NELJAJALGSED VÕITLEJAD. KOERTE KASUTAMINE SÕJATANDRIL 2

NELJAJALGSED VÕITLEJAD. KOERTE KASUTAMINE SÕJATANDRIL 2

Tänapäeval on sõjaväe teenistuskoerad kasutusel paljudes armeedes üle maailma. Vaatleme põgusalt, miks, kuidas ja millal.

Tekst: MAIK ALFA , vabatahtlik autor

Teenistuskoeri kasutatakse eelkõige lõhkeainete, esemete ja narkootiliste ainete tuvastamisel, jäljeajamisel, inimese otsimisel, perimeetri valves ning jõukasutusel. Mõistlik on valida üks oskus, mille koolitamisele suunata põhiline jõupingutus. Sest koera iga oskus hõlmab paljusid alaoskusi. Ninatöö, kuulekus ja kontroll on läbivad, kuid erialaspetsiifilised oskused.

KOERA MEELED

Loomad saavad väliskeskkonnast informatsiooni aistingute kaudu. Koera aistingud on samasugused nagu inimesel, kuid koer tajub keskkonda hoopis teistmoodi. Haistmist võib pidada tema kõige tähtsamaks tööriistaks, mida kasutavad kõik teenistuskoerad – on nad siis narko-, patrull-, laiba- või otsingukoerad. Haistmismeele osa koera infohankimises on 70–80%. Hõlpsasti eristab ta eri isendite lõhnu ja talletab lõhnamällu läbitud piirkonna lõhnamärgid.

Koeral on ka suurepärane kuulmine. See on inimese kuulmisest neli korda parem ehk koer kuuleb umbes neli korda kaugemalt kui inimene. Kuulmist kasutab koer valvamisel. Vananedes koera kuulmine nõrgeneb, seda võivad halvendada ka haigused ja müra. Nägemismeel ei ole koerale nii tähtis kui haistmine ja kuulmine. Koera nägemisvõime on piiratud, kuid inimesest näeb ta kaugemale. Samuti märkab ta liikuvat objekti kiiremini ja näeb pimedas paremini kui inimene.

KODUKOER VS TÖÖKOER

Kõige rohkem eristab töökoera n-ö kodukoerast tema liin ehk see, kes olid tema vanemad ja nende vanemad jne. Põlvkondlikud eripärad ja omadused on hea aretusega kinnistatavad iga viie põlvkonna tagant. Teenistuskoerad põlvnevad nii sportkoerte kui tänapäeval ka teenistuskoerte liinidest, osalt ka jahikoerte liinidest.

Mõnel koerajuhil on välja kujunenud individuaalsed ootused koerale ja vastavalt sellele eelistused, kust ja millisest liinist koera võtta. Ei ole välistatud, et ka mõni kodukoer sarnaneb geneetilistelt ja füüsilistelt omadustelt rohkem või vähem töökoeraga.

KOOLITAMINE

Nii treenides kui ka hiljem koeraga töötades on kõige aluseks motivatsioon (nii koera kui ka koerajuhi oma). Alguses motiveerib koera toit ja selle hankimine, seejärel saagiinstinkt ehk mäng ning hilisemas etapis peremehe rahulolu.

Motivaatorite ammendamatuks allikaks on koerajuht, kes koera soovitud käitumist premeerib ja vale käitumist kontrollib. Kõige raskem ongi premeerida koera õigeaegselt, sest tavaliselt on aega vähem kui pool sekundit, et koer taipaks, mille eest ta preemiat saab. Koolitus põhinegu mängul ja süsteemil, kus koer pakub lahendusi, et jõuda eesmärgini. Väga oluline osa on keskkonnatreeningutel. Erinevate oludega harjutatud koer toimib igas keskkonnas ja teda saab alati usaldada. Koormates koera erinevaid lihasgruppe, suurendame tema füüsilist võimekust ja vastupidavust, mis on samuti teenistuseks vajalik.

