ORIENTEERUMINE, SEE ON IMELIHTNE: KAART JA KOORDINAADID

ORIENTEERUMINE, SEE ON IMELIHTNE: KAART JA KOORDINAADID

Kõik kaitseliitlased võiksid, parandan, peaksid suutma õigesti kaarti lugeda ja kaardi abil orienteeruda. Et nad oskaksid eksimatult liikuda punktist A punkti B ega satuks kogemata P punkti.

Tekst: vanemveebel HANNES AUS , Kaitseliidu Lääne maakaitseringkonna veebel

Aga milleks meile kaart, koordinaadid ja kompass, kui on nutiseadmed, millesse on installeeritud kaardirakendused? Jah. Aga! Aga võrku ühendatud nutiseadmest jääb jälg, mille vastane võib avastada, monitoorides näiteks mobiilside kasutamist piirkonnas. Seda esiteks. Teiseks ei saa olla kindel, et mobiilside levi ulatub igale poole. Ja kolmandaks hakkab meie orienteerumisvõimet piirama nutiseadme aku täituvusprotsent. Seevastu kaart ja kompass ei saa kunagi tühjaks ega ole ka vastasele distantsilt jälgitavad ega jälitatavad. Just sellepärast peaksid kõik kaitseliitlased suutma kaarti lugeda ja selle abil orienteeruda.

TUNNE OMA KAARTI

Orienteerumine algab kaardi tundmisest. Sestap alustame sellest. Kaart on üldjuhul mõõtkavas ehk õiges vähendusvahekorras ning sellel on kujutatud ka pinnavormid. Lisaks on sellele kantud geomeetriliste koordinaatide võrk.

Esmalt mõõtkavast. Mõõtkava, ka mastaap, on suhe, mis näitab, mitu korda on mudeli suurused vähendatud või suurendatud võrreldes tõeliste suurustega. Mõõtkava väljendub kas suhtarvuna (näiteks 1 : 50 000), murdarvuna (näiteks 1/50 000), selgitava tekstina (näiteks 1 cm kaardil vastab 500 meetrile maastikul) või skaalana.

Tavaline kaart on üldjuhul mõõtkavas 1 : 10 000 või 1 : 15 000. See tähendab, et ühele sentimeetrile kaardil vastab looduses kas 100 või 150 meetrit.

Mõõtkava tundmine aitab looduses liikudes kaugust paremini tunnetada. Kaardile on kantud põhjasuunda osutavad jooned, et seda saaks kasutada õige nurga alt.

Joonmõõtkava, samuti nagu arvmõõtkava, leidub igal kaardil ja kujutab kaugusi graafiliselt, võimaldades neid määrata matemaatiliste arvutustega kas sirkli või lihtsalt pabeririba abil.

Kaart koosneb kaardivõrgust, maastiku põhijoonisest (kontuur), pinnakujutistest ja kaardi kirjast.

Pinnavormid ja esemed märgitakse kaardile leppemärkide abil, mis kujult sarnanevad esemetega looduses. Orientiirid, mis on liiga väikesed kaardi mõõtkavas kujutamiseks (sillad, veskid, üksikud majad vms) kujutatakse kaardil mõõtkavatute märkidega.

Lisaks nendele kantakse veel nn selgitavad märgid: horisontaalid, punkti või veepinna kõrgust või sügavust näitavad numbrid jms. Tasased alad, nagu mets, soo, põld, märgitakse kontuuridesse vastavate märkide abil. Pinnavormid, nagu mäed ja orud, kujutatakse kinniste kõverjoonte või horisontaalidega.

Värvilistel kaartidel tähistatakse mets rohelisega, sood, veekogud, liustike horisontaalid ja igilumi sinisega, liiv ja selle horisontaalid pruuniga, tähtsamad teed punasega ja muud leppemärgid mustaga.

LEIA ÕIGE RUUT

Kaart on aga täiesti kasutu paberileht, kui me ei oska seal määrata iseenda asukohta või ei saa aru, kuhu me liikuma peame. Seetõttu on ülimalt oluline osata lugeda ja määrata koordinaate. Koordinaate?!?

