SÕRVE MILITAARMUUSEUM

SÕRVE MILITAARMUUSEUM

Igas sõjas on võitjad ja on kaotajad. Ja kui on kaotajaid, siis on ka leidjaid. Nii mõnigi sõdades kaduma läinud ja hiljem leitud asi jõuab muuseumi. Näiteks Saaremaale Sõrve säärde, endisesse Sääre piirivalvekordonisse sisse seatud Sõrve muuseumi.

Tekst: ASSO PUIDET , Kaitse Kodu! tegevtoimetaja

Peaaegu kaheksakümmend protsenti on siin Sõrvest leitud,“ ei teinud muuseumi rajaja Tõnu Veldre eksponaatide päritolust saladust. Peaaegu iga nädal tulevat keegi ja pakkuvat midagi, mis ta leidnud on.

Ja pole ka ime, sest kui otsustada eksponaatide järgi, siis sõdu, sõdureid ja sõjatehnikat on see maanurk näinud omajagu. Esimene maailmasõda, Teine maailmasõda, sellele järgnenud okupatsiooniaastad ning taasvabanemine – kõik need ajajärgud on muuseumis ühes või teises vormis esindatud. Sõduri vormipüksinööpidest alustades betoonist valatud massiivsete rannakaitsesuurtükialusteni välja. Esimese maailmasõja päevil ähvardavalt mere poole turritanud hiiglaslikke kahureid enam pole – need müüdi 22. aastal (mitte siis eelmisel, vaid 1922. aastal!) vanarauaks. Aga kahuri vändad, millega torusid soovitud suunda krutiti, on täitsa alles.

POOLI EI VALI

Eks nende maapõuest kätte saadud esemetega kipubki nõnda olema, et nad pole enam komplektsed. „Aeg teeb oma töö ja asjad on suhteliselt ära roostetanud,“ nentis Veldre.

Nõnda on ka näiteks Nõukogude armee uhkus, Teise maailmasõja ajal enim toodetud keskmise raskusklassi tank T-34 muuseumis nähtav vaid roostekarva juppidena. „Need said talgute korras Lõpe liinilt ära veetud,“ tõi Veldre ühe näite, kuidas esemed võivad muuseumi jõuda. Muide, T-34 valmistamisel kasutati esimest korda soomussulamit 8S, mis töötati insener Andrei Zavjalovi juhtimisel välja Mariupoli tehases. Kui arvestada lähimast sõjaajaloost teada sündmusi, siis ilmselt on see tehaski praegu sama kehvas seisus kui muuseumi hoovis muruga ühel tasapinnal olev tank.

Aga ega leiud tule ainult metsast ja maapõuest. Näiteks aastal 2011 täienes muuseum veel ühe erakordse eksponaadi võrra, kui kohalikust rannaveest leiti Teise maailmasõja ajast pärinev õhutõrjekahur. Tegemist on Tšehhi päritolu kahuriga, mida kasutasid Saksa poole võitlejad praamidel õhutõrjeks.

Veldre teada on Sõrve kandis merepõhjas kolme praami jäänused. 1944. aasta novembris, kui toimus evakueerumine Kuramaale, said need praamid pahasti pihta ja sinna nad jäidki. Mõistagi polnud aastakümneid merevees loksunud kahurilgi enam kaubanduslikku välimust. Küll aga, jah, (sõja)ajalooline väärtus.

On ka paremini säilinud eksponaate. Näiteks muuseumi õuealal laiutav 1960. aastate alguses madalalt lendavate sihtmärkide tabamiseks välja töötatud raketikompleksi S-125 õhutõrjerakett. Ühe sellisega võttis Serbia õhutõrje muide 1999. aastal Kosovo sõjas alla radaritele nähtamatu F-117 Nighthawki. Võib öelda, et võimekas relv.

Sama võib öelda ka Saksa armeele nii mõneski tulevahetuses edu toonud kuulipildujate MG 34 ja MG 42 kohta, mille roostes detailid samuti muuseumis kenasti vaatamiseks välja pandud.

Nii et jah, Sõrve muuseum poolt ei vali ning siia on jõudnud tehnikat ja varustust mõlemalt poolt rindejoont.

MITTE AINULT SÕDA

Neutraliteeti püütakse säilitada ka laiemas kui sõjalises mõttes. Ja sellepärast ongi kunagisest Sõrve militaarmuuseumist saanud Sõrve muuseum.

Asi pole ainult nimes, vaid ka sisus. „Me oleme kõvasti pingutanud, et see pakuks huvi kõigile, et saaks perega tulla,“ kinnitas Veldre. „Kui oli ainult militaarpool, siis oli niimoodi, et lapsed jooksid õues ja emad istusid autos ja helistasid meestele, et tule nüüd ometi ära, me oleme tüdinud,“ muheles Veldre.

Aga et naised ei tüdineks ning lastelgi oleks midagi vaadata ja õppida, on muuseumi juurde liidetud väljapanek loodusest ja merendusest. Arhitektuurihuvilistele võivad lisaks imposantsele kasarmuhoonele pakkuda avastamisrõõmu ka mitmed selle juurde kuuluvad abihooned, mis tervikliku kompleksina annavad aimu Nõukogude piirivalve eluolust.

Seda omaaegset õhustikku on püütud säilitada nii palju kui võimalik ja vajalik. Näiteks kui 2013. aastal saadi kultuuriministeeriumilt 5000 eurot muuseumi tualett- ja pesuruumide korrastamiseks, siis tehti seda ikka nõnda, et säiliks võimalikult palju nõukogudeaegseid sisekujunduselemente. Seega kõigile midagi. Aga kõige rohkem ikka militaarajaloo huvilisele.

Muuseas, paar aastat tagasi sai Sõrve muuseum riigilt tunnustuse ja seda kinnitava EV100 tahvli. „See militaarmuuseum räägib Sörve loo. Sealt viidi, kuna polnud teist valikut. Sinna ei saanud enam tagasi tulla, kuna polnud vöimalust. Seal möistame, et kui rahuneb taevas me kohal, on alati vöimalik köigele vaatamata edasi elada,“ ütles „EV 100 igas külas“ kohapealne koordinaator Reet Viira kohalikule ajalehele Saarte Hääl. „Kutsun Teid köiki minema Sõrve Militaarmuuseumi ja tutvuma nii militaarse ajaloo kui ka looduslooga. Keskkonnahariduslikult on kohalik linnu- ja putukamaailm kenasti eksponeeritud.“

Video: https://youtu.be/p7tK7t6d1w0

Foto: Asso Puidet