MENTORLUS LOOB ORGANISATSIOONIS TEGUTSEMISEKS ALUS

MENTORLUS LOOB ORGANISATSIOONIS TEGUTSEMISEKS ALUS

Mentorlus kui kollektiivi toimimise loomupärane ellujäämisinstrument on organisatsioonides1 küllaltki populaarne. Kaitseliidu noorteorganisatsioonide uus mentorikursus annab kogenud juhtidele võimaluse teadlikult oma kogemust jagada ja kolleege nende töös edasi aidata.

Tekst: Anu Allekand, KLPS planeerimisosakonna noorsootöö arendusjuht

Kaitseliidu katuse all on erinevad struktuuriüksused eri kaugustel. Kaitseliidu noorteorganisatsioonides –Kodutütarde ja Noorte Kotkaste hulgas – tegutsejaile oli 2024. aasta märtsis läbi viidud kursus aga esimene just neile suunatu. Naiskodukaitse on kursuse formaati oma liikmetele pakkunud varemgi, nii oli see instruktoritele Marilin Prantsile ja Veronika Isbergile juba kümnes kord, noorteorganisatsioonide palgalistele ja vabatahtlikele aga esimene võimalus.

VÕIMALUS ÕPPIDA TEISTE VIGADEST

Mentorlus on ammuse loo põhjal saanud alguse Antiik-Kreekast, kus Odysseus olevat merele minnes oma pojale Telemachosele kaasa võtnud targa õpetaja Mentori, et poja kasvamine ja areng oleks toetatud. Telemachos sai seejuures kohe külge teise osapoole märgi ehk temast sai mentee. Selle algse lähenemise juures püsis ka uskumus, et kogemusi on võimalik vestluse käigus mentorilt mentee'le üle kanda2. Selline mentorlussuhe sai järje juhendava mentorlusena, mille hea näide on sisseelamismentorlus uuele töötajale coach’iva mentorlusena, kus coaching’ule sobivalt püütakse küsimuste abil jõuda eesmärkide saavutamiseni, äratades vajalikud jõuallikad mentee’s eneses. Need lähenemised on päädinud tänaseks ka dialoogimentorlusega, kus mõlemad osapooled on kaasväitlejad ja ideede pakkujad.

Meie koolitus startis tänapäevastes oludes ja tänapäevaste teadmiste kohaloluga. Instruktorid julgustasid küsimusi küsima ja neid ikka jagus. Selliste küsimuste juurde nagu kellele? milleks? miks? kuidas? kes mentor ikkagi on? kas igaühest võib saada mentor? jõudsime ikka ja jälle tagasi. Tuleb välja, et nii palju, kui on küsimusi, leidub ka vastuseid.

Esimene koolituskursus oli Kodutütarde ja Noorte Kotkaste juhtide väljaõppe lisavõimalus, mis lubab kogenud juhtidel teadlikult oma kogemust jagada ja kolleege edasi aidata. Muidugi on see oluline uute vabatahtlike sisseelamisprotsessis, sest kes ei teaks, et hoopis teine tunne on küsimusi esitada siis, kui sa tead, et vastaja võtab neid meelsasti vastata.

Juhendatavale on see võimalus kujundada oma juhikäekirja ja mõtestada oma arengut Kaitseliidus kogu selle võimaluste rohkuses. Võimalus õppida teiste vigadest on ju nupukamate tunnus. Ja teisalt saavad staažikamad osavõtjad oma värskete kolleegide toetamisest õppida ka ise.

Meie vabatahtlikel juhtidel on sageli tegevusautonoomia, sest kaugema kandi kool vm kooskäigu koht ei võimalda alati grupis tegutsemist, noortejuht peabki suutma sisustada ise noortega kohtumisi, laagreid, õppepäevi. See võib olla ootamatusterikas ja trikikas tegevus. Aga kui noortejuht lööb käega, kaotab osalusvõimaluse terve noorterühm.

Seda riski vaagis ka noorteorganisatsioonide arengukava töörühm3, kes on lisanud selle mõttena ka arenguplaani. Sest oma visioonini olla Eesti noorte esimene võimalus panustada riigikaitsesse jõuame ainult teotahteliste ja teadlike noortejuhtide olemasolul. Noortejuhtide väljaõpe on seega ülioluline, nemad teevad Kaitseliitu astumise oma kodukoha noortele võimalikuks. Kvaliteetse noorsootöö aluseks on professionaalsed töötajad, kes end pidevalt täiendavad ja põhimõttel „üks kõigi, kõik ühe eest“ ka toetavad. Kompetentse4, mida noorsootöös vaja läheb, on massiivne hulk, aga mentorluse pakutav kahesuunaline liiklus teadmiste-kogemuste jagamisel aitab Kaitseliidu noortejuhil vabatahtliku noortejuhi kursusele lisaks algust teha ja anda organisatsiooni elule omalt poolt vunk sisse.

