POSEIDONI KUTSE

POSEIDONI KUTSE

Iga suure sõjalaeva saamisloos on üks ülevaimaid hetki laeva vettelaskmine. Kildudeks puruneva šampusepudeli ja pidulike orkestrihelide ajal on veel kaugel teadmine, et kord jõuab kätte päev, mil tuleb laevaga hüvasti jätta.

Tekst: HANNES NAGEL, kriisiuuringute keskus

Kui tsiviillaevanduse hiiglased leiavad end oma viimsel teekonnal mõne Kagu-Aasia riigi rannalt, siis sõjalaevad utiliseeritakse reeglina kodumaal. Mõnes kauge laevaremonditehase dokis asuvaid laevu, mida pole peetud moderniseerimise ega konserveerimise vääriliseks, hakkavad armutult lammutama sajad kätepaarid. Järele jääb vaid mälestus, vahel ka legend.

Admiral Kuznetsov on kahtlemata üks sellistest laevadest, mida on üle 30 aasta kimbutanud salapärane needus1. Laeva viimased aastad on möödunud piltlikult öeldes erinevates intensiivravidokkides, kus ikka ja jälle on suudetud laev kokku lappida, et väsinud kerest veel mõni meremiil välja pigistada.

Kui laev oskaks rääkida, siis kõneleks see ilmselt tüdinult Vene bardakist ja suhtumisest, mille on vahest kõige ehedamalt kokku võtnud Vladimir Putin isiklikult oma ütlusega „нравится, не нравится – терпи, моя красавица“ (meeldib see sulle või mitte, aga sa pead seda taluma, mu kaunitar).2

Kuigi Admiral Kuznetsov pole teab mis eriline kaunitar, kasutavad anglosaksid laeva kohta tavapäraselt naissoost sõna. Vahest seetõttu, et meremehed on alati olnud teadlikud Emakese Looduse võimust ja on merel olles soovinud teda kõikvõimalikul moel rahustada. Või siis nähakse laevades sarnasust naistega, kes on kallid, vajavad palju värvi ning kelle ümber on alati palju mehi? Parem selgitus pärineb aga USA viitseadmirali Foley sulest (1998), kelle järgi kannavad naised elu ning igale laevale, mis suudab säilitada elu keskkonnas, kus inimesed ilma tema kehata elutegevust säilitada ei suudaks, on asjakohane viidata feminiinselt3. Igal juhul eeldab laev heaperemehelikku kasutamist, et kesta ja hoida omakorda oma meeskonda.

KUIDAS LAEV VÄLJA VIHASTADA?

Viimane piisk Admiral Kuznetsovi suurde karikasse langes vahetult enne eelmise aasta jõule, mil taas pääses lennukikandja ruumides lahti üks vallatu säde. See on ilmsiks toonud veel üht-teist olulist, mida tasub selle äraneetud laeva epiloogis esile tuua.

Vene mereväe kasutuses olevat ainsat lennukikandjat Admiral Kuznetsovi on viimastel aastatel tuntud ka musta suitsu(katte) järgi, mis kaasneb madala kvaliteediga raske kütteõli kasutamisega. Kuigi masuuti kasutatakse kaubalaevadel laialdaselt, kipub see lennukikandja kateldes põlema eriti kehvalt. Vene mereväest on vahel kostnud repliike ka suitsu kaitseks, mille varjus 2016. aastal La Manche’i väina läbiti, neist erilisemaid on ehk väide, et suits näitab Vene mereväe kohalolekut. Sellele sekundeeris enne jõule Soome meedias Pekka Pohjolainen, kirjeldades venelaste lennukikandjat kui suitsevat „300 meetri pikkust naljanumbrit“4

Kuna Admiral Kuznetsov ei ole juba oma olemuselt päris tavaline lennukikandja, kipub laevaga juhtuma igasuguseid asju1, mis on armutult jätnud arme ka laevakerele ja -perele. Teatavasti oli Vene uudisteagentuur TASS alles 22. detsembril 2022 volitatud teatama, et vaatamata järjekordsele lennukikandjal puhkenud tulekahjule „hukkunuid ei olnud, 20 inimest evakueeriti6“ ning üleüldse polnud tegemist tulekahju, vaid väikese lokaalse süttimisega, mis kustutati tund aega pärast uudise ilmumist5. Vahest hooletu suitsetamine?

