KAITSELIITLASED ÕPPISID DROONE EHITAMA

KAITSELIITLASED ÕPPISID DROONE EHITAMA

Märtsi viimasel nädalavahetusel korraldas Türi üksikkompanii koostöös Tallinna Tehnikakõrgkooliga droonide ehitamise ja lennutamise kursuse, mis saab aprillis jätku. Miks peaksid kaitseliitlased õppima droone ehitama, kui neid on vabalt võimalik osta poest või tellida veebist?

Tekst: Urmas Glase, vabatahtlik autor

Türi üksikkompanii pealik leitnant Tõnis Orumaa juhtis tähelepanu, et kriisiolukorras pole droone piisavalt saadaval ja kui drooniga midagi juhtub, siis läheb vaja teadmisi, kuidas lennumasinal viga tuvastada ja parandada.

Ta märkis, et lisaks kodumaleva ja kaugematele kaitseliitlastele oli osalejate seas kogenud kaitseväelasi.

„Et tänasest kursusest rääkida, tuleb ajas minna ligi poolteist aastat tagasi, kui kutsusin kamraadidele esinema Maxi, endise kaitseväelase, kes lennutab droone Ukraina sõjas, ja ta rääkis, kuidas käib nendega vaatlus, tulejuhtimine ja ründamine. Aasta kulus mõtte laagerdumisele ning eelmise aasta lõpust hakkasime otsima kursuste partnerit ja saime kokku tehnikakõrgkooli õppejõududega,“ meenutas Orumaa.

Pealiku sõnul oligi kursuse esimesel nädalavahetusel õppejõudude peal füüsikareeglite selgitamine, mida drooni õhkutõusmisel ja lennutamisel jälgida: „Füüsika on oluline, kui tahad näiteks rallidroonidega kiiresti lennata ja kõrgust hoidvad juhtimisabisüsteemid on välja lülitatud.“

„Vanem põlvkond on kindlasti varemgi käes hoidnud jootekolbi, selline asi oli igas kodus. Nüüd tuletasime meelde käelisi oskusi, kuidas kaabliühendusi õigesti tinutada, jooteid puhastada ja kontrollida,“ lisas Orumaa drooniehitusest rääkides.

Kursuslastele räägiti lisaks ehitamisele droonilennutamise õiguslikust poolest, programmeerimisest, sellest, kuidas

kasutusvaldkonnast lähtuvalt seadistusi muuta ja juhtimispulti käsitseda, aga ka droonide kasutamisest koos erinevate süsteemidega ja platvormidega, näiteks mehitamata sõidukiga õhus, maal, või vees, robotitega koos ja automatiseeritult.

„Esimene lennupraktika on simulaatoriga, seejärel väikeste droonidega, millega saab harjutada isegi siseruumides. Kui midagi äpardub ja katki läheb, on väikse drooniga kahju väike. Teisel nädalavahetusel lennutame juba suuremat drooni, riputame padrunikastid külge, et õppida, kuidas transportida varustust. Kuigi suuremad droonid on kiiremad ja võimsamad, on juhtimisvõtted samad,“ selgitas leitnant, lisades, et ka vaatlus ja tulejuhtimine käivad kursuseteemadena läbi.

Drooniväljaõpe pole vajalik üksnes droonide lennutamiseks, vaid ka nende tõrjumiseks, et paremini mõista vastaspoole tegutsemist. „Koos õppimine on kahepoolne. Droonijuht üritab kaitsjatest mööda positsioonideni jõuda ja positsiooni kaitsjad püüavad drooni enne nendeni jõudmist maha võtta,“ lisas Orumaa veel ühe õpikoha.

Kompaniipealik kinnitas, et väljaõpe on korralik, kursuse lõpetanud saavad transpordiametis värskete teadmiste pinnalt sooritada droonijuhi eksami, et lennata tsiviilõhuruumis.

Orumaa lootis, et drooniõpe toob juurde palju noori huvilisi: „Noorkotkad tundsid huvi, millal neile drooniväljaõpet antakse. Tegeleme sellega. Olgem ausad, eks sellel põlvkonnal on võimalik kaugemale jõuda kui elutarkadel meestel.“