PÕRGUPÕHJA RETK 2023 - NATUKE TEISTMOODI JÕUKATSUMINE RAPLAMAA KAUNIS LOODUSES

PÕRGUPÕHJA RETK 2023 - NATUKE TEISTMOODI JÕUKATSUMINE RAPLAMAA KAUNIS LOODUSES

Kuigi aastaid on käinud teatav mõttevahetus selle üle, milline on Eesti kõige-kõigem sõjalis-sportlik võistlus, on käesoleval aastal valik lihtne. See on Põrgupõhja retk!

Tekst: MARTIN ANDRELLER , Põrgupõhja retke peakorraldaja

Põrgupõhja retk on pühendatud Vigalast ülemaalist vastupanuorganisatsiooni loonud metsavendade mälestusele. Need metsavennad, kellest enamik kaotas oma elu kokkupõrgetes või lahinguis julgeolekuohvitseride ja sisevägede sõduritega, olid samasugused tavalised Eesti kodanikud nagu selle artikli lugejadki. Need naised ja mehed leidsid juba 1946. aasta suvel, et tuleb luua valmisolek ning esimesel võimalusel asuda punavõimu Eestist välja ajama. Arusaadavalt oli väga raske olla eduka vastupanuorganisatsiooni looja rollis juba okupeeritud territooriumil, kui selja taga oli aastaid sõjategevust, aga alati ei peagi lihtne olema. Seda teavad pikaajalised „põrgupõhjatajad“ niigi.

EESMÄRK ON PANNA MÕTLEMA

Kui tavapärasel aastal saame rääkida metsavendluse loo või õigemini paljude lugude tutvustamisest ja mälestuse hoidmisest (arusaadavalt ka Raplamaa kauni looduse tutvustamisest võistlejatele), siis viimase aastaga on siia võrrandisse lisandunud palju rohkem ajalugu. Lisaks ei ole Põrgupõhja retk ainult mineviku mäletamisele suunatud ettevõtmine, vaid sellest peavad osalejad saama ka midagi õppida. Ehk kolm võistlust tagasi toimunud võistlejate öine jagamine lahingupaarideks on meelde talletanud selle, et oma varustust maha ei jäeta ning mis „minu kraam“, see on minuga alati kaasas. Ilmselt kunagi Narva-Jõesuus ajateenistust läbinud lingivad selle mõttega silmapilk.

Põrgupõhja retk on minu meelest üldse kõige parem võimalus panna end proovile üpris kontrollitud keskkonnas. Vastutegevusega tulekontakte ei pea planeerima ja paukmoonaga relvi ei pea kaasa vedama – oluline on selles mõttes „vaenlast“ ennetada ja teda vältida. Mida nähtamatumad on võistlejad, seda vähem kaotavad nad elutalonge – ja kui te nüüd järele mõtlete, siis on päris elus samamoodi. Siiski on ka hetki, mil tuleb kalkuleerida, kas ülesande edukaks sooritamiseks tasub elu või paar ohverdada või mitte. Viimastel aastatel on võistluse korraldajate eesmärk olnud võistlejaid mõtlema panna. Mõtlema ja oma tegevust planeerima ning seda just stressi ja väsimuse tingimustes. Kui te teate oma võimeid ja piire, siis olete päris kriisiolukorras juba paremini valmis kui keskmine kaaskodanik. See tähendab, et te suudate mõelda ja planeerida paremini kui nemad ning haarata initsiatiivi. Ma usun, et see on arusaadav, vajalik ja oluline.

Loomulikult soovime teha võistlust huvitavamaks nii uutele kui vanadele võistlejatele. Kuidas tundub idee, et viimase viie võistluse esikolmikusse jõudnud võistlejatega võistkonnad võistlevad käesoleval aastal omavahel eraldi arvestuses ning eraldi ühe auhinna peale? Uued põrgupõhjalised ja need, kes pole seni poodiumile mahtunud, heitlevad aga mõõkade, pistodade ja kirveste peale? Seetõttu ei pea „vanade tegijate“ trass, ülesanded ega nende koguski olema samasugune nagu uutel. Kui start ja finiš on samas kohas, Eidaperes, ning intervalli raames samal ajal, siis on ju kõik hästi. Mida tugevam jalg, seda raskem võib see eneseületus ju olla?

