. Osava reklaami ning väljaande sisu väärtuslikumaks ja välimuse kaunimaks muutmisega kasvas Kaitse Kodu! menu lugejaskonnas ning 1928. aasta lõpus oli see juba Eesti üheks loetavaimaks ajakirjaks. Aastatel 1929–1932 ilmus Kaitse Kodu! senise kahe korra asemel kuus igal nädalal. Ajakirja viimane sõjaeelne number ilmus 20. juunil 1940. Kaitse Kodu! uus algus oli 1993. aastal, mil ajakiri hakkas taas Kaitseliidu hõlma all ilmuma. Ajakirja anti välja neli numbrit, kuni see 1995. aastal peatoimetajana tööle asunud Ivar Jõesaare juhtimisel taas perioodiliselt ilmuma hakkas. Praegu ilmub Kaitse Kodu! kaheksa korda aastas tiraažiga 7000 eksemplari.

Liiguta ennast natuke. Ja oma lapsi Rahvusvaheliste soovituste järgi peaks laps liikuma päevas vähemalt tund aega, lihtsalt selleks, et ta oleks terve. 60 minutit „mõõdukat kuni tugevat aktiivsust“ ei tundu ju võimatu? Aga kujuta ette, et kolmest eesti lapsest kaks nii palju ei liigu, ja ma ümardasin praegu numbreid suuremeelselt ilusamaks. Seaduse järgi on Kaitseliidu eesmärk suurendada rahva valmisolekut kaitsta Eesti põhiseaduslikku korda. Selle eesmärgi täitmiseks loetleb seadus seitse ülesannet ja number kuus on: Kaitseliit arendab ja väärtustab kehakultuuri ja sporti elanikkonna hulgas. Küüniliselt lähenedes on ju asi lihtne – vedela sõduri peale ei saa kindel olla. Põhimõtteliselt on see juba täitsa okei põhjendus. Aga võib ka natuke sügavamale minna. Terve inimene säästab haigla aega, mida vajatakse keskendumaks neile, kellel on vähem vedanud. Nõrgemate eest hoolitsemine on aga üks oluline ühiskonna sidususe mõõdik. Ja nõnda edasi, lase mõttel lipata, siit saab veel edasi minna küll. Inspiratsiooniks pakume selles ajakirjanumbris vaadet kahe noore sportliku inimese ellu. Samuti nimekirja Kaitseliidu sõjalissportlikest võistlustest, millest suur jagu ongi tegelikult sobilikud terve perega ettevõtmiseks. Ja tasakaaluks – sest me kõik ei taha ega saagi olla sportlased – väike mõtisklus Pitka matkalt. No ei pea võitma, ei pea elama spordi nimel. Aga kõndimine toob rõõmu ja kui enam ei jaksa, siis tuleb Naiskodukaitse buss!

peatoimetaja 3 | 2016

PERSOON

Parim ka väljaspool sporti Noorte Kotkaste aasta sportlase tiitliga pärjatud Raul Kübard ei ole pelgalt spordipoiss, vaid väga tubli noor, kes leiab aega nii treenimiseks kui sõpradega veetmiseks. Tekst: AARE LEPASTE, INDREK SARAPUU

Raulist rääkides on märksõnadeks tagasihoidlikkus ja sportlik jonn. Kui Põlva maleva noorteinstruktor Maive Tõemäe tõdes, et Raul pole pelgalt spordipoiss, vaid lihtsalt väga tubli noor, siis sellega nõustus Raul kõhklemata. „Ma tegelen tõepoolest paljude erinevate asjadega, aga sport on siiski üks lemmikuid. Arvutis veedan suhteliselt vähe aega, enamasti on aeg sisustatud treeningutega. Praegugi (jutuajamine Rauliga leidis aset 3. märtsi pärastlõunal – A. L.) tulin maakondlikelt korvpallivõistlustelt,“ rääkis Raul, kelle lemmikalad on sprint, kaugushüpe ja jalgpall. Senistest saavutustest hindab Raul olulisimaks hiljuti pälvitud Noorte Kotkaste aasta sportlase tiitlit. „Lätis militaarse takistusraja võistlustel kahel viimasel aastal saavutatud võistkondlik esimene ja teine koht on samuti märgilise tähtsusega. Lisaks on ette näidata terve rida maakondlikel võistlustel saavutatud poodiumikohti,“ jääb Raul saavutustest kõneldes pigem tagasihoidlikuks. Tulevikuplaanid on tal aga üsna ambitsioonikad – ta soovib pärast põhikooli lõppu jätkata õpinguid Tallinnas Audentese Spordigümnaasiumis.

Peab jääma iseendaks Usutavasti oleks Rauli saavutustepagas veelgi suurem, kui noormees saaks treenida paremates tingi10

3 | 2016

mustes. „Väga head tingimused on Tilsi staadionil, aga külmemal ajal tuleb treenida kooli spordisaalis. Saab hakkama, aga teatud mõttes hakkavad need võimalused piirama. Seda kompenseerib siiski väga hea treener ja kehalise kasvatuse õpetaja Davis Kostõgov, kes leiab alati võimalusi, kuidas olemasolevates tingimustes maksimum saavutada,“ tunnistas Raul. Noorkotkaste tegemised Rauli sõnul sportimist ei sega, pigem toetavad. „Erinevad laagrid, palju spordivõistlusi – see kõik on vesi minu veskile,“ kinnitas noormees, kes on noorkotkas 2012. aasta algusest. Raulile on omistatud laskuri, sportlase ja ujuja erikatsete märgid, ta on tubli kergejõustiklane ning

2 X MAIVE TÕEMÄE

PERSOON

Lisaks Põlvamaa esindamisele Eesti võistlustel on Raul (vasakult esimene) saanud juba kogemusi ja häid kohti ka Eestit esindades

käib veel jalgpalli- ja korvpallitrennis. Samuti osaleb ta aktiivselt noorkotkaste rühma ja maleva tegevuses, võib lugeda tutvustusest, mille Põlva kaitseliitlased on noormehe kohta kirjutanud. Spordis heade tulemusteni jõudmiseks soovitab Raul eakaaslastel veeta vähem aega arvutis ja rohkem liikuda. „Need ongi põhitingimused, mis loovad eelduse sportima hakkamiseks. Vältima peaks sõpru, kelle meelistegevus on peopanek, mille juurde kuuluvad meelemürgid. Peab jääma iseendaks, pühenduma sellele, millega tegeled. Siis on ka saavutusi oodata. Ning mõistagi ei tohi alla anda. Kui näiteks kaugushüppes oli mul aasta tagasi tulemus veel viie meetri kanti, siis viimati

Kõige paremini õnnestuvad Raulil lühimaajooksud

hüppasin 5.59. Kindel on see, et kui midagi välja ei tule või saavutused ennast oodata lasevad, ei tohi käega lüüa,“ andis Raul eakaaslastele edukuse retsepti.

Hea tugitiim Rauli enese edu retseptis on kolm tähtsat koostisosa: Tilsi uus, maailmatasemel kergejõustiku- ja jalgpallistaadion, pühendunud kehalise

kasvatuse õpetaja ja treener Davis Kostõgov ning Laheda valla entusiastlik noortejuht Ainika Mägi. Kahte viimatimainitut võib auga nimetada tugitiimiks. Nad aitavad häid tulemusi ette valmistada ning hiljem ka vormistada. Seni pole noormees otsustanud ühegi ala kasuks, ta treenib kõike võrdselt. Kõige paremini õnnestuvad tal lühimaajooksud. Hüppealad pole häid

Senistest saavutustest hindab Raul olulisimaks hiljuti pälvitud Noorte Kotkaste aasta sportlase tiitlit. 3 | 2016

Noorkotkaks olek Rauli (vasakult teine) sõnul sportimist ei sega, pigem toetab

nad Tilsi põhikoolist tõid koju kokku 12 medalit. Davis Kostõgov on Laheda valla infolehes märkinud, et Raul on tema õpetajakarjääri jooksul üks talendikamaid poisse, heade tulemustega nii maakonna kui ka riigi tasandil. „Individuaalselt me Eestis väga palju võistlemas käinud ei ole, kuid oma tulemustega oleks Raul kindlasti konkurentsis. Maakonnas on ta ülekaalukalt esimene,” rääkis õpetaja ning tõdes samas, et noormehele oleks vaja juba spetsiiﬁlist treeningut ja treenereid, kes oleksid oma ala asjatundjad.

2 X MAIVE TÕEMÄE

PERSOON

Mitmekülgne ja andekas

Rauli ja veel paljude noortega on alati kindel tunne minna ükskõik millisele võistlusele, sest hea esinemine on garanteeritud. 12

3 | 2016

tulemusi toonud, sest tehnika polevat veel piisavalt hea, kuigi areng on olnud silmaga märgatav. Ka pallimängud kütkestavad teda, sest juhendaja Davis Kostõgov on ise tubli korvpallimängija ning annab häid nippe ka jalgpalliks. Jaanuari keskel olid Võrus Põlvamaa sisekergejõustikuvõistlused, kus Raul võitis kolm medalit ning kooliõed ja -ven-

Kaitseliidu noorteinstruktor Maive Tõemäe ütles, et Rauli ja veel paljude noortega on alati kindel tunne minna ükskõik millisele võistlusele, sest hea esinemine on garanteeritud. Ka Otepääl Tehvandil peetud Kaitseliidu suusavõistlustel esineti hästi. Tõemäe rääkis veel, et möödunud aastal võidetud esikoht Lätis tekitas korraldajates tahtmise otsida eestlastele tugevamaid vastased ning seetõttu tuli seekord teine koht. Nii et kogemusi ja häid kohti on toodud juba ka Eestit piiri taga esindades. Ometi jagub noormehel mahti ka sõpradega vaba aega veeta. „Igav ei tohi olla, siis sünnivadki lollid mõtted. Sestap käime sõpradega vastastikku üksteisel külas ja lobiseme vahel ka lihtsalt niisama. Võtame ette ka kinoskäike. Kuid üks on kindel, sõpradega veedetud aja juurde ei kuulu ükski meelemürk, see on minu puhul absoluutselt välistatud. Samas oskan lugu pidada heast söögist ja ka ise köögis tegutsemine pole mulle tundmatu.“ Küsimusele, kuidas tüdrukutega lood on, vastas Raul muheldes: „Tänan küsimast, hästi!“ Lugu on osaliselt ilmunud ajalehes Põlva Koit.

Sõjalis-sportlikud võistlused 2016

NÕMME „VÄLK“ 17.–18. septembrini, Tallinn

SCOUTSRÄNNAK 7. aprill, Paldiski, Pakri poolsaar

SINIMÄE RETK 2015 12.–14. augustini, Narva-Jõesuu

SÕJALIS-SPORTLIK VÕISTLUS „MAITÄHT“ 8. mai, Harjumaa

PATRULLVÕISTLUS „VALGE LAEV 2016“ 2. aprill, Läänemaa

RÄNNAKMATK „TIHU KEVAD 2016“ 28.–29. maini, Hellamaa, Hiiumaa

ADMIRAL PITKA LUUREVÕISTLUS 2016 1.–6. augustini, Raplamaa

PÕRGUPÕHJA RETK 7.–10. juulini, Raplamaa

SÕRVE RETK 3.–5. juunini, Sõrve

NAISKODUKAITSE KOORMUSMATK 29. aprillist 4. maini, Ida-Virumaa

KÜBASSAARE RETK 2016 16.–17. juulini, Kübassaare, Saaremaa

JAO PATRULLVÕISTLUS „SOOKOLL“ 30. septembrist 2. oktoobrini, Pärnu

JÄRVA MALEVA LUUREVÕISTLUS „JÜRIÖÖ“ 22.–24. aprillini, Türi vald

SPORT

GUSTAV LOKOTARI MÄLESTUSVÕISTLUS 300 M LASKMISES 2. oktoober, Männiku lasketiir

AVINURME JAOSKONNA RETK 14. mai, Kurtna AVINURME LAHINGU MÄLESTUSRETK 27.–29. maini, Avinurme

PÕLTSAMAA JÕEMARATON 12. juuli, Jõgevamaa

JÕGEVA MALEVA SÕJALIS-SPORTLIK RETK 23.–24. augustini, Jõgevamaa LASKEVÕISTLUS „KOLONELI LASKMINE“ 27. august, Metsniku

LAIDONERI RADA 15.–17. aprillini, Viljandimaa

„MUST KOTKAS 2016“ 26.–27. augustini, Põlvamaa

„REBASERETK“ 28. september, Viljandimaa MALEVA PATRULLVÕISTLUS „KÄVE ÜLE KÜNGASTÕ“ 17.–18. septembrini, Võrumaa

ALFRED KÄÄRMANNI NIMELINE SÕJALISSPORTLIK VÕISTLUS 14. september, Nursipalu

3 | 2016

Anette Traks – PERSOON

eeskuju nii kodutütrena kui ka sportlasena Tänavu valiti Kodutütarde aasta sportlaseks Tartu ringkonna kodutütar Anette Traks, kelle harrastuseks on Kreeka-Rooma maadlus. Tekst: EVELIIS PADAR

Lisaks sellele, et Anette on tulevane olümpialootus, kes veedab pea kõik õhtud trennis ja nädalavahetused võistlustel, leiab ta aega ka kodutütardele. Ta on eeskujuks igale kodutütrele ja noorsportlasele. Küsisime Anette käest, mis teda inspireerib, milline on tema argipäev ja mis on tema suuremad väljakutsed. Loomulikult ka seda, mida on talle andnud Kodutütarde hulka kuulumine.

INSPIRATSIOONIST Kuidas sa spordist huvituma hakkasid ja maadluse juurde jõudsid? Kui käisin veel Sillaotsa koolis, tuli kooli projekt, mis viis lapsi Tartu linna maadlustrennidesse. Alguses võtsid osa enamjaolt poisid, hiljem lisandus ka mõni tüdruk. Mina esialgu osa ei võtnud. Trennis hakkas käima minu vend, kellele läksime ühel õhtul emaga koos trenni järele. Kohtasime juhuslikult maadlustreener Enn Tõnissoni, kes kutsus mind trenni, et äkki hakkab meeldima. Muidugi läksin, ma ei saanud ju vennast kehvem olla, ning sellest esimesest trennist alates olen alati kohal. Pärast projekti lõppemist ot14

3 | 2016

sustasin treeningutega jätkata ning nüüdseks olen naistemaadlusega tegelenud umbes kaheksa aastat.

Millised saavutused on seni olnud sulle kõige olulisemad ja märgilisemad? Kõige olulisemad saavutused Eestis on kindlasti võidud Eesti meistrivõistlustel. Väljaspool Eestit aga Põhjamaade meistrivõistlused. Väga emotsionaalne hetk oli eelmisel aastal, kui tulin esimest korda Eesti täiskasvanute meistriks. Võistlesime Tartu Lõunakeskuses ning pealtvaatajaid oli väga palju, mis andis võistlusärevusele veelgi pinget juurde. Finaalis pidin vastu astuma vastasele, kellega varem võistlusmatil kokku puutunud ei olnud. Matš oli väga pingeline ning tasavägine, kuid õnneks lõppes kõik vägagi positiivselt. Kahju oli vaid treenerist, kes oli võistluste tõttu veel mitu päeva hääletu.

Mida unistad saavutada ja mida selleks tegema pead? Järgmine suurem eesmärk on Põhjamaade meistrivõistlused, mis sel aastal toimuvad Eestis. Annan seal endast parima ning loodan head tulemust. Selleks on vaja muidugi

MARIA KILK

Ka Anette arvas alguses, et maadlustrenni ta küll ei lähe, aga proovis siiski ja hakkas meeldima

Kuidas sa kirjeldaksid oma spordiala kellelegi, kes on ehk sellest huvitatud, aga ei ole päris kindel, kas see on just tema jaoks?

PERSOON

kõvasti treeningutel pingutada, teha kordades rohkem trenni ja võistelda.

Kui ei proovi, siis ei saagi teada. Ka mina arvasin alguses, et sinna trenni ma küll ei lähe, aga proovisin ja hakkas meeldima. Nii võib minna ka teistega, kellel on tekkinud arvamus, et maadlemine ei ole nende jaoks. See spordiala arendab nii kiirust, jõudu kui ka vastupidavust. Alustajalt ei eelda maadlemine midagi, kõik vajalik tekib harjutades, sest harjutamine teeb ju meistriks.

Räägi oma treenerist – mis on sinu hinnangul hea treeneri tunnused? Minul on oma treeneriga väga vedanud. Ta teab, mis on minu nõrgad küljed ning kuidas neid arendada. Ta kuulab ja aitab alati, kui on mõni probleem või mure, ning tunneb oma treenitavate vastu huvi ka väljaspool sporti. Oma tiheda töögraaﬁku juures leiab ta siiski aja, et sõita meiega näiteks nädalaks ajaks Norrasse võistlustele. Hea treener ei lase trennis puhata, vaid võtab sinust kõik. Anette viimane suur hetk oli Tallinnas, kui öeldi, et ta on Kodutütarde aasta sportlane. See tunne oli tema sõnul väga, väga hea

3 | 2016

Mis oleksid need paar asja, mis on sinu puhul edu taganud? Minu edu taga on järjepidev harjutamine. Kindlasti on abiks, kui samal ajal on hästi ka kõik muu, olgu siis kooliasjad või inimsuhted.

Kes on sinu suurimad kaasaelajad? Minu kõige suurem kaasaelaja on kindlasti treeningupartner Liis, kes on ühtlasi ka ainus inimene, kes suudab mu võistlusnärvi leevendada. Tihti käivad võistlustel ka sõbrad ja perekond, kes matil toimuvast suurt midagi aru ei saa, kuid on õnnelikud, kui võidan.

VÄLJAKUTSETEST

PERSOON

Kõigepealt tuleb endale selgeks teha, mis on elus oluline ning mis vähem oluline. Praegu on minu jaoks oluline lõpetada gümnaasium ning saada sisse valitud ülikooli. Samal ajal teen kõvasti trenni, et saaksin võistelda sügisel üliõpilaste MM-il. Pere jaoks leian aega nädalavahetustel, kui võistlusi ei ole, ning sõpradele samuti. Tihti lähen otse võistlustelt mõnda metsalaagrisse või

MARIA KILK

Sa elad ääretult tiheda graaﬁkuga – kirjelda palun oma ajaplaneerimise süsteemi? Kuidas jagad aega oma pere, spordi, hobide ja kooli vahel? Treeningutega alustajalt ei eelda maadlemine midagi, kõik vajalik tekib harjutades, sest harjutamine teeb ju meistriks

kodutütarde üritusele, sest üritan jõuda võimalikult palju.

Kas mõni eluvaldkond kannatab teiste arvelt? Oled sa millestki oma tiheda graaﬁku tõttu ilma jäänud? Kui on raske trenn, siis on keeruline pärast veel õppida ning vahel võib jää-

Kõige olulisemad saavutused Eestis on kindlasti võidud Eesti meistrivõistlustel.

da mõni asi tegemata, kuid enamjaolt teen olulised kooliasjad ikkagi ära. Võistlustele ma üldjuhul minemata ei jäta. Kui samal ajal peaks olema mõni muu lahe üritus, kuhu minna tahaks, siis jääb lihtsalt minemata. Kui tegemata asju kuhjub liiga palju, siis tuleb ühel hetkel võtta aeg maha ja kõik vajalik järele teha. Seejärel saab jälle uue tempoga edasi minna.

HARJUMUSED JA RUTIINID Milline näeb välja sinu tavaline päev? Tavaline päev algab kooliga või kui esimene tund on vaba, siis jõusaali

L I S A T E AV E

200 g proteiinipulbrit 60 g kookosjahu 40 g täisterakaerahelbeid 30 g pähklivõid 20 g kookoshelbeid 150 g kookospiima umbes ⅓ klaasi vett vedeldamiseks Peale sulata 30 g tumedat šokolaadi ning maitse järgi pähkleid-seemneid. Pane umbes 1 tunniks sügavkülma, seejärel lõika lahti ning hoia veel ööpäev külmkapis.

3 | 2016

ANETTE TRAKS

Anette proteiinibatoonid:

Räägi palun oma menüüst – mida ja kuidas sa sööd? Kui kaalu ei pea jälgima, siis võin süüa enamjaolt kõike, mida soovin, kuid eelistan süüa tervislikult. Söön alati hommikusööki, mis tavaliselt ei ole väga tugev, sest hommikuti mul suurt isu kahjuks pole. Lõunat söön koolis, kus teen võimalikult erinevaid valikuid. Salativalik on meil koolis tavaliselt väga hea. (Anette õpib Tartus Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasiumis – autori märkus.) Enne trenni palju süüa ei tohi, sest muidu on trennis halb. Oma kõige lemmikumaks vahepalaks olen valinud isetehtud proteiinibatoonid, mis on tervislikud ning ääretult maitsvad. Kui pean kaalu jälgima, siis tuleb süüa asju, mis kaaluvad vähe, aga on toitvad. Enamasti söön sellisel perioodil pähkleid-rosinaid ning šokolaadi.

Minu kõige suurem kaasaelaja on kindlasti treeningupartner Liis, kes on ühtlasi ka ainus inimene, kes suudab mu võistlusnärvi leevendada. dega. Kõrveküla laagrist sai minu esimene laager ning peagi astusin kodutütreks, mis oli väga uhke tunne.

et ta ei ole varem nii lahedas laagris käinud. Need on väärt hetked.

Milliseid hetki mäletad erilise rõõmu ja uhkusega seoses kodutütreks olemisega?

Kodutütreks olemine on mulle andnud tohutult palju häid sõpru ja tuttavaid, ilma nende inimesteta ma ei kujutaks oma elu ettegi. Olen saanud juurde palju julgust ja enesekindlust, sest öösiti metsas matkamine, kui tead, et igal pool võib olla vastutegevus, ei ole eriti lihtne. Ma olen saanud väga palju uusi positiivseid kogemusi. Hakkasin ka ise rühmajuhiks, sest soovin, et teised kogeksid samasuguseid häid asju nagu mina.

Viimane suur hetk oli Tallinnas, kui öeldi, et olen aasta sportlane. See tunne oli väga, väga hea. Alati tunnen rõõmu, kui näen laagrites väikseid kodutütreid, kes on rõõmsad ja naeravad, see tuletab meelde hetki, kui ma olin ise veel väike kodutütar. Või kui aitan korraldada laagrit, mille kohta ütleb pärast mõni laagriline,

Mida on kodutütreks olemine sulle juurde andnud?

Kodutütreks olemine on Anettele andnud tohutult palju häid sõpru ja tuttavaid, ilma kelleta ei kujutaks ta oma elu ettegi

PERSOON

külastusega. Seejärel on natuke aega, et kodus süüa ning lähengi trenni(matile), kus treenin umbes kaks tundi. Maadlustreeningud on eraldi majas, Tartu Ülikooli Akadeemilises Spordiklubis käime vaid reedeti jõukorvpalli mängimas ning jõusaalis. Iseseisvalt käin nädalavahetustel väljas jooksmas, kui võistlust ei ole.

Mis on olnud sinu tähtsaimad õppetunnid seoses oma vastupidavuse ja piiride kompamisega? Trennis saab katsetada uusi asju, kuid katsetamisega ei tasuks tegeleda võistlustel. Olen end mitmeid kordi üle hinnanud ning teinud võtteid, mis ei ole midagi head toonud. Üleväsitamine on treeningutel hea, sest aitab edasi liikuda, kuid võistlustel halb, sest siis ei jõua järgmise vastasega enam endast maksimumi anda.

KODUTÜTRED JA KAITSELIIT Kuidas ja millal sündis otsus liituda kodutütardega? Asusin õppima Sillaotsa kooli teise klassi ning enamik minu klassiõdesid olid juba kodutütred või lihtsalt käisid laagrites, salaja soovisin samuti olla kodutütar. Ühte Kõrveküla laagrisse kutsus mindki õpetaja Annika, kes oli minu klassijuhataja ning tegeleb seal siiani kodutütar3 | 2016

Hea sõna on tegu „Rääkimine hõbe, vaikimine kuld.“ „Suuga teeb suure linna, käega ei kärbsepesagi.“ „Meil lobisemise eest palka ei maksta!“ „Olen tegudeinimene, mitte targutaja!“ Juhtidelt oodatakse teovõimet ja ka juhid ise armastavad endid esitleda kui pigem sõnaahtraid, kuid samas ülitegusaid isiksusi. Aga mis see juhtimistegu siis on?

HARITUD SÕDUR

Tekst: ERIK REINHOLD

LIINA LAURIKAINEN

3 | 2016

probleeme on nad oma elus kogenud. Nüüdsel ajal on raske leida ﬁrmaVastustes annavad tooni kolme juhti, poliitikut või väepealikku, kes liiki probleemid. Esiteks mured, oma avalikes esinemistes jätaks mis on seotud juhi otsustusvõime kasutamata võimaluse välja öelda, kui vajalikud on tema organisatsioo- ja vastutuse võtmise või mittevõtmisega, teiseks olukorrad, kus nile seal tegutsevad inimesed. Kui tähtis on nende tahe ja motivatsioon, tajutakse, nagu ei pakuks vahetu juht alluvatele piisavalt kaitset milline ülisuur kaal on inimeste kõrgemate juhtide liigoptimistlike suurepärastel teadmistel, oskustel ja hoiakutel organisatsiooni eduloos. või täitjatasandini läbi mõtlemata otsuste tagajärgede eest. Kolmanda Räägitakse väärtustest, inimeseprobleemiliigi moodustavad juhi kesksest juhtimisest, töötajate rahulolust ja teotahtest, nende loovuse „juhtimatuse“ kirjeldused. Inimesed sütitamisest, energia rakendamisest ootavad juhilt vahetut suhtlust ja tagasisidet ning soovivad seda ka ise ja lakkamatust arengust. juhile anda, kuid millegipärast see Need ongi sõnad, kuid millised ei õnnestu. saavad olla juhtide teod nende kahtToon näiteks ühe juhtumi kirlemata ilusate ja õigete sõnade ellujelduse: „Minu läbisaamine oma viimiseks? Kuidas saab juht teada, kas tema juhtimistegudel on mõju ja juhiga on väga hea, võiks öelda isegi sõbralik. Murelikuks teeb see, et ta milline see on? Kuidas alluvad tehtud otsuse vastu võtsid ja kuidas end ei anna mu tegevusele kunagi hinsealjuures tundsid? Kas tiivustatuna nangut. Ei siis, kui olen enda arvates teinud suurepärase soorituse, ega ka või solvatuna? Aga kuidas mõjutas see nende edasist käitumist? Kuidas siis, kui olen tegelikult korralikult juhtida inimesekeskselt, väärtuspõ- ämbrisse astunud. Alguses tundus see isegi meeldiv, tajusin seda kui hiselt ja tulemuslikult? usaldust. Kuid aegamööda tunnen, et juht on minu töö suhtes ükskõikKolm tüüpilist viga ne, ta ei hooli sellest, mida ma teen, Kaitseliidu kooli juhtimiskursustel ja tasapisi poeb hinge kahtlus, et küsime harjutuste käigus kaitsejuhi sõbralik olek, mida ma meie liitlastelt alati, milliseid juhtimis-

pagana agressiivsust te must tahate, tehke kõigepealt oma õppuse ajakava korda, nii et te ise ka aru saate, mis millal toimub!“ Selline väärtagasiside võib mõjuda hävitavalt inimese rahulolule ja motivatsioonile. Esiteks surutakse inimene sellega absurdsesse olukorda, kus temalt oodatakse teatud käitumist või käitumise muutust, ilma et ta oleks sellest teadlik. Teiseks on sildistav tagarääkimine alati solvav ja solvunud inimene ei ole motiveeritud solvaja ideid või korraldusi ellu viima. Kolmandaks ei anna „põrketagasiside“ selle objektile mingit võimalust oma käitumist põhjendada ega olukorda parandada, niisiis on see ka juhtimismeetmena täiesti kasutu.