Koer ja koerajuht töötavad koos, kuid tandemi efektiivsus ei tulene mitte sellest, kui hästi koera ja koerajuhi iseloomud kokku sobivad, vaid sellest, kui teadlik, oskaja ja arusaaja on teenistuskoera juht, kes oma kaaslast treenib ja koolitab. Tandem on just nii efektiivne, kui professionaalne on koerajuht. Töötamine koos ehk koostöö tähendab siin seda, et koer on koerajuhile abiks ja käepikenduseks. Kõike tehakse koos ja mõlemapoolse maksimaalse pingutusega.

Vale on eeldada, et koer teeb inimese eest kõik ära. Nagu on öelnud tunnustatud koerte koolitaja Siim Oja: ,,Austuse teenid koeralt, kes on töö tegemiseks välja aretatud, ainult juhul, kui mõistad tema vajadusi. Seda, kuidas teda koerana hoida tasakaalus nii füüsiliselt kui ka psüühiliselt. Usalduse teenid välja, kui näitad, et oled lahke, sihikindel ja enesekindel juht. See mõte kõlab lihtsalt ja selgelt, kuid läheb liigagi tihti treeningu käigus kaduma erinevate filosoofiate, ideoloogiate ja meetodite tõttu. Iga koer ja koerajuht peavad omavahelises suhtluses leidma tasakaalu. Just selle paari tasakaalu, kes on kokku sattunud. Näiteks saab koerale teha oskusi selgeks nii karjudes kui ka vaikuses. Vahe on selles, et karjudes ja vihaga saavutad kuulekuse ja kontrolli hirmu kaudu. Rahu ja vaikuse, selge juhendamise ja mõistmisega saavutad kuulekuse ja kontrolli vastastikuse usalduse kaudu. Mõlemad variandid töötavad, aga tulemus on erinev.“

NINATÖÖ

Koera haistmismeel on 800 000–1 000 000 korda parem kui inimesel ja see tagab koera tõhususe lõhnade otsijana. Kui võrrelda inimese lõhnataju koera omaga, siis võib tuua näite, et kui inimene tunneb pitsa lõhna tervikuna, siis koer tunneb tomati, liha, jahu, kastme ja erinevate juustude lõhna eraldi ning oskaks täpselt öelda, kust iga lõhn tuleb.

Tänu koera haistmismeelele saame vähendada inimressursse ja otsida lühema aja jooksul läbi suurema ala. Lisaks erinevate lõhnade eristamisele suudab koer neid ka meelde jätta – koeral on n-ö lõhnamälu. Sellel põhineb jäljetöö, narkootikumide otsimine, lõhkeainekoerte töö jne. Lõhnamälul on siiski ka piirid. Koera on võimalik õpetada 6–8 erineva aine lõhna eristama ja neist märku andma. Normaalseks peetakse aga siiski 3–4 lõhna. Kui õpetada üle 8 lõhna, hakkab koer lõhnu segi ajama ega tööta enam usaldusväärselt.

Jälje koostisosadeks on keskkond, kus jälge tehakse, jälge tallava inimese lõhn, keskkonna muutus, kahjustatud taimed jäljel, kahjustada saanud maapind, jalatsi talla ja naha lõhn, ilmaolud. Jälje kvaliteet sõltub alati asjaoludest, kus jälg paikneb (mets, linn), kui kaua ta on maas olnud, millised on ilmastikutingimused. Mida keerukamad on tingimused, seda keerulisem on jälge üles võtta ja töödelda. Kõige paremad ja soodsamad tingimused haistmismeele kasutamiseks on siis, kui ilm on tuulevaikne, jahe ja niiske ning maastik taimestikuga (puud, põõsad) kaetud ja pehme aluspinnasega.

VALVEKOERAD

Valvekoerteks sobivad valvsad ja territoriaalsed koerad, kes kõigest ebaharilikust koerajuhile märku annavad. Üldiselt suudavad suuremate valvekoerte tõud ja nende segud valvatavat ala loomuomaselt ka kaitsta. Kuid põhiülesanne on ikkagi heidutus.