Kuid suurte sõjalaevadega on intsidente juhtunud ka meie liitlastel (nt 2018. aastal norrakate Fridtjof Nanseni klassi fregati Helge Ingstad saaga17) ning altminekud ei ole kindlasti Vene mereväe visiitkaardiks, millega naaberriikide kaitseplaneerijad saaksid arvestada. Vigadest siiski ju pikapeale õpitakse. See eeldab samas, et tehnika on töökorras või vähemasti taastatav ning personal terve ja motiveeritud. Lennukikandjatest, mis reeglina sõjalaevastike lipulaevadeks, võiks seda eeldada.

Ometi Admiral Kuznetsovi puhul see hüpotees paika ei pea, ehkki õnnetuste järel teame alati näiteks TASSi vahendusel, et „intsidendid ei mõjuta lennukit kandva ristleja remonditööde ajakava“6, millele järgnevad alati „enne aasta lõppu planeeritud merekatsetused“7.

Sestap arvestas Vene merevägi veel eelmise aasta suve algul sellega, et laeva remont kestab septembrini ja võimaldab dokist väljuda enne mere jäätumist, mis muidu ühe TASSi vahendatud anonüümse kaitsetööstuse esindaja sõnul „lükkaks kogu protsessi edasi 2023. aastani“8. Selles pole midagi iseäralikku, mõjutavad ju neli aastaaega teatud määral ka Eesti mereväe aluseid – näiteks miinijahtija Admiral Cowani kerematerjal ei ole mõeldud jää lõhkumiseks.

Nõnda leidis aasta alguses aset järjekordne intsident, kui tehti otsus viia laev kuivdokist 35. laevatehase kaile, et jätkata remonti seal. Transpordi ettevalmistamise käigus selgus, et Admiral Kuznetsov ei ole enam võimeline iseseisvalt liikuma. Sestap üritati laeva liigutada mitme puksiiriga, misjärel fikseerisid sukeldujad ebaõnne põhjusena laevakere seisundi9.

See olla kriitiline ja laeva mereleminek võib suure tõenäosusega tipneda kreeni minekuga ning seejärel nii kõhu näitamise kui ka uppumisega. Laevakere kontrollimisel selgus seegi, et lisaks kolmanda teki all olevate metallkonstruktsioonide ulatuslikule korrodeerumisele on lastiruumid täielikult täitunud mudase veega, mis välistab siseruumide kontrollimise.10

SÖÖVITAV KORROSIOON VÕI KORRUPTSIOON

Kuigi laevaremonditehas on saanud oma järjekordse trahvi ning etteheited tähtaegade ja lepingu täitmata jätmise eest, tekib paratamatult küsimus, kui kaua saab ühe laeva ebaõnn kesta ja kas seda on võimalik murda.

Võib arutleda, kui palju aega on jäänud põdurale, mis annab pikemat aega DNRi* vihjeid? Või on olukord hoopis vastupidine ning meid püütakse tõmmata Vene infosõja labase operatsiooni lõksu, kus mudase veega täidetud labürindis ekslemist saadab suitsukatteks liftimuusikana meloodia Vene kaitseministeeriumi 2016. aasta albumist (nagu toona Süüria rannikul lennukikandjalt merre pudenenud hävitaja1) – „ajalehe info väidetavalt esialgsete järelduste kohta on ennatlik /…/ komisjon jätkab põhjalikku tööd ega ole teinud mingeid esialgseid järeldusi enne, kui uurimine on lõppenud.11“?

