8 minute read
HUTHID KÄTTEMAKS: KÜLMA SÕJA KUUM PÄRAND
HUTHID KÄTTEMAKS: KÜLMA SÕJA KUUM PÄRAND
Selleks, et aimata Jeemeni tänaste väljakutsete ja katsumuste sügavust ning huthide rolli, peame ajas tagasi minema 1990. aasta maikuusse, mil viimaseid päevi eksisteerisid põhjas Jeemeni Araabia Vabariik ja lõunas Jeemeni Rahvademokraatlik Vabariik.
Tekst: HANNES NAGEL , kriisiuuringute keskus
Nagu nimedest võib aimata, saadab sedagi regiooni külma sõja klassikaline pärand, kus vaenu külvavate jõujoonte tõmbamisele aitasid kaasa Briti koloniaalvõimu keeruline lõpp 1967. aastal, omavahelised kokkupõrked, sekka sisemisi hõimude ülestõuse ning kindlasti üks korralik täiemõõduline sõda 1972. aastal, mille arveid klaariti lõpuks Kairos.
Külma sõja lõpuaastad olid seejuures rasked pigem Lõuna-Jeemenile, sest lõpu suunas rühkiv Nõukogude Liit polnud enam suuteline jagama heldekäelist sotsialistlikku majandusabi, mis araabia marksiste alal hoidsid. See on üks põhjusi lisaks 1972. aasta Kairo kokkuleppele, mis ajendas Lõuna-Jeemenit 22. mail 1990 liituma Põhja-Jeemeniga, mille tulemusel moodus tänapäevane Jeemeni Vabariik. Erinevalt Saksamaadest lõppes integratsioon juba 1994. aastal, kui lõunas taastati iseseisvus.
Põhjas tõlgendati toimunut lahkulöömisena, millele järgnes 64 päeva kestnud teine kodusõda, ning lõunas vastavalt osapoolte nägemusele PõhjaJeemeni okupatsioonina või ühendriigi territoriaalse terviklikkuse taastamisena.
Kodusõja väetis on siinkohal oluline, sest vabariik taasühendati põhjapoolse valitsuse alla, mis asus puhastama riiki sotsialismist. Edasised pinged viisid hapra vabariigi esmalt kriisi, seejärel kolmanda, tänaseni kestva kodusõjani ja takkapihta sõtta juutide ning ameeriklastega. Seda kõike huthide eestvedamisel.
Lõuna-Jeemeni iseseisvust taotlev alḤirāk al-Janūbiyy (eesti k lõuna liikumine) tõstis uuesti pead 2007. aastal ning taotleb aktiivselt autonoomia suurendamist, mis on muutunud tüüpiliseks varisõjaks, kus valitsuse kukutanud Iraani toetatud huthi mässulised on vastamisi Saudi Araabia juhitud rahvusvahelise koalitsiooniga. Sõjas löövad kaasa ka teised osapooled, nagu Araabia Ühendemiraadid, kelle toetatud grupeeringute tegevus samuti rahu ei soosi.
Kolmanda kodusõja jalgu on jäänud üle nelja miljoni inimese, riiki vaevab krooniline ravimi- ja toidupuudus, koolerapuhangud ja üleüldine vaesus. Ainus, mis Jeemenis praegu õitsengut naudib, on kestev näljahäda.
HUTHIDE ROLL JEEMENI AJALOOS
Huthid on Jeemeni loodeosa Sa’dahi provintsist pärit suur klann, kes praktiseerivad šiiitluse zaidi vormi, mida järgib ühtekokku umbes 35 protsenti Jeemeni rohkem kui 34miljonilisest elanikkonnast.
Huthid kuuluvad teoloogiliselt sunniitide ja šiiitide vahele1, olles täna valdavalt siiski sõjalis-poliitiline organisatsioon. Zaydi imamaat valitses seejuures Jeemenit ligi 1000 aastat, enne kui ta 1962. aastal kukutati.