Koordinaadid on numbrite rivi, kus igal arvväärtusel on oma tähendus. Koordinaate kasutatakse mingi punkti või objekti asukoha määramiseks kaardil. Enne määrama asumist pead teadma, mis asi on kaardil kilomeetervõrk. Selleks nimetatakse kahte paralleelsete joonte kogumit, millest ühed jooksevad lõunast põhja ja teised läänest itta. Ristuvatest paralleelsetest joon-test tekibki ruut, mille sees hakatakse punkti asukohta koordinaatide abil määrama.

Koordinaadid võivad olla erineva pikkusega. Kõige enam puutud sa tõenäoliselt kokku kuue- ja kaheksakohaliste koordinaatidega.

Mida pikem on koordinaat, seda täpsemalt saab punkti asukohta määrata. Näiteks 1 : 50 000 kaardil näitab kuuekohaline koordinaat 100 m ja kaheksakohaline 10 m täpsusega. Neljakohalised koordinaadid annavad seevastu punkti asukoha 1 km täpsusega.

Kõige lihtsam on alustada koordinaatide määramise õppimist neljakohaliste koordinaatidega, mis koosnevad kahest idapikkuse ja kahest põhjalaiuse numbrist.

Võtame näiteks koordinaadi 7330. Esmalt eralda see kaheks arvuks. 73 ja 30. Neist 73 on idapikkus ehk kaardi alumised või ülemised arvud. Ja 30 on põhjalaius ehk kaardi teljestiku juures olevad arvud ülalt alla.

Seda teades polegi muud kunsti kui leida kaardilt ruutude 73 ja 30 ristumiskoht. Nii, aga nüüd on valikus neli ristumiskoha ümber olevat ruutu.

Milline neist on õige? Ja õige vastus on alati ristumiskohast ülevalt parempoolne ruut. Kui soovite, võite proovida seda meelde jätta ka põhimõtte järgi: uksest sisse, trepist üles.

LEIA PUNKT RUUDU SEES

Selleks aga, et määrata punkti täpsem asukoht ruudu sees, on meil vaja kas kuue- või kaheksakohalisi koordinaate. Kuuekohaline koordinaat, nagu öeldud, näitab punkti juba 100 meetri täpsusega.

Võtame näiteks koordinaadi 357755. Jällegi, jaga koordinaat keskelt pooleks. Saad 357 ja 755. Ning täpselt samamoodi nagu eelmises näites, indekseerivad kummagi koordinaadi poole kaks esimest numbrit idapikkust ja põhjalaiust. Ehk siis ruut numbriga 35 kaardi ülevalt ja 75 kaardi vasakult teljelt. Leia nende ristumiskoht ning sealt paremalt ülemine ongi õige ruut.

Ruut on aga omakorda mõtteliselt jagatud kümneks väiksemaks osaks. Selleks, et ruudu sees õige punkt leida, vaata kõigepealt idapikkust märkivat koordinaati, kus meil on üks number veel kasutamata. Näites on see 7. Loe leitud ruudu vasakust alumisest nurgast seitse sammu paremale. Sellega saad kätte ruudu sees oleva idapikkuse. Võid teha selle koha peale kaardil väikese punktikese.

Nüüd vaata põhjalaiuse koordinaati 755, millest meil on veel kasutamata number 5. Loe sellesama ruudu vasakust alumisest nurgast mõtteliselt viis sammu üles ehk täpselt joone keskkohta. Tee sinnagi punkt. Ja nüüd vea mõlemast tehtud punktist mõtteline joon, vastavalt üles ja paremale. Joonte ristumiskohas ongi ruudu sees asuv punkt.

Täpselt sama loogikaga käib kaheksakohaliste koordinaatidega asukoha määramine. Pooleks jagatud koordinaadi kaks esimest numbrit määravad idapikkuse ja põhjalaiuse, millega leiame õige ruudu. Ülejäänud numbrid aitavad määrata punkti ruudu sees. Ainult et kaheksakohaliste koordinaatide puhul pole ruut jagatud mitte kümneks, vaid sajaks.

Head määramist! Aga pidage meeles, et ka koordinaatide järgi punkti leidmisel kehtib vana tõde, et üheksa korda mõõda ja üks kord lõika. Ehk kui teil on kohtumispaigaks määratud mingi koordinaat, mille asukohaks saate loogilisena tunduva teeristi asemel suvalise koha keset metsa, siis proovige punkti asukohta uuesti määrata.

Foto: Karri Kaas