Siiski tõotab 22. detsembri põlengu uurimine jääda alaliseks, sest suurem aur keerleb vaidluse eri osapoolte (kaitseministeerium, merevägi ja laevaehitajad)12 vahel ning usutavasti on loosse segatud ka mõned vahendajad, kelle teeneid materjalide ja tööprotsesside „ümbersuunamises“ ei tohiks alahinnata. See on hea ja kasulik meile kõigile, tervislik isegi lennukikandja enda meeskonnale.

Ehkki seda väidet kontrollida pole võimalik, on laeva teenistuskäiku jälgides tõenäoline, et tegemist on ühe hästi sissetöötatud riigi vara ja raha kantimise mehhanismiga, mis vajab käigus hoidmiseks sädet. Igal juhul on Vene merevägi üsna raskete valikute ja stsenaariumite ees, kus tuleb valida, kas:

a) jätkata senise praktikaga ehk pigem tähtajatu remont, millele kulub märkimisväärne ressurss, sest lennukikandja kaotus ja/või mahakandmine oleks tugev löök nii Venemaa prestiižile kui ka propagandale;

b) loobuda remondist ning tõmmata piltlikult öeldes juhe seinast välja, mille õigustamiseks tuleks leida usutavam ettekääne kui näiteks Ukraina sabotaaž sügaval tagalas, sest probleeme tunnistada Vene majandus ja impordiasendusprogramm ju ometi (täna veel) ei saa;

c) vaikida ja unustada seik lootuses, et see ei pälvi tähelepanu, kui lennukikandjast saab näiteks NATO peatse sissetungi eest Murmanskit kaitsev ujuv õhukaitsepatarei;

d) lavastada mõni false-flag operatsioon laeva uputamisega ning süüdistada selles näiteks Rootsi eriteenistusi, et anda NATOsse pürgiva riigi vastu piiratud, ent rasket materiaalset kahju tekitav sõjaline löök hoiatuseks, mis sunniks riiki finlandiseeruma.

Võimalikke variante on veelgi, ent nende hind saab olema krõbe nii rahalises kui propaganda vääringus, millest näiteks esimesed kolm on rohkem Põhja-Euroopa (sh Eesti) huvides. Seevastu neljas stsenaarium võimaldaks režiimil nägu säilitada, mis on iga autoritaarse režiimi puhul olulisem kui näiteks ressursside mõistlik kasutamine. See aga ei teeniks jällegi naaberriikide ja nende julgeoleku huve ning paiskaks kaitsekulutused taevasse terves regioonis.

HARGI OTSAS

Kuniks Kuznetsov koos teda saatva arvuka põetajaskonnaga hõivab mõnd Venemaa nappidest suurlaevade remondiks sobilikest taristutest, rüübates seejuures merevett, kulutab ta ka agressorriigi ressursse.

See on kulutõhusaim ja parim stsenaarium, mis võiks realiseeruda, sest alates viimase remonditsükli algusest 2017. aastal on lennukikandja põletanud üle 1,38 miljardi euro13. Tasub meeles pidada sedagi, et uut lennukikandjat niisama lihtsalt juba ei ehita –see eeldab tööstusbaasi, tootmisvõime ja taristu olemasolu, kvalifitseeritud tööjõudu ja tänapäevaseid tehnoloogiaid. Neist veelgi olulisem on aga raha, mis erioperatsiooni kestes sulab Ukrainas nagu kevadine lumi.

On kaheldav, kas venelased saaksid siinkohal abi Hiina Rahvavabastusarmee mereväelt, kes müüks, laenaks või rendiks sõsarlaeva Liaoningi (hiina k 辽宁舰, endine Varjag), mis osteti 1998. aastal Ukrainast. Vahest elab laev visa hingena kauem ja näeb ära sellegi, kui Punase väljaku mausoleumi remondi käigus asenduvad sissepääsu kohal mõned tähed? Raske öelda, ent kohati tundub, et palju sõltub ka vetejumala Poseidoni tahtest, kelle hargi otsas on juba mitu Vene admirali.