1960ndatesse jääb ka esimene kodusõda, kus vastaspooli toetasid Saudi Araabia ja Egiptus. Sõda tipnes Jeemeni kuningriigi lõpuga, seades ühtlasi sisse riigi külma sõja stiilis poolitamise Põhja- ja Lõuna-Jeemeniks. Sellest ajast peale on poliitilisest võimust ilma jäänud zaidid püüdnud taastada oma tuhandeaastase ajalooga võimu ja mõju Jeemenis. Samas tuleb märkida, et kõik zaidid pole Huthi liikumisega ühel meelel ning oluline on meeles pidada, et zaidid on vähemus sunniitliku moslemi enamusega riigis, kuid domineerivad Saudi Araabia piiri ääres asuvatel põhjapoolsetel mägismaadel.
1980. aastate keerulistes oludes loodi Huthi klanni baasil liikumine Shabāb al-muʾmin (eesti k usklik noorus), taaselustamaks zaidi traditsioone, sest tajuti riigipoolset ohtu saudi salafistlike preestrite näol2, kes üritasid huthi aladel kanda kinnitada. Usklikud noored alustasid kooliklubide ja suvelaagritega, kus jutlustamas käisid teiste seas mitmed hilisemad Lähis-Ida konflikti prominendid, nagu Mohammed Hussein Fadhlallah (Liibanoni šiia vaimulik Hezbollah’ vaimse mentorina) ja Hassan Nasrallah (Hezbollah’ peasekretär)3. Seevastu liikumine Al-Ḩūthiyyūn (eesti k Huthi) on nime saanud Huthi klanni usuliidrite, vendade Mohammed ja Hussein al-Houthi järgi3 ja ametlikult tuntud kui Anṣār Allāh (eesti k Jumala toetajad)4, mis tekkis 1980. aastate lõpus samuti Jeemeni põhjaosas asuvate zaidi šiiitide religioosse ja kultuurilise taaselustamise vahendina.
1992. aastal algasid kokkupõrked keskvalitsusega Jeemeni loodeprovintsi pealinnast Sa'dahist lääne pool asuvates mägedes. Zaidi usuliidri Hussein al-Houthi eestvedamisel kujunes huthidest opositsiooniline liikumine, mis vastandus tugevalt Jeemeni presidendile Ali Abdullah Salehile*, süüdistades viimast korruptsioonis, pealetükkiva salafismi tolereerimises ning, pehmelt öeldes, ameeriklaste marionetiks olemises.
2000. aastate alguses muutus organisatsioon relvagrupeeringuks, mis asus võitlema USA toetatud Jeemeni autokraatliku valitsuse vastu. Just valitsuse vastu peetud sõjas kujunes välja nende tänane propaganda, milles kujutatakse huthisid kui õilsat imperialismivastast jõudu, mis võitleb vapralt korruptsiooni ja välisriikide mõju vastu.
Hussein Al-Houthi mõrvamine 2004. aastal valitsusvägede poolt5 pani alguse nn huthide sõdadele, kus osapooled jõudsid küll 2010. aastal vaherahuni6, ent Araabia kevade puhkemine andis 2011. aastal uue ajendi huthide ülestõusu alustamiseks, mis tipnes president Saleh’ tagasiastumisega.
2011. aastast on huthid süstemaatiliselt laiendanud kontrolli uute alade üle ja kogunud arvukalt toetajaid, laienenud zaidi juurtest kaugemale ja muutunud laiemaks keskvalitsuse vastaseks liikumiseks, kasutusele on võetud ka Ansarullah (eesti k Jumala partei) nimi.
Jeemeni kolmanda kodusõja alguseks on 2014. aasta, mil huthid võtsid kontrolli alla Jeemeni suurima ning ühtlasi pealinna Sana'aA, nõudes madalamaid kütusehindu ja uut valitsust. Aasta hiljem, 25. märtsil, kui saudid käivitasid operatsiooni Decisive Storm, algas täiemõõduline sõda. Operatsioon, mille eesmärk on kukutada huthid ja taastada rahvusvaheliselt tunnustatud valitsus, on jätkuvalt teostamisel, ehkki perspektiivitu – kuninglik kõrgtehnoloogiline Saudi armee pole suuteline huthisid alistama ning on pidanud korduvalt alla neelama alandavaid kaotusi, ka enda territooriumil. Seejuures on oluline teada, et huthide poolel sõdib vähemalt kolmandik endisest Jeemeni armeest.