Teadlik tagasiside Need on vaid üksikud näited, kuid aastatepikkuse kogemuse pinnalt Kaitseliidu juhtidega töötades julgen väita, et puuduvat või ebatõhusalt antud tagasisidet tajutakse meil üsna tõsise juhtimisprobleemina. See takistab inimestel arendada oma tugevusi ja parandada nõrkusi, sest kujundamata jääb nii juhtidele kui juhitavatele ühtviisi mõistetav olukorrateadlikkus. Pikemat aega kestev tagasiside puudumine toob kaasa juhtide-juhitavate vahelise usalduse purunemise ja allüksuste juhitavuse ja sooritusvõime kahanemise. Tõhus ja arendav tagasiside on üks juhi peamistest tööriistadest, mis võimaldab tal tajuda iseenda juhtimistoimingute mõju ja edastada juhitavatele soorituse parandamiseks olulist teavet. Seega peab iga juht oma rolliteadlikkuse ühe osana endale pidevalt teadvustama, et tagasiside andmine ja saamine on tema tegevuse selg-

HARITUD SÕDUR

harvadel kohtumistel kogen, on lihtsalt teeseldud. Mul on põhjust arvata, et ta tegelikult ei tea, milles mu töö seisneb ja milleks ma võimeline olen. See on väga masendav tõdemus, mis on hakanud segama minu keskendumist tööle ja tulemusele.“ Sarnaste juhtumite juurde käib tihti ka teine inimesi häiriv nähtus – „põrketagasiside“ ehk rääkimine mitte inimesega, vaid inimestest. See on olukord, kus alluv pole saanud oma vahetult juhilt pikka aega ühtegi otsest tagasisidet ega hinnangut, küll aga kostavad mitmesugustest mitteformaalsetest allikatest tema kõrvu arvamused, mida juht on kolmandatele isikutele avaldanud tema tegevuse, soorituste või isikuomaduste kohta. „Kolm nädalat pärast õppust mainis üks instruktor, et mingil õppuse kokkuvõttekoosolekul oli räägitud, et minu rühm oli viimase rünnaku õige aja maha maganud ja et mina rühmaülemana olevatki liiga väheagressiivne tüüp, kelle asemele oleks vaja uus mees leida. No mina ei tea, mis asja ma maha magasin, me hakkasime just lähtealalt liikuma, kui vahekohtunik ütles, et ENDEX ja hakkame kola kokku panema. Mis

Solvunud inimene ei ole motiveeritud solvaja ideid või korraldusi ellu viima.

L I S A T E AV E

Tõhusa tagasiside andmiseks: 1. Hoolitse selle eest, et tagasiside oleks saajale positiivne kogemus, küsi tagasiside saajalt nõusolekut 2. Anna tagasisidet õigeaegselt – kui võimalik, siis vahetult pärast sooritust 3. Anna tagasisidet regulaarselt, ära tee sellest erandlikku sündmust 4. Vaatle sooritust, tee märkmeid, valmista end tagasisideks ette 5. Ole konkreetne, kirjelda seda, mida ise nägid ja kogesid 6. Tunnusta avalikult, kritiseeri personaalselt 7. Kasuta mina-sõnumi vormi ja loo silmside tagasiside vastuvõtjaga 8. Kitsenda fookust, anna tagasisidet korraga 2–3 küsimuses 9. Tasakaalusta kiitus ja kriitika 10. Tee praktilisi konkreetseid ettepanekuid, mis aitavad kaasa tagasiside saaja arengule

3 | 2016

HARITUD SÕDUR

LIIVI REINHOLD

roog. Need on juhi töökindlad andurid usaldusväärse teabe saamiseks ümbritseva keskkonna ja iseenda kohta. Millised võivad olla tagasiside andmise ja saamise takistused? Alustagem hoiakutest. Kaasaegne sõjaväeline juht peab olema valmis andma oma alluvatele vahetut, silmast silma tagasisidet. Samuti peab ta olema valmis vastu võtma tagasisidet oma alluvatelt ka siis, kui see on eeldatavasti kriitiline. Olen kuulnud üht ohvitseri kommenteerimas tema maleva suhtes üsna negatiivseks kujunenud vabatahtlike rahulolu-uuringu tulemusi sõnadega: „Mis õigusega nemad meile hinnanguid annavad?“ Selline hoiak kuulub sajanditagusesse sõjaväelise juhtimise kultuuri, kuid kahjuks näitab elujõudu veel tänapäevalgi. Õppimisele ja arengule suunatud nüüdisaegne organisatsioon peab omaks võtma teistsuguse hoiaku tehtud vigade ja kriitika suhtes. Viga saab näha kui arenguvõimalust ja kriitikat kui tööriista selle arengu elluviimiseks. Organisatsioon, mille sisemine kultuur käsitleb tuvastatud viga kui personaalse häbistamise instrumenti, kaotab õpivõime, sest vigadest õppimise asemel kaldutakse seal oma vigu peitma. Seal ei kritiseerita, vaid süüdistatakse ja vea parandamise võimaluste analüüsimise asemel kaldutakse eneseõigustamisse. Peame juhtidena mõistma seda, et ka andmata jäänud tagasiside mõjutab alluvaid ja see mõju on tavaliselt negatiivne, usaldust lammutav ja motivatsiooni kahandav.

Selleks on oma tehnika

Juhtimiskursustel küsime harjutuste käigus kaitseliitlastelt alati, milliseid juhtimisprobleeme on nad oma elus kogenud. Vastustes annavad tooni kolme liiki probleemid.

L I S A T E AV E

Tõhusa tagasiside saamiseks: 1. Küsi tagasisidet oma juhilt, alluvalt või kaaslaselt, kui tunned, et vajad seda 2. Mõtle pärast sooritust ise läbi oma õnnestumised ja ebaõnnestumised – mida teeksid teine kordki samamoodi, mida sooviksid oma käitumises muuta? 3. Isegi ebaõiglasena näiva kriitika puhul ära õigusta ennast, vaid püüa leida kriitilise hinnangu põhjusi iseenda tegevuses 4. Tagasiside kokkuvõtteks püüa koos tagasiside andjaga jõuda konkreetsete otsusteni – millist teguviisi säilitada või tugevdada, millisest loobuda, mida muuta

3 | 2016

Tunnistagem, et tagasiside andmine nõuab juhilt teatud julgust, suhtlusbarjääride ületamist ja intensiivset mõttetööd. Niisiis – püüdkem arendada endas positiivset ja edasiviivat hoiakut tagasiside suhtes: jah, me peame tagasisidet andma ja saama, sest see avab meie silmi meie enda tegevuse mõjule, võimaldab parandada meie inimeste ja üksuse suutlikkust ning kokkuvõttes on sellest meile kõigile kasu! Lisaks õigetele hoiakutele on vaja vallata tõhusa tagasiside andmise tehnikaid. Alustagem siin sellest, et plaanime iga õppesoorituse või muu tegevuse ajakavasse tagasiside andmisele mõeldud aja. Tagasiside, olgu juhtimise või õpetamise kontekstis, peaks olema protsessi loomulik osa, mille ettevalmistamine ja läbiviimine tuleb iga ettevõtmise plaanis selgelt kirjeldada ning selleks ressursid ette näha. Peame oskama tagasisidet anda õigel ajal, õiges kohas ja piisaval määral. Hea juht annab oma alluvatele tagasisidet pärast iga olulist sooritust, keskendudes sealjuures maksimaalselt 2–3 edufaktorile ja 1–2 arendamist vajavale asjaolule. Lugedes alluvatele õhtul ette kõik 23 viga, mida me nende tegevuses päeva jooksul märkasime, tekitame neis pigem abitustunde kui tahtmise järgmine kord midagi teisiti teha. Tagasiside peab rajanema konkreetse sündmuse või soorituse kirjeldamisel. Tagasisidet ei saa anda inimese vaid tema tegevuse kohta.

L I S A T E AV E

Mida tagasiside andmisel vältida

Kõige tähtsam on usaldus Professor ja brigaadikindral Rudolf Steiger, raamatu „Inimesekeskne juhtimine“ autor, vastas küsimusele, milline on inimesekeskse juhtimise peamine eeldus, et selleks on kahtlemata usaldus. Usaldus iseenda, oma kamraadide ja juhtide vastu. Kuidas saab usaldus tekkida organisatsioonis, kus inimesed omavahel ei räägi? Millele saab see usaldus tugineda, kui ei toimu pidevat konstruktiivset ja tõhusat otsest ja ausat tagasisidet ülalt alla, alt üles ja vasakult paremale? Nii võime kokkuvõtteks jõuda tõdemuseni, et juhi sõna ongi tema peamine tegu. Ütlemata sõnad, kirjeldamata eesmärgid ja andmata tagasiside tähendavad oma juhtimisteo tegemata jätmist. Muidugi

pole juhtimistegu iga sõna, mis juhi suust pudeneb. Juhtimistegu on õigel ajal ja õiges kohas, inimesele silma vaadates öeldud läbimõeldud, isiklik, aus ja asjalik sõna – sealhulgas tõhus tagasiside. Kutsun üles kõiki Kaitseliidus tegutsevaid eri tasandite juhte mõtlema korraks omaette mõnedele küsimustele. Millal ma viimati andsin oma alluvatele tõhusat tagasisidet? Kas ma tean ja tunnen hea tagasiside tehnikaid ja reegleid? Millal sain viimati tõhusat tagasisidet oma ülemalt või alluvatelt? Kuidas see mõjutas mu edasist käitumist? Ja muidugi soovitan kõigile juhtidele arendada oma isiklikku juhtimismeisterlikkust. Harjutage tagasisidestamist, harjutage, harjutage.

HARITUD SÕDUR

1. Ära räägi teiste nimel ega edasta teiste arvamusi 2. Ära solva ega sildista 3. Ära räägi liiga paljudest asjadest korraga 4. Ära keskendu ainult kriitikale 5. Ära muuda oma tavapärast hääletooni ega kõneviisi

LIIVI REINHOLD

„Sa oled päris tubli rühmaülem!“ ei ole mingi tagasiside, vaid positiivse tühijutu ajamine. „Ma panin tähele, et sa nõudsid jaoülematelt korrektset moonakulu ettekannet ja nad said sellega lõpuks õigeaegselt ja täpselt hakkama“ kõlab juba rohkem tagasiside moodi. Tõhusa tagasiside andmiseks on otstarbekas anda juhitavale väike ettevalmistusaeg ja paluda tal endal hinnata, mis oli tema soorituses head ja kordamisväärset, mis vajaks aga muutmist või arendamist. Maksab tähele panna, millised eneseanalüüsi punktid langevad kokku tagasiside andja mõtetega – just seal, kus mõlemad pooled tajuvad probleemi, peitub kõige tõenäolisem arengupotentsiaal. On hea, kui tagasiside kujuneb dialoogiks, mitte ei jää juhi ühepoolseks seisukohavõtuks. Siin on oluline vältida süüdistamise-õigustamise tsüklisse langemist ja selle eest peavad hoolt kandma nii tagasiside andja kui saaja. Tähtsaks eelduseks on siiski, et konkreetses allüksuses oleks juhi poolt välja kujundatud õppimisele orienteeritud juhtimiskultuur, mis rajaneb usaldusel ja vastastikusel lugupidamisel. Sellistes tingimustes on tõenäoline, et juhi ja alluva koostöös leitakse üles tugevused, mida arendada, ja lahendused vigade vältimiseks tulevikus.

3 | 2016

WIKIPEDIA

HARITUD SÕDUR

Meresõja eripära rannikupiirkonnas Eestis räägitakse üha enam ranna- või rannikukaitsest. Ka Kaitseliit on loomas oma rannikukaitse doktriini. Sellegipoolest ei ole ühtset arusaamist, mida rannikukaitse täpselt tähendab. Tekst: TAAVI URB

Rannikupiirkond on väga oluline, sest seal tegutseb suurem osa inimkonnast ja seal toimub põhiosa meie planeedi majandustegevusest. Rannikupiirkonnas on sõjategevus merel, maal ja õhus omavahel tihedalt läbi põimunud, ohud võivad olla väga eripalgelised ja ilmneda ootamatult. Sellises keskkonnas on eelistatud detsentraliseeritud ja väeliikide ülene juhtimine ning väiksemad, kiiremad ja odavamad platvormid. Edu on võimalik saavutada ainult kõigis keskkondades toimuvat mõistes ja väeliikide vahelises koostöös.

Läänemeri on pruun Maailmameri on katkematu veekogude süsteem, mis katab 71% Maa pinnast. Mandrid, saarestikud ja madalikud jagavad selle terviku meredeks ja ookeanideks. Geograaﬁ22

3 | 2016

liselt eristatakse avamerd või avaookeani ja kinniseid meresid. Täpsemalt võib mered liigitada mandriga piirnevateks ääremeredeks, saarestikevahelisteks meredeks ja ainult ühe väina kaudu avaookeaniga ühendatud sisemeredeks. Viimaste hulka kuulub ka Läänemeri. Ajalooliselt on avaookeani nimetatud siniseks veeks (blue water), siseveeteid ja rannikumerd pruuniks veeks (brown water) ning nendevahelist ala roheliseks veeks (green water). Vastavalt oma operatsioonipiirkonnale ja võimetele jaotatakse ka mereväed sinise, rohelise ja pruuni vee merevägedeks (blue, green, brown water navy). Rusikareegel on, et sinise vee merevägi suudab tegutseda ka rohelises ja pruunis vees, aga mitte vastupidi. Hoopis uuem ja sõjaliselt relevantsem on rannikupiirkonna (lit-

toral) mõiste. Lihtsustatult hõlmab rannikupiirkond seda osa merest, millel toimuvat saab maalt otseselt mõjutada, maismaad, millel toimuvat saab otseselt merelt mõjutada ja neid katvat õhuruumi. Kui arvestada, et Afganistani sõja ajal tulistati Afganistani tiibrakette ka India ookeanil asunud laevadelt ja hiljuti tulistas Vene Kaspia ﬂotill rakette Süüriasse, võib rannikuvöönd vähemalt maa suunal olla üllatavalt suur. Isegi äärmustesse laskumata kuulub kogu Läänemere piirkond, Eesti sealhulgas, kindlalt rannikupiirkonda. Turvalist tagalaala ei ole siin olemas vähemalt seni, kuni puudub kaitse merelt ja õhust lähtuvate ohtude vastu. Rannikupiirkond on väga oluline. 80% maailma rahvastikust elab merest 200 miili (370 km) kaugusel või lähemal. Rannikupiirkonnas asub suurem osa maailma suurlinnu, seal toimub enamik merevedusid ja kaubandust.

määrdeaineid, vett, toitu jm), et pikka aega merel ja liikumas püsida. Teiseks nõudeks on merekindlus. Laev peab suutma avamere ilmale vastu seista nõnda, et nii süsteemid kui inimesed püsivad tegutsemisvõimelised. Järelikult peab avamerel tegutsev laev olema suur. Ainult suurele laevale mahub piisavalt

Lihtsustatult hõlmab rannikupiirkond osa merest, maismaad ja neid katvat õhuruumi.

varusid ja see on ka merekindlam. Suurele platvormile mahub palju ja mitmekülgset relvastust, mis võib katta kõiki peamisi meresõja valdkondi (principal warfare areas). Avamerele sobivad platvormid on näiteks lennukikandjad, ristlejad ja tuumaallveelaevad. Ühendusteed on avamerel „teed“ ainult tinglikult, sest füüsilised tõkked puuduvad ja vähemalt teoreetiliselt on võimalik valida lõpmatu arvu marsruutide vahel. Praktiliselt on eelistatud muidugi kõige lühemad marsruudid, kuid ühendusteede täielik läbilõikamine on avamerel ikkagi võimatu. Sõda avamerel soosib tsentraliseeritud juhtimist. Kuna võitlus toimub seal, kus on laevad, tuleb oma laevastik ühtse

HARITUD SÕDUR

Rannikupiirkonna sõjalaev klassist Independence: pikkus 127,4 m, süvis 4,27 m, kiirus 44 sõlme. Relvasüsteeme saab paigaldada moodulitena. Standardrelvastusse kuuluvad 57 mm kahur, õhutõrjesüsteem Sea RAM ja neli 12,7 mm kuulipildujat. Lisaks neile saab vastavalt ülesandele paigutada laevale moodulitena kaks 30 mm kahurit, 24 raketti AGM-114L Hellfire ja muid relvasüsteeme. Laev võib kanda helikopterit ja 1–2 relvastatud mehitamata õhusõidukit

Avamere kõige tähtsamad omadused on kaugus ja ilm. Näiteks Brasiilia ja Hispaania vahele jääb 1770 miili (3278 km) ja laev peab suutma seda läbida ilma, et ta saaks vahepeal sadamasse minna. Ookeanil võib tormilainete kõrgus ulatuda 25 meetrini. Need omadused seavad avamerel tegutsevatele platvormidele* karmid nõuded. Esimeseks nõudeks on mobiilsus. Mobiilsus on võime läbida pikki vahemaid ning see koosneb kiirusest ja autonoomsusest. Autonoomsus tähendab seda, et laeval peab olema piisavalt varusid (kütust,

WIKIPEDIA

Kolmemõõtmeline kihiline kaitse

Taani patrull-laev klassist Knud Rasmussen: pikkus 71,8 m, süvis 4,9 m, kiirus 17 sõlme. Laeva andureid ja relvasüsteeme saab paigaldada moodulitena. Relvastusse võivad kuuluda 76 mm kahur, kaks 12,7 mm kuulipildujat, õhutõrjeraketid RIM-162 Evolved Sea Sparrow ja allveelaeva-vastased torpeedod MU90 Impact

* Kasutan teadlikult väljendit „platvorm“. Sõjalaev on süsteem, mis koosneb platvormile (kere, käiturid, pea- ja abimasinad) paigutatud sideseadmetest, anduritest, relvasüsteemidest ja neid käitavast meeskonnast. Mereala iseloom mõjutab eelkõige platvormi ja vähem laeva muid komponente. 3 | 2016

rusikana koos hoida. Kõigi laevade andurite ja relvade koostöös luuakse laevastiku ümber kolmemõõtmeline kihiline kaitse ja ollakse valmis avastatud vastast ründama ühiselt kõigi vahenditega. Kui sõjategevus toimub keset merd, ei ole väeliikide vaheline koostöö kuigi oluline. Maaväel puudub niikuinii igasugune roll ja lennuvägi, st lennukikandjal baseeruvad lennukid ja helikopterid, tegutsevad laevastiku huvides.

HARITUD SÕDUR

Meresõda rannikupiirkonnas Rannikupiirkonnas on vahemaad palju väiksemad. Tallinna eraldab Stockholmist kõigest 220 miili (407 km) ja Helsingist veelgi vähem. Muuhulgas tähendab see seda, et sõbralik sadam pole kunagi väga kaugel. Rannikupiirkonna ilmastik ei ole nii karm kui avamerel. Rannikupiirkonna olulisimaks omaduseks on hoopis liigendatus. Saared, poolsaared ja väinad jaotavad rannikupiirkonna mitmeks eraldi osaks, mille tingimused ja olukorrad võivad üksteisest palju erineda ning mille vahel liikumine võib olla raskendatud. Laevateed kulgevad nende ümber. Seega on laevaliiklus kanaliseeritud. Kuigi enamikku punktidesse viib tavaliselt mitu laevateed, on neid võimalik reaalselt läbi lõigata. Samuti võimaldab mereala liigendatus luua laevade, meremiinide, maalt lastavate laevavastaste rakettide ja merelennuväe koostöös terveid vastasele läbi- või ligipääsmatuid alasid. Rannikupiirkonnas ei ole meri omaette sõjatanner, vaid sõjatandri osa. Laevasti-

Rootsi raketikaater klassist Göteborg: pikkus 57 m, süvis 2 m, kiirus kuni 30 sõlme. Relvastus: 57 mm kahur, 40 mm kahur, 8 laevavastast raketti RBS 15, 4 torpeedotoru, 4 allveelaevavastaste granaatide heitjat, miinide ja süvaveepommide veeskamise võime

kuüksused peavad alati arvestama maalt lähtuvate ohtudega. Samas saab laevastik nii tule kui dessantidega otseselt mõjutada maal toimuvat ja laevade õhutõrjevõimet saab kasutada maismaal asuvate üksuste kaitseks. Piiratud merealal pole laevastikel ja suurtel sõjalaevadel võimalik märkamatuks jääda, aga väiksemad laevad saavad ennast lahtedesse ja saarte vahele ära peita ning äkkrünnakuid korraldada. Kuigi rannikuvööndi ilmastik on avamere omast leebem, võib see koostöös geograaﬁa

Ajalooliselt on avaookeani nimetatud siniseks veeks (blue water), siseveeteid ja rannikumerd pruuniks veeks (brown water) ning nendevahelist ala roheliseks veeks (green water). 24

3 | 2016

ja inimtegevusega tekitada tõsiseid probleeme laevade ja lennuvahendite anduritele. Vee kihistumine ja segunemine moonutab sonaripilti ning keskkonnamürad varjavad otsitava signatuuri. Muutlik ilm ja ranniku lähedus moonutavad radaripilti ning tekitavad valekajasid. Tsiviillaevandus on rannikupiirkonnas märksa tihedam kui avamerel. See tähendab, et nii omad kui vaenlase laevad saavad peita ennast neutraalsete laevade sekka ja sihtmärgi valik on raskendatud. Kokkuvõttes on olukord rannikupiirkonnas vähem ülevaatlik, ohud ilmuvad ootamatult ja eelhoiatusaeg on lühem. Kuigi rannikupiirkonnas on laeva kiirus isegi tähtsam kui avamerel (võimaldab kiiresti ühest piirkonnast või baasist teise liikuda ja äkkrünnakuid korraldada), ei vaja laev nii suurt autonoomsust ega pea olema nii merekindel kui avamerel. Platvormi suurus ei ole

USA merevägi on küll juba aastaid üritanud luua universaalset, rannikupiirkonda sobivat sõjalaeva.

rannikupiirkonnas eeliseks, pigem vastupidi. Eriti oluline on väike süvis, sest suure süvisega laevad on madalikule sõitmise ohus, kulutavad rohkem kütust ja peavad oma kiirust piirama. Suurema kiiruse ja väiksema süvise tagavad näiteks pool- või täisplaneeriv kere, jetid ja veealused tiivad. Muidugi ei mahu väikesele platvormile lõpmatult relvi. Seepärast ei suuda väikesed sõjalaevad katta meresõja kõiki valdkondi, vaid peavad enamasti keskenduma ainult ühele neist, näiteks pealvee-, allveelaeva- või õhutõrjele. USA merevägi on küll juba aastaid üritanud luua universaalset, rannikupiirkonda sobivat sõjalaeva (littoral combat ship), kuid see projekt pole tellijate ootusi seni täielikult rahuldanud. Rannikupiirkonna platvormid on avamere omadest reeglina odavamad, sest neile esitatakse madalamaid nõudeid ja neid peab olema palju – ka kõige võimekam laev ei saa tegutseda üheaegselt mitmel üksteisest eraldatud merealal. Eelistatud võitlusvahen-

Mereala

Mereala omadused

Nõuded platvormile

Nõuded juhtimisele

Avameri

Kaugus Ilm

Mobiilsus Merekindlus, st suuremad, mitmekülgsemad ja kallimad platvormid

Tsentraliseeritud väeliigipõhine juhtimine

Kiirus, st väikesed, madala süvisega ja odavamad platvormid

Detsentraliseeritud, piirkonnapõhine ja väeliikide ülene juhtimine

Rannikupiirkond

Liigendatus

did rannikupiirkonnas on korvetid, raketikaatrid, väikesed allveelaevad, (maismaal baseeruv) merelennuvägi, mehitamata lennuvahendid, kaldalt lastavad laevavastased raketid ja meremiinid. Erinevalt avamerest pole rannikupiirkonnas võimalik vastast ühe hoobiga purustada. Pigem kujuneb konﬂikt üksikutest kokkupõrgetest koosnevaks kurnamissõjaks, mida peetakse erinevate väeliikide koostöös ja kus ka nõrgemal poolel on ootamatute vastulöökide võimalus. Rannikupiirkond soosib detsentraliseeritud ja ülesandekeskset juhtimist. Kuna laevastikku pole võimalik koos hoida, vaid see peab tegutsema erinevate tingimustega merealadel olukorras, kus tuleb ootamatule ohule väga kiiresti reageerida, on tsentraliseeritud juhtimine liiga aeglane ja kohmakas. Et rannikupiirkonnas saavutatakse edu kõigi väeliikide koostöös, peab juhtimine olema piirkonnapõhine ja väeliikide ülene ( joint). Kõige tähtsam on saavutada olukorrateadlikkus. Ainult ümberringi toimuvat mõistes on võimalik tabada õigeid sihtmärke ja ohtudele aegsasti reageerida. See eeldab häid ja töökindlaid andureid ning side- ja juhtimissüsteeme.

HARITUD SÕDUR

WIKIPEDIA

80% maailma rahvastikust elab merest 200 miili (370 km) kaugusel või lähemal.

Kasutatud allikad: Lindberg, Michael, Todd, Daniel: Brown-, Green- and Blue-Water Fleets. The influence of Geography on Naval Warfare, 1861 to the Present. Westpost, Praeger Publishers 2002 Vego, Milan: On Littoral Warfare – Naval War College Review, Spring 2015, Vol 68, No 2 3 | 2016

Ohutushoid kogenud meediku vaatepunktist

MEDITSIIN

Kuidas puutub ohutushoiu eeskirjade järgimine meditsiini? Väga lihtsalt: ohutustehnika on parim profülaktika! Tekst: ERMO KARILAID

Kui Kaitseliidu sõdur läheb õppusele, peab ta enne üksusega lahinguõppesse asumist andma mõned allkirjad, sealhulgas kinnituse, et kõige tähtsamat väljaõppevahendit ehk iseennast kohtleb ta õppusel säästvalt: tal tuleb allkirjastada ohutustehnika tundmise leht. Selgitan tihti ohutushoiu instrueerimisloengu alguses ja ka lõpus, et see ei ole ühepoolne enesekaitse, vaid tagab läbinule eelkõige kindluse – õnnetusjuhtumi korral antakse talle igakülgset, nii meditsiinilist kui ka muud seadustega ettenähtud abi.

