MÄNNIKU AASTA MALEVKONDLANE MADIS EENSAAR: KAITSELIIDU ÕPPUSED JA VARUSTUS ON MUUTUNUD VÄGA KVALITEETSEKS

MÄNNIKU AASTA MALEVKONDLANE MADIS EENSAAR: KAITSELIIDU ÕPPUSED JA VARUSTUS ON MUUTUNUD VÄGA KVALITEETSEKS

Kaitseliitu kuulub tuhandeid tublisid inimesi. Üks nendest on Madis Eensaar, keda Harju maleva Männiku malevkond mullu aasta malevkondlase tiitliga tunnustas.

Tekst: JUKKO NOONI, vabatahtlik autor

Männiku malevkonna miinipildujarühma liikmed, kes Eensaare konkursile esitasid, hindavad meest kõrgelt. „Madis Eensaar on eeskujulik ja aktiivne kaitseliitlane. Jaoülemana suudab ta meeskonda oskuslikult kaasata, kuid täidab ka ise alati endale võetud ülesanded. Kamraadid peavad temast lugu ning on kindlad tema algatusvõime peale. Märkimisväärne on kindlasti seegi, et olles nelja lapse isa, leiab ta pere kõrvalt aega osaleda aktiivselt väljaõppel ja lisaks sellele on lahkelt nõus abistama ka Kaitseliidu allorganisatsioone,“ kirjutati põhjenduses, miks just tema seda tiitlit vääriks. Rääkisime Madisega pisut pikemalt, miks ta Kaitseliitu kuulub ja kuidas ta suure pere kõrvalt selleks kõigeks aega leiab.

Jukko Nooni

Elad Harjumaal Saku vallas. Kas oled sealt kandist pärit või on su juured kuskil mujal?

„Olen pärit Järvamaalt. Seal olen sündinud ja kasvanud ning suure osa oma lapsepõlvest seal veetnud. Erinevalt tänapäeva noortest möödus minu lapsepõlv peamiselt metsades kolades, puude otsas ronides ja onni ehitades. Vahel muidugi ka sigadusi tehes.

Meil oli seal talu, mille ümber palju maad ja metsa. Usun, et maalähedane taust on andnud mulle ka Kaitseliidu laagrites ja õppustel eeliseid.“

Krutskid kuuluvad täiskasvanuks saamise juurde. Kas mõni ulakus on jäänud eredamalt meelde?

„Ma ei tea, kas sigadustest sobib pingerida teha, aga „parim“, mis siiani meeles, oli see, kui otsustasime sõbraga meie maja lähedal asunud sigalast sead vabastada. Vabadusse pääses umbes kakssada siga ning tol päeval ületas sigade populatsioon külas inimeste oma. Eks tänapäevalgi tee loomade õiguste eest võitlevad aktivistid sellesarnaseid asju, kuid meie ettevõtmine polnud muidugi loomakaitsest ajendatud.“

Miks sa üldse Kaitseliidu liige oled?

„Nooruses mul mingit militaarhuvi ei olnud, see tekkis alles kaitseväes ja mitte kohe. Esialgu olin kindel, et kaitsevägi ei ole minu teema, mistõttu sai teenistusse minekut isegi paar korda edasi lükatud. Esimesel päeval kasarmusse jõudes mõtlesin, et siit ma põgenen raudselt ära. Läks aga nii, et pärast noorteaja lõppu olin end nii palju tõestanud ja silma jäänud, et mulle pakuti võimalust läbida noorem allohvitseride kursus.

Kaitseväeteenistuse lõpus juba arutasime kaaslastega, kuidas ja kuhu edasi minna. Korra oli isegi mõte Scoutspataljoniga liituda. Paraku jäi see plaan soiku. Selle asemel leidsin Kaitseliidu, kus oma militaarhuvi rakendada ja vabatahtlikuna Eesti riigi heaks panustada.“

Oled Männiku malevkonna miinipildujarühma liiga. Miks valisid just selle allüksuse?

„Kaitseliidu liige olen 2009. aastast. Esialgu liitusin Toompea malevkonnaga, aga seal polnud minu jaoks piisavalt atraktiivset tegevust. Samal ajal loodi Harju malevas miinipildujarühm, kuhu kuulusid mitmed sõbrad. Sealne rühmaülem tundus igati asjalik ja tema tulevikuplaanid positiivsed. Nende kutsel otsustasingi liikuda hoopis Harju maleva Männiku malevkonda ning miinipildujarühma liige olen siiani.“

Millega sa vabal ajal tegeled, kui seda üldse üle jääb?

„Vaba aeg kulub peamiselt perele. Mul on neli last (noorim 8kuune ja vanim 13aastane), üks korralik naine ja kass, kes ei ole väga korralik. Selleks, et kaks vanemat last saaksid kooli ja koolist koju ning väiksemad päevauned tehtud, tuleb tegeleda logistika ja transpordiga. Autoroolis läbin seetõttu umbes 5000 kilomeetrit kuus. Eks sinna see vaba aeg praegu suuresti läheb.