Kui nüüd mõni uus huviline mõtleb, et see tähendab n-ö tavaklassis võistlejatele hinnaalandust, siis seda ei juhtu. Tegelikult pole aga Põrgupõhja retke läbimine kindlasti võimatu ülesanne ka ilma erilise ettevalmistuseta (siinkirjutaja esimene võistlus oli täpselt selline), lihtsalt vaim peab olema terav ja tugev. Nagu ka igal muul ajal! Käesoleva aasta ülesandeid ei hakka ette ära kirjeldama, kuid võib kindel olla, et jalgratast me leiutama ei hakka. Nii et osavus, nutikus, meditsiin, täpsus ja ennekõike – koostöö. Ilma ühtehoidva võistkonnata on tõesti raske lõpuni jõuda ja/või häid sooritusi teha. Kohtunike ja vastutegevuse ülesanne ei ole võistlejaid soorituses läbi kukutada (sellega saavad paljud ise eduliselt hakkama!), vaid panna nad mõtlema, planeerima ja ühiselt tööle eesmärgi nimel. Loomulikult käib selle kõige juurde ka teatav iseendasse vaatamine ning arusaamine, milleks võistleja ise suuteline on ja kus jookseb tema piir. See tuleb aga kõigile igapäevaelus kasuks.

PÕRGUPÕHJA LEGEND ELAB

Eesti metsavendluse lugu ei ole üks ja ainus, ülevaatlik lugu. See koosneb nendest tuhandetest lugudest ja inimestest, kes eri põhjustel metsa jõudsid ning leidsid, et nemad nõukogude võimuga koos elada ei soovi ja on valmis selles osas midagi ette võtma. Retke ülesanded, ülesannete kirjeldused või muul viisil rajal esitatud info on võimalust mööda metsavendluse ja Põrgupõhja metsavendade looga läbi põimitud. Me arvame, et see konkreetne seos ja legend on selle võistluse juures peamine põhjus, miks inimesed, kes on korra rajale tulnud, teevad seda veel ja veel. Võib teha igasugu retki või võistlusi, aga teist Põrgupõhjat ei ole võimalik teha. (Välja arvatud juhul, kui me eeloleval talvel korraldame ühe natuke teises formaadis võistluse, mis on samuti Põrgupõhjaga seotud, kuid annab meile natuke vabamad käed kui juba peaaegu veerand sajandit toimunud retk.) Põrgupõhja legend elab meie tegevustes edasi ja ei kao kuhugi.

Põrgupõhja retk on üks kõige pikema traditsiooniga sellelaadne võistlus Eestis. Ellu kutsutud täiesti tavaliste Eesti inimeste mälestuseks, kes ebatavalises ja raskes olukorras andsid oma parima, et seista oma riigi ja rahva eest, kaotades seejuures oma elu. Sellest perioodist on meil tänase ühiskonnana palju õppida, ennekõike ühtehoidmist ja koostegutsemist. Seega, kaitseliitlane! Paki oma varustus ja sea sammud Raplamaa metsadesse, Põrgupõhja retk 2023 ootab Sind! Miski ei välista, et just Sina võid võistluse lõppedes tõsta pea kohale ühe retke peaauhindadest. Tugevat jalga ja teravat mõistust!

NB! Võistlusele pääsevad kindlasti need, kes end kärmelt registreerivad, sest kuigi metsad on suured ja laiad, tuleb võistluse korralduslikku sujuvust silmas pidades tõmmata kuhugi piir. Kes ees, see Põrgupõhja retkel! Registreerimise info, võistluse juhend ning uuenev info leidub nii veebilehel porgupohja.ee kui ka Facebooki-lehel Põrgupõhja retk. martin@porgupohja.ee on küsimuste korral samuti abiks. Küsija suu pihta ei lööda, vaid pigem julgustatakse.

Foto: Karri Kaas