Pea – alustame ülevalt Kiiver on õppusel väga tihti kohustuslik element, mille puudumist ei ole võimalik varjata ega välja vabandada. See kaitseb ülitähtsat organit, aju, ja selle kandmise harjutamine on oluline väljaõppe osa. Näitena võib tuua ameeriklaste lahinguvigastuste statistika Vietnami lahingutes: üksustes, kus ülemad tegid kiivri kandmise kohustuslikuks, vähenes rivist väljalangenute hulk mõningatel andmetel koguni 60 %. Kaitseprillid on üks levinumaid ja meditsiinilises käsitluses olulisimaid ennetusvahendeid, mille kandmisest „viilimist“ kohtab tihtipeale. Olen pealt näinud õnnetust lahingupaarilisega, kellele üle võsastunud kraavi hüpates tungis oksaraag otse silma. Tegu oli õnneliku õnnetusega, sest oks ei läbistanud silma võrkkesta, vaid tungis silmakoopa ja -muna vahele, tagajärjeks „kõigest“ põletik. Olgu kohe 26

3 | 2016

öeldud, et silma tunginud võõrkeha on mittemeedikul keelatud eemaldada. Võib juhtuda, et koos võõrkehaga väljub ka silmamuna, mis hiljem ei taastu ja nägemise kaotus on garanteeritud. Kaitseväeteenistusest saab kahjuks tuua palju näiteid kaitseprillide kasutamatajätmisega seotud vigastuste kohta, alustades prügi silmasattumisest ja lõpetades tulise kesta tabamusega. Plahvatuste, põletuste ja silmalennanud esemete põhjustatud vigastuste riski saab kaitseprillide kasutamisega tunduvalt vähendada. Sagedane – tunnistan, et minugi – ettekääne prillidest loobumiseks on nende kiire uduseks muutumine. Seda saab aga teisiti vältida. Esimene võimalus on töödelda prilliklaase uduvastase vahendiga (mõnel juhul aitab ka sülg). Kõige lihtsam lahendus on aga jätta näo ja prillide vahele suurem õhuvahe ja reguleerida seda vastavalt olukorrale. On fakt, et kaitseprillid võivad päästa rasketest vigastustest ja on ohutushoiu mõttes vajalikud. Kuulmiskaitsmetest tuntakse Kaitseliidus eelkõige kõrvatroppe ja/ või kõrvaklappe. Tihtipeale meenuvad need tüütud enesehoiuvahendid alles pärast intensiivset, lahingukontakte täis päeva telgis lebades, kui kõrva lööb ebameeldiv pinin. Pinina süvenedes vormub diagnoos tinnitus, millest vabaneda ei ole paljudel juhtudel enam võimalik. Kõrvatroppide kasutamisest hoiduvad tihti algajad sõdurid, sest need on ebamugavad ja pole paljudes olukordades käepärast. Minu soovitus on kanda kõrvatroppe nii, et üks (relvapoolne) on paigaldatud pidevalt korralikult kuulmekäiku ja teine poolenisti – see säästab üllatusmürast igal juhul tõhusamalt kui kasutamatajätmine. Kogenumad ja pühendunumad võitlejad on endale hankinud aktiivklapid ja paaril korral olen kohanud koguni aktiivkõrvatroppe. Kui natukene isiklikku aega otsimisele pühendada, siis on kaubandusest võimalik leida häid kuulmiskaitsevahendeid mitmes hinnaklassis.

MEDITSIIN KARRI KAAS

Õnnetusse sattunud käe edaspidine saatus sõltub tihti sellest, kas kinnas oli käes või mitte

Keha ja jäsemed

Üksustes, kus ülemad tegid kiivri kandmise kohustuslikuks, vähenes rivist väljalangenute hulk mõningatel andmetel koguni 60 %.

Põrutuste ja torkevigastuste vastu aitab väga hästi killuvest, mis ei lase juhuslikul oksateravikul ebameeldivusi tekitada ning jaotab tabanud kineetilise energia keha pinnale laiali. Käsi-jalgu ohustavad aktiivsel liikumisel pidevalt eri liiki vigastused, ta pole kutseliste slängi siginenud kergetest põrutustest kuni murdude, väljend „skaudi põlv“, tähistamaks rebendite ja põletusteni välja. Kaits- juhtjala põlveliigese valu, mille on tinginud eelkõige tegevväelase meid on saada nii põlvedele kui rasked koormused koosmõjus külma küünarnukkidele ja õnneks kasutaliigese sagedase äkk-kasutamisega. takse neid hästi! Kaitsmed hoiavad Kindad kaitsevad käsi külma eest, edukalt nii põrutuse kui ka pikast kuid päästavad ka sõrmusekandjaid paigalolemisest tingitud jahtumiühest ebameeldivaimast vigastusest se eest. Liigesevalud on nõmedad – sõrme ärarebimisest! Igal aastal sümptomid, mis hiilivad tihti ligi tuleb kiirabitöötajatel tegeleda mitalles kõrgemas vanuses ja paraku me vigastusega, mis on tingitud just ei ravi neid tagantjärele tarkusega ehete kandmisest. Ka Kaitseliidu õp„oleks ikka võinud“. Mitte põhjuse-

pustel on nii mõnigi abielustaatust tähistav rõngas tekitanud kandjale sõrmevigastuse. Tihti juhtub seda masinatelt jalastudes – sõrmus haagib end mõne reetliku eenduva osise külge ning kandja märkab seda alles poolel teel veokilt maapinnale. Ehete kandmise keeld pole ohutuseeskirjades põhjuseta. Kindad kaitsevad ka matkevahendite kasutamise ajal. Teenistuspraktikast võin rääkida loo, kus lähikontakti sattunud luureüksus 3 | 2016

AIVAR KROONMÄE

MEDITSIIN

Kastist maha hüpates riskib võitleja paljuga: alustades ohust libastuda ja kukkuda ja lõpetades võimalusega sõrm küljest rebida

Silma tunginud võõrkeha on mittemeedikul keelatud eemaldada. Võib juhtuda, et koos võõrkehaga väljub ka silmamuna, mis hiljem ei taastu. Pärast väsitavat õppust on ohutusreeglitest möödavaatamine kerge tulema, tavaliselt põhjustavad õnnetuse telgiahjus tule süütamine või küdeva ahju jätmine järelevalveta

kasutas kiireks eemaldumiseks kattesuitsu. Paraku tabas suitsugranaadi ettevalmistajat ebameeldiv üllatus, kui ohutusmehhanism ei teinud ettenähtud tööd ja suitsugranaat initsieerus juba luuraja kindlas haardes. Võitleja pääses neljanda astme põletustest üksnes tänu käes olnud kindale. Tänaseks on käe funktsioonid 99,9% ulatuses taastunud. Ilmselt võib nii mõnigi kogenum võitleja meenutada üksus-

tes juhtunud õnnetusi, kus matkevahendite ebakorrektse kasutamise või nende mittesihipärase toimimise tagajärjeks on tõsised vigastused. Niisugusesse õnnetusse sattunud käe edaspidine saatus sõltub tihti sellest, kas kinnas oli käes või mitte. Saapad. Mõnele lugejale võib isegi kerge muige näkku tuua mõte, et saabast mainitakse meditsiinilise kaitsevahendina, aga ometi kohtan õppustel liigagi tihti võitlejaid, kes kasutavad seda varustuselementi ebaotstarbekalt või suisa ohtlikult. Pane nüüd korraks silmad kinni, nõjatu leenile ja meenuta viimaselt metsaõppuselt pilti, kus mõni võitleja väljus telgist sidumata paeltega. Meenub? Kindlasti. Millised on ohud? Halvasti nööritud saabastega ebatasasel maastikul liikudes on nikastused, väändumised, nihestused, luksatsioonid (liigese väljumine pesast) ja ka luumurrud kiired tulema. Poolsaapad ei ole kaitsejõudude varustusse valitud juhuslikult, korralikult nöörituna kaitsevad need vigastuste eest hästi.

KARRI KAAS

Liiklusõnnetus metsavaikuses

3 | 2016

Sajuse ilmaga kohtame tihti andekaid võitlejaid, kes on leidnud endale meeldiva ja kuiva puhkepaiga veoki kastialuses. Paraku on tegemist ohutuseeskirja väga olulise rikkumisega ehk iseenda seadmisega otsesesse ohtu. Isegi kui kõik tundub parimas korras, kui on teavitatud auto juhti ja üksuseülemat ja nendelt lubagi

Liigesevalud on nõmedad sümptomid, mis hiilivad tihti ligi alles kõrgemas vanuses ja paraku ei ravi neid tagantjärele tarkusega „oleks ikka võinud“. vad ahju esimesena kättesattunud tühised, siis püütakse ära hoida klotsid, kontrollimata nende kuivust juhtunu suure kella külge sattumist ning neid ka peenemaks raiumata. ja samal põhjusel jäetakse ka meeVahele topitakse võimalikult palju dikud teavitamata. Võin isiklikust paberit ja heidetakse kogu selle pinu kogemusest tuua näite kontrollimata otsa läidetud tikk. Järgneb mõni jäetud joogiveest ühel suurõppusel, minut kohinat korstnas, kuhu põlev mille tulemusena langes rivist välja, paber füüsikaseadustele alludes ilma ilustamata, poolteist kompaniid kaob, ning peotäis sinist tossu pettu- – palavik ja kõhulahtisus! Milline nud tulesüütajaile, kes luugi vahelt ilus kingitus vastastele, õnneks vaid ootusrikkalt sisse piiluvad. Tüüpiliõppuste formaadis. selt avastab mõni tarkpea siis kotist Lisaks korrektselt kasutatud ohukatelokipiirituse, mida hõõguvatusvarustusele hoiab palju õnnetusi tele pinujäänustele uhkesti peale ära kaine ja kalkuleeritud mõtlemiuhatakse. Muidugi järgneb sellele ne, õigesti sisseharjutatud tegevuuhkusele rõõmsalt läidetud uus tikk, sed pealtnäha ohtlikes ettevõtmistes mis parimal juhul puhastab uudis(lahinglaskmine, lõhkamine, kõrhimutseval alkeemikul üksnes näo gustes ronimine) ning ohutusreeglikarvadest, halvemal juhul aga tuntega arvestamine. gib pistleek tema hingamisteedesse Fakt on, et tegijal juhtub ning ja siis jääb vaid loota, et läheduses juhtub palju. Ka parim üksuse juht on mõni teadjam jaosanitar, kes ei suuda kõiki õnnetusjuhtumeid ja vigasaanu oma jälgimise alla võtab ohuolukordi ette näha, nende eest või kiiresti esmaabipunkti toimetab. hoiatada ja neid reeglitesse kirja Hingamisteede põletusest tekkinud panna. Ikka ja jälle tabab meid lisaks tursed on nii mõnelgi korral metsainimlikule rumalusele ka vääramaõppustele kiirabi kohale toonud. tu force majeur, kuid just esimesena nimetatut saame ise kõige paremini kontrollida ja vähendada. Just seeKasuta oma pead Salgamine on miski, mida tõesti pole tõttu lõpetan alati ohutushoiu instrueerimisloengu sõnadega: „Terve mõtet teha. Juba juhtunud õnnetuse mõistuse omamine ja kasutamine puhul käivitub tihti meeskondlik on kohustuslik ning nüüd kirjutage häbissejäämise hirm. Kui õnnetuse alla!“ tagajärjed näivad esmahinnangul

MEDITSIIN

saadud, ei kaitse ükski kokkulepe juhuste ja kõige ebasobivamatel hetkedel rakenduvate Murphy seaduste eest. Masinad on liikuvad vahendid ja ühe totraima näite, kuidas raskeveok liikuma hakkab, võin tuua oma teenistuskaaslase kogemusest. Õnneks polnud sel raskeid tagajärgi, sest masina all ega kastis ei viibinud parajasti kedagi. Oli lihtne igakuine väliõppus ja rühmavanem laskis tehnikul parkida veomasina laagripaiga lähedusse metsa alla. Tehnik, vana, kogenud ja kindlakäeline, tagurdas kuuerattalise MAN-i kenasti puude vahele ja läks oma tehnikuasju ajama. Paigale jäädi neljaks päevaks. Kolm ja veerand päeva seisis MAN temale kätte näidatud kohas ja siis otsustas va paharet ennast diagonaalis ümber parkida, vasak kastinurk vastu lähimat jämedat mändi. Ei olnud õhutussüsteemist surve maha jooksnud ja ka käik oli tublil tehnikul korralikult sisse lülitatud, seega veeremisega tegemist ei olnud. Küll aga libisemise ja vajumisega. Ah et kuidas, küsite? Et äkki tehnik ikkagi ei olnud nii tubli ja parkis kallakule? Jah, aga parkimise hetkel ta seda ei teadnud ega saanudki teada, sest esimesed kolm päeva ei reetnud kallak ennast mitte kuidagi. Alles neljandal päeval otsustas männijuurte alla kaevatud süvik või koobas või urg, mine sa nende metsaelukate määratlusi tea, järele anda ning sisse langeda! Tulemuseks oli rõõmsalt kõhu peal aelev 22-tonnine MAN, mille väljatõmbamiseks kulus üle kolme tunni. Kujutlegem nüüd sõdureid, kes oleksid võinud selle auto alla niiskuse eest pakku pugeda, ja me ei vaja rohkem näiteid ohutusnõuete täitmise vajalikkuse kohta.

Väga palju kaitseväes juhtuvaid pisiõnnetusi, mis mõnel juhul eskaleeruvad ka suuremateks isikuvigastusteks, on seotud lahtise leegi kasutamisega. Klassikalised näited on telgiahjus tule süütamine või küdeva ahju jätmine järelvalveta. Ajateenijate tahtmatu enesevigastamise tüüpnäitena võib tuua piirituse kasutamist ahjutule süütamisel. Tavaline lugu: pärast pikka ja kurnavat õppust viimaks telki pääsedes ei malda märgades riietes võitlejad kulutada aega kuiva küttematerjali leidmiseks, vaid lao-

KARRI KAAS

Tuli

See artikkel sündis reaktsiooniks möödunud sügisel õppusel nähtud episoodile, kus adrenaliinimöllus võitlejad üksteist vaid paari meetri kauguselt sihtisid (pilt on illustreeriv!)

3 | 2016

Garage48 talgutel sündis innovaatiline

SÕJAR AUD

moonalugeja

SANDER SILM

Garage48 innovatsioonitalgutel sündis Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste kadeti Joosep Partsi eestvedamisel salve padrunilugeja prototüüp

3 | 2016

Tõenäoliselt on paljud kaitseliitlased ja kaitseväelased silmitsi seisnud olukorraga, kus kõige pinevamal hetkel saavad salvest ootamatult padrunid otsa. Paljudel juhtudel võib teave salve jäänud moonast olla kriitilise tähtsusega. Nii sündiski Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste kadeti Joosep Partsi eestvõttel Garage48 innovatsioonitalgutel salve padrunilugeja prototüüp. Tekst: SANDER SILM

KVÜÕA teise aasta kadett Joosep Parts ütles, et padruniloenduri idee tuli elust enesest. Kahel korral Afganistanis missioonil käinud Parts meenutas, et mitmel korral pärast kontakti kahtles ta, kas salves on ikka piisavalt moona, ning vahetas kindluse mõttes salve ära. „Aga mis saab siis, kui laskemoona pole piisavalt või pole aega mõtlemiseks? Sellistel hetkedel oleks mind kindlasti aidanud selline salve moonalugeja nagu meie väljatöötatud WulfCounter,“ rääkis ta. Idee salve padrunilugejast materialiseerus tänavu veebruari alguses, kui Tartu Ülikooli Physicumis toimusid järjekordsed innovatsioonitalgud Garage48. Moonalugeja pälvis talgutel auhinnalise koha.

Mis siis on WulfCounter?

SANDER SILM

Lühidalt öeldes on tegemist salve põhja asetatud juhtmevaba seadmega, mis loeb salvest andmeid ning kuvab padrunijäägi arvu salve küljes olevale väikesele ekraanile. „Moonalugejas on kaks infrapunalaseri andurit, mis mõõdavad padrunialuse kaugust salve põhjast ja arvutavad selle kaudu välja, kui palju padruneid on salves alles. Mõtte ilu seisneb juhtmevabaduses, mis tagab tõrgeteta süsteemi ega muuda

mingilgi määral salve tööpõhimõtet. Et laserkiired on salve suletud, ei tohiks neid ka silmaga näha olla, siiski pole me salve öistes tingimustes veel katsetanud," selgitas Parts padrunilugeja tööpõhimõtet. Kuna seadmes kasutatakse koonuskiirlaserit, mis põrkub igas suunas, siis saab seda seadet kasutada ka kumerates Galili salvedes. Innovatsioonitalgutel valmis kahe päevaga moonalugeja prototüüp, mis praegu on veel üsna kohmakas. Kuid kuueliikmeline arendusmeeskond jätkab palavikuliselt moonalugeja arendamist. Arendusmeeskond sai innovatsioonitalgutel Garage48 HUB-ilt eriauhinna, milleks on kaheks kuuks kasutada antud kontoriruum Garage48 HUB-i majas Tallinnas. Seega on meeskonnal nüüd koht, kus nad saavad projektiga edasi tegeleda. Partsi sõnul näebki meeskonna töö välja nii, et tööpäevaõhtuti suheldakse interneti vahendusel ning nädalavahetusel kohtub arendusmeeskond Tallinnas. „Praegu oleme jõudnud planeerimisfaasist prototüübi teise versioonini, mis on tunduvalt väiksem ja kompaktsem. Selle loodame märtsi

Kuna seadmes kasutakse koonuskiirlaserit, mis põrkub igas suunas, saab seda seadet kasutada ka kumerates Galili salvedes

lõpuks valmis ehitada. Hiljemalt suveks tahame käivitada ka väikese seeriatootmise, misjärel soovime esimesed elektroonilised loendurid anda testimiseks Scoutspataljonile ja Kaitseliidule,“ selgitas Parts tiimi plaane.

Moonalugeja kui osa suurest süsteemist Joosep Parts ei teinud saladust, et meeskond ei loo endale illusioone, nagu tooks moonalugeja edukas katsetamine kohe kaasa riigitellimuse. Seetõttu näevadki nad oma esimese sihtgrupina kaitseliitlasi, kes ostaksid moonalugeja oma raha eest, ning Scoutspataljoni täpsuslaskureid, kes kasutavad relvadena AK4. Meeskonna ambitsioonid on aga palju suuremad kui pelgalt moonalugeja turuletoomine. Joosep Partsi sõnul tahavad nad välja töötada tervikliku süsteemi, kuhu oleksid kaasatud ka teised relvale lisatavad moodulid ning mida saaks kasutada ka lahinguhaldamises. „Tahame liikuda süsteemi poole, kus kasutuses olevale relvasüsteemile on võimalik lisada targemaid mooduleid. Salve küljes olev padrunilugeja on alles esimene samm. Järgmine komponent käiks relva külge, need kaks komponenti saaksid omavahel juhtmevabalt suhelda ning relva küljes olev komponent kuvaks salves olevate padrunite jäägi tulistaja silmade kõrgusele,“ selgitas ta. Kuid ka see oleks vaid pool mänguilu. Relva küljes asuv moodul salvestab ka muud infot ning on võimeline saatma selle juhtmevabalt Harristele. Sealt läheb info omakorda lahinguhaldamissüsteemi, kus kompaniiülem näeb arvutist reaalajas lahinguväljal toimuvat ning

SÕJAR AUD

SANDER SILM

Moonalugeja on alles esimene samm, millega meeskond tahab näidata, et nad on valmis looma ka suuremat süsteemi

Kuna idee on uudne, siis on meeskonnal plaanis unikaalne moonalugeja toetajate leidmise korral ka patenteerida.

L I S A T E AV E

Kes lõid moonalugeja? Meeskonna juht Joosep Parts – 2. maaväe põhikursuse kadett Kõrgemas Sõjakoolis, käinud kahel missioonil Afganistanis, Tartu Kutsehariduskeskuse arvutiteeninduse eriala ja IT-töö kogemusega. Ärijuht Vahur Poolak – ettevõtja alates 2006. aastast, omab kogemust tehnilise teeninduse valdkonna juhina rahvusvahelises telekomfirmas, erialad geenitehnoloogia ja arvutiehitus. Elektroonik/programmeerija Ulf Anso – töötab CGI-s tarkvara programmeerijana, õppinud arvuteid ja arvutivõrke Tallinna Polütehnikumis. Elektroonik Timo Anso – töötab Arvato Bertelsmann AS-is tehnilise toena, teinud koostööd nii Microsofti kui ka Western Digitaliga riistvara ja tarkvara alal. Tootedisainer Anette Sepp – lõpetanud tootedisaini bakalaureuse Eesti Kunstiakadeemias, praegu magistriõppes disaini ja tootearenduse erialal Tallinna Tehnikaülikooli ja Eesti Kunstiakadeemia ühisõppekavas. Oskab 3Dmodelleerimist ja teeb tooteid visuaalselt esteetiliseks, teinud Eesti Kunstiakadeemias koostööprojekte mitmete firmadega. Graafiline disainer Fridtjof Wesseltoft – õpib Norras Bergeni kunstiakadeemias, valdab videokunsti ja huvitub fotograafiast.

3 | 2016

saab ülevaate, kas on vaja moona juurde tellida. Kuna seadmesse on sisse ehitatud ka GPS ja kompass, siis on üksuse ülemal ülevaade sellest, kus keegi asub, mis suunas keegi laseb ja kui palju on sõduril moona alles. Näiteks kui sõdur saab lahinguväljal haavata, siis võiks seadme temaga kaasa panna. See võimaldab jälgida haavatu liikumist mööda meditsiinisüsteemi ja saada kohest ülevaadet tema seisundist. „Moonalugeja on alles esimene samm ja sellega tahame näidata, et oleme valmis looma ka suuremat süsteemi,“ rõhutas Parts.

Maailmas analoogi veel pole Arendusmeeskond uuris enne idee teostamist erinevaid patente ja andmebaase ning Joosep Parts võib üsna kindlalt väita, et midagi analoogset pole seni veel loodud. Tõsi küll, mingeid moonalugejaid on turule toodud, kuid need on kas elektrilised või mehaanilised, Joosep Partsi meeskonna väljatöötatud lahendus on aga täiesti juhtmevaba. Tõsi küll, osaliselt on püütud seda probleemi lahendada läbipaistva salvega, mida kasutavad näiteks Briti sõdurid relval L85A2. Paraku on sellel salvel mitmed olulised puudused. Läbipaistva salve sisu ei ole võimalik täpselt jälgida juba seetõttu, et salv paikneb osaliselt relva sees. Samuti pole salve sisu näha öisel ajal või pimedas ruumis. Teiseks on läbipaistvad salved kergemad purunema. Nagu relvad, nii on ka paljud salved tehtud metallist, et need oleksid vastupidavamad. Kuna idee on uudne, siis on meeskonnal plaanis unikaalne moonalugeja toetajate leidmise korral ka patenteerida. Lõpetuseks ei saa üle ega ümber moonalugeja nimest WulfCounter. Partsi sõnul oli meeskonna põhiliseks elektroonikuks Ulf Anso, kelle suur töö põlistati sellega, et lisaks osalusele projektis anti loendurile ka tema nimi.

Kahel veebruari nädalavahetusel harjutasid Kaitseliidu Tallinna maleva pioneerirühma liikmed Plangu õppehoone territooriumil mootorsae ja motopuuri käsitsemist ning valmistasid keskpolügoonil raidtõkkeid.

2 X ÜLLAR PRUUNLEP

Tekst: ÜLLAR PRUUNLEP

Esimesel koolitusel õpetati kaitseliitlasi kasutama Rootsi päritolu motopuure, millega on võimalik kivimisse lõhkelaengu jaoks auke puurida ning kiilude abil ka purustada kive ilma lõhkelaenguta. Rootsi motopuuril on kolm töörežiimi: piikimine, puurimine koos löögiga ning ainult puurimine. Sellised perfaraatorid on ehituses tuntud ka piikvasaratena, mis töötavad vahelduvvoolul. Kaitseväes kasutuses olevatel motopuuridel on aga 185 cm 3 kahetaktiline bensiinimootor, mis on sellise seadme kohta päris võimas. Kindlasti ei ole mõistlik masinast väga tugevasti kinni hoida, sest kinnikiilumise korral võib lõpetada kosmoses. Pigem tasub seda käsitseda hellalt nagu naisinimest. Veel jagati õppepäeval mootorsae kasutamise ja puude langetamise algteadmisi ning õpetati laasimist ja järkamist. Kokkuvõttes sai kõik, mis plaanitud, tehtud enne, kui jumala päike looja läks. Õppus oli igati kasulik, sest teadmistepagas täienes jõudsalt. Selle eest kandsid teiste hulgas hoolt Indrek Eiche, kes on kiviraiduri lapselaps, Hannes Vallner ja Jürgen Koosapoeg, kellel on kõvad teadmised mootorsae kasutamisest. Järgnenud lörtsisajusel, kuid õnneks mitte tuulisel laupäeval õppisid pioneerid keskpolügoonil paigaldama raidtõkkeid nii, et vaenlane ei saaks oma tehnikaga teed läbida ega ka eemalduda. Sõnaga: puud langetati teele risti-rästi, seoti omavahel okastraadiga kokku ning paigaldati vahele ja alla veel tankimiinid, et nende eemaldamine oleks vaenlasele võimalikult keeruline. Lisaks sai veel mõned puud saetud juppideks ja ühendatud omavahel kobadega, nii et need moodustasid hispaania ratsu sarnase tõkke. Meie ülesanne õnnestus, sest vaenlane seda teed ei läbinud ja isegi jahile tulnud jahimehed pidid oma positsioonidele minema ringiga.

SÕJAR AUD

Tallinna maleva pioneerid puurisid mootoriga

Masinast ei ole mõistlik väga tugevasti kinni hoida, sest kinnikiilumise korral võib tulemus olla üsna ootamatu

Teetõkked toimisid – vaenlane neist läbi ei pääsenud ning isegi jahimehed pidid oma positsioonidele minema ringiga

Mehitamata maismaasõidukite kiire võidukäik Jätkuloos aasta esimeses numbris ilmunud artiklile Eesti esimesest mehitamata maismaasõidukist vaatleme valdkonna arenguid mujal maailmas. Tekst: KARRI KAAS

Esimesed maismaadroonid arendati välja 1930. aastatel Nõukogude Liidus ning need leidsid kasutamist juba Talvesõjas. Paraku polnud tegemist just kõige töökindlamate masinatega, mistõttu punaväelased loobusid nende kasutamisest üsna ruttu. Edukamad polnud siis ka jaapanlased, kes mõnest töötavast prototüübist palju kaugemale ei jõudnud. Teise maailmasõja alguses proovisid britid oma tanki Matilda II muuta raadio teel juhitavaks. Kuna projekt osutus esialgsest hinnangust kõvasti kallimaks, tühistati varasem tellimus kuuekümnele masinale ning plaanist loobuti üldse. Sakslased olid oma vastastest edukamad. Kõik kolm nende välja-

töötatud mehitamata sõjamasinat leidsid lahingutegevuses ka kasutamist, kuigi erilist mõju need konﬂ ikti üleüldisele kulgemisele ei avaldanud. Pärast Teist maailmasõda mehitamata maismaasõidukite arendamine aeglustus viivuks, kuid võttis hoo uuesti üles paar aastakümmet hiljem Ameerikas. Sealtpeale on pidevalt jätkatud maismaadroonide täiustamist ning tänapäeval võib erinevaid mudeleid näha juba paljude riikide sõjavägedes ja teistes jõustruktuurides. Maailm liigub mehitamata sõidukite järjest suurema kasutuselevõtu suunas, niisiis on paras aeg heita pilk valdkonna hetkeseisule.