Suures plaanis on huthid olnud edukad vaatamata sellele, et saudide koalitsioon hõivas sissetungi algfaasis Jeemeni elutähtsad ja strateegilised piirkonnad, moodustati ja toetati arvukaid poliitilisi ja sõjalisi üksusi huthide vastu. Kõige kiuste kontrollisid huthid 2016. aastal juba enamikku Jeemeni lääne ja lõunapoolsetest aladest.
Ehkki Jeemeni ametnikud, rahvusvaheline üldsus ja sunniitlikud riigid on korduvalt süüdistanud Iraani ja Hezbollah’d sekkumises relvade, väljaõppe ja rahatoega ning neid ka tõendanud, on Iraani leer neid süüdistusi eitanud ja Venemaa mõistagi vastavaid resolutsioone ÜROs vetostanud7-8 Tänaseks on sealsed geopoliitikast laetud rinded stabiliseerunud ning tuleviku lahendus näib peituvat Jeemeni taaspooldumises.
IRAANI NÄPUJÄLJED
Pärast seda, kui huthid kuulutasid 2023. aasta oktoobris Iisraelile sõja, on Jeemeni loosungi ja lipu kõrval mitmel korral täheldatud kolmest võrdsest horisontaalsest triibust koosnevat kolmevärvilist lippu, mis koosneb ülalt alla mustast, valgest ja rohelisest ning mille peal on punane kolmnurk, mis väljub lipu ülaosast9. Ajalooliselt seostub see lipp Araabia revolutsiooni kui araabia rahvaste ühendamise pannatsionalistliku sümboliga, hiljem aga Palestiina valitsuse ning aastatel 1947–1949 tegutsenud Jaysh al-Jihād al-Muqaddas’ (eesti k püha sõja armee) sümbolina.
Need brändielemendid on olulised, sest mängivad moslemite mälu, emotsioonide ja ootustega.
Huthide loosung „Allāhu ʾakbar, almawt li-ʾAmrīkā, al-mawt li-ʾIsrāʾīl, allaʿnah ʿalā 'l-Yahūd, an-naṣr lil-ʾIslām“ (eesti k Jumal on suur, surm Ameerikale, surm Iisraelile, needus juutidele, võit islamile) identifitseerib huthisid Jeemeni rahvusliku rühmitusena, mis on vastu kõigi jeemenlaste, sealhulgas sunniitlike moslemite allasurumisele välismaalaste poolt.10
Kuigi selle sisu pehmendada püüdes on huthide kõneisikud selgitanud, et „me ei taha tegelikult kellegi surma, see on lihtsalt nende valitsuste [st USA ja Iisraeli] sekkumise vastu“11, kasutavad nad araabiakeelsetes Huthi hõimu tele- ja raadiojaamades peaaegu alati Ameerika ja juudivastase džihaadiga seotud religioosseid konnotatsioone12. Paraku ei astu rahutuvide jutt ühte sammu droonide, ballistiliste rakettide ja kaubalaevade rünnakutega.
Ehkki huthid alustasid esmalt mõõduka teoloogilise liikumisena, mis jutlustas sallivust ja suhtus laiapõhjaliselt kõikidesse Jeemeni rahvastesse, sh kohalikku juudikogukonda13, ning sama saab väita ka Hamasi kohta14, on mõlema päritolu mõistmiseks vaja teada ka sõjast huvitatud osapoolt,
kes neid radikaliseerumisele on suunanud. Siiski ei tohiks huthisid alahinnata ja pidada neid Iraani käepikenduseks kahurilihana15. Nagu põhjapoolsemal Koreal, nii on ka huthidel oma kindel toetajaskond, huvid ja ambitsioonid.