JÕUKASUTAMISKOERAD

Osas üksustes on teenistuskoerad koolitatud isikute kinnipidamiseks. Kinnipidamisele saadetud teenistuskoer võtab kinnipeetava haardesse ega lase tal edasi tegutseda. Kinnipidamisele saadetud koerale peavad koheselt järgnema koerajuht ja abistavad jõud. Näiteks jälitatakse maastikul mööda jälge vähemuses, kuid relvastatud vastast (polgust ainsana ellu jäänud komandöri) kuni kontakti saavutamiseni. Koera kasutamise korral üritatakse juhtida vastase tähelepanu koera rünnakusuunast kõrvale. Asustatud alal võitluses lähidistantsilt annab teenistuskoer ootamatu rünnaku korral operaatoritele aega varjuda ja oma relva kasutada, isegi kui koer peaks seejuures ise hukkuma. Koera ruumi laskmisel ja tema järel ruumi sisenemisel tuleb järgida taktikanõudeid. Kui on ilmne, et koer ei jõua ohutult vastaseni, siis koera kasutada ei saa ja peab otsima muid võimalusi vastase kahjutuks tegemiseks ja kinnipidamiseks.

Klassikutele tuginedes, nimesid nimetamata, on olemas kolm efektiivset massirahutuste ohjamise viisi. Nendeks on punased lasersihiku täpid rahvahulga keskel, ratsapolitsei ja teenistuskoerad.

NÄITED ELUST ENESEST

27. oktoobril 2019 osales USA 1. SFOD-D üksuse teenistuskoer Conan Süürias operatsiooni Barisha raames ISISe tolleaegse juhi Abu Bakr al-Baghdadi kinnipidamises, jälitades teda põgenemiskatsel.

Aastal 2018 sattus kuueliikmeline Briti SASi üksus kusagil Põhja-Süüria külakeses tulekontakti ülekaaluka vastasega. Britid piirati sisse ning nende ainus võimalus oli murda piiramisrõngast välja. Nendega kaasas olnud teenistuskoer saadeti lähedal asunud hoonesse, kust nende pihta tulistati. Pärast koera sisenemist hoonesse oli kuulda karjumist ja laske. Mõne aja möödudes tulistamine sellest hoonest lakkas. Alles seejärel said SASi võitlejad hoonesse varjule. Nad reorganiseerusid ning taganesid kaotusteta. Kui Briti sõdurid hoonesse sisenesid, nägid nad oma üksuse teenistuskoera istumas surnud vastase kõrval. Operatsiooni üksikasju ega koera nime ei ole avalikustatud, sest koer on endiselt teenistuses.

USA merejalaväe lõhkeainetuvastuskoer Lucca osales oma kuueaastase teenistuse jooksul ligi neljasajas lahingupatrullis Afganistanis ja Iraagis, leides kokku kolmkümmend üheksa IEDd. 23. märtsil 2012 järjekordsel patrullil Afganistanis leidis Lucca isetehtud lõhkeseadeldise, kuid leiu järel plahvatas läheduses teine lõhkeseade ja Lucca sai raskelt viga. Koerale osutati kohe esmaabi ning kutsuti välja medevak. Ükski inimene vahejuhtumis vigastada ei saanud. Lucca jäi ellu, kuid tal amputeeriti üks esikäpp. Luccale omistati PDSA Dickini medal.

Austraalia SASi eriüksuse teenistuskoer Kuga hoiatas 2011. aastal Afganistanis Khas Uruzgani piirkonnas oma koerajuhti ees ootavast varitsusest. Vastase varitsus asus teisel pool jõge. Andes märku vastase kohalolust, ujus Kuga üle jõe, mille peale varitsev vastane avas koera pihta tule, paljastades oma asukoha. Austraalia sõdurite kattetules ründas Kuga veest väljudes üht vastastest. Kui Kuga lõpuks oma üksuse juurde tagasi ujus, tuvastati tal viis kuulihaava. Kuga jäi ellu ja talle omistati PDSA Dickini medal. Käsklust rünnata ei andnud Kugale keegi.

Foto: PPA