L I S A T E AV E

Mehitamata maismaasõidukite liigitus1 Mehitamata maismaasõidukeid on võimalik liigitada nende suuruse ja otstarbe, aga ka juhtimismeetodi järgi. Kuna paljud maismaadroonid on modulaarsed, on võimalik sama platvormi kasutada mitmeks otstarbeks. Otstarbe alusel: EOD (ingl explosive ordnance disposal) – kasutatakse eridemineerimistöödel TUGV (ingl tactical unmanned ground vehicle) – mehitamata taktikaline maismaasõiduk. Kasutatakse luures ja transpordiks  UGCV (ingl unmanned ground combat vehicle) – mehitamata lahingurobot  UGV (ingl unmanned ground vehicle) – üldnimetus mehitamata maismaasõiduki kohta  

Suuruse alusel: NUGV (ingl nano unmanned ground vehicle) – kõige väiksemad mehitamata maismaasõidukid  MUGV (ingl micro unmanned ground vehicle) – väga väikesed mehitamata maismaasõidukid  SUGV (ingl small unmanned ground vehicle) – väikesed mehitamata maismaasõidukid. Kasutatakse raskesti ligipääsetavates kohtades  LUGV (ingl large unmanned ground vehicle) – suured mehitamata maismaasõidukid 

Mehitamata maismaasõiduk. (https://et.wikipedia.org/wiki/Mehitamata_maismaas%C3%B5iduk). 28.02.2016

3 | 2016

RECONROBOTICS

VÄGA VÄIKESED UGV-D Recon Scout XL Ameerika ettevõttes ReconRobotics välja älja töötatud, võrdlemisi omapärase väljanänägemisega mehitamata maismaasõiduki ki põhiliseks ülesandeks on tootja andmetel etel et el kohaluure ehk reke. Kõigest 0,64 kg kaaluv masin on veekindel ning suudab ületada 10,2 cm kõrguseid takistusi. Samuti on see varustatud kaameraga, mis suudab juhile hile edastada nii heli kui pilti, viimast ka infnfrapunalainealas. Masin on kasutuses Ameerika Ühenddriikide relvajõududes.

TRM – Tactical Throwable Robot

SÕJAR AUD

ARMYRECOGNITION.COM

Poolakate vastupidava konstruktsiooniga masin on mõeldud kasutamiseks eelkõige politseijõudude ja/või eriüksuste terrorivastastes operatsioonides. Sellele saab lisavarustusena peale monteerida ka suitsu- ja valgusgranaate või teisi lõhkeseadeldisi. Nagu drooni nimestki võib aimata (ingl throwable – visatav), on seda võimalik ülesandele läkitada visates, nii et väga pehmet kohtlemist see ei nõua. Masina kaal on 1,3 kg ning tippkiirus 3,3 km/h.

RHex

BOSTON DYNAMICS

Seda kuue autonoomselt toimiva jalaga masinat on isegi raske nimetada sõidukiks, sest välimuselt meenutab see pigem mehaanilist putukat ulmefilmist kui päriselus toimivat tehnolahendust. Ameerika ettevõtte Boston Dynamics loodud droon suudab tänu oma unikaalsele disainile läbida praktiliselt igasugust maastikku alates mudaväljadest ning lõpetades mägiste aladega. Lisaks oskab masin ujuda ja treppe kasutada, millega paljud konkurendid uhkustada ei saa.

L I S A T E AV E

Mehitamata maismaasõiduk… (ingl unmanned ground vehicle, lühend UGV) on maismaasõiduk, mille pardal ei ole juhti. Sõiduk töötab kas iseseisvalt või kaugjuhtimisega. UGV-sid on võimalik kasutada eri eesmärkidel, mis võivad olla juhile ohtlikud, ebamugavad või võimatud. Mehitamata maismaasõidukeid kasutatakse peamiselt transpordi, ründe, eridemineerimise ja luure eesmärgil..

3 | 2016

VÄIKESED UGV-D TRP2 Combat

IROBOT

FINMECCANICA

Itaallaste mehitamata maismaasõiduki põhiline kasutusvaldkond on tuletoetus. Vastavalt sellele on masin ka varustatud – 5,56 mm kergekuulipildujaga FN MINIMI ning 40 mm granaadiheitjaga. Drooni omapära seisneb eelkõige konstruktsioonis. Masinat on võimalik lahinguväljal vastavalt vajadusele lahti võtta ja kokku panna ning vähese vaevaga ühest kohast teise transportida.

ROTUNDUS

SÕJAR AUD

GroundBot Rootsi ettevõttes Rotundus välja arendatud kerakujulise maismaadrooni teeb lisaks välimusele eriliseks selle võime kuuekilomeetrise tunnikiirusega peaaegu igal maastikul hääletult liikuda. Pigem tsiviilkasutusse mõeldud masinat saab juhtida raadio teel või lasta autonoomselt tegutsema. Kaalub see 25 kg ning suudab sõltuvalt tingimustest täita ülesannet 8–16 tundi.

SUURED UGV-D Ripsaw

HOWE&HOWE

Kahe venna ühise ettevõtmisena 2000. aastate esimeses pooles alguse saanud projekt on tänaseks kenasti tuult tiibadesse kogunud ning jõudnud testimiseni Ühendriikide relvajõududes. Põhimõttelt kergetankiks liigituv mehitamata maismaasõiduk suudab arendada kiirust tublisti üle 100 km/h ning sellele on võimalik monteerida mitmesuguseid erinevaid relvasüsteeme. Ühe masina hind on 750 000 dollarit.

3 | 2016

ROE.RU

Uran-9 Venelaste mehitamata maismaasõiduk Uran-9 on kõike muud kui väike ja märkamatu, mis pole sellist tüüpi masina puhul sugugi üllatav. Relvastatuna 30 mm automaatkahuriga 2A72, 7,62 mm kuulipildujaga ning nelja 9M120 tankitõrjeraketiga Ataka, suudab see tõhusat tuletoetust pakkuda päris suurele üksusele.

L I S A T E AV E

710 Warrior

Milremi UGV

Algselt pommirobotina kavandatud 710 Warriori ampluaa on aastatega tublisti avardunud ning tänapäeval on võimalik sellele rakendust leida mitmes valdkonnas alates tuletõrjest ning lõpetades keevitamisega. Ameerika kompanii iRobot toodetav masin kaalub 129 kg ning suudab liikuda 15 km/h. Selle kandejõud on aga natuke rohkem kui veerand tonni.

KARRI KAAS

SÕJAR AUD

Eesti ettevõtte Milrem UGV on mehitamata roomiksõiduk, mis liigub kaugjuhtimisega või etteprogrammeeritud teed pidi. UGV-d saab kasutada piirkondades, kuhu inimene ei pääse, kus inimjõu kasutamine on ohtlik või pole otstarbekas.  Tippkiirus 50 km/h  Tühimass 700 kg ja kandevõime 700 kg  Efektiivne tööaeg kuni 8 tundi täislaetud patareide ja täis kütusepaagiga  Pikkus 2500 mm, laius 2000 mm ja kõrgus 600 mm  Diisli- ja elektrimootoriga  Kaugjuhitav  Väga kompaktne ja kerge roomiksüsteem  Madalad elutsüklikulud

Vaata lisa: https://www.youtube.com/ watch?v=JCEizH98ZZU

Omapäraste disainilahenduste poolest tuntud Ameerika ettevõtte Boston Dynamics jalgadega maismaadrooni arendamine on nüüdseks lõpetatud, sest praeguste tehnoloogiliste vahenditega polnud võimalik tagada selle töökindlust. Põrumisest hoolimata oli ettevõtmine igati kasulik, pakkus valitud lahenduse kohta väärtuslikku infot ning aitas seada suunda valdkonna edasisele arengule.

DEFENCE-UPDATE.COM

Legged Squad Support System

3 | 2016

10 kuud halba suusailma Meie kliimas peab ikka ja alati mõtlema ka sellele, et käed-jalad jääksid kuivaks.

VA R U S T U S

Tekst: KERT MEIDRA

Kõik, kes metsas käinud, teavad seda äärmiselt ebameeldivat tunnet, kui matkal või patrullis või võistlusel saavad jalad märjaks. Samuti teame, et mõistlik on hoida metsas ragistades kindad käes – aga märjaks saanud kindad on jällegi ebameeldivad. Rääkimata sellest, et märga riietust kandes võib kergesti külm hakata. Tehnoloogia on meie õnneks palju arenenud ning võimaldab hankida endale nii veekindlaid saapaid-sokke kui ka kindaid ja isegi mütse. Eelmistes numbrites olen kirjutanud veekindlatest membraankihiga saabastest, aga ka nendele tuleb piir ette, kui satume näiteks põlvini ulatuvasse vette. Sellises olukorras tulevadki appi tooted, mis võimaldavad suurema vee saapast välja valada, vahetada tavalise soki veekindla vastu ning oma teekonda mõnusalt jätkata. Veekindlate villast esemete tootjate seas on üks juhtivaid kaubamärke kahtlemata Suurbritannia Sealskinz. Nende valikus on sokid, kindad ja mütsid matkajatele ja sportlastele. Unikaalseks ja ülimalt mugavaks muudab nende toodangu see, et peaaegu kõikides toodetes on kasutatud meriinovilla, mis tagab nii kandmismugavuse kui ka soojuse. Tooted jagunevad viide soojustusklassi, millest esimene on mõeldud kandmiseks soojas ja märjas kliimas ning viies miinuskraadide korral.

Veekindluse tagamiseks on toodetes kasutatud membraanvahekihti, mis on veekindel (> 10 000 mm), kuid samas väga hingav. Lisaks on kõik tooted tänu oma ehitusele tuulekindlad. Tootja pakub oma membraantoodetele eluaegse garantii ning toode vahetatakse ümber, kui tegemist on tootmisveaga (selle alla ei kuulu mehaanilised vigastused). Membraankiht, nagu enamik selliseid, laseb väiksemad niiskusetilgad välja, aga suuremaid veetilku sisse ei lase. Lisaks kasutatakse teatud toodetes soojustuseks materjali PrimaLoft, kulumis-, lõike- ja torkekindluse tagamiseks kevlarit ning parema hingavuse tagamiseks materjali Coolmax. Kõikide toodete juures on erilist tähelepanu pööratud sellele, et tagatud oleks maksimaalne kandmismugavus ja veekindlus. Näiteks sokkide puhul on eriti oluline, et jalg ei hakkaks nende sees libisema ja osal mudelitest on ka sääre ülemises servas nö hydrostop-riba, mis kleepub sääre külge ega lase vett ka ülevalt säärest soki sisse tulla. Kasutamise teeb lihtsaks seegi, et tooted ei nõua erilist hooldamist. Piisab pesemisest kuni 40kraadises vees või siis nahktoodete puhul puhastamisest pehme harja ja seebiveega. 38

3 | 2016

Kindad Ultra Grip

Populaarseimad tooted matkajate ja kaitseliitlaste/kaitseväelaste seas on: Kindad Ultra Grip, mis on olemuselt nagu tavalised töökindad, kuid täiesti veekindlad ja soojad. Kindad Shooting Glove, mis võimaldavad relva paremat käsitsemist (lahtikäivad sõrmeosad loomulikult ei ole avause juurest veekindlad, kuid kogu ülejäänud kinnas on). Kindad Dragon Eye Camo, mis sobivad kevadsügiseseks ajaks, on täiesti veekindlad, tagavad 3. astme soojustuse ja teatud määral ka maskeerivad. Sokkidest on kõige populaarsemad keskmise säärepikkuse ja keskmise paksusega sokid, näiteks hydrostop-äärega sokid. Matkamiseks on mõeldud eridisainiga trekking-sokid. Mütsidest on populaarseim nn pigimütsi- ehk beanie hat-tüüpi müts. Isiklikest kogemustest võin öelda, et sokid töötavad väga hästi ka gore-tex-saabastes ning peavad märja saapa sees kuivana vastu vähemalt 48 tundi.

VA R U S T U S

Kindad Shooting Glove

Kindad Dragon Eye Camo

LISAINFOT TOODETE KOHTA: http://www.sealskinz.com/ https://www.reorg.ee/ tootjad/category/ 132-sealskinz

Hydrostop-äärega sokid

Eridisainiga trekking-sokid

Beanie hat-tüüpi müts

3 | 2016

Varakevadist näksimist looduses Elame vastuolulisel ajal, mil ühelt poolt surub peale digitaalsus, mobiilsus, kiirus ja loodusest ning juurtest kaugenemine. Teisalt on üha moekam keeta nõgesesuppi või pakkuda külalistele karulaugupestot. Tekst: KRISTI LEHTLA

Siinkohal soovin ümber lükata arusaama, et „umbrohu” söömine on olnud vaesema rahva ja eluheidikute pärusmaa. Kuigi arheoloogilised uurimused ja leiud kinnitavad, et meie esivanemad kasutasid söödavaid metsataimi toiduks laialdaselt, muutusid toitumisharjumused ajaga oluliselt ja koos sellega ununesid ka teadmised. Erinevatele uurimustele toetudes võib öelda, et nende teadmiste „uuendamise” või taasteadvustamise eest võlgneme tänu haritumatele baltisakslastele, kes 19. sajandil, püüdes eestlaste toitumisharjumusi rikastada, meile selle teene tegid. Ajaloos veelgi tagasi minnes leiame tõendeid sellest, et meile nii tuntud ja põlatud umbrohud ning metsataimed nagu nõges, naat, vesihein, võilill või põdrakanep (nimistut võiks veel pikalt jätkata) on olnud hinnatud kraam suurte impeeriumide juhtide toidulaual.

3 | 2016

Rääkimata võimsate armeede turgutamisest. Turgutagem meiegi siis oma keha ja vaimu teadmistega, et need hiljem praktikasse viia. Mark Twain on tabavalt öelnud, et teadmised ilma kogemusteta on lihtsalt informatsioon. Nimetagem siis alljärgnevat informatsiooniks söödavatest taimedest, pisut ka nende toiteväärtusest ja toiduks valmistamise viisidest ning võimalustest. Loodusel on oma rütmid ja nii pakub ta meile eri aastaaegadel kord üht, kord teist „saadust”, tavaliselt just siis, kui meil sedasama saadust tarvis läheb. Praegusel kevadisel ajal jagab loodus meile lahkelt vahtra- ja kasemahla, pungi, samblikke, lepakäbisid, kasekäsna jms. Ja kevadperioodil vajamegi turgutust, organismi ettevalmistamist aktiivsemaks perioodiks. Puumahlad turgutavad edukalt, kuni järg on vitamiini- ja mineraalirikaste karulaugu, nõgese,

naadi ja võilille käes. Suvalisel hetkel metsa ja/või hätta sattudes on aga vajalik teada, mida just sel ajal enda heaks ja kasuks tarvitada. Lisaks on oluline jälgida, kust taimi toiduks korjame. Kuna paljud taimed koguvad ja talletavad reostusega loodusesse sattuvaid mürke, siis ei tohiks toiduks tarvitada taimi piirkonnas, mis on suure tõenäosusega saastunud. Käesolev artikkel ei käsitle eraldi taimede mõju organismile ehk nende kasutamist rahvameditsiinis, vastunäidustusi jms. Võib julgelt öelda, et iga loodusand on ühtlasi ravim ja nagu teistegi ravimitega, nii ei tohi ka looduslikega liialdada, nii mõnegi taime ületarbimisel võib täheldada kõrvalmõjusid kõhulahtisusest vererõhu tõusu või languseni. Seega peaks alati meeles pidama, et kõike tuleb tarbida mõõdukalt ja pigem ettevaatusega. Lihtne ja samas kurb põhjus, miks metsa pakutav

Metsamakaronid Üks oluline organismirühm, mis on aasta läbi kättesaadav ning millel on ellujäämise seisukohast oluline roll, on samblikud. Ära aja samblikke segamini samblaga: samblikel puuduvad juured, varred ja lehed, samblad on aga rohelised, väikeste lehtede ja vartega ning juurtega. Samblikud sisaldavad olulisel määral sahharii-

KADRI PAOMEES

Habesamblik

de ja kiudaineid, kuid toitainetest märkimisväärselt vaid toorvalku. Islandi käokõrv (Cetraria islandica), tuntud ka kui islandi samblik, on kõige toitainerikkam suve keskpaigas. Gurmeehuvilised on kindlasti näinud või isegi maitsnud eriliseks moehitiks kujunenud samblikudelikatesse, olgu samblik siis šokolaadis või marineeritud. Soomes ja mujal Skandinaaviamaades on islandi samblikku lisatud leivajahule. Metsas on käokõrv kuivas olekus pruunjas, niiske ilmaga rohekas või pruun, umbes 10 cm kõrgune. Teda leidub liivastes nõmme- ja palumännikuis ning liivikuil

2 X SIGNE KOLD

meie organismile sageli „ei sobi” ehk tekitab ebamugavaid nähtusid nagu puhitus, on see, et oleme oma organismi tavapärase toiduga ära rikkunud. Seepärast on oluline meeles pidada, et kui tuleb olla metsatoidul, siis peaks organismi harjutama sellega järk-järgult. Eriti kui tarbime metsaande toorelt. Teadlaste väitel kulub organismil dieetidega (näiteks taimetoidu või toortoiduga) harjumiseks 2 nädalat kuni 2 kuud ja üleminek peaks toimuma sujuvalt, et mitte endale kahju teha.

3 | 2016

Kadakas

kasvamas kõrvuti põdrasamblikega. Toiduks sobib kasutada tervet samblikku. Kilogrammist kuivatatud samblikust saame ligikaudu 2000 kcal energiat. Hüdrolüüsimise teel saab islandi sambliku 100 kg kuivmassist 70 kg glükoosi. Habesamblikku (Usnea ﬁlipendula) leiame vanadelt okaspuudelt. Samblik on kollast värvi ja teda on lihtne ära tunda okste küljes olevate lühikeste niidikeste järgi. Toiduks sobib kogu samblik, mis on kõige toitainerikkam maikuus. Habesamblikus on rohkem vett, suhkrut, sahhariide ja valke kui islandi käokõrvas, tärklist aga vähem.

Vitamiinidest pungil pungaassortii Kevadtalvel on oluline roll pungadel. Toiduks sobivad hästi kase-, pärnaja vahtrapungad, hiljem ka noored lehed, ning pärna ja vahtra õied, mis sobivad hästi toorelt söömiseks ja suppidesse-salatitesse. Pungadest, võrsetest ja okastest saab keeta ka turgutavat teed. Kask pakub palju: toiduks kasutatakse pungi, noori lehti, kasemahla

ja kasemähka ehk sisekoort. Noortes lehtedes leidub ohtralt C-vitamiini, koor sisaldab palju kiudaineid. Mahl on toitainerikas ja sisaldab suhkrut umbes 2%, lisaks kaaliumi ja rauda. Suhkrusisaldus ei sõltu muide mitte kasvukohast, vaid ilmast. Huvipakkuv on fakt, et I ja II maailmasõja ajal keedeti suhkrunappuse korral siirupit kasemahlast. Ka vaher on toidutaimena tuntud eelkõige varakevadel joogiks kasutatava mahla tõttu. Samuti on söömiskõlbulikud vahtra pungad, noored lehed ja õied ning nn vahtraninad, kuni need on veel pehmed ja mahlased. Pärna tunneme eelkõige hea mee- ja teetaimena. Lisaks sobib toiduks kasutada nii puu kevadisi pungi, noori lehti kui ka õisi. Samuti on toiduks kasutatud kooremähka. Vähemal määral kui vahtra ja kase puhul on kasutatud joogiks ka pärna mahla. Lehti ja mähka on lisatud leivajahule. Pungi võib ka hapendada. Kadaka marikäbisid, mida tunneme kadakamarjadena, tasub samuti toiduks tarvitada, kuid alles teisel aastal, kui nad on omandanud mustjassinise värvuse. Neid võib koguda

Ajaloos veelgi tagasi minnes leiame tõendeid sellest, et meile nii tuntud ja põlatud umbrohud ning metsataimed nagu nõges, naat või põdrakanep on olnud hinnatud kraam suurte impeeriumide juhtide toidulaual. 42

3 | 2016

KADRI PAOMEES

HARITUD SÕDUR

Toiduks valmistamine: Samblikud on lumerohkel ja külmal talvel peaaegu ainus võimalus loodusest korjatud toitu valmistada. Kõige lihtsamini leitav on habesamblik, mis kasvab puu otsas. Keerukaks muudab nende toiduks tarvitamise pikaajaline ja keerukas töötlemisprotsess. Samblikud tuleb peale korjamist puhastada, leotada, loputada ja keeta. Leotamiseks valmistatakse tuhast ja veest tuhaleelis: 1 liiter tuhka 2 liitri vee kohta. Leotist hoitakse soojas ja pimedas vähemalt kaks tundi, vahepeal samblikke segades ja pigistades. Pärast leotamist tuleb samblikke põhjalikult loputada (vähemalt seitse korda). Alles nüüd on samblikud keetmiseks valmis, kuid valmimiseni tuleb neid keeta veel umbes tund aega. Keedetud samblikud meenutavad maitselt ilma soolata keedetud makarone. Samblike maitsestamiseks võib kasutada näiteks jänesekapsaid, hapuoblikaid või sipelgaid (karusipelgad e arukuklased). Liitri vee kohta kulub umbes 50 sipelgat. C-vitamiini puudumist samblikes saab korvata näiteks männi- või kuuseokkateega.

ja toiduks tarvitada aasta läbi, kuid toitainerikkaimad on kadakamarjad sügisel. Marikäbidele annavad magusust suhkrud ning mõrkja maitsega vaigud, lisaks sisaldavad need rohkelt suhkruid (glükosiide) mitmesuguseid eeterlikke õlisid, valke, orgaanilisi happeid, park- ja mõruaineid, kiudaineid, pigmente, vitamiine ja märkimisväärses koguses mikroelemente nagu raud, mangaan, vask, tsink. Tasub meeles pidada, et käbirikkamad on kadakad päikesepaistelistes kasvukohtades. Kuuse küljest sobivad toiduks okkad, sisekoor ja noored võrsed. Kuuseokkad sisaldavad palju C-vitamiini. Kuusevõrsed on kõige toitainerikkamad mais, mil neid saab töötlemata toorelt otse puu küljest suhu pista. Samuti sobivad noored võrsed hästi salatitesse ja suppidesse. Talvisel ajal saab head turgutust kuuseokkateest. Nii nagu kuuse puhul, kasutatakse toiduks ka männi okkaid, sisekoort ja võrseid. Võrsed on sahhariidirikkad, ent sisaldavad vähem vitamiine kui okkad. Okastes on väga palju C-vitamiini, eriti sügisel,

risoomi ja noori võrseid. Risoom on magusa maitsega, sest sisaldab peamiselt sahharoosi. Ka võrsed on sahhariidirikkad, sisaldades sahharoosi ja tärklist.

HARITUD SÕDUR

_LIINA LAURIKAINEN

Metspipar

Toiduks valmistamine: Noored võrsed ja risoom sobivad nii toorelt söömiseks ja suppidesse-salatitesse kui kuivatamiseks (jahu valmistamiseks) ja röstimiseks.

KADRI PAOMEES

Kõrkjat (Schoenoplectus lacustris) leiame järvekallastelt ja lodumetsadest. Kuni paari meetri kõrgune peenike ümmargune kõrs kasvab välja risoomist, mida sobib toiduks kasutada. Risoomi säsi sisaldab palju sahhariide ja tärklist. Kuusk

talvel ja kevadel. Koores leidub nii suhkrut, tärklist kui kiudaineid. Männivõrsed on kõige toitainerikkamad mais-juunis, koor novembris ja okkad just nüüd, märtsis-aprillis. Männivõrseid kasutatakse nagu kuusevõrseidki, kuid nad on maitselt intensiivsemad ja „vaigusemad”. Okastest valmistatud tee on hea lisand C-vitamiinivaesele toidule,

näiteks talvel, kui peale samblike eriti muud toitu ei leidu.

Maiust veepiirilt Harilik pilliroog (Phragmites australis) kasvab niiskel pinnasel ja veekogude kallastel. Talvel jäävad kuivanud kõrred püsti ja need aitavad meil jäävabal ajal hõlpsasti leida ka juuri. Toiduks kasutatakse pilliroo

Toiduks valmistamine: Risoom sobib toiduks nii toorelt kui keedetult. Sobib kuivatamiseks ja jahuna küpsetistes kasutamiseks. Samuti võib küpsetistes kasutada purustatud seemneid ja õietolmu. Laialehine hundinui, mille pikad sigarikujulised õisikud on meile kõigile hästi tuttavad kraavidest ja 3 | 2016

KADRI PAOMEES

MEHIS BORN

Hundinui

sooservadelt, on samuti hea toidutaim. Toiduks kasutatakse peamiselt risoomi ja võrseid. Risoomi säsi ja võrsed sisaldavad palju sahhariide ja tärklist. Samuti kasutatakse toiduks hundinuia õietolmu.

Põisadru on ka meie merevees kasvav pruunvetikas, mille värvus varieerub helepruunist mustjaspruunini. Põisadru iseloomulikuks tunnuseks on põied, millest vetikas on ka oma nime saanud. Nii mõnigi üllatub kuuldes, et põisadru pole ainult hea põlluväetis, vaid on ka arvestatav toidutaim ja seda eriti suure toitainesisalduse tõttu. Põisadru sisaldab olulisel määral joodi, lisaks naatriumi, magneesiumi ja

Toiduks valmistamine: Hundinuia võrsed ja risoomi säsi sobivad keetmiseks. Kevadisi võrseid võib lisada salatitele (meenutab maitselt värsket kurki), suppidele ja hautistele. Hundinuia juure risoom on kõige toitvam sügisel, toidus tarvitamiseks tuleb risoomil eemaldada kõva kest, järele jääb säsi, mida saab keeta, praadida või hautada. Samuti valmistatakse kuivatatud säsist jahu, mida võib lisada küpsetistele, küpsetistes kasutatakse ka õietolmu.

Eriti ohtlikud on kevadises suurvees ujuvad mürkputkejuurikad, millel on meeldiv köögiviljalõhn. 44

3 | 2016

KADRI PAOMEES

HARITUD SÕDUR

Kask

Põisadru ja pilliroog

teisi mikroelemente ning vitamiine A, B1 , C ja D. Toiduks valmistamine: Sobib toiduks nii toorelt kui kuumtöödeldult. Peab arvestama üsna intensiivse maitsega, mis ei pruugi maitseda neile, kes ei armasta mereande. Põisadru võib lisada suppidele, aga ka kuivatada edaspidiseks kasutamiseks.

