TAANLASTE TOIDUPAKK: HYGGE VÄRK!

TAANLASTE TOIDUPAKK: HYGGE VÄRK!

Õnneuuringute instituudi andmetel on Taani kuningriik üks maailma õnnelikem. Selles on oma roll kindlasti ka Taani kuningliku armee toidupakil. Sest õnn käib ju teatavasti kõhu kaudu.

Tekst: ASSO PUIDET , Kaitse Kodu! tegevtoimetaja

See öeldud, siis … üldjoontes on Taani toidupakk nagu toidupakk ikka. Täiesti tavapärane, et mitte öelda igav. Kuid see pole alati nõnda olnud. Veel sajandi alguses oli seal muude tarvikute kõrval pesukäsn. Täpselt selline kollane ja ühest küljest karune, nagu võib leida igast hästi varustatud majapidamisest köögivalamu kõrvalt. Aga taanlaste toidupakist enam mitte.

Jäänud on üsna tavaline kraam. Dehüdreeritud põhitoidud, näiteks kanaroog riisi ja karriga, pakk müslit hommikusöögiks, konserveeritud kalaroad, snäkiks kuivatatud liha, pakike pähkleid, moosi, küpsiseid ja pasteeti. Kooki, kommi ja närimiskummi. Maiustusi ja määrdeid. Kohvi, teed ja küpsiseid.

Noh, nagu ikka. Ei midagi huvitavat. Aga huvitav ei olegi toidu juures tingimata see peamine omadus, mida otsitakse. Pigem vastupidi. Mis loeb, on maitse ja toiteväärtus. See viimane jääb Taani toidupakkidel 4000 kilokalori kanti.

ASI ON MAITSES

Mis puutub maitseomadustesse, siis need on teatavasti maitse asi. Kaitse Kodu! katsetas nagu ikka toitu meie atesteeritud toidutestija Kristjan Prii peal. Ja talle maitses.

„Slurps,“ kadus pakiga kaasas olnud lusikale laetud laadung tomatikastmes makrelle Prii suhu. „Mhmh, no see on ikka kvaliteetne. Ikka väga hea,“ andis Prii oma heakskiidu. Võrdväärselt kõrge hinnangu sai temalt ka tuunikala tšillikastmes.

Seejuures, olgu ratsioon milline tahes, igas Taani armee toidupakis on esindatud kõrge proteiini- ja rasvasisaldusega tuunikala- ning makrellikonservid. Võimalik, et neid konserve tuleks suunata ka Taani koolidesse. Sest nagu Kopenhaageni ülikooli uuringud välja selgitasid, söövad Taani lapsed nädalas vaid 105 grammi kala, mis on vaid napp kolmandik Taani veterinaar- ja toiduameti soovitatud 350 grammist.

Midagi halba ei öelnud Prii ka kuivatatud kana, veel vähem kuivatatud leivaviilu kohta. Samas ei öelnud ta nende kohta ka midagi head. Ka hommikusöök ega lõunaroog ei teeninud Priilt laidusõnu. Ega ka mitte magustoidud. Pigem saatis toidutestimist heakskiitev mõmin. Mõmin, mille Prii võttis kokku lausega: „Ma pean ütlema, et Taani pakist hakkab saama minu uus lemmikpakk.“ Vot nii. Saigi tõestatud, et toidupakk ei pea olema huvitav.

EI LAGOM EGA KALSARIKÄNNI

Võib ette kujutada, kuidas Taani sõdurid pärast rännakut või harjutust oma kandilise ja kaloreid täis toidupaki lahti pakivad, sealt omal valikul midagi head põske pistavad ning siis rahulolevalt naeratavad. Käes on hygge aeg.

Hygge on sõna, mis taani keeles tähistab meeleolule andumist ja hetke nautimist. Hygge on kruus kuuma kakaod sohval mõnusalt praksuva kamina ees. Hygge on kanakarri-riisiroog õhtul jaotelgi ahju kõrval, kui kiire on möödas ja aega on küll. Hygge on pehmed lambavillased sussid. Hygge on hõõruvatest sõdurisaabastest vabastatud jalad. Hygge on pokaal punast veini hõrgu lambaprae kõrvale. Hygge on välipudelist võetud lonks vett ja amps tomatikastmes makrelli rännakute vahepeal.

Soomlastel on muide enam-vähem sama termin kalsarikänni. Mis lühidalt kokku võttes tähendab trussikute väel mõnusalt logelemist ja ennast kergelt känni võtmist. Ilma igasuguse liigse, pahatihti hygge’le iseloomuliku toretsemise ja tseremooniata. Seejuures muretsemata, kuidas asjalood kujuneda võivad.

See asjaolu eristab soomlaste kalsarikänni’t ka norrakate ja rootslaste lagom’ist, mis on pigem mõistlikkust ja tasakaalukust tähistav meeleseisund, kus pole jäetud liialt palju ruumi muretule minnalaskmisele.

SUU PUHTAKS

Ehk siis, nagu öeldud, peitub taanlaste õnn pisikestes väljapeetud detailides, mis elu mõnusaks muudavad ja hetke nautida aitavad. Olgu selleks kasvõi hambahari, mida ei ole just paljude riikide toidupakis, aga taanlastel on. Eks peegelda see lihtne hambaharigi väärtushinnanguid ja harjumusi, mida jagab kogu Taani ühiskond. Ja see on muide teaduslikult tõestatud. Nimelt viidi Taani kuningriigis mõned aastad tagasi läbi massiivne uuring, mis näitas, et taanlaste suuhügieen on viimaste aastakümnetega oluliselt paranenud. Ja sellest tulenevalt ka hambumus, mis on taanlastele aastakümneid muret valmistanud. Aastal 1987 olid enam kui pooled, täpsemalt 51 protsenti 65–74aastastest taanlastest ilma hammasteta. Aastaks 2017 aga võis 94% samast vanusegrupist uhkustada mõne päris enda hambaga. Ning neid, kel oli suus vähemalt 20 hammast, oli selles vanusegrupis 69 protsenti.

Nii et peske hambaid ja saage õnnelikuks. Nagu taanlased.

Video: https://youtu.be/JeCGze0ZEdQ

KASUTATUD KIRJANDUS:

Kalsarikänni: suomalainen opas hyvään elämään. Miska Rantanen, 2018