Mis siis on mentorlus? See on kahe inimese koostöösuhe, kus kogenum pool (mentor) aitab oma kogemustele toetudes ning teadmiste jagamise ja nõustamise kaudu jõuda teisel poolel (mentee’l) ühiselt seatud eesmärkideni. Me võime mõelda siia taha mõnusamaid sõnu, nagu mutrivõti, süütenööri pikendamine, nakatamine ja nakatumine, õnge ulatamine kala asemel. Arutelus toodi välja võimalus nimetada mentorlust käimisraamiks, mille abil saab kindlalt edasi liikuda, kuni piisab käimiskepist ja no kui juba joostakse, pole vaja sedagi. Samas kui motivatsioon kaob, peaks see olema ehk pigem rulaator või trikiratas?

Lõpuks on mentorlus tähelepanu osutamine, inimeste väärtustamine, ära kuulamine ja mõistmine, mis annab nii mentee’le kui mentorile teadmise, et muudatused, eriti positiivsed, algavad neist endist. Selleks, et kõigil oleks organisatsiooni elus hea olla, tuleb osata omavahel suhelda, rääkida mõtteid välja, sest mõtete lugemine ei ole kolleegidele tavaliselt jõukohane ülesanne. Aga kui on mõistetav, mida tahetakse teha, siis on kuskilt alati võimalik abi saada. Kaitseliidu vaatest on mentorlus strateegiline koostöine õppimine, mida on vaja organisatsiooni arenguks ning süsteemsete muutuste toetamiseks.

Juhte ei ole kogu aeg võtta, neid peab kutsuma, kasvatama, ka kavakindlalt toetama. Ja nemadki on ikkagi inimesed, neil on mõõnad ja tõusud, neil on ettekujutused ja kogemused, mida omavahel jagades saab rohkem jõudu, et asju ära teha. Selle kursuse lõpetajad on tagasiside põhjal valmis teemaga edasi minema. Kaitseliidu vabatahtlike noortejuhtide hariduslik ja kogemuslik taust on väga erinev. Heaks rühmajuhiks ei sünnita, vaid kujunetakse, ja kui pole ka vastavat eriharidust, on kolleegi hea nõu kulla hinnaga.

Jõuti mõtteni, et mentorlust vajavad ka noored selleks, et juhiks sirguda, samuti läheb neil oma esimestes projektides ja vastutuse võtul vaja head tugevat õlga, mille najale toetuda, kui endal jõudu napib. Selleks, et kuulata noorte häält ja tahtmisi ja osata neid kaasata, peab olema oskuslik täiskasvanu. Selline, kes aktiivse panustajana suudab töötada välja oma ainuomase praktika ja saab aru organisatsiooni kultuuriruumist.

IGAS KÜSIMUSES ON PEIDUS VASTUS

Keskne koostöine ja arengule suunatud kogukond võiks olla tuvastatav igas struktuuriüksuses, kus on olemas kolm tunnust: toimiv koostöö ja pidevad professionaalsed arutelud, õppimise ja õpetamise planeeritud parendamine, tegevuse regulaarne analüüsimine ja planeerimine.

Kas see on täna igas malevas, ringkonnas, jaoskonnas, malevkonnas toimiv praktika? Kui vastus on „ei“, siis peaksime selle teema üles võtma, leidma „valmisolekus“ inimesed, kes julgevad end mentorina välja reklaamida, ja andma nad toeks inimestele, kel on Kaitseliidus kerkinud küsimusi. Nagu näitas mentorluskursus, on igas küsimuses peidus ka vastus, kui seda julgeda leida. Sõbramentorlust me teame ja teeme, aga sama võib teha ka teisel viisil, organisatsioonisisese mentori abiga.

Naiskodukaitse on selle teemaga startinud teistest struktuuriüksustest varem ning sõnastanud ka „Hea mentori 10 käsku“, mis kõlavad alljärgnevalt.

• Mentor kuulab. Tähtis on säilitada silmsidet ja anda kogu oma tähelepanu mentee’le.

• Mentor juhendab. Mentor aitab mentee’l alustada OMA teekonda organisatsioonis, lastes mentee’l endal leida lahendusi.

• Mentor on praktiline. Mentor annab näpunäiteid, kuidas paremini toime tulla ning kuidas seada prioriteete ja eesmärke.

• Mentor harib ja valgustab. Mentor räägib oma kogemustest, et aidata mentee’l vältida varasemate eksimuste kordamist ja õppida positiivsetest kogemustest.