MÄRKUSED:
* Endine sõjaväelane, kes on valitsenud Põhja-Jeemenit alates 1978. aastast, keeldus 1990. aastal hukka mõistmast oma liitlase Saddam Husseini Kuveidi annekteerimist, jahutades seeläbi märkimisväärselt suhteid naaberriikidega, ent toetas hiljem siiski USA sissetungi Iraaki.
VIITED:
A Pealinna nimi on tõenäoliselt tuletatud saabiakeelsest ṣn -juurest, mis tähendab „hästi kindlustatud“, mis iseloomustab paljuski Jeemeni maastikku – tegemist on valdavalt mägede ja kõrbetega, mis pakub suurepäraseid kaitsevõimalusi sissetungijate vastu.
ALLIKAD:
1 Hoffman, V. J. 2019. Making the New Middle East: Politics, Culture, and Human Rights. Syracuse University Press.
2 Robinson, K. 2023. Yemen’s Tragedy: War, Stalemate, and Suffering. Council of Foreign Relations, 01.05.2023. https://www.cfr.org/backgrounder/ yemen-crisis
3 Salmoni, B. A., Loidolt, B. & Wells, M. 2010. Regime and Periphery in Northern Yemen: The Huthi Phenomenon. RAND Corporation, 06.01.2010. https:// www.rand.org/pubs/monographs/2010/RAND_ MG962.pdf
4 Orkaby, A. 2015. Saudi Arabia's War with the Houthis: Old Borders, New Lines. Washington Institute for Near East Policy, 09.04.2015. https://www. washingtoninstitute.org/policy-analysis/saudiarabias-war-houthis-old-borders-new-lines
5 Taylor, A. 2015. Who are the Houthis, the group that just toppled Yemen’s government? The Washington Post, 22.01.2015. https://www.washingtonpost. com/news/worldviews/wp/2015/01/22/who-arethe-houthis-the-group-that-just-toppled-yemensgovernment
6 Batati, S. 2015. Who are the Houthis in Yemen? Aljazeera, 29. 03.2015. http://www.aljazeera.com/ news/middleeast/2014/08/yemen-houthis-hadiprotests-201482132719818986.html
7 Gladstone, R. 2018. Russia Vetoes U.N. Resolution to Pressure Iran Over Yemen Missiles, The New York Times, 26.02.2018. https://www.nytimes. com/2018/02/26/world/middleeast/iran-yemensecurity-council.html
8 Nichols, M. 2018. U.N. council mulls condemning Iran over Yemen's Houthis' getting missiles. Reuters, 18.02.2018. https://www.reuters.com/article/usyemen-security-un/u-n-council-mulls-condemningiran-over-yemens-houthis-getting-missilesidUSKCN1G10W4
9 [Anon.], 2023. Yemenis put aside their woes to unite for Gaza and Palestine. The New Arab, 19.10.2023. https://www.newarab.com/features/yemenis-putaside-their-woes-unite-gaza-and-palestine
10 Glenn, C. 2018. Who are Yemen's Houthis?. Wilson Center, 29.05.2018. https://www.wilsoncenter.org/ article/who-are-yemens-houthis
11 [Anon.], 2015. Photo Essay: Rise of the Houthis. Newsweek. 09.02.2015. http://www.newsweek.com/ photo-essay-rise-houthis-305511
12 Taqi, A. 2015. Houthi propaganda: following in Hizbullah's footsteps. The New Arab, 12.04.2015. https://www.newarab.com/opinion/houthipropaganda-following-hizballahs-footsteps
13 Freeman, J. 2009. The al Houthi Insurgency in the North of Yemen: An Analysis of the Shabab al Moumineen. Studies in Conflict & Terrorism. 32(11), pp. 1008–1019.
14 Kabahā, M. 2014. The Palestinian People: Seeking Sovereignty and State. Lynne Rienner Publishers, p. 323.
15 Mudallali, A. 2014. The Iranian Sphere of Influence Expands Into Yemen. Foreign Policy, 08.10.2014. Leitav: https://web.archive.org/ web/20141010035936/http://www.foreignpolicy. com/articles/2014/10/08/the_iranian_sphere_of_ influence_expands_into_yemen_houthis_sanaa