18. veebruaril 2021 ilmus Vene meedias lõplik uudis sellest14, et tuumaristleja Admiral Lazarev pendeldamine moderniseerimise ja utiliseerimise vahel on läbi saamas. Laev kanti lõplikult maha ning 1. mail asusid 30. laevatehases Primorski krai Dunai küla töölisrahva käed pidupäeva saatel laeva lammutama. Seevastu Admiral Nahhimovi moderniseerimise ja katsetuste käigus ilmnes hiljuti, et tuumakatlast ei õnnestu enam aatomeid välja meelitada. Reaktori kaitsekorpuse ja kiirguskaitsesüsteemi defektid ei võimaldavat selle ohutut käivitamist ja kasutamist, mis on paljuski tingitud materjalide korrosioonist15. Küllap tuleb see kolmaski ära, ent enne jõuavad admiralid ilmselt kangekaelselt lasta vastu taevast veel märkimisväärse summa.

ADMIRALITEEDI ÕPPETUND

Lennukikandja Admiral Kuznetsovi lugu on kulukalt õpetlik lugu sellest, kuidas kaitseressursse tuleb kasutada alati läbimõeldult ja planeerida pika vaatega, aga ka sellest, millal on aeg lihtsalt lahti lasta – minevikust ja imperialismiihast, nagu sellestki, miks korruptsioon sööb korrosioonina riigi alustalasid, kuni need ühel hetkel murduvad. See on universaalne teadmine nii väikesele kui suurele, vaesele kui rikkale riigile, sest üha moodsamaks muutuv lahingutehnika kipub järjest arenenuma tehnoloogia ja materjalide tõttu muutuma ka kulukamaks.

Viimane remonditsükkel kauge Jäämere äärses Zvjozdotškas 35. laevaremonditehases võinuks materialiseeruda märksa (kulu)efektiivsemalt. Näiteks nelja Kalibr-raketi võimega korvetina, mis saanuks täna tulistada Ukraina linnu Mustal merel või hoopiski millegi enamana nüüdseks tuhandete mogiliseerinud Vene sõdurite esmaabipaunades kui pelgalt üksik 1982. aastast pärit žgutt koos kõrvus kummitava soovitusega naisohvitserilt lahtisse haava tampoone suruda ja ära kannatada16

Need ja mitmed teised puudujäägid, mille üle Ukraina kaitsjad ja liitlased tänaseni siirast rõõmu ja tänu tunnevad, ei pruugi kesta igavesti.

* DNR – (ingl k do not resuscitate) mitteelustamise käsk, mida tuntakse ka käsuna elustamist mitte katsetada ega proovida ning lubada loomulikku surma, mis Admiral Kuznetsovi puhul tähendaks kohtumist eelmainitud sadade väikeste kätepaaridega.

KASUTATUD ALLIKAD

1 Nagel, H. 2023. Admiral Kuznetsov ja Musta mere needus, Kaitse Kodu! 02/2023, 07.02.2023, lk 42–45.

2 Мазуренко, А. 2022. „Нравится, не нравится“: Путин объяснил свои слова [„Meeldib, ei meeldi“: Putin selgitas oma sõnu]. Yкраинская правда, 10.02.2022. Leitav: https://www.pravda.com.ua/rus/ news/2022/02/10/7323531 (kasutatud 15.01.2023).

3 Foley, F. D. 1998. Why We Call a Ship a She? Naval History, 12(6), p. 1.

4 Pohjolainen, P. 2022. Venäjän laivaston savua tupruttava ylpeys syttyi taas palamaan – tukialus Admiral Kuznetsov on 300 metriä pitkä vitsi [Vene mereväe hõõguv uhkus süttis taas – toetuslaev Admiral Kuznetsov on 300 meetri pikkune nali]. Suomenmaa, 22.12.2022. https://www.suomenmaa.fi/uutiset/ venajan-laivaston-savua-tupruttava-ylpeys-syttyi-taaspalamaan-tukialus-admiral-kuznetsov-on-300-metriapitka-vitsi (kasutatud 15.01.2023).