KADRI PAOMEES

Iga loodusand on ühtlasi ravim ja nagu teistegi ravimitega, nii ei tohi ka looduslikega liialdada. juurikatega. Ehkki need tunduvad olevat toitvad ja seda nad tõesti ka on, nõuab nende valmistamine toiduks mürkainete tõttu erilist ja teadlikku töötlemist: tükkideks lõigatud juurikaid tuleb leotada, kuumutada ja kuivatada, siis jahuks jahvatada. Eriti ohtlikud on kevadises suurvees ujuvad mürkputkejuurikad,

millel on meeldiv köögiviljalõhn. Mürkputke puhul ei hoiata haistmis- ega maitsemeel, et tegemist on põhjapoolkera ühe mürgisema taimega ja juba maitsmisest piisab tõsise mürgituse või surma põhjustamiseks. Seega soovitan jätta need juurikad kus seda ja teist, ükskõik, kui ahvatlevad need ka ei tunduks.

KADRI PAOMEES

Lume sulades ilmuvad metsa all nähtavale neerja kujuga, ilusad ja dekoratiivsed metspipra lehed, mis on pipralõhna ja kibeda maitsega. Metspipar on mürgine ja tekitab nahale põletusville ning ammugi ei tohiks teda süüa. Kes on kevadel paadimatkal või kalal käinud, see on kindlasti näinud vees ulpimas erinevaid juurikaid. Kuigi need võivad tunduda söödavad ja osa neist ongi, tasuks olla ettevaatlik, sest enamasti on tegu vesikuppude ja vesirooside

KADRI PAOMEES

Ära kõike ka suhu pane!

HARITUD SÕDUR

Käokõrv

Mänd

Põisadru

3 | 2016

Septembris 1947 avaldas populaarne USA ajakiri „The Readers Digest“ Henry Fordi tsitaadi: „Kas usud, et suudad seda, või usud, et ei suuda – sul on õigus“. Sarnast mõtet on omistatud veel paljudele, veidi vähem tuntud mõtisklejatele kuni ajani, mil mõtteid oli kombeks kirja panna ladina keeles. Kaitseliidu ajakiri kutsuti 90 aastat tagasi ellu selleks, et veenda: me suudame. Ajakirjale pandi nimeks hüüdlause, mis juba esikaanel vastab iga mõistliku kodaniku küsimusele: mis on minu ülesanne? Ja sisukülgedel võtavad täpsustusteks sõna meie

Kaitse Kodu! on tehtud ja tehakse selleks, et kaitseliitlased teaksid, mida ja miks nad teevad. Et nad teaksid vastata oma lähedaste, ei, tegelikult ka võõraste küsimustele selle kohta, mida teevad teised Kaitseliidu osad. Miks? Kuidas? Kes? See ongi riigi kaitse, kui riigi elanikud teavad, kes neid kaitseb.

oma vabatahtlikud, kelle hulgas on nii kaitseliitlasi kui naiskodukaitsjaid, nii noori kui veteraniklassi kirjutajaid. Kaitseliit on väga suur ja mitmekesine kooslus, oleks ilmne liialdus lihtsustada meid „laigulisteks“ või saati veel sõjarditeks. Kahtlemata olulise sõjalise poole kõrval tegelevad kaitseliitlased terve müriaadi ettevõtmistega, mis suurendavad ühiskonna sidusust, õpetavad üksteisest hoolima ja enesega hakkama saama. Õppusepildid Facebookis – see pole pelk edevus, see on päris riigikaitsetöö. Rääkimata siis trükitud kraaParim portreelugu Mart Reinolt ja parim portreefoto Enn Suttingult ilmusid koos, peakangelaseks Ken Poola

ENN SUTTING

TUNNUSTAMINE

Kaitse Kodu! parimad 2015

Tekst: LIIVI REINHOLD

Astuks Kaitseliitu? KAITSELIIT

ta Kaitseliitu astus ja kuidas ta ennast selle ridades tunneb.

Tekst: MART REINO

olid tunne. Kõik malevakaaslased aastal suhtuKen Poola on sündinud 1981. väga arusaavad ja koduse lõpetanud, Kärdlas ja siin keskkooli peale ei tekkinud võetud. Ken misega. Algusest kuid kaitseväkke teda ei ja kõik oli meeldiv. Ta läbi elanud mingit pinget oli auto tagaistmel avarii küsimusi ei ole ja ke„lolle et leiab, pea sellisele suhtuvad ja arstid arvasid, et ta ei dagi maha ei jäeta“. Kõik vabatugevakoormusele vastu. Ken tahtis kõigisse vennalikult ning autojuhiks alati. Elu tahtlikuna kaitseväkke mad ja targemad aitavad d. on kõik hea saada, kuid ka see ei õnnestunu läheb edasi, Kaitseliidus Seejärel õppis ta Pärnu kutseharija järjest paremaks läheb. ja istlejaks duskeskuses ehitusviim Kenile meeldivad Kaitseliidu restaureekorralEesti Kunstiakadeemias nende et õppused ja ta leiab, ta 12 e, kuigi rimist. Pärast seda viis saatus dus Hiiumaal on suurepäran sﬁrmasse tunaastaks Soome laevaehitu meile, malevkonna juhtidele, viimistleErikruiisilaevade sisustust dub, et alati saab veel paremini. ning 2013. mööda ma. Hing aga ihkas koju ütlust enda line relvafänn ta . ja aastal naasis Ken Hiiumaale ei ole, kuid lasta talle meeldib hakkama. sellega saab ta üsna hästi sekka Vanade sõprade 2014. aasta sügisesel Kaitseliidu s el Lugedes uudiseid ja tunnetade ühisõppus Lääne-Eesti malevate Ken mõtri abi ümbritsevat, mõlgutas Orkaan oli Ken kuulipildu e teid ka riigikatsest. Kaitseväkk ja äsja lõppenud Eesti suurimal st suurt ta ei saanud ja Kaitseliidu egsel õppekogunemisel ühel päeval pärastsõjaa suumidagi ei teadnud, kuni Mõlemast r. Siil juba kuulipildu a . sattus kokku Hiiumaa malevkonn rõppusest on tal head mälestused Kaasikuga, tegutseda ja tubli kaitseliitlase Aadi t rii- Kenile meeldib „suurelt ning pärast kes rääkis talle oma tegemistes ennast proovile panna“ Kenil ja ta gikaitse vallas. Siis sündiski tunda, et kõik on korda läinud ja avalduse mõte Kaitseliitu astuda endast parima. Ta anda saanud on palju viis ja kirjutamine ei võtnud enam ütleb, et „Siilil oli kõik väga kui pärast tõesti loeb“. aega. Suur oli ta üllatus, tekkis tunne, et iga okas et avalduse rahuldamist selgus,

KAITSELIIT

Kaitseliidu Hiiumaa malevkonna ridadesse kuulub juba veidi üle aasta Ken Poola, kes on valmis rääkima, miks

teda ees organisatsioonis ootab ja vana mõnigi endine klassivend tuttav. ta suudab Eesootavad hirmud, kas pidaend proovile panna ja vastu Keni da, osutusid täiesti asjatuks. meeldiva eest ta sõnade järgi leidis ühise pere õhkkonna ja peagi tekkis

3 | 2016

Kodus, tööl ja Kaitseliid

on Et kaitseväkke Keni ei võetud, läbinud ta alates eelmisest sügist ees ootab sõduri baaskursuse (SBK), erilist veel lõpprännak. See ei tohiks Lääne raskust valmistada, sest kandis maleva õppusel „Valge laev“ 5 | 2015

5 | 2015

Parim pilt tehti „Valgel laeval“, autor Mait Karukäpp

L I S A T E AV E

Metsavendade elu pildis 52

ERAKOGU ERAK A O OGU G /P GU PRIVAT PRIVATE PR IVAT VAT TE C COLLECTION CO O LLEC LECTION T TION

AJA LUGU

Tundmatu metsavenna tehtud kunstiline foto / Artistic photo mady by an unknown Forest Brother

Saarnakõrve metsavennapunkri väljakaevamistel tehtud telelugu tõi uurijate kätte harukordsed fotod. Tekst: MARTIN ANDRELLE R

1 | 2015

Parim lugu rääkis Martin Andrelleri sule ning haruldaste ja intiimsete piltide abil metsavendade elust

mist, mida võid häbenemata sõbrale või võõralegi sirvimiseks kätte anda. Peaaegu 20% eestimaalastest on riigikaitsega kokku puutunud Kaitseliidu kaudu ja sõbra sõna on kõige usutavam infokanal maailmas. Kaitse Kodu! töö on varustada iga kaitseliitlast teadmistega, millega oma suhtlusvõrgustikku informeerida. Mis on Kaitseliit ja mida ta teeb – siin, Kaitse Kodu! külgedel räägivad sellest kaitseliitlased ise. Ajakirja 600 lehekülge aastas täidavad sisuga ligi 150 vabatahtlikku kaitseliitlast. Paar tuhat Kaitse Kodu! sõpra tellivad Kaitse Kodu! postkasti, ülejäänud ligi 5000 ajakirja leiavad lugeja malevate kaudu. Mõnisada tuhat korda on ajakirja loetud ka veebist – ja Soome kõrval jagub välismaiseid lugejaid nii Ameerika Ühendriikidest, Venemaalt kui ka Indiast. Mida iganes tulevik toob, ajakiri on osa eestikeelsest kultuuriruumist ja sarnaselt teiste eesti väljaannetega deponeerib Rahvusraamatukogu iga trükis ilmunud ajakirjanumbri oma arhiivi. Lood Kaitseliidust lähevad ajalukku koduriiulitel ja serveriruumides ning kaitsevad meie kodust mõtteviisi isegi ruumi ja aja vastu.

Parim kaanepilt: Kristjan Bachman, KK! nr 7 kaanepilt Parim foto: Mait Karukäpp, KK! nr 4, lk 25 Facebooki lemmikfoto: Tarmo Tammus, KK! nr 8, „Naiskodukaitse saalihokitarid“ Aasta fotoreporter: Rein Säinas, suurepärased tööd läbi aasta Parim lugu, samuti parim fotolugu: Martin Andreller, KK! nr 1, „Metsavendade elu pildis“ Parim portreefoto: Enn Sutting, KK! nr 5, lk 54 Esiletõstetud fotod: Tanel Järvet, KK! nr 8, lk 23 Gunnar Vasemägi, KK! nr 4, lk 66 Lugejate lemmik: Mehis Born ja Kristjan Prii, KK! nr 1, „Üleelamise põhitegija – põlemine“ Parim probleemlugu: Kuido Külm ja Andrus Rumm, KK! nr 2, „Verised märkmed Ukrainast“ Parim tehnikalugu: Heikki Kirotar, KK! sari „Armee kaitsevestidest“ Parim õpetus: Reimo Soosaar, KK! nr 7, „Paranda oma laskeoskust 1“ Parim reportaaž: Jevgeni Sevtšenko, KK! nr 8, „Vabatahtliku pataljoni Donbass lahingutee“ Parim noortelugu: Aapo Rehi, KK! nr 2, „2 ööd väljaspool mugavustsooni“ Parim portreelugu: Mart Reino, KK! nr 5, „Astuks Kaitseliitu“ Parim naiskodukaitse lugu: Aliine Matisen, KK! nr 6, „Mina, naiskodukaitsja“ Parim meditsiinilugu: Hety Huum ja Ene Vokk, KK! nr 6, „Muljed Sõrve retke esmaabipunktist“ Parim ajaloolugu: Ivar Jõesaar, KK! nr 7, „Kaitse Kodu! 20 aastat varem“ Parim reisilugu: Jaanus Ots ja Jana Ots, KK! nr 8, „D-päeva radadel“ Esiletõstetud lood: Urmas Selirand, KK! nr 5, „PAZ, see malevkonna oma igiliikur“ Martin Mägi, KK! nr 4, „Kõrghoone puhastamine terroristidest“ Margit Õkva, KK! nr 2, „Kuigi haavad paranevad…“ Tiit Tamberg, KK! nr 5, „Iidlased aa ermkanged“

TUNNUSTAMINE

Kaitse Kodu! parimad 2015:

Vaata parimate tööde galeriid Kaitse Kodu! Facebooki seinal: www.facebook.com/kaitsekodu

3 | 2016

Auastmete andmine VANEMOHVITSERID VÄLJAVÕTE EESTI VABARIIGI PRESIDENDI 18. VEEBRUARI KÄSKKIRJAST 105 Tegevväelased kolonel Jaak MEE kolonelleitnant Alari SAEGA major Ain TIIDRUS major Kristian KIVIMÄE major Valjo TOOMING major Ivo HAKMAN

peastaap peastaap peastaap Pärnumaa malev Tallinna malev Viru malev

NOOREMOHVITSERID

TUNNUSTAMINE

VÄLJAVÕTE EESTI VABARIIGI PRESIDENDI 18. VEEBRUARI KÄSKKIRJAST 105

Tegevväelased kapten Aleksandr GRIGORJEV kapten Raivo PEHK kapten Risto SIIL leitnant Margus LILLAK leitnant Tarmo MATTI nooremleitnant Märt REEDI

peastaap Põlva malev Jõgeva malev Tartu malev Viru malev Tartu malev

VÄLJAVÕTE EESTI VABARIIGI PRESIDENDI 18. VEEBRUARI KÄSKKIRJAST 106 Reservis olevad isikud kapten Tanel JÄRVET Tallinna malev kapten Eduard KAKKO Pärnumaa malev kapten Romek KOSENKRANIUS Pärnumaa malev kapten Heigo VIJA Tallinna malev leitnant Kristjan BACHMAN Tartu malev leitnant Arvi JUURIK Järva malev leitnant Margus KLAIS Tartu malev leitnant Sulev LUIGA Lääne malev leitnant Kaido MÄGI Tallinna malev leitnant Kaido MÄNNI Järva malev leitnant Mario REINU Järva malev leitnant Tarmo VANAMÕISA Pärnumaa malev nooremleitnant Marelle ERLENHEIM Tallinna malev nooremleitnant Hanno JÄRVET Tallinna malev nooremleitnant Randin KARK Harju malev nooremleitnant Kaupo KASKLA Harju malev nooremleitnant Priit KOTKAS Tallinna malev nooremleitnant Karry KUKK Lääne malev nooremleitnant Lauri LÄÄNEMETS Tallinna malev nooremleitnant Andres MILLER Lääne malev nooremleitnant Indrek OJA Tallinna malev nooremleitnant Henri PAAVO Sakala malev nooremleitnant Margus-Tarmo PIHLAKAS Tartu malev nooremleitnant Marko REICHARDT Tallinna malev nooremleitnant Ivar SISKA Tallinna malev nooremleitnant Aare SÕER Tallinna malev nooremleitnant Ervin TAMBERG Sakala malev 3 | 2016

nooremleitnant Marko TREUMAN nooremleitnant Roland TÄHEMAA nooremleitnant Sören VETEVOOL lipnik Andres AABLA lipnik Riskko JÕEOTS lipnik Andres KOLK lipnik Tõnu KÕRGE lipnik Martin LAANEJÄRV lipnik Vahur LÄTT lipnik Andero MARDO lipnik Nalmond MERI lipnik Martin MERIRAND lipnik Janek NELSON lipnik Risto PÄRN lipnik Mart RAUDOJA

Lääne Tallinna Tallinna Tartu Põlva Saaremaa Tallinna Harju Pärnumaa Harju Saaremaa Tartu Rapla Harju Pärnumaa

malev malev malev malev malev malev malev malev malev malev malev malev malev malev malev

VANEMALLOHVITSERID VÄLJAVÕTE KAITSEVÄE JUHATAJA 10. VEEBRUARI KÄSKKIRJAST NR 82P Tegevväelased veebel Ahti LEPP veebel Art PAJUSOON veebel Priidik HÄNNI veebel Raimo MERILO

Võrumaa Harju Harju Järva

malev malev malev malev

Reservis olevad isikud nooremveebel Henrik GUTHAN nooremveebel Heikki HÄRM nooremveebel Rene KINTSIRAUD nooremveebel Anton LII nooremveebel Peeter NIKITIN nooremveebel Hanno SIRENSKY

Tartu Rapla Põlva Saaremaa Võrumaa Tallinna

malev malev malev malev malev malev

NOOREMALLOHVITSERID VÄLJAVÕTE KAITSEVÄE JUHATAJA 10. VEEBRUARI KÄSKKIRJAST NR 82P Tegevväelased seersant Jaanus NURMSALU

Järva malev

VÄLJAVÕTE KAITSEVÄE JUHATAJA 10. VEEBRUARI KÄSKKIRJAST NR 85P Reservis olevad isikud vanemseersant Andry AGARD vanemseersant Mihkel JÕE vanemseersant Kalev KUNDLA vanemseersant Kaarel KÜTAS vanemseersant Alo LIFLÄNDER vanemseersant Priit PÄRGMAA vanemseersant Kaspar REILE vanemseersant Indrek SOO vanemseersant Valdu VAHEMETS vanemseersant Paavel VÄHK

Pärnumaa Pärnumaa Alutaguse Tallinna Harju Harju Pärnumaa Tartu Pärnumaa Alutaguse

malev malev malev malev malev malev malev malev malev malev

seersant seersant seersant seersant seersant seersant seersant seersant seersant seersant seersant seersant seersant seersant seersant seersant seersant seersant seersant seersant seersant seersant

Toomas AARNA Magnus ARGE Elur EINSON Andres LEPIK Marko LUTS Mart METS Alvar MIKKER Andre NÕU Ardo-Jako OLEV Henri OTS Paula PERNER Kalev PIILBERG Taivo PIKKMETS Alvar PRINTS Kristi PROMET Tiit RAADIK Indrek ROOS Kristen SEMPELSON Erkki TIKAN Madis UMALAS Tarmo VAHTRAS Martin VALTER

Tallinna Pärnumaa Järva Viru Tartu Pärnumaa Pärnumaa Saaremaa Tallinna Pärnumaa Pärnumaa Alutaguse Järva Pärnumaa Harju Pärnumaa Tartu Pärnumaa Harju Pärnumaa Harju Tallinna

malev malev malev malev malev malev malev malev malev malev malev malev malev malev malev malev malev malev malev malev malev malev

seersant Roman VERREV nooremseersant Kristjan AHTAMA nooremseersant Urmas ALBER nooremseersant Urmas ASI nooremseersant Jan BOGDANOV nooremseersant Tarmo EGIPTI nooremseersant Siim JEEBERG nooremseersant Anu JÕGEVA nooremseersant Martin KALDA nooremseersant Aivar LAANJÕE nooremseersant Veljo LEHIS nooremseersant Rego LEHTSAAR nooremseersant Allan LILLES nooremseersant Angela LOOB nooremseersant Chris-Evelin LUIK nooremseersant Martin MILL nooremseersant Sander PIELBERG nooremseersant Rivo REBANE nooremseersant Armin RUDI nooremseersant Andrei SOSNIN nooremseersant Jane SÄRG nooremseersant Karl-Erik TALVET

Sakala Harju Tallinna Tartu Pärnumaa Lääne Lääne Võrumaa Lääne Harju Harju Rapla Harju Pärnumaa Tallinna Põlva Saaremaa Põlva Harju Tallinna Sakala Tallinna

malev malev malev malev malev malev malev malev malev malev malev malev malev malev malev malev malev malev malev malev malev malev

VÄLJAVÕTE KESKJUHATUSE 3. MÄRTSI OTSUSEST NR K-0.1-1/16/2939PR VALGERISTI II KLASS 1004 Urmas Virma

Harju

VALGERISTI III KLASS 1005 Margus Grauberg Alutaguse 1006 Jüri Uudeküll Alutaguse 1007 Ülo Jõgisoo Alutaguse 1008 Gunnar Miljan Harju 1009 Anton Leitmäe Harju 1010 Urmas Piigert Järva 1011 Sulev Einma Järva 1012 Aadi Kaasik Lääne TEENETEMEDALI I KLASS 587 Igor Krek Alutaguse 588 Kalev Zilinski Alutaguse 589 Vello Oja Alutaguse 590 Kuldar-Valdo Karula Harju 591 Urmas Kõonurm Järva 592 Tommy Orumaa Järva 593 Taimo Juhe Lääne

TUNNUSTAMINE

Autasustamine teenetemärkidega

TEENETEMEDALI II KLASS 1661 Arvo Lehtla Alutaguse 1729 Vladimir Bleštšenko Alutaguse 1730 Arvo Maasik Alutaguse 1731 Pirjo Väljaots Harju 1732 Anto Rull Järva 1733 Maire Pirn Lääne 1734 Katrin Reede Lääne 1735 Raini Kaelep Pärnumaa 1736 Marko Miiter Pärnumaa 1737 Marek Rahu Sakala 1738 Raivo Prank Tartu

4285 4286 4287 4288 4289 4290 4291 4292 4293 4294 4295 4296 4297 4298 4299 4300 4301 4302 4303 4304 4305 4306

TEENETEMEDALI III KLASS 4239 Marko Üleoja Alutaguse 4284 Andrus Umboja Harju

TEENETEMEDALI ERIKLASS 796 Imre Õim KLPS 797 Urmas Reinsalu Alutaguse

594 595 596 597 598 599 600 601

Pirger Laur Pärnumaa Olev Krull Saaremaa Jaak Karlis Tallinn Alf-Theophil Puskai Tallinn Ele Nugis Tallinn Silje Saaret Tallinn Sulev Suits Tartu Tiit Hilpus Tartu

Jaanus Luuk Jüri Hiiemäe Jürgen Kaas Madis Kõonurm Jürgen Vahtra Reimo Reimer Heikki Härm Kert Humal Aivar Krusta Valdek Jõgi Janek Benno Kalev Kütaru Ivory Rea Ivar Kaigu Argo Luide Mehis Paas Valeri Nuust Riho Paas Meelis Roomet Eduard Parts Ott Mägi Herki Pedak

3 | 2016

Järva Järva Järva Järva Lääne Lääne Rapla Saaremaa Saaremaa Saaremaa Saaremaa Tallinn Tallinn Tallinn Tartu Tartu Tartu Tartu Tartu Tartu Tartu Tartu

ÜLEJÕE JAOSKOND

NAISKODUK AITSE

Naiskodukaitse kasvab Viimase viie aastaga on Naiskodukaitse liikmeskond kasvanud umbes 600 liikme võrra. Arvestades, et igal aastal astub sadakond liiget ka organisatsioonist välja, on uute liikmete arv muljetavaldav. Tekst: AIRI TOOMING

2015. aastal lisandus 280 uut naiskodukaitsjat ja samal ajal lahkus organisatsioonist veidi enam kui 100 liiget. Lahkujateks on tavaliselt liikmed, kes on jäänud mingil põhjusel passiivseks: kes on kolinud mujale elama või kelle elurütm on nõnda palju muutunud, et Naiskodukaitse sinna enam ei mahu. Passiivsete liikmetega kontakti leidmine on ringkondades igal aastal tähelepanu all, prioriteediks on loomulikult püüe inimene taas aktiivsesse tegevusse kaasata, ent teatud hulk liikmeid paratamatult siiski lahkub organisatsioonist. Nende protsesside tulemusena on liikmete osakaal, kes reaalselt osalevad Naiskodukaitse tegevuses, iga aastaga suurem. 2015. aastal osales Naiskodukaitse tegevuses ca 80% liikmetest.

Kõige äkilisem kasvaja on Pärnumaa Tegevuses osalemise määra kõrval pean liikmeskonna kvaliteedi oluliseks näitajaks liikmemaksu tasumist. Olen alati rõhutanud, et liikmemaks on meie organisatsioo50

3 | 2016

nis ennekõike liikmete pühendumuse ja organisatsioonikultuuri näitaja, lisaks näitab see loomulikult ka üksuse administreerimisvõimekust. Selle taustal on rõõm tõdeda, et ka liikmemaksu tasumine muutub iga aastaga üha üldisemaks. 2015. aastal oli liikmemaksu tasumise kohustuse täitnute osakaal 72,4%, mis on umbes 5% kõrgem kui aasta varem. Ringkondade lõikes on neid, kes kasvavad kiiremini ja neid, kelle areng on rahulikum, ent on näha, et liikmetega teevad tõhusat tööd kõik ringkonnad. Seda nii uute liikmete värbamisel kui olemasolevate liikmetega tegelemisel. Siiski tõstaksin viimaste aastate eduloona esile Pärnumaa ringkonda, kus aastaid väga tagasihoidlik liikmeskond on tänaseks jõudnud 87 liikmeni. Kuigi Pärnumaa on jätkuvalt väikseim ringkond, avaldab muljet just nende areng ja nähtav potentsiaal. Kui veel aasta tagasi oli Pärnumaa ringkond ainus, millel jaoskonnad üleüldse puudusid, siis tänaseks on seal jaoskondi suisa kolm: Pärnu, Saarde ja Ülejõe.

Väiksemat üksust on kergem juhtida

L I S A T E AV E

2015–2016 loodud jaoskonnad: 15. jaanuar 2015 Harju ringkonna Rae jaoskond 25. mai 2015 Pärnumaa ringkonna Saarde jaoskond 11. juuni 2015 Pärnumaa ringkonna Pärnu jaoskond 11.november 2015 Lääne ringkonna Lääne-Nigula jaoskond 1. detsember 2015 Sakala ringkonna Tarvastu jaoskond 12. veebruar 2016 Pärnumaa ringkonna Ülejõe jaoskond 19. veebruar 2016 Jõgeva ringkonna Pedja jaoskond

saavad aktiivsed ja kiiresti arenevad jaoskonnad ning ka nn vanad saavad omamoodi uue hingamise. Võiks öelda, et väike resonants tõukab liikuvusse ja arengusse.