• Mentor on avatud ja kättesaadav. Mentor kui ressurss ja tugisammas on valmis kuulama ja toetama mentee’d ka siis, kui mentee mured tunduvad esmapilgul tühised.

• Mentor annab konstruktiivset tagasidet. Mentor on aus ja vajadusel nimetab alad, mis vajaksid arendamist, alati toetudes vaid mentee käitumisele, mitte tema karakterile.

• Mentor on toeks. Kõige valusamatest mentee kogemustest hoolimata jätkab mentor motiveerimist ja enesearenduse julgustamist.

• Mentor hoolib. Mentor hoolib mentee käekäigust nii organisatsioonis kui ka eraelus, kuid jääb diskreetseks, väldib emotsioone ja ei püüa mentee eraelu „korda ajada“.

• Mentor on spetsiifiline. Mentor annab sisukat nõu, mis läks korda või mis vajaks parandamist, mida saavutati ja mis on saavutatust kasu.

• Mentor vaikib. Mentor ei räägi kolmandatele isikutele edasi mentee’ga läbi viidud vestluste sisu, välja arvatud juhul, kui see on vajalik mentee aitamiseks ja toimub tema nõusolekul.

Naiskodukaitse mentorluse juhendi kohaselt5 võime selles protsessis eristada etappe: vajaduste väljaselgitamine ja protsessi planeerimine; kokkusobitamine, paaristöö alustamine; avalöök; esimene kohtumine; mentorlus tegevuses; lõpetus; järeltegevused. Tegevuse struktureeritus on igal juhul abiks, seega on vaja kokkuleppeid, et eristada ettevalmistuse, õppimise ja koostöö ning kokkuvõtete tegemise ja lõpetamise faasi.

Kursuse lõpetanud on nüüd astumas samme oma piirkonna juhtide paremaks ja kaasavamaks juhtimiseks mentorina. Sisemine side saab muutuda tugevamaks, organisatsioonis kaasalöömine teoorias ja ka praktikas hoogustub. Organisatsioonikultuuri antakse edasi inimeselt inimesele, õpitakse koostöös asju ära tegema ning mõistetakse palju paremini ka dialoogis sündinud kaugemate eesmärkide tähenduslikkust. Seejuures kuulata tuleb päriselt, hinnanguid ei anta üldse ja tuleb tähele panna, et ka kiitmine on ignoreerimine – lihtne ju, suhtlustõkkeid tuleb vältida, õpikohad üles leida.

Kordame! Mentorlus loob organisatsioonis tegutsemiseks aluse – tee oma elu põnevaks ja/või tee ka teiste elust heas mõttes seiklus! Mentorihakatised tõdesid, et süües kasvab isu, seda asja peab praktiseerima ja praktiseerima ja see peab võtma veelgi suuremaid mõõtmeid. Tarkus on tarviline vara ja see on ka üks kindel tasu või varaliik, mida kõik Kaitseliidu aktiivsed panustajad saavad oma „muu elu“ tarbeks ammutada.

Kaitseliidu noorteorganisatsioonidele on sügisel tulekul uus mentorikursus, jälgige reklaami!

Kommentaar:

MARILIN PRANTS, instruktor

„Nägin kursusel osalejates suurt huvi ja võimet olla enda (või ka naaber-) piirkonna noortejuhile heaks mentoriks, kes oskab kuulata, anda konstruktiivset tagasisidet, seada mõõdetavaid eesmärke ning toetada mentee’d eesmärkideni jõudmisel. Kursusel osalemine ei ole mentoriks saamise eeltingimus, kuid annab vajadusel lühikese sissevaate ja kogemuse, mida mentorlussuhtesse astumine endas sisaldab.“

VIITED:

1 Näiteks Eesti alustavate õpetajate puhul võib algusaastaks pidada 2004. Allikas: „Mentorlus –koostöine õppimine ja areng hariduses“, K. Lainola, E. Eisenschmidt, TLÜ haridusinnovatsiooni keskus, 59 lk.

2 T. Allikvee, „Kuningas Odüsseusest tagurpidi mentorluseni!“ – Director, 2/2017, lk 55–57.

3 https://nooredkotkad.ee/wp-content/ uploads/2021/11/20210404_Arengukava_2021_2025. pdf

4 „Andragoogilistele põhimõtetele tuginevad strateegiadokumendi loomine noortevaldkonna juhtide toetamiseks“, A. Park – TLÜ, magistritöö, 2023, 73 lk.

5 NKK mentorluse juhend; kinnitatud NKK otsusega NKK-0.1-3/14/2050PR 1. veebruarist 2014.