5 [Anon.], 2022a. Fire on Russia’s sole aircraft carrier extinguished, no damage — company. TASS, 22.12.2022. Leitav: https://tass.com/ emergencies/1554367 (kasutatud 15.01.2023).

6 [Anon.], 2022b. Minor damage inflicted to Russia’s sole aircraft carrier by fire. TASS, 17.12.2019. Leitav: https://tass.com/emergencies/1100175 (kasutatud 15.01.2023).

7 [Anon.], 2022c. Admiral Kuznetsov aircraft carrier planned for sea trials in fall 2022. TASS, 8.05.2020. Leitav: https://tass.com/defense/1154431 (kasutatud 15.01.2023).

8 [Anon.], 2022d. Admiral Kuznetsov aircraft carrier to dock for repairs on May 15-17 – source. TASS, 13.05.2020. Leitav: https://tass.com/defense/1450333 (kasutatud 15.01.2023).

9 Мазуренко, А. 2023. Russians brought their only aircraft carrier to critical condition and looking for those responsible. Ukrainska Pravda, 9.01.2023. Leitav: https://www.pravda.com.ua/eng/ news/2023/01/9/7384073 (kasutatud 15.01.2023).

10 GUR. 2023. Russian Military and Shipbuilders Trying to Shift Responsibility to Each Other for Bringing the Only russian Aircraft Carrier to Critical Condition, Defence Intelligence of the Ministry of Defence of Ukraine, 9.01.2023. Leitav: https://gur.gov.ua/en/content/ viiskovi-ta-sudnobudivnyky-rf-namahaiutsia-pereklastyodyn-na-odnoho-vidpovidalnist-za-dovedennia-dokrytychnoho-stanu-iedynoho-rosiiskoho-avianostsia. html (kasutatud 15.01.2023).

11 [Anon.], 2016. Russia’s Defense Ministry rejects reports of pilotage error as cause for Su-33 crash. TASS, 8.12.2016. Leitav: https://tass.com/defense/917636 (kasutatud 15.01.2023).

12 [Anon.], 2023. Russian military and shipbuilding trading blame for naval failures, reports military intelligence, New Voice of Ukraine, 9.1.2023. https://english.nv.ua/ nation/military-and-shipbuilders-trading-blame-for-sorrystate-of-only-aircraft-carrier-in-russia-military-50296313. html (kasutatud 15.01.2023).

13 Peck, M. 2019. The Repair Bill for Russia's Aircraft Carrier: $1.5 Billion? National Interest, 28.12.2019. Leitav: https://nationalinterest.org/blog/buzz/repairbill-russias-aircraft-carrier-15-billion-109001 (kasutatud 15.01.2023).

14 [Anon.], 2021. Атомный крейсер „Адмирал Лазарев“ отправили на утилизацию [Tuumaristleja „Admiral Lazarev“ saadeti utileerimisele]. Интерфакс, 18.02.2021. Leitav: https://www.interfax.ru/ russia/751519 (kasutatud 15.01.2023).

15 [Anon.], 2023. Российский флот потерял еще два ключевых судна — разведка [Vene laevastik on kaotanud veel kaks olulist alust – luure]. Guildhall, 4.01.2023. Leitav: https://ghall.com.ua/2023/01/04/ rossijskij-flot-poteryal-eshhe-dva-klyuchevyh-sudnarazvedka (kasutatud 15.01.2023).

16 Steinbuch, Y. 2022. Russian recruits instructed to use tampons, pads on war wounds. New York Post, 28.09.2022. Leitav: https://nypost.com/2022/09/28/ russian-recruits-instructed-to-use-tampons-pads-onwar-wounds (kasutatud 15.01.2023).

17 [Anon.], 2020. Fregatten Helge Ingstad er nå historie. Forsvarsmateriell. Leitav: https://www.fma.no/ aktuelt-og-media/2020/fregatten-helge-ingstad-er-nahistorie (kasutatud 15.01.2023).