Arengu alustalaks on jaoskond Teine viis struktuuriliseks laienemiseks on uute jaoskondade loomine täiesti uutesse piirkondadesse, kus suurem osa liikmeidki alles astub organisatsiooni. See on ka meie valmiva arengukava üks olulisi rõhuasetusi – luua jaoskondi uutesse piirkondadesse, et naiskodukaitsjaid oleks tõepoolest igas Eestimaa paigas. Nõnda on loodud näiteks

NAISKODUKAITSE KASVAMINE 2011

2015

Kasv

Alutaguse

122

140

14,8

Harju

131

226

72,5

Jõgeva

125

140

12,0

Järva

116

154

32,8

Lääne

153

185

20,9

110

42,9

Põlva Pärnumaa

77,6

Rapla

126

34,0

129

153

18,6

114

23,9

Tallinn

201

283

40,8

Tartu

150

233

55,3

Valga

103

35,5

Saaremaa Sakala

Viru

107

149

39,3

Võrumaa

125

136

8,8

1747

2339

592

33,9

Kokku

Pean Naiskodukaitse liikmeskonna kasvu optimaalseks ning organisatsiooni ressurssidele vastavaks. Märjamaa jaoskond Raplamaal, Lõuna-Läänemaa jaoskond Lääne ringkonnas, Tarvastu jaoskond Sakala ringkonnas, Põhja-Tartumaa ja Lõuna-Tartumaa jaoskonnad Tartu ringkonnas. Alles äsja taastati Naiskodukaitse tegevus Elvas, kus ühekorraga liitus 10 uut liiget. Oleme näinud, et territoriaalsetel jaoskondadel on oluline koht kohaliku kogukonna elus, häid näiteid on Viimsist Märjamaani ja Otepäält Väike-Maarjani. Seetõttu hindame kõrgelt iga sellise algatusgrupi teket, kes suudab kanda kinnitada mõnes uues paikkonnas, kaasates organisatsiooni uusi liikmeid. Kuid siin oleme märganud ka ohukohti. Keskusest eemal asuva jaoskonna puhul on väga oluline tagada, et uued sulanduksid ringkonna ühtesse tervikusse, jagaksid organisatsiooni väärtusi ning võtaksid omaks kehtiva organisatsioonikultuuri. Jaoskonna identiteet on äärmiselt oluline, kuid see ei tohi tekkida vastandumise või eemalejäämise tagajärjel. Siiski pean jaoskondade arengut mitmes mõttes kogu Naiskodukaitse arengu võtmeks, sestap olen kindel, et positiivne pool kaalub kuhjaga üles mõned võimalikud pisemad raskused. 3 | 2016

NAISKODUK AITSE

Pean Naiskodukaitse liikmeskonna kasvu optimaalseks ning organisatsiooni ressurssidele vastavaks. Tuleb tähele panna, et uued liikmed suudetaks sujuvalt integreerida, et neil oleks võimalik osaleda baasväljaõppe kursusel ning et neile jaguks igakülgset tähelepanu. Vastasel juhul saavad tänastest liitujatest paari aasta pärast omakorda passiivsed liikmed. Sellegipoolest leian, et uute liikmete liitumine on äärmiselt oluline ja iga kasvõi ainult baasväljaõppe saanud naiskodukaitsja on väärtuslikum kodanik, kes tuleb ka enesega paremini toime. Viimastel aastatel on üha rohkem ringkondi seadnud eesmärgiks uute jaoskondade loomise. Sellel protsessil on kaks peamist ajendit. Ühelt poolt on jõutud tõdemuseni, et väiksemad üksused on tulemuslikumalt juhitavad ja liikmetega on lihtsam hoida kontakti. Nõnda on mitmed suured ja paraku paljude passiivsete liikmetega jaoskonnad jagunenud kaheks väikemaks, näiteks on uute jaoskondadena tekkinud Lõuna-Viljandi jaoskond Sakala ringkonnas, Lääne-Nigula Lääne ringkonnas, Pedja jaoskond Jõgeval jne. Senine praktika on näidanud, et nn uutest

Järva naised

NAISKODUK AITSE

andsid kultuurile hoogu Et Naiskodukaitse kultuuri erialagrupi võistlus saaks teoks, tuli korraldajatel selle väärtus esmalt endale mõtestada, siis oma mõttega teisi nakatada ja lõpuks võistlus läbi viia nii, et kõigil osalenutel kasvaks tahe panustada erialagrupi arengusse. Tekst: TAIVE SAAR

Kui 2012. aastal hõiskas Naiskodukaitse Järva ringkonna tegevliige Kirsika Ilmjärv välja kutse moodustada ringkonda naisrahvatantsurühm, reageeris tosin naist. 26. septembril oli esimene proov. Samal ajal oli Naiskodukaitses erialagruppide moodustamise aeg, teiste seas ka kultuurigrupi loomine. Otse loomulikult liitusid kõik tantsijad kultuuri erialagrupiga. Ja ühtäkki oli neid igale poole vaja. Küll Järva maleva ja Järva ringkonna tähtpäevade korraldamiseks ja esinemisteks, küll Kaitseliidu aastapäeval malevat esindama. Nad külastasid küberkaitseüksuse aastalõpu tähtpäeva ning toimetasid aasta ema konkursi ja kontserdi korraldamisel ja läbiviimisel, ka maakaitsepäeval andsid just nemad ettevõtmisele sisulist väärtust. Igal sammul andis kultuuri erialagrupp tooni Kaitseliidu ja Naiskodukaitse maine loomisel. 2014. aastal oli Järva ringkonna korraldada Naiskodukaitse aastapäev. Vastuvõtt ja pidu oli meeleolukas ja ilus ning pälvis palju kiitust naistelt üle Eesti. Ülejäänud erialagrupid elasid samuti tegusat ja töökat elu. Oli vaid üks erinevus – kui toitlustuse, meditsiini, avalike suhete ning side ja staabi erialadel olid ka oma üle-eestilised võistlused, siis kultuuri erialagrupil seda polnud.

On siis vaja või ei? Siis tärkas Kirsika peas idee korraldada üks erialagruppide kohtumine 52

3 | 2016

ehk võistlus. Kohe vormus see mõtteks teha ühine tantsuetendus. Järva naised hakkasid mõtet organisatsiooni juhtﬁguuridele „maha müüma“. Ei saa öelda, et uut mõtet oleks tervitatud vaimustushüüetega. Jahe reaktsioon pani Järva naised mõtisklema erialagrupi sisulise väärtuse üle, uuriti eriala funktsioonikirjeldust, analüüsiti senise tegevuse kogemusi ja jäädi endale kindlaks – erialal tegutsejatel on suur roll organisatsioonis ühistunde loomisel ja pärimuse kandmisel ning kandev kaal organisatsiooni maine loomisel. Kohendati uue loodava võistluse üldist kontseptsiooni, vähendati võistluspinget ja lisati õpiväärtust. Juhtﬁguuridelt saadi 2015. aasta lõpus luba sündmus ära teha. Idee algatajast Kirsika Ilmjärvest oli vahepeal saanud Järva ringkonna esinaine.

NAISKODUK AITSE

MERLE RÜÜTEL

Kogu kultuuri erialagrupi seltskond asus aga korraldama Naiskodukaitse suvelaagrit, mis 2015. aasta augustis Järva eestvedamisel teha tuli. Kaasati muidugi ka kõikide teiste erialade inimesi. Siiski oli suvelaager märgilise tähendusega ka kultuuri erialagrupi võistluse korraldamise ideele. Sest laagris läbi viidud mõttetalgud andsid tagasisidet, et suur osa teiste ringkondade inimesi on kultuuri erialagrupi tegevuse mõtestamise ja käivitamisega hädas, kuid näevad Järva naiste eeskujul, et tegevuspinda ju oleks. Suvelaagri väsimus kontidest välja puhatud, koondas Kirsika Ilmjärv enda ümber uue võistluse korralduse võtmeisikud ja usinasti hakati ettevalmistustega pihta. Esimesena valmis sündmust reklaamiv videotervitus, mis tuli esmaettekandele

TULEMUSED I koht – Järva ringkond II koht – Tartu ringkond III koht – Põlva ringkond Naiskodukaitse juhtide aastalõpuseminaril. Unistusest hakkas saama reaalsus. Kuklas tiksus varjatud eesmärk – tõestada, et ka kultuuri erialagrupil on väärtuslik koht Naiskodukaitse erialagruppide maastikul.

Veidi hoogu oleks vaja Eelinfo kultuuri erialagrupi võistluse kohta läks teele eelmise aasta 7. detsembril. Osalejatele anti teada, et tegemist saab olema motoriseeritud kultuurilise võistlusega, kus võistkondadel tuleb liikuda autodega, lahendada kontrollpunktides kultuurigrupi funktsiooni kirjeldusele

vastavate eesmärkidega seotud ülesandeid. Ülesanded on meeleolukad, nõuavad meeskonnatööd ja esitavad väljakutseid. Lisaks tuleb valmistuda kontserdiks, mis kõigi võistkondade osalusel kokku pannakse ja teisel päeval ette kantakse. Alutaguse ringkonnast saabus tänulik tagasiside, kus kiideti vihjet funktsioonikirjeldusele. Selgub, et varem ei ole sellele tähelepanu pööratud, nüüd oli hea võimalus dokument üles otsida. Esimene tõestus, et võistlusest võiks saada erialagrupi arengu edulugu, oligi saadud! Juhendis tunnistatakse selgesõnaliselt, et võistluse suurem eesmärk on hoogustada kultuurigrupi tegevusi ringkondades. Registreerimise lõppedes olid end kirja pannud kõik ringkonnad, mis kinnitas, et huvi kultuuri erialagruppide tegevuse vastu on laiapõhjaline. 3 | 2016

MERLE RÜÜTEL

NAISKODUK AITSE

12. veebruari õhtul kella poole seitsme paiku hakkasid naiskodukaitsjad kogu Eestist kogunema Koeru – võistlusele. Ukse peal tervitasid neid naeratavate nägudega mandaadimeeskond ja Kirsika oma säravate kommentaaridega. Tagasisidest võib lugeda: „Õhkkond oli positiivne ja ma kaldun arvama, et

parem ei oleks saanud ollagi. Muide, minusuguse toriseja jaoks mõjus see esimene kontakt teiega. Pärast sellist vastuvõttu ei suudaks küll mitte keegi midagi veel kritiseerida.“ Häälestus on edu pant – see õppetund on kasulik kõigile naiskodukaitsjatele, mitte ainult kultuuri erialagrupi naistele.

L I S A T E AV E

Kontrollpunktides oli võistkondadel võimalik punkte koguda. Rajal oli üheksa peatust, kus tuli lahendada erinevaid ülesandeid.  Tunda ära, mis aktuseks valmis pandud saalis on valesti  Viia kokku kihelkonnad ja rahvarõivatriibumuster  Kimi mängu käigus tunda muusikariistu ja muusika loomisega seotud esemeid  Müüsleri ausamba juures tunda ajalugu  Järva-Jaani kinomuuseumis panna proovile filmimaailmaga seotud teadmised  Ära tunda ettekantud tantse  Lahendada kunstiteemaline ristsõna  Lavastada meeleolukas foto teemal „Laine laksudes rannale lööb“  Tunda Kaitseliidu kultuuriajalooga seotud fakte  Tundma pimesi ära joogimarke  Osata näidata tundeid ja olla valmis neid kohe videokaamera ees esitama

3 | 2016

Kultuur pole kergem kui sport Ja kohe algas ka esimene võistlus, mille tingimusi tutvustas selle etapi eest vastutaja, ühtlasi Järva ringkonna kultuuri erialagrupi juht ning muuhulgas Koeru jaoskonna esinaine Kerli Sirila. Loosiga said ringkonnad võistlusjärjekorra, mereteemalise Eesti laulu ja prooviruumi ning lõpuks ometi ka teada, et neil tuleb ette valmistada tantsuline etteaste. Kõigile jagati Koeru hoonetes kätte privaatne prooviruum ja kell 11 õhtul oodati kõiki tagasi kultuurimajja lavaproovi. Enam-vähem määratud kellaajal käisid ringkonnad kordamööda Koeru kultuurimaja laval proovides. Et teistel samal ajal igav ei oleks, oli igal ringkonnal vaja täita kolm ülesannet. Ühed valmistasid järgmisel päeval toimuva sõbrapäeva puhul värvilistest paberitest südameid. Kultuurigrupi tagada on ju ka ruumikujundus ja korraldajad lootsid jagada väärt oskust, kuidas lihtsate vahenditega säravat tulemust saavutada. Teised panid samal ajal proovile oma teadmisi. Neil tuli lahendada kaks ülesannet – edukalt sooritada Kultuurivillak ja pildilt

Anna naiskodukaitsjale milline ülesanne iganes, ta täidab selle pühendunult ja põhjalikult.

nautida,“ selgitas Kirsika Ilmjärv premeerimise tagamõtet. Kultuuripaketid viivad võistlejad lähikuudel muuseumidesse, tantsupidudele ja töötubadesse. Korraldusmeeskond on aga tänulik kõigile sponsoritele, kes preemiad välja panid. Kontsert lõppes Naiskodukaitse kultuuri erialagrupi võistluse võitjate väljakuulutamise ja korraldajate tänamisega. Naiskodukaitse esinaine Airi Tooming tunnistas oma kõnes, et esialgu ei olnud tal ettekujutust ega kindlustunnet selle võistluse õnnestumise või ka mõttekuse kohta, kuid nüüd ta mõistis, et ettevõtmine oli äge ja vajalik. Ühe olulise mõttena võttis esinaine võistluselt kaasa tõdemuse, et anna naiskodukaitsjale milline ülesanne iganes, ta täidab selle pühendunult ja põhjalikult. Võistlus kuulutati lõppenuks ja võistlejad saadeti koduteele. Naiskodukaitse Järva ringkonna kultuuri erialagrupi naiskodukaitsjad loodavad, et võistluse tulemusena hoogustub kultuuri erialagrupi tegevus kõigis ringkondades!

NAISKODUK AITSE

kaitsja võib pühenduda ka enese kultuurilisele harimisele, et veelgi teadlikuma eestlasena meie maad ja rahvast väärtustada ning kaitsta. Aga pärast rännakut ei olnud mõtisklemiseks pikalt aega. Ruttu kõht täis ja viimased ettevalmistused kontserdiks. Kell kaks lõid kõlarid mürtsuma ja värvilised tuled vilkuma ning kõik neliteist ringkonda esitasid eelmisel õhtul loodud tantsu. Selgus tõde, et tantsu ei hinnata, see oligi vaid meeleolu loomiseks, kuid see-eest saab premeeritud selle ettevalmistamiseks nähtud vaev. Lisaks tulisele aplausile saalist tõmbas iga ringkond endale loosiga motiveeriva kultuuripaketi. „Kokkupuude kultuuriga ei saa ega tohi lõppeda siin ja praegu, te kõik saate võimaluse veel korra koguneda ja kultuuri

ära tunda 38 endist või praegust Eesti ansamblit. Need ülesanded andsid ka esimesed punktid tulemuste tabelisse. Päev lõppes kell kaks öösel. Järva naised mõtlesid, et kui koormusmatka naised peavad rajal olema kogu öö, saades vaid üürikese võimaluse ebamugavates tingimustes puhata, siis miks ei peaks samaga hakkama saama ka kultuurigrupi naised? Kella poole kümneks olid võistlejad ette valmistatud motoriseeritud kultuuriliseks rännakuks. Miks autodel orienteerumine? Vastuse annab võistluse juhend: naiskodukaitsja peab olema toeks ja abiks, kui olukord on keeruline või pingeline. Naiskodukaitsja on teadlikum ülejäänud rahvahulkadest ja säilitab rahu. Üks võimalus pingeid maandada on pakkuda inimestele meeldivaid muljeid. Seepärast peaksid kultuuri erialagrupi naised olema valmis liikuma sündmuspaigast sündmuspaika, olema kohal seal, kus inimesed vajavad tuju tõstmist. Kuulekalt ja heatujuliselt olid kõik võistkonnad määratud ajal stardis. Enne veel, kui sai gaasi vajutada, tuli kõigil lahendada selle päeva esimene ülesanne: panna kahe minuti jooksul õigesse järjekorda rahvakalendri tähtpäevad jaanuarist kuni detsembrini.

MERLE RÜÜTEL

Punktide asemel piletid Rännaku käigus tuli aga võistkondadel liigelda kontrollpunktist kontrollpunkti korraldajate antud kaardi järgi. Kihutamine oli keelatud, liikluseeskirja järgimine kohustuslik. Et hajutada liikluskoormust, saadeti pooled võistkonnad ringile päripäeva ja pooled vastupäeva. Rännakult saabunud naised olid elevil. Kogemust peeti väärtuslikuks, kuid ka raskeks. „Nii, nüüd läheme koju õppima, sest peamine, mis sai selgeks, on see, et me ei tea kultuurist midagi,“ kõlas ühelt võistluselt saabunud naise huulilt. Polegi see kultuurimaailm nii pehme, nagu oleks võinud arvata, mõlgub võistluse korraldajate mõtteis. Üheks riigi tunnuseks on tema kultuur ja kultuurilugu. Võistluse ülesanded tõid esile, et naiskodu-

3 | 2016

UUDISED Noored liitusid tervisekoalitsiooniga 26. veebruaril, pärast Terve Eesti Sihtasutuse ja Eesti Skautide Ühingu juhitud minikonverentsi „Mõttega lõuna“, allkirjastasid kohalviibinud noorteorganisatsioonid tervisekoalitsiooni leppe. Minikonverentsil arutleti alkoholi ja tubaka pruukimisest põhjustatud probleemide üle. Terve Eesti Sihtasutus tutvustas uuringut „Teismeliste arvamused ja hoiakud alkoholi ja tubaka suhtes“, järgnes kaasahaarav väitlus „Kõik noorteühingud alko- ja tubakavabaks" professionaalsete väitlejate osalusel. Päeva lõpus liitusid noorteühingud tervisekoalitsiooniga ja allkirjastasid asjakohase leppe. Konverentsipäeval kinnitasid leppe üks projekti eestvedajatest Eesti Skautide Ühing, Noored Kotkad, Kodutütred, Eesti Noorteühenduste Liit, Eesti Arstiteadusüliõpilaste Selts, EELK Laste- ja Noorsootöö Ühendus ja MTÜ Urban Style. Samuti on andnud liitumisnõusoleku SA Õpilasmalev.

NOORED

Valgamaa maleva rühmajuht pälvis kõrge tunnustuse 16. veebruaril tunnustas tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski tublisid vaimse tervise edendajaid igast maakonnast. Üheks tunnustatuks osutus ka Noorte Kotkaste Valgamaa maleva Valga noortekeskuse rühmajuht Maarja Mägi. Maarja Mägi töötab Valga noortekeskuse noorsootööjuhina ning on keskusesse loonud noori aitava ja suunava meeskonna, kes on vajadusel ka tugiisikuiks, kelle poole mure või häda korral pöörduda. Vastse tiitliomaniku südameasjaks on riskinoorte vaimne tervis ja keskuses on just sel eesmärgil korraldatud palju loenguid ja õpitubasid. Maarja Mäe enda sõnul tuli tunnustus talle suure ja hästi toreda üllatusena. „Minule on mu töö huvitav just sellepärast, et tegelen küll noorte muredega, kuid iga probleem on pigem väljakutse. Kuidas probleemile läheneda ja kuidas lahendada – kõik see tuleb välja mõelda. Tihtipeale ei ole see lihtne ja see ei ole kunagi ühtmoodi,“ arvab Mägi.

Järva kodutütar krooniti maailmameistriks 24. veebruaril võitis Itaalias L'Aquilas toimunud koolispordi maailmameistrivõistlustel tüdrukute 3,6 km vabatehnikasõidu 14aastane Kaidy Kaasiku. Teine koht kuulus 1,3sekundilise kaotusega Elizaveta Filimonovale Venemaalt ja kolmas oli Jessika Loeschke Sksamaalt (+3,1). Võitja kaksikõde Keidy Kaasiku oli samas vanuseklassis ehk 14–16aastaste neidude seas kuues, kaotades sõsarale 15,4 sekundiga. Kaksikõed on Kodutütarde Järva ringkonna Aravete rühma liikmed. 56

3 | 2016

Kas sina tead…? Lisaks suurele admiral Johan Pitka mälestusmatkale toimus Keilas väiksem matk „Pitkakene“, mille pikkus oli ligikaudu 7,4 km. „Pitkakesel“ korraldati ka viktoriin. Kas sina oskad nendele küsimustele vastata? Tekst: KÄTI HALJASOKS

1. Mis see on? See avati 23. juunil 2009; … selleni viib 21 trepiastet; … see koosneb 143 klaasplokist; … see asub Tallinnas.

2. Mis kool see on? Kooli asukohaks on Paldiski; … koolimajast vasakule jääb Põhjasadam ja paremale ausammas; … kool töötas 1876–1915; … selle kooli lõpetas Eesti mereväe looja admiral Johan Pitka.

3. Mis kuupäevast on jutt? Sel päeval aastal 1878 lõppes Vene-Türgi sõda; … sel päeval aastal 1938 algasid 1. Riigivolikogu valimised; … sel päeval aastal 1987 andis oma esimese kontserdi Terminaator; … see on Gregoriuse kalendri 55. päev.

4. Millise linnaga on tegu? Asulat mainiti esmakordselt 1241. aastal kui 10 adramaa suurust küla; … küla esialgne keskus – kirik – oli ehitatud puust; … see kuulutati alevikuks 1925; … see sai linna õigused aastal 1938.

5. Kellest käib jutt? Ta on sündinud 21.veebruaril 1937 Skaugumis; … ta on õppinud Oslo ja Oxfordi ülikoolides; … ta on kahel korral osalenud olümpiamängudel ning saavutanud 8.ja 11. koha purjetamises; … talle omistati 1998. aastal Maarjamaa Risti teenetemärk ja 2014. aastal Valgetähe teenetemärk.

VASTUSED: 1. Vabadussõja võidusammas Tallinnas Vabaduse väljakul; 2. Paldiski Merekool; 3. 24. veebruar; 4. Keila linn; 5. Norra kuningas Harald V

UUDISED IX Sänna rännak-matk 26. veebruaril kogunesid Võrumaa kodutütred ja noorkotkad Varstu, kust algas IX Sänna rännak-matk. Start sai alguse õhtul varustuse kontrolli, kaardile koordinaatide märkimise ja viktoriiniga. Laupäeva varastel hommikutundidel anti start maastikul. Matkalised läbisid linnulennult 13 km ja rännakulised 23 km. Rajal kontrollpunktides tuli lahendada ülesandeid. Võistkondade saatjateks rajal olid Kuperjanovi ÜJP sõdurid.

Saaremaa kodutütarde viktoriin Tekst: LII VANEM Pärast vabariigi aastapäeva tähistamist kogunesid Saaremaa kodutütarde rühmade esindusvõistkonnad Kaitseliidu Saaremaa maleva staapi, et võrrelda oma teadmisi viktoriinil. Saaremaa ringkonna viktoriin on iga-aastane üritus, mille eripära seisneb selles, et iga järgmise viktoriini korraldab eelmise aasta võitja. Tänu sellele on viktoriin igal aastal isemoodi üles ehitatud. Võistlusel pannakse proovile rühmade esindajate teadmised kodutütreid puudutavates valdkondades. Sellel aastal olid Kuressaare noorte huvikeskuse tüdrukud ehitanud viktoriini üles kaheosalisena. Esimene osa oli ristsõna vormis, mille lahendamiseks pidid tüdrukud tundma Eesti rahvuspühi ja rahvakalendrit. Viktoriini teine osa toimus esimest korda keskkonnas kahoot.it. Interaktiivne jõukatsumine oli põnev nii osalejatele kui juhendajatele. 2016. aasta on kodutütardel noorte kaasamise aasta, kus on oodatud noorte endi panus, olgu siis mõtetena või tegudena. Hea meel on tõdeda, et noortekeskuse tüdrukud valmistasid viktoriini ette ja viisid läbi suuremalt osalt ise. Suur tänu, Ave, Liis ja Kati, huvitavalt korraldatud ürituse eest! Saaremaa kodutütarde viktoriinist võttis osa 12 rühma. Nende seast pälvis esikoha Lümanda rühm koosseisus Eva Rattas, Kaili Kask, Lisett Nurja ja Maria-Elis Kuivjõgi. Teise koha sai Leisi rühm koosseisus Kärt Aulik, Elo Rosenfeld, Emilia Rozenkron ja Jane Süld, kolmandaks jäid Mustjala tüdrukud Eva Sagor, Lota Sagor, Airi Saarma ja Maria-Regelia Vaher. Kuna Lümanda rühm on viktoriini juba korraldanud, siis otsustasid juhendajad, et korralduskogemuse saamiseks korraldab järgmise aasta viktoriini teiseks jäänud Leisi rühm.

5. märtsil toimus Kaitseliidu Männiku lasketiirus mererühma vanemate noorkotkaste laskepäev. Lasti õhkrelvast ja hiljem teistest relvadest. Õhupüssist lasti küünarnukkidele toetades ja ka püsti. Läbiviimisel oli abiks seersant Rene Rank. Kuigi enamikule noortest oli see esimene kord lasta, olid tulemused üsna head. Laskepäev oli asjalik vaheldus merendustegevusele ja meeldis merenoorkotkastele väga.

NOORED

LII VANEM

Mererühma meeleolukas laskepäev

Hiiumaa malevkond sai omale lipu 27. veebruaril kogunesid Hiiumaal Reigi kirikusse nii omavalitsusjuhid kui ka Kaitseliidu liikmed ja külalised, et õnnistada sisse Noorte Kotkaste Hiiumaa malevkonna lipp. „Tore, et Hiiumaa noorkotkad said lipu, mille saamist pidasid oluliseks ka omavalitsusjuhid,” ütles Noorte Kotkaste peavanem Silver Tamm. Ta tundis heameelt, et Noorte Kotkaste tegevust väärtustatakse. Lipuvardasse naela löömise au said ettevõtmise toetajad: Hiiu maavanem Riho Rahuoja, omavalitsusjuhid Käina, Emmaste ja Hiiu vallast, Kaitseliidu Lääne maleva pealik major Mehis Born, Noorte Kotkaste peavanem Silver Tamm, Hiiumaa malevkonna pealik Hergo Tasuja ja Lauka rühma mulluse aasta tublim noorkotkas Raigo Rako. Lipule andis oma õnnistuse EELK Tartu piiskop Joel Luhamets.

3 | 2016

NOORED

Tehke ka oma koolis riigikaitsepäev Üks päev koolis laiendab riigikaitse kandepinda ehk lugu sellest, kuidas teha käepäraste vahenditega tavaline riigikaitsepäev Tekst: TÕNIS ASSON

3 | 2016

Tartu Miina Härma Gümnaasiumi katuse all tekkis mõte korraldada ülekooliline riigikaitsepäev. Selgeltnägijad ja loogikud saavad juba pealkirjast aru, et sündmuse käivitajaks ehk sütikuks oli riigikaitseõpetus. Riigikaitse I teooriakursuse käigus õpetasin grupitööna 51 õppurile planeerimist, võttes lähteülesandeks riigikaitsepäevalaadse ülekoolilise ürituse. Selle läbiviimisel on vaja arvestada kohalikke olusid nagu taristu ja muid ressursse inimesteni välja. Esialgu ei suutnud õpilased kuidagi meenutada ei riigikaitsepäeva „gabariite“ ega euronorme. Nähes paljudel nägudel teatavat organiseeritud hämmeldust, täpsustasin ning kirjeldasin üldjoontes nõudeid võimalikele tegevustele: huvitavad, lihtsad, tehtavad ja ressursipõhised. Kärpisin nii mõnegi entusiasti tiibu, kelle vaimusilma

ees terendas midagi „Siilist“ suuremat. Esialgu pidid grupid koostama tegevuste loetelu ja esitama oma leiud teistele. Kontseptsiooni kohta olid mul mõned mõtted ja aastatetagune kogemus Luunja keskkoolist, kus sarnast päeva proovisime, küll tunduvalt väiksemas mahus. Miina Härma koolis pidi arvestama suure täisgümnaasiumiga (1.–12. klassid).