Mulle meeldib jõutrenni teha, kuigi tiheda graafi ku tõttu ei jõua saali nii tihti, kui sooviks. Samuti meeldib mulle lasketiirus aega veeta.“

Oled kuldsete kätega mees, kui palju majapidamises nokitsemine aega võtab?

„Õnneks on meil oma maja ehitus lõpusirgel ja selle võrra tekib pisitasa vaba aega juurde, sest nokitsemist on vähem. Samuti kasvavad lapsed kiiresti ja saavad paljudesse kohtadesse varsti iseseisvalt kohale.

Eks oma majapidamises tuleb pidevalt ette ootamatuid olukordi, kus on vaja midagi parandada või remontida, nende muredega saan üldjuhul ise hakkama. Kuldsetel kätel on muidugi ka oma varjupool, kui nüüd selles kontekstis oma naise peale mõtlen – ta ei saa majapidamisse kunagi uusi asju, sest kõik vana ja rikkis parandatakse ära.“

Kuidas sa oma suure pere, töö ja majapidamise kõrvalt veel Kaitseliidu jaoks aega leiad?

„Kaitseliit on minu jaoks minu aeg. Mida aeg edasi, seda huvitavam ja põnevam on iga õppust oodata ja seal osaleda. Kui meenutan ja võrdlen kümne aasta tagust aega praegusega, siis õppused on muutunud väga kvaliteetseks. Sama käib ka varustuse kohta. Vähemalt Harju malevas on nii.“

Kuidas pere sellesse suhtub?

„Pere suhtub toetavalt. Ükskõik kui palju ma stressitaluvuskoolitustel käin, ei jõua ma oma naise stressitaluvusvõimele iialgi ligilähedalegi.“

Kas pereliikmed kuuluvad ka mõnda Kaitseliidu allorganisatsiooni?

„Poisid astusid Noorte Kotkaste ridadesse ja on seal päris tublisti edenenud.“

Männiku malevkonnal on tore traditsioon igal aastal valida üks endi seast aasta malevkondlaseks. Mullu said sina selle tiitli. Mis emotsioone see tekitas?

„See oli minu jaoks ootamatu tunnustus, kuid kahtlemata väga suur au. Õppuste koha pealt oli ju kõigi jaoks tihe aasta ja sellist tunnustust väärinuks paljud.

Kuulsin, et mind oli esitatud ka aasta kaitseliitlase kandidaadiks. Naljaga öeldes, ega ma väga õnnetu olnud, et sellel konkursil teiseks jäin, sest kandidaatide seas oli näiteks ka Ilmar Raag. Kuid tõsiselt rääkides – veel kord palju õnne Vladimir Tšudajevile Alutaguse maleva Narva malevkonnast. Olgu su edaspidised tegemised veel edukamad kui senised!“

Mis sa soovitad neile, kes on juba mõelnud Kaitseliidu peale, aga ikka veel kõhklevad, kas liituda või mitte?

„Kaitseliidus on nii palju võimalusi enda realiseerimiseks. Kaitseliidu liikmena oled sa teinud enda poolt maksimumi, mida võimaliku sõjalise kriisi korral üldse teha saab. Ehk teisisõnu: sul on olemas parim varustus, väljaõpe, relvastus ja, mis põhiline, sul on olemas tegevusplaan. Sa tead täpselt, kellega, kus, kuidas ja mida teed. Sõjaolukorras pole enam aega õppida, varustus ja relvad on harjumatud, inimesed võõrad.

Kõhklejatel soovitan muidugi kohe Kaitseliitu astuda, veel on aega harjutada, et võimalikeks kriisideks valmis olla. Samas peab kindlasti olema huvi militaarteemade vastu. Niisama vormi kappi seisma võtta ei ole mõtet.“

Teised Madisest

KARL KERDT miinipildujarühma rühmavanem

„Madisele saab üksuse tegemistes alati loota, olgu see sõjaline väljaõpe või administreerivad tegevused. Ta panustab alati maksimaalselt, et kavandatu täidaks eesmärki ning temale alluv isikkoosseis saaks võimalikult palju uusi kogemusi. Madis suhtub täie tõsidusega oma relvaülema ametisse, võttes vastutuse olla oma meestele parim juht ja garanteerida nende väljaõppe tase. Seda taset hoiab Madis tänu pidevale enesetäiendamisele.

Üksus hindab tema panust rühma arengusse ning oleme südamest tänulikud ka tema toetavale perekonnale, et Madis saab tegeleda endale võetud kohustustega Kaitseliidu ees.“

Erakogu

ERGO TARS miinipildujarühma liige

„Mul on privileeg Madist tunda nii Kaitseliidus kui ka väljaspool seda. Madis on toetav, innustav ja suure teovõimega meeskonnajuht. Tema jaoks ei ole raske minna kõige ebamugavamal ajal valvesse või tõsta raskusi, mida teised peavad tõstma kahekesi. Kui vaja, siis tuleb asi ära teha. Samad väärtused kannavad teda ka eraelus.

Madis panustab Kaitseliidus oluliselt rohkem, kui olukord nõuab. See innustab ka teisi andma endast rohkem ja nii saamegi oma rühmaga paremaks.“

Erakogu