KAITSELIIT
VÕrUmAA mALEV:
KÄÜ ÜLÕ KÜNGASTÕ Nii geograafiliselt kui kultuuriliselt mitmekesine Võrumaa malev on üks vanimaid Kaitseliidu malevaid – vaid päeva võrra noorem kui Sakala malev. Kaitse Kodu! küsimustele vastab
Võrumaa maleva pealik major TOOMAS PINDIS kokkupuutepunktiks ning vajalikuks suhtlussillaks – olgu siis perekonna, sugulaskonna, sõpruskonna või töökollektiivi liikmetega. Leian, et just tänu vahetule kontaktile on enamik meist Kaitseliidu liikmeks tulnud.
Mis on see, mis teie malevat teistest malevatest eristab? Kui nüüd tõesti väga suures pildis ehk siis kohe geograafiliselt vaadata, siis alustaks sellest, et rahvusvaheliselt külgneb Võrumaa malev kahe erineva, kuid väga olulise naaberriigiga: Läti Vabariigi ja Vene Föderatsiooniga. Riikliku haldusjaotuse järgi paikneb malev Võru- ja Setomaa aladel, mis kokku moodustavad suure Võru maakonna. Võru- ja Setomaa on mõlemad erilised oma kultuuri, keele ja kommete poolest. Setomaa on Eesti Vabariigis ainulaadne ka seetõttu, et omab lausa iseseisvat „sõjaväge“ ning kord aastas ka ühepäevast „kuningriiki“. Ja kogu kohaliku elanikkonnaga suhtlemiseks tuleb mõista, osata rääkida ja lugeda lisaks eesti kirjakeelele ka võro ja seto kiilt. Ei saa me üle ega ümber sellestki, et siit Võrumaalt saame väga ilusa ja selge ilmaga nautida kõige kõrgemat (318 meetrit merepinnast) vaadet kaunile Eestimaale.
Mida teete selleks, et maleva liikmeskond kasvaks? Esiteks tuleb alal hoida olemasolevat liikmeskonda, sest personali suure voolavuse korral meie maleva liikmeskonna arv mitte ei kasva, vaid püsib muutumatuna või, veel halvem, väheneb. Selles, riigikaitse laia käsit16
3/2021
luse spektris tuleb iga kaitseliitlast võimalusel kaasata just temale omase oskuse, huvi ja tahtega. Teiseks loomulikult organisatsiooni järjepidevus Noorte Kotkaste ja Kodutütarde struktuuride kaudu ning ka maleva noorliikmete liikumise kaudu Kaitseliidu ja Naiskodukaitse tegevliikmeteks. Peame tõdema, et maleva tegevliikmete keskmine vanus kasvab ning seda saab tagasi pöörata ainult noorte ja noorliikmete värbamisega. Töö noortega haridusasutustes ning noorliikmete kaasamine Kaitseliidu tegevustesse ongi siin olulisemad märksõnad.
Riigikaitse ja Kaitseliidu tutvustamine, isamaalisuse hoidmine ja tugevdamine käibki selle personaalse silla kaudu kogukonnaga. Kõikvõimalikud kohalikud pidulikud, tseremoniaalsed ja rahvaüritused on just need kohad, kus maleva liikmeskonnaga saame ennast näidata, Kaitseliitu tutvustada ning värbamistööd teha. Väga hea ja sõbralik koostöö on meil kõigi Võru maakonna kohalike omavalitsustega, koolide ja lasteaedadega, spordi- ja vabaajaasutustega. Mis tähendabki, et oleme kohaliku kogukonnaga kui üks pere ja nendest kokkupuutepunktidest puudust ei tule.
Aga teiste malevatega? Loomulikult on meil väga konstruktiivne ja hea koostöö kõigi Lõuna maakaitseringkonna malevatega. Tartu kui juhtmalevaga ning Põlva kui lähima naabermalevaga on koostööd ja kokkupuutekohti rohkem.
Millised on olulisemad kokkupuutepunktid kohaliku kogukonnaga?
Osaleme oma ringkonna väljaõpetel, kursustel ja koolitustel ning korraldame neid ka ise. Pistame omavahel rinda ringkonna iga-aastasel õppusel Sibul.
Usun, et see peab paika, kui ütlen, et kaitseliitlased, olles ise osa kogukonnast, on ise ka esmaseks
Meie maleva uksed ei ole suletud ka teistele Kaitseliidu malevatele, heaks