Ja siis arvas keegi... Tunni lõpus korjasin materjalid kokku ja lihvisin, kuni asi hakkas jumet võtma. Kindluse mõttes jagasin materjalid hiljem õppuritele uuesti kätte ning palusin kaaluda nende teostatavust. Nad olid endiselt entusiastlikud ja olid valmis panustama, kuigi see plaan ei mahtunud ajaliselt enam kuidagi riigikaitseõppe raamidesse. Nimelt oli kursus selleks ajaks läbi saanud. Läksin di-

Siit nurgast ja sealt nurgast: üks riigikaitseõpetaja tõi kohale telgi, mille püstitamine täitis ühe võistlusülesande

MARKE TEPPOR

rektori jutule ja vihjasin, et võiksime teha ühe riigikaitsepäeva. Kogenud haridusjuhina haaras Ene Tannberg ideest kinni, kui selgitasin, et tegemist on õppetegevuse osaga: õpilased kavandavad ülekoolilise ürituse, valmistavad selle ette ja viivad ise ka läbi. Ideaalis annaks see suurepärase kogemuse, mis tuleb tegelikuks eluks valmistumisel mitmeti kasuks. Leppisime kokku järgmise kohtumise, kus pidid osalema teisedki koolis olulised isikud. Ja siis arvas keegi, et meil ei saa sellist asja korraldada, sest meil on teistsugune kool, kus lapsed õpivad. Keegi arvas, et see pole sõjakool ega propageeri militarismi ning keegi arvas, et on sellistele asjadele allergiline. Mina omakorda arvasin, et kõikidel arvamuseavaldajatel on omamoodi õigus. Projekti tutvustuse järel panime siiski ühiselt paika

kuupäeva, 5. veebruari. Sobilik kuu, mis sisaldab vabariigi aastapäeva. Moodustasin koolijuhtidest juhtstaabi. Kirjutasin päeva korralduse süsteemselt lahti ning otsisin vahendeid ja abilisi ka väljastpoolt gümnaasiumi: palusin toetust KVÜÕA meedikutelt, kes tulid appi oma varustuse ja masinaga. Väga abivalmiks osutusid ka kaitseressursside ameti spetsialistid, kes toetasid auhindadega. Mingi aja käisin Härma koolis tihedamini kui keskmise tavakooli kõurikust õpilase lapsevanem või laps ise. Tassisin kohale korraldamiseks vajalikku nodi. Moedemonstratsiooni elluviimiseks tuli kapist vorme kaasa haarata. Abikaasa silmad lõid juba särama, kuni mainisin, et pärast toon kõik tagasi. Askeldamise juures ei unustanud ma ka riigikaitse I kursuse läbinud õppureid, kellest igaüks sai oma vastutusele ühe võistlusala.

Teha saab sellest, mis on Kutsusin „käsilased“ (see heatahtlik nimetus kleepus korraldajatele külge kohe, kui plaani juhtkonnale tutvustasin) reedel ehk viiendal veebruaril kella kaheksaks kokku ja rivistasin joonele. Et joon sai lühem kui vaja, oli selge, et kümmekond puudub. Aga ka alasid oli sulailma saabumise tõttu vähem kui plaanis, nii et abilisi jagus siiski igale alale. Mis kinnitas teadmist, et alati tuleb kasuks mõningane ülekatmine. Jagasin viimaseid juhtnööre, panime paika ja käivitasime infopunkti arvutid ning laadisime üles päeva materjalid. Seejärel liikusime majast välja. Tahtsin vastutavatele läbiviijatele igas võistluskohas veel näpuga üle näidata nii vahendid kui

piirid. Kõige tähtsam oli paika saada improviseeritud lasketiiru ohualad ja reeglid. Kasutasime aiaga piiratud ala, mis ootab kooli juurdeehitist, kuid sobib laskmiseks, kui kaasata paar abihoonet. Esimese sihtmärkide ala viiele laskurile paigutasime aiamaja seina vastu. Kuulide tagasipõrkumise vältimiseks julgestasime seina ukse ning pehme matiga. Akna kui ilmse ahvatluse katsime kinni. Teiseks sihtmärkide alaks viiele laskjale sobis alajaama külgsein. Julgustasin „käsilasi“ tiirus teraselt jälgima tulejoonele asunud laskurite käes olevate püssiraudade liikumist ja kuulide tõenäolist trajektoori. Segaduse vältimiseks loobusin kiirlaskmisest ja tormamisest ning muutsin lamades laskeasendi püstiseks. Õhupüssi, mille rauda tuleb laadimisel jõuga lahti murda, on lamades raske laadida. Meie tegevuse taustal voorisid ümber koolimaja autod ja sajad lapsed kogunesid ebatavaliseks tundideta koolipäevaks. Nimekirjas oli neid ligi 900, kuid gripihooaeg oli alanud. Olin eriolukordade lahendamiseks valmis mõelnud plaani B ja kasutasin salarelva. Selleks kutsusin appi paar riigikaitseõpetajat ja kaitseressursside ameti esindajat. Õpetaja Uudo Limak aitas kohale vedada suured telgid ning võttis enda hoole alla ühe laskesimulaatori. Et osa lasermatkureid olid paranduses, asendasime teise laskesimulaatori õppekoha viskematkuriga – magnetiga noolemänguga. Palamuse kooli riigikaitseõpetaja ja 2. jalaväebrigaadi teabeohvitser nooremleitnant Jaanika Ojakõiv vuras väravast sisse Mercedese militaarse maasturiga ja lubas autolükkamise ülesannet juhatada roolist lahkumata. 3 | 2016

NOORED

Kõige tähtsam oli paika saada improviseeritud lasketiiru ohualad ja reeglid.

Riigikaitseõpetaja Uudo Limak juhendas noorlaskureid OÜ Tehnolabori laskematkurist sihtimisel

pooletunniste „akendega“. Juhendi lugemisega oli siiski raskusi, õnneks olin klassijuhatajatega eelnevalt kohtunud ning selgitanud nii plaanide sisu kui ka vormi.

2 X MARKE TEPPOR

Oluline võistlusmoment

NOORED

Riigikaitseõpetaja Tõnis Assoni isiklikus kogus leidub kõikvõimalikke, sealhulgas ajaloolisi vorme, mida õpetaja riigikaitsepäeval lahkelt ette näitas

Märkamatult olid sisse imbunud KVÜÕA vormikandjatest meedikud, kes kasutasid selleks sugulaste abiga saadud teadmisi koolimajast. Kontseptsioon jagas õpilased kolme vanuseastmesse: 1.–5. klassid (10 komplekti), 6.–9. klassid (8 komplekti) ja 10.–12. klassid (9 komplekti), lisaks õpetajad. Kui vanemad klassid said ise valida alade järjekorra ja toimumise aja, kooskõlastades seda läbiviijatega, siis noorematele oli detailselt paigas roteeruv graaﬁ k 60

3 | 2016

Võrreldes hommikul joonel seisnud ebakindlate nägudega oli nende olekus ja hoiakus ja näos midagi muutunud.

Kell 9 läks masinavärk käima. Olin koputanud „käsilaste“ eneseteadvusele, et mistahes tervisekahjustuseta probleemi lahendamisel ruulivad nemad. Nemad on kohapeal otsustajad, neil on täielik käsuõigus võistlejate ning võistlejaid saatvate pedagoogide üle. Tuletasin neile meelde riigikaitsepäeva motot: „Pole probleeme, on vaid lahendused!“ Infopunkt ja registratuur esimesel korrusel töötas raginaga, kui läksin teisele korrusele aulasse, et 1.–3. klassidega alustada. Noored sõbrad said ülevaate rivi alustest, alustasime tervitamisest ning liikusime seisangu juurest pööreteni paigal. Vanemad klassid olid suutnud oma osalused paika panna ning võtsid kõikidest aladest aktiivselt osa, vastasel juhul poleks nad konkurentsis püsinud. Massid kogunesid laskmise juurde ning ka see tegevus sujus tõrgeteta. Polnud sedagi märgata, et läheduses elavate majade elanikud oleksid rahuloosungite all nõudnud õpilaste desarmeerimist. Aulasse kogunesid juba 4.–5. klassid, kellele tutvustasin kaitseväe relvastust ja rivivõtteid. Kell 12 kogunes kogu noorem aste (1.–5. klassid) aulasse militaarriietuse demonstratsioonile. Selleks ajaks olid õues ning võimlas toimunud alad läbi. Ideaalis oleksid programmi lõpetanud lumeskulptuuride meisterdamine ja curling, kuid soe ilm oli selle plaani rikkunud. Vabanenud „käsilased“ kaasati modellidena, et näidata (osaliselt retrospektiivis) kaitseväe kunagisi ja praegusi vormiriideid. Tänu ühe tubli riigikaitseõppuri tegevteenistujast isa rakmetele, killuvestile ning kiivrile omandas nii mõnigi vormikomplekt kaalukama varjundi. Kella poole üheks oli ametlik osa lõppenud, vabastasime noorema põlvkonna. Nende asemele mobiliseerisime aulasse vanemate klasside esindajad, kelle tulemused olid

Ise tehtud asi on ikka midagi muud Pärast võistlejate vabastamist oli aeg kiireks tagasisideks alade läbiviijate ehk „käsilastega“. Vaatasin aulas istuvatele väsinud abilistele otsa. Võrreldes hommikul joonel seisnud ebakindlate nägudega oli nende olekus ja hoiakus ja näos midagi muutunud. Lisandunud oli enesekindlust, teatavat rahulolu oma saavutusega ja õhinat, et teeme veel ja kohe. Tagasisides domineerisid positiivsed noodid. Need tuginesid omakorda tegevuse käigus saadud tagasisidele õpilastelt, nagu: „Äge!“, „Lahe!“, „Cool!“, „Teeme veel!“, „Selliseid üritusi peaks olema tihedamini ja tunde vähem!“ Miinusena märgiti alade vähesust ja nende kiiret läbimist. Tänasin kõiki läbiviijaid tugeva käepigistuse ja spetsiaalse käiseembleemiga. Selliseid üritusi tulebki korraldada. Vastavalt võimalustele ning piisavalt harva, et mitte segada koolitööd. Meenub ütlus: „Meil on selline kool, kus lapsed õpivad!“ Toetan täiesti ja rohkemgi veel, kuid lisaks õppimisele õpilased kasvavad ja omandavad praktilisi oskusi tegelikuks eluks. Riigikaitsepäeva eesmärgid on lihtsad – tuletada meelde, et riiki kaitseb rahvas, ja harjutada lapsi tegema grupitööd, mis loob küünarnukitunnet. Oleme Härma koolis alguse teinud ja pole välistatud, et traditsioon on loodud. Nüüd tuleb ka teisi kaasa tõmmata ja jõuda üleriigilise riigikaitsepäeva korraldamiseni! Ehk on võimalik tuleval aastal kokku kutsuda Tartu linna ja maakonna gümnaasiumide jaosuurused võistkonnad lausa kaheks päevaks? Näiteks riigikaitse kümnevõistluse sildi all: laskmine, rivi, esmaabi, rännak, ujumine, viktoriin, köievedu, teatevõistlus, orienteerumine ja auto lükkamine. Majutuseks sobib koolimaja, kui see toimub nädalavahetusel. Jätan selle idee veel õhku.

L I S A T E AV E

Miina Härma Gümnaasiumi riigikaitsepäeva lühendatud kava Eesmärk: propageerida koolis riigikaitset, riigikaitseõpetust ja isamaalist kasvatust ning arendada õpilastes praktilisi oskusi, luues võistlusmeeleolu ja küünarnukitunnet. Märksõnad: intelligentne huumor, optimism ja positiivne mõtlemine. Kaasatakse kogu kool, korraldajateks on õpetajad ja riigikaitseõppurid. Moto: Pole probleeme, on vaid lahendused! VÕISTLUS- JA ÕPPEKOHTADE KATALOOG: Õhupüssi laskmine – püstiasendis, 2 vahetust lasevad 5 lasku (2 x 5) tulemuse peale, võistkonna punktid arvestatakse kokku. Võistkonna suurus 10 (vahetuses 5 laskurit), korraga osaleb 2 võistkonda (6.–12. kl ja õpetajad) kahel rajal. Orienteerumine – leida linnas ajaloolise ja militaarse taustaga objektid, lahendada ülesanded ja objekti pildistada. Võistkonna suurus 5 (6.–9. kl), korraga saab rajale minna mitu klassi. Kasutatakse oma nutitelefone. Telgi püstitamine – jao telk, aja peale. Arvesse läheb aeg ja korrektsus. Võistkonnas max 10 õpilast, korraga osaleb kaks klassi (6.–12. klassid ja õpetajad) Teatevõistlus – kombineeritud, koosneb mitmest alast: „granaadivise“ tennisepallidega, märgiks rehv; „haavatu” kandmine (telkmantel või lohisti); „ratsutamine” (rullmatt), rehvi veeretamine, rehvi kantimine. Toimub võimlas, võistkonna suurus 6 (2 tüdrukut), 6.–12. kl ja õpetajad. NATO mäng (strateegiline kaardimäng) – kogu päeva jooksul mängitakse klassides, kui tekib ajaauk või on õpilasi, kes ei saa väljas tegutseda. 6.–12. klassidele, saadaval raamatukogus, igale klassile 1 mäng. Köievedu – võimlas, võistkonnas 6 liiget (6.–12. kl ja õpetajad). Auto lükkamine aja peale – võistkondlik, korraga osaleb 2 klassi, võistkonnas 6 liiget (6.–12. kl ja õpetajad). Laskematkur – märkilaskmine sees, kasutusel 2 komplekti, ainult 1.–5. klassidele. Kaitseväe relvastuse tutvustamine – PowerPointi esitlused aulas ja klassides, ainult 1.–5. klassidele. Riviõpe – seisang, tervitamine, pöörded paigal, tegevus jao ja rühma koosseisus. Aulas, väljaspool võistlust. Korraga mahub 1–2 klassi, osalevad ainult 1.–5. klassid. Lumeskulptuuri ehitamine – luuakse kuulsuste allee, tuleb valmistada skulptuurid kooli juhtkonnast ja õpetajatest. Curling – jääl, võistkondlik. „Kivideks“ on viieliitrised plastkanistrid (täidetud veega või jääga). Viktoriin – 1.–9. klassidele, klassides ja aulas. Meditsiiniõpe – elustamine, esmaabi. Õpetamine ja harjutamine. Korraga osaleb kaks klassi, 1.–5. klassid. Moedemonstratsioon – aulas, riigikaitseõpilased näitavad noorematele klassidele militaarriideid. Toitlustamine – 4 vahetust, vajalik on kinni pidada aegadest.

3 | 2016

NOORED

koondtabelisse kantud ja paremusjärjestus selgitatud. Kohal polnud enam suuri masse, kuid esindajad olid olemas, kui kuulutasin välja 6.–9. klasside võitja – 7.b klassi. Kolm parimat klassi said diplomi ja esimene koht ka kotitäie kraami. Järgmisena jagasin diplomid ja auhinna 10.–12. klassidele, võitjaks osutus 12.c.

Hurraaga peale, isegi kui lõpuni ei jõua Kui Järvamaal sammuti Pitka matkal juba 10. korda, sai jala valgeks ka piltnik Eha.

MATK

Tekst ja fotod: EHA JAKOBSON

3 | 2016

Ah see ongi Ansomardi, millest Pitka ise nii köitvalt oma mälestusteraamatus kirjutab! Suur kollane maja, mille lähistel praegu hulk rahvast ringi sebib. Sinimustvalged lehvivad, kostab tervitushõikeid. „Sina ka siin!“ – „Ikka, kuidas ma sain tulemata jääda?“ Rõõmsad näod, naerupahvakud. Jäine tuul puhub, õhemalt riides inimesed püüavad tatsumise ja kätevehkimisega sooja saada. Lisaks tuulele hakkab sadama lund. Mina oma laigulises talivormis tunnen end mõnusalt. Püüan üht-kui-teist pildile saada. Kes kõik on siia kokku tulnud? Tundub, et tulijaid on beebidest pensionärideni. On sõpruskonnad ja perekonnad vanaisast lapselapseni. Kaitseliitlased, noorkotkad ja kodutütred, naiskodukaitsjad – neid tunneb ära laigulise vormi järgi. Kuid meie hulgas on vähemalt üks neiu sõjakoolist, erariides. Juba antaksegi teada, et Johan Pitka retk toimub 10. korda. Tublid mehed Kaitseliidust ja mõistlik vallavalitsus, kes seda ikka ja jälle vedada on võtnud. Miks ma küll varem pole siia kohale jõudnud?

Rahvas läheb liikvele. Nagu pikk kirju madu lookleb inimrida läbi lumesaju käänulisel külateel, kenasti vasakul, nagu reeglid ette näevad. Naudin seda pilti, fotokaamera plõksub ja tore on astuda. Ainult 21 kilomeetrit! Mis see siis ära ei ole! Tähelepanu äratab oranži jopega noor naine, kes lükkab lapsevankrit, mees paar sammu tagapool ja 4–5aastane poisike vankri kõrval. Kõik on rõõmsad nagu kevadised tihased. Plõksutan pilte. See jätab mind peagrupist maha. Tasapisi tunnen, kuidas nahk üleliia soojaks läheb. Oleme koos jaoskonnakaaslase Anne-Lyga. Ta on valmis hoidma mu käimiskeppe ja kaamerat, kuni ma jopel sooja voodri ära võtan ja topin seljakotti, mis näeb nüüd välja kui väike põrsas. Elu läheb lihtsamaks, eriti mõnus on põldudevahelisel teel, kus tuul tahab jalust maha lükata. Minust ta igatahes läbi ei puhu. Märkan, kuidas pered ja sõpruskonnad meist mööda rühivad, samm imelikult kerge ja sujuv. Metsa vahel hakkab jälle palav. Tuleb meelde bussipeatus Jalalõpe,

muigasime veidi selle nime üle – no kus need jalad ikka ära lõpevad! Opeli buss abivalmis NKK naistega saalib edasi-tagasi ja võtab väsinuid peale. Meie peame veel vastu, kuigi samm on muutunud töntsiks. Hurraa, tee ääres on pirukad ja tee – retkelistele jumalamuidu, lisaks ka üks õnneloos. Kui ma kord lõpp-punkti peaksin jõudma, on mul taskus ka võidetud Kaitseliidu helkur. Vahepeal jõuame omadele järele ja lahendame koos loogikaülesande, millel loogikaga midagi pistmist pole, ning paneme

pusles kokku Eesti muistsete maakondade kaardi. Asi seegi! Tuul puhub, lumi tuiskab näkku. Minna on veel 3–4 km. Anne-Ly arvab, et ma võiksin siiski Opeli peale ronida – saaks tulijatest veel mõned pildid. Ma saan aru küll, mida ta tegelikult mõtleb. Tahaksin ikka lõpuni pusida, selleks ma ju tulin. „No te olete ikka viimaste hulgas!“ poetab naiskodukaitsja Opelist. Mina tempot tõsta ei jõua ja otsustan lahke pakkumise vastu võtta. Ja kas sa näe – paarkümmend meetrit eespool

hääletavad bussile ka noored mehed. Ma ei tunnegi end enam halvasti. Vallamaja on täis rõõmsaid inimesi, meie omad jõuavad ka varsti. Vahetan higise särgi kuiva vastu. Sel ajal, kui kuulutatakse välja mõõga võitja, sööme meie keldris hernesuppi: mõnus ja hea on olla, midagi on enda heaks ära tehtud, sõpradega koos oldud ja jälle kinnitust saadud, et eestlased on vintske rahvas, isegi nõrgad nagu mina. Järgmisel laupäeval on Kuperjanovi matk.

3 | 2016

MATK

Eestlased on vintske rahvas, isegi nõrgad nagu mina.

Valguspulgad Seekord vaatleme mitte just väga tavalist elementi kaitseliitlase varustuses – keemilist valgusallikat ehk valguspulka.

TEST

Tekst ja fotod: MAGNUS ARGE

Kindlasti on valguspulk paljudel kaitseliitlastel aeg-ajalt või pisut tihemini õppusel kaasas, kuid see on siiski pigem erand kui laialt levinud harjumus. Üks põhjus on kindlasti see, et õppustele minnes pistame kotti tasku- või pealambi, milles, kui veab, on sees ka laetud patareid. Teine põhjus peitub puhtpraktilises asjaolus, et valguspulgad peab igaüks hankima oma vahenditega. Mõlemad põhjused, eriti teine, on tegelikult nii head, et siinkohal võikski juba artiklile punkti panna. Aga ... valguspulk ei ole taskulamp ega vastupidi. Kui, siis ainult osaliselt. Need võivad täita küll sarnaseid ülesandeid, kuid siiski leidub valdkondi, kus üks jääb teisele alla või saab teist hädaolukorras täiendada.

Mis on valguspulk? Valguse tekitajaks sellises valgustis on keemilised lahused, mis omavahel reageerides helenduvad. Painduvasse läbipaistvasse plasttorusse, mis sisaldab ühte lahust, on paigutatud klaasampull teise lahusega. Kui plasttoru painutada, puruneb sisemine ampull ja ained segunevad omavahel, mille tagajärjel algab valgust tekitav keemiline reaktsioon. Olenevalt kasutatavatest lahustest töötavad valguspulgad lühemat

L I S A T E AV E

Keemiline valgusti:       

On hooldusvaba Ei tekita töötamisel sädemeid meid ega leeki Ei erita gaase Ei ole mürgine On vee- ja ilmastikukindell Säilib aastaid On ühekordselt kasutatav

3 | 2016

või pikemat aega. Enim on levinud 8–12 tundi helendavad pulgad. On saadaval ka 5 ja 30 minutit helendavaid tooteid. Mida lühem on sellise valgusti tööaeg, seda intensiivsemat valgust ta tekitab. Intensiivsusest oleneb ka distants, kui kaugele valgus on nähtav – osa pulki võivad paista isegi kilomeetri(te) kaugusele. Valguspulkade soetamisel tuleb silmas pidada ka nende värvust, nimelt ei valgusta kõik värvid ümbrust ühtviisi hästi. Näiteks punast valguspulka võiks kasutada ainult mingi objekti tähistamiseks, sest tema valgustamisomadused jäävad alla nt kollase või rohelise omadele. Lisaks mitmesuguse suuruse ja kujuga pulkadele on saadaval ka teistsuguseid keemilisi valgusallikaid, nagu näiteks erineva kujuga padjakesed, lindid, kleepsud ja pulbrid. Vastavalt oma suurusele, kujule ja omadustele saab neidki kasutada eri olukordades. Käesolevas artiklis keskendume ainult valguspulkadele. Keemiliste valgustite kasutusala on avar. Meid põhiliselt huvitavale militaarkasutusele võib lisada veel korrakaitse, pääste, erinevad avariiolukorrad jms kuni meelelahutuseni välja. Valguspulkade kasutamise võimalused on mitmekesised, siin mõned neist:  Ruumi valgustamine (telk, sõiduk)  Kaardi lugemine  Maandumisraja tähistamine  Sihtmärgi markeerimine  Laskesektori tähistamine laskealal  Kogunemiskoha märgistamine  Linnalahingus puhastatud ruumide tähistamine Taktikalistes olukordades laiendavad keemiliste valgusallikate kasutusvõimalusi veelgi infrapunast, paljale silmale nähtamatut valgust heitvad pulgad.

Muudest valdkondadest võib esile tuua näiteks ruumi valgustamise gaasilekke või selle kahtluse korral, avariikoha tähistamise ja signaliseerimise nööri otsa seotud valguspulka keerutades.

Väike test

L I S A T E AV E

Võimalikud kasutusviisid värvide järgi Olen proovinud ja katsetasin nüüdki paralleelselt testiga ka teist värvi valguspulki. Nende tähelepanekute põhjal koostasin järgmise kasutusmaatriksi. NB! Arvesta, et see tõde ei ole lõplik, sest ma ei ole veel järele proovinud kõiki maailma valguspulki.  Punased: objektide märgistamine, õhutranspordi maandumiskoha tähistamine, sõidukitele tee tähistamine, ohualad laskeväljal, tähelepanu äratamine hädaolukorras  Sinised, kollased: kõik eelöeldu + ruumi valgustamine vähesel määral, kaardi lugemine  Rohelised, valged: kõik eelöeldu + liikumine pimedas Kuna valguspulkade valgustugevus oleneb üsna suurel määral nende kasutamiseks ettenähtud ajast, siis eelnev info kehtib 8–12 tundi põlevatele valgustitele. Kõik 5–30 minuti märgistusega tooted helendavad ja valgustavad ümbrust väga intensiivselt värvitoonist olenemata.

3 | 2016

TEST

Valguspulkade tootjaid on maailmas üsna palju, aga kuna Eestis on saadaval põhiliselt kahe tootja valguspulgad, siis valisimegi testimiseks välja ainult need. Esimene on tuntud militaarvarustuse tootja Mil-Tec, teine Cyalume, mis tegelebki põhiliselt keemiliste valgustite arendamise ja tootmisega. Cyalume reklaamib ennast ka ainsa ﬁrmana, mille valguspulgad on varustatud NATO inventarikoodiga (NSN, NATO Stock Number). See tähendab, et toode on läbinud teatud vastavusnõuete testid, muuhulgas valgustugevuse, värvitoonide täpsuse ja säilivusaja osas. Testimiseks valisime välja mõlema tootja rohelise ja punase valguspulga kestusega kuni 12 tundi. Testi eesmärgiks oli teada saada, kui hästi toode ümbritsevat ruumi valgustab ja kui palju on tema valgustavatest omadustest järel 8 tunni möödudes. Värvivalik tulenes varasemast kogemusest – kaasasime testi värvid, mis valguspulkades peaksid suutma ümbritsevat ruumi valgustada kõige paremini ja kõige kehvemini. Kaheksatunnise testimisperioodi valisime seetõttu, et Mil-Teci tootel on märgitud tööajaks 8–12 tundi. Cyalume’i toote tööaeg on pakendil oleva märgistuse kohaselt 12 tundi. Valgusteid testisime tumedal taustal ja valgustamise kvaliteedi subjektiivseks hindamiseks paigu-

tasime neist 20 cm kaugusele Kaitse Kodu! ajakirja. Kuna valguspulgad käituvad eri temperatuuril erinevalt, siis olgu märgitud, et testimisruumis oli 20 kraadi sooja.

TEST

Testitavad tooted

L I S A T E AV E

Mida veel silmas pidada Kõikidel keemilistel valgustitel on kindel säilivusaeg, mille järel hakkab nende kvaliteet langema ning nad ei helenda enam nii kaua ja eredalt. Siiski saab neid kasutada veel paar aastat pärast näidatud tähtaja lõppu. Valguspulgad säilitavad oma omadusi kõige paremini kinnises pakendis madalal temperatuuril. Ilma otsese vajaduseta ära pakendit ava. Kui oled seda siiski teinud, hoia toodet edaspidi valguse eest varjatult, vastasel juhul tema omadused halvenevad kiiresti. Kuigi valguspulgad töötavad ka miinuskraadidel (lühemat aega ja väiksema heledusega), on parimad siiski suvised või tubased plusskraadid. Ehkki valguspulgad ei suuda ligilähedaseltki sama tugevat valgust tekitada, kui kõige tavalisem tänapäevane LED-lamp, on neil siiski nii mõneski olukorras mitmeid eeliseid. Võib-olla ongi mõttekas eraldada neile seljakotis päris oma nurgake?

