ADMIRAL PITKA KODUKANDI NAISED TAASTASID NAISKODUKAITSE JAOSKONNA

ADMIRAL PITKA KODUKANDI NAISED TAASTASID NAISKODUKAITSE JAOSKONNA

Naiskodukaitse Järva-Jaani jaoskond on viimase sajandi jooksul kolm korda stardipakule astunud. Rahu, see ei ole spordiuudis. Me räägime siiski jaoskonna asutamisest. Täpsemalt, taasasutamisest.

Tekst: Urmas Glase, vabatahtlik autor

Esimest korda loodi Järvamaa Naiskodukaitse Järva-Jaani üksus juba 1925. aasta 7. juunil. Taasloodi see 18. märtsil 2002, kuid 2011. aastaks kandus tegevus Järva-Jaani naiste vähesuse tõttu Koeru ja sellest lähtuvalt vahetus nimi.

Nüüd aga, 10. veebruaril, pidasid neliteist Järva-Jaani naist, kellest üks toetajaliige, Naiskodukaitse JärvaJaani jaoskonna järjekordse asutamiskoosoleku. Nädal hiljem sai allkirja asutamiskäskkiri ja 9. märtsil valiti jaoskonnale juhid.

Järva-Jaani jaoskonna esinaiseks valitud Tene Metsma rõhutab, et valimiskoosoleku päev sätiti austuse avaldamiseks iseseisvuse taastamise aegse Järva-Jaani jaoskonna taasasutaja ja hilisema Järva ringkonna esinaise Kaja Perniku surma-aastapäevale.

„On suur au taastada nii pika ajalooga ja olulist jaoskonda. Viimase aastaga on Naiskodukaitsega liitunud palju Järva-Jaani kandi naisi ja liitujate sooviks oli jõuda oma kodukandi jaoskonna taasasutamiseni, et õlg õla kõrval teiste jaoskondadega ühise eesmärgi nimel koostööd teha,“ märgib Metsma.

TEEME ÄRA!

Paljud selle kandi naised liitusid Naiskodukaitsega Tene eeskujul. Kaks naist kutsus ta sinna oma tantsurühmast. „Minu õega oli nii, et ta tuli mulle ükskord külla ja küsis, et kui ta mind ei tunneks, siis kuidas ta saaks Naiskodukaitsega liituda,“ meenutab Tene. Ja tema onutütar avaldas ise soovi liituda, et oma eluga midagi tähenduslikku teha.

Kolm kauaaegset järvajaanilast olid Tene sõnul Naiskodukaitses vahepeal passiivsemad, kuid oma jaoskonna moodustamisel leidsid nemadki uue hingamise. Ning esimese kuuga lisandus juba neli uut liitumissooviga naist.

Kristine Rosin astus Naiskodukaitsesse aasta eest, mõte oli juba varem, kuid ootas tõuget: „Jagasin plaani hea sõbra ja sugulase Inesega ja selgus, et tal on samasugune ammune soov. Otsustasime selle tee koos ette võtta. Kutsusime toonase instruktori Tene kohvile, pärisime üle, mis tundus segane, ja täitsime kohe ka avaldused,“ avab Kristine oma liitumise tagamaid.

Kaitseliiduga on Kristine juba varasemast tuttav isa kaudu. „Roheline vorm on meie perega ammusest ajast kaasas käinud ja pole nüüdki kuhugi kadunud: isa on nüüd Kaitseliidu toetajaliige ja saatuse tahtel tõmbab abikaasa Janar vormi selga ja suundub Tapale tööle. Tema on mind julgustanud ja toetanud Naiskodukaitsega liituma,“ jutustab Kristine.

Ning tõepoolest, juba liitumisavaldust esitades uuris Kristine Järva-Jaani jaoskonna taastamise kohta. Mõte läks idanema, kuni ühel päeval ütlesidki naised: „Teeme ära!“ Tehtigi.

TEISTELE EESKUJUKS

Järva-Jaani naised on alati olnud väga hakkajad ja jaoskonna taasloomine annab neile võimaluse enda piirkonnas koos midagi ära teha. „Usun, et Järva-Jaanis on veel palju naisi, kellel on olnud mõttes liituda Naiskodukaitsega. Loodan, et anname neile nüüd hea võimaluse ja kindlama meele seda taha,“ ütleb Kristine.

Ines Kurvits, keda Kristine eelpool mainis, on sündinud ja kasvanud Jalgsema külas, kust on pärit Kaitseliidu looja admiral Johan Pitka.

Esimesel aastal läbis Ines neli baasväljaõpet viiest. Kõiki neid teadmisi saab ta enda kinnitusel igapäevaeluski kasutada. Nimelt töötab ta puuetega inimestega, kellele tuleb samuti seletada, mis tegelikult maailmas toimub.

„Kui riigis peaks midagi juhtuma, oleme selleks valmis ja oskame kriisiolukordades käituda,“ kinnitab Ines. Just sellepärast Ines Naiskodukaitsesse astuski. „Usun, et see on miski, tänu millele saan ise teadmisi ja oskusi juurde ning luua väärtust ka teistele,“ rõhutab ta.

TUBLID NAISED

Kaitseliidu Järva maleva pealik kolonelleitnant Kuido Pettai on samuti rõõmus, et organisatsioon areneb ja muutub juhtimise mõistes efektiivsemaks. Sest, nagu Pettai märgib, on Kaitseliidu kui organisatsiooni peamine eesmärk vabatahtliku tegevuse kaudu toetada kogukonda ning tagada organisatsiooni jätkusuutlikkus. „Tublid naised leidsid jõu taasasutada Järva-Jaani jaoskond ning soovin neile jõudu ja jaksu selle ülesehitamisel,“ julgustab pealik.

Naiskodukaitse Järva ringkonna esinaine Kerlin Tealanegi kinnitas, et uue jaoskonna lisandumine on ringkonnale väga oluline muudatus. „Esinaisena on mul ülimalt hea meel, et soov jaoskond luua tuli Järva-Jaani naiskodukaitsjatelt endilt,“ hindab Tealane kõrgelt kohalike naiste tegutsemisjulgust ja -tahet. „Jaoskonna esimesel üldkoosolekul võttis ülevoolav meeleolu mind kohati sõnatuks. Sain esinaisena äärmiselt positiivse energialaengu ja olen uhke, et meil on Järva ringkonnas niivõrd asjalikud naised,“ rõõmustab Tealane.

Naiskodukaitse Järva ringkonnas on nüüdsest viis jaoskonda: Türi, Paide, Koeru, Roosna-Alliku ja Järva-Jaani jaoskond, kusjuures Kaitseliidu Koeru üksikkompanii vastutusalas on Naiskodukaitse jaoskondi koguni kaks.