SOKK - KAS TÕESTI OLULINE? JAH!

SOKK - KAS TÕESTI OLULINE? JAH!

Hea saabas on oluline – seda teab iga matkahuviline, kaitseliitlane ja naiskodukaitsja, kes on sättinud samme nurgapealsest poest kaugemale. Aga siis tõmmatakse selle võib-olla sadu eurosid maksnud saapa alla suvalised sahtlist pihku jäänud sokid ning avastatakse nördimusega, et jalad on ikka katki, külmad või higised.

Tekst: EDA KALLAST , Matkasport OÜ kategooriajuht

Tihti ei tulda selle pealegi, et matkasaapa sisse tuleks valida õige sokk. Aga milline on õige sokk? Toodetakse ju tänapäeval väga palju erinevaid sokke, pidades silmas nii erinevaid tegevusi kui muidugi ka aastaaegu. Samuti kasutatakse palju tehnilisi materjale, nagu Coolmax, Thermolite, Polycolon, Primaloft, Econyl, aga ka funktsionaalseid looduslikke materjale nagu meriinovill või Tencel.

Näiteks juba 30 aastat spetsiaalselt sokkide tootmisele pühendunud Hispaania firma Lorpen toodab sokke matkamiseks, sportimiseks, jahipidamiseks ja suusatamiseks. Nende toodetud sokid on kahe- või koguni kolmekihilised. Nii saab kihtidena kasutada eri materjale ja koosmõju on parem.

KIHID LOEVAD

Teame ju kõik villa häid soojapidavaid omadusi, kuid vanaema kootud villase sokiga on mure, et sellesse kipub suhteliselt kiiresti auk sisse kuluma. Selle vältimiseks kasutab Lorpen oma sokkide väliskihis vastupidavat polüamiidi või nailonit, nii kestavad kõik sokid kauem. Sisemises, vastu jalga olevas kihis kasutatakse erinevaid materjale sõltuvalt sellest, mis otstarbeks ja aastaajaks sokk on mõeldud.

On oluline, et jala vastas olev materjal ei imaks niiskust, vaid juhiks seda väljapoole ja hoiaks jala kuiva. See on tähtis nii suvisel kui talvisel ajal. Suvistes sokkides kasutatakse esimese kihina näiteks Coolmax kiudu. See on õõneskiud, mis aitab hästi niiskust jalast eemale juhtida, ja sellel on ka jahutavad omadused.

Talvine sokk peab lisaks niiskuse eemale juhtimisele hoidma ka jalad soojas. Selleks sobivad hästi sellised materjalid nagu Thermolite, Primaloft ja loomulikult vill. Villal on see hea omadus, et kui jalg higistab ja sokk saab niiskeks, siis hoiab vill sooja ka niiskena.

Muidugi võib alternatiivina mitmekihilistele sokkidele ja juhul, kui saapas ruumi jagub, tõmmata üksteise otsa kaks paari sokke. Näiteks saab villasele sokile peale tõmmata vastupidavamast materjalist soki. Toodetakse ka spetsiaalseid õhukesi alussokke nii suviseks kui talviseks kasutamiseks. Pealegi tekib kahte paari kandes hõõrdumine kahe soki vahel ja nii väheneb võimalus jalga ära hõõruda.

SUURUS ON OLULINE

Olgu sokk mis materjalist tahes, selle valimine algab ikkagi õigest suurusest. Erinevalt saabastest, mis on sokipaarist oluliselt jäigemad, müüakse sokke enamasti suurusevahemiku järgi, näiteks 39–42, 43–46. Kui kannate jalatsit 42,5, siis tuleks valida väiksem suurus ehk 39–42. Seda põhjusel, et sokk kipub kandes ikka pisut venima ja liiga suur sokk ei ole hea. Nimelt peaks sokk püsima jalatsi sees sirge, mitte kortsu vajuma. Kui sokk on kortsus, võivad kergesti tekkida villid.

Lükrasisaldus sokkides tagab selle, et sokk püsib jalas paigal. Näiteks kõik Lorpeni matkasokid sisaldavad vähemalt 10 protsenti lükrat.

Samuti on oluline valida õige säärekõrgusega sokk. Matkasaapa sisse madala säärega sokk ei sobi, soki säär peab ulatuma saapa ülemisest äärest veidi kõrgemale. Nii ei hõõru saapa ülaäär vastu jalga. Kõrgema säärega jahi- või militaarsaabaste sisse sobivad kõige paremini põlvikud.

Mis puutub sokkide paksusesse, siis see ei pruugi olla ühtlane. Võrgulaadne kude jalaseljal tagab niiskuse parema eraldumise. Kerge polsterdus varba- ja kannaosas aga annab jalale mugavust ja tuge.

ÄRA HIGISTA!

Ja muidugi tuleb tähelepanu pöörata ka soki materjalile. Kui jalad kipuvad kergesti higistama, siis on parem valida villa sisaldavad või antibakteriaalse töötlusega sokid. Puuvillase materjali suureks miinuseks on, et niiskudes kuivab see väga kaua ja niiske sokk ei ole jalas mõnus.

Kui sokke tuleb kanda mitu päeva järjest ja neid ei ole võimalik pesta, siis võiks pöörata tähelepanu soki materjalile. Vill sisaldab lanoliini, mis on looduslik antiseptik ja aitab vältida ebameeldiva lõhna teket, kui sokke kauem kanda.

Tänapäeval on välja töötatud ka sünteetilised antibakteriaalse toimega materjalid, mida sokkides kasutatakse. Üheks selliseks on polüpropüleen. See materjal aitab ära hoida bakterite ja ebameeldiva lõhna teket.

Järjest rohkem pööratakse tähelepanu jätkusuutlikkusele ja loodushoiule. Nii kasutatakse sokkide tootmisel taaskasutatud materjale, näiteks plastpudeleid. Sokkidele vastupidavust andvat nailonit valmistatakse ka vanadest kalavõrkudest.

Enamik nimetatud sokke ei vaja mingit spetsiaalset hooldust, neile sobib nii käsi- kui masinpesu. Kui soki koostisest moodustab suurema osa vill, siis tuleks kasutada villapesuks mõeldud vahendeid.

Ent kui kaua sokid võiksid üldse vastu pidada? Seda on väga raske öelda ja see sõltub kasutusintensiivsusest. Oma kogemusest võin öelda, et minu Lorpeni sokid on vastu pidanud kindlasti üle aasta. Kuid mul on neid mitmeid erinevaid ja ma ei kasuta ühte paari iga päev.

Aga kui juba rääkida jätkusuutlikkusest ja taaskasutusest, siis ei maksa sokke minema visata kohe esimese pisikese augu tekkides. Selle võiks ikka kinni nõeluda, kasutades tavalist niiti, villa puhul villast lõnga. Suurema augu korral võiks aga ikkagi mõelda uue sokipaari soetamisele.

Video: https://youtu.be/c5NWQ8lHJT4