1. Mil-Tec 8–12 tundi põlev valguspulk 2. Cyalume ChemLight Tactical Light 12H Pakendi sisu on kummalgi tootjal mõnevõrra erinev. Mõlemal tootel on pulga otstes kinnitusaasad, MilTecil ainult kinnine, Cyalume’i omal lisaks augule ka konks. Mil-Teci pulk on kogu ulatuses ühtlane silinder pikkusega 15,5 cm ja paksusega 1 cm. Pakendisse on kaasa pandud poolemeetrine pael. Cyalume’i pulk on veeremist takistavate nurgeliste seintega ning alt lameda ja laiema otsaga. Pikkust on tal 15 cm ja jämedust pisut rohkem – ülalt 1,2 ja alt peaaegu 2 cm. Kõige paremini valgustasid ruumis asuvaid objekte mõlema tootja rohelised valguspulgad. Punased küll helendasid korralikult, kuid ümbrust valgustada nad märkimisväärselt ei suutnud. Vahetult pärast aktiveerimist helendasid kõige tugevamalt mõlemad Mil-Teci tooted, kuid juba tunni möödudes oli nende heledus langenud samale tasemele Cyalume’i pulkadega. Kontrollpiltide vaatlemisel selgub, et 4–5 tunniga kaotasid nad suurema osa oma valgustavatest omadustest, samal ajal kui Cyalume’i valguspulkade heledus vähenes ka 8 tunni jooksul vaid natuke. Mõlemate roheliste pulkadega oli võimalik pärast kaheksa tunni möödumist vaadelda kaarti ja kompassi. Punaste valguspulkadega oli see raskendatud juba paari tunni järel. Oma ehituse ja võimete poolest olid selle testi järgi paremad Cyalume’i tooted, mis ka 12 tundi hiljem endiselt valgust andsid. Testiväliselt üllatasid nad ka 24 tunni möödudes – rohelise pulgaga oli täiesti võimalik kaarti lugeda ja punane helendas samuti veel piisavalt, et paberi lähedale asetatuna võimaldada lugeda peenes kirjas teksti.

MIL-TEST TÄNAB VEEBIPOODI TAKVAR.EE CYALUME’I VALGUSPULKADE EEST! 66

3 | 2016

Kaitse Kodu nr 5/1926 (15. märts)

Avaldame muutmata kujul Kaitse Kodus! 90 aastat tagasi, täpsemalt 15. märtsil 1926 ilmunud artikli. Olgu lugejale meenutatud, et Naiskodukaitse loodi Kaitseliidu ülema käskkirja alusel eriorganisatsioonina 2. septembril 1927. KK!

Kaitseliidu põhikirja § 4-as on öeldud, et „naiskodanikud moodustavad kaitseliidu kohuste täitmiseks eriülesannetega organisatsiooni, mille korraldus kindlaks määratakse käesoleva (s. t. kaitseliidu) põhikirja alusel väljaantavates erimäärustes, millised kinnitab vabariigi valitsus.“ Ettetoodu alusel on kaitseliidu staap kokku seadnud „Kaitseliidu naisorganisatsiooni põhimäärused“, mille järele naisorganisatsioon moodustab osa kaitseliidust endast ja koosneb Eesti riigitruudest naiskodanikest, kes kõige tihedamas kontaktis meeskaitseliiduga võitleb ühiste kaitseliidu aadete eest.

Naisorganisatsiooni algüksustena võib nii malevkondade kui ka tarbekorral malevate ja valla ning alevi kaitseliidu üksuste juure nais jaoskondi luua, kes igaüks töötab oma viieliikmelise juhatuse juhtimisel ja võib jaguneda sanitaar-, toitlus-, side-, noorte- ja muudeks rühmadeks. Nais jaoskondade loomise võimaldamine ka valla ja alevi kaitseliidu üksuste juure on tingitud tegeliku elu nõuetest, kuna maal, kus ühte malevkonda tihtilugu kuuluvad 3—8 valda ja alevit, kaitseliidu majanduslikuks üksuseks on kujunenud ikkagi valla või alevi kaitseliidu üksus, mitte aga malevkond, olgugi

AJALUGU

Kaitseliidu naisorganisatsioon ja selle ülesanded

Naiskodukaitse liikmeid 1930. aastail

3 | 2016

AJALUGU

Naiskodukaitse ülemaaline suvelaager

et kaitseliidu põhikirjas kõige väiksema majandusliku üksusena ette on nähtud malevkond. Ühiste, nii mees- kui naiskaitseliitlastesse puutuvate asjade ajamiseks valitakse n. n. „esituskogud“, kelle iga naisjaoskond moodustab ühiselt talle vastava kaitseliidu üksusega, kusjuures nii mees- kui naiskaitseliitlastel on kummalgi õigus tähendatud esituskokku saata kolm esitajat, kaks juhatuse määramisel ja kolmas üldkoosolekul valitav. Seitsmendaks esituskogu liikmeks on vastava kaitseliidu üksuse pealik, kes ka esituskogu tööd ja istunge juhib. Maleva piirides asuvate nais jaoskondade esitajad valivad maleva piirides asuvate naisüksuste kolmeliikmelise ,,üldjuhatuse“, kes ühes vastava maleva juhatusega maleva pealiku eesistumisel meesja naiskaitseliidu ühiseid maleva asju ajab. Samuti astub vähemalt üks kord aastas kokku kaitseliidu naisorganisatsiooni kongress, kes valib naisorganisatsiooni kolmeliikmelise „keskjuhatuse“, kes oma-kord jällegi ühes kaitseliidu keskjuhatusega kaitseliidu ülema eesistumisel kogu meesja naiskaitseliidu ühiseid küsimusi arutab ja ajab. Põhimäärustes järjekindlalt läbiviidud põhimõte, et meesja naiskaitseliidu ühiseid asju aetakse üheskoos (esituskogud, maleva ja üld juhatuste kui ka kaitseliidu ja naisorganisatsioonid keskjuhatuse ühised koosolekud) on tingitud elunõuetest, kuna ühelt poolt naisorganisatsioonil kui kaitseliidu osal oma iseseisvat varandust ei 3 | 2016

Naisorganisatsioon moodustab osa kaitseliidust endast ja koosneb Eesti riigitruudest naiskodanikest, kes kõige tihedamas kontaktis meeskaitseliiduga võitleb ühiste kaitseliidu aadete eest.

Naiskodukaitse Petseri ringkonna Pankjavitsa jaoskonna juhatus 1938/1939

ole, vaid kõik tema kaasabil muretsetud varandus kuulub kaitseliidule, teiselt poolt aga ülekohtune oleks naisorganisatsiooni kaasabil muretsetud varanduse üle naiskaitseliitlasi mitte kaasa valitseda lubada. Samuti hoiab niisugune koostöötamine kogu asjaajamise lihtsustamise mõttes suurel määral kulusid kokku ja ei lase esile kerkida mittesoovitavat võistlust meesja naiskaitseliidu vahel seltskondlikkude summade kogumise mõttes. Selle tõttu puuduvad ka naisorganisatsioonil oma iseseisvad revisjonikomisjonid. Võiks esile kerkida küsimus, kas niisuguse tiheda koostöö juures naisorganisatsiooni üksustel üldse vaja on oma iseseisvaid juhatusi; kuna ju kaitseliidu üksustel juba juhatused olemas, kes ka kõiki naisorganisatsioonisse puutuvaid küsimusi võiksid käsitada. Kuid naisorganisatsioonil kui niisugusel on siiski ka hulk meeskaitseliitu vähe puutuvaid küsimusi, missuguseid nad väga hästi isekeskis võivad otsustada ja oma juhatuste kaudu teostada. Nende küsimuste otsustamiseks andmine meeskaitseliidu üksuste juhatustele ei oleks otstarbekohane ja koormaks neid ilmaaegu. Pealegi on ette nähtud, et meeskaitseliidu esitajatel alati õigus on naiskaitseliidu orgaanide koosolekuist sõnaõigusega osa võtta ja vastava kaitseliidu üksuse pealikul, kui talle alluva üksuse, seega ka sellesse kuuluva nais-üksuse tegevuse eest vastutajal, on kõigi otsuste kohta veto-õigus, millega ära hoitakse soovimata nähtused naiskaitseliidu üksuste tegevuses. See põhimõte on maksev Soome lottade põhikirjas. Naisorganisatsioonil on ette nähtud oma pitsatid. See on tingitud sellest, et neil saab olema ka omavaheline ja iseseisev kirjavahetus, mil puhul kirju võib nende enda pitsati pealevajutamisega kinnitada. Samuti on naiskaitseliidul ja ta üksikutel kategooriatel oma vorm ja eritunnusmärgid. Vormi ja eritunnusmärkide kandmise lubamine on otstarbekohane seepärast, et naisorganisatsioon, luues sanitaar-,

toitlus-, side- ja muid rühmi oma ülesannetele vastavat riietust ja tunnusmärke peab kandma. Naisorganisatsiooni tegevus on õige laialdane. Nagu juba eelpool tähendatud, võib ta asutada sanitaar-, toitlus-, side-, noorte- ja muid rühmi. Sanitaarrühmade loomiseks on kaitseliidu staabil kokku seatud sanitaaride kursuse programm, mida kohaliku arsti juhatusel võib läbi võtta, et siis juba tegelikult sanitaarabi andma võiks hakata. Samuti on Tallinnas juba õdedekursus käimas, kus ette valmistatakse umbes 40 õde, kes mobilisatsiooni korral kohe tegevusse võiksid astuda. Ka Tartus kavatsetakse samasugune õdedekursus käima panna. Toitlusalal või-

Ülekohtune oleks naisorganisatsiooni kaasabil muretsetud varanduse üle naiskaitseliitlasi mitte kaasa valitseda lubada.

Kaitseliidu Pärnumaa malevkonna ja Naiskodukaitse jaoskonna juhatuse liikmed 1930. aastatel

vad naiskaitseliitlased kogu tegeliku töö enda kanda võtta, avades häire ja manöövrite puhul oma toitluspunktid. Samuti võivad nooremad ja liikuvamad naiskaitseliitlased spetsialiseeruda sidepidamise alal, millega nad tarbekorral suurt kasu võiksid tuua. Ka varustusalal võivad naised oma virga käega appi rutata, kududes kaitseliitlastele mundrikangast või muretsedes neile muud riidevarustust. Naiskaitseliitlased võivad kaitseliidule abiks olla ta sihtidele vastavate töökodade, kaupluste, haigemajade, koolide, kodude, einelaudade avamisel, maksuliste pidustuste, loteriide, korjanduste, väljasõitude, kino- ja valguspiltide etenduste jne. korraldamisel, rahva kehalise kasvatuse edendamisel, rahvusluse ja kõlbluse tõstmisel. Kuid kõige avaramaks ja tänurikkamaks tööpõlluks jääb naistele ikkagi meie nooruse kasvatamine rahvuslikus vaimus ning riikliku ja rahvusliku propaganda korraldamine isikliku propaganda näol. Naisel on kahtlemata suur mõju oma ümbruskonna peale, ja kui ta seda otstarbekohaselt ära mõistab kasutada, siis võib ta sellega saavutada suuri tagajärgi. Selgub, et ülesandeid on palju ja tänurikkaid. Seepärast, ärge enam kauem viivitage, Eesti naised, vaid hakake käsikäes ja õlg-õla vastu meestega rühkima, kindlustades: Eesti riiklist iseolemist ja ta kaunimat tulevikku. 3 | 2016

AJALUGU

Naiskodukaitse III suvepäevad 1. soomusrongirügemendis Tapal 1933. aastal. Auvalve Tapa kiriku ees enne jumalateenistust

„Aus ja väärikas“ alustab ringreisi

AJALUGU

Veebruaris Tartu Linnamuuseumis avatud teenetemärkide näitus jääb avatuks 31. märtsini, võidupüha ajaks liiguvad märgid Võrru.

Küsis: EHA JAKOBSON

3 | 2016

Üks selle ainulaadse väljapaneku korraldajaid on näituse koordinaator, Lääne maleva teavituspealik Heiki Magnus.

Kust tuli mõte selline näitus korraldada? Ajalugu vajab mäletamist, rääkimist ja näitamist. Eesti aumärke on ka varem välja toodud, neist on korraldatud näitusi, välja antud raamatuid ja tehtud ﬁ lme nende valmistamisest. Kuid sellisel moel ja kujul on väljapanek Eesti Vabariigi ajaloost üleval teist korda [esmakordselt oli näitus avatud möödunud võidupüha ajal Kärdlas – toim]. Näitusel on eksponeeritud Eesti Vabariigi riiklikud ja ametkondlikud teenetemärgid. Eesti Vabariigi aastapäeval oli näitus väljas Tartus, järgmine näitus „Aus ja väärikas“ avatakse 22. juunil 2016 Võrumaa Muuseumis. Kokkulepped on sõlmitud, eeltööd täies hoos. Näitust Tartusse tuues lootsime, et avamisel kõneleb Eesti Endiste Metsavendade Liidu asutaja, Kotkaristi V klassi teenetemärgi kavaler, 14 aastat metsavenna elu elanud sõjaliste teenetega vabadusvõitleja Arnold Ojaste. Paraku pole legendaarse metsavenna tervis enam see ja vanahärra veedab oma haigusja vanaduspäevi hooldushaiglas. Näituse avamisel edastasin Arnold Ojaste parimad tervitused Tartu Linnamuuseumile, kuhu Arnoldit on korduvalt kutsutud kõnelema oma elust ja saatusest, ning edastasin tema tänusõnad muuseumi ja Tartu rahvale.

Kes olid tegijad ja miks neil oli huvi seda teha? Näituse korraldustoimkond on sama väärikas kui näituse pealkiri. Korraldustoimkonnas on Eesti Vabariigi presidendi kantselei siseosakonna juhataja Erki Holberg, kantselei kommunikatsiooninõunik Kaidi Aher, siseosakonna nõunik teenetemärkide küsimustes Pille Osula, OÜ Miniplast juhid Meelis Pääbo ja Erika Mikson, Eesti suurima ametkondlike aumärkide kogu omanik Mart Puusepp ja näituse koordinaator Heiki Magnus. Näituse korraldamisele on tõhusalt kaasa aidanud Eesti Vabadusvõitluse ja Vastupanuliikumise Mälestusliit ning Eesti Endiste Metsavendade Liit. Riiklikud teenetemärgid on klass omaette, neid annetatakse tavapäraselt kord aastas, Eesti Vabariigi aastapäeval, Eesti riigile ja rahvale osutatud teenete tunnustamiseks. Ametkondlikud teenetemärgid on tihtipeale ainus viis ja võimalus üht või teist inimest tänada-tunnustada. Organisatsioonid on selleks puhuks asutanud erinevaid teenetemärke, ikka vabatahtliku töö ja tegevuse äramärkimiseks. Ja sisuliselt on Eesti Vabariigi nimel teinud tööd kõik, kes panustavad meie riigi paremaks saamise nimel.

Kuidas näitus kokku saadi?

AJALUGU

3 X EHA JAKOBSON

On tõesti ilus avada Eesti Vabariigi aastapäeva ja võidupüha eel Eesti eri paigus näitus teenetemärkidest oma rahvale vaatamiseks.

Ükski asi pole kunagi päris valmis, ikka saab täieneda ja areneda. Vaadates tagasi Hiiumaa näitusele, võib öelda, et korraldajad on vahepeal mitu sammu edasi astunud. Näitusevara pärineb koostajate kolmelt osapoolelt: presidendi kantselei, OÜ Miniplast ja Mart Puusepp. Kõik väljapandu on nende omand. Kõik koostajad on tublisti tööd teinud ja vaeva näinud, sest on ilmselge, et näituste korraldamine pole neist kellegi igapäevategevus. See nõuab äärmiselt palju aega, vahendeid ja ka oskusi.

Miks on sellist näitust vaja? „Aus ja väärikas“ on kindlasti nii huvitav kui ka hariv. Näha saab mitmeid aumärke, mida eri põhjustel enam ei annetata – kas on organisatsioon lõpetanud tegevuse või annetatigi neid vaid teatud sündmuse puhul vmt. Eksponeeritud on ka märkide pressvorme, mis annavad metallile aumärgi kuju. On märkimisväärne, et Eestis leidub inimesi, kes on võtnud enda hingeasjaks aumärke koguda. Mart

Puusepa kollektsioon väärib vaatamist, see ongi „Aus ja väärikas“. OÜ Miniplast, üks Eesti märgitootjaid, on näituse tarbeks valmistanud

mitmed stendid, plakatid ja rulood. Presidendi kantselei on aga näitusele välja toonud meie riiklikud teenetemärgid kogu oma hiilguses. 3 | 2016

2 X NORDISK FILM

ARVUSTUS

„Sõda“ – detailides parem kui tervikuna Sõjas ei võitle ainult sõdurid rindel, vaid ka nende lähedased kodus. See on keskne sõnum, mis jääb kõlama Taani Afganistani-teemalises draamas „Sõda“. Tekst: KARRI KAAS

11. septembri rünnakud Ameerikale 2001. aastal tõid endaga kaasa globaalse sõja terrorismiga, mille üheks peamiseks lahingutandriks kujunes kuiv ja kivine Kesk-Aasia riik nimega Afganistan. Taani oli üks esimesi riike, kelle üksused pärast Ameerika ja tema lähimate liitlaste invasiooni NATO juhitud rahvusvaheliste julgeolekuabijõudude kooseisus oma saapad Afganistanis maha panid. Hiljem järgnesid taanlastele teised riigid, nende hulgas ka Eesti. Filmi seisukohast see muidugi väga suurt tähtsust ei oma. See on ainult taust, mille ees rullub lahti märksa individuaalsem ning sellest lähtuvalt ka isiklikum lugu. Paraku ainult teoorias.

Taani mees Afganistani sõjas Claus Michael Pedersen (Pilou Asbæk) on Helmandi provintsis tegutseva Taani kompanii ülem. Ta on kogenud sõdur ning hea ohvit72

3 | 2016

Pealesunnitud süžeekäänakud

ser, kes on pälvinud ka oma meeste austuse. Pärast võitleja langemist isevalmistatud lõhkekeha plahvatuses otsustab Pedersen sõdurite moraali tõstmiseks nendega koos patrulli minna. Ühest korrast saab kaks, kahest kolm ning varsti tegutseb kompaniiülem rohkem üksikvõitlejana põllul kui juhina. Vähemalt nii väidab tema hea sõber ja abi ning õige pea leiavad tema sõnad ka kinnitust. Patrullkäigul ühte külla jäävad taanlased vastase tiheda tule alla ning peavad hoonetest varju otsima. Olukorda pingestab kohest evakuatsiooni vajav haavatu. Arusaadavatel põhjustel meditsiinikopterid aga otsese lahingutegevuse keskele maanduda ei taha. Viimases hädas tellib Pedersen vastase oletatava asukoha pihta õhulöögi, mis ka ohu neutraliseerib. Kannatanu päästetakse ning mehed naasevad baasi. Elu pöördub justkui

Võiks isegi öelda, et linateose kandvaks teljeks ongi perekond, sest Pederseniga enam-vähem võrdselt näidatakse ka tema naise ja laste toimetamisi kodus. Erinevatest vaatenurkadest moodustub ühtne tervik, mis avab täiesti uue perspektiivi sõjale. Vähemalt Hollywoodi kassatükkide poolt valitsetavas ﬁ lmikunstis. Paraku kaotab linateos igasuguse võlu kohe, kui asub matkima palju huvitavamaid ja paremini tehtud Ameerika kohtudraamasid. Välja joonistub nõrk lugu, mida on üri-

tatud erinevate klišeede abil paremaks teha. Teatud juhtudel on selline lähenemine täiesti õigustatud, aga „Sõjas“ mõjub see eelkõige otsitult. Alguses on rõhk posttraumaatilisel stressihäirel, seejärel erinevatel sõjakoledustel ning lõpuks moraalsel sisekonﬂ iktil, mis päädib ebaloomulikult punnitatud kohtuprotsessiga. Alguse intiimne õhkkond hajub ning järele jääb pealesunnitud süžeekäänakutega karkass, mis võtab publikult ära igasuguse võimaluse linateosele oma hinnang anda.

Koostisosade poolest hea Kui aga programmiline lähenemine teemale kõrvale jätta, siis on film võrdlemisi hästi tehtud. Marokos ja Hispaanias üles võetud lahingustseenid mõjuvad autentselt ning annavad silmad ette ka palju suurematele fi lmidele. Ilmselt tuleneb see sellest, et enamik linateose näitlejaid, välja arvatud mõned kesksed tegelased, on Afganistani sõja veteranid. Alguses mõjub natuke häirivalt lähivõtete ohter kasutamine ning pidev fookusega mängimine, aga sellega harjub õnneks ruttu. Sarnaselt meie kodumaisele fi lmitööstusele pole ka taanlastel rahaga priisata, mistõttu on väike trikitamine plaanide ja võttenurkadega igati õigustatud. Koostisosade poolest on „Sõda“ igati hea fi lm – see on hästi tehtud, täidetud eeskujulike osatäitmistega ning kannab väärt sõnumit. Kahjuks ei moodustu nendest detailidest ühtset tervikut, mistõttu mõjub linateos abitu katsena murda sisse lahtisest uksest. Ambitsioon on küll kena asi, kuid ainult sellest ei piisa. Vaja on ka lugu, mitte kellegi ettekujutust loost. Olgu see lugu siis sõduritest rindel või nende lähedastest kodus. 3 | 2016

ARVUSTUS

oma tavalisse rütmi tagasi, kuni laagrisse saabub kontingendiülem koos sõjaväepolitsei ja -prokuröriga. Tuleb välja, et vastase purukspommitamise käigus said väidetavalt hukka ka mõned tsiviilisikud. Probleem seisneb nüüd selles, kas kompaniiülem talitas õigesti või mitte? Loomulikult pole sellele küsimusele sugugi lihtne vastata. Eriti veel juhul, kui mängus on perekond.

Harri Henn 28. aprill 1942 – 25. veebruar 2016

IN MEMORIAM

Päev pärast Eesti iseseisvuspäeva lahkus meie seast Kaitseliidu taasasutaja ning Tartu ja Tartumaa ühendatud malevate esimene pealik Harri Henn. Harri Hennu lapsepõlv möödus Tartumaal Kambja kihelkonnas Marguse talus. Ta sündis 28. aprillil 1942. aastal Linda ja Harald Hennu esimese lapsena, kolm aastat hiljem sündis perre tütar Tiiu. Nooruses tegeles Henn klassikalise maadlusega ning tal olid Eesti tasemel head tulemused. Harri Hennul on neli last, kes on teda kirjeldanud lausa tüütult tööka, tugeva ja spordilembesena ning sellise isana, tänu kellele on neist saanud suured ja asjalikud inimesed. Alates 1987. aastast hakkas Harri Henn aktiivselt osalema taasiseseisvumise üritustel. Rahvarindes ja muinsuskaitseliikumises tegutsedes oli ta ettevõtlik taasiseseisvumisele kaasaaitaja, kes julgustas inimesi olema Eesti Vabariigi kodanikud ja kodanikke koonduma. 17. veebruaril 1990. aastal osales ta Järvakandi Tehaste koosolekul, kus taasloodi Kaitseliit. Kaitseliidu ajutise põhikirja luges koosolekul ette just Harri Henn. Järgmiseks tegeles ta Kaitseliidu üksuste loomisega Tartumaal. Tema üks hulljulgemaid tegusid oli 23. augustil 1990 Lenini kuju eemaldamine endise EPA peahoone eest. Ta on olnud Tamme malevkonna (1990– 1992) ja Tartu maleva (1992–1994) pealik. Moskva putši ajal osales Tamme kompanii koos Kodukaitsega Toompea kaitsmisel. Võitlejate endi relvadeks olid süütepudelid ja puunuiad. „Tammekad“ olid need kaasa võtnud Tartust. Harri Henn propageeris noorte seas aatelisust. Ta korraldas Aegna saarel haukalaagreid, kus olid kasvatajatena ametis ka tema enda lapsed. Samuti tegeles ta noorkotkaste ja kodutütardega. Mustamäe korrakaitsekeskuses tegi ta hoogsat uimasti- ja kuritegevuseennetust. Harri Hennul olid kindlad põhimõtted ning ta oli oma elupäevade lõpuni valmis Eesti eest lahingusse astuma. Hennu oli autasustatud Kaitseministeeriumi teeneteristi II klassi ja Kaitseliidu Valgeristi II klassi teenetemärgiga ning Vabadussõja mälestusristiga. Langetame leinas pea legendaarse kaitseliitlase mälestuseks ja tunneme südamest kaasa omastele.

3 | 2016

AUTORID SANDER SILM vabatahtlik reporter Endine ajakirjanik Sander Silm on Lõuna MKR teavitustöö/CIMC spetsialist

ERMO KARILAID nooremveebel Ermo Karilaid on Kaitseliidu kooli sõjalise juhtimise õppesuuna instruktor ja vanemparameedik. Tal on selja taga teenistus Afganistanis evakuatsioonimeeskonna ülemana EHA JAKOBSON vabatahtlik reporter Tartu ringkonna naiskodukaitsja töötab pisikese kooli õpetajana

TAAVI URB kaptenmajor Taavi Urb asus mereväkke teenima 1998. aastal. Alates 2011. aastast on ta KVÜÕA Kõrgema Sõjakooli mereväe põhikursuse ülem. Tal on magistrikraad ajaloos MAGNUS ARGE vabatahtlik reporter Pärnumaa maleva vabatahtlik kaitseliitlane ning militaarvarustuse tutvustamise ja testimisega tegeleva grupi Mil-Test liige

KERT MEIDRA vabatahtlik reporter Kert on Tallinna maleva vabatahtlik spordipealik ja Kaitseliidu kooli koolitaja. Tema igapäevatöö on seotud taktikalise ja matkavarustuse poega reorg.ee ERIK REINHOLD Kaitseliidu kooli pealik ja juhtimistreener on Kaitseliidu toimimist lähedalt jälginud alates selle taastamisest EVELIIS PADAR vabatahtlik reporter Eveliis Padar on värske Tartu maleva vabatahtlik teavituspealik

KRISTJAN PRII Kaitse Kodu! foto- ja videotoimetaja

KARRI KAAS Kaitse Kodu! tegevtoimetaja

VIGADE PARANDUS:  KK! nr 1/2016 noorte meediavõistluse loo pildiallkiri oli ekslik: võistluse võitsid ja pildil olid tegelikult Pärnumaa maleva poisid.  KK! nr 2/2016 „Orkaani“ artikli juures oli samuti üks pildiallkiri vildakas: lätlaste asemel ilutsesid seal Viru maleva võitlejad.  KK! nr 2/2016 artikli „Kuidas segada mereala valitsemist“ juurest oli puudu viide: materjalid pärinesid suuresti Ott Laanemetsa artiklist „Rannikukaitse“, mis ilmus 2015. aasta alguses „Sõduris“ ning Delfi teemalehes. Toimetusel on hirmus kahju ja me, ausõna, parandame ennast!

Kaitse Kodu! nr 3 2016. a

Articles inside

Varakevadist näksimist looduses

„Sõda“ – detailides parem kui tervikuna